This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02013R0099-20180101
Regulation (EU) No 99/2013 of the European Parliament and of the Council of 15 January 2013 on the European statistical programme 2013-17 (Text with relevance for the EEA and for Switzerland)
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 99/2013, 15. jaanuar 2013 , Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta (EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 99/2013, 15. jaanuar 2013 , Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta (EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)
No longer in force
02013R0099 — ET — 01.01.2018 — 002.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 99/2013, 15. jaanuar 2013, Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta (EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst) (ELT L 039 9.2.2013, lk 12) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1383/2013, 17. detsember 2013, |
L 354 |
84 |
28.12.2013 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/1951, 25. oktoober 2017, |
L 284 |
1 |
31.10.2017 |
|
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 99/2013,
15. jaanuar 2013,
Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta
(EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)
Artikkel 1
Euroopa statistikaprogrammi kehtestamine
Käesolevaga kehtestatakse Euroopa statistikaprogramm ajavahemikuks 2013–2017 („programm”).
Programmi pikendatakse ajavahemikuks 2018–2020.
Artikkel 2
Lisandväärtus
Programmi lisandväärtus seisneb selles, et see tagab Euroopa statistika keskendumise teabele, mida on vaja liidu poliitikavaldkondade kavandamiseks, rakendamiseks, seireks ja hindamiseks. Lisaks panustab see ressursside tõhusale kasutamisele, toetades meetmeid, mis oluliselt aitavad kaasa ühtlustatud, võrreldava, usaldusväärse, kasutajasõbraliku ja kättesaadava statistilise teabe arendamisele, tegemisele ja levitamisele ühtsete standardite ja üldiste põhimõtete alusel, mis on sätestatud Euroopa statistikasüsteemi komitee poolt vastu võetud Euroopa statistika tegevusjuhises („tegevusjuhis”) ning milleks on eelkõige järgmised kvaliteedikriteeriumid: asjakohasus, täpsus ja usaldusväärsus, ajakohasus ja õigeaegsus, kättesaadavus ja selgus ning sidusus ja võrreldavus.
Artikkel 3
Kohaldamisala
Käesoleva määrusega nähakse ette Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise programmiraamistik ning 2013.–2020. aastal võetavate meetmete peamised valdkonnad ja eesmärgid vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklitele 13 ja 14.
Artikkel 4
Eesmärgid
1. Programmi üldeesmärk on, et Euroopa statistikasüsteem (ESS) oleks jätkuvalt kvaliteetse Euroopat käsitleva statistika peamine pakkuja.
2. Võttes arvesse nii riikide kui liidu tasandil olemasolevaid vahendeid ning andmeesitamiskoormust, tuleb programmi rakendamiseks teostatavate statistiliste toimingute puhul järgida järgmisi kitsamaid eesmärke:
|
— |
eesmärk 1 : pakkuda õigeaegselt prioriteetidele vastavat statistilist teavet liidu poliitikavaldkondade arendamiseks, seireks ja hindamiseks, säilitades tasakaalu majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna vahel ning rahuldades Euroopa statistika laia kasutajateringi, sealhulgas muude otsustajate, teadlaste, ettevõtete ja üldiselt Euroopa kodanike vajadusi kulutasuval viisil ja tegevust tarbetult dubleerimata; |
|
— |
eesmärk 2 : rakendada Euroopa statistika tegemise uut meetodit eesmärgiga suurendada tõhusust ja parandada kvaliteeti; |
|
— |
eesmärk 3 : tugevdada partnerlust ESSi sees ja väljaspool seda, et suurendada ESSi produktiivsust ja tagada selle juhtiv roll maailmas riikliku statistika puhul ning |
|
— |
eesmärk 4 : tagada, et sellist statistikat esitatakse järjepidevalt kogu programmi kestel, tingimusel et see ei ole vastuolus ESSi prioriteetide seadmise mehhanismidega. |
3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud üldeesmärke ja kitsamaid eesmärke kirjeldatakse üksikasjalikumalt lisas, kus on esitatud ka näitajad programmi rakendamise seireks. Programmi osas toimub iga-aastane üksikasjalik planeerimine, mis hõlmab protsessi olulise osana prioriteetide seadmise mehhanismi kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklitega 13 ja 14. Programmi eesmärgid saavutatakse tihedas ja koordineeritud koostöös ESSi raames. Programm hõlmab niisuguste asjakohaste vahendite väljatöötamist, millega kaasneb parem kvaliteet, ESSi suurem paindlikkus ja parem suutlikkus rahuldada kasutajate vajadusi õigeaegselt. Lisaks on programm esirinnas selliste usaldusväärsete näitajate väljatöötamises, mis võimaldaksid lahendada 21. sajandi probleeme, nagu keskkonnaalase jätkusuutlikkuse, elukvaliteedi ja sotsiaalse ühtekuuluvuse mõõtmine, ning tertsiaarsektori majandustegevuse ja sotsiaalmajanduse tegevuse kajastamine.
Artikkel 5
Statistika haldamine, sõltumatus, läbipaistvus ja kvaliteet
1. Euroopa statistikat tehakse ametialaselt sõltumatult ja läbipaistvalt.
2. Programmi rakendatakse tegevusjuhises esitatud põhimõtete kohaselt eesmärgiga teha ja levitada kvaliteetset, ühtlustatud ja võrreldavat Euroopa statistikat kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artikliga 12 ning tagada ESSi kui terviku nõuetekohane toimimine. Riiklikud statistikaametid ja liidu statistikaasutus (komisjon (Eurostat)) tagavad oma ametialase sõltumatusega Euroopa statistika vastavuse tegevusjuhisele.
3. Riiklikud statistikaametid ja muud liikmesriikide määratud siseriiklikud asutused (koos edaspidi „riiklikud statistikaasutused”) ja komisjon (Eurostat), kes vastutavad Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise eest:
— püüavad tugevdada institutsioonilist ja organisatsioonilist keskkonda, mis aitab kaasa Euroopa statistikat tegevate ja levitavate riiklike statistikaasutuste ja komisjoni (Eurostati) töö kooskõlastamisele ning tulemuslikumaks ja usaldusväärsemaks muutmisele;
— pööravad erilist tähelepanu määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 2 lõikes 1 sätestatud statistikaalastele põhimõtetele ja kasutajate vajadustele;
— rahuldavad statistikat kasutavate liidu institutsioonide vajadusi kooskõlas määrusega (EÜ) nr 223/2009 ning püüavad arendada statistikat, mis teenib Euroopa statistika laia kasutajateringi, sealhulgas muude otsustajate, teadlaste, ettevõtete ja üldiselt Euroopa kodanike huve, ning
— teevad rahvusvahelisel tasandil koostööd statistikaorganitega, et edendada rahvusvaheliste mõistete, liigituste, meetodite ja muude standardite kasutamist, eelkõige eesmärgiga tagada ülemaailmsel tasandil suurem sidusus ja parem võrreldavus.
4. Iga liikmesriik püüab tagada, et tema statistika tegemise protsessid seatakse sisse standarditud viisil ja et neid tõhustavad võimaluse piires auditimehhanismid.
5. Läbipaistvuse huvides teeb komisjon (Eurostat) vajaduse korral avalikult teatavaks kvaliteediaruannete ja vastavuse seire teostamise osana oma hinnangu riikide poolt Euroopa statistikasse antava panuse kvaliteedi kohta.
6. Komisjon (Eurostat) kaalub võimalusi, kuidas muuta oma väljaanded, eelkõige oma veebisaidi kaudu kättesaadavad väljaanded kasutajasõbralikumaks mitteprofessionaalidele, ning võimaldab lihtsat juurdepääsu täielikele andmeseeriatele ning lisab intuitiivseid ja võrdlevaid diagramme, et pakkuda rohkem lisandväärtust kodanikele. Komisjoni (Eurostati) poolt korrapäraselt ajakohastatud andmed annavad võimaluse korral teavet iga liikmesriigi kohta ning sisaldavad iga-aastaseid, igakuiseid ja pikaajalisi andmeseeriaid, kui see on vajalik ja kui saadav kasu on andmete kogumise maksumusest suurem.
Artikkel 6
Statistika prioriteetide seadmine
1. Programmiga tagatakse statistikaalased algatused, mis toetavad praeguste liidu poliitiliste strateegiate arengut, elluviimist ja seiret, ning pakutakse statistilist tuge uutest liidu poliitikaalgatustest tulenevate oluliste nõudmiste puhul.
2. Komisjon tagab artiklis 9 osutatud iga-aastaste tööprogrammide ettevalmistamisel tulemusliku prioriteetide seadmise ning statistika prioriteetide iga-aastase läbivaatamise ja vastava aruandluse. Iga-aastaste tööprogrammide eesmärk on seega tagada, et Euroopa statistikat oleks võimalik teha riikide ja liidu tasandil olemasolevate vahendite abil. Prioriteetide kindlaksmääramine aitab vähendada uutest statistikanõuetest tulenevaid kulusid ja koormust, vähendades statistikanõudeid Euroopa statistika olemasolevates valdkondades, ning see toimub tihedas koostöös liikmesriikidega.
3. Komisjon tagab niisuguste vahendite väljatöötamise ja rakendamise, mille eesmärk on vaadata igal aastal läbi statistiliste toimingute prioriteedid, et aidata vähendada andmeesitajate ja statistika tegijate kulusid ja koormust.
4. Uute meetmete esitamisel või olemasolevas statistikas oluliste muudatuste tegemisel põhjendab komisjon niisuguseid meetmeid või muudatusi nõuetekohaselt ning annab teavet koos liikmesriikidelt saadud teabega andmeesitamiskoormuse ja tegemiskulude kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 14 lõikele 3.
Artikkel 7
Rahastamine
1. Liidu rahastamispakett programmi rakendamiseks on 2013. aastal, mida hõlmab programmiperiood 2007–2013, 57,3 miljonit eurot. Liidu rahastamispakett programmi rakendamiseks aastatel 2014–2017, mida hõlmab programmiperiood 2014–2020, on 234,8 miljonit eurot.
Rahastamispakett programmi rakendamiseks aastatel 2018–2020, mida hõlmab programmiperiood 2014–2020, on 218,1 miljonit eurot.
2. Komisjon rakendab liidu rahalist toetust vastavalt finantsmäärusele.
3. Komisjon võtab oma otsuse iga-aastaste eraldiste kohta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu eelisõigusi järgides.
Artikkel 8
Tehniline ja haldusabi
Programmi rahalistest vahenditest võib samuti katta kulusid, mis on seotud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajaliku ettevalmistava, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevusega, milleks on eelkõige uurimused, ekspertide koosolekud, statistikaekspertide tasustamisega seotud kulud, teavitamine, teabetöötlusele ja -vahetusele suunatud IT-võrkudega seotud kulud ning programmi juhtimiseks komisjoni kantud muud tehnilise ja haldusabi kulud. Vahenditest võib samuti katta sellistele liikmesriikidele antud tehnilist abi ja oskusteavet, kes ei suuda teatavat Euroopa statistikat või nõutava kvaliteediga statistikat spetsiifiliste asjaolude tõttu teha.
Artikkel 9
Iga-aastased tööprogrammid
Programmi rakendamiseks võtab komisjon vastu iga-aastased tööprogrammid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 17 nõuetele ning milles sätestatakse nende taotletavad eesmärgid ja oodatavad tulemused kooskõlas käesoleva määruse artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud üldeesmärgi ja erieesmärkidega. Komisjon tagab asjakohase tähelepanu pööramise meetmetele, mille eesmärk on soodustada kooskõla tegevusjuhisega. Iga-aastased tööprogrammid edastatakse teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile.
Artikkel 10
Meetmete liigid
Liidu rahaline osalus võib olla toetuse, riigihankelepingu või mõne muu meetme kujul, mida on vaja artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud üldeesmärgi ja kitsamate eesmärkide täitmiseks.
Artikkel 11
Toetuskõlblikud meetmed
1. Liidu rahalise osalusega toetatakse Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise meetmeid, mida on vaja artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud üldeesmärgi ja kitsamate eesmärkide saavutamiseks. Prioriteetseks peetakse meetmeid, millel on liidu lisandväärtus vastavalt artiklile 2.
2. Rahaline toetus määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 15 osutatud koostöövõrgustikele võib seisneda tegevustoetuses ning katta kuni 95 % toetuskõlblikest kuludest.
3. Vajaduse korral võib anda artikli 12 lõikes 3 osutatud organisatsioonide toimimiseks tegevustoetust, kuid see ei tohi ületada 50 % toetuskõlblikest kuludest.
4. Liikmesriikide kulude hüvitamiseks seoses andmete kogumisel põhinevate meetmete võtmisega võib komisjonile edastatavate andmete kogumise eest liikmesriigile teha ühekordse makse, mille maksimum on iga andmekogu puhul kindlaks määratud. Ühekordse makse summa määrab komisjon, võttes arvesse andmete kogumise keerukust.
Artikkel 12
Toetuskõlblikud abisaajad
1. Finantsmääruse artikli 128 lõike 1 teise lõigu kohaselt võivad määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõikes 2 kindlaks määratud riiklikud statistikaasutused saada toetust ilma pakkumiskutseta.
2. Kooskõlas finantsmääruse artikli 128 lõikega 1 võivad koostöövõrgustikud hõlmata lõikes 1 osutatud abisaajaid ja muid asutusi ilma pakkumiskutseta.
3. Artikli 11 lõikes 3 nimetatud tegevustoetusi võib anda organisatsioonidele, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:
a) nad on mittetulunduslikud, nende puhul ei esine tootmisharust tulenevat, ärilist ega muud huvide konflikti ning nende peamine eesmärk ja tegevus on propageerida ja toetada tegevusjuhise rakendamist ning Euroopa statistika tegemise uute meetodite rakendamist, mille eesmärk on suurendada tõhusust ja parandada kvaliteeti liidu tasandil, ning
b) nad on esitanud komisjonile piisavad tõendid oma liikmelisuse, sisekorra ja rahastamisallikate kohta.
Artikkel 13
Liidu finantshuvide kaitse
1. Komisjon võtab asjakohased meetmed tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetusmeetmetega, tõhusa kontrolliga ja õigusnormide rikkumise tuvastamise korral alusetult väljamakstud summade tagasinõudmisega ning asjakohasel juhul tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.
2. Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kontrollida kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on käesoleva programmi alusel liidu vahenditest rahastatud.
3. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ( 1 ) ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ( 2 ) sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas programmist rahastatava toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepinguga seoses on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.
4. Ilma, et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingud ning käesoleva määruse rakendamisest tulenevad lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused sätteid, mis annavad komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires sellist auditeerimist ja uurimist.
5. Ilma, et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, kui meetme rakendamine toimub täielikult või osaliselt tegevuse edasiandmise korras või on edasi delegeeritud või kui see nõuab hankelepingu sõlmimist või kolmandale isikule rahalise toetuse andmist, peab toetusleping või toetuse andmise otsus sisaldama töövõtja või toetusesaaja kohustust nõuda kõikidelt asjaomastelt kolmandatelt isikutelt selgesõnalist nõustumist komisjoni, kontrollikoja ja OLAFi kõnealuste volitustega.
Artikkel 14
Kolmandate riikide osalemine programmis
Programmis võivad osaleda:
a) EMP/EFTA riigid Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustel;
b) Šveits, kooskõlas tingimustega, mis on kehtestatud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise 26. oktoobri 2004. aasta lepinguga statistikaalase koostöö kohta, ( 3 ) ning
c) Euroopa Liidu naabruspoliitikaga hõlmatud riigid, riigid, kes on esitanud liiduga liitumise taotluse, kandidaatriigid, ühinejariigid ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kaasatud Lääne-Balkani riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud nimetatud riikidega sõlmitud kahe- või mitmepoolsetes lepingutes, millega on kehtestatud nende liidu programmides osalemise üldised põhimõtted.
Artikkel 15
Programmi hindamine ja läbivaatamine
1. Komisjon esitab pärast Euroopa statistikasüsteemi komiteega konsulteerimist programmi rakendamise eduvahearuande Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 30. juuniks 2015.
2. Komisjon võib lõikes 1 osutatud eduvahearuande alusel ja pärast Euroopa statistikasüsteemi komiteega konsulteerimist esitada hiljemalt 31. detsembriks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku programmi pikendamiseks aastateni 2018–2020, järgides mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2014–2020.
2a. Komisjon (Eurostat) esitab eduaruande programmi rakendamise kohta Euroopa statistikasüsteemi komiteele 31. detsembriks 2019. Aruandes selgitatakse üksikasjalikult komisjoni (Eurostati) seisukohta seoses Euroopa statistikaprogrammi väljavaadetega 2021. aastal kehtima hakkavas mitmeaastases finantsraamistikus. Aruanne esitatakse samuti Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
3. Komisjon esitab 31. detsembriks 2021 pärast Euroopa statistikasüsteemi komiteega ja Euroopa statistika nõuandekomiteega konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule programmi rakendamise lõpphindamisaruande. Aruandes hinnatakse eelkõige:
a) prioriteetide muutmise tulemusi ja statistikatoodete kuluanalüüsi;
b) ESSi võetud meetmeid, mille abil vähendada õigusaktide rakendamise ja statistika tegemise kulusid liikmesriikide jaoks ja piirata üldist halduskoormust, mille põhjustavad programmiga hõlmatud statistikaprojektid ja valdkonnad;
c) edusamme riikliku statistika kasutajasõbralikkuse ja sellele ligipääsetavuse parandamisel, sealhulgas andmete avaldamine Eurostati veebisaidil, ning
d) edusamme andmete kättesaadavuse parandamisel, sealhulgas sotsiaalmajandustegevuse ja strateegia „Euroopa 2020” näitajate kohta.
Artikkel 16
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
LISA
Statistikataristu ja Euroopa statistikaprogrammi 2013–2020 eesmärgid
Sissejuhatus
Liidu poliitika rakendamiseks on vaja kvaliteetset, võrreldavat ja usaldusväärset statistilist teavet liidu ja selle osade majandusliku, sotsiaalse, territoriaalse ja keskkonnaalase olukorra kohta riikide ja piirkondade tasandil. Euroopa statistika on liidule hädavajalik ka selleks, et laiem avalikkus ja Euroopa kodanikud mõistaksid demokraatlikku protsessi ja arutelusid liidu oleviku ja tuleviku üle ning osaleksid nendes.
Programmis sätestatakse Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise õigusraamistik ajavahemikuks 2013–2020.
Euroopa statistikat arendatakse, tehakse ja levitatakse selle õigusraamistiku alusel tihedas ja koordineeritud koostöös Euroopa statistikasüsteemi (ESS) raames.
Programmi alusel arendatav, tehtav ja levitatav statistika aitab ellu viia liidu poliitikat, mis on sõnastatud ELi toimimise lepingus, strateegias „Euroopa 2020” ning selle juhtalgatustes ja muudes poliitikavaldkondades, mis on esitatud komisjoni strateegilistes prioriteetides.
Pidades silmas asjaolu, et programm on mitmeaastane programm, mis hõlmab viite aastat, ning seda, et ESSi eesmärk on säilitada oma roll statistikavaldkonna olulise tegijana, on programm oma ulatuse ja eesmärkide poolest ambitsioonikas, kuid programmi rakendamisel kasutatakse astmelist lähenemisviisi. Programmi eesmärk on töötada välja tõhus prioriteetide seadmise ja lihtsustamise mehhanism.
Statistikataristu
Programmiga püütakse luua statistilise teabe taristu. Taristu peab olema valmis erinevate rakenduste laialdaseks ja intensiivseks kasutamiseks.
Poliitika on liikumapanevaks jõuks otsustele teha Euroopa statistikat. Sellegipoolest peaks statistika olema kättesaadav ja hõlpsasti juurdepääsetav ka teistele otsustajatele, teadlastele, ettevõtetele ja Euroopa kodanikele üldiselt, sest tegemist on avaliku hüvega, mille eest maksavad Euroopa kodanikud ja ettevõtted, kes peaksid osutatavatest teenustest võrdselt osa saama. Et taristu seda rolli täidaks, peab see rajanema asjakohasel kontseptuaalsel raamistikul, mis ühest küljest tagab selle, et see sobib erinevateks otstarveteks, ning teisest küljest võimaldab kohaneda kasutajate muutuvate vajadustega tulevikus.
Statistilise teabe taristu on esitatud järgnevalt.
STATISTILISE TEABE TARISTU
Selgitus
Andmed :
riiklike statistikaasutuste traditsioonilise statistilise tegevuse alusel (valikuuringud, loendused jne) kokku pandud teave ning andmed teistest allikatest, mida kasutatakse statistika eesmärgil. Teavet mugandatakse nii, et see vastaks eri poliitikavaldkondade vajadustele, nt tööturg, migratsioon või põllumajandus.
Mõiste hõlmab ka andmeid, mis on kogutud halduslikul eemärgil, kuid mida riiklikud statistikaasutused kasutavad statistika eesmärgil (enamasti osutatakse nendele kui haldusallikatest saadud andmetele).
Arvepidamissüsteemid : koherentsed ja integreeritud arvepidamised, bilansid ja tabelid, mis põhinevad rahvusvahelistel reeglitel. Arvepidamisraamistik võimaldab sidusust ja võrreldavust; statistilisi andmeid saab koondada ja esitada vormis, mis on mõeldud analüüsiks ja poliitika kujundamiseks.
Näitajad : näitaja on keskse teema või nähtusega seotud kokkuvõtlik teave, mis on tuletatud mitmest täheldatud faktist. Näitajaid võib kasutada suhtelise olukorra kirjeldamiseks või positiivsete või negatiivsete muutuste näitamiseks. Näitajad on tavaliselt otsesed sisendid liidu ja globaalsete poliitikavaldkondade puhul. Strateegilistes poliitikavaldkondades on näitajad olulised eesmärkide püstitamiseks ja nende saavutamise seireks.
Selle üldsüsteemi sees tehakse programmis vahet kolmel statistilise teabe sambal: „Ettevõtlus”, „Kodanike Euroopa” ning „Georuumiline, keskkonna-, põllumajandus- ja muu sektoristatistika”.
Liidu ja asjaomased globaalsed poliitikavaldkonnad määravad nõuded statistikale, millele programm üritab vastata muudetud struktuuri ja statistika tegemise protsessidega. Seetõttu kajastuvad kõik liidu ja globaalse poliitika valdkonnad statistikataristu eri komponentides ja on hõlmatud programmi erimeetmetega. Järgnevatel aastatel määratletavad uued poliitikavaldkonnad kaetakse uute näitajate/arvepidamiste tuletusviiside loomisega, mis põhinevad kolme samba sees toodetud statistilistel andmetel.
STATISTILINE TEAVE – STRUKTUUR JA DÜNAAMIKA
Eesmärgid
Programmi üldeesmärk on, et ESS oleks jätkuvalt Euroopat käsitleva kvaliteetse statistika peamine pakkuja.
Pidades silmas riikide ja liidu tasandil olemasolevaid vahendeid ning andmeesitamiskoormust, järgitakse programmi rakendamiseks teostatavate statistiliste toimingute puhul järgmisi kitsamaid eesmärke:
— eesmärk 1: pakkuda õigel ajal ning kulutõhusal viisil ja pingutusi tarbetult dubleerimata nõuetekohaselt prioriteetidele vastavat statistilist teavet liidu poliitikavaldkondade arendamiseks, seireks ja hindamiseks, säilitades samal ajal tasakaalu majanduse, sotsiaal- ja territoriaalse valdkonna ning keskkonnaküsimuste vahel ning täites Euroopa statistika laia ringi kasutajate, sealhulgas teiste otsustajate, teadlaste, ettevõtjate ja Euroopa kodanike vajadusi;
— eesmärk 2: rakendada Euroopa statistika tegemise uut meetodit, eesmärgiga suurendada tõhusust ja parandada kvaliteeti;
— eesmärk 3: tugevdada partnerlust ESSi sees ja väljaspool seda, et suurendada ESSi produktiivsust ja tagada selle juhtiv roll maailmas riikliku statistika puhul ning
— eesmärk 4: tagada, et sellist statistikat esitatakse järjepidevalt kogu programmi kestel, tingimusel et see ei ole vastuolus ESSi prioriteetide seadmise mehhanismidega.
Need kitsamad eesmärgid on jaotatud järgmistesse prioriteetsetesse valdkondadesse: eesmärke 1 ja 4 hõlmab „I. Statistilised väljundid”, eesmärki 2 „II. Euroopa statistika tegemise meetod” ja eesmärki 3 „III. Partnerlus”.
I. STATISTILISED VÄLJUNDID
1. Näitajad
1.1. Euroopa 2020
Strateegia „Euroopa 2020” on märkimisväärselt mõjutanud liidu strateegilist kava ja riikide poliitikat järgnevateks aastateks. Strateegilises kavas on mitu eesmärki ja algatust, mille kohta ESS peab statistilisi näitajaid esitama mitmes valdkonnas, nagu innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse tingimuste parandamine, inimväärsete töökohtade edendamine, soolise võrdõiguslikkuse edendamine, liidu kliimamuutuste ja energiaeesmärkide täitmine, ressursitõhusus, haridustaseme tõstmine, sealhulgas haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamine, elukestva kutseõppe ja õpiliikuvuse suurendamine, tervena ja aktiivsena vananemine, sotsiaalse kaasatuse parandamine ja vaesuse vähendamine. Asjakohasel juhul vajatakse soo alusel liigendatud statistikat, et mõista soopõhise diskrimineerimise sisu, pöörates seejuures erilist tähelepanu soolisele vägivallale.
Pakkuda strateegia „Euroopa 2020” rakendamise seireks kvaliteetset usaldusväärset statistilist teavet, mis peab olema Euroopa poolaasta jaoks õigel ajal kättesaadav. Uued näitajad peavad niivõrd kui võimalik põhinema olemasoleval statistilisel teabel.
Eesmärk saavutatakse, tehes kättesaadavaks:
— strateegia „Euroopa 2020” peamiste eesmärkide uuendatud näitajad (tööhõive, teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni, energia/kliimamuutuste, hariduse, keskkonna, sotsiaalkaitse, sotsiaalse kaasatuse ja vaesuse valdkondades) komisjoni (Eurostati) veebisaidil;
— statistika, mis hõlbustab strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatuste rakendamise seiret;
— täiendavad näitajad liidu majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika eel- ja järelhindamiseks ning
— osa- ja täistööaega ning ajutist ja alalist töölepingut eristavad tööhõivenäitajad, samuti töötuse näitajad, milles võetakse arvesse aktiveerimismeetmetega, näiteks koolitusega, hõlmatud inimesi. Need näitajad peaksid hõlmama ka andmeid soopõhiste erinevuste kohta.
1.2. Majanduse juhtimine
Kriis ja pinged finantsturgudel on rõhutanud vajadust tugevdada liidu majanduse juhtimist. Liit on juba astunud majanduse juhtimise ja koordineerimise valdkonnas olulisi samme, millest osal on suur mõju statistikale lisaks käimasolevatele statistikameetmetele.
Luua uut ja parandada olemasolevat statistilist teavet, mis on oluline liidu otsustajatele ja laiemale avalikkusele seoses liidu majanduse juhtimise tugevdamise ja integreerimisega ning järelevalvetsükliga, millega lõimitakse stabiilsuse ja kasvu pakt ning majanduspoliitika.
Eesmärk saavutatakse järgmiselt:
— antakse statistilist teavet makromajandusliku tasakaalustamatuse tulemustabeli jaoks ja selle analüüsiks;
— antakse statistilist teavet tõhustatud stabiilsuse ja kasvu pakti jaoks, eelkõige eesmärgiga teha ja pakkuda kvaliteetset statistikat valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kohta;
— antakse statistilist teavet majandusliku ebavõrdsuse tõhusaks jälgimiseks;
— töötatakse välja ja esitatakse näitajad konkurentsivõime mõõtmiseks ning
— statistika tegemise ahelas võetakse kasutusele tõhus kvaliteedijuhtimine, mis hõlmab ka valitsemissektori rahanduse lähteandmeid ja selle aluseks olevaid andmevooge liikmesriikides.
Pakkuda liidu otsustajatele usaldusväärset statistikat ja näitajaid halduslikel ja seadusandlikel eesmärkidel ning spetsiifiliste liidu poliitiliste kohustuste seireks.
Eesmärk saavutatakse järgmiselt:
— määratletakse ja lepitakse kasutajatega kokku halduslikel ja seadusandlikel eesmärkidel tehtava statistika maht ning
— määratletakse, vajaduse korral rakendatakse ja selgitatakse nende näitajate puhul kasutatav tõhus kvaliteedijuhtimise raamistik.
1.3. Majanduse globaliseerumine
Finantskriisi sotsiaalne, majanduslik ja muu mõju, piiriüleste voogude kasv ja tootmisprotsesside killustumine on tõstnud esile vajaduse luua globaliseerunud tootmise tarvis sidusam raamistik ja vajaduse seda paremini mõõta.
Parandada liidu otsustajate ja avalikkuse jaoks kättesaadavaid majanduse globaliseerumist ja üleilmseid väärtusahelaid kajastavaid näitajaid ja statistilist teavet. Selline teave peaks aitama paremini mõista globaliseerumise majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju.
Eesmärk saavutatakse järgmiselt:
— ajakohastatakse olemasolevaid näitajaid majanduse globaliseerumise kohta, mis on kättesaadavad komisjoni (Eurostati) veebisaidil;
— töötatakse välja uusi näitajaid üleilmsete väärtusahelate kohta, sealhulgas loodusvarade vood ja nendest sõltuvus;
— esitatakse andmeid, mis võimaldavad analüüsida positiivseid ja negatiivseid tagajärgi liidu turu ja eelkõige liidu tööturu jaoks;
— analüüsitakse üleilmseid väärtusahelaid, võimaluse korral asjakohaste sisendite/väljundite tabelite abil, ning väliskaubandus- ja ettevõtlusstatistikat, sealhulgas mikroandmete linkimist; analüüsi väljundid kooskõlastatakse liidu huvidele vastavate rahvusvaheliste algatustega, ning
— uuritakse, kas on vaja reformida finantsvahendusteenuste arvestamist ja jaotamist.
2. Arvepidamisraamistikud
Komisjoni 20. augusti 2009. aasta teatis „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas” (edaspidi „SKP täiendamine”) ning Stiglitz-Sen-Fitoussi aruanne majandustegevuse ja sotsiaalsete edusammude mõõtmise kohta on andnud uue hoo ESSi kesksete probleemide lahendamisele, eriti sellele, kuidas saada paremat statistikat valdkondadevaheliste küsimuste kohta ning paremini integreeritud statistikat, mis kirjeldaks keerulisi sotsiaalseid, keskkonna- ja majanduslikke nähtusi laiemalt kui traditsioonilised majandustoodangu mõõtmise viisid. ESSis SKP täiendamise raames tehtavas töös on tähelepanu keskmes kolm eelisvaldkonda: kodumajapidamise sektori jaoks mõeldud statistika ning tulude jaotust, tarbimist ja jõukust mõõtev statistika, elukvaliteedi mõõtmine mitmemõõtmelisel viisil ja keskkonnasäästlikkuse mõõtmine. Edasist arengut sel alal ajendavad 2015. aastal vastu võetud uued ülemaailmsed kestliku arengu eesmärgid. Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem (ESA) moodustab kogu majandusstatistika integreeritud ja sidusa raamistiku, mida peaksid täiendama muud näitajad, et saada igakülgsemat teavet poliitika kujundamiseks ja otsuste tegemiseks. ESA 2010 täielikku rakendamist toetab korrapärane kvaliteedi- ja vastavushindamine, milles võetakse arvesse erandite järkjärgulist aegumist kuni aastani 2020, mis toob kaasa näitajate ajakohasuse ja kättesaadavuse edasise paranemise.
2.1. Majanduslik ja sotsiaalne suutlikkus
Majanduskriis on suurendanud vajadust kvaliteetsete makromajanduslike näitajate järele, et paremini mõista ja analüüsida konjunktuurimuutusi ja majandusliku ebavõrdsuse arengut ning nende mõju ühiskonnale ja sellega hõlbustada otsuste tegemist. Üha enam globaliseerunud tootmine nõuab sidusa raamistiku loomist, mis lihtsustaks eri valdkondade statistika tõlgendamist ja integreerimist.
Täiendada majandustulemuste mõõtmist globaliseerumise, elukvaliteedi, kaupade ja teenuste kättesaadavuse, keskkonnasäästlikkuse, tervise, heaolu, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja sotsiaalse kaasatuse eri mõõdetega. Luua globaliseerunud tootmise analüüsi raamistik.
Eesmärk saavutatakse järgmiselt:
— rakendatakse ja koostatakse rahvamajanduse iga-aastased ja kvartaalsed arvepidamised ning iga-aastased piirkondlikud arvepidamised ESA kohaselt;
— töötatakse välja sissetulekute, tarbimise ja jõukuse jagunemise näitajad kodumajapidamiste kaupa ning ühendatakse rahvamajanduse arvepidamise koondnäitajad kodumajapidamisi käsitlevate uuringute andmetega või haldusandmetega;
— koostatakse ajakohane ja kvaliteetne hinnastatistika, eelkõige ühtlustatud tarbijahinnaindeksid;
— sotsiaalkaitse, tervise ja hariduse valdkonnas tugevdatakse seoseid rahvamajanduse arvepidamisega;
— töötatakse välja elukvaliteedi mõõtmise raamistik, tugevdades kodumajapidamiste vaatenurka rahvamajanduse arvepidamises;
— töötatakse välja SKP täiendamisega seotud näitajad, millega mõõdetakse keskkonnasäästlikkust ja välismõjusid rahvamajanduse arvepidamise vaatenurgast;
— luuakse andmebaas kasvu ja produktiivsuse mõõtmiseks, võttes arvesse tootlikkuse muutusi nii avalikus kui ka erasektoris;
— arendatakse edasi ajakohaseid sotsiaalseid näitajaid, sealhulgas täiustatud meetodeid lähiprognooside ja kiirhinnangute jaoks;
— toetatakse rahvusvahelist makromajandusandmete jagamist, et vähendada statistika tegijate koormust ning parandada võrreldavate ja järjepidevate andmete kättesaadavust kasutajate jaoks;
— töötatakse välja ja täpsustatakse sissetuleku ja varandusliku ebavõrdsuse aspektide koondnäitajad;
— mõõdetakse ja analüüsitakse soolist ebavõrdsust, sealhulgas soolist palgalõhet;
— luuakse kontseptuaalne globaliseerunud tootmise analüüsi raamistik;
— arendatakse välja kontseptuaalne raamistik elukvaliteedi ja heaolu mõõtmiseks ning
— võimaluse korral viiakse vastavusse arvepidamine ja statistika mõisted.
Pakkuda keskseid makromajanduslikke ja sotsiaalseid näitajaid ning Euroopa peamisi majandusnäitajaid ühtsete kogumitena, mis vastaksid liidu ja üleilmse statistilise teabe nõuetele, ning kohandada Euroopa peamisi majandusnäitajaid kasutajate uute vajadustega.
Eesmärk saavutatakse järgmiselt:
— töötatakse koordineeritult välja kesksete makromajanduslike, sotsiaalsete ja säästva arengu näitajate tulemustabelid;
— tehakse kättesaadavaks kesksete makromajanduslike ja sotsiaalsete näitajate ning Euroopa peamiste majandusnäitajate ühtlustatud metoodika;
— suurendatakse näitajate rahvusvahelist võrreldavust;
— arendatakse töövahendeid, et näitajaid paremini tõlgendada ja neist teavitada ning
— tehakse kättesaadavaks harmoneeritud eluasemehindade statistika kõigi liikmesriikide kohta ja laiendatakse seda.
2.2. Keskkonnasäästlikkus
Keskkonna kaitsmine, säilitamine ja parandamine praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks ning kliimamuutuste mõjuga võitlemine on Euroopas olulised poliitilised prioriteedid ning aluslepingutes sätestatud eesmärgid. Poliitika tõhusaks kujundamiseks nendes küsimustes on vaja statistilist teavet mitmest eri valdkonnast.
Pakkuda keskkonnalast arvepidamist ja kliimamuutustega seotud statistikat, võttes arvesse rahvusvahelisi arenguid selles valdkonnas.
Eesmärk saavutatakse järgmiselt:
— arendatakse edasi sidusat keskkonnaalase arvepidamise süsteemi rahvamajanduse arvepidamise nn satelliitkontona, mis annab teavet järgmiste valdkondade kohta: heited atmosfääri, energiatarbimine, loodusvarade vood, toorainekaubandus, keskkonnamaksud ja keskkonnakaitsekulutused, võimaluse korral ka keskkonnahoidlik majanduskasv / keskkonnahoidlikud hanked;
— arendatakse edasi ökosüsteemi eksperimentaalset arvepidamist, mis võimaldaks kasutada olemasolevaid andmeid, sealhulgas liidu institutsioonide, organite ja asutuste koostatud andmeid;
— jätkatakse arendustegevust, et paremini kasutada olemasolevaid andmekogumeid kliimamuutustega seotud statistika jaoks, ning
— arendatakse edasi keskkonnaalaste „jalajälgede” mõõtmise näitajaid, toetudes olemasolevatele andmetele.
3. Andmed
3.1. Ettevõtlus
Paljud liidu poliitikavaldkonnad on suunatud Euroopa ettevõtetele. Ettevõtted vastutavad ka alusandmete esitamise eest. Sellest tulenevalt on nõudlus laiemas mõttes ettevõtlusstatistika vastu suur, et hõlbustada otsustusprotsessi, kuid ka selleks, et Euroopa kodanikud ja ettevõtted mõistaksid nende poliitikavaldkondade mõju, tehes vahet suurettevõtetel, keskmise kapitaliseeritusega ettevõtetel (Mid-Caps) ning väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, mille kohta käiva üksikasjaliku ja ühtlustatud statistika vastu on järjest suurenev nõudlus. Samal ajal on vaja vähendada haldus- ja vastamiskoormust.
Suurendada statistika tegemise protsesside tõhusust ja tulemuslikkust. Kooskõlas parema õigusloome tegevuskavaga tuleb ühtlustada olemasolevaid ettevõtlusstatistikaga seotud õigusakte. Seejuures tuleks kooskõlas komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga (REFIT) nõuetekohaselt arvestada statistika tegijate käsutuses olevate ressursside piiratust ja andmeesitajatele langevat üldist halduskoormust. Pakkuda kvaliteetset statistikat peamistes valdkondades, kus ettevõtted on tähelepanu keskmes, nt ettevõtlusstatistika, lühiajalised näitajad, investeeringud inimkapitali ja oskustesse, rahvusvahelised tehingud, globaliseerumine, siseturu seire, teadus-ja arendustegevus, innovatsioon ning turism. Erilist tähelepanu tuleks pöörata andmete kättesaadavusele suure lisandväärtusega tööstusharude ja teenussektori puhul, eelkõige nn rohelise majanduse, digitaal- ja jagamismajanduse, tervishoiu, hariduse ja sotsiaalmajanduse sektoris.
Eesmärk saavutatakse järgmiselt:
— kasutatakse uuesti statistikasüsteemis või ühiskonnas olemasolevaid andmeid, kehtestatakse ühine õiguslik alus ettevõtlusalasele statistikale ja luuakse ühine taristu ja ühised töövahendid;
— pakutakse ettevõtlusalast statistilist teavet ja näitajaid aastapõhiselt ja aastasiseselt;
— pakutakse statistilist teavet, mis kirjeldab Euroopa positsiooni maailmas ning liidu suhteid muu maailmaga;
— pakutakse statistilist teavet üleilmsete väärtusahelate analüüsiks ning luuakse eurorühmaregister globaliseerumist käsitleva valdkonnaülese teabe kogumiseks;
— tasakaalustatakse toote- ja teenuskaubanduse statistiliste andmete kogumist, parandades teenuseid käsitlevate andmete saadavust ning võttes meetmeid teenuseid ja kaupu käsitleva statistilise teabe tasakaalustamiseks;
— arendatakse välja siseturu seirevahendid, nt toidukaupade hinnaseirevahend ja sellega seotud näitajad;
— pakutakse statistikat innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse kesksete valdkondade kohta, kasutades paremini patendiregistreid ning uurides täiendavalt individuaalseid mikroandmeid ja kasutades neid statistika eesmärgil;
— pakutakse statistikat turismi pakkumise ja nõudluse kohta, optimeerides andmete kogumist ning integreerides turismiandmeid paremini teiste valdkondadega ning
— pakutakse statistikat ressursside kasutamise ja ressursitõhususe kohta, võttes võimaluse korral aluseks olemasolevad andmekogud.
3.2. Kodanike Euroopa
Euroopa kodanikud on liidu poliitikavaldkondade keskmes. Sellest tulenevalt on nõudlus laiemas tähenduses sotsiaalstatistika järele suur, et hõlbustada otsustusprotsessi ja jälgida sotsiaalpoliitika tulemusi, kuid ka selleks, et aidata Euroopa kodanikel hinnata nende poliitikavaldkondade mõju oma elule ja heaolule.
Pakkuda statistikat sotsiaalpoliitika peamistes valdkondades, kus kodanikud on tähelepanu keskmes, nagu heaolu; kestlikkus; sotsiaalne ühtekuuluvus; vaesus; ebavõrdsus; demograafilised probleemid, eeskätt elanikkonna vananemine, rahvastikukadu, hajaasustus ja ränne; tööturg; haridus ja koolitus, sealhulgas laste haridus, täiskasvanuharidus, kutseõpe ning noorte õpiliikuvus; kultuur, füüsiline aktiivsus; elukvaliteet; ohutus; tervis; puuded; tarbimine; vaba liikumine ja siseturg; noorte liikuvus; tehnoloogiline innovatsioon ja uued elustiilivalikud. Asjakohasel juhul eristatakse statistikat sooliselt rühmade puhul, kes pakuvad sotsiaalpoliitika kujundajatele erilist huvi. Prioriteedid määratakse kindlaks vastavalt artiklile 6. Kooskõlas parema õigusloome tegevuskavaga tuleb ühtlustada olemasolevaid sotsiaalstatistikaga seotud õigusakte. Seejuures tuleks kooskõlas REFITiga nõuetekohaselt arvestada statistika tegijate käsutuses olevate ressursside piiratust ja andmeesitajatele langevat üldist halduskoormust.
Eesmärk saavutatakse järgmiselt:
— luuakse Euroopa sotsiaalstatistika ühtne alustaristu, mis hõlmab andmete kogumist uuringute abil ja haldusallikatest ning ühist põhimuutujate kogumit;
— töötatakse välja põhilised sotsiaaluuringud, mis pakuvad andmeid (sealhulgas mikroandmeid) isikute ja kodumajapidamiste kohta, mida ühtlustatakse ja täiendatakse vähem sagedase ja täiendava mikroandmete kogumisega;
— töötatakse välja statistika hariduse ja koolituse kohta ning ratsionaliseeritakse ja moderniseeritakse täiskasvanuhariduse uuringut;
— pakutakse statistikat tulude ebavõrdsuse kohta selliste näitajate abil nagu Gini indeks ja sissetulekute jaotuse ülemiste detsiilide areng ning esitatakse võrreldav põhinäitaja riigi kohta, samuti andmed põhikaupade ja -teenuste ebavõrdse kättesaadavuse kohta;
— metoodikatöö füüsilise aktiivsuse ja kultuuri kohta;
— pakutakse statistikat kuritegevusohutuse, tervise, nagu on kokku lepitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta raammääruses (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta, ( 4 ) ja puuete kohta;
— viiakse ellu tööprogrammi meetmed, mis käsitlevad rändestatistika peavoolustamist, võttes arvesse uusi probleeme, eriti rahvusvahelisi arengusuundi;
— esitatakse rahvastikuprognoose ja nende iga-aastaseid uuendusi;
— töötatakse välja üksikasjalikud näitajad, mis käsitlevad rändajate olukorda liidus;
— süvendatakse pagulaste olukorraga seotud koostööd spetsialiseeritud asutuste ja organisatsioonidega;
— koostöös valdkonnas tegutsevate Euroopa institutsioonide, organite, büroode ja ametitega töötatakse välja metoodika soolist vägivalda käsitleva vabatahtliku uuringu läbiviimiseks;
— kehtestatakse ühine õiguslik alus sotsiaalvaldkonna statistikale ning luuakse ühine taristu ja ühised töövahendid;
— luuakse elukvaliteedi näitajad ühiskonna arengu mõõtmiseks ning
— alustatakse järgmise rahvaloenduse (kavandatud aastaks 2021) ettevalmistust.
3.3. Georuumiline, keskkonna- ja põllumajandusstatistika ning muid sektoreid kajastav statistika
Statistika kombineerimine ruumiliste andmete ja georuumilise analüüsiga annab uusi võimalusi, mida ESSi raames täiendavalt uuritakse. Erilist tähelepanu tuleb pöörata spetsiifilistele küsimustele, nagu konfidentsiaalsus ja statistiline valiidsus väikeseid piirkondi käsitlevate hinnangute puhul.
Tulevikus on väga oluline energia- ja transpordistatistika, mis toetab strateegiat „Euroopa 2020” ja kliimamuutuste poliitikat.
Põllumajandus jääb endiselt oluliseks liidu poliitikavaldkonnaks. Ühine põllumajanduspoliitika rõhutab vajadust elujõulise toidutootmise, loodusvarade jätkusuutliku majandamise ja kliimameetmete järele, samuti tasakaalustatud territoriaalse arengu järele, mis on selle peamised eesmärgid. Tähelepanu keskmes on keskkonna, elurikkuse/ökosüsteemide, majanduse, inimeste tervise ja ohutuse ning sotsiaalne mõõde.
Toetada tõenduspõhist poliitika kujundamist, kasutades paindlikumalt ja rohkem ruumilist infot, mis on kombineeritud sotsiaalse, territoriaalse, majandusliku ja keskkonnaalase statistilise teabega piirkondade, piirkonnatüpoloogiate, linnade ja linnastumise astme kohta.
Eesmärk saavutatakse järgmiselt:
— arendatakse, hooldatakse ja kasutatakse ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri (INSPIRE), mis on rajatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/2/EÜ, ( 5 ) ning eelkõige liidu geoinfoportaali;
— tehakse kättesaadavaks geograafiline teave, tehes koostööd liidu programmidega maakasutusuuringute ja kaugseire puhul;
— võimaluse korral integreeritakse statistilist teavet, luues sellega paindliku, mitmel allikal põhineva taristu sihipäraseks aegruumiliseks analüüsiks;
— rakendatakse maakasutuse ja maakatte statistikat ning
— koordineeritakse statistilisi andmeid piirkondade, linnade ja piirkonnatüpoloogiate kohta.
Pakkuda keskkonnastatistikat, et toetada liidu poliitika kujundamist.
Eesmärk saavutatakse järgmiselt:
— luuakse keskne statistikakogum ressursside kohta (prügi ja ringlussevõtt, vesi, toorainete leiukohad, ökosüsteemi teenused ja bioloogiline mitmekesisus riiklikul ja võimaluse korral piirkondlikul tasandil) ning keskne statistikakogum kliimamuutuste kohta, et hõlbustada selle mõju leevendamist ning kohanemismeetmeid ja poliitikat kõikidel asjakohastel tasanditel, alates kohalikust ja lõpetades liidu tasandiga.
Pakkuda energia- ja transpordistatistikat, et toetada liidu poliitikat.
Kooskõlas komisjoni Euroopa energialiidu prioriteediga ja võimalikult suures ulatuses olemasolevatele andmetele toetudes pööratakse erilist tähelepanu statistikale, mis on seotud energiatarbimise, energiatõhususe, taastuvenergiaallikate, energiasõltuvuse, kütteostuvõimetuse aspektide, varustuskindluse ning ringmajandusega. Lisaks sellele peab energiastatistika toetama kliima- ja energiapoliitika raamistikku aastani 2030, mille eesmärk on muuta liidu majandus ja energiasüsteem konkurentsivõimelisemaks, turvalisemaks, jätkusuutlikumaks ja säästvamaks.
Eesmärk saavutatakse järgmiste valdkondade statistika tegemise ja levitamise abil:
— taastuvenergia;
— energia säästmine/energiatõhusus;
— transpordiohutus, reisijate liikuvus, maanteeliikluse mõõtmine ja intermodaalne kaubavedu ning
— energiasõltuvus ja varustuskindlus.
Pakkuda kestlikkuse ja maaelu arenguga seotud ning liidu strateegilisi eesmärke kajastavat põllumajandus-, kalandus- ja metsandusstatistikat ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika arendamiseks ja seireks, võttes regulaarseid meetmeid statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks. Kooskõlas parema õigusloome tegevuskavaga tuleb ühtlustada olemasolevaid põllumajandusstatistikaga seotud õigusakte. Seejuures tuleks kooskõlas REFITiga nõuetekohaselt arvestada statistika tegijate käsutuses olevate ressursside piiratust ja andmeesitajatele langevat üldist koormust.
Eesmärk saavutatakse järgmiselt:
— vaadatakse läbi ja lihtsustatakse põllumajandusandmete kogumist kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamisega pärast 2013. aastat;
— uuendatakse põllumajandusandmete kogumist, eelkõige eesmärgiga parandada andmete kvaliteeti ja ajakohasust;
— maakasutuse ja maakatte andmete haldussüsteem vaadatakse põhjalikult läbi ning selle alusel töötatakse välja ja võetakse kasutusele uus süsteem;
— võetakse kasutusele põllumajanduse keskkonnanäitajate ühtne kogumissüsteem, võimaluse korral olemasolevate andmete põhjal;
— andmed jaotatakse piirkonniti;
— luuakse ja levitatakse metsamajandust käsitlevaid keskseid andmeid integreeritud keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi metsandust käsitleva osa põhjal (metsa pindala, kasvava puidu maht ja väärtus, metsamajanduse ja metsavarumise arvepidamine);
— 2020. aastaks kavandatud põllumajandusloenduse ettevalmistamine ja läbiviimine ning
— kehtestatakse põllumajandusvaldkonna statistika ühine õiguslik alus ning luuakse ühine taristu ja ühised töövahendid.
II. EUROOPA STATISTIKA TEGEMISE MEETOD
ESS seisab praegu silmitsi mitme probleemiga. Kasvamas on ootused Euroopa statistika ulatusele, kvaliteedile ja võrreldavusele. Globaliseerumise tingimustes on tekkinud keerukas reaalsus, mida riiklik statistika peab peegeldama ja mis tekitab metodoloogilisi probleeme. Era- ja avaliku sektori andmeesitajate andmete üha laiem kättesaadavus pakub võimalusi parandada riikliku statistika aja- ja asjakohasust ning vähendada vastamiskoormust. Nende probleemidega toimetulekuks, arvestades samal ajal ressursside piiratusega, rakendab ESS järk-järgult ESSi 2020. aasta visioonis kindlaks määratud strateegilisi eesmärke, tuginedes terviklikule lähenemisviisile, et parandada kvaliteeti ja suurendada tõhusust:
— astuda proaktiivselt kasutajatega korrapärasesse dialoogi, et mõista sügavamalt nende vajadusi, tunda ära, et erinevatel kasutajarühmadel on eri vajadused, mida tuleb rahuldada õigesti;
— pakkuda kvaliteetseid tooteid ja teenuseid ning rakendada ESSi haldamises, ülesehituses ja juhtimises kvaliteedipõhist lähenemisviisi;
— töötada statistilised tooted ja teenused välja nii, et need põhineksid nii traditsioonilistel uuringutel kui ka muudel allikatel, sealhulgas haldusandmetel, georuumilistel ja võimaluse korral suurandmetel;
— saada juurdepääs uutele andmeallikatele, luua meetodid ja leida sobiv tehnoloogia, et kasutada neid andmeallikaid Euroopa statistika tegemiseks usaldusväärsel viisil;
— parandada statistika tegemise tõhusust, intensiivistades veelgi teadmiste, kogemuste ja metoodikate ühiskasutust, ent kasutades vajaduse korral ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ühiselt ka töövahendeid, andmeid, teenuseid ja ressursse; koostöö aluseks on tehnoloogia ja statistika taristu kokkulepitud standardid ja ühiselemendid;
— rakendada Euroopa statistika levitamise ja edastamise strateegiat, mis on piisavalt paindlik, et kohaneda areneva tehnoloogiaga, näitab kätte suuna maailmas, kus on toimumas andmerevolutsioon, ning on demokraatiale usaldusväärseks alustoeks.
1. ESSi kvaliteedijuhtimine
Rakendada ESSis kvaliteedijuhtimissüsteem, mis põhineb tegevusjuhisel.
Tugevdada tegevusjuhise rakendamise heade tavade vahetust ja tagada see, et kvaliteediaruanded vastaksid kasutajate eri vajadustele.
Eesmärk saavutatakse järgmiselt:
— võetakse kasutusele uus integreeritud, tulemuslik ja otstarbekohane kvaliteedi tagamise mehhanism, mis põhineb tegevusjuhisel ja ESSi kvaliteedi tagamise raamistikul;
— hinnatakse vastavust tegevusjuhisele;
— ühtlustatakse Euroopa statistikasüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) kvaliteedi tagamise raamistikud;
— kvaliteediaruannete puhul rahuldatakse kasutajate vajadused ning
— mitmesuguste statistiliste valdkondade kvaliteediaruanded standarditakse liidu tasandil.
2. Prioriteetide seadmine ja lihtsustamine
ESSi ees seisab suur väljakutse: kuidas tagada kvaliteetne Euroopa statistika, mis rahuldab suureneva vajaduse statistika järele ajal, mil liikmesriikide eelarved vähenevad märkimisväärselt ning töötajate arv ei kasva ei komisjonis ega ka liikmesriikides, mis mõne asutuse jaoks tähendab, et reaalselt töötajate arv kahaneb. Pidades silmas ressursside piiratust nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil, on oluline tugevdada prioriteetide seadmise ja lihtsustamise meetmeid, mis nõuavad pühendumist kõigilt ESSi partnereilt. Iga-aastaste tööprogrammide koostamise olulise osana on võetud kasutusele prioriteetide seadmise mehhanism ja seda rakendatakse kogu programmi jooksul. Mehhanism sisaldab muu hulgas statistikanõuete iga-aastast läbivaatamist, lähtuvalt komisjoni kavandatud algatustest statistikanõuete vähendamiseks, arvestades kasutajate, tegijate ja vastajate huve. Protsess tuleks tagada tihedas koostöös Euroopa statistika kasutajate ja tegijatega.
Rakendada ESSi prioriteetide seadmise mehhanism, et lihtsustada aruandlusnõudeid ja kohanduda uute statistikavajadustega, võttes arvesse statistika tegijate piiranguid, vastamiskoormust ja kasutajate vajadusi.
Eesmärk saavutatakse järgmiselt:
— määratletakse prioriteedid ja ressursid eraldatakse neile vastavalt;
— ESSi prioriteedid määratletakse artiklis 9 osutatud iga-aastaste tööprogrammide osana;
— iga-aastastes tööprogrammides võetakse arvesse statistika kasutajate ja tegijatega peetud konsultatsioonide tulemusi ning
— kasutajatele teatatakse lihtsustatavad statistikavaldkonnad ja andmete kogumise kohustused, mida vähendatakse või mis lõpetatakse.
3. Mitmeotstarbeline statistika ja statistika tegemise tõhustamine
Võtta ESSi kasutuselevõtust tulenevaid kulusid arvesse võttes järk-järgult kasutusele ESSi ärimudel, mis võimaldab Euroopa statistika integreeritumat tegemist; ühtlustada ja standardida statistika tegemise meetodeid ja metaandmeid; suurendada horisontaalset (statistikavaldkondade vahel) ja vertikaalset (ESSi partnerite vahel) statistika tegemise protsesside integreeritust ESSis, pidades silmas subsidiaarsuse põhimõtet; kasutada ja integreerida erinevaid andmeallikaid; teha mitmeotstarbelist statistikat. Erilist tähelepanu pööratakse konfidentsiaalsusega seotud küsimustele, mis tekivad seoses mikroandmete ja haldusandmete suurema kasutuse, taaskasutuse ja vahetusega.
Eesmärk saavutatakse järgmiselt:
— kasutatakse paremini asjakohaseid haldusandmeid kõikides statistikavaldkondades;
— määratletakse ja kasutatakse Euroopa statistika uusi andmeallikaid;
— komisjon (Eurostat) ja riiklikud statistikaasutused osalevad tihedamalt haldusandmete kavandamisel;
— kasutatakse laialdasemalt statistilise sobitamise ja andmete ühendamise tehnikaid, et suurendada Euroopa statistika pakkumist;
— konkreetsetel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kasutatakse Euroopa lähenemisviisi statistikale, et vastata kiiresti poliitilistele vajadustele;
— ESSi koordineeritud meetmetega ühtlustatakse Euroopa statistika tegemise protsessi;
— ühtlustatakse täiendavalt eri statistikavaldkondade statistikamõisteid;
— arendatakse ja rakendatakse paindlikku IT-taristut ja tehnilisi standardeid, et parandada koostalitlusvõimet, andmete ja metaandmete jagamist ning ühtset andmete modelleerimist;
— kasutatakse standardseid IT-vahendeid kõikide statistikaprotsesside puhul;
— töötatakse välja metoodikastandardid, et suurendada ühtlustatud metoodika (sealhulgas segalähenemine andmete kogumisele) ja ühtlustatud metaandmete kasutamist ja kättesaadavust;
— tugevdatakse statistiliste äriregistrite rolli kohana, kus säilitatakse kõiki ettevõtlusega seotud statistilisi üksusi, ning neid kasutatakse rahvamajanduse arvepidamise allikana ning
— parandatakse metaandmete pakkumist, nimelt esitatakse taustteave andmete kogumise, andmete kvaliteedi ning selle kohta, kuidas muuta andmed kasutajatele hõlpsamini arusaadavaks.
Tagada ESSi toimimine ja sidusus tõhusa koostöö ja teavitamise abil.
Eesmärk saavutatakse järgmiselt:
— ESSi raames toetatakse tõhusalt ja tulemuslikult partnerlusi;
— määratletakse ja rakendatakse ESSi koormuse ja töö jaotamise protsess ning
— arendatakse koostöövõrgustikke ning pannakse need toimima.
4. Levitamine ja teavitamine
Euroopa statistika peaks olema Euroopa kodanikele hõlpsalt ja takistusteta kättesaadav, et nad saaksid seda kasutada enda harimise ja otsuste tegemise eesmärgil. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb suurendada Euroopa statistika kasutajasõbralikkust ja muuta statistika kättesaadavamaks. Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata statistika hõlpsale leitavusele ja praktiliseks kasutamiseks kohandatavusele, sealhulgas graafikute ja kaartide abil. Euroopa statistika tuleks teha kättesaadavaks laiemale hulgale kodanikele, et aidata tulemuslikult kaasa statistilise teabe levitamisele ühiskonnas.
Teha ESS esimeseks Euroopa statistika andmeallikaks kõikidele kasutajatele, eelkõige avalik-õiguslikele ja erasektori otsustajatele, pakkudes kvaliteetset statistilist teavet, mis põhineb Euroopa statistikale vaba ja lihtsa juurdepääsu põhimõttel.
Tõhustada ja laiendada dialoogi statistika kasutajate ja tegijate vahel, et rahuldada kasutajate vajadused kvaliteetse statistika järele. Kasutajate osalemine uute arenduste varajases etapis on oluline ESSi tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks.
Suurendada ja ratsionaliseerida levitatavate toodete valikut, et rahuldada uusi tehnoloogiaid kasutavate kasutajate vajadusi.
Luua ESSi sees kulutasuv, integreeritud ja turvaline taristu, mille abil pääseb teaduslikul eesmärgil ligi konfidentsiaalsetele andmetele.
Eesmärk saavutatakse järgmiselt:
— ESSi tunnustatakse kui kohta, kuhu Euroopa statistika kasutajad esimesena pöörduvad;
— luuakse integreeritud turvaline taristu liidu mikroandmetele juurdepääsuks;
— võetakse kasutusele süsteem, mis vastab kasutajate vajadusele saada statistilisele teabele juurdepääs kohe ning nõuandeid selle teabe tõlgendamiseks;
— levitatavaid tooteid kohandatakse kasutajate vajadustega, kasutades uusi tehnoloogiaid;
— väljastatakse rohkem statistilist teavet valdkondadevaheliste küsimuste kohta;
— kasutatakse rohkem uusi levitamis- ja teavitamistehnoloogiaid (nt SDMXi põhised);
— suurendatakse mikroandmekogumite pakkumist statistiliseks uurimistööks vastavalt andmete konfidentsiaalsust käsitlevatele liidu ja riigisisestele õigusaktidele;
— koostatakse andmekogumeid, et hõlbustada statistiliste andmete kasutamist hariduslikel ja uurimistöö eesmärkidel ning
— tehakse kindlaks praegused ja tulevased andmenõuded, et pakkuda lõppkasutajatele mitmeotstarbelisi ja vajadustele kohandatud tooteid ja teenuseid.
5. Koolitus, innovatsioon ja teadustegevus
Rahuldada ESSi õppimis- ja arenemisvajadus, pakkudes koolituskursusi ning õppimis- ja arenemisvõimalusi.
Tõhustada koostööd ESSi liikmete vahel teadmussiirde ning parimate tavade ja ühtsete innovaatiliste statistika koostamise lähenemisviiside vahetamise ja rakendamise kaudu.
Korraldada uurimisühenduste tegevust, osalust ja panust seoses statistilise tooteahela ja ametliku statistilise teabe kvaliteedi parandamisega.
Eesmärk saavutatakse järgmiselt:
— arendatakse kraadiõpet (nt riikliku statistika magistrikraad);
— pakutakse kasutajate ja muude kodanike vajadustele vastavat koolitust;
— uurimisprojektide tulemusi kasutatakse ulatuslikumalt statistika tegemisel ja levitamisel;
— analüüsitakse andmeteadusega seotud uute oskuste ja nende koolitusprogrammidesse lõimimise vajadust;
— ESSi tunnustatakse kui kohta, kuhu statistika uurimisühendused esimesena pöörduvad;
— tõhustatakse uurimisühenduste osalemist riikliku statistika alases teadustegevuses ning
— võetakse kasutusele asjakohased vahendid parimate tavade vahetuseks ja ESSi ühiste lahenduste rakendamiseks.
III. PARTNERLUS
1. Partnerlus ESSi sees ja väljaspool seda
Partnerluse vaimus vastutavad nii riiklikud statistikaasutused kui komisjon (Eurostat) Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise eest.
Rakendada ESSi tõhusam haldusraamistik.
Eesmärk saavutatakse määruse (EÜ) nr 223/2009 läbivaatamise ja komisjoni 17. septembri 2012. aasta otsuse 2012/504/EL (Eurostati kohta) ( 6 ) rakendamise abil.
Tõhustada komisjoni (Eurostati) koordineerivat rolli Euroopa Liidu statistikaasutusena.
Eesmärk saavutatakse järgmiselt:
— komisjon (Eurostat) osaleb kõigis statistiliste aspektidega seotud komisjoni algatustes juba varases etapis ning
— peetakse regulaarseid sidusrühmade dialooge kõrgeimal juhtimistasandil.
Tugevdada koostööd EKPSi ning Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes osalevad andmete koostamises statistilistel või halduslikel eesmärkidel, ühiste projektide ja koordineeritud arengu kaudu. Tagada liidu ja rahvusvaheliste standardite ühtlus.
Eesmärk saavutatakse järgmiselt:
— rakendatakse ESSi ja EKPSi ühine kvaliteediraamistik;
— komisjon (Eurostat) osaleb rohkem rahvusvaheliste nõuanderühmade töös;
— määratletakse ja rakendatakse uued koostöövõimalused eesmärgiga tagada, et statistilised arendused oleksid rahvusvaheliste organisatsioonide vahel hästi kooskõlastatud ja et tööd jaotataks tõhusalt ning
— rakendatakse uued ÜRO rahvamajanduse arvepidamise süsteemi, ESA, ÜRO keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise ja maksebilansi käsiraamatud.
Edendada ja rakendada statistilise nõustamise ja statistilise abi meetmeid väljaspool liitu asuvates riikides kooskõlas liidu välispoliitiliste prioriteetidega, keskendudes eelkõige laienemisele ja Euroopa naabruspoliitikale.
Eesmärk saavutatakse järgmiselt:
— tugevdatakse ESSi liidrirolli rahvusvahelisel areenil;
— esitatakse andmeid liidu välispoliitika jaoks;
— toetatakse komisjoni talitusi arengupoliitika ja rahvusvahelise koostöö rakendamisel, nende suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega ning kolmandate riikide piirkondade või kolmandate riikidega ühiste statistiliste huvide küsimustes;
— levitatakse asjakohaseid statistilisi andmeid, et toetada laienemisprotsessi ja läbirääkimisi;
— parandatakse Euroopa riikide kodanike teadlikkust riikliku statistika ja selle sidusrühmadele edastamise tähtsusest, tähistades iga aasta 20. oktoobril Euroopa statistikapäeva;
— levitatakse asjakohaseid statistilisi andmeid, et toetada Euroopa naabruspoliitikat ja vastavaid assotsieerimislepinguid;
— edendatakse euroopalikke väärtusi ja Euroopa algatusi, nagu Euroopa statistika tegevusjuhis, ESSi kvaliteedi tagamise raamistik, standardimisel ja harmoneerimisel põhinevad tegutsemisviisid suhetes kolmandate riikide ja piirkondadega;
— minimeeritakse erandid uutele liikmesriikidele, mis põhjustavad andmete puudumist;
— kolmandate riikidega sõlmitakse vastastikuse mõistmise lepingud ja memorandumid;
— kavandatakse ja rakendatakse tehnilise koostöö programme;
— tehniline abi suunatakse andmete ühtlustamisele ja esitamisele ning
— parandatakse ESSi liikmete vahelist koostööd ja kooskõlastamist.
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
( 2 ) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
( 3 ) ELT L 90, 28.3.2006, lk 2.
( 4 ) ELT L 354, 31.12.2008, lk 70.
( 5 ) ELT L 108, 25.4.2007, lk 1.
( 6 ) ELT L 251, 18.9.2012, lk 49.