EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02012R0648-20210628
Regulation (EU) No 648/2012 of the European Parliament and of the Council of 4 July 2012 on OTC derivatives, central counterparties and trade repositories (Text with EEA relevance)Text with EEA relevance
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
02012R0648 — ET — 28.06.2021 — 019.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201 27.7.2012, lk 1) |
Muudetud:
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 648/2012,
4. juuli 2012,
börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
I
JAOTIS
SISU, KOHALDAMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Sisu ja kohaldamisala
Käesolevat määrust ei kohaldata:
Euroopa Keskpankade Süsteemi (edaspidi „EKPS”) liikmete suhtes ja teiste samu ülesandeid täitvate liikmesriikide asutuste suhtes, samuti teiste liidu ametiasutuste suhtes, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse;
Bank for International Settlements suhtes;
keskpankade ja ametiasutuste suhtes, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse järgmistes riikides:
Jaapan,
Ameerika Ühendriigid,
Austraalia,
Kanada,
Hongkong,
Mehhiko,
Singapur,
Šveits,
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik.
Käesolevat määrust, v.a artikli 9 kohane aruandluskohustus, ei kohaldata:
direktiivi 2006/48/EÜ VI lisa 1. osa punktis 4.2 loetletud mitmepoolsete arengupankade suhtes;
avaliku sektori asutuste suhtes direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 18 tähenduses, kui need alluvad keskvalitsustele ja neil on keskvalitsuste antud otsesed tagatised;
Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi suhtes.
Selleks esitab komisjon hiljemalt 17. novembriks 2012 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hindab selliste avaliku sektori asutuste, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse, ning keskpankade rahvusvahelist käsitlust.
Aruanne sisaldab võrdlevat analüüsi nende asutuste ja keskpankade käsitlemise kohta märkimisväärse hulga kolmandate riikide (sh lepingute kauplemismahult kolme kõige olulisema jurisdiktsiooni) õigusraamistikus, samuti riskijuhtimisstandardite kohta, mida kohaldatakse nendes jurisdiktsioonides nende asutuste ja keskpankade poolt tehtud tuletistehingute suhtes. Kui aruandes jõutakse – eelkõige võrdleva analüüsi põhjal – järeldusele, et kolmandate riikide keskpankade kui rahaasutuste suhtes tehtav erand kliirimis- ja aruandluskohustusest on vajalik, lisab komisjon nad lõikes 4 esitatud loetellu.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
„keskne vastaspool” – ühel või mitmel finantsturul kaubeldavate lepingute vastaspoolte vahel asuv juriidiline isik, kes on iga müüja jaoks ostja ja iga ostja jaoks müüja;
„kauplemisteabehoidla” – juriidiline isik, kes keskselt kogub ja säilitab andmeid tuletisinstrumentide kohta;
„kliirimine” – positsioonide kindlaksmääramise protsess, sealhulgas netokohustuste arvutamine, ning selle tagamine, et finantsinstrumendid, sularaha või mõlemad on kättesaadavad nendest positsioonidest tulenevate riskide maandamiseks;
„kauplemiskoht” – süsteem, mille tööd korraldab investeerimisühing või turu korraldaja direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktide 1 ja 13 tähenduses, v.a kliendi korralduste ühingusisene täitja artikli 4 lõike 1 punkti 7 tähenduses, ning mis viib süsteemis kokku finantsinstrumentide ostu- ja müügihuvid viisil, mille tulemuseks on leping kooskõlas nimetatud direktiivi II või III jaotisega;
„tuletisinstrument” või „tuletisleping” – finantsinstrument, mis on määratletud direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktides 4 kuni 10, nagu seda on rakendatud määruse (EÜ) nr 1287/2006 artiklitega 38 ja 39;
„tuletislepingu liik” – kogum tuletislepinguid, millel on ühised ja olulised tunnused, sealhulgas vähemalt seos alusvaraga, alusvara tüüp ja teoreetiline valuuta. Samasse liiki kuuluvatel tuletislepingutel võivad olla erinevad lunastamise tähtajad;
„börsiväline tuletisinstrument” või „börsiväline tuletisleping” – tuletisleping, millega ei tehta tehinguid reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses, ega kolmanda riigi turul, mis on tunnistatud samaväärseks reguleeritud turuga vastavalt käesoleva määruse artiklile 2a;
„finantssektori vastaspool”
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL ( 1 ) tegevusloa saanud investeerimisühing;
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/36/EL ( 2 ) tegevusloa saanud krediidiasutus;
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/138/EÜ ( 3 ) tegevusloa saanud kindlustusandja või edasikindlustusandja;
kooskõlas direktiiviga 2009/65/EÜ tegevusloa saanud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofond) ja kui see on asjakohane, selle valitseja, välja arvatud juhul, kui kõnealune eurofond on asutatud üksnes toimima ühe või mitme töötajate kapitaliosaluse skeemina;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 ( 4 ) artikli 6 punktis 1 määratletud tööandja kogumispensioni asutus;
direktiivi 2011/61/EL artikli 4 punkti 1 alapunktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond, mis on asutatud liidus või mida valitseb alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kes on tegevusloa saanud või registreeritud kooskõlas kõnealuse direktiiviga, välja arvatud juhul, kui kõnealune alternatiivne investeerimisfond on asutatud üksnes toimima ühe või mitme töötajate kapitaliosaluse skeemina või kui alternatiivne investeerimisfond on direktiivi 2011/61/EL artikli 2 lõike 3 punktis g osutatud eriotstarbeline väärtpaberistamisüksus, ja asjakohasel juhul selle liidus asutatud alternatiivse investeerimisfondi valitseja;
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 909/2014 ( 5 ) tegevusloa saanud väärtpaberite keskdepositoorium;
„finantssektoriväline vastaspool” – ettevõtja, mis on asutatud liidus ning mis ei kuulu punktides 1 ja 8 osutatud isikute hulka;
„pensioniskeem”
tööandjapensioni kogumisasutus direktiivi 2003/41/EÜ artikli 6 punkti a tähenduses, sealhulgas iga tegevusloa saanud üksus, kes vastutab sellise asutuse juhtimise eest ja tegutseb selle nimel, nagu on osutatud kõnealuse direktiivi artikli 2 lõikes 1, ning samuti juriidilised isikud, mis on asutatud selliste asutuste investeeringute tegemise eesmärgil ning tegutsevad üksnes selliste asutuste huvides;
direktiivi 2003/41/EÜ artiklis 3 osutatud asutuste tööandjapensioni kogumisasutused;
direktiiviga 2002/83/EÜ hõlmatud elukindlustusandjate tööandjapensioni kogumisasutused, tingimusel, et kogu vara ja kõiki kohustusi hoitakse ja hallatakse kindlustusandja muudest tegevustest eraldi ning neid ei ole võimalik üle kanda;
muud tegevusloa saanud järelevalvele alluvad ja siseriiklikul alusel tegutsevad üksused või skeemid, eeldusel et:
neid tunnustatakse siseriikliku õiguse kohaselt ning
nende peamine eesmärk on maksta pensionihüvitisi;
„vastaspoole krediidirisk” – risk, et tehingu vastaspool jätab enne tehingu rahavoogude lõplikku arveldamist kohustused täitmata;
„koostalitluskokkulepe” – kokkulepe kahe või enama keskse vastaspoole vahel, mis hõlmab tehingute süsteemiülest täitmist;
„pädev asutus” – käesoleva artikli punktis 8 osutatud õigusaktides osutatud pädev asutus, artikli 10 lõikes 5 osutatud pädev asutus või iga liikmesriigi poolt vastavalt artiklile 22 määratud asutus;
„kliiriv liige” – ettevõtja, kes osaleb keskses vastaspooles ning kes vastutab kõnealusest osalemisest tulenevate finantskohustuste täitmise eest;
„klient” – ettevõtja, kellel on lepinguline suhe keskse vastaspoole kliiriva liikmega, mis võimaldab sellel ettevõtjal kliirida oma tehinguid kõnealuse keskse vastaspoolega;
„konsolideerimisgrupp” – emaettevõtjast ja selle tütarettevõtjatest koosnev ettevõtjate grupp direktiivi 83/349/EMÜ artiklite 1 ja 2 tähenduses või direktiivi 2006/48/EÜ artikli 3 lõikes 1 ja artikli 80 lõigetes 7 ja 8 osutatud ettevõtjate grupp;
„finantseerimisasutus” – ettevõtja, mis ei ole krediidiasutus ning mille põhitegevus on osaluste omandamine või tegelemine direktiivi 2006/48/EÜ I lisa punktides 2 kuni 12 loetletud tegevusaladega;
„finantsvaldusettevõtja” – finantseerimisasutus, mille tütarettevõtjad on eranditult või peamiselt krediidiasutused või finantseerimisasutused, kusjuures vähemalt üks tütarettevõtjatest on krediidiasutus, ja mis ei ole segafinantsvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/87/EÜ (milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet) ( 6 ) artikli 2 punkti 15 tähenduses;
„krediidiasutuse abiettevõtja” – ettevõtja, kelle põhitegevus on kinnisvara omamine või haldamine, andmetöötlusteenuste korraldamine või mõni muu sarnane tegevus, millel on ühe või mitme krediidiasutuse põhitegevusala suhtes abistav funktsioon;
„oluline osalus” – otsene või kaudne osalus keskses vastaspooles või kauplemisteabehoidlas, kui osalus kapitalis või hääleõiguses on vähemalt 10 %, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) ( 7 ) artiklites 9 ja 10, võttes arvesse nimetatud direktiivi artikli 12 lõigetes 4 ja 5 sätestatud osaluste summeerimise tingimusi, või osalus, mis võimaldab märkimisväärselt mõjutada selle keskse vastaspoole või kauplemisteabehoidla juhtimist, milles osalust omatakse;
„emaettevõtja” – emaettevõtja nagu kirjeldatud direktiivi 83/349/EMÜ artiklites 1 ja 2;
„tütarettevõtja” – tütarettevõtja nagu kirjeldatud direktiivi 83/349/EMÜ artiklites 1 ja 2, sealhulgas põhiemaettevõtja iga tütarettevõtja kõik tütarettevõtjad;
„kontroll” – direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1 kirjeldatud suhe emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel;
„märkimisväärne seos” – olukord, kus kaks või rohkem füüsilist või juriidilist isikut on seotud:
osaluse kaudu, mis tähendab otsese omandiõiguse või kontrollsuhte kaudu vähemalt 20 % omamist ettevõtja hääleõigusest või kapitalist;
kontrolli kaudu või sarnase suhte kaudu füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja või tütarettevõtja tütarettevõtja vahel, keda käsitatakse samuti kõnealuste ettevõtjate eesotsas oleva emaettevõtja tütarettevõtjana.
Olukorda, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on kontrollsuhte kaudu ühe ja sama isikuga alaliselt seotud, käsitletakse ka nimetatud isikute vahelise märkimisväärse seosena.
„kapital” – märgitud kapital nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/635/EMÜ (pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta) ( 8 ) artikli 22 tähenduses, kuivõrd see on sissemakstud, ning sellega seotud aažio; see kompenseerib täielikult kahjumi tegevuse jätkumise kahtluse korral ning pankroti või likvideerimise korral reastatakse see kõigi teiste nõuete järele;
„reservid” – reservid 25. juuli 1978. aasta neljanda nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) ( 9 ) artiklis 9 määratletud tähenduses ning eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum;
„juhtorgan” – juhatus või nõukogu või mõlemad vastavalt siseriiklikule äriühinguõigusele;
„juhtorgani sõltumatu liige” – juhtorgani liige, kellel puudub äriline, perekondlik või muu suhe, mis tekitab huvide konflikti seoses asjaomase keskse vastaspoole, kontrolli omava(te) aktsionäri(de) või juhtkonna või kliirivate liikmetega, ning kellel ei ole olnud sellist suhet viie aasta jooksul enne juhtorgani liikmeks saamist;
„kõrgem juhtkond” – isik või isikud, kes tegelikult juhivad keskse vastaspoole või kauplemisteabehoidla tegevust ning juhtorgani juhtiv liige või juhtivad liikmed;
„pandikiri” – võlakiri, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 nõuetele;
„pandikirja üksus” – pandikirja emitent või pandikirja tagatiste kogum.
Artikkel 2a
Samaväärsust kinnitavad otsused börsiväliste tuletisinstrumentide määratlemise eesmärgil
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 86 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 3
Konsolideerimisgrupi sisetehingud
Finantssektori vastaspoole puhul on konsolideerimisgrupi sisetehing üks järgmistest:
börsiväline tuletisleping, mis on sõlmitud teise vastaspoolega, mis kuulub samasse konsolideerimisgruppi, eeldusel et on täidetud järgmised tingimused:
finantssektori vastaspool on asutatud liidus või, juhul kui see on asutatud kolmandas riigis, on komisjon kõnealuse kolmanda riigi kohta võtnud vastu artikli 13 lõikes 2 osutatud rakendusakti;
teine vastaspool on finantssektori vastaspool, krediidiasutus, investeerimisühing, finantsvaldusettevõtja, finantseerimisasutus või krediidiasutuse abiettevõtja, mille suhtes kohaldatakse asjakohaseid usaldatavusnõudeid;
mõlemad vastaspooled on täielikult hõlmatud sama konsolideeritud aruandlusega ning
mõlema vastaspoole suhtes kohaldatakse sobivaid keskseid riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduure;
börsiväline tuletisleping, mis on sõlmitud teise vastaspoolega, kui mõlemad vastaspooled osalevad samas asutuste kaitsesüsteemis, millele on osutatud direktiivi 2006/48/EÜ artikli 80 lõikes 8, tingimusel, et käesoleva lõike punkti a alapunktis ii sätestatud tingimus on täidetud;
börsiväline tuletisleping, mis on sõlmitud sama keskasutusega seotud krediidiasutuste vahel või sellise krediidiasutuse ja keskasutuse vahel, millele on osutatud direktiivi 2006/48/EÜ artikli 3 lõikes 1, või
börsiväline tuletisleping, mis on sõlmitud finantssektorivälise vastaspoolega, mis kuulub samasse konsolideerimisgruppi, eeldusel et mõlemad vastaspooled on täielikult hõlmatud sama konsolideeritud aruandlusega ja nende suhtes kohaldatakse sobivaid riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduure ning et nimetatud vastaspool on asutatud liidus või kolmandas riigis, mille suhtes komisjon on kõnealuse kolmanda riigi kohta vastu võtnud artikli 13 lõikes 2 osutatud rakendusakti.
Käesoleva artikli tähenduses käsitatakse vastaspooli hõlmatuna sama konsolideeritud aruandlusega, kui nad mõlemad:
koostavad konsolideeritud aruanded vastavalt direktiivile 83/349/EMÜ või rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele, mis on vastu võetud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1606/2002, või konsolideerimisgrupi puhul, mille emaettevõtja peakorter on kolmandas riigis, vastavalt kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele, mida määruse (EÜ) nr 1569/2007 kohaselt käsitatakse samaväärsena rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (või vastavalt kolmanda riigi raamatupidamisstandarditele, mille kasutamine on lubatud vastavalt nimetatud määruse artiklile 4), või
alluvad samale konsolideeritud järelevalvele vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ või direktiivile 2006/49/EÜ, või konsolideerimisgrupi puhul, mille emaettevõtja peakorter on kolmandas riigis, samale konsolideeritud järelevalvele kolmanda riigi pädeva asutuse poolt, mida peetakse samaväärseks järelevalvega, mida reguleerivad direktiivi 2006/48/EÜ artiklis 143 või direktiivi 2006/49/EÜ artiklis 2 sätestatud põhimõtted.
II
JAOTIS
BÖRSIVÄLISTE TULETISINSTRUMENTIDE KLIIRIMINE, ARUANDLUS JA RISKIDE MAANDAMINE
Artikkel 4
Kliiringukohustus
Vastaspooled kliirivad kõik börsivälised tuletislepingud, mis kuuluvad sellesse börsiväliste tuletislepingute liiki, mille suhtes kohaldatakse kliiringukohustust vastavalt artikli 5 lõikele 2, kui nimetatud lepingud täidavad mõlemad järgmised tingimused:
need on sõlmitud ühel järgmistest viisidest:
kahe finantssektori vastaspoole vahel, kes täidavad artikli 4a lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi;
artikli 4a lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi täitva finantssektori vastaspoole ja artikli 10 lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi täitva finantssektorivälise vastaspoole vahel;
kahe finantssektorivälise vastaspoole vahel, kes täidavad artikli 10 lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi;
ühelt poolt artikli 4a lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi täitva finantssektori vastaspoole või artikli 10 lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi täitva finantssektorivälise vastaspoole ning teiselt poolt kolmandas riigis asutatud üksuse vahel, kelle suhtes kohaldataks kliirimiskohustust, kui ta oleks asutatud liidus;
ühes või mitmes kolmandas riigis asutatud kahe üksuse vahel, mille suhtes kohaldataks kliiringukohustust, kui nad oleksid asutatud liidus, tingimusel et lepingul on otsene, märkimisväärne ja prognoositav mõju liidus või kui sellised kohustused on vajalikud või asjakohased selleks, et vältida käesoleva määruse sätetest kõrvalekaldumist, ning
need on sõlmitud või neid on uuendatud kliirimiskohustuse jõustumise kuupäeval või pärast seda, tingimusel et mõlemad vastaspooled täidavad nende sõlmimise või uuendamise kuupäeval punktis a sätestatud tingimusi.
Esimeses lõigus sätestatud erandit kohaldatakse ainult:
siis, kui kaks samasse konsolideerimisgruppi kuuluvat liidus asutatud vastaspoolt on eelnevalt teavitanud asjaomaseid pädevaid asutusi kirjalikult, et nad kavatsevad nende vahel sõlmitud börsiväliste tuletislepingute suhtes erandit kasutada. Teavitada tuleb vähemalt 30 kalendripäeva enne erandi rakendamist. Pädevad asutused võivad 30 kalendripäeva jooksul pärast teate saamist esitada vastuväite erandi kasutamisele, kui vastaspoolte vahelised tehingud ei vasta artiklis 3 sätestatud tingimustele, ilma et see piiraks pädevate asutuste õigust esitada vastuväiteid pärast selle 30 kalendripäeva pikkuse perioodi lõppu, kui tehingud enam ei vasta tingimustele. Kui pädevate asutuste vahel esineb erimeelsusi, võib Väärtpaberiturujärelevalve neid asutusi kokkuleppe saavutamisel abistada kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 kohaste volitustega;
börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis on sõlmitud ühte konsolideerimisgruppi kuuluva kahe vastaspoole vahel, kellest üks on asutatud liidus ja teine kolmandas riigis, kui liidus asutatud vastaspool on saanud loa erandit kohaldada pädeva asutuse käest 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui ta on pädevat asutust teavitanud, tingimusel et artiklis 3 sätestatud tingimused on täidetud. Pädev asutus teavitab sellest otsusest Väärtpaberiturujärelevalvet.
Sel eesmärgil hakkab vastaspool kliirivaks liikmeks või kliendiks või loob kaudse kliirimiskorra kliiriva liikmega, tingimusel, et see kord ei suurenda vastaspoole riski ning tagab, et vastaspoole vara ja positsioonid on kaitstud samal tasemel, nagu on viidatud artiklites 39 ja 48.
Kliirivatel liikmetel ja klientidel on lubatud kontrollida pakutavate kliirimisteenustega seotud riske.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 82 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, et täpsustada tingimused, mille kohaselt peetakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ärilisi tingimusi õiglasteks, mõistlikeks, mittediskrimineerivateks ja läbipaistvateks, tuginedes järgmisele:
õigluse ja läbipaistvuse nõuded seoses teenustasude, hindade ja allahindluse põhimõtete ning hinnakirja puudutavate muude üldiste lepingutingimustega, ilma et see piiraks üksikute vastaspooltega sõlmitud lepingupõhiste kokkulepete konfidentsiaalsust;
tegurid, mis moodustavad mõistlikud ärilised tingimused erapooletute ja ratsionaalsete lepingupõhiste kokkulepete tagamiseks;
nõuded kliirimisteenuste hõlbustamiseks kulude ja riskide põhjal õiglasel ja mittediskrimineerival alusel, nii et mis tahes erinevused küsitud hindades on proportsionaalsed kulude, riskide ja kasuga, ning
riskikontrolli kriteeriumid kliirivale liikmele või kliendile seoses pakutavate kliirimisteenustega.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata seoses börsiväliste tuletislepingutega, mille on sõlminud pandikirja üksus seoses pandikirjaga või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja seoses väärtpaberistamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 ( 10 ) tähenduses, tingimusel et:
väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja puhul emiteerib viimane üksnes väärtpaberistamisi, mis vastavad määruse (EL) 2017/2402 [väärtpaberistamise määrus] artikli 18 ja artiklite 19–22 või artiklite 23–26 nõuetele;
börsivälist tuletislepingut kasutatakse üksnes intressimäärade või valuutade mittevastavuste maandamiseks pandikirja või väärtpaberistamise puhul ning
pandikirjade või väärtpaberistamise kord maandab piisaval määral vastaspoole krediidiriski seoses börsiväliste tuletislepingutega, mille on sõlminud pandikirja üksus või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja seoses pandikirja või väärtpaberistamisega.
Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 18. juuliks 2018.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 või (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 4a
Kliirimiskohustusega finantssektori vastaspooled
Kui finantssektori vastaspool jätab oma positsioonid arvutamata või kui selle arvutuse tulemus ületab artikli 10 lõike 4 punkti b kohaselt täpsustatud mis tahes kliirimiskünnist,
teavitab finantssektori vastaspool sellest ning asjakohasel juhul arvutamiseks kasutatud ajavahemikust viivitamatult Väärtpaberiturujärelevalvet ja asjaomast pädevat asutust;
kehtestab finantssektori vastaspool kliirimiskorra nelja kuu jooksul pärast käesoleva lõigu punktis a osutatud teavitamist, ning
finantssektori vastaspoole suhtes hakatakse kohaldama artiklis 4 osutatud kliirimiskohustust börsivälistele tuletislepingutele, ükskõik millise börsivälise tuletislepingu liigiga on tegemist, mille suhtes kohaldatakse kliirimiskohustust, ja mis on sõlmitud või mida on uuendatud pärast nelja kuu möödumist käesoleva lõigu punktis a osutatud teavitamisest.
Finantssektori vastaspool peab suutma tõendada asjaomasele pädevale asutusele, et kuu lõpu agregeeritud keskmise positsiooni arvutamine viimase 12 kuu kohta ei too kaasa kõnealuse positsiooni süstemaatilist alahindamist.
Olenemata esimesest lõigust arvutatakse eurofondide ja alternatiivsete investeerimisfondide puhul lõikes 1 osutatud positsioonid fondi tasandil.
Rohkem kui ühte eurofondi valitsev eurofondi valitseja ja rohkem kui ühte alternatiivset investeerimisfondi valitsev alternatiivse investeerimisfondi valitseja peab suutma tõendada asjaomasele pädevale asutusele, et positsioonide arvutamine fondi tasandil ei too kaasa:
nende valitsetava fondi positsioonide või fondivalitseja positsioonide süstemaatilist alahindamist ja
kliirimiskohustusest kõrvalehoidumist.
Finantssektori vastaspoole ja teiste konsolideerimisgrupi üksuste asjaomased pädevad asutused kehtestavad koostöökorra, et tagada positsioonide tõhus arvutamine konsolideerimisgrupi tasandil.
Artikkel 5
Kliiringukohustuse menetlus
Kuue kuu jooksul pärast lõike 1 kohaselt teate saamist või artiklis 25 sätestatud tunnustamismenetluse lõpuleviimist – pärast avalikku arutelu ja konsulteerimist Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning vajaduse korral kolmandate riikide pädevate asutustega – koostab Väärtpaberiturujärelevalve ja esitab komisjonile kinnitamiseks regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mis täpsustavad järgmist:
börsivälise tuletislepingute liik, mille suhtes tuleks kohaldada artiklis 4 osutatud kliiringukohustust;
kliiringukohustuse jõustumise kuupäev või kuupäevad, sealhulgas selle võimalik järkjärguline kohaldamine ning vastaspoolte kategooriad, kelle suhtes kohustust kohaldatakse.
▼M12 —————
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei piira käesoleva lõike alusel regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel direktiivi 2014/65//EL ( 11 ) artiklis 95 sätestatud üleminekusätte kohaldamist seoses C jao punkti 6 kohastele energiaalaste tuletislepingutega.
Pärast teatamist avaldab Väärtpaberiturujärelevalve kutse teha ettepanekuid selliste tuletislepingute liikide kliirimiseks.
Süsteemse riski vähendamise üldeesmärgil võetakse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu puhul lõike 2 punktis a osutatud osas arvesse järgmisi kriteeriume:
asjaomase börsivälise tuletislepingu liigi tingimuste ning tegevusprotsesside standardimise aste;
asjaomase börsivälise tuletislepingu liigi maht ja likviidsus;
asjaomase börsivälise tuletislepingu liigi osas õiglase, usaldusväärse ja üldiselt vastuvõetava hinnateabe kättesaadavus.
Regulatiivse tehnilise standardi eelnõu ettevalmistamisel võib Väärtpaberiturujärelevalve võtta arvesse asjaomaste börsiväliste tuletislepingute liike kasutavate vastaspoolte omavahelist seotust, vastaspoolte vahelise krediidiriski tasemele eeldatavalt avaldatavat mõju ning mõju konkurentsitingimustele kogu liidus.
Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, millega täpsustab täiendavalt esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud kriteeriumeid.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud regulatiivne tehniline standard kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Regulatiivse tehnilise standardi eelnõu puhul võetakse lõike 2 punktis b osutatud osas arvesse järgmisi kriteeriume:
asjaomase börsivälise tuletislepingu liigi eeldatav maht;
kas rohkem kui üks keskne vastaspool juba kliirib sama börsivälise tuletislepingu liiki;
asjaomaste kesksete vastaspoolte võime tulla toime eeldatava mahuga ning juhtida asjaomase börsivälise tuletislepingu liigi kliirimisest tulenevat riski;
käsitletavat liiki börsiväliste tuletislepingute turul tegutsevate ja eeldatavalt tegutsevate vastaspoolte tüpoloogia ja arv;
ajavahemik, mida kliiringukohustusega vastaspool vajab selleks, et korraldada oma börsiväliste tuletislepingute kliirimine keskse vastaspoole kaudu;
nende vastaspoolte riskijuhtimine ning õigus- ja tegevusvõime, kes tegutsevad käsitletavat liiki börsiväliste tuletislepingute turul ning keda vastavalt artikli 4 lõikele 1 seob kliiringukohustus.
Artikkel 6
Avalik register
Register sisaldab järgmist teavet:
börsiväliste tuletislepingute liigid, mille suhtes kohaldatakse artikli 4 kohast kliiringukohustust;
kesksed vastaspooled, kes on saanud tegevusloa vastavalt artiklile 17 või keda on tunnustatud vastavalt artiklile 25, ja vastavalt tegevusloa või tunnustamise kuupäev, märkides kesksed vastaspooled, kellele on antud tegevusluba või keda on seoses kliirimiskohustusega tunnustatud;
kliiringukohustuse jõustumise kuupäevad, kaasa arvatud igasugune järkjärguline rakendamine;
börsiväliste tuletislepingute liigid, mille Väärtpaberiturujärelevalve on kooskõlas artikli 5 lõikega 3 kindlaks teinud;
▼M12 —————
kesksed vastaspooled, kellest pädev asutus on Väärtpaberiturujärelevalvele teatanud seoses kliiringukohustusega ning nendest teatamise kuupäev.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 6a
Kliirimiskohustuse peatamine
Väärtpaberiturujärelevalve võib esitada taotluse, et komisjon peataks artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustuse teatavate börsivälise tuletislepingu liikide või teatavat liiki vastaspoole osas, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:
teatavad börsivälise tuletislepingu liigid ei ole enam keskseks kliirimiseks sobilikud vastavalt artikli 5 lõike 4 esimeses lõigus ja artikli 5 lõikes 5 osutatud kriteeriumidele;
keskne vastaspool lõpetab tõenäoliselt kõnealuste börsivälise tuletislepingu liikide kliirimise ja ükski teine keskne vastaspool ei suuda ilma katkestuseta kõnealuseid börsivälise tuletislepingu liike kliirida;
kliirimiskohustuse peatamine kõnealuste börsivälise tuletisinstrumendi liikide või teatavat liiki vastaspoole osas on vajalik, et vältida tõsist ohtu finantsstabiilsusele või finantsturgude nõuetekohasele toimimisele liidus või et selle ohuga tegeleda, ning peatamine on nimetatud eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne.
Esimese lõigu punkti c kohaldamiseks enne nimetatud lõigus osutatud taotluse esitamist konsulteerib Väärtpaberiturujärelevalve Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja artikli 22 kohaselt määratud pädevate asutustega.
Esimeses lõigus osutatud taotlusele lisatakse tõendid selle kohta, et täidetud on vähemalt üks nimetatud lõigus sätestatud tingimustest.
Kui Väärtpaberiturujärelevalve leiab, et kliirimiskohustuse peatamise näol on tegemist määruse (EL) nr 600/2014 artikli 32 lõikes 5 osutatud kohustusliku kauplemiskoha nõude kriteeriumide olulise muutusega, võib käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud taotlus sisaldada ka taotlust peatada kõnealuse määruse artikli 28 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusliku kauplemiskoha nõue samade börsivälise tuletislepingu liikide osas, mille kohta on esitatud kliirimiskohustuse peatamise taotlus.
48 tunni jooksul pärast käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud pädeva asutuse taotluse kättesaamist ning tuginedes pädeva asutuse esitatud põhjendustele ja tõenditele, Väärtpaberiturujärelevalve kas taotleb komisjonilt artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustuse peatamist või lükkab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud pädeva asutuse taotluse tagasi. Väärtpaberiturujärelevalve teatab oma otsusest asjaomasele pädevale asutusele. Kui Väärtpaberiturujärelevalve lükkab pädeva asutuse taotluse tagasi, põhjendab ta seda kirjalikult.
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 86 lõikes 3 osutatud menetlusega.
Lõikes 5 osutatud kohustusliku kauplemiskoha nõue peatatakse esialgu samaks ajavahemikuks.
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 86 lõikes 3 osutatud menetlusega.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab piisavalt aegsasti enne käesoleva artikli lõikes 7 osutatud peatamisperioodi või käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud pikendamisperioodi lõppu komisjonile arvamuse selle kohta, kas peatamise alused on jätkuvalt kohaldatavad. Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaldamisel konsulteerib Väärtpaberiturujärelevalve Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja artikli 22 kohaselt määratud pädevate asutustega. Väärtpaberiturujärelevalve saadab nimetatud arvamuse koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Nimetatud arvamust ei avalikustata.
Kliirimiskohustuse peatamist pikendava rakendusaktiga võib pikendada ka lõikes 7 osutatud kohustusliku kauplemiskoha nõude peatamist.
Kohustusliku kauplemiskoha nõude peatamise pikendamine kehtib sama perioodi kestel kui kliirimiskohustuse peatamise pikendamine.
Artikkel 7
Juurdepääs kesksele vastaspoolele
Keskne vastaspool, kellel on luba kliirida börsiväliseid tuletislepinguid, on nõus kliirima kõnealuseid lepinguid sõltumata kauplemiskohast mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil, sealhulgas seoses tagatisnõuete ja tasudega, mis on seotud juurdepääsuga. Eelkõige peaks sellega tagatama, et kauplemiskohal on õigus mittediskrimineerivale kohtlemisele asjaomases kauplemiskohas kaubeldavate lepingute puhul järgmistes aspektides:
tagatise nõuded ja majanduslikult samaväärsete lepingute tasaarvestus, kui selliste lepingute lisamine keskse vastaspoole tegevuse lõpetamisel toimuva tasaarvestuse ja muude tasaarvestusmenetluste hulka kohaldatava maksejõuetusõiguse alusel ei seaks ohtu selliste menetluste sujuvat ja korrektset toimimist, kehtivust ja/või maksmapanekut, ning
artikli 41 kohase riskimudeli raames risttagatiste andmine sama keskse vastaspoole poolt kliiritud korreleeruvate lepingutega.
Keskne vastaspool võib nõuda, et kauplemiskoht järgiks keskse vastaspoole kehtestatud tegevus- ja tehnilisi nõudeid, sh riskijuhtimisega seotud nõudeid.
Kauplemiskoha ja keskse vastaspoole pädevad asutused võivad keelduda juurdepääsu võimaldamisest kesksele vastaspoolele pärast kauplemiskoha ametlikku taotlust ainult juhul, kui juurdepääs seaks ohtu turgude tõrgeteta ja nõuetekohase toimimise või mõjutaks negatiivselt süsteemset riski.
Artikkel 8
Juurdepääs kauplemiskohale
Kesksele vastaspoolele võimaldatakse juurdepääs kauplemiskohale üksnes siis, kui selliseks juurdepääsuks ei ole vaja koostalitlust ning see ei ohusta turgude tõrgeteta ja nõuetekohast toimimist, eelkõige likviidsuse killustumise tõttu, ning kui kauplemiskoht on loonud piisavad mehhanismid sellise killustumise ärahoidmiseks.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 9
Teatamiskohustus
Teatamiskohustust kohaldatakse nende tuletislepingute suhtes, mis:
sõlmiti enne 12. veebruari 2014 ja mis on nimetatud kuupäeval veel täitmata;
sõlmiti 12. veebruaril 2014 või pärast seda.
Olenemata artiklist 3 ei kohaldata teatamiskohustust konsolideerimisgrupisiseste tuletislepingute puhul, kui vähemalt üks vastaspooltest on finantssektoriväline vastaspool või teda peetaks finantssektoriväliseks vastaspooleks, kui ta oleks asutatud liidus, järgmistel tingimustel:
mõlemad vastaspooled on täielikult hõlmatud sama konsolideeritud aruandlusega;
mõlema vastaspoole suhtes kohaldatakse sobivaid keskseid riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduure, ning
emaettevõtja ei ole finantssektori vastaspool.
Vastaspooled teavitavad kolmandas lõigus osutatud erandi kohaldamise kavatsusest oma pädevaid asutusi. Erand on kehtiv, välja arvatud juhul, kui teavitatud pädevad asutused leiavad kolme kuu jooksul alates teatamisest, et kolmandas lõigus osutatud tingimused ei ole täidetud.
Et finantssektori vastaspoolel oleksid teatamiskohustuse täitmiseks olemas kõik vajalikud andmed, peaks finantssektoriväline vastaspool esitama finantssektori vastaspoolele nende vahel sõlmitud börsiväliste tuletislepingute üksikasjad, mille omamist ei saa finantssektori vastaspoolelt mõistlikult eeldada. Finantssektoriväline vastaspool vastutab nende üksikasjade õigsuse tagamise eest.
Esimesest lõigust olenemata võivad finantssektorivälised vastaspooled, kes on aruandlussüsteemi juba investeerinud, otsustada teatada ise kauplemisteabehoidlale üksikasjad oma börsiväliste tuletislepingute kohta, mis nad on sõlminud finantssektori vastaspooltega. Sellisel juhul teavitavad finantssektorivälised vastaspooled oma otsusest finantssektori vastaspooli, kellega nad on sõlminud börsivälised tuletislepingud, tehes seda enne nende üksikasjade teatamist. Sel juhul lasub nende üksikasjade teatamise ja nende õigsuse tagamise kohustus ja õiguslik vastutus finantssektorivälisel vastaspoolel.
Finantssektorivälisel vastaspoolel, kes ei täida artikli 10 lõike 1 teises lõigus osutatud tingimusi ja kes sõlmib börsivälise tuletislepingu kolmandas riigis asutatud üksusega, ei ole käesoleva artikli kohast teatamiskohustust ning ta ei ole õiguslikult vastutav sellise börsivälise tuletislepingu üksikasjade teatamise või õigsuse tagamise eest, tingimusel et:
kõnealuse kolmanda riigi üksust peetaks finantssektori vastaspooleks juhul, kui ta oleks asutatud liidus;
on artikli 13 kohane kinnitus selle kohta, et kõnealuse kolmanda riigi aruandlust käsitlev õiguskord on samaväärne käesolevas määruses sätestatuga, ning
kolmanda riigi finantssektori vastaspool on esitanud sellise teabe kooskõlas oma aruandlust käsitleva õiguskorraga kauplemisteabehoidlale, kellel on õiguslikult siduv ja täitmisele pööratav kohustus anda artikli 81 lõikes 3 osutatud üksustele otsene ja viivitamatu juurdepääs andmetele.
Väärtpaberiturujärelevalve tagab sellisel juhul kõikidele artikli 81 lõikes 3 osutatud asjaomastele üksustele juurdepääsu kõikidele tuletislepingute üksikasjadele, mida nad vajavad oma ülesannete ja volituste täitmiseks.
Aruandev üksus või tema juhid või töötajad ei kanna vastutust teabe avaldamise eest.
Lõigetes 1 ja 3 osutatud teated täpsustavad vähemalt järgmist:
tuletislepingu pooled ning lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste kandja, juhul kui need on erinevad;
tuletislepingu põhijooned, sealhulgas liik, lunastamise tähtaeg, teoreetiline väärtus, hind ja arvelduskuupäev.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Selleks et tagada lõigete 1 ja 3 ühetaolised kohaldamistingimused, töötab Väärtpaberiturujärelevalve tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse järgmist:
teatamisele kuuluvate andmete standardid ja vormingud, mis hõlmavad vähemalt järgmist:
juriidilise isiku ülemaailmne tunnus (LEI);
rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN kood);
tehingu kordumatu tunnuskood (UTI);
aruandlusmeetodid ja -kord;
aruannete esitamise sagedus;
tuletislepingutest teatamise kuupäev.
Väärtpaberiturujärelevalve võtab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel arvesse rahvusvahelist arengut ning liidu või ülemaailmsel tasandil kokku lepitud standardeid ning nende kooskõla määruse (EL) 2015/2365 ( 13 ) artiklis 4 ja määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 26 sätestatud teatamisnõuetega.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2020.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.
Artikkel 10
Finantssektorivälised vastaspooled
Kui finantssektoriväline vastaspool jätab oma positsioonid arvutamata või kui selle arvutuse tulemus ületab ühe või enama tuletislepingu liigi puhul lõike 4 esimese lõigu punkti b kohaselt täpsustatud kliirimiskünniseid,
teavitab finantssektoriväline vastaspool sellest ning asjakohasel juhul arvutamiseks kasutatud ajavahemikust viivitamata Väärtpaberiturujärelevalvet ja asjaomast pädevat asutust;
kehtestab finantssektoriväline vastaspool kliirimiskorra nelja kuu jooksul pärast käesoleva lõigu punktis a osutatud teavitamist;
finantssektorivälise vastaspoole suhtes hakatakse kohaldama artiklis 4 osutatud kliirimiskohustust börsiväliste tuletislepingute osas, mis on sõlmitud või mida on uuendatud pärast nelja kuu möödumist käesoleva lõigu punktis a osutatud teavitamisest ning mis kuuluvad kas nendesse varaklassidesse, mille puhul arvutuse tulemus ületab kliirimiskünniseid, või kui finantssektoriväline vastaspool on jätnud oma positsiooni arvutamata, börsivälise tuletislepingu liikidesse, mille suhtes kohaldatakse kliirimiskohustust.
Finantssektoriväline vastaspool peab suutma tõendada asjaomasele pädevale asutusele, et kuu lõpu agregeeritud keskmise positsiooni arvutamine viimase 12 kuu kohta ei too kaasa kõnealuse positsiooni süstemaatilist alahindamist.
Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, koostab Väärtpaberiturujärelevalve pärast avalikku arutelu ja konsulteerimist Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja muude asjaomaste asutustega regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, mis täpsustab:
kriteeriumid selle kindlaksmääramiseks, millised börsivälised tuletislepingud vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil äritegevuse või finantseerimistegevusega otseselt seotud riske nagu osutatud lõikes 3, ning
kliirimiskünniste väärtused, võttes arvesse netopositsioonide summa ja positsioonide süsteemset olulisust vastaspoolte ning börsiväliste tuletislepingute liikide kaupa.
Pärast avaliku arutelu läbiviimist esitab Väärtpaberiturujärelevalve kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Väärtpaberiturujärelevalve vaatab esimese lõigu punktis b osutatud kliirimiskünnised pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja teiste asjaomaste asutustega konsulteerimist korrapäraselt läbi ning esitab vajaduse korral, võttes eelkõige arvesse finantssektori vastaspoolte omavahelist seotust, ettepanekud regulatiivsete tehniliste standardite muutmiseks vastavalt käesolevale lõikele.
Korrapärase läbivaatamise kohta koostatakse Väärtpaberiturujärelevalve vastavasisuline aruanne.
Artikkel 11
Nende börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodid, mida ei kliirita keskse vastaspoolega
Finantssektori vastaspooled või finantssektorivälised vastaspooled, kes sõlmivad börsivälise tuletislepingu, mida ei kliirita keskse vastaspoolega, tagavad piisava hoolsusega, et tegevusriski ja vastaspoole krediidiriski mõõtmiseks, kontrollimiseks ja maandamiseks on olemas asjakohased süsteemid ja protseduurid, sealhulgas vähemalt:
asjaomase börsivälise tuletislepingu tingimuste õigeaegne kinnitamine, võimaluse korral elektrooniliste vahendite abil;
töökindlad, vastupidavad ja auditeeritavad formaalsed protsessid kauplemisportfellide vastavusse viimiseks, et juhtida nendega seotud riske ning tuvastada ja lahendada varakult pooltevahelised eriarvamused, ning jälgida kehtivate lepingute väärtust.
Konsolideerimisgrupi sisetehingud, millele on osutatud artikli 3 lõike 2 punktides a, b või c, mille on sooritanud eri liikmesriikides asutatud vastaspooled, vabastatakse täielikult või osaliselt käesoleva artikli lõikes 3 kehtestatud nõude täitmisest, tuginedes mõlema asjaomase pädeva asutuse positiivsele otsusele, eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused:
vastaspoolte riskijuhtimise protsess on piisavalt usaldusväärne, töökindel ja tuletistehingu keerukuse tasemega kooskõlas;
puuduvad olemasolevad või prognoositavad praktilised või õiguslikud takistused omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgnevuste tagasimaksmiseks vastaspoolte vahel.
Kui pädevad asutused ei suuda teha positiivset otsust 30 kalendripäeva jooksul alates erandi tegemise taotluse saamisest, võib Väärtpaberiturujärelevalve aidata asjaomastel asutustel jõuda kokkuleppele kooskõlas oma volitustega vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 19.
Konsolideerimisgrupi sisetehingud, millele on osutatud artikli 3 lõikes 1, mille on sooritanud eri liikmesriikides asutatud finantssektorivälised vastaspooled, vabastatakse käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud nõude täitmisest eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused:
vastaspoolte riskijuhtimise protseduurid on piisavalt usaldusväärsed, töökindlad ja tuletistehingu keerukuse tasemega kooskõlas;
puuduvad olemasolevad või prognoositavad praktilised või õiguslikud takistused omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgnevuste tagasimaksmiseks vastaspoolte vahel.
Finantssektorivälised vastaspooled teatavad kavatsusest erandit kohaldada artikli 10 lõikes 5 osutatud pädevatele asutustele. Erand on kehtiv, kuni üks teavitatud pädevatest asutustest leiab kolme kuu jooksul alates teatamisest, et esimese lõigu punktis a või b esitatud tingimused ei ole täidetud.
Konsolideerimisgrupi sisetehingud, millele on osutatud artikli 3 lõike 2 punktides a kuni d, mille on sooritanud liidus asutatud vastaspool ja kolmandas riigis asutatud vastaspool, vabastatakse täielikult või osaliselt käesoleva artikli lõikes 3 kehtestatud nõude täitmisest, tuginedes liidus asutatud vastaspoole järelevalve eest vastutava asjaomase pädeva asutuse positiivsele otsusele, eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused:
vastaspoolte riskijuhtimise protsess on piisavalt usaldusväärne, töökindel ja tuletistehingu keerukuse tasemega kooskõlas;
puuduvad olemasolevad või prognoositavad praktilised või õiguslikud takistused omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgnevuste tagasimaksmiseks vastaspoolte vahel.
Konsolideerimisgrupi sisetehingud, millele on osutatud artikli 3 lõikes 1, mille on sooritanud liidus asutatud finantssektoriväline vastaspool ja kolmandas riigis asutatud vastaspool, vabastatakse käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud nõude täitmisest eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused:
vastaspoolte riskijuhtimise protsess on piisavalt usaldusväärne, töökindel ja tuletistehingu keerukuse tasemega kooskõlas;
puuduvad olemasolevad või prognoositavad praktilised või õiguslikud takistused omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgnevuste tagasimaksmiseks vastaspoolte vahel.
Finantssektoriväline vastaspool teatab kavatsusest erandit kohaldada artikli 10 lõikes 5 osutatud pädevatele asutustele. Erand on kehtiv, kuni üks teavitatud pädevatest asutustest leiab kolme kuu jooksul alates teatamisest, et esimese lõigu punktis a või b esitatud tingimused ei ole täidetud.
Konsolideerimisgrupi sisetehingud, millele on osutatud artikli 3 lõikes 1, mille on sooritanud finantssektoriväline vastaspool ja finantssektori vastaspool, kes on asutatud eri liikmesriikides, vabastatakse täielikult või osaliselt käesoleva artikli lõikes 3 kehtestatud nõude täitmisest, lähtudes finantssektori vastaspoole järelevalve eest vastutava pädeva asutuse otsusest, eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused:
vastaspoolte riskijuhtimise protsess on piisavalt usaldusväärne, töökindel ja tuletistehingu keerukuse tasemega kooskõlas;
puuduvad olemasolevad või prognoositavad praktilised või õiguslikud takistused omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgnevuste tagasimaksmiseks vastaspoolte vahel.
Finantssektori vastaspoole järelevalve eest vastutav pädev asutus teatab igast sellisest otsusest artikli 10 lõikes 5 osutatud pädevale asutusele. Erand ei ole kehtiv, kui teavitatud pädev asutus leiab, et esimese lõigu punktides a või b esitatud tingimused ei ole täidetud. Kui pädevate asutuste vahel esineb erimeelsusi, võib Väärtpaberiturujärelevalve neid asutusi kokkuleppe saavutamisel abistada kooskõlas oma volitustega vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 19.
Pädev asutus teatab Väärtpaberiturujärelevalvele kõigist otsustest, mis on vastu võetud tulenevalt lõikest 6, 8 või 10, ja kõigist teatistest, mis on saadud tulenevalt lõikest 7, 9 või 10, ning esitab Väärtpaberiturujärelevalvele asjaomase konsolideerimisgrupi sisetehingu üksikasjad.
Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, koostab Väärtpaberiturujärelevalve regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse järgmine:
lõikes 1 osutatud süsteemid ja protsessid;
turutingimused, mis takistavad turuhinnas hindamist, ning lõikes 2 osutatud mudelipõhise hindamise kasutamise tingimused;
andmed, mis tuleb esitada lõigetes 7, 9 ja 10 osutatud teates konsolideerimisgrupi sisetehingute kohta, mille puhul on tehtud erand;
andmed, mis tuleb esitada lõikes 11 osutatud teates konsolideerimisgrupi sisetehingu kohta, mille puhul on tehtud erand;
lõikes 12 osutatud lepingud, millel on otsene, märkimisväärne ja prognoositav mõju liidus, või juhtumid, mille puhul on vajalik või asjakohane vältida kõrvalekaldumist käesoleva määruse mis tahes sättest.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise tagamiseks töötavad Euroopa järelevalveasutused välja ühised regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse järgmine:
riskijuhtimise protsess, sh tagatise tase ja liik ning eristamise kord, millele on osutatud lõikes 3;
järelevalvemenetlused, mille eesmärk on tagada riskijuhtimise protsessi esialgne ja pidev valideerimine;
menetlused, mida vastaspooled ja asjaomased pädevad asutused peavad järgima, kui nad kohaldavad lõigetes 6–10 nimetatud erandeid;
lõigetes 5–10 osutatud kohaldatavad kriteeriumid, sealhulgas eelkõige selle kohta, mida tuleks pidada praktiliseks ja õiguslikuks takistuseks omavahendite kohesele ülekandmisele ja võlgnevuste tagasimaksmisele vastaspoolte vahel.
Tagatise tase ja liik, mis on nõutavad seoses börsiväliste tuletislepingutega, mille on sõlminud pandikirja üksus seoses pandikirjaga või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja seoses sellise väärtpaberistamisega käesoleva määruse tähenduses, mis vastab käesoleva määruse artikli 4 lõike 5 tingimustele ja määruse (EL) 2017/2402 [väärtpaberistamise määrus] artiklis 18 ja artiklites 19–22 või 23–26 sätestatud nõuetele, määratakse kindlaks, võttes arvesse takistusi, millega puututakse kokku tagatiste vahetamisel seoses olemasolevate tagatiskokkulepetega pandikirja või väärtpaberistamise raames.
Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, välja arvatud need, millele on osutatud esimese lõigu punktis aa, komisjonile hiljemalt 18. juuliks 2018.
Pangandusjärelevalve esitab koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ning Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega esimese lõigu punktis aa osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2020.
Sõltuvalt vastaspoole õiguslikust vormist antakse komisjonile õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 või (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 12
Karistused
Liikmesriigid annavad lõikes 1 osutatud eeskirjadest komisjonile teada hiljemalt 17. veebruariks 2013. Nad teavitavad komisjoni viivitamata kõigist nende eeskirjade muudatustest.
Artikkel 13
Dubleerivate või vastuolus olevate eeskirjade vältimise mehhanism
Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles kinnitatakse, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted
on käesoleva määruse artiklites 4, 9, 10 ja 11 sätestatud nõuetega samaväärsed;
tagavad ametisaladuse kaitse tasemel, mis on samaväärne käesolevas määruses sätestatuga, ning
leiavad tõhusat kohaldamist ja rakendamist õiglasel ja moonutusi mittetekitaval viisil ning tagab seega selles kolmandas riigis tõhusa järelevalve ja riikliku sunni teostamise.
Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 86 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 13a
Varasemate lepingute muutmine võrdlusaluste reformi läbiviimise eesmärgil
Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse üksnes selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mille muutmine või uuendamine
on vajalik võrdlusaluse asendamiseks võrdlusaluse reformist tulenevalt;
ei muuda lepingus võrdlusaluse järgimisest tulenevat majanduslikku sisu ega riskitegurit ning
ei hõlma muid muudatusi ühegi selle lepingu õigusliku tingimuse suhtes, mis ei seondu järgitava võrdlusalusega, ja võib seega muuta lepingut viisil, mis tegelikult nõuab selle käsitlemist uue lepinguna.
III
JAOTIS
KESKSETELE VASTASPOOLTELE TEGEVUSLOA ANDMINE JA JÄRELEVALVE NENDE ÜLE
1.
PEATÜKK
Kesksele vastaspoolele tegevusloa andmise tingimused ja menetlus
Artikkel 14
Kesksele vastaspoolele tegevusloa andmine
Keskne vastaspool teatab pädevale asutusele viivitamata kõigist olulistest muudatustest, mis tegevusloa saamise tingimuste täitmist mõjutavad.
Artikkel 15
Tegevuste ja teenuste laiendamine
Tegevusloa laiendamisele kohaldatakse artiklis 17 sätestatud menetlust.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 2. jaanuariks 2021.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 16
Kapitalinõuded
Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Artikkel 17
Tegevusloa andmise ja sellest keeldumise kord
Pädev asutus võtab nõuetekohaselt arvesse artikli 19 kohast kolleegiumi arvamust. Kui keskse vastaspoole pädev asutus ei nõustu kolleegiumi positiivse arvamusega, peab ta oma otsust igakülgselt põhjendama ja selgitama kõiki märkimisväärseid lahknevusi kolleegiumi positiivsest arvamusest.
Kesksele vastaspoolele ei anta tegevusluba, kui kõik kolleegiumi liikmed, välja arvatud selle liikmesriigi asutused, kus keskne vastaspool on asutatud, annavad vastastikusel kokkuleppel artikli 19 lõike 1 kohaselt ühise arvamuse, et kesksele vastaspoolele ei saa tegevusluba anda. Kõnealuses kirjalikus arvamuses esitatakse ammendavad ja üksikasjalikud põhjendused selle kohta, miks kolleegium leiab, et käesoleva määruse või muu liidu õiguse nõuded ei ole täidetud.
Juhul kui vastastikusel kokkuleppel ei anta kolmandas lõigus viidatud ühist arvamust, ning kui kolleegium on kahekolmandikulise häälteenamusega avaldanud negatiivse arvamuse, võib mis tahes asjakohane pädev asutus kolleegiumi kahekolmandikulise häälteenamuse alusel edastada küsimuse 30 kalendripäeva jooksul alates negatiivse arvamuse vastuvõtmisest Väärtpaberiturujärelevalvele kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19.
Osutatud negatiivses kirjalikus otsuses esitatakse ammendavad ja üksikasjalikud põhjendused selle kohta, miks asjaomased kolleegiumi liikmed leiavad, et käesoleva määruse või muu liidu õiguse nõuded ei ole täidetud. Keskse vastaspoole pädev asutus lükkab sel juhul tegevusloa andmise otsuse tegemise edasi ning ootab ära tegevusloa andmise otsuse, mille Väärtpaberiturujärelevalve võib teha määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 lõike 3 kohaselt. Pädev asutus võtab oma otsuse vastu kooskõlas Väärtpaberiturujärelevalve otsusega. Pärast neljandas lõigus osutatud 30-päevase ajavahemiku möödumist küsimust Väärtpaberiturujärelevalvele ei edastata.
Kui kõik kolleegiumi liikmed, välja arvatud selle liikmesriigi asutused, kus keskne vastaspool on asutatud, annavad vastastikusel kokkuleppel artikli 19 lõike 1 kohaselt ühise arvamuse, et kesksele vastaspoolele ei saa tegevusluba anda, võib keskse vastaspoole pädev asutus edastada küsimuse Väärtpaberiturujärelevalvele kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19.
Selle liikmesriigi pädev asutus, kus keskne vastaspool on asutatud, edastab otsuse teistele asjaomastele pädevatele asutustele.
Kolleegiumi liikme taotlusel või omal algatusel ja pärast pädeva asutuse teavitamist võib Väärtpaberiturujärelevalve uurida liidu õiguse võimalikku rikkumist või kohaldamata jätmist.
Artikkel 18
Kolleegium
Kolleegiumisse kuuluvad:
artikli 24a lõike 2 punktides a ja b osutatud kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimees või sõltumatu liige;
keskse vastaspoole pädev asutus;
pädevad asutused, kes vastutavad keskse vastaspoole nende kliirivate liikmete järelevalve eest, kes on asutatud kolmes liikmesriigis, kelle agregeeritud osamaksed käesoleva määruse artiklis 42 osutatud keskse vastaspoole tagatisfondi on üheaastase ajavahemiku jooksul kõige suuremad, sealhulgas asjakohasel juhul EKP niisuguste ülesannete raames, mis on seotud krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega ühtse järelevalvemehhanismi raames ja mis on talle antud kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 ( 14 );
keskse vastaspoole kliirivate liikmete järelevalve eest vastutavad pädevad asutused, mis ei ole punktis c osutatud pädevad asutused. Kõnealused pädevad asutused taotlevad kolleegiumis osalemiseks keskse vastaspoole pädevalt asutuselt nõusolekut, tuginedes taotluse põhjendamisel oma hinnangule selle kohta, millist mõju võivad keskse vastaspoole finantsprobleemid avaldada nende liikmesriigi finantsstabiilsusele. Kui keskse vastaspoole pädev asutus taotlust ei rahulda, esitab ta kirjalikult selle kohta täielikud ja üksikasjalikud põhjendused;
keskse vastaspoole teenindatud kauplemiskohtade järelevalve eest vastutavad pädevad asutused;
pädevad asutused, kes teostavad järelevalvet koostalitluskokkulepetega hõlmatud kesksete vastaspoolte üle;
pädevad asutused, kes teostavad järelevalvet väärtpaberite keskdepositooriumide üle, millega keskne vastaspool on seotud;
EKPSi asjaomased liikmed, kes vastutavad keskse vastaspoole järelevalve eest, ning EKPSi asjakohased liikmed, kes vastutavad nende kesksete vastaspoolte järelevalve eest, kellega on sõlmitud koostalitluskokkulepped;
keskpangad, kes emiteerivad kliiritud finantsinstrumentide kõige olulisemaid liidu vääringuid;
keskse vastaspoole pädeva asutuse nõusolekul keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide liidu vääringute emitentidest keskpangad, mis ei ole punktis h osutatud keskpangad. Kõnealused emitentidest keskpangad taotlevad kolleegiumis osalemiseks keskse vastaspoole pädevalt asutuselt nõusolekut, tuginedes taotluse põhjendamisel oma hinnangule selle kohta, millist mõju võivad keskse vastaspoole finantsprobleemid avaldada nende vastavale emiteeritavale vääringule. Kui keskse vastaspoole pädev asutus taotlust ei rahulda, esitab keskse vastaspoole pädev asutus kirjalikult selle kohta täielikud ja üksikasjalikud põhjendused.
Keskse vastaspoole pädev asutus avaldab oma veebisaidil kolleegiumi liikmete nimekirja. Seda nimekirja ajakohastab keskse vastaspoole pädev asutus põhjendamatu viivituseta pärast iga kolleegiumi koosseisus toimunud muudatust. Keskse vastaspoole pädev asutus teavitab Väärtpaberiturujärelevalvet sellest nimekirjast 30 kalendripäeva jooksul pärast kolleegiumi asutamist. Pärast keskse vastaspoole pädevalt asutuselt vastava teavituse saamist avaldab Väärtpaberiturujärelevalve oma veebisaidil põhjendamatu viivituseta selle kolleegiumi liikmete nimekirja.
Ilma et see piiraks käesoleva määruse kohaseid pädevate asutuste kohustusi, tagab kolleegium:
artiklis 19 osutatud arvamuse ettevalmistamise;
teabevahetuse, sealhulgas teabe taotlemise vastavalt artiklile 84;
ülesannete vabatahtlikus delegeerimises kokkuleppimise oma liikmete vahel;
keskse vastaspoole riskihindamisel põhinevate järelevalvealaste kontrolliprogrammide kooskõlastamise ning
artiklis 24 osutatud eriolukordades kasutatavate protseduuride ja varuplaanide kindlaksmääramise.
Selleks et hõlbustada kolleegiumidele esimese lõigu kohaselt antud ülesannete täitmist, antakse lõikes 2 osutatud kolleegiumi liikmetele õigus osaleda kolleegiumi koosolekute päevakordade koostamises, eelkõige koosoleku päevakorda punkte lisades.
Selles kokkuleppes määratakse kindlaks kolleegiumi töökord, sealhulgas üksikasjalikud normid järgmise kohta:
artikli 19 lõikes 3 osutatud hääletusmenetlused;
kolleegiumi koosolekute päevakordade koostamise menetlused;
kolleegiumi koosolekute sagedus;
sellise teabe hulk ja formaat, mille keskse vastaspoole pädev asutus peab esitama kolleegiumi liikmetele, eelkõige seoses artikli 21 lõike 4 kohaselt esitatava teabega;
asjakohane minimaalne ajakava asjaomase dokumentatsiooni hindamiseks kolleegiumi liikmete poolt;
kolleegiumi liikmete vahelise suhtluse kord.
Kokkuleppes võib määrata kindlaks ka keskse vastaspoole pädevale asutusele või muule kolleegiumi liikmele antavad ülesanded.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 2. jaanuariks 2021.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivne tehniline standard määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Artikkel 19
Kolleegiumi arvamus
Kolleegium annab aruandes esitatud faktiliste asjaolude alusel 30 kalendripäeva jooksul pärast aruande saamist ühise arvamuse selle kohta, kas tegevusluba taotlev keskne vastaspool täidab käesoleva määruse nõuded.
Ilma et see piiraks artikli 17 lõike 4 neljanda lõigu kohaldamist, ning kui ühist arvamust vastavalt teisele lõigule ei anta, võtab kolleegium juhul, annab kolleegium enamuse arvamuse sama ajavahemiku jooksul.
Kui kolleegium võib esitada arvamuse, võib iga emitendist keskpank, kes on kolleegiumi liige vastavalt artikli 18 lõike 2 punktidele h ja i, võtta vastu soovitusi seoses oma emiteeritava vääringuga.
Kuni 12 liikmest koosnevate kolleegiumide puhul on hääleõigus maksimaalselt kahel samast liikmesriigist pärit kolleegiumi liikmel ning igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Rohkem kui 12 liikmest koosnevate kolleegiumide puhul on hääleõigus maksimaalselt kolmel samast liikmesriigist pärit liikmel ning igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl.
Kui EKP on kolleegiumi liige vastavalt artikli 18 lõike 2 punktidele c ja h, on tal kaks häält.
Artikli 18 lõike 2 punktides a, ca ja i osutatud kolleegiumi liikmetel ei ole kolleegiumi arvamuste vastuvõtmisel hääleõigust.
Artikkel 20
Tegevusloa kehtetuks tunnistamine
Ilma et see piiraks artikli 22 lõike 3 kohaldamist, tunnistab keskse vastaspoole pädev asutus tegevusloa kehtetuks, kui keskne vastaspool
ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, loobub selgesõnaliselt tegevusloast või ei ole eelmise kuue kuu jooksul teenuseid osutanud ega tegelenud äritegevusega;
on saanud tegevusloa valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil;
ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel talle tegevusluba anti, ega ole kindlaksmääratud aja jooksul võtnud keskse vastaspoole pädeva asutuse nõutavaid parandusmeetmeid;
on jämedalt ja järjekindlalt rikkunud mõnda käesoleva määruse nõuet.
Artikkel 21
Läbivaatamine ja hindamine
Keskse vastaspoole tegevuse suhtes kohaldatakse kohapealseid kontrolle. Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral võivad pädevad asutused kutsuda osalema kohapealsetes kontrollides Väärtpaberiturujärelevalve töötajaid.
Pädev asutus võib edastada Väärtpaberiturujärelevalvele kohapealsete kontrollide käigus või nendega seoses kesksetelt vastaspooltelt saadud teabe.
2.
PEATÜKK
Kesksete vastaspoolte järelevalve ja kontroll
Artikkel 22
Pädev asutus
Kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe pädeva asutuse, määrab ta selgelt kindlaks nende rollid ja nimetab ühe asutuse, kes vastutab koosöö koordineerimise ning teabevahetuse eest komisjoni, Väärtpaberiturujärelevalve, teiste liikmesriikide pädevate asutuste ja Pangandusjärelevalvega ning EKPSi asjaomaste liikmetega vastavalt artiklitele 23, 24, 83 ja 84.
Need meetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning võivad hõlmata nõuet võtta kindlaksmääratud aja jooksul parandusmeetmeid.
3.
PEATÜKK
Koostöö
Artikkel 23
Asutuste koostöö
Artikkel 23a
Pädevate asutuste ja Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvealane koostöö seoses tegevusloa saanud kesksete vastaspooltega
Ka võivad pädevad asutused esitada Väärtpaberiturujärelevalvele oma otsuste eelnõud enne muu õigusakti või meetme vastuvõtmist kooskõlas oma artikli 22 lõike 1 kohaste ülesannetega.
Kui Väärtpaberiturujärelevalvele lõike 2 kohaselt esitatud otsuse eelnõust nähtub vähene lähenemine või ühtsuse puudumine käesoleva määruse kohaldamisel, annab Väärtpaberiturujärelevalve suunised või soovitused, et edendada vajalikku järjepidevust ja ühtsust käesoleva määruse kohaldamisel kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16.
Artikkel 24
Eriolukord
Keskse vastaspoole pädev asutus või mis tahes teine asjaomane asutus teavitab Väärtpaberiturujärelevalvet, kolleegiumi, EKPSi asjaomaseid liikmeid ja teisi asjaomaseid asutusi põhjendamatu viivituseta keskse vastaspoolega seotud mis tahes eriolukorrast, sealhulgas finantsturgude sellisest arengust, millel võib olla ebasoodne mõju turu likviidsusele, rahapoliitika ülekandumisele, maksesüsteemide sujuvale toimimisele või finantssüsteemi stabiilsusele mis tahes liikmesriigis, kus keskne vastaspool või üks tema kliirivatest liikmetest on asutatud.
3.A
PEATÜKK
Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee
Artikkel 24a
Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee
Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee koosseisu kuuluvad
esimees, kellel on hääleõigus;
kaks sõltumatut liiget, kellel on hääleõigus;
tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte asukohaliikmesriikide pädevad asutused, kellele osutatakse käesoleva määruse artiklis 22 ning kellel on hääleõigus; kui liikmesriik on määranud mitu pädevat asutust, võib asjaomase liikmesriigi iga määratud pädev asutus otsustada nimetada käesoleva punkti kohaseks osalemiseks ühe esindaja, kuid artiklis 24c sätestatud hääletusmenetluses käsitatakse vastava liikmesriigi esindajaid koos ühe hääleõigusliku liikmena;
järgmised emitentidest keskpangad:
kui kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee tuleb kokku seoses kolmandate riikide kesksete vastaspooltega: artikli 25 lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpangad, kes on taotlenud kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee liikmesust, seoses kõigi selliste otsuste ettevalmistamisega, mis puudutavad käesoleva artikli lõikes 10 osutatud artikleid seoses teise taseme kesksete vastaspooltega ning artikli 25 lõiget 2a; nimetatud keskpankadel ei ole hääleõigust;
kui kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee tuleb kokku seoses artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud kesksete vastaspooltega: käesoleva artikli lõike 7 punkti b ja punkti c alapunkti iv kohaste arutelude puhul tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte kliiritud finantsinstrumentide liidu vääringute emitentidest keskpangad, kes on taotlenud kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee liikmesust; nimetatud keskpankadel ei ole hääleõigust.
Alapunktide i ja ii kohaldamiseks antakse liikmesus automaatselt esimehele adresseeritud ühekordse kirjaliku taotluse alusel.
Enne kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimehe või mõne sõltumatu liikme ametissenimetamist ja kuni üks kuu pärast valimist järelevalvenõukogu poolt, kes esitab oma valitud kandidaatide nimekirja, milles on järgitud soolise tasakaalu põhimõtet, Euroopa Parlamendile, kiidab Euroopa Parlament pärast valitud kandidaatide ärakuulamist nad heaks või lükkab nad tagasi.
Kui kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimees või mõni sõltumatutest liikmetest ei vasta enam oma ülesannete täitmiseks vajalikele tingimustele või nad leitakse olevat süüdi tõsises üleastumises, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu rakendusotsuse nende ametist tagandamise kohta. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.
Euroopa Parlament või nõukogu võib komisjoni teavitada sellest, et tema arvates on kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimehe või mõne sõltumatu liikme ametist tagandamise tingimused täidetud, ning komisjon vastab sellele teatele.
Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimehe ja sõltumatute liikmete ametiaeg on viis aastat ning seda võib ühe korra pikendada.
Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja organid ega muud avaliku või erasektori asutused ei ürita mõjutada kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimeest ega sõltumatuid liikmeid nende ülesannete täitmisel.
Vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 68 osutatud personalieeskirjadele on kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimees ja sõltumatud liikmed ka pärast ametist lahkumist kohustatud käituma ausameelselt ja diskreetselt teatavate ametissenimetamiste puhul või soodustuste vastuvõtmisel.
Käesoleva määruse artikli 23a lõike 1 kohaldamiseks valmistab kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee seoses käesoleva määruse artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud või tegevusluba taotlevate kesksete vastaspooltega ette otsuseid ja täidab Väärtpaberiturujärelevalvele käesoleva määruse artikli 23a lõikes 2 ja järgmistes punktides antud ülesandeid:
koostab vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 30 vähemalt kord aastas vastastikuse eksperdihinnangu analüüsi kõigi pädevate asutuste järelevalvetegevuse kohta seoses kesksetele vastaspooltele tegevuslubade andmise ja nende järelevalvega;
algatab ja koordineerib vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 32 lõikele 2 vähemalt kord aastas kogu liitu hõlmavaid hindamisi kesksete vastaspoolte vastupanuvõime kohta ebasoodsa turuarengu korral;
edendab korrapärast teabevahetust ja arutelu käesoleva määruse artikli 22 lõike 1 kohaselt määratud pädevate asutuste vahel seoses järgmisega:
asjakohased järelevalvemeetmed ja -otsused, mille artiklis 22 osutatud pädevad asutused on vastu võtnud, täites oma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi seoses nende liikmesriigi territooriumil asutatud kesksetele vastaspooltele loa andmisega ja nende järelevalvega;
otsuste eelnõud, mida pädev asutus Väärtpaberiturujärelevalvele artikli 23a lõike 2 esimese lõigu kohaselt esitab;
otsuste eelnõud, mida pädev asutus Väärtpaberiturujärelevalvele artikli 23a lõike 2 teise lõigu kohaselt vabatahtlikult esitab;
asjaomane turuareng, sealhulgas olukorrad või sündmused, mis mõjutavad või võivad tõenäoliselt mõjutada kooskõlas artikliga 14 tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte või nende kliirivate liikmete usaldatavusnõuete täitmist, rahanduslikku usaldusväärsust või vastupanuvõimet;
Väärtpaberiturujärelevalve on teadlik kõikidest kolleegiumide poolt käesoleva määruse artikli 19 kohaselt vastu võetud arvamustest ja soovitustest ning arutab neid, eesmärgiga aidata tagada kolleegiumide ühtset ja järjepidevat toimimist ning edendada käesoleva määruse ühtset kohaldamist nende poolt.
Esimese lõigu punktide a–d kohaldamiseks esitavad pädevad asutused Väärtpaberiturujärelevalvele põhjendamatu viivituseta kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni.
Lisaks võib kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee:
taotleda lõike 7 punktide a–d kohasele tegevusele tuginedes, et järelevalvenõukogu kaaluks, kas on vaja võtta vastu Väärtpaberiturujärelevalve suuniseid, soovitusi ja arvamusi, et käsitleda vähest lähenemist ja ühtsuse puudumist käesoleva määruse kohaldamisel pädevate asutuste ja kolleegiumide poolt. Järelevalvenõukogu vaatab sellised taotlused nõuetekohaselt läbi ja annab neile asjakohase vastuse;
esitada järelevalvenõukogule arvamusi määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 44 kohaselt vastu võetavate otsuste kohta (välja arvatud nimetatud määruse artiklites 17 ja 19 osutatud otsused) seoses käesoleva määruse artiklis 22 osutatud pädevatele asutustele antud ülesannetega.
Kesksete vastaspoolte järelevalvekomiteed toetavad piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega selleks määratud Väärtpaberiturujärelevalve töötajad, et
valmistada ette kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee koosolekuid;
koostada kesksete vastaspoolte järelevalvekomiteele tema ülesannete täitmiseks vajalikke analüüse;
toetada kesksete vastaspoolte järelevalvekomiteed rahvusvahelises koostöös haldustasandil.
Artikkel 24b
Emitentidest keskpankadega konsulteerimine
Artikkel 24c
Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee otsustusprotsess
Kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee teeb otsused hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav hääl esimehel.
Artikkel 24d
Järelevalvenõukogu otsustusprotsess
Kui kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esitab järelevalvenõukogule käesoleva määruse artikli 25 lõigete 2, 2a, 2b, 2c ja 5, artikli 25p, artikli 85 lõike 6 ja artikli 89 lõike 3b kohased otsuste eelnõud ning üksnes teise taseme keskseid vastaspooli käsitlevad käesoleva määruse artiklite 41, 44, 46, 50 ja 54 kohased otsuste eelnõud, teeb järelevalvenõukogu kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 44 otsuse nende eelnõude kohta kümne tööpäeva jooksul.
Kui kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esitab järelevalvenõukogule otsuse eelnõud muude kui esimeses lõigus osutatud artiklite kohaselt, teeb järelevalvenõukogu nende otsuste eelnõude kohta kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 44 otsuse kolme tööpäeva jooksul.
Artikkel 24e
Aruandekohustus
4.
PEATÜKK
Suhted kolmandate riikidega
Artikkel 25
Kolmanda riigi keskse vastaspoole tunnustamine
Väärtpaberiturujärelevalve võib pärast lõikes 3 osutatud asutustega konsulteerimist tunnustada kolmandas riigis asutatud keskset vastaspoolt, kes on taotlenud tunnustamist teatud kliirimisteenuste või -tegevuste osutamiseks, kui:
komisjon on vastu võtnud lõike 6 kohase rakendusakti;
keskne vastaspool on saanud tegevusloa asjaomases kolmandas riigis ja seal laieneb talle tõhus järelevalve ning riiklik sund, millega tagatakse selles riigis kohaldatavate usaldatavusnõuete täielik järgimine;
koostöökord on kehtestatud vastavalt lõikele 7;
keskne vastaspool on asutatud või tegevusloa saanud kolmandas riigis, kelle riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras ei ole komisjon tuvastanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 ( 15 ) kohaselt strateegilisi puudusi, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu liidu finantssüsteemile;
vastavalt lõikele 2a ei ole kindlaks tehtud, et keskne vastaspool on süsteemselt oluline või tõenäoliselt saab selleks, ning seetõttu on tegemist esimese taseme keskse vastaspoolega.
Väärtpaberiturujärelevalve teeb pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpankadega konsulteerimist kindlaks, kas kolmanda riigi keskne vastaspool on liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt oluline või võib tõenäoliselt selleks saada („esimese taseme keskne vastaspool”), võttes arvesse kõiki järgmisi kriteeriume:
keskse vastaspoole äritegevuse laad, ulatus ja keerukus liidus ning liidust väljaspool niivõrd, kuivõrd tema äritegevusel võib olla süsteemne mõju liidule või ühele või mitmele liikmesriigile, sealhulgas:
keskse vastaspoole kliiritavate tehingute väärtus kokku ja liidu iga vääringu kaupa või kliiringuga tegeleva keskse vastaspoole koguriskipositsioon tema kliirivate liikmete suhtes ning, niivõrd kui see teave on kättesaadav, nende liidus asutatud klientide ja kaudsete klientide suhtes, sealhulgas juhul, kui liikmesriigid on määranud vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõikele 3 kindlaks, et nad on muud süsteemselt olulised ettevõtjad, ning
keskse vastaspoole riskiprofiil, mis hõlmab muu hulgas õiguslikku, operatsiooni- ja äririski;
mõju, mis keskse vastaspoole maksejõuetusel või tegevuse katkemisel oleks
finantsturgudele, sealhulgas teenindatavate turgude likviidsusele;
finantseerimisasutustele;
finantssüsteemile laiemalt või
liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsusele;
keskse vastaspoole kliiriva liikmeskonna struktuur, sealhulgas, niivõrd kui see teave on kättesaadav, tema kliirivate liikmete liidus asutatud klientide ja kaudsete klientide võrgustiku struktuur;
millises ulatuses on kliirivate liikmete jaoks ning, niivõrd kui see teave on kättesaadav, nende liidus asutatud klientide ja kaudsete klientide jaoks olemas muude kesksete vastaspoolte osutatavad alternatiivsed kliirimisteenused seoses liidu vääringutes nomineeritud finantsinstrumentidega;
keskse vastaspoole suhted, vastastikune sõltuvus või muu koostoime muude finantsturu taristutega, muude finantsasutustega ja laiema finantssüsteemiga niivõrd, kuivõrd see tõenäoliselt mõjutab liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsust.
Komisjon võtab 2. jaanuariks 2021 vastavalt artiklile 82 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendavalt täpsustada esimeses lõigus sätestatud kriteeriume.
Ilma et see piiraks tunnustamisprotsessi tulemust, teavitab Väärtpaberiturujärelevalve pärast esimeses lõigus osutatud hindamise läbiviimist taotluse esitanud keskset vastaspoolt 30 tööpäeva jooksul alates lõike 4 teise lõigu kohasest taotluse täielikuks tunnistamisest sellest, kas teda loetakse esimese taseme keskseks vastaspooleks või mitte.
Kui Väärtpaberiturujärelevalve teeb vastavalt lõikele 2a kindlaks, et keskne vastaspool on süsteemselt oluline või võib selleks tõenäoliselt saada (teise taseme keskne vastaspool), tunnustab ta kõnealust keskset vastaspoolt üksnes teatavate kliirimisteenuste või -tegevuste eesmärgil, kui lisaks lõike 2 punktides a–d osutatud tingimustele on täidetud ka järgmised tingimused:
keskne vastaspool täidab tunnustamise ajal ja pärast seda järjepidevalt artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõudeid. Keskse vastaspoole vastavuse osas artiklite 41, 44, 46, 50 ja 54 nõuetele konsulteerib Väärtpaberiturujärelevalve lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpankadega kooskõlas artikli 24b lõikes 1 sätestatud menetlusega. Väärtpaberiturujärelevalve võtab vastavalt artiklile 25a arvesse seda, mil määral keskse vastaspoole vastavus kõnealustele nõuetele tuleneb tema vastavusest kolmandas riigis kohaldatavatele võrreldavatele nõuetele;
lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpangad on esitanud Väärtpaberiturujärelevalvele 30 tööpäeva jooksul pärast selle kindlakstegemist, et kolmanda riigi keskne vastaspool ei ole esimese taseme keskseks vastaspooleks kooskõlas lõikega 2a, või pärast lõikes 5 osutatud läbivaatamist kirjaliku kinnituse selle kohta, et keskne vastaspool täidab järgmisi nõudeid, mille kõnealused emitentidest keskpangad võivad olla oma rahapoliitiliste ülesannete täitmisel kehtestanud:
esitada teavet, mida emitendist keskpank võib põhjendatud taotluse alusel nõuda, kui Väärtpaberiturujärelevalve ei ole saanud kõnealust teavet muul viisil;
teha emitendist keskpangaga täielikku ja nõuetekohast koostööd seoses hindamisega, mis käsitleb keskse vastaspoole vastupanuvõimet ebasoodsa turuarengu korral ja mis viiakse läbi kooskõlas artikli 25b lõikega 3;
avada kooskõlas asjakohaste juurdepääsukriteeriumide ja nõuetega emitendist keskpangas üleööhoiuste konto või teatada kavatsusest see avada;
täita nõuded, mida emitendist keskpank kohaldab oma pädevuse piires erandlikes olukordades, et tegeleda ajutiste süsteemsete likviidsusriskidega, mis mõjutavad rahapoliitika ülekandumist või maksesüsteemide sujuvat toimimist, ning mis on seotud likviidsusriski kontrolli, võimendustagatise nõuete, tagatisnõuete, arveldussüsteemide või koostalitluskokkulepetega.
Alapunktis iv osutatud nõuded tagavad kesksete vastaspoolte tõhususe, usaldusväärsuse ja vastupanuvõime ning need peavad olema kooskõlas käesoleva määruse artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõuetega.
Alapunktis iv osutatud nõuete kohaldamine on tunnustuse saamise tingimuseks piiratud ajavahemikul, mis kestab kuni kuus kuud. Kui kõnealuse ajavahemiku lõppedes leiab emitendist keskpank, et erandlik olukord püsib, võib nõuete kohaldamist tunnustamise eesmärgil pikendada üks kord maksimaalselt veel kuueks kuuks.
Enne alapunktis iv osutatud nõuete kohaldamist või enne nende kohaldamisaja pikendamist teavitab emitendist keskpank Väärtpaberiturujärelevalvet, teisi lõike 3 punktis f osutatud emitendist keskpanku ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumi liikmeid ning selgitab neile, milline on tema poolt kavatsetavate kehtestatavate nõuete mõju kesksete vastaspoolte tõhususele, usaldusväärsusele ja vastupanuvõimele, koos põhjendusega selle kohta, miks need nõuded on vajalikud ja proportsionaalsed, et tagada rahapoliitika ülekandumine või maksesüsteemide sujuv toimimine seoses tema poolt emiteeritava vääringuga. Väärtpaberiturujärelevalve esitab emitendist keskpangale arvamuse kümne tööpäeva jooksul kavandatud nõuete või pikendamise edastamisest. Eriolukordades ei ületa eespool nimetatud ajavahemik 24 tundi. Väärtpaberiturujärelevalve kaalub oma arvamuses eelkõige kehtestatavate nõuete mõju keskse vastaspoole tõhususele, usaldusväärsusele ja vastupanuvõimele. Teised lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpangad võivad esitada arvamuse sama tähtaja jooksul. Konsulteerimisperioodi lõppedes võtab emitendist keskpank Väärtpaberiturujärelevalve arvamuses või lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpankade arvamustes sisalduvaid muudatusettepanekuid nõuetekohaselt arvesse.
Samuti teavitab emitendist keskpank enne alapunktis iv osutatud nõuete kohaldamise pikendamist Euroopa Parlamenti ja nõukogu.
Emitendist keskpank teeb pidevalt koostööd ja jagab teavet Väärtpaberiturujärelevalve ja teiste lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpankadega seoses alapunktis iv osutatud nõuetega, eeskätt mis puudutab süsteemsete likviidsusriskide hindamist ja kehtestatud nõuete mõju kesksete vastaspoolte tõhususele, usaldusväärsusele ja vastupanuvõimele.
Kui emitendist keskpank kehtestab käesolevas punktis osutatud nõude pärast teise taseme keskse vastaspoole tunnustamist, käsitatakse iga sellise nõude täitmist tunnustamise tingimusena ning emitentidest keskpangad esitavad Väärtpaberiturujärelevalvele 90 tööpäeva jooksul kirjaliku kinnituse selle kohta, et keskne vastaspool täidab nõuet.
Kui emitendist keskpank ei ole Väärtpaberiturujärelevalvele kirjalikku kinnitust tähtajaks esitanud, võib Väärtpaberiturujärelevalve lugeda kõnealuse nõude täidetuks;
keskne vastaspool on esitanud Väärtpaberiturujärelevalvele:
kirjaliku avalduse, mille on allkirjastanud tema esindaja ja milles keskne vastaspool nõustub tingimusteta:
sõltumatu õiguseksperdi põhjendatud õigusliku arvamuse, milles kinnitatakse, et väljendatud nõusolek on asjaomaste kohaldatavate õigusaktide kohaselt kehtiv ja täitmisele pööratav;
keskne vastaspool on rakendanud kõik vajalikud meetmed ja kehtestanud kõik vajalikud menetlused, et tagada punktides a ja c sätestatud nõuete tulemuslik täitmine;
komisjon ei ole vastu võtnud lõike 2c kohast rakendusakti.
Väärtpaberiturujärelevalve võib pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist ja lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpankadelt nõusoleku saamist vastavalt artikli 24b lõikele 3 ja võttes arvesse keskse vastaspoole süsteemse olulisuse määra vastavalt käesoleva artikli lõikele 2a, teha igakülgselt põhjendatud hindamise alusel järelduse, et keskne vastaspool või mõned selle kliirimisteenused on süsteemselt niivõrd olulised, et keskset vastaspoolt ei tohiks teatavate kliirimisteenuste või - tegevuste osutamiseks tunnustada. Emitendist keskpanga nõusolek käsitleb üksnes tema emiteeritavat vääringut ja mitte käesoleva lõike teises lõigus osutatud soovitust tervikuna. Oma hinnangus teeb Väärtpaberiturujärelevalve lisaks järgmist:
selgitab, mil moel ei ole lõikes 2b sätestatud tingimuste täitmine piisav liidule või ühele või mitmele liikmesriigile avalduva finantsstabiilsusriski käsitlemiseks;
kirjeldab keskse vastaspoole osutatavate kliirimisteenuste tunnusjooni, eelkõige selliste teenuste osutamisega seotud likviidsuse ja füüsilise arveldamise nõudeid;
esitab kvantitatiivse tehnilise hinnangu selle kohta, millised kulud ja tulud ning tagajärjed kaasnevad otsusega mitte tunnustada keskset vastaspoolt seoses teatavate kliirimisteenuste või -tegevustega, võttes arvesse järgmist:
võimalike alternatiivide olemasolu asjaomastes vääringutes asjaomaste kliirimisteenuste pakkumiseks kliirivatele liikmetele ja, niivõrd kui see teave on kättesaadav, nende liidus asutatud klientidele ja kaudsetele klientidele;
keskse vastaspoole hoitavate kehtivate lepingute rakendusakti kohaldamisalasse lisamise võimalikke tagajärgi.
Selle hinnangu alusel soovitab Väärtpaberiturujärelevalve komisjonil võtta vastu rakendusakt, milles kinnitatakse, et kõnealust keskset vastaspoolt ei tohiks teatavate kliirimisteenuste või -tegevuste pakkumiseks tunnustada.
Komisjonil on Väärtpaberiturujärelevalve soovituse hindamiseks aega vähemalt 30 tööpäeva.
Pärast teises lõigus osutatud soovituse esitamist võib komisjon võtta viimase abinõuna vastu rakendusakti, milles täpsustatakse:
et pärast komisjoni poolt kooskõlas käesoleva lõigu punktiga b täpsustatud kohanemisperioodi võib kõnealune kolmanda riigi keskne vastaspool osutada liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele teatavaid või kõiki kliirimisteenuseid üksnes pärast seda, kui talle on antud selleks luba kooskõlas artikliga 14;
keskse vastaspoole, tema kliirivate liikmete ja nende klientide asjakohast kohanemisperioodi. Kohanemisperiood ei ole pikem kui kaks aastat ning seda võib pikendada vaid üks kord veel kuueks kuuks, tingimusel et kohanemisperioodi aluseks olevad põhjused veel kehtivad;
tingimusi, mille alusel võib kõnealune keskne vastaspool jätkata punktis b osutatud kohanemisperioodil teatavate kliirimisteenuste või -tegevuste pakkumist;
kohanemisperioodil võetavaid meetmeid, et piirata kliirivate liikmete ja nende klientide võimalikke kulusid, eriti nende puhul, kes on asutatud liidus.
Neljanda lõigu punktis a ja b osutatud teenuste ja kohanemisperioodi täpsustamisel võtab komisjon arvesse järgmist:
keskse vastaspoole osutatavate teenuste tunnusjooni ja asendatavust;
kas ja mil määral lisatakse rakendusakti kohaldamisalasse pooleliolevad kliiritud tehingud, võttes arvesse sellise lisamise õiguslikke ja majanduslikke tagajärgi;
kliirivatele liikmete ja, kui see teave on kättesaadav, nende klientide võimalikke kulusid, eriti nende puhul, kes on asutatud liidus.
Rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 86 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Lõike 2 punktides a–d osutatud tingimuste täitmise hindamisel konsulteerib Väärtpaberiturujärelevalve:
selle liikmesriigi pädeva asutusega, kus keskne vastaspool osutab või kavatseb osutada kliirimisteenuseid ja mille keskne vastaspool on valinud;
pädevate asutustega, kes vastutavad selliste kolmes liikmesriigis asutatud keskse vastaspoole kliirivate liikmete järelevalve eest, kelle agregeeritud osamaksed keskse vastaspoole artiklis 42 osutatud tagatisfondi ühe aasta vältel on või keskse vastaspoole hinnangul tõenäoliselt on kõige suuremad;
pädevate asutustega, kes vastutavad keskse vastaspoole teenindatud või teenindatavate liidus asuvate kauplemiskohtade järelevalve eest;
pädevate asutustega, kes teostavad järelevalvet selliste liidus asutatud kesksete vastaspoolte üle, kellega on sõlmitud koostalitluskokkulepped;
selliste liikmesriikide EKPSi asjaomaste liikmetega, kus keskne vastaspool osutab või kavatseb osutada kliirimisteenuseid, ning EKPSi asjaomaste liikmetega, kes teostavad järelevalvet nende kesksete vastaspoolte üle, kellega on sõlmitud koostalitluskokkulepped;
keskse vastaspoole kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide kõikide liidu vääringute emitentidest keskpankadega.
Tunnustamist taotlev keskne vastaspool esitab Väärtpaberiturujärelevalvele kogu teabe, mis on tema tunnustamiseks vajalik. Väärtpaberiturujärelevalve hindab 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kas see on täielik. Kui taotlus ei ole täielik, kehtestab Väärtpaberiturujärelevalve tunnustamist taotlevale kesksele vastaspoolele tähtaja täiendava teabe esitamiseks. Väärtpaberiturujärelevalve edastab tunnustamist taotlevalt keskselt vastaspoolelt saadud kogu teabe viivitamata kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumile.
Tunnustamise otsus põhineb esimese taseme kesksete vastaspoolte puhul lõikes 2 ning teise taseme kesksete vastaspoolte puhul lõike 2 punktides a–d ning lõikes 2b sätestatud tingimustel. See ei sõltu hinnangutest, mille põhjal on tehtud artikli 13 lõikes 3 osutatud samaväärsust kinnitav otsus. Väärtpaberiturujärelevalve annab tunnustamist taotlevale kesksele vastaspoolele 180 tööpäeva jooksul pärast taotluse vastavalt teisele lõigule täielikuks tunnistamist igakülgselt põhjendades kirjalikult teada, kas ta tunnustab keskset vastaspoolt või keeldub sellest.
Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil käesoleva määruse kohaselt tunnustatud kesksete vastaspoolte nimekirja, milles märgitakse nende liigitamine kas esimese või teise taseme keskseks vastaspooleks.
Väärtpaberiturujärelevalve vaatab pärast lõikes 3 osutatud asutuste ja üksustega konsulteerimist kolmandas riigis asutatud keskse vastaspoole tunnustamise läbi:
kui nimetatud keskne vastaspool kavatseb oma tegevusvaldkondi või teenusevalikut liidus laiendada või kitsendada, mispuhul teavitab keskne vastaspool sellest Väärtpaberiturujärelevalvet, esitades kogu vajaliku teabe, ning
igal juhul iga viie aasta järel.
Läbivaatamine toimub kooskõlas lõigetega 2–4.
Kui Väärtpaberiturujärelevalve teeb esimeses lõigus osutatud läbivaatamise põhjal kindlaks, et kolmanda riigi keskne vastaspool, mis on liigitatud esimese taseme keskseks vastaspooleks, tuleks liigitada teise taseme keskseks vastaspooleks, määrab Väärtpaberiturujärelevalve asjakohase kohanemisperioodi, mis ei ületa 18 kuud ja mille jooksul peab keskne vastaspool täitma lõikes 2b osutatud nõuded. Väärtpaberiturujärelevalve võib keskse vastaspoole põhjendatud taotluse korral või kliirivate liikmete järelevalve eest vastutava pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral nimetatud kohanemisperioodi pikendada veel kuni kuus kuud, kui selline pikendamine on põhjendatud erandlike asjaolude ja liidus asutatud kliirivatele liikmetele avalduvate mõjudega.
Komisjon võib võtta määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 kohaselt vastu rakendusakti, milles määratakse kindlaks, et
kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord tagab, et kõnealuses kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täidavad järjepidevalt õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed käesoleva määruse IV jaotises sätestatud nõuetega;
asjaomaste kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatakse kõnealuses kolmandas riigis järjepidevalt tõhusat järelevalvet ja täitmise tagamise meetmeid;
kõnealuse kolmanda riigi õigusraamistikus on ette nähtud tõhus samaväärne süsteem kolmandate riikide õiguskorra kohaselt tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte tunnustamiseks.
Komisjon võib esimeses lõigus osutatud rakendusakti kohaldamisel lähtuda sellest, kas kolmas riik täidab tegelikult ja järjepidevalt rakendusaktis sätestatud mis tahes nõudeid ja kas Väärtpaberiturujärelevalve suudab tulemuslikult täita oma ülesandeid seoses lõigete 2 ja 2b kohaselt tunnustatud kolmanda riigi kesksete vastaspooltega või seoses lõikes 6b osutatud jälgimisega, sealhulgas leppides kokku lõikes 7 osutatud koostöökorra ja kohaldades seda.
Väärtpaberiturujärelevalve jälgib nende kolmandate riikide regulatiivset ja järelevalvealast arengut, kelle suhtes on lõike 6 kohaselt võetud vastu rakendusaktid.
Kui Väärtpaberiturujärelevalve täheldab kõnealustes kolmandates riikides sellist regulatiivset või järelevalvealast arengut, mis võib mõjutada liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsust, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ning artiklis 25c osutatud kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumi liikmeid. Kogu sellist teavet käsitletakse konfidentsiaalselt.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab komisjonile ja artiklis 25c osutatud kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumi liikmetele igal aastal konfidentsiaalse aruande esimeses lõigus osutatud kolmandates riikides toimuva regulatiivse ja järelevalvealase arengu kohta.
Väärtpaberiturujärelevalve kehtestab tõhusa koostöökorra selliste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega, mille õigus- ja järelevalveraamistik on tunnistatud vastavalt lõikele 6 käesoleva määrusega samaväärseks. Koostöökorras kehtestatakse vähemalt järgmine:
mehhanism Väärtpaberiturujärelevalve, lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpankade ja asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutuste vaheliseks teabevahetuseks, sealhulgas juurdepääs Väärtpaberiturujärelevalve nõutavale kogu teabele, mis käsitleb kolmandas riigis tegevusloa saanud keskseid vastaspooli, nagu riskimudelite ja -parameetrite oluline muutmine, keskse vastaspoole tegevusvaldkondade ja teenusevaliku laiendamine ning kliendikontostruktuuris ja maksesüsteemide kasutamises tehtud muudatused, mis mõjutavad oluliselt liitu;
mehhanism Väärtpaberiturujärelevalve kiireks teavitamiseks juhul, kui kolmanda riigi pädev asutus leiab, et keskne vastaspool, kelle üle ta järelevalvet teostab, rikub tegevusloa saamise aluseks olevaid tingimusi või muude õigusaktide sätteid, mida ta on kohustatud järgima;
mehhanism, mille abil kolmanda riigi pädev asutus teavitab kiiresti Väärtpaberiturujärelevalvet juhul, kui keskne vastaspool, kelle üle ta järelevalvet teostab, on saanud õiguse osutada kliirimisteenuseid liidus asutatud kliirivatele liikmetele või klientidele;
järelevalve koordineerimisega seotud menetlused, sealhulgas kolmandate riikide asutustega sõlmitud kokkulepe uurimiste ja kohapealsete kontrollide lubamiseks vastavalt kas artiklile 25g või 25h;
menetlused, mida on vaja kolmanda riigi regulatiivse ja järelevalvealase arengu tõhusaks jälgimiseks;
kolmandate riikide asutuste menetlused, et tagada Väärtpaberiturujärelevalve poolt kooskõlas artiklitega 25b, 25f–25 m, 25p ja 25q vastu võetud otsuste tõhus täitmine;
kolmandate riikide asutuste menetlused, et teavitada Väärtpaberiturujärelevalvet, artiklis 25c osutatud kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumi ja lõike 3 punktis f osutatud emitendist keskpanku põhjendamatu viivituseta tunnustatud keskse vastaspoolega seotud eriolukorrast, sealhulgas finantsturgude sellise arengu korral, millel võib olla ebasoodne mõju turu likviidsusele ning finantssüsteemi stabiilsusele liidus või mõnes selle liikmesriigis, samuti protseduurid ja hädaolukorrakavad selliste olukordadega tegelemiseks;
kolmanda riigi asutuste nõusolek nende poolt lõikes 3 osutatud asutustega ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumide liikmetega sõlmitud koostöökorra raames Väärtpaberiturujärelevalvele esitatud mis tahes teabe edasisaatmiseks, tingimusel et järgitakse artiklis 83 sätestatud ametisaladuse hoidmise nõudeid.
Kui Väärtpaberiturujärelevalve on seiskohal, et kolmanda riigi pädev asutus ei kohalda käesoleva lõike kohaselt kehtestatud koostöökorra sätteid, teavitab ta sellest viivitamata ja konfidentsiaalselt komisjoni. Sellisel juhul võib komisjon otsustada vaadata läbi lõike 6 kohaselt vastu võetud rakendusakti.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Artikkel 25a
Nõuete võrreldav täitmine
Tagamaks et lõikes 1 osutatud hindamisel võetakse tõhusalt arvesse artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõuete regulatiivseid eesmärke ja liidu kui terviku huvisid, võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti, et määrata kindlaks järgmine:
miinimumelemendid, mida tuleb käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel hinnata;
hindamise kord ja tingimused.
Komisjon võtab esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusakti vastu vastavalt artiklile 82 2. jaanuariks 2021.
Artikkel 25b
Tunnustamise tingimuste järjepidev täitmine
Väärtpaberiturujärelevalve nõuab igalt teise taseme keskselt vastaspoolelt vähemalt kord aastas kinnitust selle kohta, et artikli 25 lõike 2b punktides a, c ja d osutatud nõuded on jätkuvalt täidetud.
Kui artikli 25 lõike 3 punktis f osutatud emitendist keskpank leiab, et teise taseme keskne vastaspool ei täida enam artikli 25 lõike 2b punktis b osutatud tingimust, teavitab ta sellest viivitamata Väärtpaberiturujärelevalvet.
Artikkel 25c
Kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegium
Kolleegiumisse kuuluvad:
kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee esimees, kes juhatab kolleegiumi;
kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee kaks sõltumatut liiget;
artiklis 22 osutatud pädevad asutused; liikmesriikides, kus on kooskõlas artikliga 22 määratud rohkem kui üks pädev asutus, lepivad kõnealused asutused kokku ühises esindajas;
pädevad asutused, kes vastutavad liidus asutatud kliirivate liikmete järelevalve eest;
pädevad asutused, kes vastutavad selliste liidus asutatud kauplemiskohtade järelevalve eest, mida keskne vastaspool teenindab või hakkab teenindama;
pädevad asutused, kes teevad järelevalvet liidus asutatud väärtpaberite keskdepositooriumide üle, kellega kesksed vastaspooled on seotud või kavatsevad olla seotud;
EKPSi liikmed.
Artikkel 25d
Tasud
Kooskõlas käesoleva määruse ja lõike 3 kohaselt vastu võetava delegeeritud õigusaktiga kehtestab Väärtpaberiturujärelevalve kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte suhtes järgmised tasud:
artikli 25 kohaste tunnustamistaotlustega seotud tasud;
aastatasud, mis on seotud Väärtpaberiturujärelevalve käesoleva määruse kohaste ülesannetega seoses artikli 25 kohaselt tunnustatud kesksete vastaspooltega.
Komisjon võtab vastavalt artiklile 82 vastu delegeeritud õigusakti, et täpsustada täiendavalt järgmist:
tasuliigid;
mille eest tasu nõutakse;
tasude summad;
maksekord järgmistele üksustele:
keskne vastaspool, kes esitab tunnustamistaotluse;
tunnustatud keskne vastaspool, kes on vastavalt artikli 25 lõikele 2 liigitatud esimese taseme keskseks vastaspooleks;
tunnustatud keskne vastaspool, kes on vastavalt artikli 25 lõikele 2b liigitatud teise taseme keskseks vastaspooleks.
Artikkel 25e
Artiklites 25f–25h osutatud volituste kasutamine
Väärtpaberiturujärelevalvele või selle ametnikele või teistele nende volitatud isikutele artiklitega 25f–25h antud volitusi ei tohi kasutada sellise teabe või selliste dokumentide avaldamise nõudmiseks, millele kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.
Artikkel 25f
Teabenõue
Kui Väärtpaberiturujärelevalve esitab vastavalt lõikele 1 lihtteabenõude, märgib ta sellesse kogu järgmise teabe:
viide käesolevale artiklile kui nõude õiguslikule alusele;
teabenõude eesmärk;
nõutav teave;
teabe esitamise tähtaeg;
teavitab teabenõude saanud isikut, et teabe andmine ei ole kohustuslik, kuid et teabenõude alusel vabatahtlikult esitatav teave ei tohi olla ebaõige ega eksitav;
trahv, mis on sätestatud artiklis 25j koostoimes III lisa V jao punktiga a ja mis määratakse juhul, kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad.
Kui Väärtpaberiturujärelevalve taotleb vastavalt lõikele 1 teavet otsusega, märgib ta sellesse kogu järgmise teabe:
viide käesolevale artiklile kui nõude õiguslikule alusele;
teabenõude eesmärk;
nõutav teave;
teabe esitamise tähtaeg;
artiklis 25k sätestatud perioodilised karistusmaksed, mida kohaldatakse juhul, kui nõutav teave esitatakse mittetäielikult;
trahv, mis on sätestatud artiklis 25j koostoimes III lisa V jao punktiga a ja mis määratakse juhul, kui ei esitata nõutavat teavet või kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad, ning
õigus kaevata otsus edasi Väärtpaberiturujärelevalve apellatsiooninõukogule ja õigus vaidlustada otsus Euroopa Liidu Kohtus („Euroopa Kohus”) vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 60 ja 61.
Artikkel 25g
Üldised uurimised
Väärtpaberiturujärelevalve võib oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks viia läbi vajalikke uurimisi teise taseme kesksete vastaspoolte ja nendega seotud kolmandate isikute suhtes, kellele need kesksed vastaspooled on tegevusfunktsioonid, teenused või tegevuse edasi andnud. Selleks antakse Väärtpaberiturujärelevalve ametnikele ja muudele Väärtpaberiturujärelevalve poolt volitatud isikutele õigus
kontrollida dokumente, andmeid, protseduure ja muid Väärtpaberiturujärelevalve ülesannete täitmisega seonduvaid materjale, sõltumata nende salvestamiseks kasutatud andmekandjast;
teha või saada nendest dokumentidest, andmetest, protseduuride kirjeldustest ja muudest materjalidest tõendatud koopiaid või väljavõtteid;
kutsuda teise taseme keskseid vastaspooli või nende esindajaid või töötajaid välja ja paluda neil anda suulisi või kirjalikke selgitusi kontrolli eseme ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning salvestada vastuseid;
küsitleda kõiki teisi füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes annavad selleks nõusoleku, et koguda teavet uurimise eseme kohta;
nõuda andmeid telefonikõnede ja andmeedastuse kohta.
Artikli 25 lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpangad võivad Väärtpaberiturujärelevalvele esitatud põhjendatud taotluse alusel osaleda sellistes uurimistes, kui need uurimised on asjakohased nende rahapoliitiliste ülesannete täitmiseks.
Artiklis 25c osutatud kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumi teavitatakse põhjendamatu viivituseta kõigist leidudest, mis võivad olla kolleegiumi ülesannete täitmiseks asjakohased.
Artikkel 25h
Kohapealsed kontrollid
Artikli 25 lõike 3 punktis f osutatud emitentidest keskpangad võivad esitada Väärtpaberiturujärelevalvele põhjendatud taotluse sellistes kohapealsetes kontrollides osalemiseks, kui see on asjakohane nende rahapoliitikaga seotud ülesannete täitmiseks.
Artiklis 25c osutatud kolmandate riikide kesksete vastaspoolte kolleegiumi teavitatakse põhjendamatu viivituseta kõigist leidudest, mis võivad olla kolleegiumile tema ülesannete täitmiseks asjakohased.
Ametnikud ja muud isikud, keda Väärtpaberiturujärelevalve on volitanud kohapealset kontrolli tegema, kasutavad oma õigusi, esitades kirjaliku volituse, milles täpsustatakse kontrolli ese ja eesmärk ning artiklis 25k sätestatud perioodilised karistusmaksed, mida kohaldatakse juhul, kui asjaomased isikud ei allu kontrollimisele.
Artikkel 25i
Järelevalvemeetmete võtmise ja trahvide määramise menetlusnormid
Oma ülesannete täitmiseks võib uurija kasutada oma õigust esitada teabenõudeid vastavalt artiklile 25f ning viia läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle vastavalt artiklitele 25g ja 25h. Nimetatud õiguste kasutamisel järgib uurija artikli 25e nõudeid.
Oma ülesannete täitmisel on uurijal juurdepääs kõikidele Väärtpaberiturujärelevalve tegevuse käigus kogutud dokumentidele ja teabele.
Käesoleva artikli kohaste uurimiste käigus tagatakse täielikult asjaomaste isikute õigus kaitsele.
Artikkel 25j
Trahvid
Keskse vastaspoole toime pandud rikkumine loetakse tahtlikuks, kui Väärtpaberiturujärelevalve tuvastab objektiivsed asjaolud, mis tõendavad, et keskne vastaspool või selle kõrgem juhtkond on rikkumise toime pannud tahtlikult.
Asjaomaseid raskendava asjaolu koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga kohaldatakse mitut raskendava asjaolu koefitsienti, liidetakse põhisummale põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku raskendava asjaolu koefitsiendi kohaldamise tulemusel.
Asjaomaseid kergendavate asjaolude koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga kohaldatakse mitut kergendava asjaolu koefitsienti, lahutatakse põhisummast põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku kergendava asjaolu koefitsiendi kohaldamise tulemusel.
Kui keskse vastaspoole tegevuse või tegevusetuse tulemusel pandi toime enam kui üks III lisas loetletud rikkumine, kohaldatakse üksnes ühe rikkumisega seonduvat ning vastavalt lõigetele 2 ja 3 arvutatud kõrgemat trahvisummat.
Artikkel 25k
Perioodilised karistusmaksed
Väärtpaberiturujärelevalve määrab oma otsusega perioodilised karistusmaksed, et sundida
teise taseme keskset vastaspoolt rikkumist lõpetama vastavalt otsusele, mis on tehtud artikli 25q lõike 1 punkti a alusel;
artikli 25f lõikes 1 osutatud isikut esitama artikli 25f kohases otsuses nõutud täielikku teavet;
teise taseme keskset vastaspoolt tegema järgmist:
alluma uurimisele ja eelkõige esitama täielikud dokumendid, andmed, protseduuride kirjeldused või muu vajaliku materjali ning täiendama ja parandama muud teavet, mis on artikli 25g kohase otsusega algatatud uurimise käigus esitatud, või
alluma artikli 25h kohases otsuses määratud kohapealsele kontrollile.
Artikkel 25l
Asjaomaste isikute ärakuulamine
Käesoleva lõike esimest lõiku ei kohaldata, kui on vaja kiiresti tegutseda, et ennetada märkimisväärset ja kohest kahju finantssüsteemile. Sellisel juhul võib Väärtpaberiturujärelevalve teha vaheotsuse ning annab asjaomastele isikutele võimaluse esitada oma seisukohad võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist.
Artikkel 25m
Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete avalikustamine, laad, täitmisele pööramine ja eelarvesse kandmine
Täitmist reguleerivad selles liikmesriigis või kolmandas riigis kehtivad tsiviilkohtumenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab.
Artikkel 25n
Otsuste läbivaatamine Euroopa Kohtus
Euroopa Kohtul on täielik pädevus läbi vaadata otsuseid, millega Väärtpaberiturujärelevalve on määranud trahve või perioodilisi karistusmakseid. Euroopa Kohus võib määratud trahvi või perioodilise karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.
Artikkel 25o
IV lisa muutmine
Selleks et võtta arvesse finantsturgude arengut, on komisjonil õigus võtta vastavalt artiklile 82 vastu delegeeritud õigusakte IV lisa muutmise meetmete kohta.
Artikkel 25p
Tunnustuse tagasivõtmine
Ilma et see piiraks artikli 25q kohaldamist ja tingimusel, et järgmistest lõigetest ei tulene teisiti, võtab Väärtpaberiturujärelevalve pärast artikli 25 lõikes 3 osutatud asutuste ja üksustega konsulteerimist artikli 25 kohaselt vastu võetud tunnustamisotsuse tagasi, kui
asjaomane keskne vastaspool ei ole tunnustust kasutanud kuue kuu jooksul, loobub selgesõnaliselt tunnustusest või ei ole rohkem kui kuue kuu jooksul tegelenud äritegevusega;
asjaomane keskne vastaspool on saanud tunnustuse valeandmete alusel või mõnel muul ebaausal viisil;
asjaomane keskne vastaspool on raskelt ja süstemaatiliselt rikkunud mõnda artiklis 25 sätestatud tunnustamise tingimust või ei vasta enam mõnele nendest tingimustest ning ei ole võtnud neis olukordades Väärtpaberiturujärelevalve nõutud parandusmeedet asjakohaselt määratud tähtaja jooksul, milleks on maksimaalselt kuus kuud;
Väärtpaberiturujärelevalve ei saa tõhusalt täita oma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi asjaomase keskse vastaspoole suhtes, kuna keskse vastaspoole kolmanda riigi asutus ei ole esitanud Väärtpaberiturujärelevalvele kogu asjakohast teavet või ei ole teinud viimasega artikli 25 lõike 7 kohast koostööd;
artikli 25 lõikes 6 osutatud rakendusakt on kehtetuks tunnistatud või peatatud või mõni sellega seotud tingimus ei ole enam täidetud.
Väärtpaberiturujärelevalve võib võtta tunnustuse tagasi osaliselt, piirdudes teatava teenuse, tegevuse või finantsinstrumendi liigiga.
Tunnustuse tagasivõtmise otsuse jõustumise kuupäeva kindlaksmääramisel püüab Väärtpaberiturujärelevalve minimeerida võimalikke turuhäireid ning näha ette asjakohase kohanemisperioodi, mis ei ole pikem kui kaks aastat.
Kui Väärtpaberiturujärelevalve teeb kindlaks, et käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaselt määratud tähtaja jooksul, milleks on maksimaalselt kuus kuud, ei ole parandusmeedet võetud või et võetud meede ei ole asjakohane, ning pärast artikli 25 lõikes 3 osutatud asutustega konsulteerimist, võtab Väärtpaberiturujärelevalve tunnustamisotsuse tagasi.
Artikkel 25q
ESMA järelevalvemeetmed
Kui Väärtpaberiturujärelevalve teeb vastavalt artikli 25i lõikele 5 kindlaks, et teise taseme keskne vastaspool on toime pannud mõne III lisas loetletud rikkumise, võtab ta vastu ühe või mitu järgmistest otsustest:
nõuab keskselt vastaspoolelt rikkumise lõpetamist;
määrab trahvid vastavalt artiklile 25j;
avaldab avalikud teadaanded;
võtab kesksele vastaspoolele või tema teatavale teenusele, tegevusele või finantsinstrumendi liigile antud tunnustuse tagasi vastavalt artiklile 25p.
Lõikes 1 osutatud otsuste tegemisel võtab Väärtpaberiturujärelevalve arvesse rikkumise laadi ja raskust, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:
rikkumise kestus ja sagedus;
kas rikkumine on toonud esile olulisi või süsteemseid puudusi keskse vastaspoole protseduurides või tema juhtimissüsteemides või sisekontrollis;
kas rikkumine on tinginud finantskuriteo või seda hõlbustanud või on muul viisil sellega seostatav;
kas rikkumine pandi toime tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu.
Kui Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab esimese lõigu kohaselt oma otsuse, avalikustab ta ka asjaomase keskse vastaspoole õiguse see otsus edasi kaevata, asjakohasel juhul sellise edasikaebuse esitamise fakti, täpsustades, et edasikaebamine ei peata otsuse täitmist, ning samuti selle, et Väärtpaberiturujärelevalve apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise peatada vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 60 lõikele 3.
IV
JAOTIS
KESKSETELE VASTASPOOLTELE ESITATAVAD NÕUDED
1.
PEATÜKK
Organisatsioonilised nõuded
Artikkel 26
Üldsätted
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Artikkel 27
Kõrgem juhtkond ja juhtorgan
Keskse vastaspoole juhtorgani liikmetel, sealhulgas selle sõltumatutel liikmetel, peavad olema piisavalt hea reputatsioon ja piisavad erialateadmised finants-, riskijuhtimis- ja kliirimisteenuste valdkonnas.
Artikkel 28
Riskikomitee
Artikkel 29
Andmete säilitamine
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.
Artikkel 30
Olulise osalusega aktsionärid ja liikmed
Artikkel 31
Pädevatele asutustele esitatav teave
Kui juhtorgani liikmete käitumine on tõenäoliselt vastuolus keskse vastaspoole kindla ja usaldusväärse juhtimisega, võtab pädev asutus kõik sobivad meetmed, sealhulgas võib ta liikme juhtorgani tööst kõrvaldada.
Iga füüsiline või juriidiline isik, kes on otsustanud olulise osaluse keskses vastaspooles kas otseselt või kaudselt võõrandada (edaspidi „kavandav müüja”), peab kõigepealt pädevale asutusele kirjalikult teatama niisuguse osaluse suuruse. Samuti peab selline isik teavitama pädevat asutust juhul, kui ta on otsustanud vähendada oma olulist osalust sel määral, et osa hääleõigusest või kapitalist langeks alla 10 %, 20 %, 30 % või 50 % või et keskne vastaspool lakkaks olemast tema tütarettevõtja.
Pädev asutus edastab viivitamata, ent igal juhul kahe tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes osutatud teate ja lõikes 3 osutatud teabe kättesaamisest kavandavale omandajale või müüjale kirjaliku kinnituse selle kättesaamise kohta.
Pädeval asutusel on alates teate ja kõikide artikli 32 lõikes 4 osutatud nimekirja alusel teatele lisatavate dokumentide kättesaamist tõendava kirjaliku kinnituse kuupäevast kuni 60 tööpäeva aega (edaspidi „hindamisaeg”) artikli 32 lõikes 1 sätestatud hindamise (edaspidi „hindamine”) teostamiseks.
Kättesaamist tõendava kinnituse andmisel teatab pädev asutus kavandavale omandajale või müüjale hindamisaja lõppkuupäeva.
Pädeva asutuse esitatud teabenõude ja sellele kavandavalt omandajalt vastuse saamise vaheliseks perioodiks hindamisaeg peatub. Selline peatumine ei tohi kesta kauem kui kakskümmend tööpäeva. Pädev asutus võib omal äranägemisel taotleda täiendavat või selgitavat teavet, kuid selle tõttu ei tohi hindamisaeg peatuda.
Pädev asutus võib lõike 3 teises lõigus osutatud hindamisaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani, kui kavandav omandaja või müüja:
kas asub väljaspool liitu või tema üle teostatakse järelevalvet väljaspool liitu või
on füüsiline või juriidiline isik ja tema suhtes ei teostata järelevalvet käesoleva määruse ega direktiivi 73/239/EMÜ, nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/49/EMÜ (otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta) ( 16 ) ega direktiivide 2002/83/EÜ, 2003/41/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ, 2006/48/EÜ, 2009/65/EÜ ega 2011/61/EL alusel.
Artikkel 32
Hindamine
Arvestades kavandava omandaja tõenäolist mõju kesksele vastaspoolele, ning selleks, et tagada omandatava keskse vastaspoole arukas ja usaldusväärne juhtimine, hindab pädev asutus artikli 31 lõikega 2 ette nähtud teate ja artikli 31 lõikes 3 osutatud teabe hindamisel kavandava omandaja sobivust ning kavandatava omandamise finantseerimise usaldusväärsust kõikide järgmiste kriteeriumide põhjal:
kavandava omandaja reputatsioon ja finantsseisundi usaldusväärsus;
kavandatava omandamise tulemusel keskse vastaspoole äritegevust tõenäoliselt juhtima hakkava isiku reputatsioon ja kogemused;
kas keskne vastaspool on suuteline käesolevat määrust järjepidevalt täitma;
kas on mõistlikku alust kahtlustada, et seoses kavandatava omandamisega toimub või on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamine direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 tähenduses või pannakse toime või on toime pandud osutatud rahapesu või terrorismi rahastamise katse, või kas kavandatav omandamine võiks suurendada sellise tegevuse ohtu.
Kavandatava omandaja finantsseisundi usaldusväärsuse hindamisel pöörab pädev asutus eelkõige tähelepanu keskse vastaspoole praeguse ja kavandatava äritegevuse laadile.
Kui pädev asutus hindab keskse vastaspoole võimet täita käesoleva määruse nõudeid, pöörab ta eelkõige tähelepanu sellele, kas kontsernil, mille osaks keskne vastaspool saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada pädevate asutuste vahel tõhusalt teavet ning määrata kindlaks ülesannete jaotus pädevate asutuste vahel.
Pädeva asutuse hinnangule artikli 31 lõikes 2 ette nähtud teavituse ja artikli 31 lõikes 3 osutatud teabe kohta peab vastavalt artiklile 19 arvamust avaldama kolleegium.
Asjaomased pädevad asutused teevad hindamise läbiviimisel üksteisega tihedalt koostööd, kui kavandav omandaja on üks järgmistest:
teises liikmesriigis tegevusloa saanud teine keskne vastaspool, krediidiasutus, elukindlustusandja, kahjukindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühing, turu korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, eurofondi valitseja või alternatiivse investeerimisfondi valitseja;
teises liikmesriigis tegevusloa saanud teise keskse vastaspoole, krediidiasutuse, elukindlustusandja, kahjukindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühingu, turu korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, avatud investeerimisfondi valitseja või alternatiivse investeerimisfondi valitseja emaettevõtja;
teises liikmesriigis tegevusloa saanud teise keskse vastaspoole, krediidiasutuse, elukindlustusandja, kahjukindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühingu, turu korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, eurofondi valitseja või alternatiivse investeerimisfondi valitseja üle kontrolli omav füüsiline või juriidiline isik.
Artikkel 33
Huvide konflikt
Lõike 1 kohastes kirjalikes eeskirjades käsitletakse vähemalt järgmist:
asjaolud, mis tekitavad või võivad tekitada huvide konflikti, millega võib kaasneda ühe või mitme kliiriva liikme või kliendi huvide olulise kahjustamise oht;
menetlus, mida tuleb järgida, ja meetmed, mis tuleb võtta sellise konflikti juhtimiseks.
Artikkel 34
Talitluspidevus
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Artikkel 35
Allhanked
Kui keskne vastaspool ostab funktsioonide täitmise või mõne teenuse või tegevuse allhankena, peab ta jätkuvalt täitma kõik käesoleva määruse kohased kohustused ning tagab igal ajal, et:
allhankega ei delegeerita keskse vastaspoole kohustusi;
ei muudeta keskse vastaspoole suhet kliirivate liikmete või klientidega ega tema kohustusi;
kesksele vastaspoolele tegevusloa andmise tingimused on jätkuvalt täidetud;
allhange ei takista järelevalve teostamist, sealhulgas kohapealset juurdepääsu, et saada kõnealuste volituste täitmiseks vajalikku teavet;
allhanke tulemusel ei jäeta keskset vastaspoolt kõrvale süsteemidest ega kontrollidest, mis on vajalikud tema riskide juhtimiseks;
teenuse osutaja rakendab talitluspidevuse nõudeid, mis on samaväärsed nõuetega, mida keskne vastaspool peab täitma käesoleva määruse kohaselt;
keskne vastaspool säilitab pädevuse ja vahendid, mida on vaja selleks, et hinnata osutatavate teenuste kvaliteeti ning teenuse osutaja organisatsioonilist suutlikkust ja kapitali adekvaatsust, ning et tõhusalt jälgida allhangitud tegevusi ja juhtida allhankega seotud riske, ning ta jälgib selliseid tegevusi ja juhib kõnealuseid riske pidevalt;
kesksel vastaspoolel on vahetu juurdepääs allhangitavaid tegevusi käsitlevale asjakohasele teabele;
teenuse osutaja teeb allhanke osas koostööd pädeva asutusega;
teenuse osutaja kaitseb keskse vastaspoolega ning tema kliirivate liikmete ja klientidega seotud konfidentsiaalset teavet või kui teenuse osutaja on asutatud kolmandas riigis, tagab ta, et selle kolmanda riigi või asjaomaste poolte vahelises lepingus ette nähtud andmekaitsestandardid on võrreldavad liidus kehtivate andmekaitsestandarditega.
Keskne vastaspool ei anna edasi riskijuhtimisega seotud peamisi tegevusi, välja arvatud juhul, kui pädev asutus sellise edasiandmise heaks kiidab. Pädeva asutuse kõnealuse otsuse kohta peab vastavalt artiklile 19 arvamust avaldama kolleegium.
2.
PEATÜKK
Äritegevuse eeskirjad
Artikkel 36
Üldsätted
Artikkel 37
Osalusnõuded
Artikkel 38
Läbipaistvus
Keskne vastaspool peab eraldi arvet osutatavate teenuste kulude ja tulude üle ning avalikustab selle teabe pädevale asutusele.
Keskne vastaspool avaldab iga instrumendi liigi kohta tema poolt kliiritud tehingute koondmahu.
Keskne vastaspool esitab oma kliirivatele liikmetele teabe tema kasutatavate alustamise tagatise mudelite kohta. See teave
peab arusaadavalt selgitama alustamise tagatise mudeli ülesehitust ja toimimise põhimõtet;
peab arusaadavalt kirjeldama alustamise tagatise mudeli peamisi eeldusi ja piiranguid ning olukordi, kus need eeldused enam ei kehti;
dokumenteeritakse.
Artikkel 39
Eristamine ja ülekantavus
Keskse vastaspoole kontodel varade ja positsioonide eristamise nõue on täidetud, kui:
varad ja positsioonid on kirjendatud eraldi kontodele;
eri kontodele kirjendatud positsioonide tasaarveldus on välistatud;
kontole kirjendatud positsioone katvad varad ei ole avatud kahjule, mis on seotud teisele kontole kirjendatud positsioonidega.
3.
PEATÜKK
Usaldatavusnõuded
Artikkel 40
Krediidiriski juhtimine
Keskne vastaspool mõõdab ja hindab iga kliiriva liikme ja vajaduse korral teise sellise keskse vastaspoole, kellega ta on sõlminud koostalitluskokkuleppe, likviidsusriski ja krediidiriski positsiooni peaaegu reaalajas. Kesksel vastaspoolel peab olema õigeaegne ja mittediskrimineeriv juurdepääs hinnakujunduse allikatele, et tõhusalt mõõta oma riskipositsioone. Seda tehakse mõistlikest kuludest lähtuvalt.
Artikkel 41
Tagatise nõuded
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Artikkel 42
Tagatisfond
Keskne vastaspool kehtestab miinimumsumma, millest allapoole ei tohi tagatisfondi suurus mingil juhul langeda.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Artikkel 43
Muud rahalised vahendid
Artikkel 44
Likviidsusriski kontrollimine
Keskne vastaspool mõõdab oma võimalikku likviidsusvajadust iga päev. Keskne vastaspool võtab arvesse likviidsusriski, mis tuleneb vähemalt kahe tema suhtes kõige suurema riskipositsiooniga kliiriva liikme kohustuste mittetäitmisest.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 45
Kaskaadi põhimõte
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Artikkel 46
Tagatisnõuded
Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise tagamiseks töötab Väärtpaberiturujärelevalve pärast Pangandusjärelevalve, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja EKPSiga konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse:
millist liiki tagatisi võiks käsitada väga likviidsetena, näiteks sularaha, kuld, riigivõlakirjad ja kvaliteetsete äriühingute võlakirjad ning tagatud võlakirjad,
lõikes 1 osutatud väärtuskärped ning
tingimused, mille alusel võib kommertspankade garantiisid tagatisena aktsepteerida vastavalt lõikele 1.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Artikkel 47
Investeerimispoliitika
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Artikkel 48
Rikkumismenetlus
Artikkel 49
Mudelite läbivaatamine, stressitestid ja järeltestid
Kolleegium esitab vastuvõetud mudelite ja parameetrite ning nende oluliste muudatuste kohta järgmiste lõigete kohaselt arvamuse.
Väärtpaberiturujärelevalve tagab stressitestide tulemusi puudutava teabe edastamise Euroopa järelevalveasutustele, EKPSile ja Ühtsele Kriisilahendusnõukogule, võimaldamaks neil hinnata finantsettevõtjate avatust riskile, kui keskne vastaspool ei täida oma kohustusi.
Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve pärast Pangandusjärelevalve, muude asjaomaste pädevate asutuste ja EKPSi liikmetega konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse järgmine:
eri liiki finantsinstrumentide ja portfellide puhul korraldatavate testide liigid;
kliirivate liikmete või muude osaliste testidesse kaasatus;
testide sagedus;
testimise ajakava;
lõikes 3 osutatud põhiline teave.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 2. jaanuariks 2021.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 50
Arveldamine
4.
PEATÜKK
Arvutamine ja aruandlus määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamisel
Artikkel 50a
KCCP arvutamine
Keskne vastaspool arvutab hüpoteetilise kapitali järgmiselt:
kus:
|
KCCP |
= |
hüpoteetiline kapital; |
|
i |
= |
kliirivat liiget tähistav indeks; |
|
EADi |
= |
keskse vastaspoole riskipositsiooni summa seoses kliiriva liikmega i (sealhulgas kliiriva liikme enda tehingud keskse vastaspoolega, kliiriva liikme tagatud klienditehingud) ja kõik keskse vastaspoole valduses olevad nende tehingutega seotud tagatised (sealhulgas kliiriva liikme eelrahastatud osamakse tagatisfondi), mis on seotud õigusaktidest tuleneva aruandekuupäeva lõpus toimuva hindamisega, mis toimub enne selle päeva viimase lisatagatise nõudega seotud tagatise üleandmist; |
|
RW |
= |
riskikaal 20 % ning |
|
omavahendite suhtarv |
= |
8 %. |
EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada seoses lõikega 3 järgmist:
lõikes 2 sätestatud arvutuste sagedus ja kuupäevad;
olukorrad, kus kliiriva liikmena tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu pädev asutus võib nõuda sagedamat arvutamist ja aruandlust kui see, millele on osutatud punktis a.
EBA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Artikkel 50b
KCCP arvutamise üldreeglid
Artikli 50a lõikes 2 nimetatud KCCP arvutamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:
keskne vastaspool arvutab oma kliirivate liikmetega seotud riskipositsioonide väärtuse järgmiselt:
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 301 lõike 1 punktides a ja c loetletud lepingutest ja tehingutest tulenevate riskipositsioonide puhul arvutab keskne vastaspool väärtuse nimetatud määruse III osa II jaotise 6. peatüki 3. jaos sätestatud meetodil, kasutades riski võimendustagatise perioodina 10 tööpäeva;
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 301 lõike 1 punktis b loetletud lepingutest ja tehingutest tulenevate riskipositsioonide puhul arvutab keskne vastaspool väärtuse (EADi) järgmise valemi abil:
EADi = max{EBRMi – IMi – DFi; 0}
kus:
|
EADi |
= |
riskipositsiooni väärtus; |
|
i |
= |
kliirivat liiget tähistav indeks; |
|
EBRMi |
= |
riskipositsiooni väärtus enne riskimaandust, mis on võrdne keskse vastaspoole sellise riskipositsiooni väärtusega, mis tal on kliiriva liikme i suhtes ja mis tuleneb kõigist selle kliiriva liikmega sõlmitud lepingutest ja sooritatud tehingutest, arvutatuna selle kliiriva liikme poolt antud tagatist arvesse võtmata; |
|
IMi |
= |
kliiriva liikme i poolt kesksele vastaspoolele antud alustamise tagatis; |
|
DFi |
= |
kliiriva liikme i eelrahastatud osamakse tagatisfondi. |
Kõik selle valemi väärtused seonduvad päeva lõpu hindamisega enne selle päeva viimase lisatagatise nõudega seotud tagatise üleandmist;
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 301 lõike 1 teise lõigu kolmandas lauses osutatud olukordade puhul arvutab keskne vastaspool nimetatud lõigu esimeses lauses osutatud tehingute väärtuse käesoleva artikli punkti a alapunktis ii esitatud valemi kohaselt ja määrab kindlaks EBRMi kooskõlas kõnealuse määruse III osa V jaotise kohaselt;
määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamisalasse kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul on tasaarvestatavate tehingute kogumid samad mis nimetatud määruse artikli 272 punktis 4 määratletud;
keskne vastaspool, kellel on riskipositsioonid ühe või enama keskse vastaspoole suhtes, käsitleb neid positsioone nii, nagu need oleksid kliirivate liikmete suhtes, ning võtab KCCP arvutamisel arvesse nendelt kesksetelt vastaspooltelt saadud tagatisi või eelrahastatud osamakse;
keskne vastaspool, kellel on oma kliirivate liikmetega siduv lepinguline kord, mis lubab tal kasutada neilt saadud kogu alustamise tagatist või osa sellest nii, nagu tegemist oleks eelrahastatud osamaksetena, käsitleb seda alustamise tagatist lõike 1 kohases arvutuses eelrahastatud osamaksetena ja mitte alustamise tagatisena;
kui tagatis on konto jaoks, kus on mitut liiki määruse (EL) nr 575/2013 artikli 301 lõikes 1 nimetatud lepinguid ja tehinguid, jaotab keskne vastaspool kliirivatelt liikmetelt või klientidelt saadud alustamise tagatise proportsionaalselt vastavat liiki lepingute ja tehingute EADdega, mis on arvutatud kooskõlas käesoleva lõigu punktiga a, ilma alustamise tagatist arvutuses arvestamata;
keskne vastaspool, kellel on rohkem kui üks tagatisfond, teeb arvutuse iga tagatisfondi kohta eraldi;
kui kliiriv liige osutab klientide kliirimisteenuseid ning tema klientide tehingud ja tagatis on kliiriva liikme ettevõttekontost eraldi allkontodel, arvutab keskne vastaspool EADi iga allkonto kohta eraldi ning kliiriva liikme kogu EADi klientide allkontode EADde ja kliiriva liikme ettevõttekonto allkonto EAD summana;
kui DFi ei jaotata klientide allkontode ja kliiriva liikme ettevõttekonto allkontode vahel, jaotab keskne vastaspool punkti f kohaldamisel DFi allkontode vahel selle alusel, millise osa moodustab allkonto alustamise tagatis kogu alustamise tagatisest, mis on antud kliiriva liikme poolt või tema konto jaoks;
keskne vastaspool ei tee arvutust artikli 50a lõike 2 kohaselt, kui tagatisfond katab vaid rahalised tehingud.
Käesoleva artikli punkti a alapunkti ii puhul kasutab keskne vastaspool riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 223 sätestatud meetodit koos sama määruse artiklis 224 sätestatud regulatiivsete volatiilsuskoefitsientidega.
Artikkel 50c
Teabe edastamine
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 308 kohaldamisel edastab keskne vastaspool oma kliirivatest liikmetest nendele, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, ja nende pädevatele asutusele järgmise teabe:
hüpoteetiline kapital (KCCP);
eelrahastatud osamaksude summa (DFCM);
nende eelrahastatud rahaliste vahendite summa, mille kasutamist temalt nõutakse tulenevalt õigusnormidest või kliirivate liikmetega sõlmitud lepingupõhisest kokkuleppest selleks, et katta oma kahju ühe või enama kliiriva liikme makseviivituse järel enne ülejäänud kliirivate liikmete poolt tagatisfondi tehtud osamaksude kasutamist (DFCCP).
▼M13 —————
Kui kesksel vastaspoolel on rohkem kui üks tagatisfond, edastab ta esimese lõigu kohase teabe iga tagatisfondi kohta eraldi.
EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse järgmine:
ühtne vorm lõikes 1 ette nähtud teabe edastamiseks;
lõikes 2 sätestatud teavitamise sagedus ja kuupäevad;
olukorrad, kus kliiriva liikmena tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu pädev asutus võib nõuda punktis b osutatust sagedamat aruandlust.
EBA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Artikkel 50d
Keskse vastaspoole edastatavate konkreetsete kirjete arvutamine
Artikli 50c kohaldamisel kehtib järgmine:
kui keskse vastaspoole eeskirjadega on ette nähtud, et ta kasutab osa oma rahalistest vahenditest või kõiki oma rahalisi vahendeid paralleelselt kliirivate liikmete eelrahastatud osamaksudega viisil, mis teeb need vahendid samaväärseks kliiriva liikme eelrahastatud osamaksudega selles osas, kuidas need katavad keskse vastaspoole kahjusid ühe või mitme tema kliiriva liikme makseviivituse või maksejõuetuse korral, liidab keskne vastaspool nende vahendite vastava summa DFCM-ile;
▼M13 —————
V
JAOTIS
KOOSTALITLUSKOKKULEPPED
Artikkel 51
Koostalitluskokkulepped
Artikkel 52
Riskijuhtimine
Koostalitluskokkuleppeid sõlmivad kesksed vastaspooled peavad:
välja töötama vajalikud põhimõtted, protseduurid ja süsteemid, et efektiivselt tuvastada kokkuleppest tulenevad riskid ning neid jälgida ja juhtida, et kohustusi oleks võimalik õigel ajal täita;
leppima kokku õigustes ja kohustustes, sealhulgas nende suhteid reguleeriva õiguse osas;
tuvastama krediidi- ja likviidsusriskid ning neid jälgima ja tõhusalt juhtima, nii et kui üks keskse vastaspoole kliiriv liige ei täida oma lepingulisi kohustusi, siis ei mõjutaks see koostalitlevat keskset vastaspoolt;
tuvastama koostalitluskokkuleppest tulenevad võimalikud sellised sõltuvused ja korrelatsioonid, mis võivad mõjutada kliiriva liikme kontsentreerumisest tingitud krediidi- ja likviidsusriski ja ka ühendatud rahalisi vahendeid ning kõnealuseid tegureid jälgima ja need kõrvaldama.
Esimese lõike punkti b kohaldamisel kasutavad kesksed vastaspooled vajaduse korral samu süsteemidesse maksejuhiste sisestamist ja tühistamatuks muutumise aega käsitlevaid reegleid, nagu on ette nähtud direktiiviga 98/26/EÜ.
Esimese lõike punkti c kohaldamisel kirjeldatakse kokkuleppe tingimustes menetlust, mida järgitakse kohustuste mittetäitmise tagajärgedega toimetulekuks, kui üks koostalitluskokkuleppe sõlminud keskne osapool ei täida oma lepingulisi kohustusi.
Esimese lõike punkti d kohaldamiseks peavad kesksetel vastaspooltel olema kehtestatud töökindlad kontrollid kliiriva liikme kokkuleppejärgse tagatise uuesti kasutamise osas, kui pädevad asutused seda lubavad. Kokkuleppes kirjeldatakse, kuidas kõnealuseid riske maandatakse, võttes arvesse piisavat katet ja vajadust piirata riskide edasilevimise ohtu.
Artikkel 53
Tagatiste andmine kesksete vastaspoolte vahel
Artikkel 54
Koostalitluskokkuleppe heakskiitmine
Väärtpaberiturujärelevalve töötab kõnealuste juhiste või soovituste eelnõud välja pärast EKPSi liikmetega konsulteerimist.
VI
JAOTIS
KAUPLEMISTEABEHOIDLATE REGISTREERIMINE JA JÄRELEVALVE
1.
PEATÜKK
Kauplemisteabehoidla registreerimise tingimused ja kord
Artikkel 55
Kauplemisteabehoidla registreerimine
Artikkel 56
Registreerimistaotlus
Artikli 55 lõike 1 kohaldamisel esitab kauplemisteabehoidla Väärtpaberiturujärelevalvele ühe järgmistest:
registreerimistaotlus;
registreeringu laiendamise taotlus, kui kauplemisteabehoidla on juba registreeritud määruse (EL) 2015/2365 III peatüki kohaselt.
Kui taotlus ei ole täielik, kehtestab Väärtpaberiturujärelevalve tähtaja, milleks kauplemisteabehoidlal tuleb esitada täiendav teave.
Kui Väärtpaberiturujärelevalve on kindlaks teinud, et taotlus on täielik, teavitab ta sellest kauplemisteabehoidlat.
Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:
lõike 1 punktis a osutatud registreerimistaotluse üksikasjad;
lõike 1 punktis b osutatud registreeringu laiendamise lihtsustatud taotluse üksikasjad.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2020.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.
Selleks et tagada lõike 1 kohaldamise ühetaolised tingimused, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:
lõike 1 punktis a osutatud registreerimistaotluse vorm;
lõike 1 punktis b osutatud registreeringu laiendamise taotluse vorm.
Väärtpaberiturujärelevalve koostab esimese lõigu punkti b kohaldamiseks lihtsustatud vormi.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2020.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.
Artikkel 57
Pädevate asutuste registreerimiseelne teavitamine ja nendega konsulteerimine
Artikkel 58
Taotluse läbivaatamine
Artikkel 59
Teavitamine Väärtpaberiturujärelevalve otsustest seoses registreerimisega
Väärtpaberiturujärelevalve teavitab põhjendamatu viivituseta artikli 57 lõikes 1 osutatud asjakohast pädevat asutust oma otsusest.
Artikkel 60
Artiklites 61 kuni 63 osutatud pädevuste kasutamine
Väärtpaberiturujärelevalvele või selle ametnikele või teistele Väärtpaberiturujärelevalve poolt volitatud isikutele artiklitega 61 kuni 63 antud pädevusi ei tohi kasutada sellise teabe või selliste dokumentide avaldamise nõudmiseks, millele kehtib õigusabi konfidentsiaalsus.
Artikkel 61
Teabenõue
Kui Väärtpaberiturujärelevalve saadab lihtteabenõude vastavalt lõikele 1, siis
viitab ta käesolevale artiklile kui nõude õiguslikule alusele;
nimetab ta teabenõude eesmärgi;
täpsustab ta, millist teavet nõutakse;
määrab ta tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada;
teavitab ta isikut, kellelt teavet taotletakse, et ta ei ole kohustatud seda andma, kuid taotlusele vabatahtlikult vastates ei tohi antav teave olla ebaõige ega eksitav, ning
viitab ta trahvile, mis on sätestatud artiklis 65 koostoimes I lisa IV jao punktiga a, kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad.
Kui Väärtpaberiturujärelevalve nõuab teabe esitamist otsusega vastavalt lõikele 1, siis
viitab ta käesolevale artiklile kui nõude õiguslikule alusele;
nimetab teabenõude eesmärgi;
täpsustab, millist teavet nõutakse;
määrab tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada;
viitab artiklis 66 sätestatud perioodilistele karistusmaksetele, kui nõutav teave esitatakse mittetäielikult;
viitab trahvile, mis on sätestatud artiklis 65 koostoimes I lisa IV jao punktiga a, kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad, ning
viitab õigusele kaevata otsus edasi Väärtpaberiturujärelevalve apellatsiooninõukogule ja õigusele vaidlustada otsus Euroopa Liidu Kohtus (edaspidi „Euroopa Kohus”) vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 60 ja 61.
Artikkel 62
Üldised uurimised
Käesoleva määruse raames oma kohustuste täitmiseks võib Väärtpaberiturujärelevalve korraldada vajalikke uurimisi artikli 61 lõikes 1 osutatud isikute suhtes. Sel eesmärgil antakse Väärtpaberiturujärelevalve ametnikele ja muudele volitatud isikutele õigus:
kontrollida mis tahes dokumente, andmeid, protseduure ja muid oma ülesannete täitmisega seonduvaid materjale, sõltumata nende salvestamiseks kasutatud andmekandjast;
teha või saada nendest dokumentidest, andmetest, protseduuridest ja muudest materjalidest tõendatud koopiaid või väljavõtteid;
kutsuda artikli 61 lõikes 1 osutatud isikuid või nende esindajaid või töötajaid välja ja paluda neil anda suulisi või kirjalikke selgitusi kontrolli eseme ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning salvestada vastuseid;
küsitleda teisi küsitlemisega nõustuvaid füüsilisi või juriidilisi isikuid, et koguda uurimise esemega seotud teavet;
nõuda andmeid telefonikõnede ja andmeedastuse kohta.
Artikkel 63
Kohapealsed kontrollid
Artikkel 64
Järelevalvemeetmete võtmise ja trahvide määramise menetluseeskirjad
Oma ülesannete täitmiseks võib uurija kasutada õigust esitada teabenõudeid vastavalt artiklile 61 ning viia läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle vastavalt artiklitele 62 ja 63. Nimetatud õiguste kasutamisel järgib uurija artikli 60 nõudeid.
Oma ülesannete täitmisel on uurijal juurdepääs kõikidele Väärtpaberiturujärelevalve poolt järelevalvetegevuse käigus kogutud dokumentidele ja teabele.
Käesoleva artikli kohaste uurimiste käigus tagatakse täielikult asjaomaste isikute õigus kaitsele.
Esimeses lõigus osutatud eeskirjad võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 82.
Artikkel 65
Trahvid
Kauplemisteabehoidla toime pandud rikkumine loetakse tahtlikuks, kui Väärtpaberiturujärelevalve tuvastab objektiivsed asjaolud, mis tõendavad, et kauplemisteabehoidla või selle kõrgem juhtkond on rikkumise toime pannud tahtlikult.
Lõikes 1 osutatud trahvide põhisummadel on järgmised piirmäärad:
I lisa I jao punktis c ning I lisa II jao punktides c kuni g ning I lisa III jao punktides a ja b osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 10 000 eurot ning see ei ületa ►M12 200 000 eurot ◄ ;
I lisa I jao punktides a, b ja d–k ning I lisa II jao punktides a, b ja h osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 5 000 eurot ning see ei ületa 100 000 eurot;
I lisa IV jaos osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 5 000 eurot ning see ei ületa 10 000 eurot.
Selleks et otsustada, kas trahvide põhisummad peaksid jääma esimeses lõigus sätestatud piirmäärade alam-, keskmise või ülemmäära lähedusse, võtab Väärtpaberiturujärelevalve arvesse asjaomase kauplemisteabehoidla eelmise majandusaasta käivet. Põhisumma jääb alammäära lähedusse, kui kauplemisteabehoidla aastane käive on alla 1 miljoni euro, keskmise määra lähedusse, kui kauplemisteabehoidla käive on 1 kuni 5 miljonit eurot, ning ülemmäära lähedusse, kui kauplemisteabehoidla aastane käive on üle 5 miljoni euro.
Asjaomaseid raskendava asjaolu koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga kohaldatakse mitut raskendava asjaolu koefitsienti, liidetakse põhisummale põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku raskendava asjaolu koefitsiendi kohaldamise tulemusel.
Asjaomaseid kergendavate asjaolude koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga kohaldatakse mitut kergendava asjaolu koefitsienti, lahutatakse põhisummast põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku kergendava asjaolu koefitsiendi kohaldamise tulemusel.
Kui kauplemisteabehoidla tegevuse või tegevusetuse tulemusel pandi toime enam kui üks I lisas loetletud rikkumine, kohaldatakse üksnes ühe rikkumisega seonduvat ning vastavalt lõigetele 2 ja 3 arvutatud kõrgemat trahvisummat.
Artikkel 66
Perioodilised karistusmaksed
Väärtpaberiturujärelevalve määrab oma otsusega perioodilised karistusmaksed, et sundida:
kauplemisteabehoidlat rikkumist lõpetama vastavalt otsusele, mis on tehtud artikli 73 lõike 1 punkti a alusel, või
artikli 61 lõikes 1 osutatud isikut:
esitama artikli 61 alusel tehtud otsuses nõutud täielikku teavet;
alluma uurimisele ja eelkõige esitama täielikud dokumendid, andmed, protseduuride kirjeldused või muu vajaliku teabe, ning täiendama ja parandama muud teavet, mis on esitatud uurimise käigus, mis on algatatud artikli 62 kohase otsusega, või
alluma artikli 63 alusel tehtud otsuses määratud kohapealsele kontrollimisele.
Artikkel 67
Asjaomaste isikute ärakuulamine
Käesoleva lõike esimest lõiku ei kohaldata artikli 73 lõike 1 punktide a, c ja d osutatud otsuste suhtes, kui on vaja kiiresti tegutseda, et hoida ära märkimisväärset ja kohest kahju finantssüsteemile või märkimisväärset ja kohest kahju finantsturgude terviklikkusele, läbipaistvusele, tõhususele ja nõuetekohasele toimimisele, sealhulgas kauplemisteabehoidlale teatatud andmete stabiilsusele või õigsusele. Sellisel juhul võib Väärtpaberiturujärelevalve teha vaheotsuse ning ta annab asjaomastele isikutele võimaluse esitada oma seisukohad võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist.
Artikkel 68
Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete avalikustamine, laad, täitmine ja eelarvesse kandmine
Täitmist reguleerivad selles riigis kehtivad tsiviilmenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab. Otsuse täitmise määruse ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riigi ametiasutus, kelle iga liikmesriigi valitsus selleks otstarbeks määrab ning Väärtpaberiturujärelevalvele ja Euroopa Kohtule teatavaks teeb.
Kui need formaalsused on asjaomase poole avalduse põhjal lõpetatud, võib kõnealune pool taotleda täitmist kooskõlas siseriiklike õigusaktidega, saates küsimuse otse pädevale asutusele.
Täitmise võib peatada ainult Euroopa Kohtu otsusega. Asjaomase liikmesriigi kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaseaduslikkuse kohta.
Artikkel 69
Otsuste läbivaatamine Euroopa Kohtus
Euroopa Kohtul on täielik pädevus läbi vaadata otsuseid, millega Väärtpaberiturujärelevalve on määranud trahve või perioodilisi karistusmakseid. Euroopa Kohus võib määratud trahvi või perioodilise karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.
Artikkel 70
II lisa muutmine
Selleks et võtta arvesse muutusi finantsturgudel, antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 82 meetmete kohta II lisa muutmiseks.
Artikkel 71
Registreerimise kehtetuks tunnistamine
Ilma et see piiraks artikli 73 kohaldamist, tunnistab Väärtpaberiturujärelevalve kauplemisteabehoidla registreerimise kehtetuks, kui kauplemisteabehoidla:
loobub selgesõnaliselt registreerimisest või ei ole eelneva kuue kuu jooksul teenuseid osutanud;
registreerimisel on esitatud valeandmeid või registreerimine on toimunud muul ebaseaduslikul moel;
ei täida enam tingimusi, mille alusel ta registreeriti.
Artikkel 72
Järelevalvetasu
Artikkel 73
Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvemeetmed
Juhul kui Väärtpaberiturujärelevalve tuvastab vastavalt artikli 64 lõikele 5, et kauplemisteabehoidla on toime pannud mõne I lisas loetletud rikkumise, võtab ta vastu ühe või mitu järgmistest otsustest, millega:
nõuab kauplemisteabehoidlalt rikkumise lõpetamist;
kehtestab trahvid vastavalt artiklile 65;
teeb avaliku teadaande;
viimase võimalusena tunnistab kauplemisteabehoidla registreerimise kehtetuks.
Lõikes 1 osutatud otsuse tegemisel võtab Väärtpaberiturujärelevalve arvesse rikkumise laadi ja raskusastet, lähtudes järgmistest kriteeriumitest:
rikkumise kestus ja sagedus;
kas rikkumine on paljastanud olulisi või süsteemseid puudusi ettevõtja protseduurides või tema juhtimissüsteemides või sisekontrollis;
kas rikkumisega koos on toimunud finantskuritegu või on rikkumine seda hõlbustaud või on muul viisil sellega seostatav;
kas rikkumine pandi toime tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu.
Kui Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab esimese lõigu kohaselt oma otsuse, avalikustab ta ka asjaomase kauplemisteabehoidla õiguse see otsus edasi kaevata, vajadusel selle edasikaebuse esitamise fakti, täpsustades, et edasikaebamine ei peata otsuse täitmist, ning samuti selle, et Väärtpaberiturujärelevalve apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise peatada vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 60 lõikele 3.
Artikkel 74
Väärtpaberiturujärelevalve ülesannete delegeerimine pädevatele asutustele
Enne ülesande delegeerimist konsulteerib Väärtpaberiturujärelevalve asjaomase pädeva asutusega. Selline konsulteerimine hõlmab järgmist:
delegeeritava ülesande ulatus;
ülesande täitmise ajakava ning
vajaliku teabe edastamine Väärtpaberiturujärelevalvele ja tema poolt.
2.
PEATÜKK
Suhted kolmandate riikidega
Artikkel 75
Samaväärsus ja rahvusvahelised lepingud
Komisjon võib vastu võtta rakendusakti, milles määratakse kindlaks, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord tagab, et:
vastavas kolmandas riigis tegevusloa saanud kauplemisteabehoidlad täidavad õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed käesolevas määruses sätestatud nõuetega;
vastavas kolmandas riigis toimub pidev kauplemisteabehoidlate tõhus järelevalve ning asjakohaste eeskirjade rakendamine nende suhtes, ning
on olemas ametisaladuse hoidmise nõuded, sealhulgas on tagatud sellise ärisaladuse kaitse, mida ametiasutused jagavad kolmandate isikutega, ning need nõuded on vähemalt samaväärsed käesolevas määruses sätestatuga.
See rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 86 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.
Pärast lõikes 2 osutatud lepingute sõlmimist kehtestab Väärtpaberiturujärelevalve kooskõlas nimetatud lepingutega koostöökorra asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutustega. Koostöökorras täpsustatakse vähemalt järgmine:
mehhanism, mida kasutatakse teabe vahetamiseks ühelt poolt Väärtpaberiturujärelevalve ja liidu mõne muu sellise asutuse, mis täidab ühelt poolt käesoleva määruse kohaseid ülesandeid, ning teiselt poolt asjaomaste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutuste vahel, ning
järelevalvetegevuse kooskõlastamise menetlus.
Artikkel 76
Koostöökord
Niisuguste kolmandate riikide asjaomased asutused, kelle jurisdiktsioonis ei ole asutatud ühtegi kauplemisteabehoidlat, võivad võtta Väärtpaberiturujärelevalvega ühendust eesmärgiga kehtestada koostöökord juurdepääsu saamiseks liidu kauplemisteabehoidlates hoitavale tuletislepinguid hõlmavale teabele.
Väärtpaberiturujärelevalve võib kehtestada kõnealuste asjaomaste asutustega koostöökorra, mis käsitleb juurdepääsu liidu kauplemisteabehoidlates hoitavale tuletislepinguid hõlmavale teabele, mida need asutused vajavad oma kohustuste ja volituste täitmiseks, tingimusel et on olemas ametisaladuse hoidmise nõuded, sealhulgas sellise ärisaladuse kaitse, mida ametiasutused jagavad kolmandate isikutega.
Artikkel 76a
Vastastikune otsejuurdepääs andmetele
Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutused esitavad komisjonile vastava taotluse, võib komisjon võtta kooskõlas artikli 86 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks, kas taotluse esitanud asutuse asukohaks oleva kolmanda riigi õigusraamistik vastab kõigile järgmistele tingimustele:
selles kolmandas riigis asutatud kauplemisteabehoidlad on saanud nõuetekohase tegevusloa;
selles kolmandas riigis toimub pidev ja tõhus kauplemisteabehoidlate järelevalve ja nende kohustuste täitmise tagamine;
on olemas ametisaladuse hoidmise tagatised, mis on vähemalt võrdväärsed käesolevas määruses sätestatuga, sealhulgas kaitstakse ärisaladusi, mida asutused jagavad kolmandate isikutega;
selles kolmandas riigis tegevusloa saanud kauplemisteabehoidlate suhtes kohaldatakse õiguslikult siduvat ja täitmisele pööratavat kohustust anda artikli 81 lõikes 3 osutatud üksustele otsene ja viivitamatu juurdepääs andmetele.
Artikkel 77
Kauplemisteabehoidlate tunnustamine
Lõikes 1 osutatud kauplemisteabehoidla esitab Väärtpaberiturujärelevalvele taotluse tunnustamiseks koos kogu vajaliku teabega, sealhulgas vähemalt teabe, mis on vajalik selleks, et teha kindlaks, et sellel kauplemisteabehoidlal on kolmandas riigis tegutsemiseks luba ja tema üle teostatakse tõhusat järelevalvet selles kolmandas riigis,
kelle puhul komisjon on vastavalt artikli 75 lõikele 1 rakendusaktiga tunnustanud, et tal on samaväärne ja rakendatav regulatiivne ja järelevalveraamistik;
kes on sõlminud liiduga artikli 75 lõike 2 kohaselt rahvusvahelise lepingu ning
kelle puhul on vastavalt artikli 75 lõikele 3 kehtestatud koostöökord, et tagada liidu ametiasutuste, sealhulgas Väärtpaberiturujärelevalve kohene ja pidev juurdepääs kogu vajalikule teabele.
30 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist hindab Väärtpaberiturujärelevalve, kas taotlus on täielik. Kui taotlus ei ole täielik, kehtestab Väärtpaberiturujärelevalve tähtaja, milleks tunnustamist taotlev kauplemisteabehoidla peab esitama täiendava teabe.
Väärtpaberiturujärelevalve teavitab 180 tööpäeva jooksul alates täieliku taotluse esitamisest kirjalikult tunnustamist taotlevat kauplemisteabehoidlat tunnustamisest või sellest keeldumisest, põhjendades oma otsust igakülgselt.
Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil käesoleva määruse kohaselt tunnustatud kauplemisteabehoidlate loetelu.
VII
JAOTIS
KAUPLEMISTEABEHOIDLATELE ESITATAVAD NÕUDED
Artikkel 78
Üldnõuded
Kauplemisteabehoidla kehtestab järgmised menetlused ja põhimõtted:
menetlused eri kauplemisteabehoidlate andmete tulemuslikuks kooskõlastavaks võrdlemiseks;
menetlused teatatud andmete terviklikkuse ja õigsuse kontrollimiseks;
põhimõtted andmete nõuetekohase ülekandmise kohta teistesse kauplemisteabehoidlatesse, kui seda taotlevad artiklis 9 osutatud vastaspooled või kesksed vastaspooled või kui see on vajalik muul põhjusel.
Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:
menetlused eri kauplemisteabehoidlate andmete kooskõlastavaks võrdlemiseks;
menetlused, mida kauplemisteabehoidla kohaldab, et kontrollida andmeid teatava vastaspoole või andmeid esitava üksuse vastavust teatamisnõuetele ning artikli 9 kohaselt teatatud andmete terviklikkust ja õigsust.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2020.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 79
Töökindlus
Artikkel 80
Andmete kaitse ja säilitamine
Füüsiline isik, kes on kauplemisteabehoidlaga märkimisväärselt seotud või juriidiline isik, kellel on kauplemisteabehoidlaga ema- või tütarettevõtja suhe, ei tohi kauplemisteabehoidlas säilitatavat konfidentsiaalset teavet kasutada äriotstarbel.
Artikkel 81
Läbipaistvus ja andmete kättesaadavus
Kauplemisteabehoidla teeb vajaliku teabe kättesaadavaks järgmistele üksustele eesmärgiga võimaldada neil täita oma vastavaid ülesandeid ja volitusi:
Väärtpaberiturujärelevalve;
Pangandusjärelevalve;
Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve;
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu;
pädev asutus, kes teostab järelevalvet selliste kesksete vastaspoolte üle, kellel on juurdepääs kauplemisteabehoidlatele;
pädev asutus, kes teostab järelevalvet teatatud lepingutega seotud kauplemiskohtade üle;
EKPSi asjaomased liikmed, sealhulgas EKP oma ülesannete täitmisel ühtse järelevalvemehhanismi raames vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013 ( 19 );
liiduga artiklis 75 osutatud rahvusvahelise lepingu sõlminud kolmanda riigi asjaomased asutused;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/25/EÜ ( 20 ) artikli 4 kohaselt määratud järelevalveasutused;
liidu asjaomased väärtpaberi- ja turuasutused, kelle vastavad järelevalveülesanded ja -volitused hõlmavad lepinguid, turge, turuosalisi ja alusvarasid, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse;
Väärtpaberiturujärelevalvega artiklis 76 osutatud koostöökorra kokku leppinud kolmanda riigi asjaomased asutused;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 713/2009 ( 21 ) loodud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ( 22 ) artikli 3 kohaselt määratud kriisilahendusasutused;
määrusega (EL) nr 806/2014 loodud ühtne kriisilahendusnõukogu;
pädevad asutused või riiklikud pädevad asutused määruste (EL) nr 1024/2013 ja (EL) nr 909/2014 ning direktiivide 2003/41/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL ja 2014/65/EL tähenduses ning järelevalveasutused direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses;
käesoleva määruse artikli 10 lõike 5 kohaselt määratud pädevad asutused;
selle kolmanda riigi asjaomased asutused, kelle suhtes on vastu võetud artikli 76a kohane rakendusakt.
Kauplemisteabehoidla edastab andmed pädevatele asutustele kooskõlas määruse (EL) nr 600/2014 ( 23 ) artiklis 26 sätestatud nõuetega.
Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve pärast EKPSi liikmetega konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:
lõigete 1 ja 3 kohaselt avaldatav või kättesaadavaks tehtav teave;
lõikes 1 osutatud teabe avaldamise sagedus;
tegevusstandardid, mida on vaja kauplemisteabehoidlate andmete koondamiseks ja võrdlemiseks ning selleks, et lõikes 3 osutatud üksustel oleks juurdepääs sellele teabele;
tingimused, kord ja nõutavad dokumendid, mille alusel kauplemisteabehoidlad annavad lõikes 3 osutatud üksustele juurdepääsu.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2020.
Väärtpaberiturujärelevalve tagab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel, et lõikes 1 osutatud teabe avaldamine ei võimalda kindlaks teha ühegi lepingu ühtegi osalist.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 82
Delegeeritud volituste rakendamine
VIII
JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 83
Ametisaladus
Artikkel 84
Teabevahetus
IX
JAOTIS
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 85
Aruandlus ja läbivaatamine
Väärtpaberiturujärelevalve esitab komisjonile hiljemalt 17. juuniks 2023 aruande, mis sisaldab järgmist:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/834 ( 24 ) mõju finantssektori ja finantssektoriväliste vastaspoolte kliirimise mahule ja kliirimise jaotusele igas vastaspoole liigis, eelkõige seoses finantssektori vastaspooltega, kes tegutsevad börsiväliste tuletisinstrumentide turgudel piiratud mahus, ja artikli 10 lõikes 4 osutatud kliirimiskünniste asjakohasusega;
määruse (EL) 2019/834 mõju kauplemisteabehoidlatele teatatud andmete kvaliteedile ja kättesaadavusele ning kauplemisteabehoidlate poolt kättesaadavaks tehtud teabe kvaliteedile;
teatamiskorda tehtud muudatused, sealhulgas delegeeritud teatamise, mis on sätestatud artikli 9 lõikes 1a, kasutuselevõtmine ja rakendamine ning eelkõige selle mõju ilma kliirimiskohustuseta finantssektoriväliste vastaspoolte aruandluskoormusele;
kliirimisteenuste kättesaadavus, eelkõige see, kas artikli 4 lõikes 3a osutatud nõue osutada otse või kaudselt kliirimisteenuseid õiglastel, mõistlikel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel ärilistel tingimustel on olnud kliirimisele juurdepääsu hõlbustamisel tulemuslik.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab koostöös Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, Pangandusjärelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga komisjonile hiljemalt 18. detsembriks 2019 ja seejärel iga 12 kuu tagant kuni kolmandas lõigus osutatud viimase pikendamiseni aruande, milles hinnatakse järgmist:
kas kesksed vastaspooled, kliirivad liikmed ja pensioniskeemid on teinud asjakohaseid pingutusi ja töötanud välja elujõulised tehnilised lahendused, mis hõlbustavad pensioniskeemide osalemist keskses kliirimises, andes rahalise ja mitterahalise tagatise variatsioonitagatisena, sealhulgas kõnealuste lahenduste mõju turu likviidsusele ja protsüklilisusele ning nende potentsiaalset õiguslikku või muud mõju;
pensioniskeemide tegevuse ulatust ja laadi kliiritud ja kliirimata börsiväliste tuletisinstrumentide turgudel iga varaklassi kohta ning sellest tulenevat süsteemset riski finantssüsteemile;
tagajärgi, mis tekivad pensioniskeemide investeerimisstrateegiatele, kui pensioniskeemid täidavad kliirimisnõude, sealhulgas muutused raha ja mitterahalise vara paigutamises;
artikli 10 lõike 4 punktis b kohaselt täpsustatud kliirimiskünniste mõju pensioniskeemidele;
teiste õiguslike nõuete mõju kliiritud ja kliirimata börsiväliste tuletislepingutega tehtavate tehingute maksumuse erinevusele, sealhulgas kliirimata tuletisinstrumentide võimendustagatise nõuded ja finantsvõimenduse määra arvutamine vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013;
kas on vaja võtta lisaeetmeid, et hõlbustada pensioniskeemidel kliirimislahenduse kasutamist.
Komisjon võib kooskõlas artikliga 82 võtta vastu delegeeritud õigusakti, et pikendada artikli 89 lõikes 1 osutatud kaheaastast ajavahemikku kaks korda ühe aasta võrra, kui ta leiab, et elujõulist tehnilist lahendust ei ole välja töötatud ning et tuletislepingute keskse kliirimise negatiivne mõju tulevaste pensionäride pensionihüvitistele jääb muutumatuks.
Kesksed vastaspooled, kliirivad liikmed ja pensioniskeemid annavad endast parima, et aidata töötada välja elujõulised tehnilised lahendused, mis hõlbustavad pensioniskeemide jaoks börsiväliste tuletislepingute kliirimist.
Komisjon moodustab eksperdirühma, mis koosneb kesksete vastaspoolte, kliirivate liikmete, pensioniskeemide ja elujõuliste tehniliste lahendustega seotud teiste asjaomaste isikute esindajatest, et jälgida nende jõupingutusi ning hinnata edusamme, mis on tehtud selliste elujõuliste tehniliste lahenduste väljatöötamisel, mis hõlbustavad pensioniskeemide jaoks börsiväliste tuletislepingute kliirimist, sealhulgas pensioniskeemide poolt rahaliste ja mitterahaliste tagatiste variatsioonitagatisena ülekandmist. Nimetatud eksperdirühm kohtub vähemalt kord iga kuue kuu tagant. Komisjon võtab kesksete vastaspoolte, kliirivate liikmete ja pensioniskeemide jõupingutusi arvesse esimese lõigu kohase aruande koostamisel.
Komisjon koostab hiljemalt 18. detsembriks 2020 aruande, milles hinnatakse järgmist:
kas määruse (EL) nr 600/2014 artiklist 26 ja käesolevast määrusest tulenev tehingutest teatamise kohustused toovad kaasa dubleeriva tehingutest teatamise kohustuse muude kui börsiväliste tuletisinstrumentide puhul ning kas nõuet teatada muude kui börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingutest saaks vähendada või lihtsustada kõikide vastaspoolte puhul, ilma et vajalik teave läheks kaduma;
kuivõrd vajalik ja asjakohane on viia määruse (EL) nr 600/2014 alusel tuletisinstrumentide puhul kohaldatav kohustusliku kauplemiskoha nõue vastavusse määrusega (EL) 2019/834 tuletisinstrumentide puhul kohaldatavasse kliirimiskohustusse tehtud muudatustega, eelkõige seoses sellega, milliste üksuste suhtes tuleks kliirimiskohustust kohaldada;
kas kauplemisjärgsetest riskivähendusteenustest, sh portfelli tihendamisest, otseselt tulenev kauplemine tuleks artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustusest vabastada, võttes arvesse seda, mil määral need teenused maandavad riske, eelkõige vastaspoole krediidiriski ja operatsiooniriski, samuti võimalust, et hoitakse kõrvale kliirimiskohustuse täitmisest, ja võimalust, et see kaotab stiimuli keskseks kliirimiseks.
Komisjon esitab esimeses lõigus osutatud aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab komisjonile hiljemalt 18. maiks 2020 aruande. Aruandes hinnatakse järgmist:
määruse (EL) nr 600/2014 ja käesoleva määruse artikli 9 alusel muudest kui börsivälistest tuletislepingutest teatamise nõuete sidusus seoses nii teatatud tuletislepingute üksikasjade kui ka andmetele juurdepääsuga asjaomaste üksuste poolt, ning kas neid nõudeid tuleks ühtlustada;
kas on teostatav teatamisahela edasine lihtsustamine kõikide vastaspoolte, sealhulgas kaudsete klientide jaoks, võttes arvesse vajadust õigeaegse teatamise järele ning vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 4 ning määruse (EL) nr 600/2014 artikli 30 lõikele 2 vastu võetud meetmeid;
määruse (EL) nr 600/2014 alusel tuletisinstrumentide puhul kohaldatava kohustusliku kaupemiskoha nõude vastavusse viimine määrusega (EL) 2019/834 tuletisinstrumentide puhul kohaldatavasse kliirimiskohustusse tehtud muudatustega, eelkõige see, milliste üksuste suhtes tuleks kliirimiskohustust kohaldada;
koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, kas kauplemisjärgsetest riskivähendusteenustest, sh portfelli tihendamisest, otseselt tulenev kauplemine tuleks artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustusest vabastada; selles aruandes:
analüüsitakse portfelli tihendamist ja muid kättesaadavaid hindu mittekujundavaid kauplemisjärgseid riskivähendusteenuseid, millega maandatakse tuletisinstrumentide portfellide mitteturupõhiseid riske portfellide tururiski muutmata, näiteks tasakaalustavaid tehinguid;
selgitatakse selliste kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste eesmärki ja toimimist, nende abil riskide, eelkõige vastaspoole krediidiriski ja operatsiooniriski maandamise ulatust ning hinnatakse süsteemse riski juhtimise eesmärgil vajadust sellise kauplemise kliirimise või kliirimiskohustusest vabastamise järele, ning
hinnatakse, mil määral kaotab selliste teenuste kliirimiskohustusest vabastamine stiimuli keskseks kliirimiseks ja võib viia selleni, et vastaspooled hoiavad kliirimiskohustuse täitmisest kõrvale;
kas artikli 47 kohaselt minimaalse turu- ja krediidiriskiga väga likviidsete finantsinstrumentide loendit võiks laiendada ja kas nimetatud loetelu võiks sisaldada ühte või mitut rahaturufondi, mis on saanud tegevusloa kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1131 ( 25 ).
Aruandes käsitletakse vähemalt kõnealuste kokkulepete arvu ja keerukust ning riskijuhtimissüsteemide ja -mudelite asjakohasust. Komisjon esitab nimetatud aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitab komisjonile hinnangu koostalitluskokkulepetest tulenevate võimalike süsteemsete riskide kohta.
Komisjon koostab 12 kuu jooksul alates esimeses lõigus osutatud aruande edastamisest aruande kõnealuse rakendusakti sätete kohaldamise kohta. Komisjon esitab nimetatud aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Komisjon koostab hiljemalt 2. jaanuariks 2023 aruande, milles hinnatakse järgmise tulemuslikkust:
Väärtpaberiturujärelevalve, eelkõige kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee tegevus käesoleva määruse ühtse ja järjepideva kohaldamise edendamisel artiklis 22 osutatud pädevate asutuste ja artiklis 18 osutatud kolleegiumide hulgas;
kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise ja järelevalve raamistik;
raamistik, millega tagatakse võrdsed võimalused artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte vahel ning samuti tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte ja artikli 25 kohaselt tunnustatud kolmandate riikide kesksete vastaspoolte vahel;
ülesannete jaotus Väärtpaberiturujärelevalve, pädevate asutuste ja emitentidest keskpankade vahel.
Komisjon esitab nimetatud aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Artikkel 86
Komiteemenetlus
Artikkel 87
Direktiivi 98/26/EÜ muutmine
Direktiivi 98/26/EÜ artikli 9 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:
„Kui süsteemi korraldaja on koostalitleva süsteemi puhul andnud tagatise teisele süsteemi korraldajale, ei mõjuta tagatise võtnud süsteemi korraldaja suhtes maksevõimetusmenetluse algatamine tagatise andnud süsteemi korraldaja õigusi kõnealusele tagatisele.”
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite direktiivile 98/26/EÜ. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 88
Veebisaidid
Väärtpaberiturujärelevalve haldab veebisaiti, mis sisaldab järgmisi üksikasju:
artikli 5 kohase kliiringukohustuse kõlblikud lepingud;
artiklite 4, 5 ja 7 kuni 11 rikkumise eest määratud karistused;
kesksed vastaspooled, kellel on luba osutada liidu piires teenuseid või sooritada tegevusi ja kes on asutatud liidus, samuti teenused või tegevused, mida neil on lubatud osutada või sooritada, sealhulgas nende tegevusloaga kaetud finantsinstrumentide liigid;
IV ja V jaotise rikkumise eest määratud karistused;
kolmandas riigis asutatud kesksed vastaspooled, kellel on luba osutada liidu piires teenuseid või sooritada tegevusi, samuti teenused või tegevused, mida neil on lubatud osutada või sooritada, sealhulgas loaga kaetud finantsinstrumentide liigid;
kauplemisteabehoidlad, kellel on luba osutada teenuseid või sooritada tegevusi liidu piires;
artiklite 65 ja 66 kohased karistused ja trahvid;
artiklis 6 osutatud avalik register.
Artikkel 89
Üleminekusätted
Artiklis 4 sätestatud kliirimiskohustust ei kohaldata käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud börsiväliste tuletislepingute suhtes, mille pensioniskeemid on sõlminud alates 17. augustist 2018 kuni 16. juunini 2019.
Sellistele börsivälistele tuletislepingutele, mille suhtes muidu kohaldataks artiklis 4 sätestatud kliiringukohustust ning mille on kõnealusel perioodil sõlminud kõnealused üksused, kohaldatakse artiklis 11 sätestatud nõudeid.
Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil nende artikli 2 punkti 10 alapunktides c ja d osutatud vastavat liiki üksuste ja skeemide loetelu, kelle suhtes on antud luba kohaldada esimese lõigu kohaselt erandit. Järelevalvetulemuste sidususe täiendavaks suurendamiseks korraldab Väärtpaberiturujärelevalve igal aastal loetelus toodud üksuste vastastikuse hindamise kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 30.
Keskne vastaspool, kes on asutatud kolmandas riigis ja keda on tunnustatud liikmesriigis kliirimisteenuste osutajana vastavalt selle liikmesriigi õigusnormidele enne kõikide artiklites 16, 26, 29, 34, 41, 42, 44, 45, 47 ja 49 sätestatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmist komisjoni poolt, taotleb käesoleva määruse eesmärgil tunnustamist vastavalt artiklile 25 kuue kuu jooksul pärast kõigi artiklites 16, 26, 29, 34, 41, 42, 44, 45, 47 ja 49 sätestatud regulatiivsete tehniliste standardite jõustumise kuupäeva.
Kui Väärtpaberiturujärelevalve teeb käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud läbivaatamise põhjal kindlaks, et enne 1. jaanuari 2020 tunnustatud keskne vastaspool tuleks liigitada artikli 25 lõike 2a kohaselt teise taseme keskseks vastaspooleks, määrab Väärtpaberiturujärelevalve asjakohase kohanemisperioodi, mis ei ületa 18 kuud ja mille jooksul peab keskne vastaspool täitma artikli 25 lõikes 2b osutatud nõuded. Väärtpaberiturujärelevalve võib keskse vastaspoole põhjendatud taotluse või liidus asutatud kliirivate liikmete järelevalve eest vastutava pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral pikendada nimetatud kohanemisperioodi veel kuni kuus kuud, kui sellist pikendamist õigustavad erandlikud asjaolud ja liidus asutatud kliirivatele liikmetele avalduv mõju.
Kui pädev asutus on tunnustanud kolmandas riigis asutatud keskset vastaspoolt kliirimisteenuste osutajana vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusnormidele enne kõikide artiklites 16, 26, 29, 34, 41, 42, 45, 47 ja 49 sätestatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmist komisjoni poolt, teavitab kõnealuse liikmesriigi pädev asutus Väärtpaberiturujärelevalvet sellisest tunnustamisest ühe kuu jooksul alates artikli 5 lõike 1 kohaste regulatiivsete tehniliste standardite jõustumise kuupäevast.
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 497 sätestatud üleminekuperioodil esitab nimetatud artiklis osutatud keskne vastaspool käesoleva määruse artikli 50c lõike 1 kohaselt esitatavas aruandes oma kliirivatelt liikmetelt saadud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 140 määratletud alustamise tagatise kogusumma, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
kesksel vastaspoolel ei ole tagatisfondi;
kesksel vastaspoolel ei ole oma kliirivate liikmetega siduvat korda, mis lubab tal kasutada neilt saadud kogu alustamise tagatist või osa sellest nii, nagu tegemist oleks eelrahastatud osamaksetega.
Kauplemisteabehoidla, kes on asutatud kolmandas riigis ning kellel on lubatud koguda ja säilitada tuletisinstrumente käsitlevaid andmeid liikmesriigis vastavalt selle liikmesriigi õigusnormidele enne kõikide artiklites 9, 56 ja 81 sätestatud regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite vastuvõtmist komisjoni poolt, taotleb tunnustamist vastavalt artiklile 77 kuue kuu jooksul pärast kõnealuste regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite jõustumise kuupäeva.
Kauplemisteabehoidlat, kes on asutatud kolmandas riigis ning kellele on antud luba koguda ja säilitada tuletisinstrumente käsitlevaid andmeid vastavalt liikmesriigi õigusnormidele enne kõikide artiklites 56 ja 81 sätestatud regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite vastuvõtmist komisjoni poolt, võib kasutada artikli 9 kohase aruandluskohustuse täitmiseks kuni käesoleva määruse alusel otsuse tegemiseni kauplemisteabehoidla tunnustamise kohta.
Artikkel 90
Väärtpaberiturujärelevalve personal ja ressursid
Väärtpaberiturujärelevalve hindab 2. jaanuariks 2022 personali- ja ressursivajadusi, mis tulenevad käesoleva määruse kohaste volituste ja ülesannete täitmisest, ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile selle kohta aruande.
Artikkel 91
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
Artikli 65 lõikes 1 osutatud rikkumiste loetelu
Organisatsiooniliste nõuete või huvide konfliktidega seotud rikkumised:
kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 1, kui tal puudub töökindel juhtimiskord, mis hõlmab selgesti määratletud, läbipaistvate ja järjepidevate vastutusaladega selget organisatsioonilist struktuuri ning asjakohast sisekontrolli, sealhulgas usaldusväärset haldusjuhtimis- ja raamatupidamiskorda, mis välistab konfidentsiaalse teabe avalikustamise;
kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 2, kui tal ei ole kirjalikke ja tõhusaid organisatsioonilist ja haldusjuhtimiskorda käsitlevaid eeskirju, et tuvastada ja lahendada võimalikud huvide konfliktid, mis hõlmavad selle juhte, selle töötajaid ning mis tahes selliseid isikuid, kes on otseselt või kaudselt nendega tihedalt seotud;
kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 3, kui ta ei tööta välja asjakohaseid põhimõtteid ja protseduure, millega tagatakse, et kauplemisteabehoidla, sh tema juhid ja töötajad täidavad käesoleva määruse kõiki sätteid;
kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 4, kui tema organisatsiooniline struktuur ei ole selline, mis tagab, et kauplemisteabehoidla osutab teenuseid ja sooritab tegevusi järjepidevalt ja korrektselt;
kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 5, kui ta ei hoia kõrvalteenuseid talitluslikult eraldi ülesandest keskselt koguda ja säilitada andmeid tuletisinstrumentide kohta;
kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 6, kui ta ei taga, et tema kõrgemal juhtkonnal ja juhtorgani liikmetel on piisavalt hea reputatsioon ja kogemused, et tagada kauplemisteabehoidla kindel ja usaldusväärne juhtimine;
kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 7, kui ta ei kehtesta objektiivseid, mittediskrimineerivaid ja avalikustatud juurdepääsunõudeid teenuse osutajatele ja ettevõtjatele, kelle suhtes kehtib artikli 9 kohane aruandluskohustus;
kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 8, kui ta ei avalikusta käesoleva määruse kohaselt osutatavate teenuste hindu, kui ta ei võimalda aruandvatel üksustel eraldi juurdepääsu konkreetsetele teenustele või kui tema kehtestatud hinnad ei ole kulupõhised;
kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõike 9 punkti a, kui ta ei kehtesta nõuetekohaseid menetlusi eri kauplemisteabehoidlate andmete tulemuslikuks kooskõlastavaks võrdlemiseks;
kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõike 9 punkti b, kui ta ei kehtesta nõuetekohaseid menetlusi teatatud andmete terviklikkuse ja õigsuse kontrollimiseks;
kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõike 9 punkti c, kui ta ei kehtesta nõuetekohaseid põhimõtteid andmete nõuetekohaseks ülekandmiseks teistesse kauplemisteabehoidlatesse, kui seda taotlevad artiklis 9 osutatud vastaspooled ja kesksed vastaspooled või kui see on muul põhjusel vajalik.
Tegevusnõuetega seotud rikkumised:
kauplemisteabehoidla rikub artikli 79 lõiget 1, kui ta ei tee kindlaks operatsiooniriski allikaid ega tööta nende minimeerimiseks välja asjakohaseid süsteeme, kontrolle ega protseduure;
kauplemisteabehoidla rikub artikli 79 lõiget 2, kui ta ei tööta välja asjakohast talitluspidevuse kava ja avariitaastekava, mille eesmärk on tagada kauplemisteabehoidla funktsioonide säilimine, tema tegevuse kiire taastamine või kohustuste täitmine;
kauplemisteabehoidla rikub artikli 80 lõiget 1, kui ta ei taga artikli 9 kohaselt saadud teabe konfidentsiaalsust, terviklust või kaitset;
kauplemisteabehoidla rikub artikli 80 lõiget 2, kui ta kasutab käesoleva määruse kohaselt saadud andmeid ärilistel eesmärkidel asjaomaste vastaspoolte nõusolekuta;
kauplemisteabehoidla rikub artikli 80 lõiget 3, kui ta ei salvesta kohe artikli 9 kohaselt saadud teavet või kui ta ei säilita seda vähemalt kümme aastat pärast vastavate lepingute lõppemist või kui ta ei rakenda kiireid ja tõhusaid protseduure, et salvestada säilitatavas teabes tehtavad muudatused;
kauplemisteabehoidla rikub artikli 80 lõiget 4, kui ta ei arvuta artikli 9 kohaselt teavitatud tuletislepingute üksikasjade alusel positsioone tuletisinstrumentide iga liigi kohta ja andmeid esitanud üksuse kohta;
kauplemisteabehoidla rikub artikli 80 lõiget 5, kui ta ei võimalda lepingupooltel kõnealust lepingut käsitlevale teabele juurde pääseda ja seda õigeaegselt muuta;
kauplemisteabehoidla rikub artikli 80 lõiget 6, kui ta ei võta kõiki mõistlikke meetmeid, et hoida ära tema süsteemides hallatava teabe kuritarvitamist.
Läbipaistvuse ja teabe kättesaadavusega seotud rikkumised:
kauplemisteabehoidla rikub artikli 81 lõiget 1, kui ta ei avalda korrapäraselt ja hõlpsasti kättesaadaval viisil talle teatatud lepingutega hõlmatud iga tuletislepingu liigi kohta agregeeritud positsiooni;
kauplemisteabehoidla rikub artikli 81 lõiget 2, kui ta ei võimalda artikli 81 lõikes 3 osutatud üksustele otsest ja kohest juurdepääsu tuletislepingute üksikasjalikele andmetele, mida nad vajavad oma vastavate kohustuste ja volituste täitmiseks.
Järelevalvetegevuse takistamisega seotud rikkumised:
kauplemisteabehoidla rikub artikli 61 lõiget 1, andes ebaõiget või eksitavat teavet vastuseks artikli 61 lõike 2 alusel Väärtpaberiturujärelevalve esitatud lihtteabenõudele või artikli 61 lõike 3 alusel Väärtpaberiturujärelevalve koostatud otsusele teabe nõudmise kohta;
kauplemisteabehoidla annab ebaõigeid või eksitavaid vastuseid artikli 62 lõike 1 punkti c kohaselt esitatud küsimustele;
kauplemisteabehoidla ei järgi õigeaegselt vastavalt artiklile 73 Väärtpaberiturujärelevalve võetud järelevalvemeedet;
kauplemisteabehoidla rikub artikli 55 lõiget 4, kui ta ei teata Väärtpaberiturujärelevalvele õigel ajal oma registreerimise tingimuste olulistest muudatustest.
II LISA
Artikli 65 lõike 3 kohaldamisel kasutatavate raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kajastavate koefitsientide loetelu
Artikli 65 lõikes 2 osutatud põhisummade suhtes kohaldatakse kumulatiivselt järgmisi koefitsiente.
Raskendavaid asjaolusid kajastavad kohandamiskoefitsiendid:
kui rikkumine on toime pandud korduvalt, siis kohaldatakse iga korduva rikkumise puhul koefitsienti 1,1;
kui rikkumise kestus on pikem kui kuus kuud, kohaldatakse koefitsienti 1,5;
kui rikkumine on paljastanud süsteemseid puudusi kauplemisteabehoidla töö korralduses, eriti selle protseduurides, juhtimissüsteemides või sisekontrollis, kohaldatakse koefitsienti 2,2;
kui rikkumine avaldab negatiivset mõju kauplemisteabehoidla poolt säilitatavate andmete kvaliteedile, kohaldatakse koefitsienti 1,5;
kui rikkumine on toime pandud tahtlikult, kohaldatakse koefitsienti 2;
kui rikkumise tuvastamisest alates ei ole võetud parandusmeetmeid, kohaldatakse koefitsienti 1,7;
kui kauplemisteabehoidla kõrgem juhtkond ei ole Väärtpaberiturujärelevalve poolt läbiviidava uurimise käigus teinud Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd, kohaldatakse koefitsienti 1,5.
Kergendavaid asjaolusid kajastavad kohandamiskoefitsiendid:
kui rikkumise kestus on lühem kui 10 tööpäeva, kohaldatakse koefitsienti 0,9;
kui kauplemisteabehoidla kõrgem juhtkond suudab tõendada, et ta on võtnud kõik vajalikud meetmed rikkumise ärahoidmiseks, kohaldatakse koefitsienti 0,7;
kui kauplemisteabehoidla on Väärtpaberiturujärelevalvet rikkumisest teavitanud kiiresti, tõhusalt ja täielikult, kohaldatakse koefitsienti 0,4;
kui kauplemisteabehoidla on vabatahtlikult võtnud meetmeid eesmärgiga tagada, et sarnast rikkumist ei oleks tulevikus võimalik toime panna, kohaldatakse koefitsienti 0,6.
III LISA
Artikli 25j lõikes 1 osutatud rikkumiste loetelu
Kapitalinõuetega seotud rikkumised:
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 16 lõiget 1, kui tal ei ole vähemalt 7,5 miljoni euro suurust püsivat ja olemasolevat algkapitali;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 16 lõiget 2, kui tal ei ole koos jaotamata kasumi ja reservidega kapitali, mis on proportsionaalne tema tegevustest tuleneva riskiga ja kogu aeg piisav, et tagada kõnealuste tegevuste nõuetekohane lõpetamine või restruktureerimine asjakohase aja jooksul ning keskse vastaspoole adekvaatne kaitse selliste krediidi-, vastaspoole, turu-, operatsiooni-, õiguslike ja äririskide vastu, mis ei ole artiklites 41–44 osutatud konkreetsete rahaliste vahenditega juba hõlmatud.
Organisatsiooniliste nõuete või huvide konfliktidega seotud rikkumised:
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 1, kui tal ei ole kindlat juhtimiskorda, mis hõlmab täpselt määratletud, läbipaistvate ja sidusate vastutusaladega selget organisatsioonilist struktuuri, tõhusaid protseduure riskide või võimalike riskide tuvastamiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks ning piisavaid sisekontrollimeetmeid, sealhulgas usaldusväärset juhtimis- ja raamatupidamiskorda;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 2, kui ta ei võta vastu piisavalt tõhusaid põhimõtteid ja protseduure, millega tagatakse, et keskne vastaspool (sh tema juhid ja töötajad) täidab käesolevat määrust;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 3, kui tema organisatsiooniline struktuur ei ole selline, millega tagatakse, et teenuseid osutatakse ja tegevusi sooritatakse järjepidevalt ja korrektselt, või kui ta ei kasuta asjakohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, ressursse ja protseduure;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 4, kui ta ei eralda selgelt riskijuhtimisega seotud aruandluskohustust keskse vastaspoole muude tehingutega seotud aruandluskohustusest;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 5, kui ta ei võta vastu, ei rakenda ega säilita tasustamispoliitikat, millega edendatakse usaldusväärset ja tõhusat riskijuhtimist ning millega ei looda stiimuleid riskistandardite lõdvendamiseks;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 6, kui tema IT-süsteemid ei ole sellised, mis sobivad keeruliste eri liiki teenuste osutamiseks ja tegevuste sooritamiseks selliselt, et tagatakse turvalisuse kõrge tase ning säilitatava teabe terviklikkus ja konfidentsiaalsus;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 7, kui ta ei tee oma juhtimiskorda, keskset vastaspoolt reguleerivaid norme või kliiriva liikme staatuse andmise kriteeriume avalikkusele tasuta kättesaadavaks;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 8, kui teda ei auditeerita sageli ja sõltumatult või kui selliste auditite tulemusi ei edastata juhtorganile või ei tehta Väärtpaberiturujärelevalvele kättesaadavaks;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 27 lõiget 1 või artikli 27 lõike 2 teist lõiku, kui ta ei taga, et tema kõrgemal juhtkonnal ja juhtorgani liikmetel on piisavalt hea reputatsioon ja piisavad kogemused, et tagada keskse vastaspoole kindel ja usaldusväärne juhtimine;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 27 lõiget 2, kui ta ei taga, et tema juhtorgani liikmetest vähemalt üks kolmandik (kuid mitte vähem kui kaks liiget) on sõltumatud liikmed, või kui ta ei kutsu kliirivate liikmete klientide esindajaid juhtorgani koosolekutele, kus arutatakse artiklite 38 ja 39 kohaldamisalasse kuuluvaid küsimusi, või kui ta seob juhtorgani sõltumatute ja muude tegevjuhtkonda mittekuuluvate liikmete tasustamise keskse vastaspoole majandustulemustega;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 27 lõiget 3, kui ta ei määra selgelt kindlaks juhtorgani ülesandeid ja kohustusi või ei tee Väärtpaberiturujärelevalvele või audiitoritele kättesaadavaks juhtorgani koosolekute protokolle;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 28 lõiget 1, kui ta ei moodusta riskikomiteed või see ei koosne tema kliirivate liikmete esindajatest, juhtorgani sõltumatutest liikmetest ja tema klientide esindajatest või ta moodustab riskikomitee selliselt, et ühel nendest esindajate rühmadest on riskikomitees arvuline ülekaal, või ta ei esita Väärtpaberiturujärelevalvele nõudmise korral nõuetekohast teavet riskikomitee tegevuse ja otsuste kohta;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 28 lõiget 2, kui ta ei määra selgelt kindlaks riskikomitee pädevust, sõltumatust tagavat juhtimiskorda, riskikomitee tegevuskorda, riskikomitee liikmeks sobivuse kriteeriume ja liikmete valimise korda või ei avalikusta kõnealust juhtimiskorda või ei määra kindlaks, et riskikomitee eesistuja on juhtorgani sõltumatu liige ning et riskikomitee annab juhtorganile vahetult aru ja korraldab korrapäraselt koosolekuid;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 28 lõiget 3, kui ta ei luba riskikomiteel anda juhtorganile nõu keskse vastaspoole riskijuhtimist mõjutada võiva mis tahes tegevuse kohta või kui ta ei tee keskse vastaspoole riskijuhtimist eriolukorras mõjutavate sündmuste puhul mõistlikke jõupingutusi riskikomiteega konsulteerimiseks;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 28 lõiget 5, kui ta ei teavita Väärtpaberiturujärelevalvet kohe juhtorgani mis tahes otsustest mitte järgida riskikomitee nõuannet;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 29 lõiget 1, kui ta ei säilita vähemalt kümme aastat kõiki nõutavaid dokumente oma osutatud teenuste ja sooritatud tegevuste kohta, et Väärtpaberiturujärelevalve saaks jälgida, kas keskne vastaspool täidab käesolevat määrust;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 29 lõiget 2, kui ta ei säilita vähemalt kümme aastat pärast lepingu lõpetamist kogu teavet kõikide tema töödeldud lepingute kohta sellisel viisil, et on võimalik teha kindlaks tehingu algtingimused enne asjaomase keskse vastaspoole poolt kliirimist;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 29 lõiget 3, kui ta ei tee taotluse korral Väärtpaberiturujärelevalvele ja EKPSi asjaomastele liikmetele kättesaadavaks artikli 29 lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumente ja teavet või kogu teavet kliiritud lepingute positsioonide kohta, olenemata kauplemiskohast, kus tehingud tehti;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 30 lõiget 1, kui ta ei teata Väärtpaberiturujärelevalvele olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete nimesid või nende osaluse suurust, olenemata sellest, kas nende osalus on otsene või kaudne või kas nad on füüsilised või juriidilised isikud, või esitab selle kohta ebaõige või ebatäieliku teabe;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 30 lõiget 4, kui ta võimaldab artikli 30 lõikes 1 osutatud isikutel avaldada mõju, mis on tõenäoliselt vastuolus keskse vastaspoole kindla ja usaldusväärse juhtimisega;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 31 lõiget 1, kui ta ei teavita Väärtpaberiturujärelevalvet juhtimises tehtavatest muudatustest või esitab selle kohta ebaõiget või ebatäielikku teavet ega esita Väärtpaberiturujärelevalvele kogu teavet, mis on vajalik, et hinnata, kas artikli 27 lõike 1 või artikli 27 lõike 2 teise lõigu nõuded on täidetud;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 33 lõiget 1, kui tal ei ole kirjalikke ning tõhusaid organisatsioonilist ja halduskorda käsitlevaid norme, et tuvastada ja lahendada võimalikud huvide konfliktid, millesse on ühelt poolt kaasatud tema ise, sh tema juhid, töötajad või mis tahes sellised isikud, kellel on nende üle otsene või kaudne kontroll või nendega märkimisväärne seos, ning teiselt poolt kliirivad liikmed või nende kliendid, kellest keskne vastaspool on teadlik, või kui ta ei taga ega rakenda võimalike huvide konfliktide lahendamiseks nõuetekohast menetlust;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 33 lõiget 2, kui ta, juhul kui tema huvide konfliktide lahendamise organisatsiooniline või halduskord ei ole piisav, et küllaldase kindlusega tagada kliiriva liikme või kliendi huvide kahjustamise ohu vältimine, ei avalikusta kliirivale liikmele või tema kliendile (kui kõnealune klient on kesksele vastaspoolele teada) enne asjaomase kliiriva liikme tehtavate uute tehingute aktsepteerimist selgel kujul huvide konfliktide üldist laadi või allikat;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 33 lõiget 3, kui ta ei käsitle oma kirjalikus korras olukorda, millest ta on teadlik või peaks teadlik olema ja mis võib tekitada huvide konflikti tingituna teiste selliste ettevõtjate struktuurist ja äritegevusest, kellega tal on ema- või tütarettevõtja suhe;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 33 lõiget 5, kui ta ei võta kõiki mõistlikke abinõusid, et hoida ära tema süsteemides hoitava teabe kuritarvitamine, või ei hoia ära kõnealuse teabe kasutamist muul äriotstarbel või keskse vastaspoole juures säilitatava konfidentsiaalse teabe äriotstarbel kasutamist sellise füüsilise isiku poolt, kellel on keskse vastaspoolega märkimisväärne seos, või sellise juriidilise isiku poolt, kellel on keskse vastaspoolega ema- või tütarettevõtja suhe, v.a juhul, kui klient, kellele see konfidentsiaalne teave kuulub, on eelnevalt andnud oma nõusoleku;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 36 lõiget 1, kui ta ei käitu ausalt ja professionaalselt kooskõlas oma kliirivate liikmete ja nende klientide parimate huvidega;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 36 lõiget 2, kui ta ei kasuta kaebuste kiireks lahendamiseks arusaadavaid, läbipaistvaid ja õiglaseid norme;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 37 lõiget 1 või lõiget 2, kui ta pidevalt kohaldab diskrimineerivaid, mitteläbipaistvaid ja subjektiivseid vastuvõtukriteeriume või muul moel ei suuda tagada pidevalt ausat ja avatud juurdepääsu kesksele vastaspoolele või ei suuda pidevalt tagada, et tema kliirivatel liikmetel on piisavalt rahalisi vahendeid ja nende tegevussuutlikkus on piisav, et täita keskses vastaspooles osalemisega kaasnevad kohustused, või ei kontrolli kord aastas põhjalikult, kas tema kliirivad liikmed nõudeid täidavad;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 37 lõiget 4, kui ta ei kehtesta objektiivset ja läbipaistvat korda, mille kohaselt peatatakse artikli 37 lõike 1 kohastele kriteeriumidele mittevastavate kliirivate liikmete liikmesus ja lõpetatakse see nõuetekohaselt;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 37 lõiget 5, kui ta keeldub artikli 37 lõikes 1 osutatud kriteeriume täitvale kliirivale liikmele juurdepääsu andmisest, välja arvatud juhul, kui ta seda kirjalikult nõuetekohaselt põhjendab, lähtudes põhjalikust riskianalüüsist;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 1, kui ta ei võimalda oma kliirivate liikmete klientidele eraldi juurdepääsu konkreetsetele osutatavatele teenustele;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 39 lõiget 7, kui ta ei paku nimetatud lõikes osutatud eristamise eri tasemeid mõistlikel ärilistel tingimustel.
Tegevusnõuetega seotud rikkumised:
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 34 lõiget 1, kui ta ei kehtesta, rakenda ega säilita asjakohast talitluspidevuse kava ja avariitaastekava, mille eesmärk on tagada keskse vastaspoole funktsioonide säilitamine, tema tegevuse kiire taastamine ja kohustuste täitmine, võimaldades vähemalt taastada katkestuse korral kõik tehingud, et keskne vastaspool saaks jätkata toimimist kindlalt ja viia arveldamise lõpule kavandatud kuupäeval;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 34 lõiget 2, kui ta ei kehtesta, rakenda ega säilita asjakohast protseduuri, mis tagab õigeaegselt ja nõuetekohaselt klientide ja kliirivate liikmete vara ja positsioonidega arveldamise või vara ja positsioonide ülekandmise artikli 25 kohase otsuse alusel tunnustuse kehtetuks tunnistamise korral;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 35 lõike 1 teist lõiku, kui ta annab edasi oma riskijuhtimisega seotud peamised tegevused ilma ESMA heakskiiduta;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 39 lõiget 1, kui ta ei säilita eraldi andmeid ega pea eraldi kontosid, mis võimaldavad tal igal ajal ja viivitamata eristada keskse vastaspoole kontodel ühe kliiriva liikme nimel ja arvel hoitavaid varasid ja positsioone teise kliiriva liikme nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest ning tema enda varadest;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 39 lõiget 2, kui ta ei paku või vastava taotluse korral ei võimalda eraldi andmete säilitamist ja eraldi kontode pidamist, et iga kliiriv liige saaks eristada keskse vastaspoole kontodel hoitavaid asjaomase kliiriva liikme varasid ja positsioone tema klientide nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 39 lõiget 3, kui ta ei paku või vastava taotluse korral ei võimalda eraldi andmete säilitamist ja eraldi kontode pidamist, et iga kliiriv liige saaks keskse vastaspoole kontodel eristada ühe kliendi nimel ja arvel hoitavaid varasid ja positsioone teiste klientide nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest, või kui ta taotluse korral ei paku oma kliirivatele liikmetele võimalust avada rohkem kontosid nende enda nimel või nende klientide nimel ja arvel;
teise taseme keskne vastaspool rikub artiklit 40, kui ta ei mõõda ega hinda peaaegu reaalajas oma likviidsus- ja krediidiriski positsiooni iga kliiriva liikme ja vajaduse korral teise sellise keskse vastaspoole suhtes, kellega ta on sõlminud koostalitluskokkuleppe, või kui tal ei ole juurdepääsu hinnakujunduse allikatele, et tõhusalt mõõta oma riskipositsioone mõistlikest kuludest lähtuvalt;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 41 lõiget 1, kui ta oma krediidiriski positsioonide piiramiseks ei kehtesta kliirivatele liikmetele või vajaduse korral koostalitluskokkulepetega hõlmatud kesksetele vastaspooltele võimendustagatisi ega nõua nende seadmist või kui kehtestatud või nõutud tagatised ei ole piisavad, et katta võimalikke riske, mis keskse vastaspoole hinnangul võivad asjaomaste positsioonide likvideerimiseni ilmneda, või katta kahjud, mis on tingitud vähemalt 99 % riskipositsioonide muutusest teatava aja jooksul, või tagada, et keskne vastaspool hangiks kõikidelt oma kliirivatelt liikmetelt ja vajaduse korral kõikidelt kesksetelt vastaspooltelt, kellega on sõlmitud koostalitluskokkulepped, vähemalt kord päevas tagatised, et täies ulatuses katta oma riskipositsioonid, või need tagatised ei ole piisavad, et arvestada vajaduse korral mis tahes võimalikku protsüklilist mõju;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 41 lõiget 2, kui ta ei võta võimendustagatise nõuete kehtestamiseks vastu mudeleid ja parameetreid, mis kajastavad kliiritavate toodete riskitunnuseid ja mille puhul võetakse arvesse tagatiste seadmise nõudmise intervalli, turulikviidsust ning muutuste võimalikkust tehingu kestuse jooksul;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 41 lõiget 3, kui ta ei näe ette võimendustagatist ega nõua selle seadmist päevasiseselt, ent hiljemalt siis, kui ületatakse eelnevalt kindlaksmääratud künniseid;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 42 lõiget 3, kui ta ei moodusta tagatisfondi, mis võimaldab kesksel vastaspoolel ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes tulla toime vähemalt siis, kui kliiriv liige, kelle krediidiriskile ta on kõige rohkem avatud, või suuruselt teise ja kolmanda riskipositsiooniga kliirivad liikmed, kui nendega seotud krediidiriskide summa on suurem, ei täida oma lepingulisi kohustusi, või kui ta ei tööta välja stsenaariume, mis hõlmavad nende turgude kõige suurema volatiilsusega perioode, kus keskne vastaspool teenuseid osutab, ning mitut võimalikku tulevast stsenaariumi, milles võetakse arvesse finantsinstrumentide ootamatut müüki ja turu likviidsuse kiiret vähenemist;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 43 lõiget 2, kui tema artiklis 42 osutatud tagatisfond ja artikli 43 lõikes 1 osutatud muud rahalised vahendid ei võimalda tal igal ajal toime tulla kahe kõige suurema riskipositsiooniga kliiriva liikme kohustuste mittetäitmisega ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 44 lõiget 1, kui tal ei ole igal ajal juurdepääsu piisavale likviidsusele, et pakkuda oma teenuseid ja sooritada tegevusi, või kui ta ei mõõda oma võimalikku likviidsusvajadust iga päev;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 45 lõikeid 1, 2 ja 3, kui ta ei kasuta kahju katmiseks kõigepealt selle kliiriva liikme antud tagatisi, kes ei täida oma lepingulisi kohustusi, ja alles siis muid rahalisi vahendeid;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 45 lõiget 4, kui ta ei kasuta selleks otstarbeks määratud omavahendeid enne kohustusi täitvate kliirivate liikmete poolt tagatisfondi tehtud maksete kasutamist;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 46 lõiget 1, kui ta aktsepteerib oma kliirivate liikmete esialgse ja püsiva riskipositsiooni katmiseks muid tagatisi peale väga likviidsete tagatiste, mille krediidi- ja tururisk on minimaalne, kui sellised muud tagatised ei ole komisjoni poolt artikli 46 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakti kohaselt lubatud;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 47 lõiget 1, kui investeerib oma rahalisi vahendeid muudesse kui üksnes rahasse või väga likviidsetesse finantsinstrumentidesse, mille turu- ja krediidirisk on minimaalne ning mida on võimalik minimaalse ebasoodsa hinnaefektiga kiiresti likvideerida;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 47 lõiget 3, kui ta ei anna tagatisvarana või tagatisfondi maksetena esitatud finantsinstrumente võimaluse korral hoiule väärtpaberiarveldussüsteemide korraldajatele, kes tagavad kõnealuste finantsinstrumentide täieliku kaitse, või kui ta ei kasuta muid volitatud finantsasutustega sõlmitud kõrge turvalisusega kokkuleppeid;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 47 lõiget 4, kui ta ei hoiusta raha volitatud finantsasutustes kõrge turvalisusega kokkulepete kaudu või ei kasuta keskpankades hoiustamise püsivõimalust või muud sarnast keskpankade poolt pakutavat võimalust;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 47 lõiget 5, kui ta hoiustab varasid kolmanda isiku juures, kuid ei taga, et kliirivatele liikmetele kuuluvad varad hoitakse eraldi kesksele vastaspoolele kuuluvatest varadest ja asjaomasele kolmandale isikule kuuluvatest varadest kolmanda isiku raamatupidamisarvestuses eri kontodele kirjendamise abil või muude samaväärsete meetmete abil, millega tagatakse samatasemeline kaitse, või kui tal ei ole vajaduse korral võimalik finantsinstrumente kohe kasutada;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 47 lõiget 6, kui ta investeerib oma kapitali või artiklites 41–44 sätestatud nõuetest tulenevad summad oma väärtpaberitesse või oma ema- või tütarettevõtja väärtpaberitesse;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 48 lõiget 1, kui ta ei näe ette üksikasjalikku menetlust, mida järgitakse, kui kliiriv liige ei täida artiklis 37 sätestatud osalusnõudeid keskse vastaspoole määratud tähtaja jooksul ja kooskõlas keskse vastaspoole kehtestatud protseduuridega, või kui ta ei kirjelda üksikasjalikult menetlust, mida järgitakse, kui keskne vastaspool ei ole kliiriva liikme poolt kohustuste mittetäitmisest teatanud, või kui ta ei vaata kõnealuseid menetlusi kord aastas läbi;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 48 lõiget 2, kui ta ei tegutse kohe, et piirata kliiriva liikme kohustuste mittetäitmisest tulenevat kahju ja likviidsussurvet ning tagada, et kliiriva liikme positsioonide sulgemine ei häiri kohustusi täitvate kliirivate liikmete tehinguid ega tekita neile kahju, mida neil ei ole võimalik ette näha ega kontrollida;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 48 lõiget 3, kui ta ei teavita kohe Väärtpaberiturujärelevalvet, enne kui rikkumismenetluse algatamine on välja kuulutatud või selline menetlus on käivitunud;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 48 lõiget 4, kui ta ei tee kindlaks, et rikkumismenetlus on rakendatav, ega võta kõiki mõistlikke samme tagamaks, et tal on õiguslik võim likvideerida kohustusi mittetäitva kliiriva liikme omandipositsioonid ja kanda kohustusi mittetäitva kliiriva liikme klientide positsioonid üle või need likvideerida;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 49 lõiget 1, kui ta ei vaata korrapäraselt läbi oma võimendustagatise nõuete, tagatisfondi maksete, tagatisnõuete ja muude riskikontrollimehhanismide arvutamiseks kasutatavaid mudeleid ja parameetreid; ei kohalda kõnealuste mudelite suhtes rangeid ja sagedasi stressiteste, et hinnata nende vastupanuvõimet ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes; ei korralda järelteste, et hinnata kasutatavate meetodite usaldusväärsust; ei hangi sõltumatut hinnangut; ei teavita Väärtpaberiturujärelevalvet tehtud testide tulemustest; ei hangi enne mudelite või parameetrite olulist muutmist Väärtpaberiturujärelevalve hinnangut, kui Väärtpaberiturujärelevalve ei lubanud enne olulise muudatuse kinnitamist selle ajutist vastuvõtmist;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 49 lõiget 2, kui ta ei testi rikkumismenetluse põhiaspekte korrapäraselt või ei võta kõiki mõistlikke meetmeid tagamaks, et kõik kliirivad liikmed saavad nendest aru ja et nad on kehtestanud asjaomase korra, mida rakendatakse kohustuste mittetäitmisel;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50 lõiget 1, kui ta ei kasuta, kui see on praktiline ja võimalik, oma tehingute arveldamiseks keskpanga raha või ei võta keskpanga raha mittekasutamise korral meetmeid rahaga arveldamise riskide rangeks piiramiseks;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50 lõiget 3, kui ta ei välista põhiriski, kasutades võimalikult suures ulatuses väärtpaberiülekannet makse vastu, kui kesksel vastaspoolel on kohustus kanda finantsinstrumendid üle või ta saab ise finantsinstrumentide ülekandeid;
teise taseme keskne vastaspool rikub artiklit 50a või 50b, kui ta ei arvuta KCCP väärtust kõnealuste artiklite järgi või ei järgi KCCP arvutamiseks artikli 50a lõikes 2 ning artiklites 50b ja 50d sätestatud norme;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50a lõiget 3, kui ta arvutab KCCP harvem kui kord kvartalis või harvem, kui seda nõuab Väärtpaberiturujärelevalve kooskõlas artikli 50a lõikega 3;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 51 lõiget 2, kui tal ei ole mittediskrimineerivat juurdepääsu nii andmetele, mida ta vajab kauplemiskohalt saadud ülesannete täitmiseks, kuni see keskne vastaspool täidab kauplemiskoha poolseid tegevus- ja tehnilisi nõudeid, kui ka vastavale arveldussüsteemile;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 52 lõiget 1, kui ta sõlmib koostalitluskokkuleppe nii, et mõni kõnealuse lõike punktides a–d sätestatud nõue ei ole täidetud;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 53 lõiget 1, kui ta ei erista oma kontodel teise keskse vastaspoole, kellega ta on sõlminud koostalitluskokkuleppe, nimel ja arvel hoitavaid varasid ja positsioone;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 54 lõiget 1, kui ta sõlmib koostalitluskokkuleppe ilma Väärtpaberiturujärelevalve eelneva heakskiiduta.
Läbipaistvuse ja teabe kättesaadavusega seotud rikkumised:
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 1, kui ta ei avalikusta iga osutatava teenuse hinda ja tasusid eraldi, sealhulgas hinna alandamine või vähendamine ning sellise hinnaalanduse või -vähendamise tingimused;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 1, kui ta ei avalda Väärtpaberiturujärelevalvele teavet oma teenuste kulude ja tulude kohta;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 2, kui ta ei avalda oma kliirivatele liikmetele ja nende klientidele osutatavate teenustega seotud riske;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 3, kui ta ei avalda oma kliirivatele liikmetele või Väärtpaberiturujärelevalvele hinnateavet, mida kasutatakse selleks, et arvutada päevalõpupositsioonid oma kliirivate liikmete suhtes, või ei avalikusta iga instrumendi kohta tema poolt kliiritud tehingute koondmahtu;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 4, kui ta ei avalikusta sideprotokollide talitlus- ja tehnilisi nõudeid, mis hõlmavad kolmandate isikutega suhtlemisel kasutatavaid sisu- ja sõnumivorminguid, sh artiklis 7 osutatud tegevus- ja tehnilisi nõudeid;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 5, kui ta ei avalikusta kõiki juhtusid, mil kliiriv liige on artikli 37 lõikes 1 osutatud kriteeriume või artikli 38 lõikes 1 sätestatud nõudeid rikkunud, välja arvatud juhul, kui Väärtpaberiturujärelevalve on seisukohal, et sellise rikkumise avalikustamine seaks ohtu finantsstabiilsuse või usalduse turu vastu või ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 6, kui ta ei esita oma kliirivatele liikmetele simulatsioonivahendit, mis võimaldab neil määrata kindlaks selle täiendava alustamise tagatise brutosumma, mida keskne vastaspool võib nõuda uue tehingu kliirimisel;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 7, kui ta ei esita oma kliirivatele liikmetele teavet tema kasutatavate alustamise tagatise mudelite kohta, mis on esitatud kõnealuse lõike teise lause punktides a, b ja c;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 39 lõiget 7, kui ta ei avalikusta tema poolt pakutava eristamise eri tasemetega seotud kaitstuse tasemeid ja kulusid;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 49 lõiget 3, kui ta ei avalikusta põhiteavet riskijuhtimismudeli kohta või artikli 49 lõikes 1 osutatud stressitestide korraldamisel kasutatavate eelduste kohta;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50 lõiget 2, kui ta ei esita selgelt oma kohustusi seoses finantsinstrumentide ülekandmisega, sealhulgas märkides, kas tal on kohustus finantsinstrumendid üle kanda või ta saab ise finantsinstrumentide ülekande või kas ta korvab ülekandmisel tekkiva kahju osalistele;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50c lõiget 1, kui ta ei edasta oma kliirivatest liikmetest nendele, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, või nende pädevatele asutustele artikli 50c lõike 1 punktides a–e osutatud teavet;
teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50c lõiget 2, kui ta teavitab oma neid kliirivaid liikmeid, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, harvem kui kord kvartalis või harvem, kui seda nõuab Väärtpaberiturujärelevalve kooskõlas artikli 50c lõikega 2.
Järelevalvetegevuse takistamisega seotud rikkumised:
keskne vastaspool rikub artiklit 25f, kui ta ei anna teavet vastuseks artikli 25f lõike 3 kohasele teabenõude otsusele või kui ta annab ebaõiget või eksitavat teavet vastuseks artikli 25f lõike 2 kohaselt Väärtpaberiturujärelevalve esitatud lihtteabenõudele või artikli 25f lõike 3 kohaselt Väärtpaberiturujärelevalve tehtud otsusele teabe nõudmise kohta;
keskne vastaspool või selle esindaja annab ebaõigeid või eksitavaid vastuseid artikli 25g lõike 1 punkti c kohaselt esitatud küsimustele;
keskne vastaspool rikub artikli 25g lõike 1 punkti e, kuna ta ei täida Väärtpaberiturujärelevalve nõuet esitada telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevad andmed;
teise taseme keskne vastaspool täida õigel ajal artikli 25q kohase Väärtpaberiturujärelevalve otsusega nõutud järelevalvemeedet;
teise taseme keskne vastaspool ei allu artikli 25h alusel Väärtpaberiturujärelevalve poolt vastu võetud uurimisotsuses nõutud kohapealsele kontrollile.
IV LISA
Artikli 25j lõike 3 kohaldamisel kasutatavate raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kajastavate koefitsientide loetelu
Artikli 25j lõikes 2 osutatud põhisummade suhtes kohaldatakse kumulatiivselt järgmisi koefitsiente.
Raskendavaid asjaolusid kajastavad kohandamiskoefitsiendid:
kui rikkumine on toime pandud korduvalt, siis kohaldatakse iga korduva rikkumise puhul lisakoefitsienti 1,1 ;
kui rikkumise kestus on pikem kui kuus kuud, kohaldatakse koefitsienti 1,5 ;
kui rikkumine on paljastanud süsteemseid puudusi keskse vastaspoole töö korralduses, eriti selle protseduurides, juhtimissüsteemides või sisekontrollis, kohaldatakse koefitsienti 2,2 ;
kui rikkumine avaldab negatiivset mõju keskse vastaspoole tegevuste ja teenuste kvaliteedile, kohaldatakse koefitsienti 1,5 ;
kui rikkumine on toime pandud tahtlikult, kohaldatakse koefitsienti 2;
kui rikkumise tuvastamisest alates ei ole võetud parandusmeetmeid, kohaldatakse koefitsienti 1,7 ;
kui keskse vastaspoole kõrgem juhtkond ei ole Väärtpaberiturujärelevalve poolt läbiviidava uurimise käigus teinud Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd, kohaldatakse koefitsienti 1,5 .
Kergendavaid asjaolusid kajastavad kohandamiskoefitsiendid:
kui rikkumise kestus on lühem kui kümme tööpäeva, kohaldatakse koefitsienti 0,9 ;
kui keskse vastaspoole kõrgem juhtkond suudab tõendada, et ta on võtnud kõik vajalikud meetmed rikkumise ärahoidmiseks, kohaldatakse koefitsienti 0,7 ;
kui keskne vastaspool on Väärtpaberiturujärelevalvet rikkumisest teavitanud kiiresti, tõhusalt ja täielikult, kohaldatakse koefitsienti 0,4 ;
kui keskne vastaspool on vabatahtlikult võtnud meetmeid eesmärgiga tagada, et sarnast rikkumist ei oleks tulevikus võimalik toime panna, kohaldatakse koefitsienti 0,6 .
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).
( 6 ) ELT L 35, 11.2.2003, lk 1.
( 7 ) ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.
( 8 ) EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1.
( 9 ) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.
( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).
( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).
( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).
( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1).
( 14 ) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).
( 15 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).
( 16 ) EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1.
( 17 ) EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43.
( 18 ) ELT L 176, 27.6.2013, p.1.
( 19 ) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).
( 20 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/25/EÜ ülevõtmispakkumiste kohta (ELT L 142, 30.4.2004, lk 12).
( 21 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 713/2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.8.2009, lk 1).
( 22 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).
( 23 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).
( 24 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/834, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, teatamisnõuete, keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodite, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning nõuetega kauplemisteabehoidlatele (ELT L 141, 28.5.2019, lk 42).
( 25 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1131 rahaturufondide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 8).
( 26 ) EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45.