16.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 332/17

(1)

Pärast dumpinguvastase uurimise (edaspidi „esialgne uurimine”) läbiviimist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1629/2004 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Indiast pärit CN-koodi ex 8545 11 00 alla kuuluvate grafiitelektroodide ja nende elektroodide jaoks vajalike, CN-koodi ex 8545 90 90 alla kuuluvate niplite impordi suhtes (edaspidi „lõplikud dumpinguvastased meetmed”). Meetmed kehtestati väärtuselise tollimaksu (0 %) kujul.

(2)

Pärast subsiidiumivastase uurimise läbiviimist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1628/2004 (3) lõpliku tasakaalustava tollimaksu teatavate Indiast pärit CN-koodi ex 8545 11 00 alla kuuluvate grafiitelektroodide ja nende elektroodide jaoks vajalike, CN-koodi ex 8545 90 90 alla kuuluvate niplite impordi suhtes (edaspidi „lõplikud tasakaalustavad meetmed”). Meetmed kehtestati väärtuselise tollimaksu (15,7 %) kujul, v.a ühe äriühingu puhul, millele määrati tollimaks suurusega 7 %.

(3)

Pärast tasakaalustavate meetmete ex officio osalist vahepealset läbivaatamist muutis nõukogu määrusega (EÜ) nr 1354/2008 (4) määrust (EÜ) nr 1628/2004 ja määrust (EÜ) nr 1629/2004. Lõpliku tasakaalustava tollimaksu määrad kehtestati 6,3 % ja 7,0 % individuaalselt nimetatud eksportijatelt pärineva impordi suhtes, kusjuures kõigile teistele kehtestati jääktollimaksumäär 7,2 %. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määraks kehtestati 9,4 % ja 0 % individuaalselt nimetatud eksportijatelt pärineva impordi suhtes, kusjuures kõigile teistele kehtestati jääktollimaksumäär 8,5 %.

(4)

Pärast kehtivate lõplike dumpinguvastaste tollimaksude eelseisva aegumise teadaande avaldamist (5) sai komisjon 18. juunil 2009 taotluse nende meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2. Taotluse esitasid Euroopa Liidu kolm tootjat: Graftech International, SGL Carbon GmbH ja Tokai ERFTCARBON GmbH (edaspidi „taotluse esitajad”), kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 90 % liidu teatavate grafiitelektroodisüsteemide kogutoodangust.

(5)

Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu ja ELi tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(6)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 17. septembril 2009Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (6) (edaspidi „algatamisteade”) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(7)

Lisaks andis komisjon 17. septembril 2009Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (7) teada oma kavatsusest algatada lõplike tasakaalustavate meetmete aegumise läbivaatamine vastavalt nõukogu 11. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 597/2009 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (8) (edaspidi „subsiidiumivastane algmäärus”) artiklile 18.

(8)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundade uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(9)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele, teadaolevalt asjaga seotud kasutajatele ja eksportriigi esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(10)

Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(11)

Arvestades sõltumatute importijate suurt arvu, peeti vajalikuks kontrollida, kas tuleks teostada väljavõtteline uuring kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, paluti eespool nimetatud isikutel vastavalt algmääruse artiklile 17 endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamiste algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave. Ükski sõltumatu importija ei avaldanud aga soovi koostööd teha. Seetõttu ei peetud valimi moodustamist vajalikuks.

(12)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevatele huvitatud isikutele ja neile, kes olid endast algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul teada andnud. Vastused laekusid kolmelt liidu tootjate rühmituselt (st taotluse esitajatelt), ühelt eksportivalt tootjalt ja 17 kasutajalt. Ükski importija ei vastanud küsimustikule ja ükski muu importija ei andnud uurimise käigus komisjonile mingit teavet ega andnud endast teada.

(13)

Vaid üks kahest teadaolevast India eksportivast tootjast, nimelt HEG Limited (edaspidi „HEG”), tegi läbivaatamisel täielikku koostööd, vastates küsimustikule. Sellega seoses tuleb märkida, et esialgses uurimises oli kõnealuse äriühingu ametlik täisnimi Hindustan Electro Graphite Limited. Seejärel võttis äriühing oma nimeks HEG Limited. Teine esialgse uurimise raames koostööd teinud eksportiv tootja, Graphite India Limited (edaspidi „GIL”), otsustas käesoleva läbivaatamise käigus küsimustikule vastamisest loobuda.

(14)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste huvitatud isikute valdustesse:

(15)

Läbivaatamisele kuuluv toode on sama mis esialgses uurimises, st Indiast pärit, CN-koodi ex 8545 11 00 alla kuuluvad elektriahjudes kasutatavad grafiitelektroodid, mille näivtihedus on 1,65 g/cm3 või rohkem ja elektritakistus 6,0 μ.Ω.m või vähem, ning nimetatud elektroodide jaoks vajalikud niplid, mis kuuluvad CN-koodi ex 8545 90 90 alla, olenemata sellest, kas neid imporditakse koos või eraldi (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(16)

Uurimine (nagu esialgne uuriminegi) kinnitas, et vaatlusalune toode ja eksportiva tootja toodetud ja India siseturul müüdud tooted ning liidu tootjate toodetud ja liidus müüdud tooted on samade põhiliste füüsikaliste ja tehniliste omaduste ja kasutusaladega, ning seega loetakse need algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugusteks toodeteks.

(17)

Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine või kordumine.

(18)

Koostööd nõustus tegema üks eksportiv India tootja. Teine teadaolev eksportiv tootja ei teinud uurimise raames koostööd.

(19)

Kui koostööd tegeva eksportiva tootja ekspordimahtu võrreldi Indiast liitu eksporditud toodete kogumahuga, ilmnes, et koostööd tegeva eksportiva tootja toodang moodustas uurimisperioodil valdava osa Indiast liitu saabunud impordist. Koostöö tase oli seega kõrge.

(20)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon esmalt, kas samasuguse toote müük sõltumatutele tarbijatele koostööd tegeva India eksportiva tootja siseturul oli tüüpiline, st kas sellise müügi kogumaht oli vähemalt 5 % vastavast liitu eksporditud toote kogumahust.

(21)

Seejärel tehti kindlaks need äriühingu poolt omamaisel turul müüdud samasuguse toote liigid, mis olid liitu eksportimiseks müüdud tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad. Grafiitelektroodide tooteliikide määratlemisel võeti arvesse järgmisi üksikasju: i) kas elektroodi müüakse koos nipliga või ilma; ii) elektroodi läbimõõt ja iii) elektroodi pikkus.

(22)

Koostööd tegeva eksportiva tootja väitel tuleks identsete või otseselt võrreldavate grafiitelektroodisüsteemide liikide määratlemisel arvesse võtta ka asjaolu, et neid grafiitelektroodisüsteeme valmistatakse erineva kvaliteediga koksist (peamine toormaterjal). Tehti kindlaks, et äriühing kasutab tootmisprotsessis kahte erinevat tüüpi koksi: imporditud tippkvaliteediga nõeljat koksi ja tavalist koksi, mida hangitakse India turult. Samuti tehti kindlaks, et kasutatavast koksitüübist sõltuvad tootmiskulud ja lõpptoote hind.

(23)

Seetõttu jagas komisjon dumpingumarginaali arvutamisel õiglase hinnavõrdluse huvides iga tooteliigi madalamaks ja kõrgemaks tootekategooriaks.

(24)

Seejärel uuriti, kas koostööd tegeva eksportiva tootja omamaine müük oli iga tooteliigi puhul tüüpiline, s.o kas iga tooteliigi omamaine müük moodustas vähemalt 5 % sama tooteliigi müügist liitu. Kõnealuste tooteliikide puhul kontrolliti seejärel, kas toodet müüdi tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4.

(25)

Kontrollimaks seda, kas iga tooteliigi omamaise tüüpilise müügi puhul võib olla kindel, et see müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus, määrati kindlaks, kui suure osa kõnealuse tooteliigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele. Kõikidel juhtudel, kui konkreetse tooteliigi omamaine müük oli toimunud piisavates kogustes tavapärase kaubandustegevuse käigus, arvutati normaalväärtus lähtuvalt tegelikust omamaisest hinnast, milleks võeti selle tooteliigi uurimisperioodil toimunud kogu omamaise müügi kaalutud keskmine.

(26)

Tooteliikide puhul, mille omamaine müük ei olnud tüüpiline või ei toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus, arvutati normaalväärtus kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3. Normaalväärtuse arvutamiseks liideti eksporditud tooteliikide vajadusel korrigeeritud tootmiskuludele mõistlik müügi-, üld- ja halduskulude protsent ning mõistlik kasumimarginaal, tuginedes tegelikele andmetele samasuguse toote tootmise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta vaatlusaluste eksportivate tootjate poolt vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 esimesele lausele.

(27)

Kuna koostööd tegeva India eksportiva tootja kogu eksportmüük liitu toimus otse sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal algmääruse artikli 2 lõike 8 alusel.

(28)

Kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi kaalutud keskmise eksporthinnaga nii tehasest hankimise kui ka samal kaubanduslikul tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse tegurite erinevusi, mis tõendatult mõjutavad hindu ja nende võrreldavust. Sellest tulenevalt kohandati vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, finantskulusid, pangale makstavaid tasusid ning taotluse esitaja tegelikke tasutud dumpinguvastaseid tollimakse.

(29)

Koostööd tegeva India eksportiva tootja väitel on käesoleval juhul imporditollimaksude hüvituskava (edaspidi „DEPB-kava”) näol tõepoolest tegemist tollimaksu tagastussüsteemiga, sest DEPB-litsentse kasutatakse eranditult grafiitelektroodisüsteemide valmistamisel kasutatavate toormaterjalide impordimaksude tasumiseks. Seetõttu tagastatakse toormaterjalidelt tasutud imporditollimaks toote eksportimisel, mis alandab ekspordihinda. Ettevõtja väitel tuleks seetõttu kohandada ka omamaiseid hindu, sest nende pealt ei hüvitata imporditollimaksu. Vastupidiselt väidetule näitas aga uurimine, et ettevõtja kasutas tollimaksuvabalt imporditud toormaterjale nii ekspordi- kui ka omamaisele turule suunatud grafiitelektroodisüsteemide valmistamiseks. Seetõttu ei mõjuta DEPB-kava kuidagi omamaisel turul müüdud ja eksporditud toodete hinnaerinevust ning kohandamine ei ole õigustatud.

(30)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Eelkirjeldatud meetodi kohaselt kindlaksmääratud dumpingumarginaal oli koostööd tegeva eksportiva tootja puhul 11–12 %.

(31)

Kõnealune äriühing väitis oma märkustes, mis ta esitas pärast nende oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist, mille alusel kavatsetakse soovitada lõplike meetmete kehtestamist (edaspidi „lõplik avalikustamine”), et dumpingumarginaali arvutamine 12-kuulisest uurimisperioodist valitud nelja kuu põhjal oli kõrvalekaldumine esialgses uurimises kasutatud meetodist, mille puhul võeti arvesse kõiki uurimisperioodi 12 kuud. Ta väitis, et erineva arvutusmeetodi kasutamine suurendas tema dumpingumarginaali.

(32)

Siinkohal tuletatakse meelde, et dumpingumarginaali arvutamine uurimisperioodi nelja kuu põhjal on arvutusmeetod, mida komisjon tavapäraselt kasutab meetmete aegumise läbivaatamises, et teha kindlaks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosus. Kohapealne uurimine kinnitas, et neli kuud olid 12-kuulise perioodi suhtes representatiivsed. Sellele järeldusele jõuti nelja kuu kulusid ja hindu ülejäänud kaheksa kuu andmetega võrreldes. Pealegi olid need neli kuud kvartalite viimased kuud, mistõttu 12-kuuline periood oli ühtviisi hõlmatud. Komisjon ei ole seetõttu nõus väitega, nagu mõjutaks kasutatud meetod lõppjäreldust dumpingu esinemise kohta uurimisperioodil või suurendaks dumpingumarginaali.

(33)

Kuna teine teadaolev India eksportiv tootja keeldus koostööst, ei saanud tema puhul dumpingumarginaali arvutada. Läbivaatamistaotluse andmetel eksportis see ettevõtja oma tooteid liitu samuti dumpinguhindadega. Kuivõrd suurem osa Indiast pärit ekspordist oli seotud koostööd tegeva India eksportiva tootjaga, kelle puhul tehti kindlaks dumping, ning Eurostati andmetel on vaatlusaluse Indiast imporditud toote keskmine hind madalam kui koostööd tegeva äriühingu keskmine ekspordihind, leiab kinnitust dumpingu esinemine üleriigilisel tasandil.

(34)

Uurimisperioodil esinenud dumpingu analüüsist tulenevalt uuriti dumpingu kordumise tõenäosust. Kuna uurimise käigus tegi koostööd vaid üks eksportiv India tootja, tuginevad allpool esitatud järeldused vaid sellelt ainsalt koostööd tegevalt äriühingult saadud andmetele ja kättesaadavatele faktidele kooskõlas algmääruse artikliga 18, st Eurostati andmetele ja läbivaatamistaotlusele.

(35)

Selles suhtes analüüsiti järgmisi elemente: eksportivate India tootjate kasutamata tootmisvõimsus, liidu turu atraktiivsus India tootjate jaoks ning kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad.

(36)

Uurimine näitas, et koostööd tegeval India eksportival tootjal on kasutamata tootmisvõimsust. Äriühing on ka avalikult teatanud, et plaanib oma tootmisvõimsust suurendada. Samuti tuleks esile tuua, et äriühingul on ekspordisuunitlus ja et uurimisperioodil moodustas selle käibe valdavalt eksportmüük, millest oluline osa oli hoolimata kehtivatest meetmetest suunatud liitu.

(37)

Mis puudutab teist India eksportivat tootjat, siis läbivaatamistaotluse kohaselt on see äriühing meetmete kehtestamisest alates oma tootmisvõimsust juba suurendanud ja kavatseb veelgi suurendada. Seetõttu ei saa välistada, et see äriühing ei suunaks meetmete tühistamise korral lisandunud tootmisvõimsuse liidu turule.

(38)

ELi turu atraktiivsust näitab tõsiasi, et dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kehtestamine ei peatanud Indiast pärit ekspordi laienemist. Vastupidi, viimase kolme aasta jooksul on Indiast pärinev eksport rohkem kui kahekordistunud ja selle turuosa ELis on kasvanud üle kolme korra. Samuti tuleks rõhutada, et samal perioodil kerkis hinnatase liidu turul 40 %.

(39)

Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi osas näitas uurimine, et uurimisperioodil olid koostööd tegeva äriühingu tehasest hankimise tasandi ekspordihinnad madalamad sellise ELi suunatud ekspordi hindadest, mille puhul oli avastatud dumping. Seepärast võib eeldada, et meetmete tühistamisel suunaks koostööd tegev eksportiv tootja siinse turu atraktiivsuse tõttu vähemalt osa oma ekspordist ELi.

(40)

Eespool kirjeldatu alusel võib teha järelduse, et Indiast pärit eksport toimub siiani dumpinguhindadega ja et praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete tühistamise korral on dumpingu jätkumine liidu turul tõenäoline. India tootjate kasutamata tootmisvõimsust ja liidu turu atraktiivsust arvestades ilmneb, et India eksportivatel tootjatel oleks soodne suurendada dumpinguhindadega eksporti liidu turule, vähemalt mis puudutab koostööd tegevat eksportivat tootjat.

(41)

Liidus valmistab samasugust toodet viis äriühingut või kontserni, kelle toodang moodustab samasuguse toote kogutoodangu liidus algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(42)

Kaks viiest kontsernist ei toetanud taotlust ega teinud läbivaatamisega seotud uurimises koostööd, jättes küsimustiku vastused esitamata. Taotluse esitasid ja koostööd tegid järgmised kolm tootjate rühmitust: Graftech International, SGL Carbon GmbH ja Tokai ERFTCARBON GmbH.

(43)

Need kolm tootjate rühmitust annavad suurema osa liidu samasuguse toote kogutoodangust, kuna nende toodang moodustab üle 90 % teatavate grafiitelektroodisüsteemide liidu kogutoodangust, nagu on märgitud eespool põhjenduses 4. Seega moodustavad need tootjad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning edaspidi kasutatakse neile viitamisel väljendit „liidu tootmisharu”.

(44)

Kuna uurimises osales vaid üks vaatlusalust toodet eksportiv India tootja, ei esitatud vaatlusaluse Indiast pärit toote ELi impordi kohta täpseid arvandmeid, et säilitada konfidentsiaalsus vastavalt algmääruse artiklile 19.

(45)

Olukord grafiitelektroodisüsteemide tööstuses on tihedalt seotud olukorraga terasesektoris, sest grafiitelektroode kasutavad peamiselt elektrotehnilise terase tootjad. Sellega seoses tuleb märkida, et 2007. aastal ja 2008. aasta kolmes esimeses kvartalis valitsesid teraseturul ja seetõttu ka grafiitelektroodide turul väga soodsad tingimused.

(46)

Arvesse tuleb võtta seda, et grafiitelektroodide müügimaht muutub üldjoontes kooskõlas terasetoodanguga. Kuid grafiitelektroodide tarnelepingud, milles lepitakse kokku hinnad ja kogused, sõlmitakse enamasti 6–12-kuuliseks perioodiks, mistõttu nõudlusest tulenevad müügimahu muutused mõjutavad hindu tavaliselt väikese ajavaruga.

(47)

Liidu tarbimise kindlakstegemisel võeti aluseks liidu tootmisharu poolt liidu turul müüdud toodangu maht, teiste liidu tootjate poolt liidu turul müüdud toodangumahu hinnang, Eurostatilt saadud impordiandmed ja algmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt kogutud andmed. Sarnaselt esialgsele uurimisele (9) jäeti ka nüüd kõrvale teatavad impordikogused, sest saadaolevate andmete põhjal ei olnud tegemist uuritava tootega.

(48)

2006. aasta ja uurimisperioodi vahel vähenes liidu tarbimine peaaegu 25 % võrra, kusjuures suurim langus toimus 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel. Siiski tuleb märkida, et asjaomase perioodi alguses valitsenud väga soodsate turutingimuste tõttu oli liidu tarbimine väga kõrgel tasemel, olles kasvanud esialgse uurimisperioodi ja 2006. aasta vahel 30 %.

Tabel 1

(49)

Indiast (edaspidi „asjaomane riik”) pärineva impordi maht kasvas vaatlusperioodil 143 protsendipunkti ja jõudis uurimisperioodil 5 000–7 000 tonni tasemele. Asjaomasest riigist pärit impordi turuosa kasvas 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel rohkem kui kolmekordseks, saavutades 5 % taseme. Turuosa jätkas uurimisperioodil kasvamist hoolimata nõudluse märkimisväärsest langusest. Asjaomasest riigist pärit impordi hinnad kerkisid vaatlusalusel perioodil 52 %, järgides liidu tootmisharu hindadega sarnast trendi, kuid püsides siiski tunduvalt madalamal tasemel. Tabelis 2 ei esitata täpseid andmeid konfidentsiaalsusnõude tõttu, kuna Indias on vaid kaks teadaolevat eksportivat tootjat.

Tabel 2

(50)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki liidu tootmisharu mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid.

(51)

Uurimisperioodil tootmine vähenes 29 % 2006. aastaga võrreldes. Liidu tootmisharu toodang kerkis 2007. aastal 2 % 2006. aastaga võrreldes ning langes siis järsult, eeskätt uurimisperioodi ajal.

Tabel 3

(52)

Tootmisvõimsus langes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel vähesel määral (2 % võrra). Kuna 2008. aastal ja eeskätt uurimisperioodil tootmine vähenes, vähenes sellest tulenev tootmisvõimsuse rakendusaste 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel 25 protsendipunkti.

Tabel 4

(53)

Liidu tootmisharu lõppvarude tase jäi 2007. aastal 2006. aastaga võrreldes stabiilseks ja langes siis 2008. aastal 10 % võrra. Uurimisperioodil varude tase veidi tõusis, aga jäi siiski 5 % madalamaks kui aastal 2006.

Tabel 5

(54)

Liidu tootmisharu müük sõltumatutele tarbijatele liidu turul vähenes vaatlusalusel perioodil 39 %. Müügimaht oli vaatlusaluse perioodi alguses väga kõrge, olles tõusnud ligikaudu 70 % esialgse uurimisega seotud perioodiga võrreldes. Müügimaht vähenes veidi 2007. ja 2008. aastal, aga püsis siiski suhteliselt kõrgel tasemel (2008. aastal oli see ikka veel 47 % kõrgem esialgse uurimisega seotud perioodiga võrreldes). 2008. aastal ja uurimisperioodi vahel langes müügimaht aga märkimisväärselt (ligikaudu ühe kolmandiku).

Tabel 6

(55)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal peaaegu 16 protsendipunkti võrra (84,6 %-lt 68,7 %-ni).

Tabel 7

(56)

2006. aasta ja uurimisperioodi vahel langes liidu tarbimine peaaegu 25 %. Liidu tootmisharu turuosa vähenes umbes 16 protsendipunkti, samal ajal kui asjaomase impordi turuosa kasvas 3,4 protsendipunkti.

(57)

Liidu tootmisharu tööhõive tase vähenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 7 % võrra.

Tabel 8

(58)

Liidu tootmisharu töötajate tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna töötaja kohta aastas, langes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel 24 %. See tõusis veidi 2007. ja 2008. aasta vahel, kuid langes seejärel uurimisperioodil ligikaudu 25 %.

Tabel 9

(59)

Liidu tootmisharu ühikuhinnad näitavad positiivset arengutendentsi ning need tõusid vaatlusalusel perioodil 40 %. Selle põhjuseks on: i) üldine hinnatase turul, ii) vajadus tagasi teenida tootmiskulude tõus ja iii) viis, kuidas hinnad on tarnelepingutes kindlaks määratud.

(60)

2007. ja 2008. aastal suutis liidu tootmisharu tõsta hindu üldise turuhindade tõusu taustal, mis tulenes jätkuvast suurest nõudlusest grafiitelektroodide järele. Selle nõudluse põhjustasid äärmiselt positiivsed turutingimused terasesektoris 2008. aasta kolmes esimeses kvartalis, nagu on kirjeldatud põhjenduses 45.

(61)

Hinnad jätkasid tõusu ka 2007 ja 2008. aastal, osaliselt selleks, et katta üha kallinevaid tootmiskulusid, eriti toorainekulusid. 2006. ja 2008. aasta vahel kasvasid kulud 23 %. Liidu tootmisharu suutis selle tõusuga siiski toime tulla, tõstes tublisti hindu (+ 33 %).

(62)

Hinnad kallinesid ka uurimisperioodil, kuigi vähemal määral (+ 5 %). Et hinnad ei langenud koos nõudluse vähenemisega, tulenes viisist, kuidas tarnelepingud on turul sõlmitud, eeskätt asjaolust, et enamus 2009. aasta tarnelepinguid oli sõlmitud 2008. aastal. Nagu on selgitatud põhjenduses 46, muutub grafiitelektroodide müügimaht üldjoontes kooskõlas terasetoodanguga. Kuid grafiitelektroodide tarnelepingute sõlmimine 6–12-kuuliseks perioodiks võib põhjustada seda, et mis tahes nõudluse muutused (suurenemine või vähenemine) mõjutavad hindu väikese ajavaruga. Lepingud sõlmitakse prognoositava müügimahu põhjal, mis võib erineda tegelikust müügimahust, mistõttu hindade liikumine teataval perioodil ei pruugi tingimata kajastada müügimahu kõikumist samal ajavahemikul. Nii oli see ka uurimisperioodil, kui müügimaht vähenes, aga hinnad jäid kõrgeks, sest enamus 2009. aasta tarnelepinguid oli sõlmitud 2008. aastal ja teatavad 2008. aasta tarned lükati edasi 2009. aastasse. Uurimisperioodil täheldatud 5 % hinnatõus ei olnud aga piisav, et katta kulude kasvu (+ 13 %), nagu see oli olnud võimalik eelnevatel perioodidel. Pärast uurimisperioodi lepiti kokku madalam hinnatase.

(63)

Nagu selgitatud põhjenduses 49, muutusid asjaomasest riigist pärineva impordi hinnad kooskõlas liidu tootmisharu hindadega, kuid olid liidu tootmisharu hindadega võrreldes tunduvalt madalamad.

Tabel 10

(64)

Ajavahemikus 2006. aastast kuni uurimisperioodini suurenes töötajate keskmine palk 15 %.

Tabel 11

(65)

Liidu tootmisharu poolt aastas vaatlusalusesse tootesse tehtud investeeringute voog kasvas 2006. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul 37 %. Seevastu uurimisperioodil langesid investeeringud 14 % võrreldes 2008. aastaga.

Tabel 12

(66)

Vaatamata kulude 40 % suurenemisele vaatlusalusel perioodil suutis liidu tootmisharu 2006. ja 2007. aasta vahel siiski tõsta hindu rohkem, kui oli vajalik kulude katmiseks. See omakorda kergitas tulusust 19 % tasemelt (2006) 26 %-le (2007). 2007. ja 2008. aasta vahel kasvasid hinnad ja kulud samas proportsioonis, mistõttu liidu tootmisharu kasumimarginaal jäi püsima 2007. aasta tasemele. Seejärel langes tulusus uurimisperioodil taas 19 %-le, sest tootmisvõimsuse vähenenud rakendusaste ja toormaterjali hinnatõus suurendasid kulusid. Tulusus vähenes veelgi 2009. aastal, kui liidu tootmisharu oli sunnitud hindu allapoole korrigeerima, et kajastada müügihindade üldist langust grafiitelektroodide turul vähese nõudluse tõttu terasetööstuses.

(67)

Investeeringutasuvus suurenes 71 %-lt (2006) 103 %-ni (2007). 2008. aastal suurenes see 119 %-ni ja vähenes siis uurimisperioodil 77 %-ni. Üldiselt suurenes investeeringutasuvus 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel 6 protsendipunkti.

Tabel 13

(68)

2006. ja 2007. aasta vahel äritegevuse puhaskäive tõusis. See tõus jätkus 2008. aastal, aga uurimisperioodil toimus langus. Kokkuvõttes oli uurimisperioodil rahakäive 28 % kõrgem kui vaatlusaluse perioodi alguses.

(69)

Ei olnud märke sellest, et liidu tootmisharul oleks olnud raskusi kapitali kaasamisega; selle põhjuseks on asjaolu, et osa tootjatest on koondunud suurematesse rühmadesse.

Tabel 14

(70)

Võttes arvesse Indiast pärit impordi mahtu, turuosa ja hindu, ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule hinnata tühiseks.

(71)

Eespool käsitletud indikaatorid näitavad liidu tootmisharu majandusliku ja rahalise olukorra mõningast paranemist pärast lõplike tasakaalustavate ja dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2004. aastal. Eeskätt 2006. ja 2008. aasta vahel suurenes liidu tootmisharu kasum tänu kõrgematele hindadele. Selleks aitasid kaasa äärmiselt soodsad turutingimused, mis võimaldasid hoida kõrget hinnataset ja kasumlikkust, ehkki liidu tootmisharu turuosa vähenes, nagu on selgitatud põhjenduses 55. Samal perioodil kasvas aga meetmetest hoolimata India impordi turuosa, kusjuures India tooteid imporditi liidu tootmisharu hindadest madalamal tasemel. Liidu tootmisharu kasum hakkas kahanema juba uurimisperioodil ja jätkas kahanemist ka 2009. aastal suurenenud kulude ja piiratud hinnatõusu tõttu.

(72)

Hoolimata liidu tarbimise vähenemist vaatlusalusel perioodil kasvas asjaomasest riigist pärit impordi maht üle kahe korra ja sama impordi turuosa peaaegu kolmekordistus (vt põhjendus 49). Dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid meetmeid arvesse võtmata lõi asjaomasest riigist pärit import uurimisperioodil liidu tootmisharu hinnad alla, ehkki mitte üle 2 %.

(73)

Terasetööstuses ja sellega seotud tootmisharudes, sh grafiitelektroodide tööstuses, 2007. aastal ja 2008. aasta kolmes esimeses kvartalis valitsenud äärmiselt soodsate majandustingimuste tõttu oli liidu tootmisharu suhtelises heas majanduslikus seisus, kui majanduskriis 2008. aasta lõpus algas. Grafiitelektroodide tarnelepingute sõlmimine 6–12-kuuliseks perioodiks põhjustab seda, et mis tahes nõudluse muutused (suurenemine või vähenemine) mõjutavad hindu väikese ajavaruga. Kuna uurimisperioodil kehtivad lepingud olid sõlmitud ajal, mil majanduskriisi mõju ei olnud veel võimalik ette näha, mõjutas majanduskriis uurimisperioodil põhiliselt tootmismahtusid, sest selle mõju hindadele sai liidu tootmisharu tunda vaid tagantjärele. Sellega seoses tuleb märkida, et liidu tootmisharu olukord halvenes teataval määral isegi soodsate majandustingimuste ajal, sest selle turuosa vähenes asjaomasest riigist pärit impordi kasuks. See, et olukorra halvenemine ei põhjustanud oluliselt ebasoodsat mõju, tulenes osaliselt 2007. ja 2008. aastal valitsenud suurest nõudlusest, mis võimaldas liidu tootmisharul säilitada suure tootmis- ja müügimahu, ning osaliselt sellest, et hoolimata uurimisperioodil vähenenud mahtudest püsisid hinnad endiselt kõrgel tasemel eelkirjeldatud ajavaru tõttu.

(74)

Kuna Eurostatist pärinevad CN-koodi tasandi andmed katavad ka muid tooteid peale vaatlusaluse toote, põhineb järgnev analüüs TARIC-koodi tasandi impordiandmetel ja algmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt kogutud andmetel. Teatavaid impordiandmeid ei võetud arvesse, sest kättesaadava teabe alusel ei ole need seotud vaatlusaluse tootega.

(75)

Hinnanguliselt kasvas muudest kolmandatest riikidest pärit import 63 %, suurenedes 11 000 tonnilt 2006. aastal ligikaudu 18 500 tonnini uurimisperioodil. Nendest riikidest pärit impordi turuosa kasvas 6,6 %-lt (2006) 14,4 %-ni uurimisperioodil. Muudest kolmandatest riikidest imporditud toodete keskmine hind suurenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel 42 %. Põhilised impordipartnerid olid Hiina Rahvavabariik (edaspidi „Hiina”), Venemaa, Jaapan ja Mehhiko – need olid ainsad riigid, mille turuosa oli uurimisperioodil suurem kui 1 %. Nimetatud riikidest pärinevat importi analüüsitakse allpool põhjendustes. Ülejäänud üheksast riigist pärit impordi turuosa oli kokku umbes 2 % ja seda importi rohkem ei analüüsita.

(76)

Hiinast pärit impordi turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil 2,4 protsendipunkti (0,2 %-lt 2,6 %-ni). Kättesaadava teabe põhjal oli selle impordi hinnatase madalam kui liidu tootmisharu ja ka Indiast pärit impordi hinnatase.

(77)

Venemaalt pärit impordi turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil 4,2 protsendipunkti (1,9 %-lt 6,1 %-ni). Kättesaadava teabe põhjal oli selle impordi hinnatase veidi madalam kui liidu tootmisharu oma, aga kõrgem kui Indiast pärit impordi hinnatase.

(78)

Jaapanist pärit impordi turuosa kahanes vaatlusalusel perioodil 0,4 protsendipunkti (2,0 %-lt 1,6 %-ni). Kättesaadava teabe põhjal oli selle impordi hinnatase sarnane või kõrgem kui liidu tootmisharu oma ja kõrgem kui Indiast pärit impordi hinnatase.

(79)

Mehhikost pärit impordi turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil 1,0 protsendipunkti (0,9 %-lt 1,9 %-ni). Kättesaadava teabe põhjal oli selle impordi hinnatase kõrgem kui liidu tootmisharu oma ja kõrgem kui Indiast pärit impordi hinnatase.

(80)

Kokkuvõttes ei saa välistada, et Hiinast ja Venemaalt pärineva impordi areng võis teataval määral kaasa aidata liidu tootmisharu turuosa vähenemisele. Arvestades aga impordistatistika üldist laadi, mis ei võimalda teha sellist hinnavõrdlust tooteliigi järgi, nagu oli võimalik teha India puhul tänu eksportivalt tootjalt saadud üksikasjalikele andmetele, ei saa Hiinast ja Venemaalt pärineva impordi mõju täpselt kindlaks määrata.

Tabel 15

(81)

Nagu on näidatud põhjenduses 49, kahekordistus vaatlusalusest riigist pärit impordi maht 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel. Arvestades seda, et tarbimine langes samal perioodil ligikaudu 25 %, tõi see kaasa India eksportijate turuosa järsu suurenemise 2006. aasta 1,5 % tasemelt umbes 5,0 %-ni uurimisperioodil. Ehkki liitu müüdud India toodete ekspordihinnad tõusid vaatlusalusel perioodil märgatavalt turul valitsenud üldise kõrge hinnataseme tõttu, toimus ikkagi liidu tootmisharu hindade allalöömine.

(82)

Dumpinguvastastest ja tasakaalustavatest meetmetest hoolimata arenesid mitmed olulised näitajad 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel negatiivses suunas: tootmis- ja müügimaht vähenesid vastavalt 29 % ja 39 %, tootmisvõimsuse rakendusaste langes 28 % ning langesid ka tööhõive ja tootlikkuse tasemed. Kuigi seda negatiivset arengust saab osaliselt seletada tarbimise järsu vähenemisega (umbes 25 % langus vaatlusalusel perioodil), tuleb liidu tootmisharu turuosa olulise vähenemise (15,9 protsendipunkti 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel) põhjusi otsida ka Indiast pärineva impordi turuosa pidevas suurenemises.

(83)

Mis puudutab uurimisperioodil täheldatud suhteliselt kõrget kasumitaset, siis see tulenes peamiselt jätkuvalt kõrgest hinnatasemest, mille põhjusi on selgitatud põhjenduses 62. Siinkohal tehakse järeldus, et liidu tootmisharu olukord halvenes kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ja et uurimisperioodi lõpuks oli liidu tootmisharu ebakindlas seisus hoolimata suhteliselt kõrgest kasumitasemest. Samas takistas liidu tootjate jõupingutusi müügimahtude ja hinnataseme säilitamiseks kahaneva nõudluse kontekstis asjaolu, et India dumpinguhinnaga imporditoodete pakkumine ühe suurenes.

(84)

Nagu juba selgitatud, võimaldas dumpinguvastaste meetmete kehtestamine liidu tootmisharul kahjust vaid teataval määral üle saada. Kui aga vaatlusalusel perioodil liidus valitsenud kõrge tarbimise tase uurimisperioodil langes, oli liidu tootmisharu ebakindlas ja haavatavas olukorras, mida endiselt negatiivselt ohustas Indiast pärit dumpinguhinnaga import. Uurimisperioodi lõpus oli eriti nõrk liidu tootmisharu suutlikkus kasvanud kulusid tasa teenida.

(85)

Leiti, et ELi mittekuuluvatesse riikidesse müüdud India toodete keskmine ekspordihind oli madalam kui liitu müüdud toodete keskmine ekspordihind ja madalam ka siseturul kehtivatest hindadest. India eksportijad müüsid ELi mittekuuluvatesse riikidesse olulisi koguseid, mis moodustasid valdava osa kogu eksportmüügist. Seepärast leiti, et meetmete aegumisel oleks India eksportijatel ajend suunata olulised ekspordikogused muudest kolmandatest riikidest ümber atraktiivsemale liidu turule sellise hinnatasemega, mis isegi kolmandatele riikidele pakutavaid hinnatasemeid ületades jääks ikkagi madalamale liitu suunatud ekspordi praegusest hinnatasemest.

(86)

Koostööd tegeval India tootjal on märkimisväärne kasutamata potentsiaal ja ta kavatses oma tootmisvõimsust 2010/2011. aastal suurendada. Seepärast eksisteerib võimalus liidu eksporditavate koguste oluliseks suurendamiseks, eriti seetõttu, et puuduvad märgid sellest, et kolmandate riikide turud või siseturg suudaksid vastu võtta täiendavat toodangut.

(87)

Esialgsete järelduste avalikustamise järel esitatud märkustes väitis koostööd tegev India tootja, et tema kasutamata tootmisvõimsus tuleneb peamiselt majanduskriisist ja sellega seotud nõudluse vähenemisest. Sellegipoolest võib suure osa äriühingu kasutamata potentsiaalist kirjutada selle arvele, et tootja suurendas 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel märkimisväärselt oma tootmisvõimsust. Seda on kavas ka edaspidi suurendada. Samuti tuleb märkida, et turul on veel üks koostööst keeldunud India tootja, kelle tootmisvõimsus ja rakendusaste on sarnased ja kes teatas hiljuti kavatsusest oma tootmispotentsiaali veelgi rohkem suurendada.

(88)

Asjaomase riigi tootjatel on võimalik suurendada ekspordimahtu ja/või suunata eksport ümber liidu turule. Pealegi on India toodete ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse liitu suunatud ekspordi hindadest madalamad. Uurimine näitas võrreldavate tooteliikide alusel, et koostööd tegev eksportiv tootja müüs vaatlusalust toodet madalamate hindadega kui liidu tootmisharu. Kõnealused madalad hinnad tõenäoliselt vähenevad kooskõlas muude riikide jaoks kehtivate madalamate hindadega. Selline hinnakujundus koos asjaomase riigi eksportijate suutlikkusega tarnida vaatlusalust toodet liidu turule suurtes kogustes avaldaks liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tõenäoliselt negatiivset mõju.

(89)

Nagu eespool näidatud, on liidu tootmisharu olukord jätkuvalt haavatav ja ebakindel. Kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhindadega import suureneks, tooks see tõenäoliselt kaasa liidu tootmisharu müügi, turuosa ja müügihindade vähenemise ning finantsolukorra halvenemise esialgses uurimises täheldatud tasemeni. Selle põhjal tuleb järeldada, et meetmete tühistamise tagajärjeks oleks usutavasti niigi ebakindla olukorra halvenemine ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumine.

(90)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõikide asjaomaste huvitatud isikute, st liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest.

(91)

Tuleks meenutada, et esialgses uurimises jõuti seisukohale, et meetmete vastuvõtmine ei ole liidu huvidega vastuolus. Lisaks võimaldab asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes erakorralist negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(92)

Selle põhjal uuriti, kas vaatamata kahjustava dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole antud juhul liidu huvides.

(93)

Liidu tootmisharu on tõestanud, et tegemist on struktuuriliselt elujõulise tööstusharuga. Seda kinnitas selle tootmisharu majandusolukorra positiivne areng, mida täheldati pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2004. aastal. Eriti asjaolu, et liidu tootmisharu kasumlikkus suurenes paaril aastal enne uurimisperioodi, on teravas vastuolus meetmete kehtestamisele eelnenud olukorraga. Sellegipoolest on liidu tootmisharu turuosa tugevalt vähenenud, samas kui asjaomasest riigist pärit impordi turuosa on vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt kasvanud. Ilma kehtivate meetmeteta oleks liidu tootmisharu olukord tõenäoliselt veel halvem.

(94)

Mitte ükski üheksast sõltumatust importijast, kellega ühendust võeti, ei avaldanud soovi koostööd teha.

(95)

Endast andsid teada 17 kasutajat, kes esitasid küsimustiku vastused. Kuigi enamik kasutajaid ei olnud juba mitu aastat Indiast grafiitelektroode hankinud ja suhtusid seetõttu meetmete võimalikku pikendamisesse neutraalselt, olid kuus kasutajat India elektroode teataval määral kasutanud. Neli kasutajat väitsid, et meetmete pikendamine mõjuks konkurentsile negatiivselt. Ühendus Eurofer oli meetmete pikendamisele kategooriliselt vastu ja väitis, et meetmete kehtestamine põhjustas India eksportijate massilise lahkumise liidu turult. See ühendus väidab, et meetmete säilitamine takistaks terasetootjatel alternatiivsete tarneallikate leidmist ja kindlustaks liidu tootmisharule turgu valitseva, peaaegu duopoli seisundi. Meetmete kehtestamisele järgnenud India impordi areng on aga näidanud, et sellist massilist lahkumist ei toimunud, vaid import Indiast kasvas vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Pealegi tõendas uurimine, et grafiitelektroode jõuab liidu turule üha rohkem muudest kolmandatest riikidest. Mis puudutab liidu tootmisharu turuosa, siis vähenes see vaatlusalusel perioodil ligikaudu 16 protsendipunkti (vt põhjendus 55). Veelgi enam, sama ühenduse väitel moodustavad grafiitelektroodid vaid suhteliselt väikese osa terasetootjate kogukuludest.

(96)

Peale selle meenutatakse, et esialgses uurimises leiti, et meetmete kehtestamine ei mõjutaks oluliselt kasutajaid (10). Hoolimata meetmete viieaastasest kehtivusest hankisid liidu importijad/kasutajad tooteid jätkuvalt muu hulgas Indiast. Samuti ei esitatud mingeid tõendeid selle kohta, nagu oleks esinenud raskusi teiste allikate leidmisega. Uurides meetmete kehtestamise võimalikku mõju kasutajatele, jõuti esialgses uurimises järeldusele, et grafiitelektroodide hinna vähese mõju tõttu toodet kasutavates tööstusharudes on ebatõenäoline, et kõnealune hinnatõus avaldaks konkreetsele tööstusharule märkimisväärset mõju. Pärast meetmete kehtestamist ei leitud viiteid vastupidisele. Seetõttu järeldatakse, et dumpinguvastaste meetmete säilitamine ei avalda liidu importijatele/kasutajatele tõenäoliselt erilist mõju.

(97)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldatakse, et puuduvad veenvad põhjused, mis räägiksid praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu.

(98)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada säilitada olemasolevad meetmed. Lisaks anti neile võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Tehtud märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(99)

Eelöeldu põhjal järeldatakse, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks jätkuvalt kohaldada dumpinguvastaseid meetmeid teatava Indiast pärineva grafiitelektroodide impordi suhtes. Tuleb meenutada, et need meetmed seisnevad väärtuselistes tollimaksudes.

(100)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastaseid tollimakse kohaldatakse üksnes kõnealuste äriühingute ja seega nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Kui vaatlusalust toodet valmistab mõni teine äriühing, kelle nime ja aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohiks sellise impordi suhtes nimetatud määrasid kohaldada ning sellele kehtib „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(101)

Kõik taotlused individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade rakendamiseks (nt pärast juriidilise isiku nime muutmist või pärast uute tootmise või müügiga tegelevate üksuste loomist) tuleb viivitamata esitada komisjonile (11) koos kogu asjaomase teabega, eelkõige teave muudatuste kohta ettevõtte tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või kõnealuste tootmis- ja müügiüksustega. Vajaduse korral ajakohastatakse määruses nimetatud äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimakse,