02007R1234-20121003

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 02007R1234-20121003 - EN

Document 02007R1234-20121003

Help

Consolidated text: Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007 , millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)

Access initial legal act

(

Legal status of the document No longer in force

)

Access latest version (31/12/2013) 31/12/2013

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/1234/2012-10-03

HTML

PDF

2007R1234 — ET — 03.10.2012 — 011.001

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (EÜT L 299, 16.11.2007, p.1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 247/2008, 17. märts 2008,	L 76	1	19.3.2008
M2	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 248/2008, 17. märts 2008,	L 76	6	19.3.2008
►M3	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 361/2008, 14. aprill 2008,	L 121	1	7.5.2008
►M4	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 470/2008, 26. mai 2008,	L 140	1	30.5.2008
M5	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2008, 6. juuni 2008,	L 149	61	7.6.2008
►M6	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 13/2009, 18. detsember 2008,	L 5	1	9.1.2009
►M7	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 72/2009, 19. jaanuar 2009,	L 30	1	31.1.2009
M8	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 183/2009, 6. märts 2009,	L 63	9	7.3.2009
►M9	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 435/2009, 26. mai 2009,	L 128	12	27.5.2009
►M10	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 491/2009, 25. mai 2009,	L 154	1	17.6.2009
►M11	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1047/2009, 19. oktoober 2009,	L 290	1	6.11.2009
►M12	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1140/2009, 20. november 2009,	L 312	4	27.11.2009
►M13	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 513/2010, 15. juuni 2010,	L 150	40	16.6.2010
►M14	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1234/2010, 15. detsember 2010,	L 346	11	30.12.2010
►M15	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 121/2012, 15. veebruar 2012,	L 44	1	16.2.2012
►M16	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 261/2012, 14. märts 2012,	L 94	38	30.3.2012

Parandatud:

►C1	Parandus, EÜT L 230, 2.9.2009, lk 6 (72/2009)
►C2	Parandus, EÜT L 220, 21.8.2010, lk 76 (72/2009)
►C3	Parandus, EÜT L 276, 21.10.2011, lk 63 (361/2008)
►C4	Parandus, EÜT L 313, 26.11.2011, lk 47 (491/2009)

▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1234/2007,

22. oktoober 2007,

millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 36 ja 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust ( 1 )

ning arvestades järgmist:

(1)	Põllumajandustoodete ühisturu toimimise ja arenguga peaks kaasnema ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi “ÜPP”) väljatöötamine, et eelkõige kaasata põllumajandustoodete ühine turukorraldus (edaspidi “ÜTK”), mille vorm võib asutamislepingu artikli 34 kohaselt sõltuvalt tootest erineda.

(2)

Alates ÜPP kasutuselevõtust on nõukogu vastu võtnud 21 ühist turukorraldust iga toote või tooterühma kohta, millest igaühte reguleeritakse nõukogu eraldiseisva alusmäärusega:

— nõukogu 27. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ) nr 234/68 elustaimede ja lillekasvatustoodete turu ühise korralduse kehtestamise kohta ( 2 );

— nõukogu 28. juuni 1968. aasta määrus (EMÜ) nr 827/68 teatavate asutamislepingu II lisas loetletud toodete turu ühise korralduse kohta ( 3 );

— nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 2759/75 sealihaturu ühise korralduse kohta ( 4 );

— nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 2771/75 munaturu ühise korralduse kohta ( 5 );

— nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 2777/75 kodulinnulihaturu ühise korralduse kohta ( 6 );

— nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2075/92 toortubakaturu ühise korralduse kohta ( 7 );

— nõukogu 13. veebruari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 404/93 banaanituru ühise korralduse kohta ( 8 );

— nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta ( 9 );

— nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2201/96 töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta ( 10 );

— nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1254/1999 veiseliha- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta ( 11 );

— nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta ( 12 );

— nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta ( 13 );

— nõukogu 27. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1673/2000 kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi turu ühise korralduse kohta ( 14 );

— nõukogu 19. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2529/2001 lamba- ja kitselihaturu ühise korralduse kohta ( 15 );

— nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta ( 16 );

— nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta ( 17 );

— nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1786/2003 kuivsöödaturu ühise korralduse kohta ( 18 );

— nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 865/2004, mis käsitleb oliiviõli- ja lauaoliivide turu ühist korraldust ( 19 );

— nõukogu 23. novembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1947/2005, mis käsitleb seemneturu ühist korraldust ( 20 );

— nõukogu 23. novembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1952/2005, mis käsitleb humalaturu ühist korraldust ( 21 );

— nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta ( 22 ).

(3)

Lisaks on nõukogu vastu võtnud kolm määrust, mis sisaldavad teatavaid tooteid käsitlevaid erieeskirju, kuid ei kehtesta nende toodete jaoks ühist turukorraldust:

— nõukogu 8. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 670/2003, milles sätestatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi turgu käsitlevad erimeetmed ( 23 );

— nõukogu 26. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 797/2004 mesindustoodete tootmise ja turustamise üldtingimuste parandamiseks võetavate meetmete kohta ( 24 );

— nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1544/2006, milles sätestatakse erimeetmed siidiusside kasvatamise edendamiseks ( 25 ).

(4)

Eespool nimetatud määrustega (edaspidi “alusmäärused”) kaasnevad sageli täiendavad nõukogu määrused. Enamik alusmäärusi on sama struktuuriga ja sisaldab arvukalt ühiseid sätteid. Eriti kehtib see kolmandate riikidega kauplemise eeskirjade ning üldsätete kohta, kuid teataval määral ka siseturuga seotud eeskirjade kohta. Alusmäärused sisaldavad sageli erinevaid lahendusi samadele või sarnastele probleemidele.

(5)

Ühendus on mõnda aega püüdnud ühise põllumajanduspoliitika reguleerivat keskkonda lihtsustada. Seega kehtestati nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, ( 26 ) kõikide otsetoetuste horisontaalne õigusraamistik, mis koondab rea toetussüsteeme ühtseks pindalatoetuseks. Seda lähenemisviisi tuleks kohaldada ka alusmääruste suhtes. Sellega seoses tuleks alusmäärustes sisalduvad eeskirjad koondada ühtseks õiguslikuks raamistikuks ning sektoriviisiline lähenemine asendada võimaluse korral horisontaalsega.

(6)	Eespool mainitud kaalutlusi arvesse võttes tuleks algmäärused kehtetuks tunnistada ja asendada ühe määrusega.

(7)

Lihtsustamine ei tohiks kahtluse alla seada ühises põllumajanduspoliitikas aastate jooksul tehtud poliitilisi otsuseid. Seepärast peaks käesolevas määruses piirduma tehnilise lihtsustamisega. See ei tohiks olemasolevaid õigusakte kehtetuks tunnistada ega muuta, kui need ei ole vananenud, üleliigseks osutunud või ei kuulu oma eripära tõttu nõukogu pädevusse, ega sätestada uusi õigusakte või meetmeid.

(8)

Sellest tulenevalt ei tohiks käesolev määrus hõlmata ühise turukorralduse neid osi, mille suhtes viiakse läbi poliitilisi reforme. Antud juhul tähendab see enamikku puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögivilja- ning veinisektori osadest. Määrustes (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1493/1999 sisalduvad sätted tuleks seetõttu inkorporeerida käesolevasse määrusesse üksnes selles ulatuses, milles nad ei ole hõlmatud poliitiliste reformidega. Nende põllumajandusturgude ühise korralduse sisulised sätted tuleks kaasata alles siis, kui on läbi viidud vastavad reformid.

(9)

Teravilja-, riisi-, suhkru-, kuivsööda-, seemne-, oliiviõli- ja lauaoliivide, lina- ja kanepi-, banaani-, piima- ja piimatoote- ning siidiusside turgude ühises korralduses nähakse ette turustusaastad, mis on peamiselt kohandatud nende toodete vastavatele bioloogilistele tootmistsüklitele. Seetõttu tuleks käesolevasse määrusesse kaasata nendes sektorites kindlaks määratud turustusaastad.

(10)

Turgude stabiliseerimiseks ja põllumajandusega tegelevale rahvastikuosale rahuldava elatustaseme tagamiseks on eri sektorites paralleelselt otsetoetuskavade kasutuselevõtmisega välja töötatud hinnatoetussüsteemide diferentseeritud süsteem, milles võetakse ühest küljest arvesse iga sektori vajadusi, teisalt aga eri sektorite omavahelist sõltuvust. Neid meetmeid rakendatakse riikliku sekkumise või eraladustamise toetuse maksmise vormis teravilja-, riisi-, suhkru-, oliiviõli ja lauaoliivide, veiseliha- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoote-, sealiha- ning lamba- ja kitselihasektori suhtes. Käesoleva määruse eesmärke arvestades on seega vaja säilitada varem väljatöötatud vahenditega ette nähtud hinnatoetusmeetmed, tegemata neisse olulisi muudatusi võrreldes varasema õigusliku olukorraga.

(11)	Selguse ja läbipaistvuse huvides tuleks neid meetmeid reguleerivad sätted allutada ühisele struktuurile, säilitades samas igas sektoris järgitava poliitika. Selleks on asjakohane eristada võrdlus- ja sekkumishindu.

(12)

Teravilja-, veise- ja vasikaliha, piima- ja piimatoodete turu ühine korraldus sisaldab sätteid, mille kohaselt nõukogu võib hinnatasemeid muuta, tegutsedes asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras. Arvestades hinnasüsteemide tundlikkust, tuleks täpsustada, et artikli 37 lõike 2 kohane hinnatasemete muutmise võimalus kehtib kõigi käesoleva määrusega hõlmatud sektorite suhtes.

(13)

Lisaks sätestatakse suhkru ühise turukorraldusega võimalus vaadata läbi suhkru standardkvaliteete, mis on täiendavalt määratletud määruses (EÜ) nr 318/2006, et võtta eelkõige arvesse kaubandusnõudeid ning tehnilise analüüsi arenguid. Seetõttu sätestati kõnealuse määrusega, et komisjonil on volitus asjakohast lisa muuta. Eelkõige on seda võimalust vaja säilitada selleks, et komisjon saaks vajaduse korral kiiresti meetmeid võtta.

(14)	Ühenduse turu suhkruhindade kohta usaldusväärse teabe saamise tagamiseks tuleks suhkru ühises turukorralduses sätestatud hinnaaruandluse süsteem kaasata käesolevasse määrusesse lähtuvalt sellest, mille alusel valge suhkru turuhinna tasemed tuleks kindlaks määrata.

(15)

Et vältida teravilja, riisi, või ja lõssipulbri sekkumissüsteemi muutumist omaette turustusvõimaluseks, tuleks säilitada võimalus näha riikliku sekkumise alustamine ette vaid aasta teatavatel perioodidel. Veise- ja vasikalihatoodete, sealiha ning või puhul peaks riikliku sekkumise alustamine ja lõpetamine sõltuma teatava perioodi turuhinna tasemetest. Maisi-, riisi- ja suhkru osas tuleks säilitada nende koguste piirang, mille ulatuses on kokkuost riikliku sekkumise korras lubatud. Või ja lõssipulbri puhul on vaja säilitada komisjoni õigus peatada tavapärane kokkuost teatava koguse saavutamisel või asendada see pakkumismenetluse alusel toimuva kokkuostuga.

(16)

Minevikus vähendas teravilja- ja riisi- ning veise- ja vasikalihaturu ühine korraldus riiklikul sekkumisel rakendatavat hinnataset ning määras selle kindlaks otsetoetuskavade kasutuselevõtuga nendes sektorites. Seega on nende toetuskavade raames antav abi ja sekkumishinnad omavahel tihedalt seotud. Piima- ja piimatoodete sektori toodete vastav hinnatase oli kindlaks määratud, et edendada asjakohase sektori toodete tarbimist ja parandada nende konkurentsivõimet. Riisi- ja suhkrusektoris olid hinnad kindlaks määratud, et aidata kaasa turu stabiliseerimisele olukordades, kus turustusaasta turuhind langeb järgmiseks turustusaastaks kindlaksmääratud võrdlushinnast madalamale. Need nõukogu poliitilised otsused jäävad endiselt jõusse.

(17)	Nagu ka varasemates ühistes turukorraldustes, tuleks käesolevas määruses sätestada riikliku sekkumise korras ostetud toodete müümise võimalus. Selliseid meetmeid tuleks võtta viisil, mis väldib turuhäireid ning tagab võrdse juurdepääsu kaupadele ja ostjate võrdse kohtlemise.

(18)

Mitmete põllumajandustoodete sekkumisvarude tõttu on ühendusel potentsiaalne võimalus oluliselt kaasa aidata oma enim puudust kannatavate kodanike heaolule. Ühenduse huve silmas pidades tuleb seda võimalust asjakohaseid meetmeid rakendades ka edaspidi kasutada, kuni varud on vähenenud normaalkoguseni. Neid kaalutlusi arvesse võttes on toidu jaotamist heategevusorganisatsioonide poolt seni reguleeritud nõukogu 10. detsembri 1987. aasta määrusega (EMÜ) nr 3730/87, millega kehtestatakse sekkumisvarudest pärit ja ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele jaotamiseks mõeldud toiduainete kindlaksmääratud organisatsioonidele tarnimise üldeeskirjad ( 27 ). See oluline sotsiaalne meede, mis võib olla arvestatava väärtusega enim puudust kannatavatele isikutele, tuleks säilitada ja inkorporeerida käesoleva määruse raamistikku.

(19)

Piimaturu tasakaalustamiseks ning turuhindade stabiliseerimiseks on piima- ja piimatoodete turu ühises korralduses ette nähtud koore, teatavate või- ja juustutoodete eraladustamise toetamine. Lisaks on komisjonile antud õigus otsustada teatavate muude juustutoodete, samuti valge suhkru, teatavate oliiviõliliikide ning teatavate veise- ja vasikalihatoodete, lõssipulbri, sea-, lamba- ja kitseliha eraladustamise toetamise üle. Käesoleva määruse eesmärki arvestades tuleks need meetmed säilitada.

(20)

Nõukogu 24. juuli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1183/2006 ühenduse täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisskaala kohta, ( 28 ) nõukogu 7. mai 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 1186/90, millega laiendatakse ühenduses kehtiva täiskasvanud veiste rümpade liigitusskaala reguleerimisala, ( 29 ) nõukogu 13. novembri 1984. aasta määrusega (EMÜ) nr 3220/84, millega määratakse kindlaks ühenduse searümpade liigitusskaala, ( 30 ) ja nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 2137/92, mis käsitleb lambarümpade ühenduse liigitusskaalat ja määratleb ühenduse värskete või külmutatud lambarümpade standardkvaliteedi, ( 31 ) on sätestatud ühenduse rümpade liigitusskaalad veise- ja vasikaliha-, sealiha- ning lamba- ja kitselihasektoris. Need skeemid on väga olulised nimetatud sektorites hindade registreerimiseks ja sekkumiskorra kohaldamiseks. Lisaks sellele järgivad nad turu läbipaistvuse parandamise eesmärki. Sellised rümpade liigitamise skeemid tuleks säilitada. Seetõttu on asjakohane kaasata nende skeemide peamised elemendid käesolevasse määrusesse, andes komisjonile volituse reguleerida rakenduseeskirjade teatud küsimusi, mis on pigem tehnilise iseloomuga.

(21)

Loomataudide leviku tõkestamiseks kavandatud meetmete kohaldamisest tulenevad vaba ringluse piirangud võivad ühe või mitme liikmesriigi teatavate toodete turul põhjustada raskusi. Kogemused näitavad, et tõsised turuhäired, näiteks tarbimise või hindade oluline vähenemine, võivad olla seotud inimeste või loomade terviseriskidest tuleneva tarbijate usalduse kaotusega.

(22)

Seetõttu tuleks veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoote-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna- ja linnulihaturu ühises korralduses sätestatud erakorralised turutoetusmeetmed, mille eesmärk on selliseid olukordi heastada, kaasata käesolevasse määrusesse samadel tingimustel, nagu neid on siiani kohaldatud. Neid erakorralisi turutoetusmeetmeid peaks võtma komisjon ja need peaksid olema otseselt seotud haiguste leviku tõkestamiseks vastuvõetud tervishoiu- ja veterinaarmeetmetega või neile järgnema. Neid meetmeid tuleks võtta liikmesriikide palvel, et vältida tõsiseid häireid asjaomastel turgudel.

(23)

Käesoleva määrusega peaks säilitama komisjonile antud võimaluse võtta vastu teravilja- ja riisituru ühises korralduses sätestatud erisekkumismeetmed, kui see on vajalik tõhusaks ja tulemuslikuks reageerimiseks teraviljasektori turuhäirete ohule ning ulatusliku riikliku sekkumise vältimiseks ühenduse teatavate piirkondade riisisektoris või koorimata riisi puudujääkide kompenseerimiseks pärast loodusõnnetusi.

(24)	Selleks et tagada ühenduse suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatajatele rahuldav elatustase, tuleks kindlaks määrata kvoodikohase ja standardkvaliteedile vastava suhkrupeedi miinimumhind ning määratleda kõnealune standardkvaliteet.

(25)	Suhkruettevõtjate ja suhkrupeedikasvatajate õiguste ja kohustuste õiglase tasakaalu tagamiseks on vaja erivahendeid. Seetõttu tuleks säilitada suhkruturu ühises korralduses seni sisaldunud standardsätted, mis reguleerivad mitme kutseala vahelisi kokkuleppeid.

(26)

Erinevad looduslikud, majanduslikud ja tehnilised tingimused muudavad raskeks suhkrupeedi ostutingimuste ühtlustamise ühenduses. Suhkrupeedikasvatajate ühenduste ja suhkruettevõtjate ühenduste vahel on juba sõlmitud majandusharusisesed kokkulepped. Raamsätetega peaks seepärast määratlema üksnes suhkrupeedikasvatajatelt ja suhkrutootjatelt nõutavad miinimumtagatised, et tagada suhkruturu nõuetekohane toimimine, ja teatud eeskirjadest erandite tegemine peaks olema võimalik majandusharusiseste kokkulepetega.

(27)	Suhkruturu ühises korralduses sätestatud tootmismaks, millega kaetakse nimetatud ühise turukorraldusega seotud kulusid, tuleks inkorporeerida käesolevasse määrusesse.

(28)	Et säilitada suhkruturgudel tasakaalu võrdlushinna-lähedasel tasemel, tuleks säilitada komisjonile antud võimalus otsustada suhkur turult kõrvaldada ajavahemikuks, mil tasakaal turul taastub.

(29)

Elustaimede, veise-, vasika-, sea-, lamba- ja kitseliha-, muna- ja linnulihaturu ühises korralduses sätestatakse teatavate meetmete vastuvõtmise võimalus pakkumise kohandamiseks turu nõuetele. Niisugused meetmed võivad kaasa aidata turgude stabiliseerimisele ja põllumajandusega tegeleva asjaomase rahvastikuosa rahuldava elatustaseme tagamisele. Käesoleva määruse eesmärke arvestades tuleks see võimalus säilitada. Nende sätete kohaselt võib nõukogu asutamislepingu artiklis 37 sätestatud korras vastu võtta selliseid meetmeid käsitlevad üldeeskirjad. Selliste meetmetega taotletavad eesmärgid on selgelt piiritletud ning need piiravad vastuvõetavate meetmete laadi. Seega ei ole nõukogul vaja kõnealustes sektorites täiendavaid üldeeskirju vastu võtta ja neid ei ole vaja sätestada.

(30)

Suhkru- ning piima- ja piimatoodete sektoris on määruses (EÜ) nr 318/2006 ja nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1788/2003, millega kehtestatakse tasu piima- ja piimatootesektoris, ( 32 ) sätestatud koguseline tootmispiirang olnud mitme aasta vältel oluline turupoliitika vahend. Põhjused, miks ühendus varem mõlemas sektoris tootmiskvootide süsteemi kasutusele võttis, kehtivad endiselt.

(31)

Kui suhkrukvoodisüsteem on sätestatud suhkruturu ühise korraldusega, siis piimasektori vastavat süsteemi on seni reguleeritud piima ja piimatoodete turu ühisest korraldusest eraldi seisva õigusaktiga, nimelt määrusega (EÜ) nr 1788/2003. Arvestades nende skeemide otsustavat tähtsust ning käesoleva määruse eesmärke, on asjakohane inkorporeerida mõlema sektori asjaomased sätted käesolevasse määrusesse, tegemata skeemidesse ja nende toimimisviisidesse olulisi muudatusi võrreldes varasema õigusliku olukorraga.

(32)

Käesolevas määruses sätestatav suhkrukvoodisüsteem peaks seega kajastama määruses (EÜ) nr 318/2006 esitatud korda ning eelkõige säilitama kvootide õigusliku seisundi, kuna vastavalt Euroopa Kohtu praktikale on kvoodisüsteem suhkrusektori turu reguleerimise mehhanism, mille eesmärk on tagada üldistes huvides olevate eesmärkide saavutamine.

(33)

Käesolev määrus peaks seetõttu võimaldama komisjonil kohandada kvoote püsivale tasemele pärast nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 320/2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses, ( 33 ) kehtestatud ümberkorraldusfondi tegevuse lõppemist aastal 2010.

(34)

Arvestades vajadust võimaldada teatavat riiklikku paindlikkust töötleva tööstuse ning suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatuse struktuurilise kohanduse tõttu kvootide kohaldamise perioodil, tuleks säilitada liikmesriikidele antud võimalus lubada ettevõtjate kvoote teatavates piirides muuta, piiramata seejuures ümberkorraldusfondi kui vahendi toimimist.

(35)

Suhkruturu ühise korraldusega sätestatakse, et suhkru ülejääkidest tulenevate suhkruturu moonutuste vältimiseks peaks võimaldama komisjonil teatavatest kriteeriumidest lähtudes ette näha kvoodikohases tootmises töödeldava suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi ülejääkide ülekandmine järgmisse turustusaastasse. Lisaks sellele, kui kehtivaid tingimusi teatavate koguste osas ei täideta, tuleks ülejäägile samuti tasu kehtestada, et vältida nende turuolukorda ohustavate koguste kuhjumist. Need sätted tuleks säilitada.

(36)

Endiselt kehtib piima kvoodisüsteemi peamine eesmärk, milleks on vähendada vastaval turul nõudmise ja pakkumise vahelist tasakaalustamatust ning sellest tulenevaid struktuurilisi ülejääke, saavutades seeläbi turu parema tasakaalu. Seetõttu tuleks säilitada tasu kohaldamine üle teatud tagatud alammäära kogutud või otsetarbimiseks müüdud piima kogustele. Käesoleva määruse eesmärgiga kooskõlas on teatud ulatuses vaja eelkõige terminoloogiliselt ühtlustada suhkru- ja piimakvoodi skeemid, säilitades täielikult nende õigusliku status quo. Seetõttu tundub asjakohane ühtlustada piima- ja suhkrusektori mõisted. Seega tuleks teatavates keeleversioonides asendada määruse (EÜ) nr 1788/2003 mõisted “tootmiskvoot” (riiklik referentskogus) ja “individuaalne kvoot” (individuaalne referentskogus) uute terminitega, säilitades seejuures määratletava õigusliku tähenduse.

(37)

Sisuliselt tuleks käesoleva määruse piimakvoodisüsteem kujundada määruse (EÜ) nr 1788/2003 järgi. Eelkõige tuleks säilitada tarnete ja otseturustamise eristamine ning süsteemi tuleks kohaldada individuaalsete tegelike rasvasisalduste ja piima siseriikliku baasrasvasisalduse alusel. Põllumajandustootjatel peaks teatavatel tingimustel olema lubatud oma individuaalset kvooti ajutiselt üle anda. Lisaks tuleks säilitada põhimõte, mille kohaselt põllumajandusettevõtte müümisel, rentimisel või pärandina üleandmisel läheb vastav kvoot koos asjaomase maaga üle ostjale, rentnikule või pärijale, kusjuures tuleks säilitada erandid kvootide põllumajandusettevõttega sidumise põhimõttele, et jätkata piimatootmise ümberkorraldamist ja parandada keskkonda. Kooskõlas kvootide mitut liiki üleandmiste ja objektiivsete kriteeriumide kasutamisega tuleks samuti säilitada sätted, mille alusel on liikmesriikidel õigus suunata osa üleantavaid kvoote riiklikku reservi.

(38)

Kvoodiületamise tasu tuleks kehtestada hoiataval tasemel ning liikmesriik peab seda maksma kohe, kui tootmiskvooti on ületatud. Sel juhul peaks liikmesriik maksekohustuse jagama kvoodi ületamise põhjustanud tootjate vahel. Kõnealused tootjad peaksid kohustuma maksma liikmesriigile oma osa tasust üksnes asjaolu tõttu, et nad on ületanud neile eraldatud kvoote. Liikmesriigid peaksid maksma Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) nende tootmiskvooti ületavale osale vastavat tasu, mida vähendatakse 1 % suuruse summa võrra, et võtta arvesse pankrotijuhtumeid või teatavate tootjate lõplikku suutmatust maksta oma osa kõnealusest tasust.

(39)

Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta ( 34 ) liigitatakse piimasektori lisatasu kohaldamisest saadavad summad sihtotstarbelisteks tuludeks, mis tuleb maksta ühenduse eelarvesse ja mida taaskasutamise korral võib kasutada ainult Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) või Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) kulude rahastamiseks. Seetõttu on määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikkel 22, mille kohaselt tasu käsitatakse sekkumisena põllumajandusturgude stabiliseerimiseks ja seda tuleb kasutada piimasektori kulude katmiseks, vananenud ning seda ei tohiks inkorporeerida käesolevasse määrusesse.

(40)	Mitmes ühises turukorralduses on sätestatud erinevad toetuskavad.

(41)	Kuivsööda- ning lina- ja kanepituru ühises korralduses sätestati nende sektorite siseturu korraldamise vahendina töötlemistoetused. Need sätted tuleks säilitada.

(42)

Arvestades teravilja- ja kartulitärkliseturu erilist olukorda, sisaldas teraviljaturu ühine korraldus sätteid, mis võimaldasid anda tootmistoetust, kui see osutus vajalikuks. Tootmistoetus peaks oma olemuselt olema selline, et asjaomases tööstuses kasutatavad põhitooted on sellele tööstusele kättesaadavad madalama hinnaga kui ühiste hindade kohaldamisest tulenev hind. Suhkruturu ühises korralduses kehtestati tootmistoetuse andmise võimalus juhtudeks, kui teatavate tööstus-, keemia- või farmaatsiatoodete tootmisel tekib vajadus meetmete järele, mille eesmärk on muuta kättesaadavaks teatavad suhkrutooted. Need sätted tuleks säilitada.

(43)

Piimaturu tasakaalustamiseks ning piima ja piimatoodete turuhindade stabiliseerimiseks on vaja meetmeid piimatoodete müügivõimaluste suurendamiseks. Piima ja piimatoodete ühises turukorralduses sätestati seetõttu toetus teatavate piimatoodete turustamisele konkreetseteks kasutusotstarveteks ja konkreetsetesse sihtkohtadesse. Lisaks sellele sätestati ühises turukorralduses, et noorte hulgas piima tarbimise ergutamiseks peaks ühendus katma osa kooliõpilaste piimaga varustamise toetuskuludest. Need sätted tuleks säilitada.

(44)

Selleks et ergutada tunnustatud ettevõtjate organisatsioone koostama töökavasid oliiviõli ja lauaoliivide tootmiskvaliteedi parandamiseks, on vaja ühenduse rahastamist, mis koosneb otsetoetuse sellest osast, mille liikmesriigid võivad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110i lõike 4 alusel kinni pidada. Sellega seoses sätestati oliiviõli ja lauaoliivide turu ühises korralduses ühenduse toetuse andmine vastavalt kõnealuste töökavade raames võetavatele meetmetele antud prioriteetidele. Need sätted tuleks säilitada.

(45)

Määruse (EMÜ) nr 2075/92 alusel asutati ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond, mida rahastatakse selle sektori abikavade teatavatest mahaarvestustest, et viia selles sektoris ellu mitmeid meetmeid. Aasta 2007 on viimane aasta, mil ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fondi rahastatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükis 10c sätestatud toetuskavast tehtavatest mahaarvestustest. Ehkki fondi rahastamine lõpeb enne käesoleva määruse jõustumist, tuleks määruse (EMÜ) nr 2075/92 artikkel 13 siiski säilitada ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fondist rahastatavate mitmeaastaste programmide õigusliku alusena.

(46)

Mesinduse kui põllumajandussektori eripäraks on tootmistingimuste ja saagikuse suured erinevused ja ettevõtjate hajutatus ning mitmekesisus nii tootmis- kui ka turustusetapis. Lisaks sellele, arvestades varroatoosi levikut mitmes liikmesriigis viimastel aastatel ja probleeme, mida see haigus mee tootmises tekitab, on ühenduse abinõud jätkuvalt vajalikud, sest varroatoosi ei ole võimalik täielikult kaotada ning seda tuleb ravida selleks kinnitatud toodetega. Neid asjaolusid arvestades ning eesmärgiga parandada mesindustoodete tootmist ja turustamist ühenduses, tuleks iga kolme aasta järel koostada riiklik programm, mis hõlmab tehnilist abi, varroatoositõrjet, mesilaste rändpidamise ratsionaliseerimist, ühenduse mesitarude arvukuse suurendamise juhtimist ning koostööd mesindust ja mesindustooteid käsitlevates uurimisprogrammides, et parandada mesindustoodete üldisi tootmis- ja turustustingimusi. Seda riiklikku programmi peaks osaliselt rahastama ühendus.

(47)	Määrus (EÜ) nr 1544/2006 asendas kõik riiklikud siidiussitoetused ühenduse siidiusside kasvatamise toetuskavaga, mida antakse kindlaksmääratud summana kasutatud siidiussimunade kasti kohta.

(48)	Kuna eespool nimetatud mesinduse ja siidusside kasvatamise toetuskavade kehtestamiseni viinud poliitilised kaalutlused on endiselt alles, tuleks kõik need toetuskavad kaasata käesoleva määruse raamistikku.

(49)

Põllumajandustoodete turustamisstandardite kohaldamine võib kaasa aidata nende toodete majanduslike tootmis- ja turustustingimuste, samuti nende kvaliteedi parandamisele. Seetõttu on niisuguste standardite kohaldamine tootjate, kauplejate ja tarbijate huvides. Seega kehtestati banaani-, oliiviõli ja lauaoliivide, elustaime-, muna- ja linnulihaturu ühises korralduses turustamisstandardid, mis on eelkõige seotud kvaliteedi, sortimise, kaalu, suuruse järgi jaotamise, pakendamise, ümbriste, ladustamise, transpordi, esitluse, päritolu ja tähistamisega. Seepärast on asjakohane see lähenemisviis käesolevas määruses säilitada.

(50)

Oliiviõli ja lauaoliivide ning banaanide turgude ühise korralduse kohaselt on turustamisstandardite sätete vastuvõtmine seni usaldatud komisjonile. Arvestades nende üksikasjalikku tehnilist iseloomu ning vajadust nende tõhusust pidevalt parandada ja neid arenevatele kaubandustavadele kohandada, on asjakohane laiendada seda lähenemisviisi elustaimesektorile, sätestades kriteeriumid, mida komisjon peab asjaomaste eeskirjade koostamisel arvesse võtma. Lisaks võib osutuda vajalikuks erimeetmete, eelkõige tänapäevaste analüüsimeetodite ja asjaomaste standardite tunnuste kindlaksmääramise muude meetmete vastuvõtmine, et vältida kuritarvitusi tarbijaile esitletud toodete kvaliteedi ja ehtsuse osas ning asjaomaste turgude olulisi häireid, mida sellised kuritarvitused võivad põhjustada.

(51)

Piima, piimatoodete ja rasvade turustamise ja nimetuste reguleerimiseks on kehtestatud mitmeid õigusakte. Nende eesmärk on ühest küljest parandada piima ja piimatoodete positsiooni turul ning teisest küljest tagada piimast ja muust kui piimast valmistatud võiderasvade vaheline aus konkurents, mis on kasuks nii tootjaile kui ka tarbijaile. Nõukogu 2. juuli 1987. aasta määruses (EMÜ) nr 1898/87 piima ja piimatoodete turustamisel kasutatavate nimetuste kaitse kohta ( 35 ) sisalduvate eeskirjade eesmärk on tarbija kaitsmine ning piimatoodete ja konkureerivate toodete vahel tootenimetuste, märgistamise ja reklaami alal konkurentsitingimuste kehtestamine, et vältida igasuguseid moonutusi. Nõukogu 18. detsembri 1997. aasta määruses (EÜ) nr 2597/97, millega sätestatakse täiendavad eeskirjad piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta joogipiima osas, ( 36 ) sätestatakse eeskirjad, mille eesmärk on tagada joogipiima kõrge kvaliteet ning tarbijate soovidele ja vajadustele vastavad tooted, stabiliseerides sel moel asjaomast turgu ja tagades tarbijale kvaliteetse joogipiima. Nõukogu 5. detsembri 1994. aasta määruses (EÜ) nr 2991/94, millega kehtestatakse võiderasvade standardid, ( 37 ) kehtestatakse piima ja teiste põllumajandustoodete turustamisstandardid koos selge ja ühemõttelise liigitusega ning eeskirjadega nimetuste kohta. Kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega tuleks need eeskirjad säilitada.

(52)

Muna- ja linnulihasektori osas on olemas sätted turustamisstandardite ning mõnel juhul ka tootmise kohta. Need sätted sisalduvad nõukogu 19. juuni 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1028/2006 munade turustusnormide kohta, ( 38 ) nõukogu 26. juuni 1990. aasta määruses (EMÜ) nr 1906/90 kodulindude turustusnormide kohta ( 39 ) ja nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määruses nr 2782/75 haudemunade ja kodulindude tibude tootmise ja turustamise kohta ( 40 ). Nimetatud määrustes sisalduvad peamised eeskirjad tuleks kaasata käesolevasse määrusesse.

(53)

Määrusega (EÜ) nr 1028/2006 sätestatakse, et munade turustusnorme peaks põhimõtteliselt kohaldama ühenduses turustatavate ja üldjuhul ka kolmandatesse riikidesse ekspordiks mõeldud liiki Gallus gallus kuuluvate kanade kõikide munade suhtes. Selles eristatakse ka otseselt inimtoiduks sobivaid ning mittesobivaid mune, luues kaks munade kvaliteediklassi ning nähes ette sätted, millega tagatakse tarbijale asjakohane teave kvaliteedi- ja kaaluklasside ning kasutatud tootmisviisi kohta. Kõnealuse määrusega sätestatakse ka erieeskirjad kolmandatest riikidest imporditud munade suhtes, mille kohaselt teatud kolmandas riigis jõus olevad erisätted võivad ühenduse õigusaktide tagatud samaväärsuse korral õigustada erandeid kõnealustest turustamisstandarditest.

(54)

Linnulihasektoris sätestatakse määrusega (EMÜ) nr 1906/90, et turustusnorme peaks põhimõtteliselt kohaldama ühenduses turustatava inimtoiduks sobiva teatud kodulinnuliha liikide suhtes ning et kolmandatesse riikidesse ekspordiks mõeldud kodulinnuliha suhtes ei peaks kõnealuseid turustusnorme siiski kohaldama. Kõnealuse määrusega sätestatakse kodulinnuliha liigitamine vastavalt lihakusele ja välimusele kahte kategooriasse ning selle liha müügiks pakkumise tingimused.

(55)	Vastavalt nimetatud määrustele peaksid liikmesriigid võima teha erandeid kõnealuste turustusnormide kohaldamisest vastavalt munade ja kodulinnuliha suhtes, mida väikestes kogustes müüakse teatud otseturustusviisidel tootjalt lõpptarbijale.

(56)

Määrusega (EÜ) nr 2782/75 sätestatakse erieeskirjad haudemunade ja kodulindude tibude turustamise ja transpordi, samuti haudemunade inkubatsiooni kohta. Eelkõige sätestatakse kõnealuse määrusega tibude tootmiseks kasutatavate haudemunade eraldi märgistamine, pakendamise viis ja transpordiks kasutatav pakkematerjal. Väikesed aretusfarmid ja muud farmid on kõnealuses määruses sätestatud normide kohaldamise kohustusest siiski vabastatud.

(57)	Kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega tuleks need eeskirjad ilma sisuliste muudatusteta säilitada. Siiski tuleks kõnealustes määrustes sisalduvaid tehnilise iseloomuga sätteid käsitleda komisjoni poolt vastu võetavates rakenduseeskirjades.

(58)

Nagu seni on sätestatud humalaturu ühises korralduses, tuleks kogu ühenduses järgida kvaliteedipoliitikat, rakendades sertifitseerimist käsitlevaid sätteid koos eeskirjadega, mis üldjuhul keelavad ilma sertifikaadita toodete või importtoodete korral samaväärsetele kvaliteeditunnustele mittevastavate toodete turustamise.

(59)	Oliiviõli kirjeldused ja määratlused ning nimed on oluline osa turu korraldusest, sest nendega kehtestatakse kvaliteedistandardid ning antakse tarbijatele toote kohta piisavat teavet ning need tuleks käesolevas määruses säilitada.

(60)

Üks eespool nimetatud toetuskavasid, mis aitab kaasa piima- ja piimatooteturu tasakaalustamisele ning seega selle sektori turuhindade stabiliseerimisele, seisneb lõssi kaseiiniks ja kaseinaatideks töötlemise toetamises, ning sisaldub määruses (EÜ) nr 1255/1999. Nõukogu 24. juuli 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 2204/90, millega sätestatakse piima- ja piimatooteturu ühise korralduse täiendavad üldised eeskirjad juustu osas, ( 41 ) võeti kasutusele eeskirjad kaseiini ja kaseinaatide kasutamise kohta juustu tootmisel, et heastada selle toetuskava võimalikke ebasoodsaid mõjusid, võttes arvesse ohtu juustule, mis kaasneb kaseiini ja kaseinaatidega asendamisega, ja püüdes sel moel turgu stabiliseerida. Need eeskirjad tuleks inkorporeerida käesolevasse määrusesse.

(61)

Teatava põllumajandustoorme töötlemine etüülalkoholiks on tihedalt seotud selle toorme majandusliku tähtsusega. See võib märkimisväärselt kaasa aidata kõnealuse toorme väärtuse suurenemisele ning olla olulise majandusliku ja sotsiaalse tähtsusega ühenduse teatavate piirkondade majandusele või oluliseks sissetulekuallikaks asjaomase toorme tootjaile. Samuti võimaldab see kõrvaldada turult ebarahuldava kvaliteediga tooted ja lühiajalised ülejäägid, mis võiksid põhjustada ajutisi probleeme teatavates sektorites.

(62)

Humala-, oliiviõli ja lauaoliivide, tubaka- ja siidiussisektoris keskenduvad õigusaktid poliitiliste eesmärkide saavutamiseks eri liiki organisatsioonidele, seda eelkõige asjaomaste toodete turgude stabiliseerimiseks ning nende kvaliteedi parandamiseks ja tagamiseks ühismeetmete kaudu. Seda organisatsioonide süsteemi seni reguleerinud sätted põhinevad liikmesriikide tunnustatud organisatsioonidel või teatavatel tingimustel komisjoni tunnustatud organisatsioonidel vastavalt komisjonis vastu võetavatele sätetele. See süsteem tuleks säilitada ning seni kehtinud sätted ühtlustada.

(63)

Et toetada tootmisharudevaheliste organisatsioonide teatavat tegevust, mis pakub erilist huvi, arvestades tubakaturu ühtse korralduse kehtivaid eeskirju, tuleks ette näha tootmisharudevahelise organisatsiooni poolt tema liikmete jaoks vastuvõetud eeskirjade laiendamine teatavatel tingimustel kõikidele ühe või mitme piirkonna tootjatele ja rühmadele, kes organisatsiooni ei kuulu. Sama tuleks kohaldada ka tootmisharudevaheliste organisatsioonide muu tegevuse suhtes, mis pakuvad tubakasektori seisukohalt üldmajanduslikku või tehnilist huvi ja mis seega tulevad kasuks kõikidele kõnealustes tootmisharudes tegutsevatele isikutele. Liikmesriigid ja komisjon peaksid omavahel tihedat koostööd tegema. Komisjonil peaksid olema püsivad järelevalvevolitused, eriti nende organisatsioonide kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuste tõttu.

(64)

Teatud sektorites peale nende, mille suhtes on kehtivate eeskirjadega sätestatud tootjaorganisatsioonide või tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamine, võivad liikmesriigid soovida selliseid siseriiklikul õigusel põhinevaid organisatsioone tunnustada, kui ühenduse õigus seda võimaldab. Seetõttu tuleks seda võimalust täpsustada. Lisaks tuleks vastu võtta eeskirjad, mille kohaselt jääb pärast käesoleva määruse vastuvõtmist kehtima kehtivatele määrustele vastavate tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamine.

(65)

Ühenduse ühtne turg sisaldab kauplemissüsteemi ühenduse välispiiridel. Kauplemissüsteem peaks hõlmama imporditollimakse ja eksporditoetusi ning peaks põhimõtteliselt ühenduse turgu stabiliseerima. Kauplemissüsteem peaks põhinema mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus võetud kohustustel.

(66)

Kolmandate riikidega toimuva põllumajandustoodetega kauplemise mahu järelevalvet teravilja-, riisi-, suhkru-, seemne-, oliiviõli ja lauaoliivide, lina- ja kanepi-, veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoote-, sea-, lamba- ja kitseliha-, muna-, linnuliha-, elustaime- ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholituru ühises korralduses on seni nii impordi kui ka ekspordi osas rakendatud kas kohutuslike litsentside süsteemi või süsteeme, milles komisjonil oli õigus kehtestada litsentsinõudeid.

(67)

Kaubavoogude järelevalve on eelkõige haldusküsimus, mis tuleks lahendada paindlikult. Sellest tulenevalt ning arvestades nendest ühistest turukorraldustest, kus litsentside haldamine on juba komisjoni pädevusse antud, saadud kogemusi, tundub olevat asjakohane laiendada nimetatud lähenemisviisi kõikidele sektoritele, kus kasutatakse impordi- ja ekspordilitsentse. Litsentsinõuete kehtestamise otsuse peaks tegema komisjon, võttes arvesse impordilitsentside vajalikkust asjaomaste turgude korraldamise ning eelkõige kõnealuste toodete impordi järelevalve seisukohalt.

(68)	Põllumajandustoodetele Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingute kohaselt kehtivad tollimaksud on suures osas sätestatud ühises tollitariifistikus. Osa teravilja- ja riisisektori toodete kohta on aga lisamehhanismide kasutuselevõtu tõttu vaja ette näha erandite tegemise võimalus.

(69)	Selleks et vältida või kõrvaldada kahjulikke mõjusid ühenduse turul, mis võivad tuleneda teatavate põllumajandustoodete impordist, tuleks selliste toodete impordi puhul kohaldada täiendavat tollimaksu, juhul kui teatavad tingimused on täidetud.

(70)	Teatavatel tingimustel on asjakohane volitada komisjoni avama ja haldama impordi tariifikvoote, mis tulenevad kooskõlas asutamislepinguga sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest või muust nõukogu õigusaktist.

(71)

Nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määruse nr 2729/75 (teravilja-, riisi- ja purustatud riisi segude impordimaksude kohta) ( 42 ) eesmärk on tagada teravilja, riisi ja purustatud riisi segude importimisel kohaldatava maksusüsteemi nõuetekohane toimimine. Need eeskirjad tuleks kaasata käesolevasse määrusesse.

(72)

Ühendus on sõlminud mitu turule sooduspääsu käsitlevat kokkulepet kolmandate riikidega ja sellest lähtuvalt on neil riikidel võimalik roosuhkrut ühendusse eksportida soodsatel tingimustel. Suhkruturu ühine korraldus näeb ette rafineerimistehaste suhkruvajaduse hindamise ning teatavatel tingimustel impordilitsentside reserveerimise oluliste imporditud toor-roosuhkru koguste spetsialiseerunud kasutajatele, keda loetakse ühenduses täiskoormusega rafineerimistehasteks. Need sätted tuleks säilitada.

(73)

Selleks et keelatud kultuurid ei saaks häirida kiu tootmiseks kasvatatava kanepi turu ühist korraldust, sätestab vastav määrus imporditud kanepi ja kanepiseemnete kontrolli, tagamaks et kõnealused saadused pakuksid tetrahüdrokannabinooli sisalduse suhtes teatavaid garantiisid. Lisaks tuleks muul otstarbel kui külvamiseks imporditud kanepiseemnete kohta kehtestada kontrollsüsteem, mis näeb ette asjaomaste importijate heakskiitmise süsteemi. Need sätted tuleks säilitada.

(74)	Humalasektori toodete puhul järgitakse kogu ühenduses kvaliteedipoliitikat. Importtoodete puhul tuleks sätted, millega tagatakse ainult samaväärsetele kvaliteedi miinimumtunnustele vastavate toodete importimine, käesolevasse määrusesse inkorporeerida.

(75)

Tollimaksusüsteem võimaldab loobuda kõikidest muudest kaitsemeetmetest ühenduse välispiiril. Erandlikel asjaoludel võib siseturu- ja tollimaksumehhanism osutuda ebapiisavaks. Selleks et mitte jätta ühenduse turgu kaitseta sellest tingitud häirete vastu, peaks ühendus saama võtta viivitamata kõiki vajalikke meetmeid. Kõnealused meetmed peaksid olema kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kohustustega.

(76)

Ühiste turukorralduste nõuetekohase toimimise tagamiseks ja eelkõige turuhäirete vältimiseks nähakse paljude toodete turgude ühiste korraldustega tavaliselt ette võimalus keelata sees- ja välistöötlemise korra kasutamine. See võimalus tuleks säilitada. Lisaks näitavad kogemused, et kui kõnealune kord häirib või ähvardab häirida turgu, peab meetmeid võtma ilma suurema viivituseta. Seepärast tuleks komisjonile anda vastavad õigused. Seega on asjakohane võimaldada komisjonil sellistes olukordades sees- ja välistöötlemise korra kasutamine peatada.

(77)

Kolmandatesse riikidesse ekspordil selliste toetuste määramine, mis põhinevad ühenduse ja maailmaturuhinna vahel ning mille puhul piirdutakse ühenduse WTO kohustustega, peaks kaitsma ühenduse osalemist käesoleva määruse reguleerimisalasse jäävate teatavate toodete rahvusvahelises kaubanduses. Subsideeritud ekspordi suhtes tuleks rakendada väärtuselisi ja koguselisi piiranguid.

(78)

Väärtuspiirangute järgimine tuleks tagada toetuste määramise ajal, kontrollides makseid EAGFi eeskirjade alusel. Järelevalvet võib hõlbustada eksporditoetuste kohustuslik eelkinnitamine, lubades diferentseeritud toetuste puhul võimalust muuta ette nähtud sihtkohta geograafilises piirkonnas, mille suhtes kehtib ühtne eksporditoetuse määr. Sihtkoha muutmise korral tuleks maksta tegeliku sihtkoha suhtes kehtivat toetust, mis ei või olla suurem kui alguses ette nähtud sihtkoha suhtes kohaldatav summa.

(79)

Kogusepiirangutele vastavuse peaks tagama usaldusväärne ja tõhus järelevalvesüsteem. Selleks tuleks eksporditoetuse andmiseks nõuda ekspordilitsentsi. Eksporditoetust tuleks anda kasutatavate piirnormide ulatuses iga asjaomase toote konkreetse olukorra põhjal. Sellest reeglist võiks erandeid lubada üksnes asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud toodete puhul, mille suhtes kogusepiiranguid ei kohaldata. Tuleks sätestada erandid halduseeskirjadest kõrvalekaldumise puhuks, kui eksporditoetustega kaetud eksport ei ületa tõenäoliselt ette nähtud koguseid.

(80)	Elusveiste ekspordi korral tuleks eksporditoetuste andmine ja väljamaksmine ette näha üksnes juhul, kui järgitakse loomade heaolu, eelkõige loomade kaitset transportimisel käsitlevate ühenduse õigusaktide sätteid.

(81)

Kui põllumajandustooted vastavad teatavatele spetsifikatsioonidele ja/või hinnatingimustele, võivad need kolmandates riikides kuuluda impordi erirežiimi alla. Sellise süsteemi nõuetekohase kohaldamise tagamiseks on vajalik halduskoostöö importiva kolmanda riigi ja ühenduse asutuste vahel. Selleks peaks toodetele olema lisatud ühenduses välja antud sertifikaat.

(82)	Lillesibulate eksport kolmandatesse riikidesse on ühendusele märkimisväärse majandusliku tähtsusega. Sellise ekspordi jätkamist ja arendamist võib tagada hindade stabiliseerimisega kõnealuses kaubanduses. Selleks tuleks kõnealuste toodete jaoks sätestada ekspordi miinimumhinnad.

(83)

Asutamislepingu artikli 36 kohaselt kohaldatakse asutamislepingu konkurentsieeskirju käsitleva peatüki sätteid põllumajandussaaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes ainult ulatuses, mille nõukogu määrab kindlaks asutamislepingu artikli 37 lõigete 2 ja 3 raames ning vastavalt nendes lõigetes ette nähtud menetlusele. Erinevates ühistes turukorraldustes kuulutati riigiabisätted suures osas kohaldatavateks. Eelkõige asutamislepingust tulenevate eeskirjade kohaldamine ettevõtjate suhtes on lisaks määratletud nõukogu 24. juuli 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1184/2006, millega kohaldatakse teatavaid konkurentsieeskirju põllumajandustoodete ja -saaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes ( 43 ). Tulenevalt eesmärgist luua üks kõikehõlmav turupoliitika eeskirjade kogumik on asjakohane inkorporeerida kõik asjaomased sätted käesolevasse määrusesse.

(84)

Asutamislepingu artiklis 81 osutatud kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevust käsitlevaid, samuti turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega seotud konkurentsieeskirju tuleks põllumajandustoodete ja -saaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes kohaldada sel määral, et nende kohaldamine ei takistaks põllumajandusturgude riigisisese korralduse toimimist ega ohustaks ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamist.

(85)

Eriline lähenemine tagatakse sellistele põllumajandustootjate ühendustele, kelle esmane eesmärk on põllumajandustoodete ja -saaduste ühistootmine või -turustamine või ühiste seadmete kasutamine, välja arvatud siis, kui selline ühistegevus välistab konkurentsi või ohustab asutamislepingu artikli 33 eesmärkide saavutamist.

(86)

Ühise põllumajanduspoliitika arengu ohustamise vältimiseks ning selleks, et tagada kõnealuste ettevõtete mittediskrimineeriv kohtlemine ja õiguskindlus, peaks ainult komisjon, kelle otsuseid on pädev läbi vaatama Euroopa Kohus, olema volitatud otsustama, kas asutamislepingu artiklis 81 osutatud kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus on ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega kooskõlas.

(87)

Riikliku abi andmine kahjustaks ühistel hindadel põhineva ühtse turu nõuetekohast toimimist. Seepärast tuleks käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes kohaldada asutamislepingu riigiabi käsitlevaid sätteid. Teatavates olukordades tuleks lubada erandeid. Selliste erandite kohaldamiseks peaks aga komisjon koostama olemasolevate, uute või kavandatavate riiklike toetuste nimekirja, andma liikmesriikidele asjakohast nõu ja pakkuma välja neile sobivaid meetmeid.

(88)

Soome ja Rootsi võivad nende ühinemisest alates põhjapõtrade ja põhjapõdratoodete tootmise ja turustamise erilise majandusliku olukorra tõttu neid tegevusi toetada. Lisaks võib Soome oma eriliste kliimatingimuste tõttu anda komisjoni loal toetust ainult Soomes toodetavate seemnete ja teraviljaseemnete teatavate koguste tootmiseks. Need erandid tuleks säilitada.

(89)

Liikmesriikides, kus suhkrukvoote on oluliselt vähendatud, esineb suhkrupeedikasvatajatel tõsiseid kohandamisprobleeme. Sellistel juhtudel ei ole määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükis 10f sätestatud suhkrupeedikasvatajatele antav ühenduse üleminekutoetus piisav suhkrupeedikasvatajate raskuste täielikuks lahendamiseks. Seetõttu tuleks liikmesriikidel, kes on määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisas 20. veebruaril 2006 kindlaksmääratud suhkrukvoote vähendanud rohkem kui 50 %, lubada anda suhkrupeedikasvatajatele ühenduse üleminekuabi kohaldamise perioodil riigiabi. Tagamaks, et liikmesriigid ei annaks riigiabi oma suhkrupeedikasvatajate vajadusi ületavas ulatuses, peaks asjaomase riigiabi kogusumma kindlaksmääramine jätkuvalt sõltuma komisjoni heakskiidust, välja arvatud Itaalia puhul, kus toetuse maksimumvajadust kõige tootlikuma suhkrupeedikasvataja osas reformijärgsete turutingimustega kohanemiseks on hinnatud 11 eurole ühe tonni toodetud suhkrupeedi kohta. Lisaks tuleks Itaalia eeldatavate eriprobleemide tõttu säilitada kord, mis võimaldab suhkrupeedikasvatajatel saada otsest või kaudset riigiabi.

(90)

Soomes sõltub suhkrupeedikasvatus erilistest geograafilistest ja kliimatingimustest, mis mõjutavad suhkrupeedikasvatust ebasoodsalt lisaks suhkrureformi üldistele mõjudele. Seetõttu tuleks säilitada suhkruturu ühise korralduse raames võetud sätted, mis lubavad sellel liikmesriigil anda oma suhkrupeedikasvatajatele püsivalt riigiabi piisavas summas.

(91)

Arvestades Saksamaa eriolukorda, kus praegu antakse riiklikku abi suurele hulgale väiketootjaile, kes toodavad alkoholi Saksamaa alkoholimonopoli eritingimuste alusel, on vaja piiratud ajavahemiku jooksul lubada kõnealuse abi andmist jätkata. Samuti tuleb ette näha aruande esitamine komisjoni poolt selle erisuse toimimise kohta nimetatud perioodi lõpus koos asjakohaste ettepanekutega.

(92)	Kui liikmesriik soovib oma territooriumil toetada meetmeid piima ja piimatoodete tarbimise edendamiseks ühenduses, tuleks piimatootjatele ette näha selliste meetmete rahastamisvõimalus riigi tasandil kehtiva müügiedendustasu kaudu.

(93)

Kuivsööda tootmise võimalikku arengut arvesse võttes peaks komisjon enne 30. septembrit 2008 esitama nõukogule seda sektorit käsitleva aruande, mille aluseks on kuivsöödaturu ühise korralduse hindamine. Aruandele tuleks vajaduse korral lisada asjakohased ettepanekud. Lisaks peaks komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru andma mesindussektori suhtes kohaldatava toetuskava kohta.

(94)	Ühenduse turgude praeguse olukorra ja arenguväljavaadete kohta on vaja piisavalt teavet. Seetõttu tuleks ette näha kõikide ühenduses kasvatatud humala tarnelepingute registreerimine.

(95)	On asjakohane näha teatavatel tingimustel ja teatavate toodete osas ette meetmed juhtudeks, kus siseturuhindade olulise muutumise või maailmaturu noteeringute või hindade tõttu on tekkinud või võivad tekkida häired.

(96)

On vaja kasutusele võtta põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi käsitlevate erimeetmete raamistik, mis võimaldaks turujärelevalve eesmärgil koguda majandusandmeid ja analüüsida statistilist teavet. Kuivõrd põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi turg on seotud etüülalkoholituruga üldiselt, tuleb kättesaadavaks teha ka muu kui põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi turgu käsitlev teave.

(97)	Käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate kohustuste täitmisest liikmesriikidele tekkinud kulutused peaks rahastama ühendus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1290/2005.

(98)	Komisjonile tuleks anda volitused võtta vajalikud meetmed, et lahendada eriomaseid praktilisi küsimusi eriolukorras.

(99)	Kuna põllumajandustoodete ühisturud arenevad pidevalt, peaksid liikmesriigid ja komisjon üksteist oluliste arengutega kursis hoidma.

(100)

Et vältida käesolevas määruses ette nähtud soodustuste kuritarvitamist, ei tohiks neid soodustusi anda või tuleks nende andmine lõpetada, kui leitakse, et mis tahes soodustuste saamise tingimused on loodud kunstlikult vastupidiselt käesoleva määruse eesmärkidele.

(101)

Käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks on vaja kohaldada kontrolli ning nende täitmata jätmise korral haldusmeetmeid ja -karistusi. Seetõttu tuleks anda komisjonile volitus võtta vastu vastavad eeskirjad, sealhulgas alusetute maksete tagasinõudmist ning käesoleva määruse kohaldamisest tulenevaid liikmesriikide aruandluskohustusi käsitlevad eeskirjad.

(102)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks üldjuhul vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ( 44 ). Teatavate käesolevast määrusest tulenevate meetmete puhul, mis käsitlevad komisjoni volitusi, nõuavad kiiret tegutsemist või on puhtalt haldusliku iseloomuga, tuleks komisjoni volitada tegutsema omal vastutusel.

(103)

Värskete puu- ja köögiviljade ning töödeldud puu- ja köögiviljatoodete ning veinituru ühise korralduse teatud aspektide käesolevasse määrusesse kaasamise tõttu tuleks neisse ühistesse turukorraldustesse teha teatavad muudatused.

(104)

Käesolev määrus inkorporeerib asutamislepingust tulenevate konkurentsieeskirjade kohaldamist käsitlevad sätted. Seni on selliseid sätteid reguleerinud nõukogu määrus (EÜ) nr 1184/2006. Nimetatud määruse reguleerimisala tuleks muuta, nii et selle sätted kehtiksid asutamislepingu I lisas loetletud toodete suhtes, mida käesolev määrus ei hõlma.

(105)

Käesolev määrus inkorporeerib põhjendustes 2 ja 3 loetletud alusmäärustes sisalduvad sätted, välja arvatud need, mis sisalduvad määrustes (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1493/1999. Lisaks sellele inkorporeerib käesolev määrus järgmiste määruste sätted:

— nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 2729/75 teravilja-, riisi- ja purustatud riisi segude impordimaksude kohta;

— nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 2763/75 sealihasektoris eraladustusabi andmise üldeeskirja kohta ( 45 );

— nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 2782/75 haudemunade ja kodulindude tibude tootmise ja turustamise kohta;

— nõukogu 25. märtsi 1976. aasta määrus (EMÜ) nr 707/76 siidiussikasvatajate tootjarühmade tunnustamise kohta ( 46 );

— nõukogu 17. mai 1977. aasta määrus (EMÜ) nr 1055/77 sekkumisametite poolt kokkuostetud toodete ladustamise ja liikumise kohta ( 47 );

— nõukogu 20. detsembri 1979. aasta määrus (EMÜ) nr 2931/79 eksporditoetuse andmise kohta põllumajandustoodetele, mis võivad kolmandas riigis kasutada impordi erirežiimi ( 48 );

— nõukogu 13. novembri 1984. aasta määrus (EMÜ) nr 3220/84, millega määratakse kindlaks ühenduse searümpade liigitusskaala;

— nõukogu 2. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 1898/87 piima ja piimatoodete turustamisel kasutatavate nimetuste kaitse kohta;

— nõukogu 10. detsembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 3730/87, millega kehtestatakse sekkumisvarudest pärit ja ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele jaotamiseks mõeldud toiduainete kindlaksmääratud organisatsioonidele tarnimise üldeeskirjad;

— nõukogu 12. veebruari 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 386/90 toetust või muid summasid saavate põllumajandustoodete ekspordi ajal teostatava kontrolli kohta ( 49 );

— nõukogu 7. mai 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 1186/90, millega laiendatakse ühenduses kehtiva täiskasvanud veiste rümpade liigitusskaala reguleerimisala;

— nõukogu 26. juuni 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 1906/90 kodulindude turustusnormide kohta;

— nõukogu 24. juuli 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 2204/90, millega sätestatakse piima- ja piimatooteturu ühise korralduse täiendavad üldised eeskirjad juustu osas;

— nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2077/92, mis käsitleb tubakasektori kutsealadevahelisi organisatsioone ja majandusharusiseseid kokkuleppeid ( 50 );

— nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2137/92, mis käsitleb lambarümpade ühenduse liigitusskaalat ja määratleb ühenduse värskete või külmutatud lambarümpade standardkvaliteedi;

— nõukogu 5. detsembri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2991/94, millega kehtestatakse võiderasvade standardid;

— nõukogu 18. detsembri 1997. aasta määrus (EÜ) nr 2597/97, millega sätestatakse täiendavad eeskirjad piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta joogipiima osas;

— nõukogu 22. oktoobri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 2250/1999 Uus-Meremaalt pärit või tariifikvoodi kohta ( 51 );

— nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1788/2003, millega kehtestatakse tasu piima- ja piimatootesektoris;

— nõukogu 19. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1028/2006 munade turustusnormide kohta;

— nõukogu 24. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1183/2006 ühenduse täiskasvanud veiste rümpade liigitusskaala kohta.

(106)

Seetõttu tuleks need määrused kehtetuks tunnistada. Õiguskindluse huvides ja arvestades käesoleva määrusega kehtetuks tunnistatavate õigusaktide arvu ning kõnealuste õigusaktide kohaselt vastuvõetud või nendega muudetud õigusaktide arvu, on asjakohane selgitada, et kehtetuks tunnistamine ei mõjuta ühegi kehtetuks tunnistatud õigusakti alusel vastuvõetud õigusakti või nendega teistesse õigusaktidesse tehtud muudatuste kehtivust.

(107)

Käesolevat määrust tuleks üldjuhul kohaldada alates 1. jaanuarist 2008. Tagamaks, et käesoleva määruse uued sätted ei mõjutaks jooksvat turustusaastat 2007/2008, tuleks nende sektorite suhtes, millele on ette nähtud turustusaastad, siiski ette näha hilisem kohaldamiskuupäev. Käesolevat määrust tuleks seetõttu kohaldada asjassepuutuvate sektorite suhtes alates turustusaastast 2008/2009. Selle tulemusel kohalduvad nimetatud sektorite vastavad määrused kuni vastava turustusaasta 2007/2008 lõpuni.

(108)

Lisaks tuleks teatavate muude sektorite suhtes, millele ei ole turustusaastaid ette nähtud, samuti ette näha hilisem kohaldamiskuupäev, et tagada sujuv üleminek olemasolevatelt ühistelt turukorraldustelt käesolevale määrusele. Eelnevast tulenevalt tuleks olemasolevaid ühiseid turukorraldusi reguleerivate määruste kohaldamist jätkata kuni käesolevas määruses sätestatud hilisema kohaldamiskuupäevani.

(109)

Määruse (EÜ) nr 386/90 osas antakse selles määruses käsitletud teemade vastuvõtmise pädevus käesoleva määrusega üle komisjonile. Lisaks tunnistatakse käesoleva määrusega kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3220/84, (EMÜ) nr 1186/90, (EMÜ) nr 2137/92 ja (EÜ) nr 1183/2006 ning üksnes teatud sätted nimetatud määrustest inkorporeeritakse käesolevasse määrusesse. Nendes määrustes sisalduvaid edasisi üksikasju käsitletakse seega komisjoni vastuvõetavates rakenduseeskirjades. Komisjonile tuleks asjakohaste eeskirjade kehtestamiseks anda lisaaega. Nimetatud määruste kohaldamist tuleks seetõttu jätkata 31. detsembrini 2008.

(110)

Järgmised nõukogu õigusaktid on muutunud üleliigseks ning need tuleks kehtetuks tunnistada:

— nõukogu 12. märtsi 1968. aasta määrus (EMÜ) nr 315/68, millega määratakse kindlaks lillesibulate, juuremugulate ja varremugulate kvaliteedistandardid ( 52 );

— nõukogu 12. märtsi 1968. aasta määrus (EMÜ) nr 316/68 värskete lõikelillede ja värske lõikerohelise kvaliteedistandardite kindlaksmääramise kohta ( 53 );

— nõukogu 9. detsembri 1969. aasta määrus (EMÜ) nr 2517/69, millega sätestatakse teatavad meetmed ühenduse puuviljatoomise ümberkorraldamiseks ( 54 );

— nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 2728/75 tärklise valmistamiseks ette nähtud kartulite ja kartulitärklise tootmis- ja turustamistoetuste kohta ( 55 );

— nõukogu 5. juuni 1980. aasta määrus (EMÜ) nr 1358/80, millega fikseeritakse täiskasvanud veiste soovitus- ja sekkumishind 1980/81. turustusaastaks ning kehtestatakse ühenduse täiskasvanud veiste rümpade liigitusskaala ( 56 );

— nõukogu 21. detsembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 4088/87, milles määratakse kindlaks teatavate Küproselt, Iisraelist ja Jordaaniast pärit lillede impordi soodustollimaksude kohaldamise tingimused ( 57 );

— nõukogu 20. novembri 1974. aasta otsus 74/583/EMÜ suhkru liikumise järelevalve kohta ( 58 ).

(111)

Üleminek käesoleva määrusega kehtetuks tunnistatavates sätetes ja määrustes ette nähtud korralt võib põhjustada raskusi, mida käesoleva määruses ei käsitleta. Selliste raskuste käsitlemiseks peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu üleminekumeetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

SISUKORD
I OSA	SISSEJUHTAVAD SÄTTED
II OSA	SISETURG
I JAOTIS	TURUSEKKUMINE
I PEATÜKK	Riiklik sekkumine ja eraladustamine
I jagu	Üldsätted
II jagu	Riiklik sekkumine
I alajagu	Üldsätted
II alajagu	Kokkuostu avamine
III alajagu	Sekkumishind
IV alajagu	Sekkumisvarude müük
III jagu	Eraladustamine
I alajagu	Kohustuslik abi
II alajagu	Vabatahtlik abi
IV jagu	Ühissätted
II PEATÜKK	Sekkumise erimeetmed
I jagu	Erandlikud turutoetusmeetmed
II jagu	Teravilja- ja riisisektori meetmed
III jagu	Suhkrusektori meetmed
IV jagu	Pakkumise kohandamine
III PEATÜKK	Tootmise piiramise süsteemid
I jagu	Üldsätted
II jagu	Suhkur
I alajagu	Kvootide määramine ja haldamine
II alajagu	Kvootide ületamine
III jagu	Piim
I alajagu	Üldsätted
II alajagu	Kvootide määramine ja haldamine
III alajagu	Kvootide ületamine
IIIa jagu	Kartulitärklise kvoodid
IV jagu	Menetluseeskirjad seoses suhkru, piima ja kartulitärklise kvootidega
IV a jagu	Veinisektori tootmisvõimsus
I alajagu	Istutusõiguseta rajatud istandused
II alajagu	Istutusõigus üleminekuajal
III alajagu	Väljajuurimiskava
IV PEATÜKK	Toetuskavad
I jagu	Töötlemistoetus
I alajagu	Kuivsööt
II alajagu	Kiu tootmiseks kasvatatav lina ja kanep
III alajagu	Kartulitärklise kvoodid
II jagu	Tootmistoetus
III jagu	Piima- ja piimatootesektori toetused
IIIa jagu	Humalasektori toetused
IV jagu	Oliiviõli ja lauaoliivide sektori toetused
IVa jagu	Puu- ja köögiviljasektori toetused
I alajagu	Tootjarühmad
II alajagu	Rakendusfondid ja -kavad
IIa alajagu	Koolidele puuvilja jagamise kava
III alajagu	Menetlussätted
IVb jagu	Veinisektori toetusprogrammid
I alajagu	Sissejuhatavad sätted
II alajagu	Toetusprogrammide esitamine ja sisu
III alajagu	Eritoetusmeetmed
IV alajagu	Menetlussätted
V jagu	Ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond
VI jagu	Mesindussektori erisätted
VII jagu	Siidiussisektori toetused
II JAOTIS	TURUSTAMIST JA TOOTMIST KÄSITLEVAD EESKIRJAD
I PEATÜKK	Turustamist ja tootmist käsitlevad eeskirjad
I jagu	Turustuseeskirjad
Ia jagu	Päritolunimetused, geograafilised tähised ja veinisektori traditsioonilised nimetused
I alajagu	Päritolunimetused ja geograafilised tähised
II alajagu	Traditsioonilised nimetused
Ib jagu	Märgistamine ja esitlemine veinisektoris
II jagu	Tootmistingimused
IIa jagu	Veinisektori tootmiseeskirjad
I alajagu	Veiniviinamarjasordid
II alajagu	Veinivalmistustavad ja piirangud
III jagu	Menetluseeskirjad
II PEATÜKK	Tootjaorganisatsioonid, tootmisharudevahelised organisatsioonid, ettevõtjate organisatsioonid
I jagu	Üldpõhimõtted
Ia jagu	Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioone, tootmisharudevahelisi organisatsioone ning tootjarühmi käsitlevad eeskirjad
I alajagu	Tootjaorganisatsioonide põhikiri ja nende tunnustamise eeskirjad
II alajagu	Tootjaorganisatsioonide liidud ja tootjarühmad
III alajagu	Eeskirjade laiendamine majanduspiirkonna tootjatele
IV alajagu	Tootmisharudevahelised organisatsioonid puu- ja köögiviljasektoris
Ib jagu	Veinisektori tootjaorganisatsioone ja tootmisharudevahelisi organisatsioone käsitlevad eeskirjad
II jagu	Tubakasektori tootmisharudevahelisi organisatsioone käsitlevad eeskirjad
IIa jagu	Piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioone ja tootmisharudevahelisi organisatsioone käsitlevad eeskirjad
III jagu	Menetluseeskirjad
III OSA	KAUBANDUS KOLMANDATE RIIKIDEGA
I PEATÜKK	Üldsätted
II PEATÜKK	Import
I jagu	Impordilitsentsid
II jagu	Imporditollimaksud
III jagu	Impordikvootide haldamine
IV jagu	Teatavaid tooteid käsitlevad erisätted
I alajagu	Teravilja- ja riisisektori impordi erisätted
II alajagu	Suhkru impordi sooduskord
III alajagu	Kanepi impordi erisätted
IV alajagu	Humala impordi erisätted
V alajagu	Veini impordi erisätted
V jagu	Kaitse ja seestöötlemine
III PEATÜKK	Eksport
I jagu	Ekspordilitsentsid
II jagu	Eksporditoetused
III jagu	Piima- ja piimatootesektori ekspordikvootide haldamine
IV jagu	Impordi erirežiim kolmandas riigis
V jagu	Elustaimede erisätted
VI jagu	Välistöötlemine
IV OSA	KONKURENTSIEESKIRJAD
I PEATÜKK	Ettevõtjate suhtes kohaldatavad eeskirjad
II PEATÜKK	Riigiabieeskirjad
V OSA	SEKTORITE ERISÄTTED
VI OSA	ÜLDSÄTTED
VII OSA	RAKENDUS-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
I PEATÜKK	Rakendussätted
II PEATÜKK	Ülemineku- ja lõppsätted
I LISA	ARTIKLI 1 LÕIKES 1 OSUTATUD TOODETE LOETELU
I osa:	Teravili
II osa:	Riis
III osa:	Suhkur
IV osa:	Kuivsööt
V osa:	Seemned
VI osa:	Humal
VII osa:	Oliiviõli ja lauaoliivid
VIII osa:	Kiu tootmiseks kasvatatav lina ja kanep
IX osa:	Puu- ja köögiviljad
X osa:	Töödeldud puu- ja köögiviljasaadused
XI osa:	Banaanid
XII osa:	Vein
XIII osa:	Eluspuud ja muud taimed, taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal
XIV osa:	Toortubakas
XV osa:	Veise- ja vasikaliha
XVI osa:	Piim ja piimatooted
XVII osa:	Sealiha
XVIII osa:	Lamba- ja kitseliha
XIX osa:	Munad
XX osa:	Kodulinnuliha
XXI osa:	Muud tooted
II LISA	ARTIKLI 1 LÕIKES 3 OSUTATUD TOODETE LOEND
I osa:	Põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol
II osa:	Mesindustooted
III osa:	Siidiussid
III LISA	ARTIKLI 2 LÕIKES 1 OSUTATUD MÕISTED
I osa:	Teravili
II osa:	Suhkrusektorit käsitlevad mõisted
III osa	Humalasektorit käsitlevad mõisted
IIIa osa	Veinisektorit käsitlevad mõisted
IV osa:	Veise- ja vasikalihasektorit käsitlevad mõisted
V osa:	Piima- ja piimatootesektorit käsitlevad mõisted
VI osa:	Munasektorit käsitlevad mõisted
VII osa:	Kodulinnusektorit käsitlevad mõisted
VIII osa:	Mesindussektorit käsitlevad mõisted
IV LISA	RIISI JA SUHKRU STANDARDKVALITEET
A.	Koorimata riisi standardkvaliteet
B.	Suhkru standardkvaliteet:
V LISA	ARTIKLIS 42 OSUTATUD ÜHENDUSE RÜMPADE KLASSIFITSEERIMISSKAALAD
A.	Ühenduse täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisskaala
B.	Ühenduse searümpade klassifitseerimisskaala
C.	Ühenduse lambarümpade klassifitseerimisskaala
VI LISA	RIIKLIKUD JA PIIRKONDLIKUD KVOODID alates 2010/2011. turustusaastast
VII LISA	ARTIKLI 58 LÕIKES 2 OSUTATUD ISOGLÜKOOSI TÄIENDAVAD KVOODID
VIIa LISA	ARTIKLI 59 LÕIKE 2 TEISE LÕIGU KOHASELT KINDLAKS MÄÄRATAVA PROTSENDIMÄÄRA ARVUTAMINE
VIIb LISA	ARTIKLI 59 LÕIKE 2 TEISE LÕIGU KOHASELT ETTEVÕTJATE SUHTES KOHALDATAVA PROTSENDIMÄÄRA ARVUTAMINE
VIIc LISA	ARTIKLI 52A LÕIKE 1 KOHASELT MÄÄRATAVA KOEFITSIENDI ARVUTAMINE
VIII LISA	SUHKRU- VÕI ISOGLÜKOOSIKVOOTIDE ÜLEKANDMISE ÜKSIKASJALIKUD EESKIRJAD VASTAVALT ARTIKLILE 60
IX LISA	ARTIKLIS 66 OSUTATUD TOOTMISKVOODID JA RESTRUKTUREERIMISRESERVI KOGUSED
X LISA	ARTIKLIS 70 OSUTATUD REFERENTSRASVASISALDUS
Xa LISA	ARTIKLIS 84a OSUTATUD KARTULITÄRKLISE KVOODID TURUSTUSAASTA KOHTA
Xb LISA	TOETUSPROGRAMMIDE EELARVE (OSUTATUD ARTIKLI 103N LÕIKES 1)
Xc LISA	EELARVES MAAELU ARENDAMISEKS ERALDATUD VAHENDID (OSUTATUD ARTIKLI 190A LÕIKES 3)
Xd LISA	VÄLJAJUURIMISKAVA EELARVE
Xe LISA	ALAD, MILLE LIIKMESRIIGID VÕIVAD TUNNISTADA VÄLJAJUURIMISKAVA JAOKS ABIKÕLBMATUKS (OSUTATUD ARTIKLI 85U LÕIGETES 1, 2 JA 5)
XI LISA
A.I.	Artikli 94 lõikes 1 osutatud pika linakiu garanteeritud maksimumkoguste jaotumine liikmesriikide vahel
A.II.	Artikli 94 lõikes 1a osutatud lühikese linakiu ja kanepikiu garanteeritud maksimumkoguste jaotumine liikmesriikide vahel
A.III.	Artiklis 94a osutatud abikõlblikud tsoonid
B.	Artiklis 89 osutatud garanteeritud maksimumkoguste jaotumine liikmesriikide vahel
XIa LISA	KUNI 12 KUU VANUSTE VEISTE LIHA TURUSTAMINE VASTAVALT ARTIKLILE 113b
I.	Mõiste
II.	Kuni 12 kuu vanuste veiste kategooriatesse liigitamine tapamajas
III.	Müüginimetused
IV.	Kohustuslik teave etiketil
V.	Vabatahtlik teave etiketil
VI.	Registreerimine
VII.	Ametlik kontrollimine
VIII.	Kolmandatest riikidest imporditud liha
IX.	Karistused
XIb LISA	VIINAMARJASAADUSTE KATEGOORIAD
1.	Vein
2.	Kääriv toorvein
3.	Liköörvein
4.	Vahuvein
5.	Kvaliteetvahuvein
6.	Aromaatne kvaliteetvahuvein
7.	Gaseeritud vahuvein
8.	Poolvahuvein
9.	Gaseeritud poolvahuvein
10.	Viinamarjavirre
11.	Osaliselt kääritatud viinamarjavirre
12.	Kuivatatud viinamarjadest saadud osaliselt kääritatud viinamarjavirre
13.	Kontsentreeritud viinamarjavirre
14.	Puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre
15.	Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein
16.	Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein
17.	Veiniäädikas
XIb lisa liide	Viinamarjakasvatusvööndid
XII LISA	Artikli 114 lõikes 1 osutatud PIIMA JA PIIMATOODETEGA SEOTUD MÕISTED JA NIMETUSED
XIII LISA	ARTIKLI 114 LÕIKES 2 OSUTATUD INIMTARBIMISEKS ETTE NÄHTUD PIIMA TURUSTAMINE
XIV LISA	ARTIKLIS 111A OSUTATUD MUNA- JA LINNULIHASEKTORI TOODETE TURUSTAMISSTANDARDID
A.	Liiki Gallus gallus kuuluvate kanade munade turustamisstandardid
B.	Kodulinnuliha turustamisstandardid
C.	Haudemunade ja kodulindude tibude tootmis- ja turustamisstandardid
XV LISA	ARTIKLIS 115 OSUTATUD VÕIDERASVADE SUHTES KOHALDATAVAD STANDARDID
XV lisa liide
XVa LISA	RIKASTAMINE, HAPESTAMINE JA HAPETUSTAMINE TEATAVATES VIINAMARJAKASVATUSVÖÖNDITES
A.	Rikastamise piirmäärad
B.	Rikastamine
C.	Hapestamine ja hapetustamine
D.	Töötlemine
XVb LISA	PIIRANGUD
A.	Üldised piirangud
B.	Värsked viinamarjad, viinamarjavirre ja viinamarjamahl
C.	Veinide segamine
D.	Kõrvalsaadused
XVI LISA	ARTIKLIS 118 OSUTATUD OLIIVIÕLI JA OLIIVIJÄÄKÕLI KIRJELDUSED JA MÄÄRATLUSED
XVIa LISA	TÄIELIK NIMEKIRI EESKIRJADEST, MIDA VÕIB LAIENDADA MITTELIIKMETEST TOOTJATELE VASTAVALT ARTIKLITELE 125F JA 125L
XVII LISA	ARTIKLITES 137 JA 139 OSUTATUD RIISI IMPORDITOLLIMAKSUD
XVIII LISA	ARTIKLIS 138 OSUTATUD BASMATI RIISI SORDID
XIX LISA	RIIGID, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 153 LÕIKES 3 JA ARTIKLI 154 LÕIKE 1 PUNKTIS B NING III LISA II OSA PUNKTIS 12
XX LISA	TERAVILJA-, RIISI-, SUHKRU-, PIIMA- JA MUNASEKTORI KAUPADE LOETELU ARTIKLI 26 PUNKTI A ALAPUNKTIS II SÄTESTATUD EESMÄRKIDEL JA III OSA III PEATÜKI II JAOS OSUTATUD EKSPORDITOETUSE TAGAMISEKS
I osa:	Teravili
II osa:	Riis
III osa:	Suhkur
IV osa:	Piim
V osa:	Munad
XXI LISA	SUHKRUT SISALDAVATE KAUPADE LOETELU III OSA III PEATÜKI II JAOS OSUTATUD EKSPORDITOETUSE TAGAMISE EESMÄRGIL
XXII LISA	ARTIKLIS 202 OSUTATUD VASTAVUSTABELID

OSA

SISSEJUHTAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse toodete turgude ühine korraldus järgmistes sektorites, nagu on täpsemalt sätestatud I lisas:

a) teravili, I lisa I osa;

b) riis, I lisa II osa;

c) suhkur, I lisa III osa;

d) kuivsööt, I lisa IV osa;

e) seemned, I lisa V osa;

f) humal, I lisa VI osa;

g) oliiviõli ja lauaoliivid, I lisa VII osa;

h) lina ja kanep, I lisa VIII osa;

i) puu- ja köögiviljad, I lisa IX osa;

j) töödeldud puu- ja köögiviljad, I lisa X osa;

k) banaanid, I lisa XI osa;

l) vein, I lisa XII osa;

m) elustaimed ja lillekasvatustooted, I lisa XIII osa (edaspidi “elustaimesektor”);

n) toortubakas, I lisa XIV osa;

o) veise- ja vasikaliha, I lisa XV osa;

p) piim ja piimatooted, I lisa XVI osa;

q) sealiha, I lisa XVII osa;

r) lamba- ja kitseliha, I lisa XVIII osa;

s) munad, I lisa XIX osa;

t) linnuliha, I lisa XX osa;

u) muud tooted, I lisa XXI osa.

▼M10 —————

▼B

3. Käesoleva määrusega kehtestatakse erimeetmed järgmiste sektorite suhtes, mis on loetletud ja mõnel juhul täiendavalt määratletud II lisas:

a) põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol, II lisa I osa (edaspidi “põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi sektor”);

b) mesindustooted, II lisa II osa (edaspidi “mesindussektor”);

c) siidiussid, II lisa III osa.

▼M3

4. CN-koodi 0701 alla kuuluva värske või jahutatud kartuli suhtes kohaldatakse IV osa II peatükki.

▼B

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse teatavate sektorite puhul III lisas sätestatud mõisteid.

2. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) “põllumajandustootja” – põllumajandustootja vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 määratlusele;

b) “makseasutus” – liikmesriigi poolt määruse (EÜ) nr 1290/2005 alusel määratud asutus või asutused;

c) “sekkumishind” – hind, millega tooted ostetakse riikliku sekkumise korras.

Artikkel 3

Turustusaastad

Kehtestatakse järgmised turustusaastad:

a) banaanisektori puhul jooksva aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini;

b) 1. aprillist järgmise aasta 31. märtsini järgmiste sektorite puhul:

i) kuivsöödasektor;

ii) siidiussisektor;

c) 1. juulist järgmise aasta 30. juunini järgmiste sektorite puhul:

i) teraviljasektor;

ii) seemnesektor;

iii) oliiviõli ja lauaoliivide sektor;

iv) lina- ja kanepisektor;

v) piima- ja piimatoote sektor;

▼M10

ca) veinisektori puhul 1. augustist järgmise aasta 31. juulini;

▼B

d) riisisektori puhul 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini;

e) suhkrusektori puhul 1. oktoobrist järgmise aasta 30. septembrini.

▼M3

Puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektori puhul kehtestab turustusaastad vajaduse korral komisjon.

▼B

Artikkel 4

Komisjoni volitused

Kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti, tegutseb komisjon talle antud volituste korral artikli 195 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 5

Rakenduseeskirjad

Komisjon võib artikli 2 kohaldamiseks võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad.

Komisjon võib muuta III lisa I osas sätestatud riisiga seotud määratlusi ja selle lisa II osa punktis 12 sätestatud mõiste “AKV/India suhkur” määratlust.

Komisjon võib kindlaks määrata ka töötlemise eri etappidel oleva riisi ümberarvestusmäära, töötluskulud ja kõrvalsaaduste väärtuse.

OSA

SISETURG

JAOTIS

TURUSEKKUMINE

PEATÜKK

Riiklik sekkumine ja eraladustamine

jagu

Üldsätted

Artikkel 6

Reguleerimisala

1. Käesolevas peatükis sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad vajaduse korral riikliku sekkumise korras toimuvat kokkuostu ning eraladustamisele antavaid toetusi järgmistes sektorites:

a) teravili;

b) riis;

c) suhkur;

d) oliiviõli ja lauaoliivid;

e) veise- ja vasikaliha;

f) piim ja piimatooted;

g) sealiha;

h) lamba- ja kitseliha.

2. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) “teravili” – ühenduses koristatud teravili;

b) “piim” – ühenduses toodetud lehmapiim;

▼M3 —————

▼B

d) “koor” – otseselt ja ainult piimast saadud koor.

Artikkel 7

Ühenduse päritolu

Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 2 kohaldamist, ostetakse riikliku sekkumise korras kokku ainult ühenduse päritolu tooteid ning eraladustamise toetust antakse ainult ühenduse päritolu toodetele.

Artikkel 8

Võrdlushinnad

1. Toodetele, mille suhtes kohaldatakse artikli 6 lõikes 1 osutatud sekkumismeetmeid, määratakse kindlaks järgmised võrdlushinnad:

▼M7

a) teraviljasektor: 101,31 eurot tonni kohta;

▼B

b) koorimata riis: 150 eurot tonni kohta standardkvaliteedi korral, nagu on määratletud IV lisa punktis A;

c) suhkur:

i) valge suhkur:

— 541,5 eurot tonni kohta turustusaastal 2008/2009;

— 404,4 eurot tonni kohta turustusaastal 2009/2010;

ii) toorsuhkur:

— 448,8 eurot tonni kohta turustusaastal 2008/2009;

— 335,2 eurot tonni kohta turustusaastal 2009/2010.

Punktides i ja ii kehtestatud võrdlushinnad kehtivad tehasest hangitud, pakendamata ja standardkvaliteediga suhkru puhul, nagu on määratletud IV lisa punktis B;

d) veise- ja vasikalihasektor: 2 224 eurot R3-kvaliteediklassi isasveiste rümba tonni kohta, nagu on sätestatud artikli 42 lõike 1 punktis a esitatud ühenduse täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisskaalas;

e) piima- ja piimatoodete sektor:

i) 246,39 eurot 100 kg või kohta,

▼M3

ii) 169,80 eurot 100 kg lõssipulbri kohta;

▼B

f) sealihasektor: 1 509,39 eurot searümba tonni kohta standardkvaliteedi korral, mis on määratletud kaalu ja tailihasisalduse alusel vastavalt artikli 42 lõike 1 punktis b esitatud ühenduse searümpade klassifitseerimisskaalale järgmiselt:

i) 60—120 kg kaaluvad rümbad: E-kvaliteediklass, nagu on sätestatud V lisa punktis B.II;

ii) 120–180 kg kaaluvad rümbad: R-kvaliteediklass, nagu on sätestatud V lisa punktis B.II.

2. Vastavalt lõike 1 punktides a ja b sätestatud teravilja ja riisi võrdlushinnad seonduvad lattu tarnitud kauba hulgimüügi etapiga enne mahalaadimist. Need võrdlushinnad on kehtivad kõikide ühenduse sekkumiskeskuste jaoks, mis on määratud vastavalt artiklile 41.

3. Nõukogu võib asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras muuta käesoleva artikli lõikes 1 kindlaksmääratud võrdlushindu, võttes arvesse tootmise ja turgude arengut.

Artikkel 9

Hinnaaruandlus suhkruturul

Komisjon loob suhkruturu hindade kohta teabesüsteemi, mis sisaldab suhkruturu hinnatasemete avaldamise süsteemi.

Süsteem põhineb valget suhkrut tootvate ettevõtjate või teiste suhkrukaubandusega seotud käitlejate esitatud teabel. Seda teavet käsitletakse konfidentsiaalsena.

Komisjon tagab, et avaldatud teave ei võimalda tuvastada üksikute ettevõtjate hindu.

jagu

Riiklik sekkumine

alajagu

Üldsätted

Artikkel 10

Riikliku sekkumise tingimustele vastavad tooted

1. Lähtudes käesolevas jaos kehtestatud tingimustest ning lisanõuetest ja -tingimustest, mille komisjon määrab kindlaks artikli 43 kohaselt, kohaldatakse riiklikku sekkumist järgmistele toodetele:

a) pehme nisu, kõva nisu, oder, mais ja sorgo;

b) koorimata riis;

c) valge või toorsuhkur tingimusel, et suhkur on toodetud kvoodi piires ja valmistatud ühenduses koristatud peedist või suhkruroost;

d) värske veise- ja vasikalihasektori jahutatud liha, mis kuulub CN-koodide 0201 10 00 ja 0201 20 20 – 0201 20 50 alla;

e) või, mis on valmistatud ühenduse tunnustatud ettevõttes otseselt ja ainult pastöriseeritud koorest ning mille piimarasvasisaldus on vähemalt 82 % massist ja veesisaldus kõige enam 16 % massist;

▼M3

f) kõrgeima kvaliteediga lõssipulber, mis on valmistatud pihustusmenetlusel ja saadud ühenduses tunnustatud ettevõttes otseselt ja ainult lõssist, mille valgusisaldus on vähemalt 34,0 % rasvata kuivekstrakti massist.

▼M7

alajagu

Kokkuostu avamine

Artikkel 11

Riikliku sekkumise ajavahemikud

Riiklik sekkumine toimub:

a) teravilja puhul 1. novembrist 31. maini;

b) koorimata riisi puhul 1. aprillist 31. juulini;

c) suhkru puhul turustusaastatel 2008/2009 ja 2009/2010;

d) veise- ja vasikaliha puhul kogu turustusaasta jooksul;

e) või ja lõssipulbri puhul 1. märtsist 31. augustini.

Artikkel 12

Riikliku sekkumise avamine

1. Artiklis 11 osutatud ajavahemiku jooksul avatakse riiklik sekkumine:

a) pehme nisu puhul;

b) kõva nisu, odra, maisi, terasorgo, koorimata riisi, suhkru, või ja lõssipulbri puhul artikli 13 lõikes 1 osutatud sekkumise ülemmäärade ulatuses;

c) komisjoni poolt ilma artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita veise- ja vasikaliha puhul, kui liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna veise- ja vasikaliha keskmine turuhind, mis on registreeritud artikli 42 lõikes 1 sätestatud ühenduse rümpade klassifitseerimisskaala alusel, langeb vaatlusperioodil alla 1 560 euro tonni kohta.

2. Lõike 1 punktis c osutatud riikliku sekkumise veise- ja vasikaliha puhul peatab komisjon ilma artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita, kui kõnealuses punktis osutatud tingimusi enam vaatlusperioodil ei täideta.

Artikkel 13

Sekkumise piirkogused

1. Riikliku sekkumise korras toimub kokkuost järgmises ulatuses:

a) kõva nisu, odra, maisi, terasorgo ja koorimata riisi puhul 0 tonni artikli 11 vastavalt punktis a ja b osutatud ajavahemikul;

b) suhkru puhul 600 000 tonni valget suhkrut iga turustusaasta kohta;

c) või puhul 30 000 tonni igal artikli 11 punktis e osutatud ajavahemikul;

d) lõssipulbri puhul 109 000 tonni igal artikli 11 punktis e osutatud ajavahemikul.

2. Turustusaastal lõike 1 punkti b kohaselt ladustatud suhkru suhtes ei tohi kohaldada muid artiklites 32, 52 ja 63 sätestatud ladustamismeetmeid.

3. Erandina lõikest 1 võib komisjon otsustada jätkata nimetatud lõike punktides a, c ja d osutatud toodete puhul riiklikku sekkumist ulatuses, mis ületab kõnealuses lõikes osutatud koguseid, kui turuolukord ja eelkõige turuhindade areng seda nõuab.

III

alajagu

Sekkumishinnad

Artikkel 18

Sekkumishinnad

1. Sekkumishind

a) pehme nisu puhul on võrdne võrdlushinnaga kuni 3 miljoni tonnini pakutud maksimumkoguse eest sekkumisperioodi kohta nii nagu on määratud artiklis 11a;

b) või puhul 90 % võrdlushinnast artikli 13 lõike 1 punktis c piiritletud koguste eest;

c) lõssipulbri puhul on võrdne võrdlushinnaga artikli 13 lõike 1 punktis d piiritletud koguste eest.

2. Komisjon määrab pakkumismenetluste teel kindlaks järgmiste toodete sekkumishinnad ja kogused:

a) pehme nisu osas pakkumiste puhul, mis ületavad 3 miljoni tonnist maksimumkogust sekkumisperioodi kohta nii nagu on määratud artiklis 11a;

b) kõva nisu, odra, maisi, terasorgo ja koorimata riisi puhul vastavalt artikli 13 lõikele 3;

c) veise- ja vasikaliha;

d) või puhul artikli 13 lõike 1 punktis c nimetatud ülemmäära ületavad kogused vastavalt artikli 13 lõikele 3 ja

e) lõssipulbri puhul artikli 13 lõike 1 punktis d nimetatud ülemmäära ületavad kogused vastavalt artikli 13 lõikele 3.

Eriolukordades võib pakkumismenetlusi piirata liikmesriigiga või liikmesriigi piirkonnaga või määrata sekkumishinnad ja sekkumise kogused kindlaks liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna kohta registreeritud keskmiste turuhindade alusel.

3. Lõike 2 kohaste pakkumismenetluste alusel kindlaks määratud maksimaalne kokkuostuhind ei tohi olla:

a) teravilja ja koorimata riisi puhul kõrgem kui vastav sekkumishind;

b) veise- ja vasikaliha puhul kõrgem kui liikmesriigis või liikmesriigi piirkonnas registreeritud keskmine turuhind, mida on suurendatud summa võrra, mille komisjon määrab kindlaks objektiivsete kriteeriumide alusel;

c) või puhul kõrgem kui 90 % võrdlushinnast;

d) lõssipulbri puhul kõrgem kui võrdlushind.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud sekkumishind

a) ei piira teravilja puhul kvaliteedist tulenevat hinna tõstmist või alandamist ning

b) koorimata riisi puhul vastavalt tõstetakse või alandatakse hinda, kui makseasutusele pakutavate toodete kvaliteet erineb IV lisa punktis A määratletud standardkvaliteedist. Lisaks võib komisjon kindlaks määrata sekkumishinna tõstmise ja alandamise, et tagada tootmise suunatus teatavatele sortidele.

5. Suhkru sekkumishind on 80 % pakkumise esitamise turustusaastale järgnevaks turustusaastaks kindlaksmääratud võrdlushinnast. Kui aga makseasutusele pakutava suhkru kvaliteet erineb IV lisa punktis B määratletud standardkvaliteedist, tõstetakse või alandatakse sekkumishinda vastavalt.

▼B

alajagu

Sekkumisvarude müük

Artikkel 25

Üldpõhimõtted

Riiklikesse sekkumisladudesse ostetud toodete müük toimub viisil, millega välditakse turuhäireid, tagatakse ostjate võrdne ligipääs kaupadele ja võrdne kohtlemine ning mis vastab asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevatele kohustustele.

Artikkel 26

Suhkru müük

Riikliku sekkumise korras kokkuostetud suhkrut võivad makseasutused müüa ainult hinnaga, mis on kõrgem selleks turustusaastaks kindlaksmääratud võrdlushinnast, mil müük toimub.

Komisjon võib siiski otsustada, et makseasutused:

a) võivad müüa suhkrut esimeses lõigus osutatud võrdlushinnaga võrdse või sellest madalama hinnaga, kui suhkrut kasutatakse:

i) loomasöödaks või

▼M3

ii) ekspordiks kas lisatöötluseta või asutamislepingu I lisas loetletud toodeteks või käesoleva määruse XX lisa III osas loetletud toodeteks töödelduna või

▼M3

iii) artiklis 62 osutatud tööstuslikuks kasutamiseks;

▼B

b) peavad tegema nende käes hoitava töötlemata suhkru inimtarbimiseks kättesaadavaks ühenduse siseturul või heategevusorganisatsioonide jaoks, keda on tunnustanud asjaomane liikmesriik või komisjon (juhul kui liikmesriik ei ole ühtegi sellist organisatsiooni tunnustanud), kehtivast võrdlushinnast madalama hinnaga või tasuta jagamiseks konkreetsete hädaabioperatsioonide raames.

▼M15

Artikkel 27

Toiduabi jaotamise programm liidus enim puudust kannatavatele isikutele

1. 2012. ja 2013. aastaks kehtestatakse programm, mille kohaselt võib jaotada toiduaineid liidus enim puudust kannatavatele isikutele liikmesriikide määratud organisatsioonide kaudu, kes ei või olla äriühingud. Selle toiduabi jaotamise programmi eesmärgil tehakse kättesaadavaks sekkumisvarudest pärit tooted või, kui toiduabi jaotamise programmi jaoks sobivaid sekkumisvarusid ei ole, ostetakse toiduained turult.

Esimeses lõigus sätestatud toiduabi jaotamise programmis tähendab mõiste „enim puudust kannatavad isikud” füüsilisi isikuid (sealhulgas perekonnad või sellistest isikutest koosnevad rühmad), kelle sõltuv sotsiaalne ja rahaline olukord on riikide pädevate asutuste poolt kehtestatud abikõlblikkuskriteeriumide põhjal kindlaks määratud või tuvastatud või on selle üle otsustatud määratud organisatsioonide kasutatavate kriteeriumide põhjal, mille riikide pädevad asutused on heaks kiitnud.

2. Lõikes 1 sätestatud toiduabi jaotamise programmis osaleda soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile toiduabi jaotamise programmid, mis sisaldavad

a) üksikasjalikke andmeid nende programmide põhinäitajate ja -eesmärkide kohta;

b) andmeid määratud organisatsioonide kohta;

c) taotlusi igal aastal jaotatavate toiduainete koguste kohta ning muud asjakohast teavet.

Liikmesriigid valivad toiduained objektiivsete kriteeriumide (sh toiteväärtus ja sobivus jaotamiseks) alusel. Selleks võivad liikmesriigid eelistada liidu päritolu toiduaineid.

3. Komisjon võtab vastu aastased abikavad, tuginedes lõike 2 esimese lõigu punktis c osutatud taotlustele ja muule asjakohasele teabele, mille liikmesriigid on esitanud oma toiduabi jaotamise programmide raames.

Igas aastases abikavas määratakse kindlaks liidu eraldised iga aasta kohta liikmesriikide lõikes.

Kui aastase abikavaga hõlmatud toiduaineid ei ole selle liikmesriigi sekkumisvarudes, kus neid vajatakse, sätestab komisjon aastases abikavas nende toiduainete ülekandmise sellesse liikmesriiki sellistest liikmesriikidest, kus need tooted on sekkumisvarudes olemas.

Komisjon võib aastase abikava läbi vaadata, kui ilmnevad selle täideviimist mõjutavad arengusuunad.

4. Toiduained antakse määratud organisatsioonidele üle tasuta.

Enim puudust kannatavatele isikutele toiduainete jaotamine toimub

a) tasuta või

b) hinnaga, mis ei ole mingil juhul kõrgem määratud organisatsiooni poolt nende jaotamisel tekkinud kuludest, mis ei ole abikõlblikud kulud lõike 7 teise lõigu punktide a ja b alusel.

5. Lõikes 1 osutatud toiduabi jaotamise programmis osalevad liikmesriigid

a) esitavad komisjonile igal aastal aruande toiduabi jaotamise kava rakendamise kohta;

b) teavitavad komisjoni õigel ajal toiduabi jaotamise kava mõjutavatest arengusuundadest.

6. Liit rahastab abiprogrammi abikõlblikke kulusid. Kõnealune rahastamine ei ületa 500 miljonit eurot eelarveaasta kohta.

7. Abiprogrammi kohaselt on abikõlblikud kulud

a) sekkumisvarudest eraldatud toiduainete kulud;

b) turult ostetud toiduainete kulud ning

c) sekkumisvarudest eraldatud toiduainete liikmesriikide vahel vedamise kulud.

Aastase abikava rakendamiseks igas liikmesriigis kasutada olevate rahaliste vahendite piires võivad riikide pädevad asutused pidada abikõlblikeks järgmisi kulusid:

a) toiduainete määratud organisatsioonide hoidlateni vedamise kulud;

b) järgmised määratud organisatsioonide kulud otseselt aastase abikava rakendamisega seotud ulatuses:

i) halduskulud;

ii) määratud organisatsioonide hoidlate ja lõppjaotuspunktide vahelise veo kulud ning

iii) ladustamiskulud.

8. Liikmesriigid teevad haldus- ja füüsilisi kontrolle, et tagada aastase abikava rakendamine vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele, ning kehtestavad karistused rikkumiste korral.

9. Nii aastase abikava kaudu jaotatavate toiduainete pakendil kui ka jaotuspunktides peavad olema selgelt sõnad „Euroopa Liidu abi”, millele on lisatud Euroopa Liidu embleem.

10. Lõikes 1 sätestatud toiduabi jaotamise programm ei piira ühtegi liidu õigust järgivat riiklikku kava, mille kohaselt jaotatakse toiduaineid enim puudust kannatavatele isikutele.

▼B

III

jagu

Eraladustamine

alajagu

Kohustuslik abi

Artikkel 28

Abikõlblikud tooted

Kui käesolevas jaos sätestatud tingimustest ning komisjoni poolt vastavalt artiklile 43 vastuvõetud lisanõuetest ja -tingimustest ei tulene teisiti, antakse eraladustamise toetust järgmistele toodetele:

▼M3

a) piimatoodete puhul:

i) ühenduse tunnustatud ettevõttes koorest või piimast valmistatud mage või, mille piimarasvasisaldus on vähemalt 82 % massist, rasvata piimakuivaine sisaldus kõige enam 2 % massist ja veesisaldus kõige rohkem 16 % massist;

ii) ühenduse tunnustatud ettevõttes koorest või piimast valmistatud soolavõi, mille piimarasvasisaldus on vähemalt 80 % massist, rasvata piimakuivaine sisaldus kõige rohkem 2 % massist, veesisaldus kõige rohkem 16 % massist ja soolasisaldus kõige rohkem 2 % massist;

▼M7 —————

▼M3

Artikkel 29

Võile kohaldatavad tingimused ja abimäär

Komisjon määrab kindlaks või jaoks antava abi suuruse, pidades silmas ladustamiskulusid ning värske või ja varudest pärineva või eeldatavaid hindu.

Abi võib suurendada, kui laost väljaviimise ajaks on lattu paigutamise ajaga võrreldes turul toimunud etteaimamatu muutus halvenemise suunas.

▼M7 —————

▼B

alajagu

Vabatahtlik abi

Artikkel 31

Abikõlblikud tooted

1. Kui käesolevas jaos sätestatud tingimustest ning komisjoni poolt vastavalt artiklile 43 vastuvõetud lisanõuetest ja -tingimustest ei tulene teisiti, antakse eraladustamise abi järgmistele toodetele:

a) valge suhkur;

b) oliiviõli;

c) artikli 42 lõikes 1 sätestatud ühenduse täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisskaala alusel liigitatud täiskasvanud veiste värske või jahutatud liha, mis on esitatud rümpade, poolrümpade, komplekteeruvate ees- ja tagaveerandite, eesveerandite või tagaveerandite kujul;

▼M3 —————

▼M7 —————

▼B

f) sealiha;

g) lamba- ja kitseliha.

Komisjon võib muuta esimese lõigu punktis c sätestatud toodete nimekirja, kui turuolukord seda nõuab.

▼M3

2. Komisjon määrab lõikes 1 sätestatud eraladustusabi kindlaks eelnevalt või pakkumismenetluste teel.

▼M7 —————

▼B

Artikkel 32

Valge suhkru jaoks abi andmise tingimused

1. Kui ühenduse keskmine registreeritud valge suhkru hind on vaatlusperioodil võrdlushinnast madalam ning turuolukorda arvestades on tõenäoline selle samale tasemele jäämine, võib komisjon otsustada anda valge suhkru eraladustamise abi ettevõtjatele, kellele on antud suhkrukvoot.

2. Turustusaastal lõike 1 kohaselt ladustatud suhkru suhtes ei tohi kohaldada muid artiklites 13, 52 või 63 sätestatud ladustamismeetmeid.

Artikkel 33

Oliiviõli jaoks abi andmise tingimused

Komisjon võib otsustada lubada piisavaid tagatisi pakkuvatel ja liikmesriikide heakskiidetud asutustel sõlmida nende poolt turustatava oliiviõli kohta laolepinguid tõsiste turuhäirete korral teatavates ühenduse piirkondades, sealhulgas juhul, kui vaatlusperioodil registreeritud keskmine turuhind on väiksem kui:

a) 1 779 eurot tonni kohta ekstra neitsioliiviõli puhul või

b) 1 710 eurot tonni kohta neitsioliiviõli puhul või

c) 1 524 eurot tonni kohta lambiõli puhul, mille vabade rasvhapete määr on kaks; seda summat vähendatakse 36,70 euro võrra tonnilt iga happesuse lisaühiku kohta.

Artikkel 34

Veise- ja vasikalihasektori toodete jaoks abi andmise tingimused

Komisjon võib otsustada anda eraladustamise abi, kui ühenduse keskmine turuhind, mis on registreeritud artikli 42 lõike 1 kohaselt vastuvõetud ühenduse täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisskaala alusel, on madalam kui 103 % võrdlushinnast ning on tõenäoline selle samal tasemel püsimine.

▼M3 —————

▼M7 —————

▼B

Artikkel 37

Sealiha jaoks abi andmise tingimused

Komisjon võib otsustada anda eraladustamise abi, kui searümpade keskmine turuhind ühenduses, nagu see on kehtestatud igas liikmesriigis ühenduse tüüpilistel turgudel kindlaksmääratud hindu arvestades ja kaalutud koefitsientide abil, mis kajastavad iga liikmesriigi suhtelist sigade arvu, on väiksem ja tõenäoliselt ka jääb väiksemaks kui 103 % võrdlushinnast.

Artikkel 38

Lamba- ja kitseliha jaoks abi andmise tingimused

Komisjon võib otsustada anda eraladustamise abi lamba- ja kitselihaturu eriti raske olukorra puhul ühes või mitmes järgmistest noteeringualadest:

a) Suurbritannia;

b) Põhja-Iirimaa;

c) iga liikmesriik eraldi, välja arvatud Ühendkuningriik.

jagu

Ühissätted

Artikkel 39

Ladustamise eeskirjad

1. Makseasutused ei või ladustada kokkuostetud tooteid väljaspool selle liikmesriigi territooriumi, kelle jurisdiktsiooni alla nad kuuluvad, kui nad ei ole komisjonilt selleks eelnevalt luba saanud.

Käesoleva artikli tähenduses loetakse Belgia ja Luksemburgi territooriume üheks liikmesriigiks.

2. Luba antakse juhul, kui ladustamine on oluline, võttes arvesse järgmisi tegureid:

a) ladustusvõimalused ja -nõuded liikmesriigis, kelle jurisdiktsiooni alla makseasutus kuulub, ning teistes liikmesriikides;

b) ladustamisest ja transpordist tulenevad täiendavad kulud selles liikmesriigis, kelle jurisdiktsiooni alla makseasutus kuulub.

3. Kolmandas riigis ladustamiseks antakse luba üksnes juhul, kui lõikes 2 sätestatud kriteeriumide alusel põhjustaks ladustamine teises liikmesriigis märkimisväärseid raskusi.

4. Lõike 2 punktis a osutatud teave koostatakse pärast kõikide liikmesriikidega konsulteerimist.

5. Tollimakse ja muid ühise põllumajanduspoliitika raames makstavaid või sissenõutavaid summasid ei kohaldata:

a) pärast lõigete 1, 2 ja 3 alusel antud loa andmist transporditavatele toodetele ega

b) ühe makseasutuse poolt teisele üle antavatele toodetele.

6. Vastavalt lõigetele 1, 2 ja 3 tegutsev makseasutus jääb vastutavaks toodete eest, mida ladustatakse väljaspool liikmesriiki, kelle jurisdiktsiooni alla ta kuulub.

7. Kui tooteid, mida makseasutus ladustab väljaspool selle liikmesriigi territooriumi, kelle jurisdiktsiooni alla ta kuulub, ei tooda sellesse liikmesriiki tagasi, müüakse need ladustamiskohas kehtivate või kehtestatavate hindadega ja tingimustel.

Artikkel 40

Pakkumismenetluste eeskirjad

Pakkumismenetlused peavad tagama kõikidele asjaomastele isikutele võrdse juurdepääsu.

Pakkumiste valikul eelistatakse ühendusele kõige soodsamaid pakkumisi. Igal juhul ei pea pakkumismenetlusele tingimata järgnema lepingu sõlmimine.

Artikkel 41

Sekkumiskeskused

1. Komisjon määrab sekkumiskeskused teravilja- ja riisisektoris ning määrab kindlaks nendes ladustamise tingimused.

Teraviljasektori toodete osas võib komisjon määrata iga teravilja jaoks eraldi sekkumiskeskused.

2. Sekkumiskeskuste loetelu koostamisel võtab komisjon eelkõige arvesse järgmisi tegureid:

a) keskuste asukoht asjaomaste toodetega seotud ületootmise aladel;

b) piisavate ruumide ja tehnilise varustuse olemasolu;

c) soodne asukoht transpordi seisukohalt.

Artikkel 42

Rümpade klassifitseerimine

1. Ühenduse rümpade klassifitseerimisskaalasid kohaldatakse vastavalt V lisas sätestatud eeskirjadele järgmistes sektorites:

a) veise- ja vasikalihasektor täiskasvanud veiserümpade osas;

b) sealihasektor muude kui aretuseks kasutatud sigade rümpade osas;

Lamba- ja kitselihasektoris võivad liikmesriigid kohaldada ühenduse lambarümpade klassifitseerimisskaalat vastavalt V lisa C punktis sätestatud eeskirjadele.

2. Kohapealseid kontrollimisi seoses täiskasvanud veiste ja lammaste rümpade klassifitseerimisega viib ühenduse nimel läbi ühenduse inspekteerimiskomitee, kuhu kuuluvad komisjoni eksperdid ja liikmesriikide poolt määratud eksperdid. Komitee annab läbiviidud kontrollimistest aru komisjonile ja liikmesriikidele.

Ühendus kannab läbiviidud kontrollimistest tulenevad kulud.

Artikkel 43

Rakenduseeskirjad

Ilma et see piiraks käeoleva peatüki sätetega komisjonile antud volituste kohaldamist, võtab komisjon vastu selle peatüki rakendamise üksikasjalikud eeskirjad, mis võivad eelkõige seonduda järgmisega:

▼M7

a) nõuded ja tingimused, millele peavad vastama artiklis 10 osutatud riikliku sekkumise korras kokkuostetavad tooted või tooted, mille suhtes antakse artiklites 28 ja 31 osutatud eraladustamise abi, eelkõige seoses kvaliteedi, kvaliteedigruppide, kvaliteediklasside, kategooriate, koguste, pakendi, sealhulgas selle märgistuse, maksimumvanuse, säilitamise, sekkumishinnaga seonduva toodete etapi, ning eraladustamise kestusega;

▼M7

aa) artikli 13 lõikes 1 ja artikli 18 lõike 1 punktis a sätestatud maksimumkogustest ja koguselistest piirangutest kinnipidamine; sellega seoses võib rakenduseeskirjadega anda komisjonile õiguse lõpetada kindlaksmääratud hinnaga kokkuost, võtta kasutusele jaotuskoefitsiendid ning minna üle artikli 18 lõikes 2 osutatud pakkumismenetlusele pehme nisu puhul, kasutamata artikli 195 lõikes 1 nimetatud komitee abi;

▼B

b) IV lisa B osa muudatused;

c) hinna tõstmiste ja alandamiste kohaldatav ulatus, kui see on asjakohane;

d) makseasutuste poolt riikliku sekkumisena ülevõtmise ning eraladustamise abi andmise tingimused ja kord, eelkõige:

i) seoses lepingute sõlmimise ja sisuga;

ii) eraladustamise perioodi kestus ning lepingus sätestatud ladustamisperioodide lühendamise või pikendamise tingimused;

iii) tingimused, mille kohaselt võib otsustada, et eraladustamislepingute alusel ladustatud tooteid võib uuesti turustada või müüa;

iv) liikmesriigiga, kus eraladustamispalve võib esitada;

e) artiklites 17 ja 37 osutatud tüüpiliste turgude loetelu vastuvõtmine;

f) eeskirjad, mis käsitlevad riikliku sekkumise korras kokkuostetud toodete müügitingimusi, eelkõige müügihindu, laost väljaviimise tingimusi, kui see on asjakohane, väljaviidud toodete edasist kasutamist või sihtkohta, läbiviidavat kontrolli ning vajaduse korral kohaldatavat tagatissüsteemi;

g) artikli 27 lõikes 1 osutatud iga-aastase kava koostamine;

h) artikli 27 lõikes 2 osutatud ühenduse turu mobiliseerimise tingimused;

i) artiklis 39 osutatud lube käsitlevad eeskirjad, sealhulgas kaubanduseeskirjade erandid ulatuses, mil need on rangelt vajalikud;

j) pakkumismenetluste kasutamise korral järgitavat korda käsitlevad eeskirjad;

k) artiklis 41 osutatud sekkumiskeskuste määramist käsitlevad eeskirjad;

l) ladudele, milles tooteid võib ladustada, esitatavad tingimused;

m) artikli 42 lõikes 1 sätestatud ühenduse rümpade klassifitseerimisskaalad, eelkõige seoses järgmisega:

i) mõisted;

ii) rümba esitusviis hinnaaruandluse eesmärgil seoses täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisega;

iii) V lisa punktis A. III sätestatud tapamajade võetavad meetmed:

— direktiivi 88/409/EMÜ artiklis 5 osutatud erandid selliste tapamajade kohta, mis soovivad piirata oma tootmist kohaliku turuga;

— erandid, mida võib teha liikmesriikidele, kes on esitanud vastava soovi tapamajade suhtes, milles tapetakse vähe veiseid;

iv) liikmesriikidele antud luba loobuda searümpade klassifitseerimisskaala kohaldamisest ning kasutada hindamiskriteeriume lisaks kaalule ja hinnangulisele tailihasisaldusele;

v) eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikide hinnaaruandlust teatud toodete kohta.

PEATÜKK

Sekkumise erimeetmed

jagu

Erandlikud turutoetusmeetmed

Artikkel 44

Loomataudid

1. Komisjon võib rakendada mõjutatava turu suhtes erandlikke toetusmeetmeid, et võtta arvesse ühendusesisese kaubanduse ja kolmandate riikidega toimuva kaubanduse piiranguid, mis võivad tuleneda loomataudide leviku tõkestamise meetmete kohaldamisest.

Esimeses lõigus sätestatud meetmeid kohaldatakse järgmiste sektorite suhtes:

a) veise- ja vasikaliha;

b) piim ja piimatooted;

c) sealiha;

d) lamba- ja kitseliha;

e) munad;

f) linnuliha.

2. Lõike 1 esimeses lõigus sätestatud meetmed võetakse asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide palvel.

Selliseid meetmeid võib võtta üksnes juhul, kui asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid on võtnud tervishoiu- ja veterinaarmeetmed loomataudide puhangute kiireks tõkestamiseks, ning ainult sellises ulatuses ja ajaks, mis on asjaomase turu toetamiseks rangelt vajalik.

Artikkel 45

Tarbijate usalduse kaotus

Komisjon võib võtta erandlikke turutoetusmeetmeid linnuliha- ja munasektori suhtes, et võtta arvesse tõsiseid turuhäireid, mis on otseselt seotud tarbijate usalduse kaotusega rahva- või loomatervise riskide tõttu.

Need meetmed võetakse asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide palvel.

Artikkel 46

Rahastamine

1. Komisjon rahastab artiklites 44 ja 45 osutatud erandlikke meetmeid osaliselt, hüvitades kuni 50 % liikmesriigi kantud kuludest.

Suu- ja sõrataudi tõrje korral veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoote, sealiha- ning lamba- ja kitselihasektorite osas on ühenduse osaline rahastamine 60 % sellistest kuludest.

2. Liikmesriigid tagavad, et kui tootjad kannavad osa liikmesriikide kantud kuludest, ei põhjusta see konkurentsimoonutusi eri liikmesriikide tootjate vahel.

▼M7 —————

▼B

jagu

Teravilja- ja riisisektori meetmed

Artikkel 47

Turu-erimeetmed teraviljasektoris

1. Komisjon võib võtta teraviljasektori suhtes sekkumise erimeetmeid, kui turuolukord seda nõuab. Eelkõige võib selliseid sekkumismeetmeid võtta siis, kui ühes või mitmes ühenduse piirkonnas turuhinnad seoses sekkumishinnaga langevad või ähvardavad langeda.

2. Sekkumise erimeetmete olemuse ja kohaldamise ning nende meetmetega hõlmatud toodete müügi või muu käsutamise tingimused ja korra võtab vastu komisjon.

Artikkel 48

Turu-erimeetmed riisisektoris

1. Komisjon võib võtta erimeetmeid, et:

a) vältida käesoleva osa I peatüki II jaos sätestatud ühenduse teatavates piirkondades ulatuslikku riiklikku sekkumist riisisektoris;

b) katta loodusõnnetustest põhjustatud koorimata riisi puudujääki.

2. Komisjon kehtestab käesoleva artikli rakendamiseks üksikasjalikud eeskirjad.

III

jagu

Suhkrusektori meetmed

Artikkel 49

Suhkrupeedi miinimumhind

1. Kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhind on järgmine:

a) 27,83 eurot tonni kohta turustusaastal 2008/2009;

b) 26,29 eurot tonni kohta turustusaastal 2009/2010.

2. Lõikes 1 nimetatud miinimumhinda kohaldatakse IV lisa osas B määratletud standardkvaliteediga suhkrupeedi puhul.

3. Suhkruettevõtjad, kes ostavad suhkruks töötlemiseks kõlblikku ja kvoodikohaseks suhkruks töötlemiseks mõeldud kvoodikohast suhkrupeeti, peavad maksma vähemalt miinimumhinna, mida on korrigeeritud hinnatõusude ja -langustega kõrvalekallete võimaldamiseks standardkvaliteedist.

Esimeses lõigus osutatud hinnatõuse ja -langusi kohaldatakse vastavalt komisjoni kehtestatud rakenduseeskirjadele.

4. Suhkrupeedikoguste puhul, mis vastavad neile tööstusliku suhkru või suhkru ülejäägi kogustele, mille suhtes kehtib artiklis 64 sätestatud kvoodiületamise tasu, korrigeerib asjaomane suhkruettevõtja ostuhinda nii, et see on vähemalt võrdne kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhinnaga.

Artikkel 50

Mitme kutseala vahelised kokkulepped

1. Majandusharusisesed kokkulepped ning tarnelepingud peavad vastama lõikele 3 ning komisjoni kindlaksmääratavatele ostutingimustele, eelkõige suhkrupeedi ostu-, tarne-, ülevõtu- ja maksetingimuste osas.

2. Suhkrupeedi ja suhkruroo ostutingimusi reguleerivad ühenduse vastava tooraine kasvatajate ja ühenduse suhkruettevõtjate vahel sõlmitud majandusharusisesed kokkulepped.

3. Tarnelepingus eristatakse suhkrupeeti selle alusel, kas sellest suhkrupeedist valmistatavad suhkrukogused on:

a) kvoodikohased või

b) kvoodivälised.

4. Kõik suhkruettevõtjad edastavad liikmesriigile, kus suhkur toodetakse, järgmise teabe:

a) lõike 3 punktis a nimetatud suhkrupeedikogused, mille kohta on sõlmitud külvieelsed tarnelepingud, ja suhkrusisalduse, millel lepingud põhinevad;

b) vastava hinnangulise saagise.

Liikmesriigid võivad nõuda lisateavet.

▼M3

5. Suhkruettevõtjad, kes ei ole sõlminud külvieelset tarnelepingut, millega määratakse kindlaks kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhind nende kvoodikohasele suhkrule vastava suhkrupeedikoguse kohta, mida on vajaduse korral kohandatud artikli 52 lõike 2 esimese lõigu kohaselt kehtestatud kõrvaldamise protsendimäära võrra, peavad maksma vähemalt kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhinna suhkru tootmiseks ette nähtud kogu suhkrupeedi eest.

6. Sõltuvalt asjaomase liikmesriigi heakskiidust võivad majandusharusisesed kokkulepped kalduda kõrvale lõigetest 3, 4 ja 5.

▼B

7. Juhul kui majandusharusiseseid kokkuleppeid ei ole sõlmitud, võtab asjaomane liikmesriik ette vajalikud käesoleva määruse kohased sammud, et kaitsta asjaomaste osapoolte huvisid.

Artikkel 51

Tootmismaks

1. Artikli 56 lõikes 2 osutatud suhkrut, isoglükoosi ja inuliinisiirupit tootvate ettevõtete valduses olevad suhkru-, isoglükoosi- ja inuliinisiirupikvoodid maksustatakse tootmismaksuga.

2. Kvoodikohasele suhkrule ja kvoodikohasele inuliinisiirupile kehtestatakse tootmismaks 12 eurot tonni kohta. Isoglükoosile kehtestatav tootmismaks moodustab 50 % suhkrule kohaldatavast tootmismaksust.

3. Lõike 1 kohaselt makstava tootmismaksu kogusumma kogub liikmesriik oma territooriumil asuvatelt ettevõtjatelt vastavalt asjaomase turustusaasta kvoodile.

Ettevõtjad sooritavad maksed hiljemalt asjaomase turustusaasta veebruari lõpuks.

4. Ühenduse suhkru ja inuliinisiirupi tootmisega tegelevad ettevõtjad võivad taotleda, et suhkrupeedi või suhkruroo kasvatajad või siguritarnijad kannaksid kuni 50 % kõnealusest tootmismaksust.

▼M3

Artikkel 52

Suhkru turult kõrvaldamine

1. Selleks et säilitada turu struktuurilist tasakaalu võrdlushinna lähedasel tasemel, võib komisjon otsustada kõrvaldada asjaomasel turustusaastal turult need kvoodikohase suhkru või isoglükoosi kogused, mis ületavad käesoleva artikli lõike 2 kohaselt arvutatud künnise, võttes arvesse asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevaid ühenduse kohustusi.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kõrvaldamiskünnis arvutatakse iga ettevõtja puhul, kellele on eraldatud kvoot, välja järgmiselt: ettevõtja kvoot korrutatakse koefitsiendiga, mille komisjon määrab kindlaks eelmise turustusaasta 16. märtsiks, võttes aluseks eeldatavad turusuundumused. Turustusaastal 2008/2009 kohaldatakse seda koefitsienti määruse (EÜ) nr 320/2006 kohaselt hiljemalt 15. märtsil 2008 rahuldatud loobumiste järgse kvoodi suhtes.

Ajakohastatud turusuundumuste alusel võib komisjon otsustada asjaomase turustusaasta 31. oktoobriks, kas koefitsienti kohandada või juhul, kui käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt sellist otsust ei ole tehtud, koefitsient kindlaks määrata.

3. Iga ettevõtja, kellele on määratud kvoot, ladustab kuni järgmise turustusaasta alguseni omaenda kulul kvoodi alusel toodetud suhkrukogused, mis ületavad lõike 2 kohaselt arvutatud künnise. Turustusaasta jooksul turult kõrvaldatud suhkru või isoglükoosi koguseid käsitatakse esimeste järgmisel turustusaastal kvoodikohaselt toodetud kogustena.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võib komisjon eeldatavaid suhkruturu suundumusi arvesse võttes otsustada käsitada kogu turult kõrvaldatud suhkrut või isoglükoosi või osa sellest jooksval ja/või järgneval turustusaastal:

a) suhkru või isoglükoosi ülejäägina, mida võib kasutada tööstusliku suhkru või tööstusliku isoglükoosina, või

b) täiendava kvoodikohase toodanguna, millest ühe osa võib reserveerida ekspordiks vastavalt asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevatele ühenduse kohustustele.

4. Juhul kui ühenduse suhkruvarud on ebapiisavad, võib komisjon otsustada, et teatava koguse turult kõrvaldatud suhkrut võib müüa ühenduse turul enne kõrvaldamisperioodi lõppu.

5. Juhul kui turult kõrvaldatud suhkrut käsitatakse esimese järgmisel turustusaastal toodetud suhkrukogusena, makstakse suhkrupeedikasvatajatele järgmise turustusaasta miinimumhinda.

Juhul kui turult kõrvaldatud suhkrut kasutatakse tööstusliku suhkruna või kui see eksporditakse vastavalt käesoleva artikli lõike 3 punktidele a ja b, siis artiklis 49 sätestatud miinimumhinna nõudeid ei kohaldata.

Juhul kui turult kõrvaldatud suhkur müüakse ühenduse turul enne kõrvaldamisperioodi lõppu vastavalt lõikele 4, makstakse suhkrupeedikasvatajatele jooksva turustusaasta miinimumhinda.

▼M3

Artikkel 52a

Suhkru turult kõrvaldamine turustusaastatel 2008/2009 ja 2009/2010

1. Erandina käesoleva määruse artikli 52 lõikest 2 määrab komisjon turustusaastateks 2008/2009 ja 2009/2010 koefitsiendi, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes, kelle riiklikke suhkrukvoote on vähendatud määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 ja artikli 4a lõike 4 kohase kvootidest loobumise tagajärjel, kohaldades käesoleva määruse VIIc lisa.

2. Ettevõtja suhtes, kes loobub määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 lõike 1 punktide a või b kohaselt täielikult talle järgnevaks turustusaastaks määratud kvoodist, ei kohaldata tema taotlusel käesoleva määruse artikli 52 lõikes 2 osutatud koefitsiente. Kõnealune taotlus esitatakse enne selle turustusaasta lõppu, mille suhtes kõrvaldamist kohaldatakse.

▼B

Artikkel 53

Rakenduseeskirjad

Komisjon võib vastu võtta käesoleva jao rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning eelkõige:

a) kriteeriume, mida kohaldavad suhkruettevõtjad, kui nad jaotavad suhkrupeedimüüjate vahel suhkrupeedi koguseid, mille kohta sõlmitakse artikli 50 lõikes 4 osutatud külvieelsed tarnelepingud;

b) artikli 52 lõikes 1 osutatud kõrvaldatud kvoodikohase suhkru protsendimäära;

c) miinimumhinna maksmistingimusi, kui kõrvaldatud suhkrut müüakse ühenduse turul artikli 52 lõike 4 kohaselt.

jagu

Pakkumise kohandamine

Artikkel 54

Pakkumise turunõuetega kohandamist hõlbustavad meetmed

Et soodustada tootmisharusiseste ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tegevust, mis hõlbustaks pakkumise kohandamist turunõuetega, välja arvatud turult kõrvaldamisega seotud tegevust, võib komisjon elustaime-, veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna- ja linnulihasektori suhtes võtta järgmisi meetmeid, et:

a) parandada kvaliteeti;

b) edendada tootmis-, töötlemis- ja turustuskorraldust;

c) hõlbustada turuhinnadünaamika registreerimist;

d) kujundada kasutatud tootmisvahenditel põhinevaid lühi- ja pikaajalisi prognoose.

III

PEATÜKK

Tootmise piiramise süsteemid

jagu

Üldsätted

▼M10

Artikkel 55

Kvoodisüsteemid ja tootmisvõimsus

▼M7

1. Kvoodisüsteemi kohaldatakse järgmiste toodete suhtes:

a) piim ja muud piimatooted artikli 65 punktide a ja b tähenduses;

b) suhkur, isoglükoos ja inuliinisiirup;

c) kartulitärklis, mille jaoks antakse ühenduse abi.

2. Lõike 1 punktides a ja b osutatud kvoodisüsteemide puhul, kui tootja ületab asjaomast kvooti ning ei kasuta suhkru puhul artiklis 61 sätestatud ülemääraseid koguseid, peab ta sellistelt kogustelt maksma kvoodiületamise tasu vastavalt II ja III jaos sätestatud tingimustele.

▼M10

2a. Veinisektori puhul kohaldatakse tootmisvõimsuse eeskirju seoses istutusõiguseta rajatud istanduste, istutusõigustega üleminekuajal ja väljajuurimiskavaga kooskõlas IVa jao sätetega.

▼B

jagu

Suhkur

alajagu

Kvootide määramine ja haldamine

Artikkel 56

Kvootide määramine

1. Suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi tootmise kohta kehtivad kvoodid riiklikul või piirkondlikul tasandil on määratud kindlaks VI lisas.

2. Liikmesriigid määravad kvoodi igale suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi tootmisega tegelevale ettevõtjale, kes on asutatud nende territooriumil ning on vastavalt artiklile 57 tunnustatud.

Kõikide ettevõtjate jaoks on määratud kvoot võrdne ettevõtjale turustusaastaks 2007/2008 määruse (EÜ) nr 318/2006 alusel määratud kvoodiga.

3. Juhul kui kvoot määratakse suhkruettevõtjale, kellel on rohkem kui üks tootmisüksus, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et piisavalt arvestada suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatajate huvidega.

Artikkel 57

Tunnustatud ettevõtjad

1. Taotluse korral annavad liikmesriigid tunnustuse suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit tootvale ettevõtjale või ettevõtjale, kes neid tooteid töötleb artikli 62 lõikes 2 esitatud nimekirjas osutatud toodeteks, tingimusel et ettevõtja:

a) tõendab oma professionaalset tootmisvõimsust;

b) nõustub esitama mis tahes teavet ning lubama käesoleva määrusega seotud kontrollimist;

c) ei ole andnud põhjust tunnustuse peatamiseks või tagasivõtmiseks.

2. Tunnustatud ettevõtjad esitavad liikmesriigile, mille territooriumil suhkrupeedi ja suhkruroo koristamine või rafineerimine aset leiab, järgmise teabe:

a) suhkrupeedi või suhkruroo kogused, mille kohta on sõlmitud tarneleping, ning vastavad hinnangulised suhkrupeedi või suhkruroo ja suhkru saagised hektari kohta;

b) andmed suhkrupeedi, suhkruroo ja toorsuhkru esialgsete ja tegelike tarnete kohta ning suhkrutootmise ja suhkruvarude olukorra kohta;

c) müüdud valge suhkru kogused ning vastavad hinnad ja tingimused.

Artikkel 58

Isoglükoosi lisa- ja täiendav kvoot

1. Turustusaastal 2008/2009 lisatakse eelneva turustusaasta kvoodile täiendav 100 000 tonni suurune isoglükoosikvoot. Kõnealust suurendamist ei kohaldata Bulgaaria ja Rumeenia suhtes.

Turustusaastal 2008/2009 lisatakse eelneva turustusaasta kvoodile Bulgaaria puhul täiendav 11 045 tonni suurune isoglükoosikvoot ja Rumeenia puhul täiendav 1 966 tonni suurune isoglükoosikvoot.

Liikmesriigid määravad ettevõtjatele lisakvoodid proportsionaalselt isoglükoosikvootidega, mis on määratud kooskõlas artikli 56 lõikega 2.

2. Itaalia, Leedu ja Rootsi võivad nende territooriumil asutatud ettevõtjate taotlusel määrata täiendava isoglükoosikvoodi turustusaastatel 2008/2009 ja 2009/2010. Liikmesriikide maksimaalsed täiendavad kvoodid on kindlaks määratud VII lisas.

3. Kooskõlas lõikega 2 ettevõtjatele määratud kvoodid maksustatakse ühekordselt makstava summaga, mille suurus on 730 eurot. Maksu kogutakse määratud täiendava kvoodi tonni kohta.

▼M3

Artikkel 59

Kvootide haldamine

1. Komisjon kohandab VI lisas kehtestatud kvoote turustusaasta 2008/2009 puhul hiljemalt 30. aprilliks 2008 ja turustusaastate 2009/2010 ja 2010/2011 puhul vastavalt hiljemalt 2009. ja 2010. aasta 28. veebruariks. Kõnealused kohandused tulenevad käesoleva artikli lõike 2, käesoleva määruse artikli 58 ning määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 ja artikli 4a lõike 4 kohaldamisest.

2. Võttes arvesse määruses (EÜ) nr 320/2006 sätestatud ümberkorralduskava tulemusi, määrab komisjon 2010. aasta 28. veebruariks kindlaks, milline on vajaminev protsendimäär kehtivate suhkru- ja isoglükoosikvootide vähendamiseks liikmesriigi või piirkonna kohta, pidades silmas turgude tasakaalustamatuse vältimist alates turustusaastast 2010/2011. Vastavalt sellele kohandavad liikmesriigid iga ettevõtja kvoodi.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust määrab komisjon protsendimäära, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes, kelle riiklikke suhkrukvoote on vähendatud määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 ja artikli 4a lõike 4 kohase kvootidest loobumise tagajärjel, kohaldades käesoleva määruse VIIa lisa. Vastavalt sellele kohandavad asjaomased liikmesriigid iga oma territooriumil asuva kvoodiga ettevõtja suhtes kohaldatavat protsendimäära käesoleva määruse VIIb lisa kohaselt.

Käesoleva lõike esimest ja teist lõiku ei kohaldata asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud äärepoolseimate piirkondade suhtes.

Artikkel 60

Riigisiseste kvootide määramine ja kvootide vähendamine

1. Liikmesriik võib vähendada oma territooriumil asutatud ettevõtjale määratud suhkru- või isoglükoosikvooti kuni 10 % turustusaastaks 2008/2009 ja järgnevateks turustusaastateks, austades ettevõtjate vabadust osaleda määrusega (EÜ) nr 320/2006 kehtestatud mehhanismides. Seejuures kohaldavad liikmesriigid objektiivseid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume.

▼B

2. Liikmesriigid võivad kvoote ettevõtjate vahel üle kanda kooskõlas VIII lisas kehtestatud eeskirjadega ning võttes arvesse kõigi asjaomaste osapoolte, eriti suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatajate huve.

3. Vastavalt lõigetele 1 ja 2 vähendatud kogused määrab asjaomane liikmesriik ühele või mitmele ettevõtjale oma territooriumil, hoolimata sellest, kas neil on kehtivaid kvoote.

▼M3

4. Erandina käesoleva artikli lõikest 3 kohandavad liikmesriigid määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 4a kohaldamisel asjaomasele ettevõtjale eraldatud suhkrukvooti, vähendades kvoote vastavalt kõnealuse artikli lõikele 4 ja käesoleva artikli lõikes 1 määratud protsendimäära piires.

▼B

alajagu

Kvootide ületamine

Artikkel 61

Reguleerimisala

Turustusaasta jooksul toodetud suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit, mis ületab artiklis 56 nimetatud kvoote, võib:

a) kasutada artiklis 62 nimetatud teatavate toodete töötlemiseks;

b) kanda üle järgmise turustusaasta kvoodikohasesse tootmisesse kooskõlas artikliga 63;

c) kasutada tarnete erikorra raames äärepoolseimates piirkondades kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 247/2006 II jaotisega ( 59 ) või

d) eksportida komisjoni kindlaksmääratud koguselise piirangu raames, järgides asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi.

Muude koguste suhtes kohaldatakse artiklis 64 osutatud kvoodiületamise tasu.

Artikkel 62

Tööstuslik suhkur

1. Tööstuslik suhkur, tööstuslik isoglükoos ja tööstuslik inuliinisiirup säilitatakse ühe lõikes 2 nimetatud toote tootmiseks, kui:

a) artikli 57 kohaselt tunnustatud tootja ja tunnustatud kasutaja on kauba kohta sõlminud tarnelepingu enne turustusaasta lõppu ja

b) kaup on tarnitud kasutajale hiljemalt järgmise turustusaasta 30. novembriks.

2. Komisjon koostab nimekirja toodetest, mille tootmiseks kasutatakse tööstuslikku suhkrut, tööstuslikku isoglükoosi ja tööstuslikku inuliinisiirupit.

Nimekiri hõlmab eelkõige järgmist:

a) bioetanool, alkohol, rumm, eluspärm ning võieteks kasutatavad ja Rinse Appelstroopiks töödeldavad siirupite kogused;

b) teatavad suhkrut mittesisaldavad tööstustooted, mille töötlemisel kasutatakse suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit;

c) teatavad keemia- või farmaatsiatööstuse tooted, mis sisaldavad suhkrut, isoglükoosi või inuliinisiirupit.

Artikkel 63

Suhkru ülejäägi ülekandmine

1. Iga ettevõtja võib otsustada kanda kogu oma toodang või osa toodangust, mis ületab ettevõtjale määratud suhkru-, isoglükoosi- või inuliinisiirupikvooti, üle järgmisesse turustusaastasse. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, on kõnealune otsus lõplik.

2. Ettevõtjad, kes võtavad vastu lõikes 1 nimetatud otsuse:

a) teavitavad asjaomast liikmesriiki enne selle liikmesriigi poolt määratavat kuupäeva:

— ülekantavatest roosuhkru kogustest jooksva turustusaasta 1. veebruarist kuni 30. juunini;

— ülekantavatest suhkru või inuliinisiirupi muudest kogustest jooksva turustusaasta 1. veebruarist kuni 15. aprillini;

b) korraldavad asjaomaste koguste ladustamise omal kulul kuni jooksva turustusaasta lõpuni.

3. Kui ettevõtja lõplik toodang asjaomasel turustusaastal oli väiksem kui lõike 1 kohase otsuse tegemise hetkel tehtud hinnang, võib ülekantavat kogust enne järgmise turustusaasta 31. oktoobrit tagasiulatuvalt muuta.

4. Ülekantud kogused loetakse esimesteks järgmisel turustusaastal toodetud kvoodikohasteks kogusteks.

5. Käesoleva artikli alusel ladustatud suhkru suhtes ei tohi turustusaastal kasutada muid artiklites 13, 32 või 52 sätestatud ladustamismeetmeid.

Artikkel 64

Kvoodiületamise tasu

1. Kvoodiületamise tasu võetakse järgmistelt kogustelt:

a) mis tahes turustusaasta vältel toodetud suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi ülejääk, välja arvatud kogused, mis on kantud üle järgmise turustusaasta kvoodikohasesse tootmisesse ning mis on ladustatud kooskõlas artikliga 63, või artikli 61 punktides c ja d nimetatud kogused;

b) tööstuslik suhkur, tööstuslik isoglükoos ja tööstuslik inuliinisiirup, mille puhul ei ole komisjoni määratud tähtajaks esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et see on töödeldud üheks artikli 62 lõikes 2 nimetatud toodetest;

▼M3

c) suhkur ja isoglükoos, mis on kõrvaldatud turult kooskõlas artiklitega 52 ja 52a ning mille puhul ei ole täidetud artikli 52 lõikes 3 sätestatud kohustusi.

▼B

2. Komisjon kehtestab kvoodiületamise tasu piisavalt kõrgel tasemel, et vältida lõikes 1 osutatud koguste kuhjumist.

3. Lõikes 1 nimetatud kvoodiületamise tasu nõuab liikmesriik sisse oma territooriumil asuvatelt ettevõtjatelt vastavalt lõikes 1 nimetatud tootmiskogustele, mis on asjaomasel turustusaastal ettevõtjatele kehtestatud.

III

jagu

Piim

alajagu

Üldsätted

Artikkel 65

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) “piim” – ühe või mitme lehma lüpsmise saadus;

b) “muud piimatooted” – mis tahes muu piimatoode kui piim, eelkõige lõss, koor, või, jogurt ja juust; vajadusel arvestatakse need komisjoni kindlaksmääratud koefitsiente kasutades ümber piimaekvivalentideks;

c) “tootja” – põllumajandustootja, kelle põllumajandusettevõte asub liikmesriigi geograafilisel territooriumil ning kes toodab ja turustab piima või kavatseb seda lähitulevikus teha;

d) “põllumajandusettevõte” – määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 2 määratletud põllumajandusettevõte;

e) “kokkuostja” – ettevõtjad või nende rühmad, kes ostavad tootjatelt piima:

— selle kogumiseks, pakendamiseks, ladustamiseks, jahutamiseks või töötlemiseks, sealhulgas lepingu alusel;

— selle müümiseks ühele või mitmele piima või muid piimatooteid ümbertöötavale või töötlevale ettevõtjale.

Kokkuostjana käsitatakse ka iga samal geograafilisel alal asuvat kokkuostjate rühma, kes teeb oma liikmete nimel nende kvoodiületamise tasu maksmiseks vajalikke haldus- ja raamatupidamistoiminguid. Käesoleva lõigu esimese lause kohaldamisel peetakse Kreekat üheks geograafiliseks alaks ja teda võib käsitada eespool osutatud kokkuostjate rühmana;

f) “tarne” – kõik tootjalt kokkuostjale tehtavad piima tarned, välja arvatud mis tahes muude piimatoodete tarned, ükskõik kas tootja, kokkuostja, selliseid tooteid töötleva või ümber töötava ettevõtja või kolmanda isiku veovahendiga;

g) “otseturustamine” – tootjalt otse tarbijale piima mis tahes müük või üleandmine ning samuti tootjalt muude piimatoodete mis tahes vahetu müük või üleandmine. Komisjon võib punktis f esitatud “tarne” mõistet arvestades kohandada “otseturustamise” mõistet, et välistada eelkõige mõne piimakoguse või muude turustatud piimatoodete kvoodisüsteemist väljajäämine;

h) “turustamine” – piima tarned või piima või muude piimatoodete otseturustamine;

i) “individuaalne kvoot” – tootja kvoot mis tahes 12-kuulise perioodi 1. aprillil;

j) “tootmiskvoot” – iga liikmesriigi jaoks kindlaksmääratud, artiklis 63 osutatud kvoot;

k) “kasutada olev kvoot” – kvoot, mis on tootja kasutuses selle 12-kuulise perioodi 31. märtsil, mille kohta kvoodiületamise tasu arvutati, võttes arvesse kõiki käesoleva määrusega ette nähtud ülekandmisi, müüke, turustamisviisist lähtuvaid muutmisi ja ajutisi ümberjaotamisi, mis selle 12-kuulise perioodi jooksul on toimunud.

alajagu

Kvootide määramine ja haldamine

Artikkel 66

Tootmiskvoodid

1. 1. aprillil 2008 algava seitsme järjestikuse 12-kuulise perioodi (edaspidi “kvoodiaastad”) jooksul turustatud piima ja muude piimatoodete tootmiskvoodid on kindlaks määratud IX lisa punktis 1.

2. Lõikes 1 osutatud kvoodid jaotatakse tootjate vahel vastavalt artiklile 67, eristades tarneid ja otseturustamist. Tootmiskvootide mis tahes ületamine määratakse igas liikmesriigis käesoleva jao põhjal kindlaks üleriigiliselt, eristades tarneid ja otseturustamist.

3. IX lisa punktis 1 sätestatud tootmiskvoodid määratakse kindlaks ilma, et see piiraks kvootide võimalikku läbivaatamist, võttes arvesse üldist turuolukorda ning teatavates liikmesriikides valitsevaid konkreetseid tingimusi.

4. Bulgaaria ja Rumeenia jaoks luuakse restruktureerimise erireserv, nagu on sätestatud IX lisa punktis 2. See reserv vabaneb 1. aprillist 2009 niisuguses ulatuses, nagu on igas nimetatud riigis vähenenud piima ja piimatoodete farmis omatarbeks tootmine alates 2002. aastast.

Reservi vabastamise ja selle jagamise tarnete ja otseturustamise kvoodiks otsustab komisjon Bulgaaria ja Rumeenia poolt komisjonile 31. detsembriks 2008 esitatud aruande põhjal. Nimetatud aruandes esitatakse üksikasjad riigi piimasektori tegeliku restruktureerimisprotsessi tulemuste ja suundumuste kohta ning eelkõige põllumajandustootjate poolt omatarbeks tootmiselt turule suunatud tootmisele ülemineku kohta.

5. Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia tootmiskvoodid sisaldavad kogu piima või piimaekvivalenti, mis on tarnitud kokkuostjale või otseturustatud, olenemata sellest, kas see on toodetud või turustatud nendes riikides kohaldatava üleminekumeetme alusel.

Artikkel 67

Individuaalsed kvoodid

1. Tootjate individuaalne kvoot või individuaalsed kvoodid on 1. aprillil 2008 võrdsed nende individuaalse kvoodi või individuaalsete kvootidega 31. märtsil 2008, ilma et see piiraks 1. aprillil 2008 toimuvaid kvootide ülekandeid, nende müüki ega turustamisviisist lähtuvaid muutmisi.

2. Tootjail võib olla üks või kaks individuaalset kvooti – üks tarneteks ja teine otseturustamiseks. Tootjate koguseid võib ühest kvoodist teise ümber muuta üksnes liikmesriigi pädev asutus tootja nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel.

3. Kui tootjal on kaks kvooti, arvutatakse tema osa kvoodiületamise tasust kummagi kvoodi kohta eraldi.

4. Komisjon võib suurendada artiklis 66 osutatud tarnetele jaotatud Soome tootmiskvoodi osa, et anda Soome SLOMi tootjatele kuni 200 000 tonni ulatuses hüvitist. Seda ühenduse õigusaktide alusel eraldatavat reservi tohib kasutada ainult nende tootjate huvides, kelle tootmise taasalustamise õigust on ühinemine mõjutanud.

5. Vajadusel kohandatakse individuaalseid kvoote iga asjaomase kvoodiaasta puhul nii, et iga liikmesriigi tarnete ja otseturustamise jaoks ette nähtud individuaalsed kvoodid kokku ei ületaks tootmiskvoodi vastavat osa, mida on kohandatud artikli 69 kohaselt, võttes arvesse mis tahes riiklikust reservist jaotamiseks tehtud vähendusi, nagu on ette nähtud artikliga 71.

Artikkel 68

Kvootide eraldamine riiklikust reservist

Liikmesriigid võtavad vastu eeskirjad, millega lubatakse artikliga 71 ette nähtud riiklikust reservist eraldada tootjatele kõik kvoodid või osa neist, võttes aluseks komisjonile teatatud objektiivsed kriteeriumid.

Artikkel 69

Kvootide haldamine

1. Komisjon kohandab iga liikmesriigi ja iga perioodi kohta enne vastava perioodi lõppu tootmiskvootide jagunemist tarnete ja otseturustamise vahel, pidades silmas tootjate taotletud turustamisviisist lähtuvaid muutmisi tarnete ja tarnete individuaalsete kvootide ning otseturustamise vahel.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile igal aastal komisjoni poolt artikli 192 lõike 2 alusel kindlaksmääratud kuupäevadeks ja eeskirjade kohaselt teabe, mis on vajalik:

a) käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohanduse tegemiseks;

b) nende poolt makstava kvoodiületamise tasu arvutamiseks.

Artikkel 70

Rasvasisaldus

1. Igale tootjale määratakse referentsrasvasisaldus, mida kohaldatakse talle eraldatava individuaalse tarnekvoodi suhtes.

2. Tootjatele artikli 67 lõike 1 kohaselt 31. märtsil 2008 eraldatud kvootide puhul on lõikes 1 osutatud referentsrasvasisaldus sama kui selle kvoodi referentsrasvasisaldus kõnealusel kuupäeval.

3. Referentsrasvasisaldust muudetakse artikli 67 lõikes 2 osutatud turustamisviisist lähtuva muutmise käigus ning piimakvootide omandamisel, ülekandmisel või ajutisel ülekandmisel vastavalt komisjoni poolt kehtestatavatele eeskirjadele.

4. Uute tootjate puhul, kes on saanud individuaalse tarnekvoodi kogu ulatuses riiklikust reservist, määratakse rasvasisaldus kindlaks vastavalt komisjoni poolt kehtestatavatele eeskirjadele.

5. Lõikes 1 osutatud individuaalset referentsrasvasisaldust kohandatakse vajadusel käesoleva määruse jõustumisel ja pärast seda iga kvoodiaasta alguses nii, et iga liikmesriigi puhul ei ületaks individuaalsete tegelike rasvasisalduste kaalutud keskmine rohkem kui 0,1 grammi kilogrammi kohta X lisas kehtestatud referentsrasvasisaldust.

Rumeenia puhul vaadatakse X lisas sätestatud referentsrasvasisaldus läbi kogu 2004. aasta näitajate alusel ning komisjon kohandab seda vajaduse korral.

Artikkel 71

Riiklik reserv

1. Iga liikmesriik kehtestab IX lisas kindlaksmääratud tootmiskvootide osana riikliku reservi, võttes eelkõige arvesse artikli 68 kohaseid eraldisi. Vajadusel täiendatakse riiklikku reservi, võttes tagasi mõned artiklis 72 sätestatud kogused, pidades artikli 76 kohaselt kinni teatava osa ülekantust või vähendades kõiki individuaalseid kvoote. Kõnealused kvoodid säilitavad oma esialgse eesmärgi, st need jäävad kas tarnete või otseturustamise jaoks.

2. Kõik liikmesriigile eraldatud lisakvoodid suunatakse automaatselt riiklikku reservi ning jagatakse vastavalt prognoositavatele vajadustele tarnete ja otseturustamise vahel.

3. Riiklikku reservi suunatud kvootidel ei ole referentsrasvasisaldust.

Artikkel 72

Tegevusetuse juhud

1. Kui füüsiline või juriidiline isik, kellel on individuaalsed kvoodid, ei vasta kvoodiaasta jooksul enam artikli 65 punktis c osutatud nõuetele, lähevad vastavad kogused hiljemalt järgmise kalendriaasta 1. aprilliks tagasi riiklikku reservi, välja arvatud juhul, kui kõnealune isik alustab enne kõnealust kuupäeva uuesti tootmistegevust artikli 65 punkti c tähenduses.

Kui isik või üksus alustab taas tootmistegevusega hiljemalt kvootidest ilmajäämisele järgneva teise kvoodiaasta lõpus, tagastatakse sellele isikule hiljemalt taotluse esitamise kuupäevale järgnevaks 1. aprilliks kõik individuaalsed kvoodid või osa neist, millest ta on ilma jäänud.

2. Kui tootjad ei turusta vähemalt ühe kvoodiaasta jooksul kogust, mis on võrdne vähemalt ►M7 85 % ◄ -ga nende individuaalsest kvoodist, võivad liikmesriigid otsustada, kas ja millistel tingimustel suunata kasutamata kvoot või osa sellest tagasi riiklikku reservi.

Liikmesriigid võivad määrata kindlaks, millistel tingimustel kvoot uuesti asjaomasele tootjale jagatakse, kui ta peaks turustamisega uuesti alustama.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata siiski vääramatu jõu juhtude ning nõuetekohaselt põhjendatud ja pädeva asutuse tunnustatud juhtude korral, mis mõjutavad ajutiselt asjaomaste tootjate tootmisvõimsust.

Artikkel 73

Ajutised ülekanded

1. Liikmesriigid lubavad iga kvoodiaasta lõpus selle kvoodiaasta kohta anda ajutiselt üle individuaalsete kvootide osa, mida tootjad, kelle kasutuses need on, ei kavatse kasutada.

Liikmesriigid võivad korraldada ülekandetoiminguid asjaomaste tootjakategooriate või piimatootmise struktuuride alusel, piirata nende tegemist kokkuostjate tasandil või teatavates piirkondades, lubada artikli 72 lõikes 3 osutatud juhtudel täielikke üleandmisi ning määrata kindlaks, millises ulatuses võib üleandja teha uusi ülekandmistoiminguid.

2. Iga liikmesriik võib teha otsuse mitte kohaldada lõiget 1 ühel või mõlemal järgmisel põhjusel:

a) vajadus soodustada struktuurimuutusi ja -kohandusi;

b) peamiselt halduslikud vajadused.

Artikkel 74

Kvootide koos maaga ülekandmine

1. Individuaalsed kvoodid lähevad koos põllumajandusettevõttega üle selle üle võtnud tootjatele, kui ettevõte müüakse, liisitakse, antakse üle tegeliku või eeldatava pärandina või mis tahes muul viisil, millel on tootjatele samalaadsed õiguslikud tagajärjed, vastavalt liikmesriikide määratletavatele üksikasjalikele eeskirjadele, võttes arvesse piimatootmiseks kasutatavat maa-ala või muid objektiivseid kriteeriume ning vajadusel mis tahes kokkuleppeid poolte vahel. See osa kvoodist, mida ei ole asjakohasel juhul koos põllumajandusettevõttega üle kantud, lisatakse riiklikku reservi.

2. Kui kvoodid on lõike 1 kohaselt üle kantud või kantakse üle rendilepingute või muu samalaadseid õiguslikke tagajärgi kaasa toova vahendi abil, võivad liikmesriigid otsustada objektiivsete kriteeriumide alusel ja eesmärgiga tagada kvootide jaotamine üksnes tootjatele, et kvooti ei kanta üle koos ettevõttega.

3. Kui maa kantakse üle ametiasutustele ja/või üldsuse huvides kasutamiseks või kui valduse üleminek toimub mittepõllumajanduslikel eesmärkidel, tagavad liikmesriigid vajalike meetmete võtmise poolte seaduslike huvide kaitseks ja eelkõige selleks, et valduse loovutanud tootjatel oleks võimalus piimatootmist soovi korral jätkata.

4. Kui pooled ei saavuta maa rendilepingu aegumisel kokkulepet ja rendilepingut ei ole võimalik samadel tingimustel pikendada, samuti samalaadsete õiguslike tagajärgedega olukordades, kantakse kõnealused individuaalsed kvoodid kooskõlas liikmesriikide vastuvõetud sätetega täielikult või osaliselt üle tootjale, kelle valdusesse põllumajandusettevõte läheb, võttes arvesse poolte õiguspäraseid huve.

Artikkel 75

Ülekandmise erimeetmed

1. Piimatootmise struktuuri edukaks muutmiseks või keskkonna parandamiseks võivad liikmesriigid kooskõlas oma sätestatavate eeskirjadega ja asjaomaste poolte õiguspäraseid huve arvesse võttes:

a) maksta tootjatele, kes kogu piimatootmisest või osast sellest lõplikult loobuvad, hüvitist ühe või mitme aastase osamaksuna ning suunata sel teel vabanevad individuaalsed kvoodid riiklikku reservi;

b) määrata objektiivsete kriteeriumide alusel kindlaks tingimused, mille korral pädev asutus või selle asutuse määratud organ võib kvoodiaasta alguses tootjatele tasu eest ümber jaotada individuaalseid kvoote, millest teised tootjad on eelmise kvoodiaasta lõpuks lõplikult loobunud, saades selle eest hüvitist ühe või mitme aastase osamaksuna, mis on võrdne eespool nimetatud tasuga;

c) koondada ja kontrollida kvootide ilma maata üleminekuid;

d) näha ette juhul, kui maa on kantud üle eesmärgiga parandada keskkonda, et asjaomane individuaalne kvoot eraldatakse tootjale, kes on maast loobunud, kuid soovib piimatootmist jätkata;

e) määrata objektiivsete kriteeriumide alusel kindlaks piirkonnad või varumisalad, mille piires piimatootmise struktuuri parandamiseks lubatakse individuaalseid piimakvoote üle kanda, ilma et läheks üle vastav maa;

f) lubada tootja poolt pädevale asutusele või selle asutuse määratud organile esitatud taotluse korral piimatootmise struktuuri põllumajandusettevõtte tasandil parandamiseks või tootmise laiendamise võimaldamiseks kvoote lõplikult üle kanda, ilma et läheks üle vastav maa, või vastupidi.

2. Lõiget 1 võib rakendada liikmesriigi tasandil, asjakohasel piirkondlikul tasandil või määratletud varumisaladel.

Artikkel 76

Kvootide kinnipidamine

1. Artiklites 74 ja 75 osutatud ülekandmiste korral võivad liikmesriigid objektiivsete kriteeriumide alusel osa individuaalseid kvoote oma riikliku reservi jaoks kinni pidada.

2. Kui kvoote on artiklite 74 ja 75 kohaselt üle kantud või kantakse üle kas koos vastava maaga või ilma selleta rendilepingute või muude samalaadseid õiguslikke tagajärgi kaasa toovate vahendite abil, võivad liikmesriigid otsustada objektiivsete kriteeriumide alusel ja eesmärgiga tagada kvootide jaotamine üksnes tootjatele, kas ja millistel tingimustel suunatakse kõik ülekantud kvoodid või osa nendest tagasi riiklikku reservi.

Artikkel 77

Abi kvootide saamiseks

Ükski ametiasutus ei tohi anda kvootide omandamisega vahetult seotud rahalist abi käesoleva jao alusel kvootide ostmisel, ülekandmisel või jaotamisel.

III

alajagu

Kvootide ületamine

Artikkel 78

Kvoodiületamise tasu

1. Üle II alajao kohaselt kehtestatud tootmiskvoodi turustatud piimalt ja muudelt piimatoodetelt tuleb maksta kvoodiületamise tasu.

Tasu suurus on 27,83 eurot 100 kg piima kohta.

▼M7

Kuid 12-kuuliste ajavahemike suhtes, mis algavad 1. aprillil 2009 ja 1. aprillil 2010, kehtestatakse kvoodiületamise tasuks piima puhul, mis tarnitakse üle 106 % tootmiskvoodi, mida kohaldatakse 1. aprillil 2008 algaval 12-kuulisel ajavahemikul, 150 % teises lõigus osutatud tasust.

▼M12

1a. Erandina lõike 1 esimesest lõigust tuleb 1. aprillil 2009 ja 1. aprillil 2010 algava 12kuulise perioodi jooksul tehtud tarnetega seoses tasuda kvoodiületamise tasu piima eest, mida on turustatud üle II alajaotise kohaselt kehtestatud riikliku kvoodi, mida on vähendatud vabanenud individuaalsete tarnekvootide võrra, mis on suunatud riiklikku reservi vastavalt artikli 75 lõike 1 punktile a alates 30. novembrist 2009, kus neid hoitakse kuni asjaomase 12kuulise ajavahemiku 31. märtsini.

▼B

2. Liikmesriigid vastutavad ühenduse ees riigi tasandil eraldi tarnete ja otseturustamise osas tuvastatava tootmiskvoodi ületamise tasu maksmise pärast, ja maksavad 99 % EAGFi saada olevatest summadest asjaomasele kvoodiaastale järgneva aasta 16. oktoobri ja 30. novembri vahel.

▼M12

2a. Lõike 1a ja lõike 1 esimese lõigu kohaldamisest tuleneva kvoodiületamise tasu summa vahet kasutab liikmesriik piimasektori ümberkorraldusmeetmete rahastamiseks.

▼B

3. Kui lõikes 1 ette nähtud kvoodiületamise tasu ei ole enne maksetähtaega makstud, arvab komisjon pärast põllumajandusfondide komiteega konsulteerimist maksmata jäänud kvoodiületamise tasuga võrdse summa maha määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 14 ja artikli 15 lõike 2 kohastest igakuistest maksetest. Enne otsuse vastuvõtmist hoiatab komisjon asjaomast liikmesriiki, kes teatab oma seisukoha ühe nädala jooksul. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2040/2000 ( 60 ) artiklit 14 ei kohaldata.

4. Komisjon määrab kindlaks käesoleva artikli rakendamise korra.

Artikkel 79

Tootjate osa makstavast kvoodiületamise tasust

Artiklite 80 ja 83 sätete kohaselt jaotatakse kvoodiületamise tasu täielikult nende tootjate vahel, kes on iga artikli 66 lõikes 2 osutatud tootmiskvoodi ületamise põhjustanud.

Ilma et see piiraks artikli 80 lõike 3 ja artikli 83 lõike 1 kohaldamist, on tootjad kohustatud maksma liikmesriigile oma osa makstavast kvoodiületamise tasust, mis arvutatakse artiklite 69, 70 ja 80 sätete kohaselt, üksnes asjaolu tõttu, et nad on ületanud oma kasutada olevaid kvoote.

▼M12

1. aprillil 2009 ja 1. aprillil 2010 algava 12kuulise perioodi eest ning seoses tarnetega jaotatakse kvoodiületamise tasu vastavalt artiklitele 80 ja 83 täielikult tootjate vahel, kes on ületanud artikli 78 lõike 1a kohaldamisel kehtestatud riiklikku kvooti.

▼B

Artikkel 80

Tarnetelt makstav kvoodiületamise tasu

1. Lõpliku aruande koostamiseks kvoodiületamise tasu kohta suurendatakse või vähendatakse koefitsientide abil ja komisjoni sätestatud tingimustel iga tootja tarnitud koguseid, et need kajastaks kõiki erinevusi piima tegeliku rasvasisalduse ja referentsrasvasisalduse vahel.

▼M7

Riiklikul tasandil arvutatakse kvoodiületamise tasu tarnete summa alusel, mida kohandatakse vastavalt esimesele lõigule.

▼M7 —————

▼B

3. Iga tootja osa makstavast kvoodiületamise tasust kehtestatakse liikmesriigi otsusega pärast seda, kui kogu tarnete jaoks eraldatud tootmiskvoodi kasutamata osa on või ei ole ümber jaotatud, proportsionaalselt iga tootja individuaalsete kvootidega või liikmesriikide kehtestatavate objektiivsete kriteeriumide järgi:

a) kas riiklikul tasandil selle summa põhjal, mille võrra iga tootja kvooti on ületatud;

b) või kõigepealt kokkuostja tasandil ja seejärel vajaduse korral riiklikul tasandil.

▼M7

Kui kohaldatakse artikli 78 lõike 1 kolmandat lõiku, tagavad liikmesriigid kõnealuses lõigus osutatud kõrgema määra kohaldamise tõttu makstavast kvoodiületamise tasust iga tootja makstava osa kindlaksmääramisel, et nimetatud tasu maksavad kvoodiületamise eest vastutavad tootjad proportsionaalselt vastavalt liikmesriigi kehtestatud objektiivsetele kriteeriumitele.

▼B

Artikkel 81

Kokkuostjate roll

1. Kokkuostjad vastutavad kvoodiületamise tasust tootjate osa kogumise eest ning maksavad enne komisjoni kehtestatavat kuupäeva ning komisjoni sätestatavas korras liikmesriigile selliste osamaksude summa, mis arvatakse maha kvoodiületamise eest vastutavatele tootjatele makstavast piimahinnast, või kui see ei õnnestu, siis muude asjakohaste vahendite abil kogutud summa.

2. Kui üks kokkuostja asendab osaliselt või täielikult mõnda teist kokkuostjat või -ostjaid, tuleb jooksva kvoodiaasta ülejäänud osa puhul arvesse võtta tootja individuaalseid kvoote, millest on tarnitud kogused juba maha arvatud ning mille puhul on arvesse võetud nende koguste rasvasisaldust. Käesolev lõige kehtib ka juhul, kui tootja vahetab ühe kokkuostja teise vastu.

3. Kui võrdlusperioodi jooksul ületavad tootja tarnitud kogused selle tootja kasutada olevat kvooti, võib asjaomane liikmesriik otsustada, et vastavalt liikmesriigi sätestatud üksikasjalikele eeskirjadele arvestab kokkuostja osa asjaomase tootja poolt mis tahes üle kvoodi tarnitud piima hinnast selle tootja koodiületamise tasu ettemaksena maha. Liikmesriik võib kehtestada konkreetse korra, et võimaldada kokkuostjatel arvestada see ettemakse maha juhul, kui tootjad tarnivad mitmele kokkuostjale.

Artikkel 82

Heakskiitmine

Kokkuostja staatuse peab liikmesriik vastavalt komisjoni sätestatud kriteeriumitele eelnevalt heaks kiitma.

Otseturustamise korral määrab komisjon kindlaks tootjate poolt täidetavad tingimused ja esitatava teabe.

Artikkel 83

Otseturustamiselt makstav kvoodiületamise tasu

1. Otseturustamise korral kehtestatakse liikmesriigi otsusega iga tootja osa makstavast kvoodiületamise tasust pärast seda, kui kogu otseturustamise jaoks eraldatud tootmiskvoodi kasutamata osa on asjakohasel territoriaalsel või riiklikul tasandil ümber jaotatud või mitte.

2. Liikmesriigid kehtestavad müüdud piima, üleantud piima või müüdud või üleantud piimatoodete valmistamiseks kasutatud piima üldkoguselt makstavast kvoodiületamise tasust tootjate osa arvutamise aluse, kohaldades komisjoni kehtestatud kriteeriume.

3. Kvoodiületamise tasu kohta lõpliku aruande koostamisel ei võeta arvesse rasvasisaldusega seonduvaid parandusi.

4. Komisjon määrab kindlaks kvoodiületamise tasu liikmesriigi pädevale asutusele maksmise viisi ja aja.

Artikkel 84

Liigselt makstud või maksmata summad

1. Kui tarnete või otseturustamise puhul leitakse, et tasu tuleb maksta, ja kui tootjatelt kogutud maksete summa on sellest tasust suurem, võib liikmesriik:

a) kasutada ülejääki osaliselt või tervikuna artikli 75 lõike 1 punktis a sisalduvate meetmete rahastamiseks ja/või

b) jagada selle osaliselt või tervikuna tootjatele, kes:

— kuuluvad eelistatud tootjate rühma, mille liikmesriik on kindlaks määranud objektiivsete kriteeriumide alusel ja komisjoni kehtestatava ajavahemiku jooksul, või

— on erandlikus olukorras käesoleva peatükiga kehtestatud piima ja muude piimatoodete kvoodisüsteemiga mitteseonduvate riiklike eeskirjade tõttu.

2. Kui kvoodiületamise tasu ei ole vaja maksta, tagastatakse kõik kokkuostjate või liikmesriigi kogutud ettemaksed hiljemalt järgmise kvoodiaasta lõpuks.

3. Kui kokkuostja ei täida kohustust koguda artikli 81 kohaselt tootjate osa makstavast kvoodiületamise tasust, võib liikmesriik koguda tasumata summad otse tootjalt, ilma et see piiraks karistusi, mida liikmesriik võib kohaldada oma kohustusi mittetäitnud kokkuostja suhtes.

4. Kui tootja või kokkuostja ei järgi maksetähtaega, tuleb liikmesriigile maksta komisjoni kindlaksmääratud viivist.

▼M7

IIIa

jagu

Kartulitärklise kvoodid

Artikkel 84a

Kartulitärklise kvoodid

1. Kartulitärklist tootvatele liikmesriikidele eraldatakse kvoodid turustusaasta kohta, mille jooksul kohaldatakse kvoodisüsteemi vastavalt artikli 204 lõikele 5 ja Xa lisale.

2. Iga Xa lisas osutatud tootjaliikmesriik jagab oma kvoodi kartulitärklise tootjate vahel asjaomastel turustusaastatel kasutamiseks kõikidele tootjatele 2007/2008. aastal eraldatud alamkvootide alusel.

3. Kartulitärklist tootvad ettevõtjad ei sõlmi külvieelseid lepinguid kartulitootjatega kartulikoguse kohta, millest saadav tärklisekogus ületab lõikes 2 osutatud neile eraldatud kvoodi.

4. Üle lõikes 2 osutatud kvoodi toodetud kartulitärklise kogus eksporditakse ühendusest enne kõnealusele turustusaastale järgnevat 1. jaanuari. Eksportimisel ei maksta eksporditoetust.

5. Olenemata lõikest 4 võib kartulitärklist tootev ettevõtja mis tahes turustusaastal lisaks kõnealuseks aastaks ettenähtud kvoodile kasutada kuni 5 % oma järgmise turustusaasta kvoodist. Sellisel juhul vähendatakse vastavalt järgmise turustusaasta kvooti.

6. Käesoleva jao sätteid ei kohaldata kartulitärklise tootmise suhtes selliste ettevõtjate poolt, kelle suhtes ei kohaldata lõiget 2 ning kes ostavad kartuleid, mille eest tootjatel ei ole õigust saada 19. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ( 61 ) artiklis 77 [tärklisekartuli toetus] sätestatud toetust.

▼M10

jagu

Menetluseeskirjad seoses suhkru, piima ja kartulitärklise kvootidega

▼B

Artikkel 85

Rakenduseeskirjad

►M10 Komisjon võtab vastu I kuni IIIa jao kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, mis võivad käsitleda eelkõige: ◄

a) lisateavet, mille peavad esitama artiklis 57 nimetatud tunnustatud ettevõtjad, samuti kriteeriume halduskaristuste ning ettevõtjate tunnustamise peatamise ja lõpetamise kohta;

b) artiklis 58 osutatud summade kehtestamist ja nendest teatamist ning artiklis 64 osutatud kvoodiületamise tasu;

c) kõrvalekaldumisi artiklis 63 sätestatud tähtaegadest;

▼M7

d) seoses IIIa jaoga kartulitärklise tootjate ühinemisi, omanike vahetusi ja kaubandustegevuse alustamist või lõpetamist.

▼M10

IV a

jagu

Veinisektori tootmisvõimsus

alajagu

Istutusõiguseta rajatud istandused

Artikkel 85a

Pärast 31. augustit 1998 istutusõiguseta rajatud istandused

1. Pärast 31. augustit 1998 ilma vastava istutusõiguseta rajatud viinamarjakasvatusalad juurivad tootjad vajaduse korral omal kulul välja.

2. Kuni lõike 1 kohase väljajuurimiseni võib kõnealuses lõikes osutatud aladelt pärit viinamarju ja neist valmistatud tooteid ringlusse lasta ainult destilleerimiseks üksnes tootja kulul. Destilleerimissaaduseid ei tohi kasutada sellise alkoholi valmistamiseks, mille tegelik alkoholisisaldus on 80 mahuprotsenti või vähem.

3. Ilma et see piiraks vajaduse korral liikmesriikide varem määratud karistuste kohaldamist, rakendavad liikmesriigid väljajuurimise kohustuse täitmata jätnud tootjate suhtes karistusi, mis on jagatud täitmata jätmise tõsiduse, ulatuse ja kestuse järgi.

4. Artikli 85g lõikega 1 ette nähtud uute istanduste rajamise ajutise keelu lõppemine 31. detsembril 2015 ei mõjuta käesolevas artiklis sätestatud kohustusi.

Artikkel 85b

Enne 1. septembrit 1998 istutusõiguseta rajatud istanduste kohustuslik seadustamine

1. Tootjad seadustavad tasu maksmisega enne 1. septembrit 1998 ilma vastava istutusõiguseta rajatud viinamarjakasvatusalad vajaduse korral hiljemalt 31. detsembriks 2009.

Raamatupidamisarvestuse kontrollimise menetlusi mõjutamata ei kohaldata esimest lõiku määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 2 lõike 3 alusel seadustatud alade suhtes.

2. Lõikes 1 osutatud tasu määravad kindlaks liikmesriigid. Kõnealune tasu vastab asjaomase piirkonna vastava istutusõiguse vähemalt kahekordsele keskmisele väärtusele.

3. Kuni lõike 1 kohase seadustamiseni võib kõnealuses lõikes osutatud aladelt pärit viinamarju või neist valmistatud tooteid ringlusse lasta ainult destilleerimiseks üksnes tootja kulul. Kõnealuseid tooteid ei tohi kasutada sellise alkoholi valmistamiseks, mille tegelik alkoholisisaldus on 80 mahuprotsenti või vähem.

4. Asjaomased tootjad juurivad omal kulul välja lõikes 1 osutatud istutusõiguseta rajatud istandused, mida ei seadustata 31. detsembriks 2009 kooskõlas kõnealuse lõikega.

Liikmesriigid rakendavad väljajuurimise kohustuse täitmata jätnud tootjate suhtes karistusi, mis on jagatud täitmata jätmise tõsiduse, ulatuse ja kestuse järgi.

Kuni esimeses lõigus osutatud väljajuurimiseni kohaldatakse lõiget 3 mutatis mutandis.

5. Artikli 85g lõikega 1 ette nähtud uute istanduste rajamise ajutise keelu lõppemine 31. detsembril 2015 ei mõjuta lõigetes 3 ja 4 sätestatud kohustusi.

Artikkel 85c

Ringlusse mittelubamise või destilleerimise kontroll

1. Liikmesriigid nõuavad seoses artikli 85a lõikega 2 ning artikli 85b lõigetega 3 ja 4 tõendeid asjaomaste toodete ringlusse mittelubamise kohta või kui asjaomased tooted on destilleeritud, destilleerimislepingute esitamist.

2. Liikmesriigid kontrollivad lõikes 1 osutatud ringlusse mittelubamist ja destilleerimist. Mittevastavuse korral rakendavad liikmesriigid karistusi.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni destilleerimisega seotud aladest ja vastavast alkoholi hulgast.

Artikkel 85d

Kaasmeetmed

Riiklike või ühenduse toetusmeetmete raames ei anta toetust artikli 85b lõike 1 esimeses lõigus osutatud aladele kuni nende seadustamiseni, samuti artikli 85a lõikes 1 osutatud aladele.

Artikkel 85e

Rakendusmeetmed

Komisjon võtab vastu käesoleva alajao rakendamise üksikasjalikud eeskirjad.

Kõnealused eeskirjad võivad sisaldada järgmist:

a) üksikasju liikmesriikide teavitamisnõuete kohta, sealhulgas Xb lisas osutatud eelarveeraldiste võimaliku vähendamise kohta mittevastavuse korral;

b) üksikasju artiklites 85a, 85b ja 85c sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral liikmesriikide rakendatavate karistuste kohta.

alajagu

Istutusõigus üleminekuajal

Artikkel 85f

Kestus

Käesolevat alajagu kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2015.

Artikkel 85g

Viinapuude istutamise keeld üleminekuajal

1. Ilma et see piiraks artikli 120a lõigete 1–6, eelkõige lõike 4 kohaldamist, on artikli 120a lõike 2 kohaselt veiniviinamarjasortideks liigitatavate viinapuude istutamine keelatud.

2. Samuti on keelatud artikli 120a lõike 2 kohaselt liigitatavate veiniviinamarjasortide ümberpookimine muudeks kui kõnealuses artiklis osutatud veiniviinamarjasortideks.

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 on neis lõigetes osutatud istutamine ja ümberpookimine lubatud, kui kehtib:

a) artiklis 85h sätestatud uusistutusõigus;

b) artiklis 85i sätestatud taasistutusõigus;

c) artiklites 85j ja 85k sätestatud varust antud istutusõigus.

4. Lõikes 3 osutatud istutusõigust antakse hektarites.

5. Liikmesriigid võivad otsustada säilitada lõikes 1 osutatud keelu oma territooriumil või oma territooriumi osades hiljemalt kuni 31. detsembrini 2018. Sellisel juhul kohaldatakse asjaomases liikmesriigis vastavalt käesolevas alajaos, sealhulgas käesolevas artiklis, kehtestatud eeskirju, mis reguleerivad istutusõigust üleminekuajal.

Artikkel 85h

Uusistutusõigus

1. Liikmesriik võib anda tootjale uusistutusõiguse aladel:

a) mis on mõeldud uusistutuseks maapiirkondade maakorraldusmeetmete raames või riigisisese õiguse kohaselt vastu võetud sundvõõrandamist käsitlevate meetmete raames;

b) mis on mõeldud katseteks;

c) mis on mõeldud pooktaimede kasvatamiseks või

d) millelt saadavad veinid või viinamarjasaadused on mõeldud ainult viinamarjakasvataja oma majapidamise tarbeks.

2. Antud uusistutusõigust:

a) kasutab tootja, kellele see on antud;

b) kasutatakse enne õiguse andmise aastale järgneva teise veiniaasta lõppu;

c) kasutatakse eesmärkidel, milleks see on antud.

Artikkel 85i

Taasistutusõigus

1. Liikmesriik annab taasistutusõiguse tootjale, kes on viinapuud kasvualalt välja juurinud.

Taasistutusõigust ei või siiski anda alade jaoks, kus viinapuud on välja juuritud ja mille eest makstakse III alajao kohaselt väljajuurimistasu.

2. Liikmesriik võib anda taasistutusõiguse tootjale, kes kohustub viinapuud kasvualalt välja juurima. Sellisel juhul peab lubatud ala olema välja juuritud hiljemalt kolmanda aasta lõpuks pärast uute viinapuude istutamist, mille jaoks on antud taasistutusõigus.

3. Antav taasistutusõigus on puhassaagi seisukohalt võrdne alaga, kus viinapuud välja juuriti.

4. Taasistutusõigust kasutatakse põllumajandusettevõttes, millele see anti. Liikmesriigid võivad lisaks sätestada, et sellist taasistutusõigust võib kasutada ainult alal, kus toimus väljajuurimine.

5. Erandina lõikest 4 võib liikmesriik lubada taasistutusõigust osaliselt või täielikult sama liikmesriigi teisele põllumajandusettevõttele üle anda, kui:

a) osa asjaomasest ettevõttest on üle antud kõnealusele teisele ettevõttele;

b) kõnealuse teise ettevõtte alad on mõeldud:

i) kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmiseks või

ii) pooktaimede kasvatamiseks.

Liikmesriigid tagavad, et esimeses lõigus sätestatud erandi kohaldamine ei vii nende territooriumil üldise tootmisvõimsuse kasvuni, eriti siis, kui toimub õiguste üleandmine niisutamata aladelt niisutatud aladele.

6. Lõikeid 1–5 kohaldatakse mutatis mutandis ka ühenduse või liikmesriigi varasemate õigusaktide alusel omandatud taasistutusõigustega sarnaste õiguste suhtes.

7. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 4 lõike 5 alusel antud taasistutusõigust kasutatakse kõnealuses määruses sätestatud aja jooksul.

Artikkel 85j

Riiklik ja piirkondlik istutusõiguste varu

1. Liikmesriigid loovad tootmisvõimsuse haldamise parandamiseks istutusõiguste riikliku varu või piirkondlikud varud.

2. Liikmesriigid, kes on loonud määruse (EÜ) nr 1493/1999 kohaselt istutusõiguste riiklikud või piirkondlikud varud, võivad neid varusid säilitada seni, kuni nad kohaldavad kooskõlas käesoleva alajaoga istutusõigust üleminekuajal.

3. Riiklikku või piirkondlikku varusse arvatakse järgmised istutusõigused, kui neid ei kasutata ära ettenähtud aja jooksul:

a) uusistutusõigus;

b) taasistutusõigus;

c) varust antud istutusõigus.

4. Tootja võib kanda oma taasistutusõigused üle riiklikku või piirkondlikku varusse. Sellise, vajaduse korral riigi vahenditest hüvitatava ülekandmise tingimused määrab kindlaks liikmesriik, võttes arvesse osapoolte õigustatud huve.

5. Erandina lõikest 1 võib liikmesriik otsustada varusüsteemi mitte rakendada, kui ta suudab tõestada, et kogu tema territooriumil toimib tulemuslik alternatiivne istutusõiguste haldamise süsteem. Alternatiivne süsteem võib vajaduse korral erineda käesoleva alajao asjaomastest sätetest.

Esimene lõik kehtib ka nende liikmesriikide kohta, kes lõpetavad määruse (EÜ) nr 1493/1999 kohaste riiklike või piirkondlike varude tegevuse.

Artikkel 85k

Istutusõiguse andmine varust

1. Liikmesriik võib anda istutusõigusi varust:

a) tasuta alla 40aastastele piisavate ametioskuste ja pädevusega tootjatele, kes on ettevõtte juhina rajamas esimest ettevõtet;

b) riiklikesse või vajaduse korral piirkondlikesse vahenditesse makstava tasu eest tootjatele, kes kavatsevad neid õigusi kasutada niisuguste viinamarjaistanduste rajamiseks, mille toodangule on tagatud turustusvõimalused.

Liikmesriigid määratlevad kriteeriumid, mille alusel kehtestatakse esimese lõigu punktis b osutatud tasu suurus, mis võib erineda olenevalt kõnealuste viinamarjaistanduste kavandatavast lõpptoodangust ja üleminekuaja lõpuni jäävast ajast, mille jooksul kehtib artikli 85g lõigetes 1 ja 2 sätestatud uusistutuste keeld.

2. Varust antud istutusõiguse kasutamise korral tagavad liikmesriigid, et:

a) istutamiseks kasutatud koht, viinamarjasordid ja istutusmeetodid tagavad tulevase toodangu vastavuse turunõudlusega;

b) asjaomane saagikus on tüüpiline piirkonna keskmisele, eriti kui niisutamata aladelt pärinevat istutusõigust kasutatakse niisutatavatel aladel.

3. Varust antud istutusõigused, mida ei kasutata enne nende andmisele järgneva teise veiniaasta lõppu, võetakse õiguse saajalt ära ning arvatakse varusse tagasi.

4. Varus olevad istutusõigused, mis ei ole välja jagatud enne nende varusse arvamisele järgneva viienda veiniaasta lõppu, tühistatakse.

5. Kui liikmesriigis eksisteerivad piirkondlikud varud, võib kõnealune liikmesriik kehtestada eeskirjad, mis lubavad istutusõigusi piirkondlike varude vahel üle kanda. Kui liikmesriigis eksisteerivad nii piirkondlikud kui ka riiklikud varud, võib kõnealune liikmesriik lubada ka ülekandmist nimetatud varude vahel.

Ülekandmise puhul võidakse kasutada vähenduskoefitsienti.

Artikkel 85l

Vähese tähtsuse reegel

Käesolevat alajagu ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kus enne 31. detsembrit 2007 ühenduse istutusõigust ei kohaldatud.

Artikkel 85m

Rangemad riigisisesed eeskirjad

Liikmesriigid võivad kehtestada rangemad riigisisesed uusistutusõiguse ja taasistutusõiguse andmise eeskirjad. Nad võivad nõuda, et nende eeskirjade kohaselt esitatavaid vastavaid taotlusi ja asjaomast teavet täiendataks teabega, mida on vaja tootmisvõimsuse arengu jälgimiseks.

Artikkel 85n

Rakendusmeetmed

Komisjon võtab vastu käesoleva alajao rakendamise üksikasjalikud eeskirjad.

Kõnealused eeskirjad võivad sisaldada eelkõige:

a) sätteid käesoleva alajao kohaldamisega seonduvate ülemääraste halduskulude vältimiseks;

b) viinapuude üheaegset olemasolu artikli 85i lõike 2 tähenduses;

c) artikli 85k lõikes 5 osutatud vähenduskoefitsiendi kohaldamist.

III

alajagu

Väljajuurimiskava

Artikkel 85o

Kestus

Käesoleva alajao sätteid kohaldatakse kuni veiniaasta 2010/2011 lõpuni.

Artikkel 85p

Reguleerimisala ja mõiste

Käesolevas alajaos on sätestatud tingimused, mille alusel saavad viinamarjakasvatajad viinapuude väljajuurimise eest tasu (edaspidi “väljajuurimistasu”).

Artikkel 85q

Abikõlblikkuse tingimused

Väljajuurimistasu võidakse maksta vaid juhul, kui asjaomane maa-ala vastab järgmistele tingimustele:

a) sellele ei ole väljajuurimistaotluse esitamisele eelneva kümne veiniaasta jooksul makstud ühenduse või riiklikku toetust ümberkorraldamise ja muutmisega seotud meetmete võtmiseks;

b) sellele ei ole väljajuurimistaotluse esitamisele eelneva viie veiniaasta jooksul makstud mingeid muid ühenduse ühise turukorralduse toetusi;

c) seda haritakse;

d) see on vähemalt 0,1 hektari suurune. Kõnealune miinimumsuurus võib siiski liikmesriigi vastava otsuse korral olla ka 0,3 hektarit asjaomase liikmesriigi teatavate halduspiirkondade puhul, kus veiniettevõtte viinapuude kasvuala keskmine suurus on suurem kui üks hektar;

e) selle täisistutamisel ei ole rikutud kehtivaid ühenduse või riigisiseseid õigusakte ja

f) sellele on istutatud artikli 120a lõike 2 kohaselt liigitatav viinamarjasort.

Olenemata esimese lõigu punktist e võib väljajuurimistasu maksta määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 2 lõike 3 ja käesoleva määruse artikli 85b lõike 1 kohaselt seadustatud aladele.

Artikkel 85r

Väljajuurimistasu suurus

1. Makstava väljajuurimistasu vahemikud kinnitab komisjon.

2. Konkreetse väljajuurimistasu kehtestab liikmesriik lõikes 1 osutatud vahemike ja asjaomase põllumajandusettevõtte saakide ajaloo alusel.

Artikkel 85s

Menetlus ja eelarve

1. Asjast huvitatud tootjad esitavad väljajuurimistasu saamiseks taotluse liikmesriigi vastavatele ametiasutustele hiljemalt iga aasta 15. septembriks. Liikmesriigid võivad kehtestada varasema kuupäeva kui 15. september, tingimusel et see on hilisem kui 30. juuni ja et nad võtavad vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse artiklis 85u sätestatud erandite kohaldamist.

2. Liikmesriigid teostavad esitatud taotluste suhtes halduskontrolle, vaatavad nõuetekohased taotlused läbi ning teatavad komisjonile iga aasta 15. oktoobriks kogu taotlustega hõlmatud pindala ja summad piirkondade ja saagivahemike lõikes.

3. Väljajuurimiskava maksimaalne aastaeelarve on sätestatud Xd lisas.

4. Kui kogusumma, mille liikmesriik komisjonile teatab, ületab olemasolevaid eelarvelisi vahendeid, määrab komisjon iga aasta 15. novembriks ühtse protsendimäära, mille alusel teatatud summad heaks kiidetakse, võttes vajaduse korral arvesse artikli 85u lõigete 2 ja 3 kohaldamist.

5. Liikmesriigid võtavad iga aasta 1. veebruarini vastu taotlusi:

a) taotletavate alade kohta tervikuna, kui komisjon ei ole määranud lõikes 4 osutatud protsendimäära, või

b) lõikes 4 osutatud protsendimäära kohaldamisest tulenevate alade kohta objektiivsel ja mittediskrimineerival alusel ning lähtudes järgmistest prioriteetidest:

i) liikmesriigid peavad prioriteetseteks taotlejaid, kelle taotlus väljajuurimistasu saamiseks käsitleb taotleja kogu viinamarjaistandust;

ii) teiseks prioriteediks peavad liikmesriigid taotlejaid, kes on vähemalt 55 aastat vanad, või vanemad, kui liikmesriigid nii sätestavad.

Artikkel 85t

Nõuetele vastavus

Kui põllumajandustootja puhul tuvastatakse, et ta on oma põllumajandusettevõttes mis tahes ajal kolme aasta jooksul alates väljajuurimistasu väljamaksmisest rikkunud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 3–7 osutatud kohustuslikke majandamisnõudeid ja häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi ning rikkumine tuleneb otseselt põllumajandustootjale omistatavast tegevusest või tegevusetusest, vähendatakse tasu summat või tühistatakse see täielikult sõltuvalt rikkumise tõsidusest, ulatusest, kestusest ja korduvusest, ning põllumajandustootja peab vajaduse korral väljajuurimistasu nimetatud sätetes määratud tingimuste kohaselt tagastama.

Artikkel 85u

Erandid

1. Liikmesriik võib otsustada kõik artikli 85s lõikes 1 osutatud edasised taotlused tagasi lükata, kui selle ala kogusuurus, kus viinapuud on välja juuritud, ulatub 8 protsendini Xe lisas osutatud viinapuude kasvualast.

Liikmesriik võib konkreetse piirkonna puhul otsustada kõik artikli 85s lõikes 1 osutatud edasised taotlused tagasi lükata, kui selle ala kogusuurus, kus viinapuud on välja juuritud, ulatub selles piirkonnas 10 protsendini nimetatud piirkonna viinapuude kasvualast.

2. Komisjon võib otsustada väljajuurimiskava rakendamise liikmesriigis peatada, kui väljajuurimise jätkamise korral ületaks selle ala kogusuurus, kus viinapuud on välja juuritud, esitatud taotlusi arvestades 15 % Xe lisas osutatud kogu liikmesriigi viinapuude kasvualast.

3. Komisjon võib otsustada väljajuurimiskava rakendamise liikmesriigis mis tahes aastal peatada, kui väljajuurimise jätkamise korral ületaks vastaval kava rakendamise aastal selle ala kogusuurus, kus viinapuud on välja juuritud, esitatud taotlusi arvestades 6 % Xe lisas osutatud kogu liikmesriigi viinapuude kasvualast.

4. Liikmesriigid võivad komisjoni määratud tingimuste kohaselt tunnistada väljajuurimiskava jaoks abikõlbmatuks mägedes ja järskudel nõlvadel kasvavad viinapuud.

5. Liikmesriigid võivad tunnistada väljajuurimiskava jaoks abikõlbmatuks alad, kus nimetatud kava oleks keskkonnakaalutlustel vastuvõetamatu. Selliselt abikõlbmatuks tunnistatud alad ei tohi ületada 3 % kogu Xe lisas osutatud viinapuude kasvualast.

6. Kreeka võib tunnistada väljajuurimiskava raames abikõlbmatuks viinamarjakasvatusalad Egeuse saartel ja Kreeka Joonia saartel, välja arvatud Kreetal ja Euboial.

7. Käesolevas alajaos sätestatud väljajuurimiskava ei kohaldata Assooridel, Madeiral ja Kanaari saartel.

8. Liikmesriigid annavad abikõlbmatutel aladel või lõigete 4–7 alusel abikõlbmatuteks tunnistatud aladel tegutsevatele tootjatele eelisõiguse muude käesolevas määruses veinisektori suhtes sätestatud toetusmeetmete, eriti toetusprogrammide ümberkorraldus- ja muutmismeetmete ning maaelu arendamise meetmete kasutamiseks.

Artikkel 85v

Vähese tähtsuse reegel

Käesolevat alajagu ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kus veinitoodang ei ületa 50 000 hektoliitrit aastas. Veinitoodangut arvestatakse viimase viie veiniaasta keskmise toodangu alusel.

Artikkel 85w

Täiendav riiklik abi

Liikmesriigid võivad anda lisaks makstavale väljajuurimistasule täiendavat riiklikku abi, mis ei ületa 75 % kohaldatavast väljajuurimistasust.

Artikkel 85x

Rakendusmeetmed

Komisjon võtab vastu käesoleva alajao rakendamise üksikasjalikud eeskirjad.

Kõnealused eeskirjad võivad sisaldada eelkõige:

a) artiklis 85q osutatud abikõlblikkuse tingimuste üksikasju, eelkõige seoses selle tõendamisega, et aastatel 2006 ja 2007 hooldati alasid nõuetekohaselt;

b) artiklis 85r osutatud tasu vahemikke ja suurust;

c) artiklis 85u osutatud erandite kohaldamise tingimusi;

d) liikmesriikide aruandlusnõudeid, mis on seotud väljajuurimiskava rakendamisega, kaasa arvatud karistusi aruandluse hilinemise eest ja teavet, mida liikmesriigid annavad tootjatele kavas osalemise võimaluste kohta;

e) täiendava riikliku abi aruandlusnõudeid;

f) maksete tähtaegu.

▼B

PEATÜKK

Toetuskavad

jagu

Töötlemistoetus

▼M1

alajagu

Kiu tootmiseks kasvatatav lina ja kanep

▼B

Artikkel 91

Abikõlblikkus

1. ►M7 Abi pika linakiu tootmiseks kasvatatavate linavarte ning lühikese linakiu tootmiseks kasvatatavate linavarte ja kanepikiu tootmiseks kasvatatava kanepi töötlemiseks antakse heakskiidetud esmatöötlejatele 2009/2010.–2011/2012. turustusaastal selle kiukoguse põhjal, mis tegelikult saadakse vartest, mille suhtes on põllumajandustootjaga sõlmitud ostu-müügileping. ◄

Kui põllumajandustootjad säilitavad nende varte omandiõiguse, mida nad on lasknud töödelda heakskiidetud esmatöötlejaga sõlmitud lepingu alusel, ja tõendavad, et nad on saadud kiu turule viinud, antakse abi põllumajandustootjatele.

Kui heakskiidetud esmatöötleja ja põllumajandustootja on üks ja sama isik, asendatakse müügileping asjaomase poole kohustusega ise töötlemistoimingud teha.

▼M1

2. Käesolevas alajaos on “heakskiidetud esmatöötleja” füüsiline või juriidiline isik või füüsiliste või juriidiliste isikute rühm (sõltumata ühenduse või selle liikmete õiguslikust seisundist vastavalt liikmesriigi õigusele), kelle on heaks kiitnud selle liikmesriigi pädev asutus, mille territooriumil isiku või rühma lina- või kanepikiu tootmise seadmed paiknevad.

▼B

Artikkel 92

Abimäär

▼M1

1. Artikliga 91 ettenähtud töötlemisabi suurus määratakse kindlaks:

a) pika linakiu puhul:

— 2008/2009. turustusaastaks 160 eurot tonni kohta;

▼M7

— 2009/2010. turustusaastaks 200 eurot tonni kohta ning

— 2010/2011. ja 2011/2012. turustusaastaks 160 eurot tonni kohta.

b) 2009/2010., 2010/2011. ja 2011/2012. turustusaastaks 90 eurot tonni kohta lühikese lina- ja kanepikiu puhul, mis sisaldab kuni 7,5 % lisandeid ja lina- või kanepiluid.

▼M1

Traditsioonilistele turustusvõimalustele osutades võivad liikmesriigid otsustada anda toetust:

a) lühikese linakiu puhul, mille lisandite ja linaluude sisaldus on 7,5 %–15 %;

b) kanepikiu puhul, mille lisandite ja kanepiluude sisaldus on 7,5–25 %.

Teises lõigus esitatud juhtudel annab liikmesriik toetust seoses kogusega, mis 7,5 % lisandite ja linaluude sisalduse puhul ei ületa toodetud kogust.

▼B

2. Abikõlbliku kiu koguseid piiratakse nende alade alusel, mille kohta kehtib üks artiklis 91 nimetatud lepingutest või kohustustest.

Esimeses lõigus nimetatud piirangute määramisel peavad liikmesriigid järgima artiklis 94 nimetatud garanteeritud riiklikke koguseid.

Artikkel 93

Ettemakse

Heakskiidetud esmatöötlejate taotluse korral tehakse saadud kiu koguse põhjal artiklis 91 osutatud abi ettemakse.

Artikkel 94

Garanteeritud kogus

▼M7

1. Pika linakiu garanteeritud maksimumkoguseks, mille puhul võib anda abi, kehtestatakse 80 878 tonni iga turustusaasta kohta ajavahemikul 2009/2010–2011/2012. See kogus jagatakse asjaomaste liikmesriikide vahel garanteeritud riiklike kogustena vastavalt XI lisa punktile A.I.

1a. Lühikese linakiu ja kanepikiu garanteeritud maksimumkoguseks, mille puhul võib anda abi, kehtestatakse 147 265 tonni iga turustusaasta kohta ajavahemikul 2009/2010–2011/2012. See kogus jagatakse asjaomaste liikmesriikide vahel garanteeritud riiklike kogustena vastavalt XI lisa punktile A.II.

▼B

2. Kui ühes liikmesriigis saadud kiud pärineb mõnes teises liikmesriigis toodetud vartest, arvatakse asjaomase kiu kogused maha selle liikmesriigi garanteeritud riiklikust kogusest, kus varred koristati. Abi maksab see liikmesriik, kelle garanteeritud riikliku koguse suhtes tasaarvestus tehti.

▼M1

3. Iga liikmesriik võib osa lõikes 1 osutatud garanteeritud riiklikust kogusest üle kanda lõikes 1a nimetatud garanteeritud riiklikule kogusele ja vastupidi.

Esimeses lõigus nimetatud ülekannete aluseks võetakse ühe tonni pika linakiu vastavus 2,2 tonnile lühikesele linakiule ja kanepikiule.

Töötlemistoetust antakse üksnes lõigetes 1 ja 1a osutatud koguste puhul, mida on kohandatud käesoleva lõike kahe esimese lõigu kohaselt.

Artikkel 94a

Lisatoetus

2008/2009. turustusaasta jooksul antakse lisatoetust heakskiidetud esmatöötlejale XI lisa punktis A.III. kirjeldatud I ja II tsooni kuuluvate piirkondade puhul, kus kasvatatakse lina ja mille varte toodangu suhtes:

a) kehtib artikli 91 lõikes 1 nimetatud ostu-müügileping või kohustus ning

b) antakse pikaks kiuks töötlemise toetust.

Täiendava toetuse suurus I tsoonis on 120 eurot hektari kohta ja II tsoonis 50 eurot hektari kohta.

▼B

Artikkel 95

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva alajao rakendamise üksikasjalikud eeskirjad, mis võivad sisaldada eelkõige eeskirju, mis käsitlevad:

a) artiklis 91 osutatud esmatöötlejate heakskiitmise tingimusi;

b) tingimusi, millele peavad vastama heakskiidetud esmatöötlejad artikli 91 lõikes 1 osutatud müügi lepingute ja kohustuste puhul;

c) nõudeid, mille põllumajandustootjad peavad täitma artikli 91 lõike 1 teises lõigus osutatud juhul;

d) kriteeriume, millele peab vastama pikk linakiud;

e) abiandmise ja ettemakse tingimusi, eelkõige tõendust varte töötlemise kohta;

f) artikli 92 lõikes 2 osutatud piirangu kindlaksmääramise tingimusi.

▼M7

III

alajagu

kartulitärklis

Artikkel 95a

Kartulitärklise jaoks makstav lisatasu

1. Kartulitärklise tootjatele makstakse turustusaastatel 2009/2010, 2010/2011 ja 2011/2012 lisatasu 22,25 eurot artikli 84a lõikes 2 osutatud kvoodi piires toodetud tärklise tonni kohta, tingimusel et nad on maksnud kartulitootjatele kartulitärklise kvoodi piires tootmiseks vajaliku kartulikoguse eest miinimumhinna.

2. Kartulitärklise tootmiseks ettenähtud kartulite miinimumhinnaks kehtestatakse 178,31 eurot tonni kohta asjaomaseks turustusaastaks.

See hind kehtib ühe tonni tärklise tootmiseks kuluva vabrikusse tarnitud kartulikoguse kohta.

Miinimumhinda kohandatakse vastavalt kartulite tärklisesisaldusele.

3. Komisjon kehtestab üksikasjalikud eeskirjad käesoleva alajao rakendamiseks.

▼B

jagu

Tootmistoetus

▼M7 —————

▼B

Artikkel 97

Suhkrusektori tootmistoetus

1. I lisa III osa punktides b–e loetletud suhkrusektori toodetele võib anda tootmistoetust juhul, kui suhkru ülejääk või imporditud suhkur, isoglükoosi ülejääk või inuliinisiirupi ülejääk ei ole kättesaadav hinnaga, mis vastab artikli 62 lõike 2 punktides b ja c nimetatud toodete tootmise maailmahinnale.

2. Lõikes 1 osutatud tootmistoetus määratakse kindlaks, võttes arvesse eelkõige importsuhkru kasutamisest tingitud kulusid, mis ettevõtjatel tuleks kanda maailmaturult tarnimise korral, ning ühenduse turul olemasoleva suhkru ülejäägi hinda või võrdlushinda, juhul kui suhkru ülejääki ei ole.

Artikkel 98

Toetuse andmise tingimused

Komisjon võtab vastu käesolevas jaos osutatud tootmistoetuste andmise tingimused, selliste toetuste suuruse ja seoses artiklis 97 sätestatud suhkrusektori tootmistoetusega toetuskõlblikud kogused.

III

jagu

Piima- ja piimatootesektori toetused

▼M7

Artikkel 99

Toetus lõssi ja lõssipulbri kasutamiseks loomasöödana

1. Kui tekivad või on oht, et tekivad piimatoodete ülejäägid, mis põhjustaksid või võiksid põhjustada turul tõsise tasakaalutuse, võib komisjon otsustada, et toetust antakse loomasöödaks kasutatava ühenduses toodetud lõssi ja lõssipulbri puhul vastavalt komisjoni kindlaksmääratavatele tingimustele ja tootestandarditele. Toetuse võib kindlaks määrata eelnevalt või pakkumismenetluste teel.

Käesoleva artikli kohaldamisel kasutatakse mõisteid “pett” ja “petipulber” samas tähenduses kui mõisteid “lõss” ja “lõssipulber”.

2. Toetuse suuruse määrab kindlaks komisjon, võttes arvesse artikli 8 lõike 1 punkti e alapunktis ii kindlaksmääratud lõssipulbri võrdlushinda ning turuolukorra muutumist seoses lõssi ja lõssipulbriga.

Artikkel 100

Kaseiiniks või kaseinaatideks töödeldud lõssi toetus

1. Kui tekivad või on oht, et tekivad piimatoodete ülejäägid, mis põhjustaksid või võiksid põhjustada turul tõsise tasakaalutuse, võib komisjon otsustada, et toetust antakse ühenduses toodetud lõssi puhul, mis on töödeldud kaseiiniks või kaseinaatideks, vastavalt komisjoni kindlaksmääratavatele tingimustele ning sellise lõssi ja sellest toodetud kaseiini või kaseinaatide tootestandarditele. Toetuse võib kindlaks määrata eelnevalt või pakkumismenetluste teel.

2. Toetuse suuruse määrab kindlaks komisjon, võttes arvesse turuolukorra muutumist seoses lõssipulbriga ja artikli 8 lõike 1 punkti e alapunktis ii kindlaksmääratud lõssipulbri võrdlushinda.

Toetuse suurus võib erineda vastavalt sellele, kas lõss on töödeldud kaseiiniks või kaseinaatideks, ning vastavalt nimetatud toodete kvaliteedile.

▼M7 —————

▼B

Artikkel 102

Toetus õpilaste varustamiseks piimatoodetega

1. Komisjoni kindlaksmääratud tingimustel antakse ühenduse toetust selleks, et pakkuda haridusasutuste õpilastele teatavaid komisjoni kindlaksmääratud töödeldud piimatooteid, mis kuuluvad CN-koodide 0401, 0403, 0404 90 ja 0406 alla või CN-koodi 2202 90 alla.

▼M7

2. Lisaks ühenduse toetusele võivad liikmesriigid anda riiklikku toetust haridusasutuste õpilaste varustamiseks lõikes 1 osutatud toodetega. Liikmesriigid võivad rahastada riiklikku toetust piimasektoris kehtestatava maksu abil või piimasektori mis tahes muu panuse abil.

▼M3

3. Ühenduse abi kogu piima puhul on 18,15 eurot 100 kg kohta.

Muude abikõlblike piimatoodete puhul määratakse abi suurus vastavalt asjaomaste toodete piimasisaldusele.

▼B

4. Lõikes 1 osutatud toetust antakse maksimaalselt 0,25 liitri piimaekvivalendi eest õpilase kohta päevas.

▼M7

IIIa

jagu

Humalasektori toetused

Artikkel 102a

Tootjaorganisatsioonidele antavad toetused

1. Ühendus rahastab artikli 122 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonidele humalasektoris antavat toetust nimetatud artiklis osutatud eesmärkide saavutamise finantseerimiseks.

2. Ühendus rahastab Saksamaa tootjaorganisatsioonidele antavat toetust igal aastal 2 277 000 euroga.

3. Komisjon kehtestab üksikasjalikud eeskirjad käesoleva jao rakendamiseks.

▼B

jagu

Oliiviõli ja lauaoliivide sektori toetused

Artikkel 103

Ettevõtjate organisatsioonidele antavad toetused

▼M7

1. Ühendus rahastab artiklis 125 osutatud ettevõtjate organisatsioonide koostatud kolmeaastaseid tööprogramme ühes või mitmes järgmises valdkonnas.

▼M7

1a. Ühendus rahastab tööprogramme igal aastal:

a) Kreeka puhul 11 098 000 euroga,

b) Prantsusmaa puhul 576 000 euroga ning

c) Itaalia puhul 35 991 000 euroga.

▼B

2. Lõikes 1 osutatud tööprogrammide ühendusepoolse rahastamise maksimummäär on võrdne liikmesriikide poolt kinnipeetud osaga. Rahastatakse abikõlblikke kulusid, mille ülempiir on:

a) 100 % tegevuste puhul lõike 1 punktides a ja b osutatud valdkondades;

b) 100 % põhivarasse investeerimise puhul ja 75 % muude tegevuste puhul lõike 1 punktis c osutatud valdkondades;

c) 75 % tööprogrammide puhul, mida vähemalt kahe tootjaliikmesriigi tunnustatud ettevõtjate organisatsioonid viivad läbi vähemalt kolmes kolmandas riigis või muus liikmesriigis lõike 1 punktides d ja e osutatud valdkondades, ja 50 % muu tegevuse puhul nendes valdkondades.

Asjaomane liikmesriik tagab lisarahastamise, mis moodustab kuni 50 % kuludest, mida ühendusepoolne rahastamine ei kata.

Komisjon kehtestab käesoleva artikli rakendamise üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige liikmesriikide vastuvõetud tööprogrammide heakskiitmise korra ning programmide raames abikõlblike tegevuste liigid.

3. Ilma et see piiraks mis tahes erisätteid, mida komisjon võib artikli 194 kohaselt vastu võtta, kontrollivad liikmesriigid ühenduse rahalise toetuse andmiseks sätestatud tingimuste täitmist. Selleks auditeerivad liikmesriigid tööprogramme ja täidavad kontrollikava, mis sisaldab riskianalüüsi alusel kindlaksmääratud proovi ning hõlmab vähemalt 30 % oliivisektori tootjaorganisatsioonidest ja kõikidest käesoleva artikli alusel ühenduse rahalist toetust saavatest ettevõtjate organisatsioonidest iga aasta kohta.

▼M3

IVa

jagu

Puu- ja köögiviljasektori toetused

alajagu

Tootjarühmad

Artikkel 103a

Tootjarühmade toetused

1. Üleminekuperioodil, mis on artikli 125e alusel lubatud puu- ja köögiviljasektori tootjarühmadele, mis on moodustatud eesmärgiga saada tunnustatud tootjaorganisatsioonina, võivad liikmesriigid anda sellistele rühmadele:

a) abi nende moodustamise soodustamiseks ja haldustegevuse hõlbustamiseks;

b) kas otse või krediidiasutuste kaudu abi selleks, et katta osa tunnustuse saamiseks vajalikest ja artikli 125e lõike 1 kolmandas lõigus nimetatud tunnustuskavas kirjeldatud investeeringutest.

2. Lõikes 1 osutatud abi hüvitab ühendus vastavalt komisjoni poolt vastu võetavatele selliste meetmete rahastamise eeskirjadele, sealhulgas abi künniseid, ülemmäärasid ja ühendusepoolse rahastamise määra käsitlevatele eeskirjadele.

3. Lõike 1 punktis a osutatud abi määratakse iga tootjarühma puhul kindlaks tootjarühma turustatud toodangu põhjal ning selle suurus esimesel, teisel, kolmandal, neljandal ja viiendal aastal on:

a) vastavalt 10 %, 10 %, 8 %, 6 % ja 4 % turustatud toodangu väärtusest liikmesriikides, kes ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004 või pärast seda, ning

b) vastavalt 5 %, 5 %, 4 %, 3 % ja 2 % turustatud toodangu väärtusest asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud ühenduse äärepoolseimates piirkondades või nõukogu 18. septembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1405/2006 (millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks) ( 62 ) artikli 1 lõikes 2 osutatud Egeuse mere väikesaartel.

Nimetatud protsendimäärasid võib vähendada seoses turustatud toodangu väärtusega, mis ületab piirmäära. Tootjarühmale makstava abi suhtes võib igal aastal kohaldada ülemmäära.

alajagu

Rakendusfondid ja -kavad

Artikkel 103b

Rakendusfondid

1. Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonid võivad moodustada rakendusfonde. Fondi rahastatakse:

a) tootjaorganisatsioonilt või tema liikmetelt saadavast rahalisest toetusest;

b) ühenduse finantsabist, mida võib anda tootjaorganisatsioonidele.

2. Rakendusfonde võib kasutada üksnes artikli 103g kohaselt liikmesriikides heaks kiidetud rakenduskavade rahastamiseks.

Artikkel 103c

Rakenduskavad

1. Puu- ja köögiviljasektori rakenduskaval on kaks või enam artikli 122 punktis c osutatud eesmärki või järgmist eesmärki:

a) toodangu planeerimine;

b) toodete kvaliteedi parandamine;

c) toodete kaubandusliku väärtuse suurendamine;

d) värskete või töödeldud toodete tarbimise edendamine;

e) keskkonnameetmed ja keskkonnasõbralikud tootmismeetodid, sealhulgas mahepõllumajandus;

f) riskide vältimine ja juhtimine.

2. Riskide vältimine ja juhtimine on seotud puu- ja köögiviljaturu riskide vältimise ja tekkinud kriiside lahendamisega ning hõlmab sellega seoses:

a) toodete turult kõrvaldamist;

b) puu- ja köögivilja toorelt koristamist või koristamata jätmist;

c) toodete tarbimise edendamist ja neist teavitamist;

d) koolitusmeetmeid;

e) saagikindlustust;

▼C3

f) toetust ühisfondide moodustamise halduskulude katmiseks.

▼M3

Riskide vältimise ja juhtimise meetmed, sealhulgas kolmandas lõigus osutatud laenude põhiosa ja intressi tagasimaksed, ei moodusta üle ühe kolmandiku rakenduskava kuludest.

Riskide vältimise ja juhtimise meetmete rahastamiseks võivad tootjaorganisatsioonid võtta laene kaubanduslikel tingimustel. Sel juhul võib nende laenude põhiosa ja intressi tagasimaksmine olla rakenduskava osaks ning seega võib seda artikli 103d alusel ühenduse finantsabist rahastada. Mis tahes riskide vältimise ja juhtimisega seotud tegevust rahastatakse kas selliste laenude abil või otseselt, kuid mitte mõlemal viisil.

3. Liikmesriigid näevad ette, et:

a) rakenduskavad hõlmavad kahte või enamat keskkonnameedet või

b) vähemalt 10 % rakenduskavade kuludest kasutatakse keskkonnameetmete rahastamiseks.

Keskkonnameetmete puhul järgitakse nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) ( 63 ) artikli 39 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud põllumajandusliku keskkonnatoetusega seotud tingimusi.

Kui vähemalt 80 % tootjaorganisatsiooni tootjaliikmetest on võtnud ühe või mitu ühesugust põllumajanduse keskkonna kohustust nimetatud sätte alusel, siis käsitatakse iga sellist kohustust esimese lõigu punktis a osutatud keskkonnameetmena.

Esimeses lõigus osutatud keskkonnameetmetele antav toetus hõlmab täiendavaid kulusid ja kõnealusest tegevusest tulenevalt saamata jäänud tulu.

4. Lõiget 3 kohaldatakse Bulgaaria ja Rumeenia suhtes alates 1. jaanuarist 2011.

5. Keskkonnale avaldatavat survet suurendavad investeeringud on lubatud üksnes siis, kui on kasutusele võetud tõhusad meetmed keskkonna kaitsmiseks sellise surve eest.

Artikkel 103d

Ühenduse finantsabi

1. Ühenduse finantsabi on võrdne artikli 103b lõike 1 punktis a osutatud rahalise toetuse summaga, kuid mitte suurem kui 50 % tegelikest kuludest.

2. Ühenduse finantsabi ülempiir on 4,1 % iga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest.

Kõnealust protsendimäära võib suurendada 4,6 %-le turustatud toodangu väärtusest, tingimusel et summat, mis ületab 4,1 % turustatud toodangu väärtusest, kasutatakse üksnes riskide vältimise ja juhtimise meetmeteks.

3. Tootjaorganisatsiooni taotlusel on lõikes 1 sätestatud abimäär 60 % ühe rakenduskava või rakenduskava osa kohta, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

a) selle on esitanud mitu ühenduse tootjaorganisatsiooni, kes tegelevad eri liikmesriikides rahvusvaheliste kavadega;

b) selle on esitanud üks või mitu tootmisharudevahelistel alustel toimivate kavadega tegelevat tootjaorganisatsiooni;

c) sellega kaetakse üksnes selliste mahepõllumajanduslike toodete tootmiseks antavaid eritoetusi, mis on hõlmatud kuni 31. detsembrini 2008 nõukogu 24. juuni 1991. aasta määrusega (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta, ( 64 ) ning alates 1. jaanuarist 2009 nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta ( 65 );

d) selle on esitanud Euroopa Liiduga 1. mail 2004 või pärast seda ühinenud liikmesriigi tootjaorganisatsioon enne 2013. aasta lõppu rakendatavate meetmete jaoks;

e) see on esimene kava, mille esitab tunnustatud tootjaorganisatsioon, mis on ühinenud teise tunnustatud tootjaorganisatsiooniga;

f) see on esimene kava, mille esitab tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit;

g) selle on esitanud tootjaorganisatsioonid nendest liikmesriikidest, kus tootjaorganisatsioonid turustavad vähem kui 20 % puu- ja köögiviljatoodangust;

h) selle on esitanud tootjaorganisatsioon ühenduse ühest äärepoolseimast piirkonnast;

i) see hõlmab üksnes eritoetusi meetmeteks, mille eesmärk on propageerida haridusasutuses viibivate laste hulgas puu- ja köögivilja tarbimist.

4. Lõikes 1 sätestatud määr on 100 % puu- ja köögivilja turult kõrvaldamiste puhul, kui kõrvaldatav kogus ei ületa 5 % iga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu mahust ning kui kõrvaldamine on toimunud järgmisel viisil:

a) tasuta jagamine heategevusorganisatsioonidele ja -fondidele, mille liikmesriigid on sel eesmärgil heaks kiitnud, kasutamiseks nende tegevuses selliste inimeste aitamiseks, kellel on riigi seaduste kohaselt õigus saada sotsiaalabi, eelkõige piisavate elatusvahendite puudumise tõttu;

b) tasuta jagamine karistusasutustele, koolidele, riiklikele haridusasutustele ja laste puhkelaagritele, samuti liikmesriikide määratud haiglatele ja vanadekodudele; liikmesriigid teevad kõik vajaliku tagamaks, et sel viisil jagatud kogused täiendavad selliste asutuste tavaliselt ostetavaid koguseid.

Artikkel 103e

Riiklik finantsabi

1. Liikmesriikide nendes piirkondades, kus puu- ja köögiviljasektori tootjate organiseerituse tase on eriti madal, võib komisjon lubada liikmesriikidel nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel maksta tootjaorganisatsioonidele riiklikku finantsabi, mis moodustab maksimaalselt 80 % artikli 103b lõike 1 punktis a osutatud rahalisest toetusest. Nimetatud finantsabi täiendab rakendusfondi kaudu toimuvat rahastamist. Liikmesriikides, milles tootjaorganisatsioonid turustavad alla 15 % puu- ja köögiviljatoodangu väärtusest ning mille puu- ja köögiviljatoodang annab vähemalt 15 % nende põllumajanduse kogutoodangust, võib ühendus asjaomase liikmesriigi taotluse põhjal esimeses lõigus nimetatud finantsabi hüvitada.

▼M7 —————

▼M3

Artikkel 103f

Rakenduskavade riiklik raamistik ja riiklik strateegia

1. Liikmesriigid kehtestavad siseriikliku raamistiku artikli 103c lõikes 3 nimetatud meetmetega seotud üldtingimuste väljatöötamiseks. Raamistikus sätestatakse eelkõige, et selliste meetmete puhul järgitakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005, sealhulgas nimetatud määruse artiklis 5 sätestatud asjakohaseid nõudeid vastastikuse täiendavuse, kooskõla ja nõuetekohasuse kohta.

Liikmesriigid esitavad oma raamistiku kavandi komisjonile, kes võib kolme kuu jooksul nõuda muudatusi, kui ta leiab, et kõnealune kavand ei võimalda saavutada asutamislepingu artiklis 174 ning ühenduse kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis ( 66 ) sätestatud eesmärke. Samu eesmärke tuleb järgida ka rakenduskavadest toetatavate üksikutesse põllumajandusettevõtetesse tehtavate investeeringute puhul.

2. Liikmesriigid koostavad puu- ja köögiviljaturu säästvate rakenduskavade riikliku strateegia. Strateegia koosneb järgmistest osadest:

a) olukorra tugevate ja nõrkade külgede analüüs ning arengupotentsiaal;

b) valitud prioriteetide põhjendus;

c) rakenduskavade ja rahastamisvahendite eesmärgid, samuti tulemuslikkuse näitajad;

d) rakenduskavade hindamine;

e) tootjaorganisatsioonide aruandluskohustus.

Riiklikus strateegias sisaldub ka lõikes 1 nimetatud riigisisene raamistik.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kellel ei ole tunnustatud tootjaorganisatsioone.

Artikkel 103g

Rakenduskavade heakskiitmine

1. Rakenduskavade projektid esitatakse pädevatele siseriiklikele ametiasutustele, kes kiidavad need heaks või lükkavad tagasi või nõuavad nende muutmist, et viia need kooskõlla käesoleva alajao sätetega.

2. Tootjaorganisatsioonid edastavad liikmesriigile igal aastal rakendusfondi hinnangulise mahu ja esitavad selleks asjakohased põhjendused, mis põhinevad rakenduskava eelarvel, jooksva aasta kuludel ja võimaluse korral varasemate aastate kuludel ning vajaduse korral järgmise aasta hinnangulistel tootmismahtudel.

3. Liikmesriik teatab tootjaorganisatsioonile või tootjaorganisatsioonide liidule ühenduse finantsabi hinnangulise suuruse, järgides artiklis 103d sätestatud piiranguid.

4. Ühenduse finantsabi makstakse rakenduskavaga hõlmatud kavade raames tehtud kulutuste alusel. Samade kavade puhul võib teha ettemakseid, juhul kui esitatakse garantii või tagatis.

5. Tootjaorganisatsioon teatab liikmesriigile eelmise aasta kulude lõpliku summa koos vajalike tõendavate dokumentidega, et talle saaks teha ühenduse finantsabi lõppmakse.

6. Rakenduskavad ja nende rahastamine ühelt poolt tootjate ja tootjaorganisatsioonide poolt ning teiselt poolt ühenduse vahenditest kestavad vähemalt kolm aastat ja kõige enam viis aastat.

▼M6

IIa

alajagu

Koolidele puuvilja jagamise kava

Artikkel 103ga

Lastele puu- ja köögiviljade, töödeldud puu- ja köögivilja ning banaanitoodete jagamiseks antav toetus

1. Komisjoni kindlaksmääratud tingimustel antakse alates 2009/2010. õppeaastast ühenduse toetust:

a) puu- ja köögiviljade, töödeldud puu- ja köögivilja ning banaanisektori toodete jagamiseks lastele haridusasutustes, sealhulgas lasteaedades; muudes koolieelsetes lasteasutustes, algkoolides ja gümnaasiumides, ning

b) teatavate seonduvate logistika ning jagamise, seadmete, teavitamise, seire ja hindamisega seotud kulude katmiseks.

2. Liikmesriigid, kes soovivad kavas osaleda, peavad eelnevalt riiklikul või piirkondlikul tasandil välja töötama selle rakendamise strateegia, mis eelkõige sisaldab nende kava eelarvet, mis sisaldab ühenduse ja siseriiklikku toetust, kava kestust, sihtrühma, abikõlblikke tooteid ning teavet asjaomaste sidusrühmade kaasamise kohta. Samuti peaksid nad ette nägema kava tõhususe suurendamiseks vajalikud täiendavad meetmed.

3. Liikmesriigid koostavad oma strateegiate väljatöötamisel loetelu puu- ja köögiviljade, töödeldud puu- ja köögivilja ning banaanisektori toodetest, mis on nende kavade raames abikõlblikud. Kõnealune loetelu ei sisalda siiski tooteid, mis on välja arvatud vastavalt komisjoni võetud meetmele vastavalt artikli 103h lõikele f. Toodete valikul lähtuvad liikmesriigid objektiivsetest kriteeriumidest, mille hulka võivad kuuluda toote hooajalisus ja kättesaadavus ning keskkonnaaspektid. Sellega seoses võivad liikmesriigid eelistada ühenduse tooteid.

4. Lõikes 1 osutatud ühenduse toetus:

a) ei ületa 90 miljonit eurot õppeaasta kohta;

b) ei ületa 50 % lõikes 1 osutatud tarnimise ning sellega seotud kuludest ega 75 % kõnealustest kuludest piirkondades, mis on lähenemiseesmärgi alusel abikõlblikud vastavalt nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta) ( 67 ) artikli 5 lõikele 1, ning äärepoolseimates piirkondades, millele on osutatud EÜ asutamislepingu artikli 299 lõikes 2;

c) hõlmab ainult lõikes 1 osutatud tarnimise ja sellega seotud kulusid.

5. Lõikes 1 osutatud ühenduse toetus eraldatakse igale liikmesriigile objektiivsete kriteeriumide alusel, mis põhinevad 6–10-aastaste vanuserühma kuuluvate laste osakaalul igas liikmesriigis. Iga kavas osalev liikmesriik saab ühenduse toetust siiski vähemalt 175 000 euro ulatuses. Kavas osalevad liikmesriigid taotlevad igal aastal ühenduse toetust, võttes aluseks oma strateegia. Pärast liikmesriikide taotluste saamist teeb komisjon otsuse lõplike eraldiste kohta, jäädes eelarves vabade assigneeringute piiresse.

6. Lõikes 1 osutatud ühenduse toetust ei tohi kasutada olemasolevate riiklike koolidele puuvilja jagamise kavade või muude koolidele puuvilja jagamise kavade rahaliste vahendite asendamiseks. Juhul kui liikmesriik on siiski juba kehtestanud kava, mis oleks käesoleva artikli kohaselt abikõlblik ühenduse toetuse saamiseks, ning kavatseb seda laiendada või tõhustada, sealhulgas kava sihtrühma, kestuse või abikõlblike toodete osas, võib ühenduse toetust anda tingimusel, et järgitakse lõike 4 punktis b sätestatud piirmäärasid seoses ühenduse toetuse osakaaluga siseriikliku rahastamise kogumäära suhtes. Sellisel juhul peab liikmesriik oma strateegias märkima, kuidas ta kavatseb oma kava laiendada või tõhustada.

7. Lisaks ühenduse toetusele võivad liikmesriigid lõikes 1 osutatud toodete tarnimiseks ja sellega seotud kulude kandmiseks anda ka riiklikku toetust. Kõnealuseid kulusid võib samuti katta erasektori maksetest. Liikmesriigid võivad anda riiklikku toetust ka lõikes 2 osutatud täiendavate meetmete rahastamiseks.

8. Koolidele puuvilja jagamise ühenduse kava ei piira ühegi eraldiseisva, ühenduse õigusega kooskõlas oleva riikliku koolidele puuvilja jagamise kava rakendamist.

9. Ühendus võib määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 5 alusel rahastada ka koolidele puuvilja jagamise kavaga seotud teavitamis-, seire- ja hindamismeetmeid, sealhulgas neid, mille eesmärk on teavitada sellest üldsust, ning võrgustiku loomise meetmeid.

III

alajagu

Menetlussätted

▼M3

Artikkel 103h

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva jao üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eelkõige:

a) artiklis 103a osutatud meetmete rahastamise eeskirjad, muu hulgas abi künnised ja ülemmäärad ning ühendusepoolset rahastamise määra käsitlevad eeskirjad;

b) artikli 103e lõikes 1 osutatud abi osatähtsust ja hüvitamist käsitlevad eeskirjad;

c) üksikutesse põllumajandusettevõtetesse tehtavaid investeeringuid käsitlevad eeskirjad;

d) artiklis 103g osutatud teabe esitamise ja teavitamise tähtajad;

e) artiklis 103g osutatud ühenduse finantsabi osamakseid käsitlevad sätted;

▼M6

f) artiklis 103ga osutatud koolidele puuvilja jagamise kava käsitlevad sätted, sealhulgas toodete või koostisosade loetelu, mis tuleks koolidele puuvilja jagamise kavast välja jätta, toetuste lõplik jagamine liikmesriikide vahel, finantsjuhtimine ja eelarvevahendite haldamine ja seotud kulud, liikmesriikide strateegiad, täiendavad meetmed ning teavitamis-, seire-, hindamis- ja võrgustikumeetmed.

▼M10

IVb

jagu

Veinisektori toetusprogrammid

alajagu

Sissejuhatavad sätted

Artikkel 103i

Reguleerimisala

Käesolevas jaos on sätestatud eeskirjad, mis reguleerivad ühenduse vahendite eraldamist liikmesriikidele ning kõnealuste vahendite kasutamist liikmesriikide poolt riiklike toetusprogrammide (edaspidi “toetusprogrammid”) raames veinisektorit toetavate erimeetmete rahastamiseks.

Artikkel 103j

Kooskõla ja järjepidevus

1. Toetusprogrammid on kooskõlas ühenduse õigusega ning ühenduse tegevuse, poliitika ja prioriteetidega.

2. Liikmesriigid vastutavad toetusprogrammide eest ning tagavad, et need on sisult järjekindlad ning et neid koostatakse ja rakendatakse objektiivselt, võttes arvesse asjaomaste tootjate majanduslikku olukorda ja vajadust vältida tootjate põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist.

Liikmesriigid vastutavad vajalike kontrollimeetmete kehtestamise ja rakendamise ning toetusprogrammidega seotud kohustuste täitmata jätmisega kaasnevate karistuste kehtestamise ja kohaldamise eest.

3. Toetust ei anta:

a) teadusprojektidele ja teadusprojekte toetavatele meetmetele;

b) meetmetele, mis sisalduvad määruse (EÜ) nr 1698/2005 kohastes liikmesriikide maaelu arengu programmides.

alajagu

Toetusprogrammide esitamine ja sisu

Artikkel 103k

Toetusprogrammide esitamine

1. Iga Xb lisas osutatud tootjaliikmesriik esitab komisjonile viieaastase toetusprogrammi kavandi, mis sisaldab käesolevale jaole vastavaid meetmeid.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 5 lõike 1 alusel kohaldatavaid toetusprogramme kohaldatakse jätkuvalt käesoleva määruse alusel.

Toetusprogrammide toetusmeetmed töötatakse välja sellisel geograafilisel tasandil, mida liikmesriik peab kõige asjakohasemaks. Enne komisjonile esitamist tuleb toetusprogrammi osas konsulteerida asjakohase territoriaalse tasandi pädevate asutuste ja organisatsioonidega.

Iga liikmesriik esitab ühe toetusprogrammi kavandi, mis võib hõlmata piirkondlikke eripärasid.

2. Toetusprogramme hakatakse kohaldama kolm kuud pärast nende esitamist komisjonile.

Kui toetusprogramm ei vasta käesolevas jaos sätestatud tingimustele, teavitab komisjon sellest liikmesriiki. Sellisel juhul esitab liikmesriik komisjonile muudetud toetusprogrammi. Muudetud toetusprogrammi hakatakse kohaldama kaks kuud pärast selle esitamist, välja arvatud juhul, kui vastuolu ei ole kõrvaldatud – sel juhul kohaldatakse käesolevat lõiku.

3. Lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis liikmesriikide esitatud toetusprogrammide muudatuste suhtes.

4. Artiklit 103l ei kohaldata, kui liikmesriigi ainsaks toetusprogrammi meetmeks on artiklis 103o osutatud vahendite ümberpaigutamine ühtsesse otsemaksete kavasse. Sellisel juhul kohaldatakse artikli 188a lõiget 5 üksnes selle aasta suhtes, mil ümberpaigutamine leiab aset, ning artikli 188a lõiget 6 ei kohaldata.

Artikkel 103l

Toetusprogrammide sisu

Toetusprogrammid koosnevad järgmistest osadest:

a) kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus ja nende arvudes väljendatud eesmärgid;

b) peetud konsultatsioonide tulemused;

c) eelhindamine, mis näitab eeldatavat tehnilist, majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju;

d) meetmete rakendamise ajakava;

e) üldine rahastamistabel, mis hõlmab ressursside kasutamist ja kavandatud suunavat meetmetevahelist vahendite jaotust kooskõlas Xb lisas sätestatud ülemmääradega;

f) järelevalveks ja hindamiseks kasutatavad kriteeriumid ja arvulised näitajad ning meetmed, millega tagatakse toetusprogrammide tõhus ja nõuetekohane rakendamine, ja

g) toetusprogrammi rakendamise eest vastutavate pädevate asutuste ja organite nimed.

Artikkel 103m

Abikõlblikud meetmed

1. Toetusprogrammid sisaldavad ühte või mitut järgmist meedet:

a) toetus ühtse otsemaksete kava alusel vastavalt artiklile 103o;

b) müügi edendamine vastavalt artiklile 103p;

c) viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine vastavalt artiklile 103q;

d) roheline korje vastavalt artiklile 103r;

e) investeerimisfondid vastavalt artiklile 103s;

f) saagikindlustus vastavalt artiklile 103t;

g) investeeringud vastavalt artiklile 103u;

h) kõrvalsaaduste destilleerimine vastavalt artiklile 103v;

i) alkohoolsete jookide destilleerimine vastavalt artiklile 103w;

j) erakorraline destilleerimine vastavalt artiklile 103x;

k) kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamine vastavalt artiklile 103y.

2. Toetusprogrammid ei sisalda muid meetmeid peale artiklites 103o kuni 103y nimetatute.

Artikkel 103n

Toetusprogrammide üldeeskirjad

1. Saada olevate ühenduse vahendite jaotus ja eelarvelised piirangud on sätestatud Xb lisas.

2. Ühenduse toetust antakse üksnes nende abikõlblike kulutuste katmiseks, mis on tehtud pärast asjaomase toetusprogrammi esitamist artikli 103k lõike 1 kohaselt.

3. Liikmesriigid ei kata toetusprogrammide alusel ühenduse rahastatavate meetmete kulusid.

4. Erandina lõikest 3 võivad liikmesriigid kooskõlas riigiabi käsitlevate ühenduse eeskirjadega anda riiklikku abi artiklites 103p, 103t ja 103u osutatud meetmetele.

Asjaomastes riigiabi käsitlevates ühenduse eeskirjades sätestatud abi ülemmäär kehtib kogu riiklikule rahastamisele, mis hõlmab nii ühenduse kui ka riiklikke vahendeid.

III

alajagu

Eritoetusmeetmed

Artikkel 103o

Ühtne otsemaksete kava ja viinamarjakasvatajate toetamine

1. Liikmesriigid võivad viinamarjakasvatajaid toetada, andes neile toetusõiguseid, nagu need on määratletud määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotise 3. peatükis, kooskõlas nimetatud määruse VII lisa punktiga O.

2. Liikmesriigid, kes kavatsevad kasutada lõikes 1 osutatud võimalust, peavad sellise toetuse nägema ette oma toetusprogrammides, sealhulgas muutes seoses vahendite ühtsesse otsemaksete kavasse ümberpaigutamisega neid programme artikli 103k lõike 3 kohaselt.

3. Kui toetused on kehtestatud, peavad lõikes 1 osutatud toetused:

a) jääma ühtsesse otsemaksete kavasse ja need ei tohi toetusprogrammide rakendamisele järgnevatel aastatel olla artikli 103k lõike 3 alusel enam kättesaadavad artiklites 103p–103y loetletud meetmete jaoks ning neid ei tohi vastavalt kättesaadavaks teha;

b) vähendama samas ulatuses toetusprogrammides artiklites 103p–103y loetletud meetmeteks kasutada olevaid vahendeid.

Artikkel 103p

Müügi edendamine kolmandate riikide turgudel

1. Käesoleva artikli kohane toetus hõlmab teavitus- või müügiedendusmeetmeid, mis on suunatud ühenduse veinidele kolmandates riikides, et suurendada nende konkurentsivõimet kõnealustes riikides.

2. Lõikes 1 osutatud meetmed on suunatud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinidele või veinidele, millele on märgitud viinamarjasort.

3. Lõikes 1 osutatud meetmed võivad hõlmata üksnes järgmist:

a) avalikke suhteid, müügiedendus- või reklaamimeetmeid, eelkõige neid, mis rõhutavad ühenduse toodete eeliseid, eriti seoses kvaliteedi, toiduohutuse või keskkonnasõbralikkusega;

b) osalemist rahvusvahelise tähtsusega üritustel, messidel või näitustel;

c) teavituskampaaniaid, mis tutvustavad eelkõige päritolunimetusi, geograafilisi tähiseid ja mahetootmist hõlmavaid ühenduse süsteeme;

d) uurimusi uute turgude kohta, mis on vajalikud turuväljundite laiendamiseks;

e) uurimusi teavitus- ja müügiedendusmeetmete tulemuste hindamiseks.

4. Ühenduse toetus müügiedendusmeetmetele ei tohi ületada 50 % abikõlblikest kulutustest.

Artikkel 103q

Viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine

1. Viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise meetmete eesmärk on suurendada veinitootjate konkurentsivõimet.

2. Viinamarjaistanduste ümberkorraldamist ja muutmist toetatakse käesoleva artikli alusel üksnes siis, kui liikmesriigid esitavad oma tootmisvõimsuse ülevaate vastavalt artikli 185a lõikele 3.

3. Viinamarjaistanduste ümberkorraldus- ja muutmistoetus võib hõlmata ainult ühte või mitut järgmist tegevust:

a) sordivahetus, sealhulgas ümberpookimise teel;

b) viinamarjaistanduste ümberpaigutamine;

c) viinamarjaistanduste haldamise parandamine.

Ei toetata niisuguste viinamarjaistanduste tavapärast uuendamist, kus viinapuud on ealiselt vananenud.

4. Viinamarjaistanduste ümberkorraldus- ja muutmistoetuse vormid võivad olla üksnes järgmised:

a) meetme rakendamisest tingitud sissetulekute kaotamise puhul tootjatele antav hüvitis;

b) toetus ümberkorraldus- ja muutmiskulude katmiseks.

5. Lõike 4 punktis a osutatud sissetulekute kaotamise eest tootjatele antav hüvitis võib katta kuni 100 % vastavast kahjumist ning seda võib anda ühes järgmistest vormidest:

a) olenemata II osa I jaotise III peatüki IVa jao II alajaost istutusõiguse kohta üleminekuajal nii uute kui ka vanade viinapuude üheaegse olemasolu lubamine kindla ajavahemiku vältel, mis ei tohi olla pikem kui kolm aastat, kuni lõpeb istutusõigus üleminekuajal;

b) rahaline hüvitis.

6. Ühenduse toetus viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise tegelike kulude katmiseks ei tohi olla suurem kui 50 %. Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta) ( 68 ) kohaselt lähenemise piirkondadeks liigitatud piirkondades ei tohi ühenduse toetus ümberkorraldus- ja muutmiskulude katmiseks ületada 75 %.

Artikkel 103r

Roheline korje

1. Käesolevas artiklis tähendab “roheline korje” ebaküpsete viinamarjakobarate täielikku hävitamist või eemaldamist, mille tulemusel asjaomase ala saak langeb nullini.

2. Rohelise korje toetuse eesmärk on taastada ühenduse veinituru pakkumise ja nõudluse tasakaal, et vältida turukriise.

3. Rohelise korje toetust võib anda hüvitisena kindlasummalise toetuse vormis hektari kohta ja selle määrab asjaomane liikmesriik.

Toetus ei tohi olla suurem kui 50 % viinamarjakobarate hävitamise või eemaldamise otseste kulude summast ning sissetuleku kaotusest seoses sellise hävitamise või eemaldamisega.

4. Asjaomased liikmesriigid kehtestavad objektiivsetel kriteeriumidel põhineva süsteemi tagamaks, et rohelise korje meetme alusel üksikisikutest veinitootjatele antav hüvitis ei ületaks lõike 3 teises lõigus osutatud ülemmäära.

Artikkel 103s

Investeerimisfondid

1. Investeerimisfondide loomiseks antava toetusega abistatakse tootjaid, kes soovivad end turu kõikumise vastu kindlustada.

2. Investeerimisfondide loomiseks antavat toetust võib anda ajutise ja väheneva abi vormis fondide halduskulude katmiseks.

Artikkel 103t

Saagikindlustus

1. Saagikindlustuse toetuse eesmärk on kaitsta tootjate sissetulekut loodusõnnetuste, halbade ilmastikutingimuste, haiguste või kahjurite leviku mõjude eest.

2. Saagikindlustuse toetust võib anda ühenduse rahalise toetuse vormis, mis ei tohi ületada:

a) 80 % kindlustusmaksetest, mille tootjad on tasunud enda kindlustamiseks loodusõnnetustega võrreldavate halbade ilmastikutingimuste põhjustatud kahju vastu;

b) 50 % kindlustusmaksetest, mille tootjad on tasunud enda kindlustamiseks:

i) punktis a osutatud kahjude ja halbadest ilmastikutingimustest tulenevate muude kahjude vastu;

ii) loomade tekitatud kahjude ning taimehaigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu.

3. Saagikindlustuse toetust võib anda üksnes siis, kui asjaomased kindlustushüvitised ei hüvita tootjatele üle 100 % sissetuleku kaotusest, võttes arvesse kõiki tootjatele võimaldatavaid hüvitisi muudest kindlustusriskiga seotud toetuskavadest.

4. Saagikindlustuse toetus ei tohi moonutada kindlustusturu konkurentsi.

Artikkel 103u

Investeeringud

1. Toetust võib anda nii materiaalseteks kui ka mittemateriaalseteks investeeringuteks töötlemisrajatistesse, veinitehaste infrastruktuuri ja veini turustamisse, mis parandavad ettevõtte majanduse üldist tulemuslikkust ja on seotud ühe või mitme järgmise tegevusega:

a) XIb lisas osutatud toodete tootmine ja turustamine;

b) XIb lisas osutatud toodetega seotud uute toodete, protsesside ja tehnoloogiate arendus.

2. Lõike 1 kohast toetuse ülemmäära kohaldatakse ainult mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EÜ (mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta) ( 69 ) tähenduses. Assooride, Madeira, Kanaari saarte, määruse (EÜ) nr 1405/2006 tähenduses väiksemate Egeuse saarte ja Prantsuse ülemeredepartemangude territooriumide puhul ei kohaldata ülemmäära suuruse suhtes piiranguid. Soovituse 2003/361/EÜ lisa I jaotise artikli 2 lõikega 1 hõlmamata ettevõtjate suhtes, kellel on vähem kui 750 töötajat või kelle käive on väiksem kui 200 miljonit eurot, vähendatakse abi ülemmäära poole võrra.

Toetust ei anta raskustes olevatele ettevõtjatele, nagu need on määratletud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks ette nähtud riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes.

3. Abikõlblikeks kulutusteks ei peeta määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 71 lõike 3 punktides a, b ja c osutatud kuluelemente.

4. Seoses lubatavate investeerimiskuludega kehtivad ühenduse toetuse suhtes järgmised abi maksimummäärad:

a) 50 % määruse (EÜ) nr 1083/2006 kohaselt lähenemise piirkondadeks liigitatud piirkondade puhul;

b) 40 % nende piirkondade puhul, mis ei ole lähenemise piirkonnad;

c) 75 % määruse (EÜ) nr 247/2006 kohaste äärepoolseimate piirkondade puhul;

d) 65 % määruse (EÜ) nr 1405/2006 kohaste väiksemate Egeuse saarte puhul.

5. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetuse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklit 72.

Artikkel 103v

Kõrvalsaaduste destilleerimine

1. Toetust võib anda veinivalmistamise kõrvalsaaduste vabatahtlikuks või kohustuslikuks destilleerimiseks, mis toimub kooskõlas XVb lisa punktis D kehtestatud tingimustega.

Toetuse suurus määratakse kindlaks toodetud alkoholi mahuprotsendi ja alkoholikoguse (hektoliitrites) alusel. Toetust ei maksta destilleeritavates kõrvalsaadustes sisalduva alkoholikoguse eest, mis on suurem kui 10 % toodetud veini alkoholisisaldusest.

2. Abi maksimaalsed tasemed põhinevad kogumise ja töötlemise kuludel ning need määrab kindlaks komisjon.

3. Alkoholi, mis on saadud lõikes 1 osutatud destilleerimise käigus, milleks on antud toetust, kasutatakse üksnes tööstuslikult või energia saamiseks, et vältida konkurentsi moonutamist.

Artikkel 103w

Alkohoolsete jookide destilleerimine

1. Kuni 31. juulini 2012 võib tootjatele anda toetust hektaritoetusena veini eest, mis destilleeritakse alkohoolseks joogiks.

2. Asjaomased lepingud veini destilleerimise kohta ning samuti vastavad tõendid destilleerimiseks tarnimise kohta tuleb esitada enne toetuse andmist.

Artikkel 103x

Erakorraline destilleerimine

1. Kuni 31. juulini 2012 võivad liikmesriigid otsustada põhjendatud juhtudel anda erakorraliste olukordade puhul toetust veiniülejääkide vabatahtlikuks või kohustuslikuks destilleerimiseks, et vähendada ülejääki või see kõrvaldada ja samal ajal tagada tarnete jätkuvus ühest saagikoristusest teiseni.

2. Abi maksimaalsed tasemed määrab kindlaks komisjon.

3. Alkoholi, mis on saadud lõikes 1 osutatud destilleerimise käigus, milleks on antud toetust, kasutatakse üksnes tööstuslikult või energia saamiseks, et vältida konkurentsi moonutamist.

4. Erakorralise destilleerimise meetme jaoks kasutada olev eelarve osa suurus ei ületa järgmisi vastaval eelarveaastal liikmesriigil kasutada oleva Xb lisas sätestatud üldsumma suhtes kohaldatavaid protsendimäärasid:

— 20 % 2009. aastal;

— 15 % 2010. aastal;

— 10 % 2011. aastal;

— 5 % 2012. aastal.

5. Liikmesriigid võivad suurendada erakorralise destilleerimise meetme jaoks kasutada olevaid vahendeid üle lõikes 4 ette nähtud aastase ülemmäära, eraldades riiklikke vahendeid kooskõlas järgmiste piirmääradega (esitatud protsendina vastavast aastasest ülemmäärast, mis on esitatud lõikes 4):

— 5 % veiniaastal 2010;

— 10 % veiniaastal 2011;

— 15 % veiniaastal 2012.

Kui liikmesriigid eraldavad esimeses lõigus osutatud täiendavaid riiklikke vahendeid, teatavad nad sellest komisjonile ja komisjon kiidab selle enne vahendite kättesaadavaks tegemist heaks.

Artikkel 103y

Kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamine

1. Kuni 31. juulini 2012 võib anda toetust veinitootjatele, kes kooskõlas XVa lisas kehtestatud tingimustega kasutavad kontsentreeritud viinamarjavirret, sealhulgas puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret, et suurendada toodete naturaalset alkoholisisaldust.

2. Abi suurus määratakse kindlaks alkoholisisalduse mahuprotsendi ja rikastamiseks kasutatud veinivirde koguse (hektoliitrites) alusel.

3. Abi maksimaalsed tasemed selle meetme jaoks erinevates viinamarjakasvatusvööndites määrab kindlaks komisjon.

Artikkel 103z

Nõuetele vastavus

Kui põllumajandustootja puhul tuvastatakse, et ta on oma põllumajandusettevõttes mis tahes ajal kolme aasta jooksul alates ümberkorraldamise ja muutmise toetusprogrammide alusel saadud maksest või mis tahes ajal ühe aasta jooksul alates rohelise korje toetusprogrammide alusel saadud maksest rikkunud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 3–7 osutatud kohustuslikke majandamisnõudeid ja häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi ning rikkumine tuleneb otseselt põllumajandustootjale omistatavast tegevusest või tegevusetusest, vähendatakse toetuse summat või tühistatakse see kas osaliselt või täielikult sõltuvalt rikkumise tõsidusest, ulatusest, kestusest ja korduvusest, ning põllumajandustootja peab vajaduse korral toetuse nimetatud sätetes määratud tingimuste kohaselt tagastama.

alajagu

Menetlussätted

Artikkel 103za

Rakendusmeetmed

Komisjon võtab vastu käesoleva jao rakendamiseks vajalikud üksikasjalikud meetmed.

Kõnealused meetmed võivad sisaldada eelkõige järgmist:

a) toetusprogrammide esitusvormi;

b) eeskirju toetusprogrammide muutmiseks pärast nende kohaldamise algust;

c) artiklitega 103p–103y ette nähtud meetmete üksikasjalikke rakenduseeskirju;

d) tingimusi, mille alusel edastatakse ja avalikustatakse ühenduse vahenditest rahastatav toetus.

▼B

jagu

Ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond

Artikkel 104

Ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond

1. Asutatakse ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond (edaspidi “fond”), millest rahastatakse järgmiste valdkondade meetmeid:

a) üldsuse teadlikkuse tõstmine tubaka mis tahes viisil tarbimise kahjulikest mõjudest, eelkõige teavitamise ja koolitamise abil; tubaka tarbimise suundumuste kindlaksmääramiseks andmete kogumise toetamine ning suitsetamise epidemioloogiliste uuringute tegemine kogu ühenduses ja nikotiinist sõltuvusse sattumise vältimist käsitlevad uurimused;

b) tubakakasvatajate muude põllukultuuride kasvatamisele üleminekut või uusi töökohti loovat majandustegevust soodustavad erimeetmed ning sellekohaseid võimalusi käsitlevad uuringud.

2. Fondi rahastatakse:

a) lõikes 1 osutatud mis tahes liiki meetmete osas 2002. saagiaastal 2 % ning 2003., 2004. ja 2005. saagiaastal 3 % määruse (EMÜ) nr 2075/92 I jaotises ette nähtud lisatasust kuni 2005. saagiaastani (kaasa arvatud);

▼M4

b) kalendriaastateks 2006–2009 vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 110 m.

▼B

3. Komisjon võtab vastu käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.

jagu

Mesindussektori erisätted

Artikkel 105

Reguleerimisala

1. Mesindustoodete tootmise ja turustamise üldtingimuste parandamiseks võib iga liikmesriik koostada kolmeaastase riikliku programmi (edaspidi “mesindusprogramm”).

▼M7

2. Liikmesriigid võivad maksta riiklikku eriabi, mida antakse struktuuri- või loodustingimuste poolest ebasoodsas olukorras olevate mesilate kaitsmiseks või majandusarengu programmide raames, välja arvatud tootmiseks või turustamiseks mõeldud abi. Kõnealusest abist peavad liikmesriigid komisjonile teatama artiklis 109 sätestatud mesindusprogrammi esitamisel.

▼B

Artikkel 106

Abikõlblikud meetmed

Mesindusprogrammides võib ette näha järgmisi meetmeid:

a) tehniline abi mesinikele ja mesinike rühmitustele;

b) varroatoositõrje;

c) mesilaste rändpidamise ratsionaliseerimine;

d) meetmed mee füüsikalis-keemilisi analüüse tegevate laborite toetamiseks;

e) toetusmeetmed mesitarude hulga suurendamiseks ühenduses;

f) koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate rakendusuuringute programmide täitmisele.

Vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1698/2005 ( 70 ) EAFRDst rahastatavate meetmete suhtes mesindusprogrammi ei kohaldata.

Artikkel 107

Mesindussektori tootmis- ja turustusstruktuuri uuring

Selleks et vastata artikli 108 lõikes 1 sätestatud osalise rahastamise tingimustele, peavad liikmesriigid oma territooriumil korraldama mesindussektori tootmis- ja turustusstruktuuri uuringuid.

Artikkel 108

Rahastamine

1. Ühendus rahastab mesindusprogramme osaliselt, hüvitades kuni 50 % liikmesriikide tehtud kuludest.

2. Mesindusprogrammide raames võetud meetmetega seotud kulud peavad liikmesriikidel olema tehtud iga aasta 15. oktoobriks.

Artikkel 109

Nõustamine

Mesindusprogramm tuleb koostada tihedas koostöös esindusorganisatsioonide ja mesindusühistutega. Programm esitatakse komisjonile kinnitamiseks.

Artikkel 110

Rakenduseeskirjad

Komisjon kehtestab käesoleva jao kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.

VII

jagu

Siidiussisektori toetused

Artikkel 111

Siidiussikasvatajatele antav toetus

1. Toetust antakse ühenduses kasvatatud ja CN-koodi ex010690 00 alla kuuluvate siidiusside ja CN-koodi ex051199 85 alla kuuluvate siidiussimunade puhul.

2. Toetust antakse siidiussikasvatajatele iga kasutatud siidiussimunade kasti kohta tingimusel, et kastid sisaldavad kindlaksmääratavat munade miinimumkogust ja usside kasvatamine on edukalt lõpetatud.

3. Ühe kasutatud siidiussimunade kasti kohta makstav toetus on 133,26 eurot.

Artikkel 112

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva jao kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, mis hõlmavad eelkõige artikli 111 lõikes 2 osutatud munade miinimumkogust.

JAOTIS

TURUSTAMIST JA TOOTMIST KÄSITLEVAD EESKIRJAD

▼M10

PEATÜKK

Turustamist ja tootmist käsitlevad eeskirjad

jagu

Turustuseeskirjad

▼B

Artikkel 113

Turustamisstandardid

▼M3

1. Komisjon võib ette näha järgmiste sektorite ühe või mitme toote turustamisstandardid:

a) oliiviõli ja lauaoliivid I lisa VII osa punktis a osutatud toodete puhul;

b) puu- ja köögivili;

c) töödeldud puu- ja köögivili;

d) banaanid;

e) elustaimed.

▼B

2. Lõikes 1 osutatud standardid:

a) kehtestatakse, võttes arvesse eelkõige järgmist:

i) asjaomaste toodete eripära;

ii) vajadust tagada tingimused nende toodete sujuvaks müügiks turul;

▼M3

iii) tarbijate huvi piisavate ja läbipaistvate tootekirjelduste saamise vastu, sealhulgas eelkõige puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektori toodete puhul seoses toote päritoluriigi, klassi ja vajaduse korral sordiga (või kaubandusliku tüübiga);

▼B

iv) I lisa VII osa punktis a nimetatud oliiviõlide puhul nende füüsiliste, keemiliste ja organoleptiliste omaduste kindlaksmääramiseks kasutatavate meetodite muudatusi;

▼M3

v) puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektori puhul Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) poolt vastu võetud standardeid käsitlevaid soovitusi.

▼M3

b) võivad eelkõige olla seotud kvaliteedi, klassidesse liigitamise, kaalu, suuruse järgi jaotamise, pakendamise, ümbriste, ladustamise, transpordi, esitluse, turustamise, päritolu ja märgistamisega.

▼B

3. Kui komisjon ei ole lõike 2 punktis a osutatud kriteeriumide kohaselt ette näinud teisiti, võib tooteid, mille kohta on sätestatud turustamisstandardid, ühenduses turustada üksnes nende standardite kohaselt.

Ilma et see piiraks erisätteid, mille komisjon võib vastu võtta käesoleva määruse artikli 194 alusel, kontrollivad liikmesriigid, kas need tooted vastavad neile standarditele, ning kohaldavad asjakohaseid karistusi.

▼M3

Artikkel 113a

Lisanõuded puu- ja köögiviljasektori toodete turustamiseks

1. Puu- ja köögiviljasektori tooteid, mis on mõeldud tarbijale värskelt müümiseks, võib turustada üksnes siis, kui need on veatu ja standardse turustuskvaliteediga ning kui on näidatud nende päritoluriik.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 ning artikli 113 lõike 1 punktides b ja c osutatud turustamisstandardeid kohaldatakse kõigil turustusetappidel, kaasa arvatud import ja eksport, kui komisjon ei ole sätestanud teisiti.

3. Turustamisstandarditega hõlmatud puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögiviljasektori toodete valdaja ei tohi ühenduses neid tooteid esitleda, müügiks pakkuda, tarnida ega turustada muul viisil kui nendele standarditele vastavalt, vastutades ühtlasi nimetatud standarditele vastavuse tagamise eest.

4. Artikli 113 lõike 3 teise lõigu kohaselt ja ilma, et see piiraks erisätteid, mille komisjon võib vastu võtta artikli 194 kohaselt, eelkõige vastavuskontrollide järjekindla kohaldamise kohta liikmesriikides, kontrollivad liikmesriigid puu- ja köögiviljasektoris ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoris riskianalüüsi alusel valikuliselt, kas need tooted vastavad asjaomastele turustamisstandarditele. Kontrollimisel pööratakse peatähelepanu etapile, mis eelneb tootmispiirkonnast väljaveole, kui tooteid pakitakse või laaditakse. Kolmandatest riikidest pärit toodete puhul tehakse kontrollimine enne nende toodete vabasse ringlusesse lubamist.

Artikkel 113b

Kuni 12 kuu vanuste veiste liha turustamine

1. Ilma et see piiraks artikli 42 lõike 1 punkti a ja lõike 2 ning V lisa punkti A kohaldamist, kohaldatakse kas ühenduses toodetud või kolmandatest riikidest imporditud 1. juulil 2008 või hiljem tapetud kuni 12 kuu vanuste veiste liha suhtes XIa lisas sätestatud nõudeid, eelkõige III punktis esitatud kasutatavaid müüginimetusi.

Enne 1. juulit 2008 tapetud kuni 12 kuu vanuste veiste liha võib siiski jätkuvalt turustada ilma käesoleva määruse XIa lisas sätestatud nõudeid täitmata.

2. Lõikes 1 esitatud nõudeid ei kohaldata veiste liha suhtes, mille kohta on enne 29. juunit 2007 registreeritud kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis vastavalt 20. märtsi 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 510/2006, põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta ( 71 ).

▼M10

Artikkel 113c

Turustuseeskirjad veinide ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks

1. Veinide (sealhulgas viinamarjade, viinamarjavirrete ja veinide, millest need on saadud) ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks võivad tootjaliikmesriigid, eelkõige artikli 123 lõikes 3 ja artiklis 125o osutatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide otsuste rakendamisel, kehtestada tarne reguleerimiseks turustuseeskirju.

Kõnealused eeskirjad on proportsionaalsed saavutatavate eesmärkidega ja need ei tohi:

a) olla seotud asjaomase toote esmaturustuse järgsete tehingutega;

b) lubada hindade kindlaksmääramist, sealhulgas juhul, kui hinnad määratakse juhindumiseks või soovitusena;

c) teha kättesaamatuks üldiselt saadaval oleva aastakäigu ülemäärast osa;

d) luua võimalusi selleks, et keelduda riiklike ja ühenduse sertifikaatide väljaandmisest, mida on vaja veini ringlusse laskmiseks ja turustamiseks, kui turustamine on kooskõlas kõnealuste eeskirjadega.

2. Lõikes 1 osutatud eeskirjad tuleb ettevõtjatele teatavaks teha, avaldades need täies ulatuses asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.

3. Artikli 125o lõikes 3 osutatud aruandluskohustus kehtib ka käesoleva artikli kohaselt liikmesriigi võetud otsuste või meetmete suhtes.

Artikkel 113d

Veini turustamise erisätted

1. XIb lisas sätestatud viinamarjasaaduste kategooria nimetust võib ühenduses kasutada üksnes sellise toote turustamiseks, mis vastab kõnealuses lisas sätestatud vastavatele tingimustele.

Olenemata artikli 118y lõike 1 punktist a võivad liikmesriigid siiski lubada kasutada mõistet “vein”:

a) liitnimetusena koos puuvilja nimega selliste toodete turustamiseks, mis on saadud muude puuviljade kui viinamarjade kääritamisel, või

b) kui see on liitnimetuse osa.

Tuleb vältida nimetatud toodete segiajamist XIb lisas esitatud veinikategooriatele vastavate toodetega.

2. XIb lisas loetletud viinamarjasaaduste kategooriaid võib komisjon muuta vastavalt artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusele.

3. Välja arvatud villitud vein, mille kohta on tõendeid, et villimine toimus enne 1. septembrit 1971, võib veini, mis on toodetud artikli 120a lõike 2 esimesele lõigule vastavalt koostatud liigitustesse kantud veiniviinamarjasortidest, kuid mis ei vasta XIb lisas sätestatud kategooriatele, kasutada ainult üksikisikutest veinitootjate oma majapidamise tarbeks, veiniäädika tootmiseks või destilleerimiseks.

▼B

Artikkel 114

Piima ja piimatoodete turustamisstandardid

1. Inimtarbimiseks ette nähtud toiduaineid võib turustada piima ja piimatoodetena üksnes juhul, kui need vastavad XII lisas sätestatud mõistetele ja nimetustele.

2. Ilma et see piiraks ühenduse õiguses rahvatervise kaitsemeetmete suhtes sätestatud erandite kohaldamist, võib CN-koodi 0401 alla kuuluvat inimtarbimiseks ette nähtud piima ühenduses turustada üksnes vastavalt XIII lisale ning eelkõige selle lisa punktis I sätestatud mõistetele.

Artikkel 115

Rasvade turustamisstandardid

Ilma et see piiraks artikli 114 lõike 1 või nende veterinaaria ja toiduainete sektorites vastuvõetud sätete kohaldamist, millega tagatakse toodete vastavus hügieeni- ja tervishoiunormidele ning loomade ja inimeste tervise kaitse, kohaldatakse XV lisas sätestatud norme järgmiste inimtarbimiseks ette nähtud toodete suhtes, mille rasvasisaldus on vähemalt 10 %, kuid mitte rohkem kui 90 % massist:

a) piimarasvad, mille CN-kood on 0405 ja ex21 06;

b) rasvad, mille CN-kood on ex15 17;

c) rasvad, mis koosnevad taimse ja/või loomse päritoluga toodetest, mille CN-kood on ex15 17 ja ex21 06.

Rasvasisaldus peab soola arvestamata olema vähemalt kaks kolmandikku nende toodete kuivainest.

Neid norme kohaldatakse üksnes toodete suhtes, mis on 20 oC juures tahked ja sobivad kasutamiseks võietena.

Artikkel 116

Muna- ja linnulihasektori toodete turustamisstandardid

Muna- ja linnulihasektori tooteid turustatakse vastavalt XIV lisas esitatud sätetele.

Artikkel 117

Humala sertifitseerimine

1. Humalasektori toodete suhtes, mis on koristatud või valmistatud ühenduses, kohaldatakse sertifitseerimismenetlust.

2. Sertifikaadi võib välja anda üksnes toodete puhul, millel on konkreetsele turustusetapile vastavad minimaalsed kvaliteediomadused. Humalapulbri, suurema lupuliinisisaldusega humalapulbri, humalaekstrakti ja segatud humalatoodete puhul võib sertifikaadi välja anda üksnes juhul, kui nende toodete alfahappe sisaldus ei ole madalam kui nende valmistamiseks kasutatud humala alfahappe sisaldus.

3. Sertifikaatidel peab olema näidatud vähemalt:

a) humala tootmise koht;

b) saagiaasta;

c) sort või sordid.

4. Humalasektori tooteid võib turustada või eksportida üksnes juhul, kui on välja antud lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud sertifikaat.

Humalasektori importtoodete puhul loetakse artikli 158 lõikes 2 ette nähtud tõend sertifikaadiga samaväärseks.

5. Komisjon võib vastu võtta meetmed, millega kehtestatakse erandid lõikest 4:

a) teatavate kolmandate riikide kaubandusnõuete rahuldamiseks või

b) erikasutuseks ette nähtud toodete puhul.

Esimeses lõigus osutatud meetmed:

a) ei tohi takistada tavapäraste toodete turustamist, millele on sertifikaat välja antud;

b) nendega peavad kaasnema tagatised, et vältida segiminekut nende toodetega.

Artikkel 118

Oliiviõlide ja oliivijääkõlide turustamisstandardid

1. XVI lisas sätestatud oliiviõlide ja oliivijääkõlide kirjelduste ja määratluste kasutamine on kohustuslik asjaomaste toodete turustamisel ühenduses ning, kui see on vastavuses kohustuslike rahvusvaheliste eeskirjadega, kauplemisel kolmandate riikidega.

2. Jaemüügi etapis võib turustada üksnes XVI lisa punkti 1 alapunktides a ja b ning punktides 3 ja 6 nimetatud õli.

▼M10

jagu

Päritolunimetused, geograafilised tähised ja veinisektori traditsioonilised nimetused

Artikkel 118a

Reguleerimisala

1. Käesolevas jaos kehtestatud eeskirju päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kohta kohaldatakse XIb lisa punktides 1, 3–6, 8, 9, 11, 15 ja 16 osutatud toodete suhtes.

2. Lõikes 1 osutatud eeskirjade aluseks on:

a) järgmiste rühmade seaduslike huvide kaitse:

i) tarbijad ja

ii) tootjad;

b) asjaomaste toodete ühisturu tõrgeteta toimimise tagamine ja

c) kvaliteetsete toodete tootmise edendamine, võimaldades seejuures kasutada riikliku kvaliteedipoliitika meetmeid.

alajagu

Päritolunimetused ja geograafilised tähised

Artikkel 118b

Mõisted

1. Käesolevas alajaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

“päritolunimetus” –

piirkonna, konkreetse koha või erandjuhtudel riigi nimi, mida kasutatakse, et kirjeldada artikli 118a lõikes 1 osutatud toodet, mis vastab järgmistele nõuetele:

i) selle kvaliteet ja omadused tulenevad valdavalt või eranditult teatavast geograafilisest piirkonnast koos sellele omaste looduslike ja inimteguritega;

ii) viinamarjad, millest see on valmistatud, pärinevad eranditult kõnealusest geograafilisest piirkonnast;

iii) selle tootmine toimub kõnealuses geograafilises piirkonnas ja

iv) see on saadud viinamarjasortidest, mis kuuluvad Vitis vinifera liiki;

“geograafiline tähis” –

piirkonnale, konkreetsele kohale või erandjuhtudel riigile viitav tähis, mida kasutatakse, et kirjeldada artikli 118a lõikes 1 osutatud toodet, mis vastab järgmistele nõuetele:

i) sellel on eriline kvaliteet, maine või muud omadused, mis tulenevad peamiselt sellest geograafilisest piirkonnast;

ii) vähemalt 85 % selle valmistamiseks kasutavatest viinamarjadest pärinevad eranditult kõnealusest geograafilisest piirkonnast;

iii) selle tootmine toimub kõnealuses geograafilises piirkonnas;

iv) see on saadud viinamarjasortidest, mis kuuluvad Vitis vinifera liiki või Vitis vinifera liikide ja muude perekonna Vitis liikide ristandite hulka.

2. Teatavad traditsiooniliselt kasutatavad nimetused on päritolunimetused, kui:

a) need tähistavad veini;

b) need viitavad geograafilisele nimele;

c) need vastavad lõike 1 punkti a alapunktides i–iv osutatud nõuetele ja

d) nende suhtes kohaldatakse käesolevas alajaos sätestatud päritolunimetuse ja geograafilise tähise kaitse alla võtmise menetlust.

3. Päritolunimetused ja geograafilised tähised, sealhulgas need, mis on seotud kolmandate riikide geograafiliste piirkondadega, võetakse ühenduse kaitse alla vastavalt käesolevas alajaos sätestatud eeskirjadele.

Artikkel 118c

Kaitsetaotluste sisu

1. Päritolunimetuste või geograafiliste tähiste nimede kaitsetaotlused peavad hõlmama tehnilist toimikut, mis sisaldab:

a) kaitstavat nimetust;

b) taotleja nime ja aadressi;

c) lõikes 2 osutatud tootespetsifikaati ja

d) koonddokumenti, milles esitatakse kokkuvõte lõikes 2 osutatud tootespetsifikaadist.

2. Tootespetsifikaat võimaldab huvitatud osapooltel kontrollida päritolunimetuse või geograafilise tähise asjaomaseid tootmistingimusi.

Tootespetsifikaat sisaldab vähemalt:

a) kaitstavat nimetust;

b) veini(de) kirjeldust:

i) päritolunimetusega veinide korral selle põhiliste analüütiliste ja organoleptiliste omaduste kirjeldust;

ii) geograafilise tähisega veinide korral selle põhiliste analüütiliste omaduste kirjeldust ning samuti organoleptiliste omaduste hinnangut või märget selliste omaduste kohta;

c) vajaduse korral veini(de) valmistamiseks kasutatavaid eritavasid ning veini(de) valmistamisel kehtivaid asjakohaseid piiranguid;

d) asjaomase geograafilise piirkonna piiritlust;

e) maksimaalset saagikust hektari kohta;

f) andmeid veiniviinamarjasordi või -sortide kohta, millest vein(id) on saadud;

g) üksikasju, mis kinnitavad seost, millele on osutatud artikli 118b lõike 1 punkti a alapunktis i või olenevalt olukorrast artikli 118b lõike 1 punkti b alapunktis i;

h) ühenduse või riigisisestes õigusaktides sätestatud või liikmesriikide poolt ette nähtud juhtudel kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist haldava organisatsiooni kehtestatud kohaldatavaid nõudeid, võttes arvesse asjaolu, et sellised nõuded peavad olema objektiivsed ja mittediskrimineerivad ja vastama ühenduse õigusele;

i) tootespetsifikaatide tingimuste täitmist kontrollivate asutuste või organite nime ja aadressi ning nende vastavaid ülesandeid.

Artikkel 118d

Kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga seotud kaitsetaotlus

1. Kui kaitsetaotlus on seotud kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga, sisaldab see lisaks artiklis 118c sätestatud andmetele tõendit, et kõnealune nimi on oma päritolumaal kaitstud.

2. Taotluse edastatakse komisjonile kas otse taotleja poolt või asjaomase kolmanda riigi ametiasutuste kaudu.

3. Kaitsetaotlus esitatakse ühes ühenduse ametlikus keeles või sellega on kaasas kinnitatud tõlge ühesse nimetatud keelde.

Artikkel 118e

Taotlejad

1. Iga huvitatud tootjarühm või erandjuhtudel üksiktootja võib taotleda päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset. Taotlemises võivad osaleda ka teised huvitatud isikud.

2. Tootjad võivad kaitsetaotluse esitada üksnes seoses nende endi toodetava veiniga.

3. Ühise taotluse võib esitada piiriülest geograafilist piirkonda tähistava nime kohta või piiriülese geograafilise piirkonnaga seotud traditsioonilise nimetuse kohta.

Artikkel 118f

Riigisisene eelmenetlus

1. Ühendusest pärit veinide artikli 118b kohaste päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluste suhtes kohaldatakse riigisisest eelmenetlust kooskõlas käesoleva artikliga.

2. Kaitsetaotlus esitatakse selles liikmesriigis, mille territooriumilt päritolunimetus või geograafiline tähis pärineb.

3. Liikmesriik vaatab kaitsetaotluse läbi, et kontrollida selle vastavust käesolevas alajaos sätestatud tingimustele.

Liikmesriik korraldab riigisisese menetluse, millega tagatakse taotluse piisav avalikustamine ja nähakse ette vähemalt kahe kuu pikkune ajavahemik alates avalikustamisest, mille jooksul kõik tema territooriumil elavad või asuvad ning õigustatud huvi omavad füüsilised või juriidilised isikud võivad esitada vastuväite kavandatavale kaitse alla võtmisele, esitades liikmesriigile nõuetekohaselt põhjendatud avalduse.

4. Kui liikmesriik leiab, et päritolunimetus või geograafiline tähis ei vasta asjaomastele nõuetele või et see ei vasta üldiselt ühenduse õigusele, lükkab ta taotluse tagasi.

5. Kui liikmesriik leiab, et asjaomased nõuded on täidetud,

a) avaldab ta koondokumendi ja tootespetsifikaadi vähemalt Internetis ja

b) esitab komisjonile kaitsetaotluse, mis sisaldab järgmist teavet:

i) taotleja nimi ja aadress;

ii) artikli 118c lõike 1 punktis d osutatud koonddokument;

iii) liikmesriigi kinnitus, et taotleja esitatud taotlus vastab nõutud tingimustele, ja

iv) punktis a osutatud avaldamise viide.

Kõnealune teave esitatakse ühes ühenduse ametlikus keeles või sellega on kaasas kinnitatud tõlge ühesse nimetatud keelde.

6. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva artikli järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 1. augustiks 2009.

7. Kui liikmesriigil puuduvad riiklikud õigusnormid päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, võib ta vastavalt käesolevas alajaos esitatud tingimustele anda nimetusele riiklikul tasandil kaitse üksnes üleminekuajaks alates kuupäevast, mil selle kohta esitati komisjonile taotlus. Kõnealune ajutine riiklik kaitse lõpeb alates käesoleva alajao kohase registreerimisotsuse või registreerimisest keeldumise otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 118g

Komisjoni järelevalve

1. Komisjon avalikustab päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluse esitamise kuupäeva.

2. Komisjon kontrollib, kas artikli 118f lõikes 5 osutatud kaitsetaotlused vastavad käesolevas alajaos sätestatud tingimustele.

3. Kui komisjon leiab, et käesolevas alajaos sätestatud tingimused on täidetud, avaldab ta artikli 118c lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ja artikli 118f lõikes 5 osutatud tootespetsifikatsiooni avaldamise viite Euroopa Liidu Teatajas.

Vastasel korral otsustab komisjon taotluse vastavalt artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusele tagasi lükata.

Artikkel 118h

Vastuväidete esitamise menetlus

Kahe kuu jooksul alates artikli 118g lõike 3 esimeses lõigus ette nähtud avaldamisest võivad kõik õigustatud huvi omavad liikmesriigid, kolmandad riigid, füüsilised või juriidilised isikud, kes asuvad või on asutatud muus liikmesriigis kui kaitset taotlev liikmesriik või kolmandas riigis, esitada vastuväite kavandatavale kaitse alla võtmisele, esitades komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud avalduse seoses käesolevas alajaos sätestatud abikõlblikkuse tingimustega.

Kolmandas riigis asuvate või asutatud füüsiliste või juriidiliste isikute puhul esitatakse kõnealune avaldus kas otse või asjaomase kolmanda riigi ametiasutuste kaudu esimeses lõigus osutatud kahekuulise ajavahemiku jooksul.

Artikkel 118i

Kaitse alla võtmise otsus

Komisjonile kättesaadava teabe alusel ja vastavalt artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusele otsustab komisjon käesolevas alajaos sätestatud tingimustele vastava ja ühenduse õigusega kooskõlas oleva päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse alla võtta või vastava taotluse tagasi lükata, kui kõnealuseid tingimusi ei täideta.

Artikkel 118j

Homonüümid

1. Kui taotlus on esitatud sellise nimetuse registreerimiseks, mis on täielikult või osaliselt homonüümne käesoleva määruse veinisektorit käsitlevate sätete kohaselt juba registreeritud nimetusega, siis võetakse registreerimisel arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ning segiajamise ohtu.

Ei registreerita homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus on sõnasõnaliselt võetuna kõnealuste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha osas täpne.

Registreeritud homonüümset nimetust lubatakse kasutada tingimusel, et tegelikkuses suudetakse tagada hiljem registreeritud homonüümi ja registris juba esineva nimetuse eristamine, võttes arvesse vajadust kohelda asjaomaseid tootjaid erapooletult ning mitte eksitada tarbijaid.

2. Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis, kui taotlus on esitatud sellise nimetuse registreerimiseks, mis on täielikult või osaliselt homonüümne geograafilise tähisega, mis on sellisena liikmesriikide õigusaktidega kaitstud.

Liikmesriigid ei võta oma geograafilisi tähiseid käsitlevate õigusaktide kohaselt kaitse alla mitteidentseid geograafilisi tähiseid, kui päritolunimetus või geograafiline tähis on ühenduses kaitstud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva ühenduse õiguse alusel.

3. Kui komisjoni rakendusmeetmetes ei ole sätestatud teisiti, ei tohi viinamarjasordi nime kasutada käesoleva määrusega hõlmatud toodete märgistamiseks juhul, kui viinamarjasort sisaldab kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist või koosneb sellest.

4. Artikliga 118b hõlmatud toodete päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse ei mõjuta seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta) ( 72 ) määratletud piiritusjookidega kaitstud geograafilisi tähiseid ja vastupidi.

Artikkel 118k

Kaitse alla võtmisest keeldumise põhjused

1. Üldnimetuseks muutunud nimetusi ei kaitsta päritolunimetuse või geograafilise tähisena.

Käesolevas alajaos tähendab “üldnimetuseks muutunud nimetus” veini nimetust, mis vaatamata oma seotusele koha või piirkonnaga, kus toodet algselt toodeti või turustati, on muutunud veini üldnimetuseks ühenduses.

Selleks et otsustada, kas nimetus on või ei ole muutunud üldnimetuseks, võetakse arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige:

a) hetkeolukorda ühenduses, eelkõige tarbimispiirkondades;

b) asjakohaseid ühenduse või riigisiseseid õigusakte.

2. Nimetust ei kaitsta päritolunimetuse või geograafilise tähisena juhul, kui selle kaitsmine võib kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat veini tegeliku olemuse suhtes eksitada.

Artikkel 118l

Seos kaubamärkidega

1. Kui päritolunimetus või geograafiline tähis on käesoleva määruse alusel kaitstud, keeldutakse ühele artikli 118m lõikes 2 osutatud olukorrale vastava ja XIb lisas loetletud kategooria alla kuuluva tootega seotud kaubamärgi registreerimisest juhul, kui kaubamärgi registreerimise taotlus esitatakse komisjonile pärast päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluse esitamist ning päritolunimetus või geograafilise tähis võetakse seejärel kaitse alla.

Esimese lõigu sätteid rikkudes registreeritud kaubamärgid tunnistatakse kehtetuteks.

2. Ilma et see piiraks artikli 118k lõike 2 kohaldamist, võib olenemata päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsest jätkuvalt kasutada või uuendada kaubamärki, mille kasutus vastab ühele artikli 118m lõikes 2 osutatud olukorrale, mis on taotletud, registreeritud või asjaomaste õigusaktidega ette nähtud juhtudel ühenduse territooriumil kasutuses juurdunud enne komisjonile päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluse esitamise kuupäeva, tingimusel et selle tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ei ole ühtegi põhjust, nagu on määratletud nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiiviga 89/104/EMÜ (kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) ( 73 ) või nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrusega (EÜ) nr 40/94 (ühenduse kaubamärgi kohta) ( 74 ).

Sellistel juhtudel lubatakse kasutada päritolunimetust või geograafilist tähist kõrvuti vastavate kaubamärkidega.

Artikkel 118m

Kaitse

1. Kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad veini, mis on toodetud kooskõlas vastava tootespetsifikaadiga.

2. Kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid ning tootespetsifikaadiga kooskõlas kaitstud nimetusi kasutavaid veine kaitstakse:

a) kaitstud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest:

i) samalaadsetel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootespetsifikaadile, või

ii) kui sellise kasutusega kaasneb päritolunimetuse või geograafilise tähise maine ärakasutamine;

b) väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud väljend “stiil”, “liik”, “meetod”, “toodetud nagu”, “imitatsioon”, “maitse”, “samasugune” või muu samalaadne väljend;

c) muude toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest, mis esitatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides või tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta toote päritolust vale mulje;

d) muu tegevuse eest, mis võib tarbijat eksitada seoses toote tegeliku päritoluga.

3. Kaitstud päritolunimetused või kaitstud geograafilised tähised ei muutu ühenduses üldnimetusteks artikli 118k lõike 1 tähenduses.

4. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et lõpetada kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste ebaseaduslik kasutamine lõikes 2 osutatud viisil.

Artikkel 118n

Komisjon loob veini kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste avalikkusele kättesaadava elektroonilise registri ja haldab seda.

Artikkel 118o

Pädeva kontrolliasutuse määramine

1. Liikmesriigid määravad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) ( 75 ) artiklis 4 kehtestatud kriteeriumidele käesolevas alajaos sätestatud kohustuste täitmise kontrollimise eest vastutava(d) pädeva(d) asutuse(d).

2. Liikmesriigid tagavad, et iga käesolevat alajagu järgival ettevõtjal on õigus olla kontrollisüsteemiga hõlmatud.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõikes 1 osutatud pädeva(te)st asutus(t)est. Komisjon avalikustab nende nimed ja aadressid ning ajakohastab neid korrapäraselt.

Artikkel 118p

Spetsifikaatide järgimise kontrollimine

1. Ühenduse geograafilise piirkonnaga seotud kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste puhul tagatakse tootmisel ning veini müügiks ettevalmistuse ajal ja järgselt tootespetsifikaatide järgimise iga-aastane kontrollimine:

a) artikli 118o lõikes 1 osutatud pädeva(te) asutus(te) poolt või

b) ühe või mitme toote sertifitseerimisasutusena tegutseva kontrolliorgani poolt määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 teise lõigu punkti 5 tähenduses ja kooskõlas kõnealuse määruse artiklis 5 kehtestatud kriteeriumidega.

Sellise kontrollimise kulud kannavad kontrollitavad ettevõtjad.

2. Kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga seotud kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste puhul tagatakse tootmisel ning veini müügiks ettevalmistuse ajal ja järgselt tootespetsifikaatide järgimise iga-aastane kontrollimine:

a) ühe või mitme kolmanda riigi määratud ametiasutuse poolt või

b) ühe või mitme sertifitseerimisasutuse poolt.

3. Lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b osutatud sertifitseerimisasutused vastavad Euroopa standardile EN 45011 või ISO/IEC juhendile 65 (toodete sertifitseerimise süsteemidega tegelevate asutuste üldnõuded) ning alates 1. maist 2010 akrediteeritakse neid kooskõlas kõnealuse standardi või juhendiga.

4. Kontrollides tootespetsifikaadi järgimist, on lõike 1 punktis a ning lõike 2 punktis a osutatud asutus piisavalt objektiivne ja erapooletu ning tema käsutuses on pidevalt kvalifitseeritud töötajad ja ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid.

Artikkel 118q

Tootespetsifikaatide muutmine

1. Artikli 118e tingimustele vastav taotleja võib taotleda kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist, eelkõige selleks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika edusamme või määratleda uuesti artikli 118c lõike 2 teise lõigu punktis d osutatud geograafiline piirkond. Taotlustes kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.

2. Kui kavandatud muudatus toob artikli 118c lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendis kaasa ühe või mitu muudatust, kohaldatakse artikleid 118f–118i mutatis mutandis muutmistaotluse suhtes. Kuid kui kavandatud muudatus on üksnes väike, otsustab komisjon vastavalt artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusele, kas rahuldada taotlus artikli 118g lõikes 2 ja artiklis 118h sätestatud menetlust rakendamata, ning heakskiitmise korral avaldab komisjon artikli 118g lõikes 3 osutatud andmed.

3. Kui kavandatud muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a) kui geograafiline piirkond asub liikmesriigis, avaldab kõnealune liikmesriik oma seisukoha muudatuse suhtes ning heakskiidu korral avaldab muudetud tootespetsifikaadi ning teavitab komisjoni heakskiidetud muudatustest ja nende põhjendustest;

b) kui geograafiline piirkond asub kolmandas riigis, otsustab komisjon, kas kiita kavandatud muudatus heaks.

Artikkel 118r

Tühistamine

Komisjon võib vastavalt artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusele omal algatusel või õigustatud huvi omava liikmesriigi, kolmanda riigi või füüsilise või juriidilise isiku asjakohaselt põhjendatud taotluse korral otsustada päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse tühistada, kui vastava tootespetsifikaadi järgimine ei ole enam tagatud.

Artikleid 118f–118i kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 118s

Olemasolevad kaitstud veininimetused

1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklite 51 ja 54 ning komisjoni 29. aprilli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 753/2002 (milles sätestatakse teatavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 rakenduseeskirjad veinisektori toodete kirjeldamise, nimetamise, esitlemise ja kaitse osas) ( 76 ) artikli 28 kohaselt kaitstud veininimetused võetakse automaatselt käesoleva määruse kohase kaitse alla. Komisjon kannab need käesoleva määruse artiklis 118n sätestatud registrisse.

2. Lõikes 1 osutatud olemasolevate kaitstud veininimetustega seoses edastavad liikmesriigid komisjonile:

a) artikli 118c lõikega 1 ette nähtud tehnilised toimikud;

b) riigisisesed otsused heakskiitmise kohta.

3. Lõikes 1 osutatud veininimetused, mille kohta ei esitata lõikes 2 osutatud teavet 31. detsembriks 2011, arvatakse käesoleva määruse kaitse alt välja. Komisjon võtab vajalikke meetmeid, et kõrvaldada kõnealused nimetused artiklis 118n sätestatud registrist.

4. Artiklit 118r ei kohaldata lõikes 1 osutatud olemasolevate kaitstud veininimetuste suhtes.

Kuni 31. detsembrini 2014 võib komisjon omal algatusel ja vastavalt artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusele otsustada lõikes 1 osutatud olemasolevate kaitstud veininimetuste kaitse tühistada, kui need ei vasta artiklis 118b sätestatud tingimustele.

Artikkel 118t

Tasud

Liikmesriikidel on õigus nõuda oma kulude katteks tasu, sealhulgas nende kulude katteks, mis tekivad seoses käesoleva alajao kohaste kaitsetaotluste, vastuväidete, muutmis- ja tühistamistaotluste läbivaatamisega.

alajagu

Traditsioonilised nimetused

Artikkel 118u

Mõiste

1. “Traditsiooniline nimetus” – liikmesriikides tavapäraselt artikli 118a lõikes 1 osutatud toodete kohta kasutatav nimetus, millega osutatakse:

a) et toote päritolunimetus või geograafiline tähis on kaitstud ühenduse või riigisisese õiguse alusel;

b) kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega toodete valmistamis- või laagerdamismeetodile, kvaliteedile, värvusele, kohatüübile või mingile konkreetsele ajaloosündmusele.

2. Traditsioonilisi nimetusi tunnustab, määratleb ja kaitseb komisjon.

Artikkel 118v

Kaitse

1. Kaitstud traditsioonilist nimetust võib kasutada üksnes sellise toote puhul, mis on valmistatud kooskõlas artikli 118u lõikes 1 osutatud määratlusega.

Traditsioonilisi nimetusi kaitstakse ebaseadusliku kasutamise eest.

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et lõpetada kaitstud traditsiooniliste nimetuste ebaseaduslik kasutamine.

2. Traditsioonilised nimetused ei muutu ühenduses üldnimetusteks.

jagu

Märgistamine ja esitlemine veinisektoris

Artikkel 118w

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	“märgistamine” – kõik tootega seotud ja sellele viitavad sõnad, andmed, kaubamärgid, margitoodete nimed, kujunduselemendid või sümbolid mis tahes pakenditel, dokumentidel, sedelitel, etikettidel või kaelaetikettidel;

b)	“esitlemine” – mis tahes teave, mis edastatakse tarbijatele asjaomase toote pakendi abil, sealhulgas pudelite kuju ja tüübi abil.

Artikkel 118x

Horisontaaleeskirjade kohaldatavus

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse direktiivi 89/104/EMÜ, nõukogu 14. juuni 1989. aasta direktiivi 89/396/EMÜ (toidupartiide tähistamise ja märgistamise kohta), ( 77 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) ( 78 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/45/EÜ (millega kehtestatakse eeskirjad kinnispakkides olevate toodete nimikoguste kohta) ( 79 ) kõnealuste direktiivide reguleerimisalasse kuuluvate toodete märgistamise ja esitlemise suhtes.

Artikkel 118y

Kohustuslikud üksikasjad

1. Nende XIb lisa punktides 1–11, 13, 15 ja 16 osutatud toodete märgistamisel ja esitlemisel, mida turustatakse ühenduses või mis on mõeldud eksportimiseks, kasutatakse järgmisi kohustuslikke üksikasju:

a) viinamarjasaaduste kategooria nimetus kooskõlas XIb lisaga;

b) kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul:

i) termin “kaitstud päritolunimetus” või “kaitstud geograafiline tähis” ja

ii) kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetus;

c) tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides;

d) märge lähtekoha kohta;

e) märge villija kohta ning vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul tootja või müüja nimi;

f) imporditud veinide puhul märge importija kohta ja

g) vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul märge suhkrusisalduse kohta.

2. Erandina lõike 1 punktist a võib viite viinamarjasaaduste kategooriale välja jätta selliste veinide puhul, mille etikett sisaldab kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetust.

3. Erandina lõike 1 punktist b võib viite terminitele “kaitstud päritolunimetus” või “kaitstud geograafiline tähis” välja jätta järgmistel juhtudel:

a) kui etiketil on esitatud artikli 118u lõike 1 punktis a määratletud traditsiooniline nimetus;

b) kui komisjoni määratletud erandjuhul on etiketil esitatud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetus.

Artikkel 118z

Valikulised üksikasjad

1. Artikli 118y lõikes 1 osutatud toodete märgistamisel või esitlemisel võib kasutada eelkõige järgmisi valikulisi üksikasju:

a) aastakäik;

b) ühe või mitme viinamarjasordi nimi;

c) suhkrusisaldusele osutavad terminid muude kui artikli 118y lõike 1 punktis g osutatud veinide korral;

d) kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul artikli 118u lõike 1 punktis b osutatud traditsioonilised nimetused;

e) kaitstud päritolunimetusele või kaitstud geograafilisele tähisele osutav ühenduse sümbol;

f) teatavatele tootmismeetoditele viitavad terminid;

g) kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist kandvate veinide puhul muu sellise geograafilise koha nimi, mis on väiksem või suurem kui päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks olev piirkond.

2. Seoses lõike 1 punktides a ja b osutatud üksikasjade kasutamisega veinide puhul, millel puudub kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis, ning piiramata artikli 118j lõike 3 kohaldamist:

a) kehtestavad liikmesriigid õigus- ja haldusnormid, et tagada sertifitseerimise, heakskiitmise ja kontrolli menetlused, millega tagatakse asjaomase teabe tõelevastavus;

b) võivad liikmesriigid mittediskrimineerivate ja objektiivsete kriteeriumide alusel ning konkurentsi arvesse võttes koostada kõrvale jäetavate veiniviinamarjasortide loetelud nende territooriumil veiniviinamarjasortidest toodetava veini suhtes, eelkõige kui:

i) esineb oht, et tarbija võib segi ajada veini tegeliku päritolu, sest vastav veiniviinamarjasort on lahutamatult seotud olemasoleva kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega;

ii) asjaomane kontrollimine ei oleks kulutõhus, kuna vastav veiniviinamarjasort moodustab väga väikese osa liikmesriigi viinamarjaistandustest;

c) ei anna erinevatest liikmesriikidest pärit veinide segamine õigust veiniviinamarjasordi või -sortide märgistamiseks, välja arvatud juhul, kui asjaomased liikmesriigid lepivad kokku teisiti ja tagavad vastavate sertifitseerimis-, heakskiitmis- ja kontrollimenetluste teostatavuse.

Artikkel 118za

Keeled

1. Artiklites 118y ja 118z osutatud sõnadega väljendatud kohustuslikud ja valikulised üksikasjad esitatakse ühes või enamas ühenduse ametlikus keeles.

2. Olenemata lõikest 1 esitatakse kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetus või artikli 118u lõike 1 punktis a osutatud traditsiooniline nimetus etiketil selle riigi keeles või keeltes, kus kaitse kehtib.

Kui kaitstud päritolunimetuste või kaitstud geograafiliste tähiste või riiklike erinimetuste puhul kasutatakse ladina tähestikust erinevat tähestikku, siis võib asjaomane nimetus olla esitatud ka ühes või enamas ühenduse ametlikus keeles.

Artikkel 118zb

Jõustamine

Liikmesriikide pädevad asutused võtavad meetmeid tagamaks, et artikli 118y lõikes 1 osutatud toodet, mis ei ole märgistatud kooskõlas käesoleva jaoga, ei turustata või see kõrvaldatakse turult.

▼B

jagu

Tootmistingimused

▼M7

Artikkel 119

Kaseiini ja kaseinaatide kasutamine juustu tootmisel

Kui toetust antakse artikli 100 alusel, võib komisjon näha ette, et kaseiini ja kaseinaatide kasutamiseks juustu tootmisel on vaja eelnevat luba, mis antakse ainult juhul, kui nende ainete kasutamine on selliste toodete valmistamisel hädavajalik.

▼B

Artikkel 120

Põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi tootmismeetod

Komisjon võib kehtestada asutamislepingu I lisas loetletud konkreetsetest põllumajandustoodetest valmistatava põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi tootmismeetodi ja omadused.

▼M10

IIa

jagu

Veinisektori tootmiseeskirjad

alajagu

Veiniviinamarjasordid

Artikkel 120a

Veiniviinamarjasortide liigitamine

1. XIb lisas loetletud ja ühenduses toodetud tooteid valmistakse lõike 2 kohaselt liigitatavatest veiniviinamarjasortidest.

2. Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, liigitavad liikmesriigid veiniviinamarjasordid, mida võib nende territooriumil veini tootmiseks istutada, taasistutada või pookida.

Liikmesriigid võivad liigitada üksnes veiniviinamarjasorte, mis vastavad järgmistele tingimustele:

a) asjaomane sort kuulub Vitis vinifera liiki või on Vitis vinifera liigi ja muude perekonna Vitis liikide ristand;

b) sort ei ole üks järgmistest: “Noah”, “Othello”, “Isabelle”, “Jacquez”, “Clinton” ja “Herbemont”.

Kui veiniviinamarjasort jäetakse esimeses lõigus osutatud liigitusest välja, tuleb see sort välja juurida 15 aasta jooksul alates selle väljajätmisest.

3. Lõikes 2 osutatud liigitamiskohustusest vabastatakse liikmesriigid, kelle viimase viie veiniaasta keskmise toodangu alusel arvestatud veinitoodang ei ole suurem kui 50 000 hektoliitrit aastas.

Siiski võib ka esimeses lõigus osutatud liikmesriikides veini tootmiseks istutada, taasistutada või pookida üksnes lõike 2 punktides a ja b esitatud tingimustele vastavaid veiniviinamarjasorte.

4. Erandina lõike 2 esimesest ja teisest lõigust ning lõike 3 teisest lõigust lubatakse teadusuuringuteks ja katseteks istutada, taasistutada või pookida järgmisi veiniviinamarjasorte:

a) lõikes 2 osutatud liikmesriikide puhul liigitamata veiniviinamarjasordid;

b) lõikes 3 osutatud liikmesriikide puhul veiniviinamarjasordid, mis ei vasta lõike 2 punktides a ja b esitatud tingimustele.

5. Aladelt, kuhu on veini tootmiseks istutatud veiniviinamarjasordid vastuolus lõigetega 2, 3 ja 4, tuleb viinapuud välja juurida.

Sellistelt aladelt viinapuude väljajuurimise kohustus puudub juhul, kui kõnealuste alade toodang on mõeldud eranditult veinitootja oma majapidamise tarbeks.

6. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et kontrollida tootjate poolt lõigete 2–5 täitmist.

alajagu

Veinivalmistustavad ja piirangud

Artikkel 120b

Reguleerimisala

Käesolevas alajaos käsitletakse lubatud veinivalmistustavasid ja veinisektori toodete valmistamise ja turuleviimise suhtes kohaldatavaid piiranguid ning samuti menetlust, mille kohaselt võib teha otsuseid nende tavade ja piirangute kohta.

Artikkel 120c

Veinivalmistustavad ja piirangud

1. Veinisektori toodete valmistamiseks ja säilitamiseks ühenduses kasutatakse üksnes ühenduse õigusega lubatud veinivalmistustavasid, mis on sätestatud XVa lisas või mille kohta võetakse vastu otsus vastavalt artiklitele 120d ja 120e.

Esimest lõiku ei kohaldata:

a) viinamarjamahla ja kontsentreeritud viinamarjamahla suhtes;

b) viinamarjamahla valmistamiseks mõeldud viinamarjavirde või kontsentreeritud viinamarjavirde suhtes.

2. Lubatud veinivalmistustavasid võib kasutada üksnes kõnealuste toodete asjakohase valmistamise, säilitamise või töötlemise tagamiseks.

3. Veinisektori tooteid valmistatakse ühenduses kooskõlas XVb lisas sätestatud asjakohaste piirangutega.

4. Ühenduses ei tohi turustada käesoleva määrusega hõlmatud tooteid, mille puhul on kasutatud veinivalmistustavasid, mis ei ole lubatud ühenduse või asjakohasel juhul riiklike veinivalmistustavadega või mis on vastuolus XVb lisas sätestatud piirangutega.

Artikkel 120d

Liikmesriikide rangemad eeskirjad

Liikmesriigid võivad piirata teatavate ühenduse õigusega lubatud veinivalmistustavade kasutamist või välistada nende tavade kasutamise ning näha ette rangemad piirangud oma territooriumil valmistatava veini suhtes, et kindlustada kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide, vahuveinide ja liköörveinide põhiomaduste säilimine.

Liikmesriigid teavitavad nendest välistustest ja piirangutest komisjoni, kes juhib neile teiste liikmesriikide tähelepanu.

Artikkel 120e

Veinivalmistustavade ja piirangute kasutamise lubamine

1. Välja arvatud veinivalmistustavade puhul, mis on seotud rikastamise, hapestamise ja hapetustamisega, nagu on kehtestatud XVa lisas seoses teatavate selles käsitletud toodetega, ning samuti XVb lisas sätestatud piirangute puhul, otsustab komisjon vastavalt artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusele, kas lubada kasutada veinisektori toodete valmistamise ja säilitamisega seotud veinivalmistustavasid ja piiranguid.

2. Liikmesriigid võivad lubada niisuguste veinivalmistustavade katselist kasutamist, mis muidu ei ole lubatud, kooskõlas tingimustega, mille komisjon määrab kindlaks vastavalt artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusele.

Artikkel 120f

Loa andmise kriteeriumid

Komisjon, lubades veinivalmistustavade kasutamist vastavalt artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusele:

a) tugineb Rahvusvahelise Veiniameti soovitatud ja avaldatud veinivalmistustavadele ja selliste veinivalmistustavade katselise kasutamise tulemustele, mille kasutamiseks ei ole veel luba antud;

b) arvestab inimeste tervise kaitsega;

c) võtab arvesse tarbijate eksitamise võimalikku ohtu nende kindlakskujunenud ootuste ja ettekujutuste tõttu, pidades silmas teabevahendite kättesaadavust ja võimalikkust selliste riskide vältimiseks;

d) lubab veini looduslike ja põhiomaduste säilitamist ega põhjusta asjaomase toote koostise märkimisväärset muutust;

e) tagab keskkonnakaitse vastuvõetava miinimumtaseme;

f) peab kinni vastavalt XVa ja XVb lisas sätestatud veinivalmistustavade ja piirangute üldeeskirjadest.

Artikkel 120g

Analüüsimeetodid

Rahvusvahelise Veiniameti soovitatud ja avaldatud analüüsimeetodeid ja eeskirju kasutatakse veinisektori toodete koostise määramiseks ja selle selgitamiseks, kas kõnealuseid tooteid on käideldud lubatud veinivalmistustavadest erinevatel menetlustel.

Kui Rahvusvahelise Veiniameti soovitatud ja avaldatud meetodid ja eeskirjad puuduvad, võtab komisjon vastavad meetodid ja eeskirjad vastu vastavalt artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusele.

Kuni selliste eeskirjade vastuvõtmiseni kasutatakse nende asemel asjaomase liikmesriigi lubatud meetodeid ja eeskirju.

▼B

III

jagu

Menetluseeskirjad

Artikkel 121

Standardite, rakenduseeskirjade ja erandite vastuvõtmine

Komisjon kehtestab käesoleva peatüki rakendamise üksikasjalikud eeskirjad, mis võivad eelkõige seonduda järgmisega:

▼M3

a) artiklis 113 ja 113a osutatud turustamisstandardid, sealhulgas:

i) standardite kohaldamisest erandite tegemise või vabastamise eeskirjad;

ii) standardites nõutud üksikasjade esitamise eeskirjad, samuti turustamis- ja märgistamiseeskirjad;

iii) ühendusse imporditavate ja ühendusest eksporditavate toodete suhtes standardite kohaldamise eeskirjad;

iv) seoses artikli 113a lõikega 1 eeskirjad, mille abil määratletakse veatu ja standardse turustuskvaliteediga toode;

▼B

b) seoses määratluste ja nimetustega, mida võib kasutada piima ja piimatoodete turustamisel vastavalt artikli 114 lõikele 1:

i) XII lisa III punkti lõike 1 teises lõigus nimetatud toodete nimekirja koostamine ja vajaduse korral täiendamine liikmesriikide saadetud nimekirjade põhjal;

ii) vajaduse korral XII lisa II punkti teise lõike teise lõigu punktis a esitatud nimetuste loendi täiendamine;

c) seoses artiklis 115 osutatud võiderasvade normidega:

i) XV lisa I punkti lõike 2 kolmanda lõigu punktis a nimetatud toodete nimekiri, mis koostatakse liikmesriikide poolt komisjonile saadetud nimekirjade alusel;

ii) analüüsimeetodid artiklis 115 märgitud toodete koostise ja tootmisviisi kontrollimiseks;

iii) proovivõtmise üksikasjalikud eeskirjad;

iv) üksikasjalikud eeskirjad statistikaalase teabe hankimiseks artiklis 115 märgitud toodete turgude kohta;

d) seoses XIV lisa A osas esitatud munade turustamist käsitlevate sätetega:

i) mõisted;

ii) munade kogumise, tarnimise, säilitamise ja käitlemise sagedus;

iii) kvaliteedikriteeriumid, eelkõige munakoore välimus, munavalge ja rebu konsistents ning õhuruumi kõrgus;

iv) kaaluklassidesse liigitamine, kaasa arvatud erandid;

v) munade ja pakendite märgistused, sealhulgas märked erandite kohta;

vi) kauplemine kolmandate riikidega;

vii) tootmisviisid;

e) seoses XIV lisa B osas esitatud kodulinnuliha turustamist käsitlevate sätetega:

i) mõisted;

ii) kodulinnuliharümpade, rümbaosade ja rupside, sealhulgas rasvamaksa loetelu, mille suhtes kohaldatakse XIV lisa B osa;

iii) klassifitseerimiskriteeriumid XIV lisa B osa III punkti alapunkti 1 tähenduses;

iv) eeskirjad, mis käsitlevad kaasnevatel äridokumentidel esitatavaid täiendavaid märkeid, lõpptarbijale mõeldud kodulinnuliha märgistamist, müügiks pakkumise viisi ja reklaami ning nimetust, mille all kõnealust toodet direktiivi 2000/13/EÜ artikli 3 lõike 1 punkti 1 tähenduses müüakse;

v) valikulised märked kasutatud jahutamisviisi ja tootmistüübi kohta;

vi) erandid, mida võib kohaldada lihalõikus- või -töötlemisettevõtetesse tarnimise korral;

vii) jahutatud, külmutatud ja kiirkülmutatud rümpade ja nende jaotustükkide valmistamise ajal vee sisseimamise protsendi suhtes kohaldatavad eeskirjad ning selle kohta tehtavad märked;

f) seoses XIV lisa C osas esitatud haudemunade ja kodulindude tibude tootmis- ja turustamisstandardeid käsitlevate sätetega:

i) mõisted;

ii) haudemunade ja kodulindude tibude tootmis- või turustamisettevõtete registreerimine;

iii) haudemunadele, sealhulgas kolmandatest riikidest imporditud või neisse eksporditud haudemunadele, ning pakenditele tehtavad märked, samuti kolmandatest riikidest pärinevate tibude suhtes kohaldatavad eeskirjad;

iv) haudejaamade poolt peetavad registrid;

v) inkubaatorist välja võetud hauduma pandud munade kasutamine muuks otstarbeks kui inimtoiduks;

vi) haudejaamadest ja muudest asutustest liikmesriikide pädevatele asutustele teabe edastamised;

vii) saatedokumendid;

g) artiklis 117 nimetatud humalasektori toodete minimaalsed kvaliteediomadused;

h) kasutatavad analüüsimeetodid, kui neid kohaldatakse;

i) seoses artiklis 119 osutatud kaseiini ja kaseinaatide kasutamisega:

i) tingimused, millest lähtudes liikmesriigid lube välja annavad, samuti maksimaalsed lisatavad protsendimäärad objektiivsete kriteeriumide alusel ja tehnoloogilisi vajadusi arvesse võttes;

ii) alapunkti i kohaselt loa saanud ettevõtete kohustused;

▼M3

j) järgmiste nõuete puhul, mida kasutatakse vastavalt artiklile 113b kuni 12 kuu vanuste veiste liha turustamisel:

i) käesoleva määruse XIa lisa II punktis määratletud kategooriat tähistava tähe märkimise praktilised meetodid, eelkõige kasutatavate tähtede suurus ja asukoht;

ii) käesoleva määruse XIa lisa VIII punktis osutatud kolmandatest riikidest liha import, eelkõige käesolevale määrusele vastavuse kontrollimise meetodid;

▼M10

k) Ia jao I alajaos osutatud päritolunimetusi või geograafilisi tähiseid käsitlevad eeskirjad, eelkõige erandid kõnealuses alajaos sätestatud eeskirjade ja nõuete kohaldamisest:

i) menetluses olevate päritolunimetuste või geograafiliste tähiste kaitsetaotluste suhtes;

ii) teatavate kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmise suhtes geograafilise piirkonna läheduses, kust pärinevad veini valmistamiseks kasutatavad viinamarjad;

iii) teatavate kaitstud päritolunimetusega veinide traditsiooniliste tootmistavade suhtes;

l) Ia jao II alajaos osutatud traditsioonilisi nimetusi käsitlevad eeskirjad, eelkõige seoses:

i) kaitse alla võtmise menetlusega;

ii) kaitse konkreetse tasemega;

m) Ib jaos osutatud märgistamist ja esitlemist käsitlevad eeskirjad, eelkõige:

i) üksikasjad asjaomase toote lähtekoha osutamise kohta;

ii) artiklis 118z loetletud valikuliste üksikasjade kasutamistingimused;

iii) erinõuded, mis on seotud etiketil esitatavate aastakäigu ja viinamarjasordi tähistega, nagu on sätestatud artikli 118z lõikes 2;

iv) täiendavad erandid lisaks artikli 118y lõikes 2 osutatutele, mille kohaselt võib viite viinamarjasaaduste kategooriale välja jätta;

v) eeskirjad seoses vastava toote esitlemisega antava kaitse kohta.

▼M3

Komisjon võib muuta XIa lisa III punkti alapunktis 2 esitatud tabeli B osa.

▼M10

Komisjon võtab vastavalt artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusele vastu meetmed, mis on vajalikud IIa jao II alajaos ning XVa ja XVb lisas sätestatud veinivalmistustavade ja piirangutega seotud sätete rakendamiseks, kui kõnealustes lisades ei ole sätestatud teisiti.

Kolmandas lõigus osutatud meetmed võivad sisaldada eelkõige:

a) sätteid, mille kohaselt peetakse määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisas loetletud ühenduse veinivalmistustavasid lubatud veinivalmistustavadeks;

b) vahuveinide, kvaliteetvahuveinide ja aromaatsete kvaliteetvahuveinidega seotud lubatud veinivalmistustavasid ja piiranguid, sealhulgas rikastamist, hapestamist ja hapetustamist;

c) liköörveine käsitlevaid lubatud veinivalmistustavasid ja piiranguid;

d) virrete ja veinide segamist reguleerivaid sätteid vastavalt XVb lisa punktile C;

e) veinivalmistamismenetluse käigus kasutatavate ainete puhtus- ja identifitseerimisnõudeid, kui asjakohased ühenduse eeskirjad puuduvad;

f) lubatud veinivalmistustavade rakendamist käsitlevaid halduseeskirju;

g) artiklile 120c mittevastavate toodete valdamist, ringlust ja kasutamist reguleerivaid tingimusi, võimalikke erandeid kõnealuse artikli nõuetest ning ka kriteeriumide kehtestamist raskuste ärahoidmiseks üksikjuhtudel;

h) tingimusi, mille alusel liikmesriigid võivad lubada IIa jao II alajao muudele sätetele kui artiklile 120c või kõnealuse alajao rakendussätetele mittevastavate toodete valdamist, ringlust ja kasutamist.

▼B

PEATÜKK

Tootjaorganisatsioonid, tootmisharudevahelised organisatsioonid, ettevõtjate organisatsioonid

jagu

Üldpõhimõtted

Artikkel 122

Tootjaorganisatsioonid

Liikmesriigid tunnustavad tootjaorganisatsioone, mis:

▼M3

a) koosnevad tootjatest, kes kuuluvad ühte järgmistest sektoritest:

i) humalasektor;

ii) oliiviõli ja lauaoliivide sektor;

iii) puu- ja köögiviljasektor tootjate puhul, kes kasvatavad ühte või mitut nimetatud sektori toodet ja/või kõnealuseid tooteid, mis on mõeldud üksnes töötlemiseks;

▼M16

iiia) piim ja piimatooted;

▼M3

iv) siidiussisektor;

▼B

b) on asutatud tootjate algatusel;

▼M3

c) järgivad konkreetset eesmärki, mis võib hõlmata (puu- ja köögiviljasektoriga seoses peab hõlmama) eelkõige ühte või enamat järgmistest eesmärkidest:

i) tagamine, et tootmine kavandataks ja kohandataks vastavalt nõudmisele, eriti kvaliteedi ja kvantiteedi osas;

ii) tarnete koondamine ja liikmete toodete turustamine;

iii) tootmiskulude optimeerimine ja omahindade tasakaalustamine.

▼M7

Liikmesriigid võivad tunnustada ka tootjaorganisatsioone, mille on asutanud tootjad artiklis 1 osutatud mis tahes sektoris, välja arvatud käesoleva artikli esimese lõigu punktis a osutatud sektorid, kõnealuse lõigu punktides b ja c sätestatud tingimustel.

▼M10

Liikmesriigid võivad veinisektori puhul tunnustada vastavalt esimese lõigu punktides b ja c sätestatud tingimustele tootjaorganisatsioone, kes kohaldavad põhikirja, milles nõutakse nende liikmetelt eelkõige:

a) tootjaorganisatsioonis vastu võetud eeskirjade kohaldamist, mis käsitlevad aruandlust toodangu kohta, toodangut, turustamist ja keskkonnakaitset;

b) teabe esitamist, mida tootjaorganisatsioon vajab statistilistel eesmärkidel, eriti viljeluspiirkondade ja turu arengu kohta;

c) trahvide maksmist põhikirjajärgsete kohustuste täitmata jätmise eest.

Veinisektoris võidakse järgida eelkõige järgmisi konkreetseid eesmärke esimese lõigu punkti c tähenduses:

a) keskkonnasäästlike viljelustavade ja tootmistehnoloogia kasutamise edendamine ning selleks tehnilise abi osutamine;

b) veinitootmise kõrvalsaaduste majandamine ja jäätmekäitlusalgatuste edendamine, eelkõige vee, mulla ja maastiku kaitseks ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks või arendamiseks;

c) säästvate tootmismeetodite ja turuarengute uuringute tegemine;

d) II osa I jaotise IV peatüki IVb jaos osutatud toetusprogrammide toetamine.

▼B

Artikkel 123

Tootmisharudevahelised organisatsioonid

►M3 1. ◄ Liikmesriigid tunnustavad tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:

a) koosnevad järgmiste sektorite toodete tootmise, kaubanduse ja/või töötlemisega seotud majandustegevuse esindajatest:

i) oliiviõli ja lauaoliivide sektor;

ii) tubakasektor;

b) on moodustatud kõigi või osa liikmesorganisatsioonide või -ühenduste algatusel;

c) järgivad konkreetset eesmärki, mis võib seonduda eelkõige järgmisega:

i) liikmete toodangu tarnimise ja turustamise koondamine ja koordineerimine;

ii) tootmise ja töötlemise ühiselt kohandamine turu nõudmisele ja toote täiustamine;

iii) tootmise ja töötlemise ratsionaliseerimise ja täiustamise edendamine;

iv) uuringute tegemine jätkusuutlike tootmismeetodite ja turuarengute kohta.

▼M3 —————

▼M3

2. Kui lõikes 1 osutatud tootmisharudevahelised organisatsioonid tegutsevad mitme liikmesriigi territooriumil, annab komisjon neile tunnustuse ilma artikli 195 lõikes 1 nimetatud komitee abita.

3. ►M10 Lisaks lõikele 1 tunnustavad liikmesriigid seoses puu- ja köögiviljasektoriga ning võivad tunnustada seoses veinisektoriga ka neid tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:

a) koosnevad sissejuhatuses osutatud sektorite toodete tootmise, kaubanduse või töötlemisega seotud majandustegevuse esindajatest;

b) on moodustatud kõigi või osa punktis a osutatud esindajate algatusel; ◄

c) ►M10 teostavad ühenduse ühes või mitmes piirkonnas ühte ja puu- ja köögiviljasektori puhul kahte või enamat järgmist tegevust, võttes arvesse tarbijate huve, ning ilma et see mõjutaks teisi sektoreid, veinisektoris rahvatervist ja tarbijate huve: ◄

i) tootmise ja turuga seotud teadlikkuse ja läbipaistvuse suurendamine;

▼M10

ii) puu- ja köögiviljasektori ning veinisektori toodete turuleviimise paremale koordineerimisele kaasaaitamine, eelkõige teadus- ja turu-uuringute kaudu;

▼M3

iii) ühenduse eeskirjadega kokkusobivate standardsete lepinguvormide koostamine;

▼M10

iv) toodetud puu- ja köögiviljasektori potentsiaali täielikum ärakasutamine ning veinisektori toodete potentsiaali kasutamine;

▼M3

v) teabe kogumine ja uuringute tegemine, mis on vajalik selleks, et kohandada tootmist paremini turu nõuete ning tarbijate eelistuste ja ootustega, eelkõige tootekvaliteedi ja keskkonnakaitse seisukohast;

vi) taimekaitsevahendite ja muude lähteainete kasutamise piiramise ning tootekvaliteedi ning mulla ja vee kaitse tagamise võimaluste otsimine;

▼M10

vii) kõigil tootmis- ja turustamisetappidel ning veinisektori puhul ka veinivalmistamisetappidel kasutatavate tootekvaliteedi parandamise meetodite ja vahendite arendamine;

viii) mahepõllumajanduse, samuti päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste potentsiaali kasutamine, kaitsmine ja edendamine;

▼M3

ix) integreeritud tootmise või muude keskkonnasäästlike tootmismeetodite edendamine;

▼M10

x) puu- ja köögiviljasektori puhul XVIa lisa punktides 2 ja 3 osutatud tootmis- ja turustamiseeskirjade suhtes ühenduse või riigisisestest eeskirjadest rangemate eeskirjade sätestamine;

▼M10

xi) veinisektori puhul:

— kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veini erilistest omadustest teavitamine;

— mõõduka ja vastutustundliku veinitarbimise innustamine ning alkoholi kuritarvitamisega seotud ohtudest teavitamine;

— veini müügiedendusmeetmete võtmine, eelkõige kolmandates riikides.

▼M16

4. Liikmesriigid võivad tunnustada tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:

a) on tunnustamist ametlikult taotlenud ja koosnevad sellise majandustegevuse esindajatest, mis on seotud toorpiima tootmisega ja vähemalt ühega järgmistest tarneahela etappidest: piima- ja piimatootesektori toodete tootmine või kaubandus, kaasa arvatud turustamine;

b) on moodustatud kõigi või osa punktis a osundatud esindajate algatusel;

c) võttes arvesse nende tootmisharudevaheliste organisatsioonide ja tarbijate huve, teostavad liidu ühes või mitmes piirkonnas ühte või enamat järgmistest tegevustest:

i) tootmise ja turuga seotud teadlikkuse ja läbipaistvuse suurendamine, sealhulgas statistiliste andmete avaldamine hinna, koguste ja toorpiima tarneid käsitlevate lepingute kehtivuse kohta ning analüüside esitamine võimalike edasiste turusuundumuste kohta piirkondlikul, riigi ja rahvusvahelisel tasandil;

ii) piima- ja piimatootesektori toodete turuleviimise paremale koordineerimisele kaasaaitamine, eelkõige teadus- ja turu-uuringute kaudu;

iii) tarbimise edendamine ning piima ja piimatoodete kohta teabe pakkumine sise- ja välisturul;

iv) potentsiaalsete eksporditurgude uurimine;

v) liidu eeskirjadega kokkusobivate tüüplepingute koostamine, et müüa toorpiima kokkuostjatele ja/või tarnida töödeldud tooteid turustajatele ja jaemüüjatele, võttes arvesse vajadust saavutada õiglased konkurentsitingimused ja vältida turumoonutusi;

vi) teabe kogumine ja uuringute teostamine, et kohandada tootmist teatud toodete kasuks, mis sobivad paremini turunõuete ning tarbijate eelistuste ja ootustega, eriti seoses tootekvaliteedi ja keskkonnakaitsega;

vii) piimasektori tootmispotentsiaali säilitamine ja arendamine, muu hulgas innovatsiooni edendamisega ning teadus- ja arendustegevuses rakendatavate programmide toetamisega, et täielikult ära kasutada piima ja piimatoodete potentsiaali eelkõige selleks, et luua lisandväärtusega tooteid, mis on tarbijale huvipakkuvamad;

viii) võimaluste otsimine loomatervise toodete kasutuse piiramiseks, muude sisendite haldamise parandamiseks ning toiduohutuse ja loomatervise parandamiseks;

ix) kõigil tootmis- ja turustamisetappidel kasutatavate tootekvaliteedi parandamise meetodite ja vahendite arendamine;

x) mahepõllumajanduse potentsiaali kasutamine ja selle kaitsmine ja edendamine, samuti päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähistega kaupade tootmise kaitsmine ja edendamine;

xi) integreeritud tootmise või muude keskkonnasäästlike tootmismeetodite edendamine.

▼B

Artikkel 124

Tootjaorganisatsioone ja tootmisharudevahelisi organisatsioone käsitlevad ühissätted

▼M7

1. Ilma et see piiraks tunnustamist, mille kohta liikmesriigid võtavad vastu otsuse siseriikliku õiguse alusel ning kooskõlas ühenduse õigusega, kohaldatakse artiklit 122 ja artikli 123 lõiget 1 vastavalt tootjaorganisatsioonidele ja tootmisharudevahelistele organisatsioonidele kõikides artiklis 1 nimetatud sektorites, välja arvatud artikli 122 esimese lõigu punktis a ja artikli 123 lõikes 1 osutatud sektorites.

▼B

2. Vastavalt määrustele (EÜ) nr 865/2004, (EÜ) nr 1952/2005 ja (EÜ) nr 1544/2006 tunnustatud või heakskiidetud tootjaorganisatsioone käsitatakse käesoleva määruse artikli 122 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonidena.

Vastavalt määrustele (EMÜ) 2077/92 ja (EÜ) nr 865/2004 tunnustatud või heakskiidetud tootmisharudevahelisi organisatsioone käsitatakse käesoleva määruse artikli 123 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonidena.

Artikkel 125

Ettevõtjate organisatsioonid

Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmavad ettevõtjate organisatsioonid oliiviõli ja lauaoliivide sektori tunnustatud tootjaorganisatsioone, tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioone või muude tunnustatud ettevõtjate organisatsioone või nende ühendusi.

▼M3

jagu

Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioone, tootmisharudevahelisi organisatsioone ning tootjarühmi käsitlevad eeskirjad

alajagu

Tootjaorganisatsioonide põhikiri ja nende tunnustamise eeskirjad

Artikkel 125a

Tootjaorganisatsioonide põhikiri

1. Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni põhikirjaga nõutakse selle tootjaliikmetelt eelkõige:

a) tootjaorganisatsioonis vastu võetud eeskirjade kohaldamist, mis käsitlevad aruandlust toodangu kohta, toodangut, turustamist ja keskkonnakaitset;

b) kuulumist üksnes ühte tootjaorganisatsiooni seoses artikli 122 punkti a alapunktis iii osutatud mis tahes toote tootmisega asjaomases põllumajandusettevõttes;

c) kogu oma vastava toodangu turustamist tootjaorganisatsiooni kaudu;

d) tootjaorganisatsiooni poolt statistilistel eesmärkidel nõutava teabe esitamist, eriti viljeluspiirkondade, saagikoguste, saagikuse ja otsemüügi kohta;

e) põhikirjas sätestatud rahalise toetuse maksmist artiklis 103b sätestatud rakendusfondi moodustamiseks ja rahastamiseks.

2. Olenemata lõike 1 punktist c ja kui tootjaorganisatsioon seda lubab ning kui see on kooskõlas tootjaorganisatsiooni sätestatud tingimustega, võivad tootjaliikmed:

a) müüa vaid kindlaksmääratud osa oma toodangust ja/või toodetest otse oma põllumajandusettevõttest ja/või väljaspool seda tarbijatele nende isiklike vajaduste rahuldamiseks; nimetatud osa suuruse määrab kindlaks liikmesriik ja see ei või olla väiksem kui 10 %;

b) turustada ise või oma organisatsiooni määratud teise tootjaorganisatsiooni kaudu tooteid kogustes, mis on nende organisatsioonis turustatava toodangu mahuga võrreldes tähtsusetud;

c) turustada ise või oma organisatsiooni määratud teise tootjaorganisatsiooni kaudu tooteid, mis nende omaduste tõttu ei kuulu tavaliselt asjaomase tootjaorganisatsiooni äritegevuse alla.

3. Tootjaorganisatsiooni põhikirjas sätestatakse samuti:

a) lõikes 1 nimetatud eeskirjade kindlaksmääramise, vastuvõtmise ja muutmise kord;

b) liikmete kohustus maksta tootjaorganisatsiooni rahastamiseks vajalikku rahalist toetust;

c) eeskirjad, mis võimaldavad tootjaliikmetel demokraatlikult kontrollida oma organisatsiooni ja tema otsuseid;

d) karistused põhikirjajärgsete kohustuste täitmata jätmise, eelkõige rahalise toetuse maksmata jätmise ja tootjaorganisatsiooni eeskirjade rikkumise eest;

e) uute liikmete vastuvõtmise eeskirjad, eelkõige minimaalne liikmeksoleku aeg;

f) organisatsiooni toimimiseks vajalikud raamatupidamis- ja eelarve-eeskirjad.

4. Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioone käsitatakse organisatsioonidena, mis tegutsevad majandusküsimustes oma liikmete nimel ja huvides.

Artikkel 125b

Tunnustamine

1. Liikmesriigid tunnustavad puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonidena kõiki sellist tunnustamist taotlevaid juriidilisi isikuid või juriidiliste isikute selgelt määratletud osi, tingimusel et:

a) nende eesmärk on kasutada keskkonnasäästlikke viljelustavasid ja tootmistehnikaid ning eelkõige jäätmekäitlustavasid, mille abil nad kaitsevad vee, mulla ja maastiku kvaliteeti, säilitavad või soodustavad bioloogilist mitmekesisust ja vastavad artiklites 122 ja 125a sätestatud nõuetele ning esitavad selle kohta asjakohased tõendid;

b) neil on ettenähtud miinimumarv liikmeid ja nende turustatav toodang vastab miinimummahule või miinimumväärtusele, mille kehtestavad liikmesriigid, ning nad esitavad selle kohta asjakohased tõendid;

c) on piisavad tõendid selle kohta, et nad suudavad tegutseda pikema aja jooksul nõuetekohaselt ja tõhusalt ning piisava varude kontsentratsiooni olukorras; sel eesmärgil võivad liikmesriigid otsustada, milliseid artikli 122 punkti a alapunktis iii nimetatud tooteid või tooterühmi peaksid tootjaorganisatsioonid hõlmama;

d) nad võimaldavad oma liikmetel saada tõhusat tehnilist abi keskkonnasäästlike viljelustavade kasutamisel;

e) nad annavad oma liikmetele vajaduse korral tehnilisi vahendeid toodangu korjamiseks, ladustamiseks, pakkimiseks ning turustamiseks;

f) nad tagavad oma tegevuse nõuetekohase äri- ja raamatupidamiskorralduse, ning

g) neil ei ole asjaomasel turul valitsevat seisundit, kui see ei ole vajalik asutamislepingu artikli 33 eesmärkide saavutamiseks.

2. Liikmesriigid:

a) teevad otsuse tootjaorganisatsiooni tunnustamise kohta kolme kuu jooksul alates taotluse ja kõigi vastavate tõendite esitamisest;

b) teostavad korrapäraselt kontrolle veendumaks, et tootjaorganisatsioonid järgivad käesoleva peatüki sätteid; kehtestavad käesoleva määruse sätete eiramise või täitmata jätmise korral selliste organisatsioonide suhtes karistusi ja võtavad vajaduse korral vastu otsuse tunnustus tühistada;

c) teatavad komisjonile üks kord aastas igast tunnustuse andmise, andmata jätmise või tühistamise otsusest.

alajagu

Tootjaorganisatsioonide liidud ja tootjarühmad

Artikkel 125c

Tootjaorganisatsioonide liidud puu- ja köögiviljasektoris

Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide liit moodustatakse tunnustatud tootjaorganisatsioonide algatusel ning see võib tegeleda tootjaorganisatsiooni mis tahes käesolevas määruses osutatud tegevusega. Sel eesmärgil võivad liikmesriigid tootjaorganisatsioonide liitu selle taotlusel tunnustada, kui:

a) liikmesriik leiab, et kõnealune liit suudab asjaomast tegevust tõhusalt teostada, ja

b) liidul ei ole kõnealusel turul valitsevat seisundit, kui see ei ole vajalik asutamislepingu artikli 33 eesmärkide saavutamiseks.

Artikli 125a lõiget 4 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 125d

Allhanked

Liikmesriigid võivad lubada puu- ja köögiviljasektori tunnustatud tootjaorganisatsioonil või kõnealuse sektori tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidul anda oma mis tahes ülesandeid allhankijatele, sealhulgas tütarettevõtjatele, tingimusel et ta esitab liikmesriigile piisavad tõendid selle kohta, et selline tegevus on asjakohane kõnealuse tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 125e

Puu- ja köögiviljasektori tootjarühmad

1. 1. mail 2004 või pärast seda kuupäeva Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikide tootjatel või asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud ühenduse äärepoolseimate piirkondade või määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikli 1 lõikes 2 osutatud Egeuse mere väikesaarte tootjatel, kes kasvatavad ühte või mitut puu- ja köögiviljasektori toodet ja/või sellist toodet, mis on mõeldud üksnes töötlemiseks, võib lubada oma algatusel moodustada tootjarühmi kui juriidilisi isikuid või juriidiliste isikute selgelt määratletud osi eesmärgiga saada tunnustatud tootjaorganisatsioonina.

Nimetatud tootjarühmadel võib lubada kasutada üleminekuperioodi, täitmaks artiklis 122 sätestatud tootjaorganisatsioonide tunnustamise tingimusi.

Tunnustuse saamiseks esitavad kõnealused tootjarühmad asjaomasele liikmesriigile järkjärgulise tunnustuskava, mille heakskiitmine tähendab teises lõigus nimetatud üleminekuperioodi algust ja kujutab endast eeltunnustuse andmist. Üleminekuperiood ei või olla pikem kui viis aastat.

2. Enne tunnustuskava heakskiitmist teatavad liikmesriigid komisjonile oma kavatsustest ja nende võimalikust finantsmõjust.

III

alajagu

Eeskirjade laiendamine majanduspiirkonna tootjatele

Artikkel 125f

Eeskirjade laiendamine

1. Kui teatavas majanduspiirkonnas tegutsevat puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni käsitatakse teatava toote puhul selle piirkonna tootmist ja tootjaid esindavana, võib asjaomane liikmesriik tootjaorganisatsiooni taotlusel kehtestada selles majanduspiirkonnas tegutsevate tootjaorganisatsiooni mittekuuluvate tootjate suhtes järgmised siduvad eeskirjad:

a) artikli 125a lõike 1 punktis a osutatud eeskirjad;

b) eeskirjad, mis on vajalikud artikli 103c lõike 2 punktis c osutatud meetmete rakendamiseks.

Esimest lõiku kohaldatakse tingimusel, et eeskirjad:

a) on kehtinud vähemalt ühe turustusaasta jooksul;

b) kuuluvad XVIa lisa täielikku loetellu;

c) muudetakse siduvaks kõige rohkem kolmeks turustusaastaks.

Teise lõigu punktis a osutatud tingimust ei kohaldata siiski juhul, kui kõnealusteks eeskirjadeks on XVIa lisa punktides 1, 3 ja 5 nimetatud eeskirjad. Sel juhul ei või eeskirjade laiendamist kohaldada pikema perioodi kui ühe turustusaasta suhtes.

2. Käesoleva alajao kohaldamisel tähendab “majanduspiirkond” kõrvuti või naabruses asetsevatest tootmispiirkondadest koosnevat geograafilist ala, kus on ühesugused tootmis- ja turustustingimused.

Liikmesriigid edastavad majanduspiirkondade nimekirja komisjonile.

Ühe kuu jooksul pärast nimekirja edastamist kiidab komisjon selle heaks või otsustab pärast konsulteerimist asjaomase liikmesriigiga, millised muudatused peab viimane sellesse sisse viima. Komisjon teeb heakskiidetud nimekirja avalikkusele kättesaadavaks talle sobival viisil.

3. Tootjaorganisatsiooni käsitatakse lõike 1 tähenduses esindavana, kui selle liikmed moodustavad vähemalt 50 % selle tegutsemispiirkonna tootjatest ja see hõlmab vähemalt 60 % selle piirkonna toodangu mahust. Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, ei võeta nimetatud protsendimäärade arvutamisel arvesse mahepõllundustooteid või nende tootjaid, kes on kuni 31. detsembrini 2008 hõlmatud määrusega (EMÜ) nr 2092/91 ning alates 1. jaanuarist 2009 määrusega (EÜ) nr 834/2007.

4. Teatavas majanduspiirkonnas kõigile tootjatele siduvaks muudetud eeskirjad:

a) ei põhjusta mingit kahju teistele tootjatele asjaomases liikmesriigis ega ühenduses;

b) ei ole kohaldatavad enne turustusaasta algust sõlmitud lepingu alusel otse töötlemiseks tarnitavate toodete suhtes, kui need eeskirjad kõnealuseid tooteid otseselt ei käsitle, välja arvatud artikli 125a lõike 1 punktis a nimetatud toodangu aruandlust käsitlevad eeskirjad;

c) ei ole vastuolus kehtivate ühenduse ja riigi eeskirjadega.

5. Eeskirjad ei pea olema siduvad mahepõllundustoodete tootjatele, kes on kuni 31. detsembrini 2008 hõlmatud määrusega (EMÜ) nr 2092/91 ning alates 1. jaanuarist 2009 määrusega (EÜ) nr 834/2007, välja arvatud siis, kui sellise meetme suhtes on kokku leppinud vähemalt 50 % nimetatud majanduspiirkonna asjakohastest tootjatest ning kui organisatsioon hõlmab vähemalt 60 % selle piirkonna vastavast toodangust.

Artikkel 125g

Teatamine

Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata eeskirjadest, mille nad konkreetses majanduspiirkonnas on muutnud vastavalt artikli 125f lõikele 1 siduvaks kõigile tootjatele. Komisjon teeb need eeskirjad avalikkusele kättesaadavaks talle sobival viisil.

Artikkel 125h

Eeskirjade laiendamise kehtetuks tunnistamine

Komisjon otsustab, et liikmesriik peab tunnistama vastavalt artikli 125f lõikele 1 eeskirjade laiendamise kohta tehtud otsuse kehtetuks, kui komisjon:

a) teeb kindlaks, et kõnealune laiendamine teistele tootjatele välistab konkurentsi olulisel osal siseturust või ähvardab vaba kaubandust või ohustab asutamislepingu artikli 33 eesmärke;

b) teeb kindlaks, et teistele tootjatele laiendatud eeskirjade suhtes kohaldatakse asutamislepingu artikli 81 lõiget 1. Komisjoni otsust nende eeskirjade kohta kohaldatakse alles alates kindlakstegemise kuupäevast;

c) leiab pärast kontrollimist, et käesolevat alajagu ei ole järgitud.

Artikkel 125i

Mitteliikmetest tootjatelt saadav rahaline toetus

Kui kohaldatakse artikli 125f lõiget 1, võib asjaomane liikmesriik esitatud tõendite kontrollimise põhjal otsustada, et mitteliikmetest tootjad peavad tootjaorganisatsioonile maksma ühe osa liikmetest tootjatelt nõutavast rahalisest toetusest, millega kaetakse:

a) artikli 125f lõikes 1 nimetatud eeskirjade kohaldamisest tulenevad halduskulud;

b) kulud organisatsiooni või liidu korraldatud teadus- ja turu-uuringutele ning tarbimise edendamisele, millest saavad kasu kõik selle piirkonna tootjad.

Artikkel 125j

Eeskirjade laiendamine tootjaorganisatsioonide liitudele

Käesoleva alajao kohaldamisel käsitatakse kõiki viiteid tootjaorganisatsioonidele ka viidetena tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitudele.

alajagu

Tootmisharudevahelised organisatsioonid puu- ja köögiviljasektoris

Artikkel 125k

Tunnustamine ja tunnustuse tühistamine

1. Kui liikmesriigi struktuurid seda õigustavad, võib liikmesriik puu- ja köögiviljasektori tootmisharudevaheliste organisatsioonidena tunnustada kõiki tema territooriumil tegutsevaid juriidilisi isikuid, kes esitavad nõuetekohase taotluse, tingimusel et need:

a) tegutsevad selle liikmesriigi ühes või mitmes piirkonnas;

b) esindavad märkimisväärset osa kõnealuses piirkonnas või kõnealustes piirkondades toimuvast puu- ja köögivilja ning puu- ja köögiviljatoodete tootmisest, müügist ja/või töötlemisest, ning suudavad rohkem kui ühe piirkonna puhul näidata igas piirkonnas iga ühendatava tegevusala kohta minimaalset esindatuse taset;

c) teostavad kahte või enamat artikli 123 lõike 3 punktis c nimetatud tegevust;

d) ei tegele ise puu- ja köögivilja või puu- ja köögiviljatoodete tootmise, töötlemise ega turustamisega;

e) ei ole seotud mitte ühegi artikli 176a lõikes 4 osutatud kokkuleppe, otsuse ega kooskõlastatud tegevusega.

2. Enne tunnustuse andmist teatab liikmesriik komisjonile, millised tootmisharudevahelised organisatsioonid tunnustust taotlevad, edastades kogu asjakohase teabe nende esindavuse ja eri tegevusvaldkondade kohta koos hinnangu andmiseks vajaliku muu teabega.

Komisjon võib tunnustamisele vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul pärast teatamist.

3. Liikmesriigid:

a) teevad otsuse tunnustamise kohta kolme kuu jooksul pärast taotluse ja kõigi asjakohaste tõendavate dokumentide esitamist;

b) teostavad korrapäraseid kontrolle veendumaks, et tootmisharudevahelised organisatsioonid vastavad tunnustuse tingimustele, kohaldavad käesoleva määruse sätete täitmata jätmise või eiramise korral selliste organisatsioonide suhtes karistusi ning teevad vajaduse korral otsuse tunnustuse tühistamise kohta;

c) tühistavad tunnustuse, kui:

i) enam ei täideta käesolevas alajaos sätestatud tunnustuse nõudeid ja tingimusi;

ii) tootmisharudevaheline organisatsioon osaleb mõnes artikli 176a lõikes 4 osutatud kokkuleppes, otsuses või kooskõlastatud tegevuses, ilma et see piiraks mis tahes muude riigi õiguse kohaste karistuste kohaldamist;

iii) tootmisharudevaheline organisatsioon ei täida artikli 176a lõikes 2 nimetatud teatamiskohustust;

d) teatavad komisjonile kahe kuu jooksul igast otsusest tunnustuse andmise, selle andmisest keeldumise või selle tühistamise kohta.

4. Komisjon sätestab liikmesriikide jaoks tootmisharudevaheliste organisatsioonide tegevuse kohta aruandmise tingimused ning sageduse.

Komisjon võib kontrollimiste tulemuste põhjal nõuda liikmesriigilt tunnustuse tühistamist.

5. Tunnustus kujutab endast luba teostada artikli 123 lõike 3 punktis c loetletud tegevusi kooskõlas käesoleva määruse tingimustega.

6. Komisjon teeb talle sobival viisil avalikkusele kättesaadavaks tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide nimekirja, märkides ära nende majandusvaldkonna või tegevusala ning toimingud, mida teostatakse artikli 125l tähenduses. Tunnustuse tühistamine kuulub samuti avalikkusele kättesaadavaks tegemisele.

Artikkel 125l

Eeskirjade laiendamine

1. Kui liikmesriigi teatavas piirkonnas või teatavates piirkondades tegutsevat tootmisharudevahelist organisatsiooni käsitatakse teatava toote tootmist või müüki või töötlemist esindavana, võib asjaomane liikmesriik selle tootmisharudevahelise organisatsiooni taotluse põhjal muuta mõned selle organisatsiooni kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevused piiratud ajaks siduvaks teistele asjaomases piirkonnas või asjaomastes piirkondades üksi või rühmadena tegutsevatele ettevõtjatele, kes ei kuulu sellesse organisatsiooni.

2. Tootmisharudevahelist organisatsiooni käsitatakse lõike 1 tähenduses esindavana, kui ta hõlmab vähemalt kahte kolmandikku liikmesriigi asjaomase piirkonna või asjaomaste piirkondade vastava toote või vastavate toodete tootmisest, müügist või töötlemisest. Kui eeskirjade laiendamise taotlus hõlmab rohkem kui ühte piirkonda, peab tootmisharudevaheline organisatsioon tõendama esindavuse minimaalset taset iga tootmisharu puhul, mida ta igas asjaomases piirkonnas ühendab.

3. Eeskirjad, mille puhul võib taotleda nende teistele ettevõtjatele laiendamist:

a) täidavad ühte järgmistest eesmärkidest:

i) aruandlus toodangu ja turu kohta;

ii) ühenduse või siseriiklikest eeskirjadest karmimad tootmiseeskirjad;

iii) ühenduse eeskirjadega vastavuses olevate standardlepingute koostamine;

iv) turustuseeskirjad;

v) keskkonnakaitse eeskirjad;

vi) meetmed toodete müügi edendamiseks ja nende potentsiaali kasutamiseks;

vii) meetmed mahepõllumajanduse, samuti päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste kaitseks;

b) on olnud jõus vähemalt ühe turustusaasta vältel;

c) võib muuta siduvaks maksimaalselt kolmeks turustusaastaks;

d) ei põhjusta kahju asjaomase liikmesriigi või ühenduse teistele ettevõtjatele.

Esimese lõigu punktis b osutatud tingimust ei kohaldata siiski juhul, kui kõnealusteks eeskirjadeks on XVIa lisa punktides 1, 3 ja 5 nimetatud eeskirjad. Sel juhul ei või eeskirjade laiendamist kohaldada pikema perioodi kui ühe turustusaasta suhtes.

4. Lõike 3 punkti a alapunktides ii, iv ja v osutatud eeskirjad on üksnes XVIa lisas sätestatud eeskirjad. Lõike 3 punkti a alapunktis ii osutatud eeskirju ei kohaldata toodete suhtes, mis on toodetud väljaspool lõikes 1 osutatud teatavat piirkonda või teatavaid piirkondi.

Artikkel 125m

Eeskirjade laiendamisest teatamine ja laiendamise kehtetuks tunnistamine

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata eeskirjadest, mille nad on muutnud siduvaks kõigile ettevõtjatele ühes või mitmes kindlas piirkonnas vastavalt artikli 125l lõikele 1. Komisjon teeb need eeskirjad avalikkusele kättesaadavaks talle sobival viisil.

2. Enne eeskirjade avalikkusele kättesaadavaks tegemist teatab komisjon artikli 195 kohaselt asutatud komiteele kõikidest tootmisharudevaheliste kokkulepete laiendamise teatistest.

3. Artiklis 125h nimetatud juhtudel otsustab komisjon, et liikmesriik peab eeskirjade laiendamise kehtetuks tunnistama.

Artikkel 125n

Mitteliikmetelt saadav rahaline toetus

Kui laiendatakse ühte või mitut toodet käsitlevaid eeskirju ja kui tunnustatud tootmisharudevaheline organisatsioon tegeleb ühe või mitme artikli 125l lõike 3 punktis a nimetatud tegevusega, mis on nende isikute üldistes majanduslikes huvides, kelle tegevus on seotud ühe või mitme asjaomase tootega, võib tunnustuse andnud liikmesriik otsustada, et üksikisikud või rühmad, kes ei ole selle tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmed, kuid saavad tegevusest kasu, maksavad organisatsioonile summa, mis vastab täielikult või osaliselt organisatsiooni liikmetelt nõutavale rahalisele toetusele, tingimusel et asjaomane summa on ette nähtud otseselt kõnealusest tegevusest tulenevate kulude katmiseks.

▼M10

jagu

Veinisektori tootjaorganisatsioone ja tootmisharudevahelisi organisatsioone käsitlevad eeskirjad

Artikkel 125o

Tunnustamine

1. Liikmesriik võib tunnustada tootjaorganisatsioone ja tootmisharudevahelisi organisatsioone, kes on esitanud asjaomasele liikmesriigile tunnustamise taotluse ning kelle taotlus sisaldab tõendit selle kohta, et:

a) tootjaorganisatsioon:

i) vastab artiklis 122 sätestatud nõuetele;

ii) vastab liikmete arvult asjaomase liikmesriigi kehtestatud miinimumile;

iii) tagab oma tegutsemispiirkonnas turustatava toodangu miinimumkoguse, mille kehtestab asjaomane liikmesriik;

iv) suudab pikema aja jooksul nõuetekohaselt ja tõhusalt ning varude kontsentratsiooni silmas pidades tegutseda;

v) võimaldab oma liikmetel saada tõhusat tehnilist abi keskkonnasäästlike viljelustavade kasutamisel;

b) tootmisharudevaheline organisatsioon:

i) vastab artikli 123 lõikes 3 sätestatud nõuetele;

ii) tegutseb asjaomase territooriumi ühes või mitmes piirkonnas;

iii) esindab märkimisväärset osa käesoleva määrusega hõlmatud toodete toodangust või kaubandusest;

iv) ei tegele veinisektori toodete tootmise, töötlemise või turustamisega.

2. Tootjaorganisatsioone, keda on tunnustatud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1493/1999, käsitatakse käesoleva artikli kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonidena.

Artikli 123 lõikes 3 ja käesoleva artikli lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriumidele vastavaid organisatsioone, keda liikmesriigid on tunnustanud, käsitatakse kõnealuste sätete kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonidena.

3. Artikli 125b lõiget 2 ja artikli 125k lõiget 3 kohaldatakse mutatis mutandis vastavalt veinisektori tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide suhtes, kuid:

a) artikli 125b lõike 2 punktis a ja artikli 125k lõike 3 punktis c osutatud tähtajaks on vastavalt neli kuud;

b) artikli 125b lõike 2 punktis a ja artikli 125k lõike 3 punktis c osutatud tunnustamise taotlused esitatakse liikmesriiki, kus asub organisatsiooni peakorter;

c) artikli 125b lõike 2 punktis c ja artikli 125k lõike 3 punktis d osutatud iga-aastased teatised esitatakse iga aasta 1. märtsiks.

▼B

jagu

Tubakasektori tootmisharudevahelisi organisatsioone käsitlevad eeskirjad

Artikkel 126

Organisatsioonivälistelt isikutelt kogutav tasu

1. Kui ühte või mitut lõikes 2 loetletud tegevust korraldab tubakasektori tunnustatud tootmisharudevaheline organisatsioon ning tegevus vastab nende isikute üldistele majanduslikele huvidele, kelle tegevus on ühe või mitme asjaomase tootega seotud, võib tunnustuse andnud liikmesriik või komisjon (juhul kui tunnustus on antud komisjoni poolt) ilma artikli 195 lõikes 1 nimetatud komitee abita otsustada, et isikud või ühendused, kes organisatsiooni ei kuulu, kuid saavad nimetatud tegevustest kasu, peavad maksma organisatsioonile tema liikmete poolt makstuga võrdse või sellest väiksema summa, kuivõrd neid summasid kasutatakse kõnealuste tegevuste otseste kulude, välja arvatud halduskulude katmiseks.

2. Lõikes 1 osutatud tegevused peavad olema seotud vähemalt ühega järgmistest eesmärkidest:

a) toodete lisandväärtuse, eelkõige uute, rahvatervist mitteohustavate kasutusalade uuringud;

b) uuringud lehttubaka või pallpakendis tubaka kvaliteedi parandamiseks;

c) taimekaitsevahendite kasutamise vähenemist ning mulla ja keskkonna kaitset tagavate viljelusmeetodite uuringud.

3. Asjaomased liikmesriigid peavad komisjonile teatama otsustest, mille nad kavatsevad lõike 1 alusel vastu võtta. Selliseid otsuseid ei või kohaldada kolme kuu jooksul alates neist komisjonile teatamise kuupäevast. Komisjon võib selle aja jooksul nõuda otsuse eelnõu täielikku või osalist tagasilükkamist, kui kavandatav üldine majandushuvi ei ole piisavalt põhjendatud.

4. Kui komisjoni poolt käesoleva peatüki kohaselt tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni tegevus vastab üldistele majandushuvidele, teatab komisjon oma otsuse eelnõust asjaomastele liikmesriikidele, kes võivad seejärel kahe kuu jooksul oma märkused esitada.

▼M16

IIa

jagu

Piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioone ja tootmisharudevahelisi organisatsioone käsitlevad eeskirjad

Artikkel 126a

Tootjaorganisatsioonide ja nende liitude tunnustamine piima- ja piimatootesektoris

1. Liikmesriik tunnustab tootjaorganisatsioonidena piima- ja piimatootesektoris kõiki juriidilisi isikuid või juriidilise isiku selgelt määratletud osi, mis taotlevad sellist tunnustamist, tingimusel et:

a) nad vastavad artikli 122 esimese lõigu punktides b ja c sätestatud nõuetele;

b) neil on miinimumarv liikmeid ja/või nad tagavad oma tegutsemispiirkonnas turustatava toodangu miinimumkoguse, mille kehtestab asjaomane liikmesriik;

c) on piisavalt tõendatud, et nad suudavad pikema aja jooksul nõuetekohaselt ja tõhusalt ja pakkumist kontsentreerides tegutseda;

d) neil on põhikiri, mis vastab käesoleva lõike punktidele a, b ja c.

2. Vastuseks taotlusele võib liikmesriik piima- ja piimatootesektori tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitu tunnustada, kui asjaomane liikmesriik on seisukohal, et nimetatud liit suudab tunnustatud tootjaorganisatsiooni tegevust tõhusalt ellu viia ning et see vastab lõikes 1 sätestatud tingimustele.

3. Liikmesriik võib otsustada, et enne 2. aprilli 2012 siseriikliku õiguse alusel tunnustatud tootjaorganisatsioone, mis vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele, peetakse artikli 122 esimese lõike punkti a punkti iiia kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonideks.

Enne 2. aprilli 2012 siseriikliku õiguse alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonid, mis ei vasta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele, võivad jätkata oma tegevust siseriikliku õiguse kohaselt kuni 3. oktoobrini 2012.

4. Liikmesriigid:

a) teevad otsuse tootjaorganisatsiooni tunnustamise kohta nelja kuu jooksul alates avalduse ja kõikide nõutavate lisamaterjalide esitamisest; taotlus esitatakse liikmesriigis, kus asub organisatsiooni peakorter;

b) kontrollivad enda määratud ajavahemiku järel, kas tunnustatud tootjaorganisatsioonid ja tootjaorganisatsioonide liidud vastavad käesoleva peatüki nõuetele;

c) juhul, kui leitakse mittevastavusi või rikkumisi käesolevas peatükis ette nähtud meetmete rakendamisel, määravad neile organisatsioonidele ja liitudele asjakohase ettenähtud karistuse ning vajadusel otsustavad, kas tühistada tunnustamine;

d) teatavad komisjonile kord aastas ja hiljemalt 31. märtsiks igast otsusest tunnustuse andmise, selle andmisest keeldumise või selle tühistamise kohta, mille nad on teinud eelmise kalendriaasta jooksul.

Artikkel 126b

Piima- ja piimatootesektori tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamine

1. Liikmesriik võib tunnustada piima- ja piimatootesektori tootmisharudevahelisi organisatsioone, kui nimetatud organisatsioonid:

a) vastavad artikli 123 lõikes 4 sätestatud nõuetele;

b) tegutsevad asjaomase territooriumi ühes või mitmes piirkonnas;

c) esindavad märkimisväärset osa artikli 123 lõike 4 punktis a osutatud majandustegevusest;

d) ei tegele ise piima- ja piimatootesektori toodete tootmise, töötlemise ega turustamisega.

2. Liikmesriik võib otsustada, et enne 2. aprilli 2012 siseriikliku õiguse alusel tunnustatud tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele, peetakse artikli 123 lõike 4 kohaselt tunnustatud tootmisharudevahelisteks organisatsioonideks.

3. Kasutades võimalust tunnustada tootmisharudevahelist organisatsiooni vastavalt lõigetele 1 ja 2, liikmesriik:

a) teeb otsuse tootmisharudevahelise organisatsiooni tunnustamise kohta nelja kuu jooksul pärast avalduse ja kõikide asjakohaste tõendusmaterjalide esitamist; taotlus esitatakse liikmesriigis, kus asub organisatsiooni peakorter;

b) kontrollib enda määratud ajavahemiku järel, kas tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid vastavad nende tunnustamise tingimustele;

c) juhul, kui leitakse mittevastavusi või rikkumisi käesolevas määruses sätestatud meetmete rakendamisel, määrab sellele organisatsioonile asjakohase karistuse ning otsustab vajaduse korral, kas tunnustamine tuleks tühistada;

d) tühistab tunnustamise, kui:

i) ei täideta enam käesolevas artiklis sätestatud tunnustamise nõudeid ja tingimusi;

ii) tootmisharudevaheline organisatsioon on seotud artikli 177a lõikes 4 osutatud kokkulepete, otsuste või kooskõlastatud tegevusega, ilma et see piiraks muude karistuste määramist siseriikliku õiguse kohaselt;

iii) tootmisharudevaheline organisatsioon ei täida artikli 177a lõikes 2 osutatud teavitamiskohustust;

e) teatab komisjonile kord aastas ja hiljemalt 31. märtsiks igast otsusest tunnustuse andmise, selle andmisest keeldumise või selle tühistamise kohta, mille ta on teinud eelmise kalendriaasta jooksul.

Artikkel 126c

Läbirääkimised lepingute sõlmimiseks piima- ja piimatootesektoris

1. Artikli 122 alusel tunnustatud piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioonid võivad pidada põllumajandustootjatest liikmete nimel kogu ühise toodangu või selle osa suhtes läbirääkimisi lepingute üle, mis käsitlevad toorpiima tarnet põllumajandustootjalt toorpiima töötlejale või kogujale artikli 185f lõike 1 teise lõigu tähenduses.

2. Tootjaorganisatsioon võib pidada läbirääkimisi:

a) olenemata sellest, kas toorpiima omandiõigus antakse põllumajandustootjalt tootjaorganisatsioonile või mitte;

b) olenemata sellest, kas kokkulepitud hind on mõne või kõikide põllumajandustootjatest liikmete ühise toodangu jaoks sama või mitte;

c) tingimusel, et nimetatud tootjaorganisatsiooni puhul:

i) ei ületa nimetatud läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus 3,5 % liidu kogutoodangust ning

ii) nimetatud läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus, mis toodetakse konkreetses liikmesriigis, ei ületa 33 % asjaomase liikmesriigi kogutoodangust ning

iii) nimetatud läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus, mis tarnitakse konkreetses liikmesriigis, ei ületa 33 % asjaomase liikmesriigi kogutoodangust;

d) tingimusel, et asjaomased põllumajandustootjad ei ole ühegi teise tootjaorganisatsiooni liikmed, mis peab samuti nende nimel läbirääkimisi sarnaste lepingute üle; liikmesriigid võivad nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel teha sellest tingimusest siiski erandi, kui põllumajandustootjate kaks eraldi tootmisüksust paiknevad erinevates geograafilistes piirkondades, ning

e) tingimusel, et toorpiima suhtes ei ole põllumajandustootja liikmesuse tõttu ühistus kehtestatud tarnekohustust vastavalt ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele või nimetatud põhikirjas sätestatud või sellest tulenevatele eeskirjadele ja otsustele, ning

f) tingimusel, et tootjaorganisatsioon teavitab pädevaid asutusi liikmesriigis või liikmesriikides, milles ta tegutseb, nimetatud läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogusest.

3. Piiramata lõike 2 punkti c alapunktides ii ja iii sätestatud tingimusi, võib tootjaorganisatsioon lõike 1 kohaselt läbi rääkida tingimusel, et selle tootjaorganisatsiooni läbiräägitav toorpiima kogus, mida toodetakse või tarnitakse liikmesriigis, mille toorpiima aastane kogutoodang on alla 500 000 tonni, ei ületa 45 % selle liikmesriigi kogutoodangust.

4. Käesoleva artikli kohaldamisel tõlgendatakse viidet tootjaorganisatsioonidele ka viitena tootjaorganisatsioonide liitudele.

5. Lõike 2 punkti c ja lõike 3 kohaldamisel avaldab komisjon talle sobival viisil liidus ja liikmesriikides toodetud toorpiima kogused, kasutades kõige ajakohasemat olemasolevat teavet.

6. Erandina lõike 2 punktist c ja lõikest 3, isegi kui selles sätestatud künniseid ei ületata, võib käesoleva lõike teises lõigus osutatud konkurentsiasutus üksikjuhtudel otsustada, et tootjaorganisatsioon peaks uuesti või üldse mitte konkreetseid läbirääkimisi pidama, kui asjaomane asutus leiab, et see on vajalik konkurentsi välistamise vältimiseks või selleks, et ära hoida VKE toorpiima töötlejate tõsist kahjustamist liikmesriigis.

Rohkem kui ühte liikmesriiki hõlmavate läbirääkimiste korral teeb komisjon esimeses lõigus osutatud otsuse, ilma et ta kohaldaks artikli 195 lõikes 2 või artikli 196b lõikes 2 osutatud menetlust. Muudel juhtudel teeb selle otsuse läbirääkimistega hõlmatud liikmesriigi riiklik konkurentsiasutus.

Käesolevas lõikes osutatud otsuseid ei kohaldata enne asjaomastele ettevõtjatele teatamise tähtpäeva saabumist.

7. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„riiklik konkurentsiasutus” – nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 101 ja 102 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) ( 80 ) artiklis 5 osutatud asutus;

b)	„VKE” – mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõte komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EÜ (mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratluse kohta) ( 81 ) tähenduses.

8. Liikmesriik, kus peetakse käesoleva artikli kohaseid läbirääkimisi, teatab komisjonile lõike 2 punkti f ja lõike 6 kohaldamisest.

Artikkel 126d

Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustu pakkumise reguleerimine

1. Artikli 122 esimese lõigu punkti a alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni, artikli 123 lõike 4 alusel tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni või määruse (EÜ) 510/2006 artikli 5 lõikes 1 osutatud ettevõtjate rühma taotlusel võivad liikmesriigid kehtestada piiratud ajavahemikuks siduvad eeskirjad määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 2 lõike 1 punkti a ja b kohase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustu tarne reguleerimise kohta.

2. Lõikes 1 osutatud eeskirjad peavad vastama lõikes 4 sätestatud tingimustele ja määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõike 2 punktis c osutatud geograafilisest piirkonnast pärinevad osalised peavad nende suhtes eelnevalt kokku leppima. Nimetatud kokkulepe sõlmitakse vähemalt kahe kolmandiku piimatootjate või nende esindajatega, kes kasutavad vähemalt kahte kolmandikku toorpiimast, millest toodetakse lõikes 1 osutatud juustu, ja vajaduse korral vähemalt kahe kolmandiku selle juustu tootjatega, kes toodavad vähemalt kaks kolmandikku juustust määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõike 2 punktis c osutatud geograafilises piirkonnas.

3. Lõike 1 kohaldamisel seoses kaitstud geograafilise tähisega juustuga on juustu spetsifikaadis märgitud toorpiima geograafiline päritolupiirkond sama kui selle juustu geograafiline piirkond, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõike 2 punktis c.

4. Lõikes 1 osutatud eeskirjad:

a) hõlmavad üksnes asjaomase toote pakkumise reguleerimist ja nende eesmärk on viia juustu pakkumine kooskõlla nõudlusega;

b) on kohaldatavad ainult asjaomase toote suhtes;

c) võidakse teha siduvaks mitte rohkem kui kolmeks aastaks ja neid võidakse selle ajavahemiku järel taotluse alusel uuendada, nagu on osutatud lõikes 1;

d) ei kahjusta toodetega kauplemist, välja arvatud tooted, mille suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud eeskirju;

e) ei või puudutada asjaomase juustu esmaturustamisele järgnevaid tehinguid;

f) ei luba hindade kindlaksmääramist, sealhulgas juhul, kui hinnad määratakse juhindumiseks või soovitusena;

g) ei või muuta ülemäära suures ulatuses kättesaamatuks asjaomast toodet, mis muidu oleks kättesaadav;

h) ei põhjusta diskrimineerimist, ei takista uute ettevõtete tulekut turule ega mõjuta negatiivselt väiketootjaid;

i) aitavad kaasa asjaomase toote kvaliteedi säilitamisele ja/või arendamisele;

j) ei piira artikli 126c kohaldamist.

5. Lõikes 1 osutatud eeskirjad avaldatakse asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.

6. Liikmesriigid viivad läbi kontrolle, et tagada lõikes 4 sätestatud tingimuste järgimine, ja juhul kui pädevad riiklikud asutused avastavad, et neid tingimusi ei ole järgitud, tühistavad lõikes 1 osutatud eeskirjad.

7. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata lõikes 1 osutatud eeskirjade vastuvõtmisest. Komisjon teavitab liikmesriike eelnimetatud eeskirjadest teatamistest.

8. Komisjon võib igal ajal võtta vastu rakendusakte kus nõutakse, et liikmesriik peab kehtetuks tunnistama lõike 1 kohaselt vastu võetud eeskirjad, kui komisjon jõuab järeldusele, et need eeskirjad ei vasta lõikes 4 sätestatud tingimustele, takistavad või moonutavad konkurentsi olulisel osal siseturust või takistavad vaba kaubandust või seavad ohtu ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamise. Need rakendusaktid võetakse vastu ilma artikli 195 lõikes 2 või artikli 196b lõikes 2 osutatud menetlust kasutamata.

Artikkel 126e

Komisjoni volitused seoses piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonidega

1. Selle tagamiseks, et piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude eesmärgid ja vastutusvaldkonnad oleksid selgelt kindlaks määratud ning et aidata kaasa selliste organisatsioonide tegevuse tõhususele ilma neid liigselt koormamata, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 196a vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse:

a) tingimused riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide ja riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide liitude tunnustamiseks;

b) riikidevahelise koostöö korral asjaomaste konkurentsiasutuste poolt haldusabi andmist ja selle tingimusi käsitlevad eeskirjad;

c) täiendavad eeskirjad, millega reguleeritakse artikli 126c lõike 2 punktis c ja lõikes 3 osutatud läbirääkimistega hõlmatud toorpiima koguse arvutamist.

2. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega nähakse ette üksikasjalikud eeskirjad:

a) artiklites 126a ja 126b sätestatud tootjaorganisatsioonide ja nende liitude ning tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamise tingimuste rakendamiseks;

b) artikli 126c lõike 2 punktis f osutatud teatamise kohta;

c) komisjoni teavitamise kohta liikmesriikide poolt vastavalt artikli 126a lõike 4 punktile d, artikli 126b lõike 3 punktile e, artikli 126c lõikele 8 ja artikli 126d lõikele 7;

d) riikidevahelise koostöö korral antava haldusabiga seotud menetluste kohta.

Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 196b lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

▼B

III

jagu

Menetluseeskirjad

Artikkel 127

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva peatüki kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige üksikute sektorite tootja-, tootmisharudevaheliste ja ettevõtjate organisatsioonide tunnustamise tingimused ja korra, sealhulgas:

a) selliste organisatsioonide konkreetsed eesmärgid;

b) selliste organisatsioonide põhikirjad;

c) selliste organisatsioonide tegevused;

d) erandid artiklites 122, 123 ja 125 sätestatud nõuetest;

▼M3

da) vajaduse korral eeskirjad, mis käsitlevad riikidevahelisi tootjaorganisatsioone ja riikidevahelisi tootjaorganisatsioonide liitusid, sealhulgas riikidevahelise koostöö korral asjaomaste pädevate asutuste poolt antavat haldusabi käsitlevad eeskirjad;

▼B

e) vajadusel tootmisharudevahelise organisatsioonina tunnustamise mis tahes mõju.

III

OSA

KAUBANDUS KOLMANDATE RIIKIDEGA

PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 128

Üldpõhimõtted

Kui käesolevas määruses või vastavalt sellele vastuvõetud sätetes ei ole sätestatud teisiti, on kolmandate riikidega kauplemisel keelatud:

a) nõuda tasusid, mis on toimelt samaväärsed tollimaksuga;

b) kohaldada koguselisi piiranguid või nendega samaväärse toimega meetmeid.

Artikkel 129

Kombineeritud nomenklatuur

Käesoleva määrusega hõlmatud toodete tariifse klassifitseerimise suhtes kohaldatakse kombineeritud nomenklatuuri tõlgendamise üldeeskirju, mis on sätestatud nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) ( 82 ) I lisas (edaspidi “kombineeritud nomenklatuur”), ja selle rakendamise erieeskirju. ►M10 Käesoleva määruse, sealhulgas vajaduse korral III ja XIb lisa määratluste kohaldamisest tulenev tariifinomenklatuur moodustab osa ühtsest tollitariifistikust. ◄

PEATÜKK

Import

jagu

Impordilitsentsid

Artikkel 130

Impordilitsentsid

1. Ilma et see piiraks selliste juhtude kohaldamist, mil käesoleva määruse kohaselt nõutakse impordilitsentsi, võib komisjon nõuda impordilitsentsi esitamist järgmiste sektorite ühe või mitme toote ühendusse importimisel:

a) teravili;

b) riis;

c) suhkur;

d) seemned;

e) oliiviõli ja lauaoliivid: tooted, mille CN-kood on 1509, 1510 00, 0709 90 39, 0711 20 90, 2306 90 19, 1522 00 31 ja 1522 00 39;

f) lina ja kanep: kanepi puhul;

▼M3

fa) puu- ja köögivili;

fb) töödeldud puu- ja köögivili;

▼B

g) banaanid;

▼M10

ga) vein;

▼B

h) elustaimed;

i) veise- ja vasikaliha;

j) piim ja piimatooted;

k) sealiha;

l) lamba- ja kitseliha;

m) munad;

n) linnuliha;

o) põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol.

2. Komisjon võtab lõike 1 kohaldamisel arvesse impordilitsentside vajadust asjaomaste turgude korraldamisel ja eelkõige kõnealuste toodete impordi üle järelevalve pidamisel.

Artikkel 131

Litsentside väljaandmine

Liikmesriigid annavad impordilitsentsi igale taotlejale, sõltumata tema asukohast ühenduses, kui nõukogu määruses või muus nõukogu õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti ning ilma et see piiraks käesoleva peatüki kohaldamiseks võetud meetmeid.

Artikkel 132

Kehtivus

Impordilitsentsid kehtivad kogu ühenduses.

Artikkel 133

Tagatis

1. Kui komisjon ei ole ette näinud teisiti, antakse litsentse välja tagatise alusel, millega garanteeritakse toodete importimine litsentsi kehtivusajal.

2. Kui litsentsi kehtivusajal importi ei toimu või toimub ainult osaliselt, jääb tagatise esitaja tagatisest täielikult või osaliselt ilma, välja arvatud vääramatu jõu korral.

▼M10

Artikkel 133a

Eritagatis veinisektoris

1. Kui CN-koodide 2009 61, 2009 69 ja 2204 30 alla kuuluvate mahlade ja viinamarjavirrete suhtes kohaldatavad ühise tollitariifistiku maksumäärad sõltuvad toote impordihinnast, kontrollitakse kõnealuse hinna õigsust iga kaubasaadetise kontrollimisega või võttes aluseks kauba kindla väärtuse importimisel, mille komisjon arvutab samade toodete päritolumaade hinnanoteeringute alusel.

Kui kõnealuse kaubasaadetise deklareeritud hind piiril on kõrgem kui kõnealuse kauba kindel väärtus importimisel, millele on liidetud komisjoni kehtestatud protsendimäär, mis ei tohi ületada kõnealust kindlat väärtust rohkem kui 10 %, nõutakse kõnealuse väärtuse põhjal kindlaksmääratud imporditollimaksudega võrdse tagatise esitamist.

Kui kaubasaadetise hinda piiril ei deklareerita, oleneb ühise tollitariifistiku kohaldamine kauba kindlast väärtusest importimisel või tolliõigusaktide asjakohaste sätete kohaldamisest komisjoni poolt kindlaks määratud tingimuste alusel.

2. Kui XVb lisa punktides B.5 ja C osutatud nõukogu kehtestatud erandeid kohaldatakse importtoodete suhtes, esitavad importijad määratud tolliasutusele nende toodete kohta tagatise vabasse ringlusse lubamise ajal. Tagatis vabastatakse, kui importija tõendab selle liikmesriigi tollile, kus tooted vabasse ringlusse lubati, et viinamarjavirdest valmistati viinamarjamahla, mida kasutati muudes toodetes väljaspool veinisektorit, või veini valmistamise korral, et see on nõuetekohaselt märgistatud.

▼B

Artikkel 134

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva jao kohaldamist, sealhulgas litsentside kehtivustingimusi ja tagatise määra käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad.

jagu

Imporditollimaksud

Artikkel 135

Imporditollimaksud

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse artiklis 1 nimetatud toodete suhtes ühise tollitariifistiku imporditollimaksu määrasid.

Artikkel 136

Teravilja imporditollimaksu arvutamine

1. Olenemata artiklist 135 võrdub CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex100190 99 (kõrge kvaliteediga pehme nisu), 1002 00 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete, välja arvatud hübriidkülviseemned, imporditollimaks nende toodete suhtes impordi korral kohaldatava sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, miinus kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See tollimaks ei tohi siiski ületada kombineeritud nomenklatuuri alusel kindlaksmääratud kokkuleppelist tollimaksumäära.

2. Lõikes 1 viidatud imporditollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealuses lõikes viidatud toodetele regulaarselt tüüpilised CIF-impordihinnad.

Artikkel 137

Kooritud riisi imporditollimaksu arvutamine

1. Olenemata artiklist 135 määrab komisjon ilma artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita CN-koodi 1006 20 alla kuuluva kooritud riisi imporditollimaksu kindlaks kümne päeva jooksul pärast asjaomase võrdlusperioodi lõppu vastavalt XVII lisa punktile 1.

Komisjon määrab ilma artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita kindlaks uue kohaldatava tollimaksu, kui nimetatud lisa kohaselt tehtud arvutused osutavad vajadusele seda muuta. Kuni uue maksumäära kindlaksmääramiseni kohaldatakse varem kindlaksmääratud maksumäära.

2. XVII lisa punktis 1 osutatud impordi arvutamisel võetakse arvesse koguseid, mille importimiseks CN-koodi 1006 20 alla kuuluva kooritud riisi, välja arvatud artiklis 138 osutatud basmati riisi- impordilitsentse asjaomasel võrdlusperioodil välja anti.

3. Aastakvoot on 449 678 tonni. Iga turustusaasta osakvoot vastab poolele aastakvoodist.

Artikkel 138

Kooritud basmati riisi imporditollimaksu arvutamine

Olenemata artiklist 135 kohaldatakse XVIII lisas loetletud basmati riisi sortide suhtes, mille CN-kood on 1006 20 17 ja 1006 20 98, komisjoni kindlaksmääratud tingimustel nullmääraga imporditollimaksu.

Artikkel 139

Kroovitud riisi imporditollimaksu arvutamine

1. Olenemata artiklist 135 määrab komisjon ilma artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita kindlaks CN-koodi 1006 30 alla kuuluva poolkroovitud või kroovitud riisi imporditollimaksu kümne päeva jooksul pärast asjaomase võrdlusperioodi lõppu vastavalt XVII lisa punktile 2.

2. XVII lisa punktis 2 osutatud impordi arvutamisel võetakse arvesse koguseid, mille importimiseks CN-koodi 1006 30 alla kuuluva poolkroovitud või kroovitud riisi impordilitsentse asjaomasel võrdlusperioodil välja anti.

Artikkel 140

Purustatud riisi imporditollimaksu arvutamine

Olenemata artiklist 135 on CN-koodi 1006 40 00 alla kuuluva purustatud riisi imporditollimaks 65 eurot tonni kohta.

▼M3

Artikkel 140a

Piiril kehtiva hinna süsteem puu- ja köögiviljasektoris ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoris

1. Kui ühise tollitariifistiku tollimaksumäära kohaldamine sõltub imporditud saadetise hinnast piiril, kontrollitakse selle hinna tõepärasust, kasutades kauba väärtust importimisel, mille arvutab toodete ja päritolumaade kaupa välja komisjon, lähtudes liikmesriikide tüüpilistel imporditurgudel või vajaduse korral muudel turgudel kehtivate toote hindade kaalutud keskmisest.

Põhiliselt töötlemiseks imporditavate saaduste ja toodete puhul piiril kehtiva hinna kontrollimiseks võib komisjon siiski vastu võtta erisätteid.

2. Kui kõnealuse kaubasaadetise deklareeritud hind piiril on kõrgem kui kauba kindel väärtus importimisel, millele on liidetud komisjoni kehtestatud protsendimäär, mis ei tohi ületada kõnealust kindlat väärtust rohkem kui 10 % võrra, nõutakse nimetatud kindla väärtuse põhjal määratud imporditollimaksudega võrduva tagatise esitamist.

3. Kui kõnealuse kaubasaadetise hinda piiril tollivormistusel ei deklareerita, sõltub ühise tollitariifistiku tollimaksumäärade kohaldamine kaupade kindlast väärtusest importimisel või tollialaste õigusaktide asjakohaste sätete kohaldamisest tingimustel, mis määratakse kindlaks komisjoni poolt.

▼B

Artikkel 141

Täiendavad imporditollimaksud

▼M3

1. ►M10 Täiendavat imporditollimaksu kohaldatakse artiklites 135–140a sätestatud maksumäära alusel teravilja-, riisi- ja suhkrusektori, puu- ja köögiviljasektori, töödeldud puu- ja köögivilja sektori, veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoote-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna-, linnuliha- ja banaanisektori ühe või mitme toote ning ka viinamarjamahla ja viinamarjavirde impordi puhul, et vältida või kõrvaldada nende toodete impordist ühenduse turule avalduvat ebasoodsat mõju, kui: ◄

▼B

a) imporditakse hinnaga, mis on ühenduse poolt WTOle teatatud hinnast (“käivitushinnast”) madalam, või

b) impordi maht ületab mis tahes aastal teatava taseme (“käivituskoguse”).

Käivituskogus põhineb turulepääsu võimalustel, mida asjakohasel juhul määratletakse impordi protsendina kolme eelmise aasta vastavast sisetarbimisest.

2. Täiendavaid imporditollimakse ei kehtestata, kui import tõenäoliselt ühenduse turgu ei häiri või kui nende mõju oleks kavandatava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.

3. Lõike 1 punkti a kohaldamisel määratakse impordihinnad kindlaks kõnealuse kaubasaadetise CIF-impordihinna alusel.

CIF-impordihindu kontrollitakse kõnealuse toote tüüpiliste maailmaturu- või ühenduse impordituru hindade alusel.

Artikkel 142

Imporditollimaksude peatamine suhkrusektoris

Komisjon võib täielikult või osaliselt peatada imporditollimaksud järgmiste toodete teatavate koguste suhtes, et tagada artikli 62 lõikes 2 osutatud toodete tootmiseks vajalik pakkumine:

a) CN-koodi 1701 alla kuuluv suhkur;

b) CN-koodide 1702 30 10, 1702 40 10, 1702 60 10 ja 1702 90 30 alla kuuluv isoglükoos.

Artikkel 143

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva jao kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, milles käsitletakse eelkõige järgmist:

a) artikli 136 osas:

i) kõrge kvaliteediga pehmele nisule esitatavad miinimumnõuded;

ii) arvessevõetavad hinnanoteeringud;

iii) võimalus teavitada vajaduse korral ettevõtjaid kohaldatavast tollimaksust konkreetsetel juhtudel enne kõnealuste kaubasaadetiste saabumist.

b) artikli 141 osas tooted, mille suhtes kohaldatakse täiendavaid imporditollimakse, ja muud nimetatud artikli lõike 1 kohaldamiseks vajalikud kriteeriumid.

III

jagu

Impordikvootide haldamine

Artikkel 144

Tariifikvoodid

1. Artiklis 1 nimetatud toodete impordi tariifikvoodid, mis tulenevad asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest või mis tahes muust nõukogu aktist, avab ja neid haldab komisjon vastavalt enda poolt vastuvõetud üksikasjalikele eeskirjadele.

2. Tariifikvoote hallatakse viisil, millega välditakse asjaomaste ettevõtjate diskrimineerimist, kasutades ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni või mõnda muud asjakohast meetodit:

a) meetod, mis põhineb taotluste saabumise kronoloogilisel järjekorral (põhimõttel “kes ees, see mees”);

b) meetod, millega jaotatakse kvoodid taotluste esitamisel taotletud koguste alusel (“üheaegse läbivaatamise meetodit” kasutades);

c) meetod, mis põhineb tavapärase kaubanduse struktuuri arvessevõtmisel (“vanade olijate / uute taotlejate meetodit” kasutades).

3. Vastuvõetud haldusmeetodi puhul võetakse vajaduse korral arvesse ühenduse turu tarnevajadusi ja selle turu tasakaalu kindlustamise vajadust.

Artikkel 145

Tariifikvootide avamine

Komisjon sätestab aasta tariifikvoodid, mis on vajaduse korral aasta lõikes sobivalt jaotatud, ning määrab kindlaks kasutatava haldusmeetodi.

Artikkel 146

Erieeskirjad

1. CN-koodide 0202 20 30, 0202 30 ja 0206 29 91 alla kuuluva töötlemiseks mõeldud külmutatud veise- ja vasikaliha 54 703 tonni impordikvoodi puhul võib nõukogu asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras ette näha, et kogu kõnealune kvoot või osa sellest hõlmab samaväärseid kvaliteetliha koguseid, mis vastavad ümberarvestuskursile 4,375.

2. Hispaaniasse 2 000 000 tonni maisi ja 300 000 tonni sorgo importimise tariifikvoodi ning Portugali 500 000 tonni maisi importimise tariifikvoodi korral sisaldavad artiklis 148 osutatud üksikasjalikud eeskirjad ka sätteid, mida on vaja tariifikvoodiimpordiks, ning vajaduse korral asjaomaste liikmesriikide makseasutuste imporditud koguste riiklikuks ladustamiseks ja realiseerimiseks nende liikmesriikide turul.

Artikkel 147

Banaanide tariifimäärad

Käesolevat peatükki kohaldatakse, ilma et see piiraks nõukogu määruse (EÜ) nr 1964/2005 ( 83 ) kohaldamist.

Artikkel 148

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva jao rakendamise üksikasjalikud eeskirjad, milles käsitletakse eelkõige järgmist:

a) tagatisi, mis kinnitavad toote iseloomu, lähtekohta ja päritolu;

b) punktis a nimetatud tagatiste tõendamiseks kasutatava dokumendi tunnustamist;

c) impordilitsentside väljaandmise tingimusi ja nende kehtivusaega.

jagu

Teatavaid tooteid käsitlevad erisätted

alajagu

Teravilja- ja riisisektori impordi erisätted

Artikkel 149

Teraviljasegude import

I lisa I osa punktides a ja b loetletud teraviljadest koosnevate segude suhtes kohaldatav imporditollimaks kehtestatakse järgmiselt:

a) kahe sellise teravilja segu korral kohaldatakse imporditollimaksu, mis kehtib:

i) ülekaalus oleva teraviljakomponendi kohta, kui see teraviljakomponent moodustab vähemalt 90 % segu kaalust;

ii) teraviljakomponendi kohta, millelt tuleb tasuda kõrgem imporditollimaks, kui kumbki teraviljakomponent ei moodusta vähemalt 90 % segu kaalust;

b) kui segu koosneb rohkem kui kahest sellisest teraviljast ja kui rohkem kui üht teravilja on üle 10 % segu kaalust, kohaldatakse segu suhtes imporditollimaksuna selliste teraviljade kohta kehtivatest impordimaksudest kõige kõrgemat, isegi kui kahel või enamal neist on ühesuurune imporditollimaks.

Kui ainult üks teraviljakomponent moodustab üle 10 % segu kaalust, kohaldatakse selle teravilja kohta kehtivat imporditollimaksu;

c) kõikidel muudel juhtudel peale punktides a ja b sätestatu kohaldatakse imporditollimaksuna segus sisalduvate teraviljade kohta kehtivatest imporditollimaksudest kõige kõrgemat, isegi kui kahel või enamal neist on ühesuurune imporditollimaks.

Artikkel 150

Teravilja- ja riisisegude import

I lisa I osa punktides a ja b loetletud ühest või mitmest teraviljast ning I lisa II osa punktides a ja b loetletud ühest või mitmest tootest koosnevate segude suhtes kohaldatakse imporditollimaksu, mis kehtib kõige kõrgema imporditollimaksuga teraviljakomponendi või toote kohta.

Artikkel 151

Riisisegude import

Eri töötlemisrühmadesse või -etappidesse kuuluvast riisist või sellistest riisisortidest, mis kuuluvad ühte või mitmesse erinevasse töötlemisrühma või -etappi, ning purustatud riisist koosnevate segude suhtes kohaldatakse imporditollimaksu, mis kehtib:

a) ülekaalus oleva komponendi kohta, kui see komponent moodustab vähemalt 90 % segu kaalust;

b) komponendi kohta, millelt tuleb tasuda kõige kõrgemat impordimaksu, kui ükski komponent ei moodusta vähemalt 90 % segu kaalust.

Artikkel 152

Tariifse klassifitseerimise kohaldatavus

Kui artiklites 149–141 sätestatud imporditollimaksu kindlaksmääramise meetodit ei saa nendes artiklites osutatud segude suhtes kohaldada, tuleb kohaldada nende segude tariifsest klassifikatsioonist tulenevat imporditollimaksu.

alajagu

Suhkru impordi sooduskord

Artikkel 153

Traditsiooniline tarnevajadus rafineerimiseks

▼M3

1. Kindlaksmääratud traditsiooniline tarnevajadus ühenduses suhkru rafineerimiseks on 2 424 735 tonni turustusaasta kohta, väljendatuna valge suhkruna.

▼B

Turustusaastal 2008/2009 jaotatakse traditsiooniline tarnevajadus järgmiselt:

a) 198 748 tonni Bulgaaria jaoks;

b) 296 627 tonni Prantsusmaa jaoks;

c) 100 000 tonni Itaalia jaoks;

d) 291 633 tonni Portugali jaoks;

e) 329 636 tonni Rumeenia jaoks;

f) 19 585 tonni Sloveenia jaoks;

g) 59 925 tonni Soome jaoks;

h) 1 128 581 tonni Ühendkuningriigi jaoks.

2. Lõike 1 esimeses lõigus osutatud traditsioonilist tarnevajadust suurendatakse 65 000 tonni võrra. See kogus on antud toor-roosuhkru kohta ja see reserveeritakse turustusaastaks 2008/2009 Portugali ainsa 2005. aastal töötanud suhkrupeedi töötlemise tehase jaoks. Kõnealust töötlemistehast loetakse täiskoormusega rafineerimistehaseks.

3. Rafineerimiseks ette nähtud suhkru impordilitsentse väljastatakse ainult täiskoormusega rafineerimistehastele, tingimusel et asjaomased kogused ei ületa koguseid, mida tohib importida lõikes 1 osutatud traditsioonilise tarnevajaduse raames. Kõnealuseid litsentse võib üle kanda ainult täiskoormusega rafineerimistehaste vahel ning litsentside kehtivus lõpeb selle turustusaasta lõpul, milleks need on väljastatud.

Käesolevat lõiget kohaldatakse turustusaasta 2008/2009 ning iga järgneva turustusaasta esimese kolme kuu suhtes.

4. Imporditollimaksude kohaldamine rafineerimiseks mõeldud roosuhkru suhtes, mis kuulub CN-koodi 1701 11 10 alla ja on pärit XIX lisas loetletud riikidest, peatatakse lisakoguse suhtes, mida on vaja täiskoormusega rafineerimistehaste piisava varustatuse tagamiseks turustusaastal 2008/2009.

Lisakoguse määrab kindlaks komisjon, lähtudes lõikes 1 osutatud traditsioonilise tarnevajaduse ja asjaomase turustusaasta rafineerimiseks mõeldud suhkru tarneprognoosi vahelisest tasakaalust. Komisjon võib turustusaasta jooksul seda tasakaalu muuta, lähtudes ajaloolisest kindlaksmääratud hinnangust tarbimiseks mõeldud toorsuhkru kohta.

Artikkel 154

Garanteeritud hind

1. AKV/India suhkru garanteeritud hind kehtib standardkvaliteediga toorsuhkru ja valge suhkru impordi korral järgmistest riikidest:

a) vähim arenenud riigid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 980/2005 ( 84 ) artiklites 12 ja 13 kehtestatud korrale;

b) XIX lisas loetletud riigid artikli 153 lõikes 3 osutatud lisakoguse puhul.

2. Garanteeritud hinnaga suhkru impordilitsentside taotlustele tuleb lisada ekspordiriigi ametiasutuste väljastatud ekspordilitsents, mis tõendab suhkru vastavust asjaomaste lepingutega ette nähtud eeskirjadele.

Artikkel 155

Suhkruprotokollist tulenevad kohustused

Komisjon võib võtta meetmeid tagamaks, et AKV/India suhkur imporditakse ühendusse AKV-EÜ partnerluslepingu V lisa protokollis nr 3 ning Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahel sõlmitud roosuhkrut käsitlevas lepingus sätestatud tingimustel. Kõnealused meetmed võivad vajadusel kalduda kõrvale käesoleva määruse artiklist 53.

Artikkel 156

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva alajao kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad eelkõige selleks, et täita rahvusvahelisi lepinguid. Need võivad hõlmata XIX lisa muudatusi.

III

alajagu

Kanepi impordi erisätted

Artikkel 157

Kanepi import

1. Järgmisi tooteid võib ühendusse importida üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) CN-koodi 5302 10 00 alla kuuluv harilik kanep vastab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 52 ette nähtud tingimustele;

b) CN-koodi ex120799 15 alla kuuluvate külvamiseks ette nähtud kanepisortide seemnega on kaasas tõend selle kohta, et tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 52 kohaselt kindlaks määratud piirnormi;

c) CN-koodi 1207 99 91 alla kuuluvaid muuks otstarbeks kui külvamiseks ette nähtud kanepiseemneid impordivad üksnes liikmesriigi heakskiidu saanud importijad, tagamaks, et neid seemneid ei kasutata külvamiseks.

2. Ilma et see piiraks komisjoni poolt käesoleva määruse artikli 194 kohaselt vastuvõetavaid võimalikke erisätteid, tuleb käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b nimetatud toodete ühendusse importimisel kontrollida, kas käesoleva artikli lõike 1 tingimused on täidetud.

3. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira nende piiravamate sätete kohaldamist, mille liikmesriigid on vastu võtnud kooskõlas asutamislepinguga ja WTO põllumajanduslepingust tulenevate kohustustega.

alajagu

Humala impordi erisätted

Artikkel 158

Humala import

1. Humalasektori tooteid võib kolmandatest riikidest importida üksnes juhul, kui nende kvaliteedistandardid on vähemalt samaväärsed ühenduses koristatud sarnaste saaduste või nendest saadustest valmistatud toodete kvaliteedistandarditega.

2. Tooteid käsitletakse lõikes 1 osutatud standardile vastavatena, kui nendega on kaasas päritoluriigi ametiasutuse väljastatud tõend, mis on tunnistatud samaväärseks artiklis 117 osutatud sertifikaadiga.

Humalapulbri, suurema lupuliinisisaldusega humalapulbri, humalaekstrakti ja segatud humalatoodete puhul võib tõendi samaväärseks tunnistada üksnes juhul, kui nende toodete alfahappe sisaldus ei ole madalam kui nende valmistamiseks kasutatud humala alfahappe sisaldus.

Nende tõendite samaväärsust kontrollitakse komisjoni vastuvõetud üksikasjalike eeskirjade järgi.

▼M10

alajagu

Veini impordi erisätted

Artikkel 158a

Veini impordi erinõuded

1. Kui ei ole sätestatud teisiti, eelkõige asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutes, kohaldatakse käesoleva määruse II osa II jaotise I peatüki Ia jao I alajaoga ning artikli 113d lõikega 1 ette nähtud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid ning märgistust käsitlevaid sätteid CN-koodide 2009 61, 2009 69 ja 2204 alla kuuluvate ühendusse imporditavate toodete suhtes.

2. Kui asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutes ei ole sätestatud teisiti, toodetakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tooteid kooskõlas Rahvusvahelise Veiniameti soovitatud ja avaldatud või käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete kohaselt ühenduse lubatud veinivalmistustavadega.

3. Lõikes 1 osutatud toodete importimisel tuleb esitada:

a) lõigetes 1 ja 2 osutatud tingimuste täitmist tõendav sertifikaat, mille koostab komisjoni avaldatavasse loetellu kantud pädev asutus toote päritolumaal;

b) toote päritolumaa määratud asutuse või osakonna koostatud analüüsiaruanne, kui toode on mõeldud otsetarbimiseks.

4. Komisjon võtab vastu käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.

▼B

jagu

Kaitse ja seestöötlemine

Artikkel 159

Kaitsemeetmed

1. Komisjon võtab kaitsemeetmed ühendusse impordi vastu vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 ning kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ) nr 519/94 ( 85 ) ja (EÜ) nr 3285/94 ( 86 ).

2. Kui nõukogu muude õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti, võtab komisjon asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes ette nähtud kaitsemeetmed ühendusse impordi vastu vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

3. Komisjon võib võtta lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmed liikmesriigi taotlusel või omal algatusel ilma artikli 195 lõikes 1 nimetatud komitee abita. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, võtab ta sellekohase otsuse vastu viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist.

Liikmesriikidele teatatakse nendest meetmetest ja neid kohaldatakse viivitamata.

Iga liikmesriik võib komisjoni poolt vastavalt lõigetele 1 ja 2 võetud otsused esitada nõukogule viie tööpäeva jooksul alates nende teatavakstegemise päevast. Nõukogu koguneb viivitamata. Ühe kuu jooksul alates otsuse nõukogule edastamise kuupäevast võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega neid muuta või tühistada.

4. Kui komisjon leiab, et lõike 1 või 2 kohaselt võetud kaitsemeedet tuleks muuta või see tuleks tühistada, toimib ta järgmiselt:

a) kui meetme kehtestas nõukogu, teeb komisjon nõukogule ettepaneku meedet muuta või see tühistada. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega;

b) kõikidel muudel juhtudel muudab ühenduse kaitsemeedet või tühistab selle komisjon ilma artikli 195 lõikes 1 nimetatud komitee abita.

Artikkel 160

Seestöötlemise tolliprotseduuri peatamine

▼M3

1. ►M10 Kui seestöötlemise kord häirib või võib häirida ühenduse turgu, võib komisjon liikmesriigi taotluse põhjal või omal algatusel täielikult või osaliselt peatada seestöötlemise tolliprotseduuri teravilja-, riisi-, suhkru-, oliiviõli ja lauaoliivide, puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögivilja, veini-, veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoodete-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna-, linnuliha- ja põllumajandusliku päritolu etüülalkoholi sektori toodete suhtes. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, võtab ta sellekohase otsuse vastu viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist. ◄

▼B

Liikmesriikidele teatatakse nendest meetmetest ja neid kohaldatakse viivitamata.

Iga liikmesriik võib komisjoni poolt esimese lõigu kohaselt võetud meetmed esitada nõukogule viie tööpäeva jooksul alates nende teatavakstegemise päevast. Nõukogu koguneb viivitamata. Ühe kuu jooksul alates meetmete nõukogule edastamise kuupäevast võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega meetmeid muuta või need tühistada.

2. Ühise turukorralduse nõuetekohaseks toimimiseks vajalikus ulatuses võib nõukogu asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt tegutsedes täielikult või osaliselt keelata seestöötlemise tolliprotseduuri kasutamise lõikes 1 nimetatud toodete suhtes.

III

PEATÜKK

Eksport

jagu

Ekspordilitsentsid

Artikkel 161

Ekspordilitsentsid

1. Ilma et see piiraks selliste juhtude kohaldamist, mil käesoleva määruse kohaselt nõutakse ekspordilitsentsi, võib komisjon nõuda ekspordilitsentsi esitamist järgmiste sektorite ühe või mitme toote ühendusest eksportimisel:

a) teravili;

b) riis;

c) suhkur;

d) oliiviõli ja lauaoliivid: I lisa VII osa punktis a osutatud oliiviõli osas;

▼M3

da) puu- ja köögivili;

db) töödeldud puu- ja köögivili;

▼M10

dc) vein;

▼B

e) veise- ja vasikaliha;

f) piim ja piimatooted;

g) sealiha;

h) lamba- ja kitseliha;

i) munad;

j) linnuliha;

k) põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol.

Komisjon võtab esimese lõigu kohaldamisel arvesse ekspordilitsentside vajadust asjaomaste turgude korraldamisel ja eelkõige kõnealuste toodete ekspordi üle järelevalve pidamisel.

2. Artikleid 131–133 kohaldatakse mutatis mutandis.

3. Komisjon võtab vastu lõigete 1 ja 2 kohaldamist, sealhulgas litsentside kehtivustingimusi ja tagatise määra käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad.

jagu

Eksporditoetused

Artikkel 162

Eksporditoetuste ulatus

1. Maailmaturu noteeringutel või hindadel põhineva ekspordi võimaldamiseks vajalikul määral ja asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevates piirides võib maailmaturu noteeringute või hindade ja ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega järgmiste toodete puhul:

a) järgmiste sektorite tooted, mida eksporditakse töötlemata kujul:

i) teravili;

ii) riis;

iii) suhkur: I lisa III osa punktides b, c, d ja g loetletud toodete osas;

iv) veise- ja vasikaliha;

v) piim ja piimatooted;

vi) sealiha;

vii) munad;

viii) linnuliha;

b) punkti a alapunktides i, ii, iii, v ja vii loetletud tooted, mida eksporditakse XX ja XXI lisa loetletud kaupade kujul.

Piima ja piimatoodete puhul, mida eksporditakse XX lisa IV osas loetletud toodetena, võib eksporditoetust anda üksnes I lisa XVI osa punktides a–e ja g loetletud toodete puhul.

2. XX ja XXI lisa loetletud töödeldud kaupade kujul eksporditavate toodete eksporditoetused ei või olla suuremad kui eksporditoetused samade toodete puhul, mida eksporditakse töötlemata kujul.

3. Kui on vaja arvesse võtta teatavate teraviljast saadud piiritusjookide tootmise eripärasid, võib komisjon lõigetes 1 ja 2 osutatud eksporditoetuste andmise kriteeriume ning järelevalve korda kohandada vastavalt konkreetsele olukorrale.

Artikkel 163

Eksporditoetuse jaotamine

Kogused, mida võib eksporditoetusega eksportida, määratakse meetodiga, mis:

a) on kõige asjakohasem toote iseloomu ja kõnealuse turusituatsiooni seisukohalt ning mis võimaldab olemasolevate vahendite kõige tulemuslikumat kasutamist, võttes arvesse ühenduse ekspordi tõhusust ja korraldust, põhjustamata sealjuures asjaomaste ettevõtjate diskrimineerimist, eelkõige suurte ja väikeste ettevõtjate vahel;

b) on ettevõtjate jaoks haldusnõudeid arvesse võttes halduslikult kõige vähem koormav;

c) väldib igasugust diskrimineerimist asjaomaste ettevõtjate vahel.

Artikkel 164

Eksporditoetuse kindlaksmääramine

1. Eksporditoetused on kogu ühenduses ühesuurused. Need võivad erineda vastavalt sihtkohale, eriti kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

2. Toetused määrab kindlaks komisjon.

Toetusi võib kindlaks määrata:

a) korrapäraste ajavahemike järel;

b) pakkumismenetluse kaudu toodete jaoks, mille puhul selline kord oli ette nähtud enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva vastavalt artikli 204 lõikele 2;

Nende toodete loetelu, mille puhul antakse eksporditoetust, ning toetuse suurus määratakse kindlaks vähemalt kord kolme kuu jooksul, kui seda ei määrata pakkumismenetluse kaudu. Toetuse suurus võib jääda muutumatuks rohkem kui kolmeks kuuks ja vajaduse korral võib komisjon seda liikmesriigi taotlusel või omal algatusel ilma artikli 195 lõikes 1 nimetatud komitee abita vahepeal muuta.

3. Teatava toote jaoks toetuse määramisel võetakse arvesse üht või mitut järgmist asjaolu:

a) olemasolevat olukorda ja tulevikusuundumusi, pidades silmas:

— selle toote hindu ja kättesaadavust ühenduse turul;

— selle toote hindu maailmaturul;

b) turu ühise korralduse eesmärke, milleks on tasakaalu ning hindade ja kaubanduse loomuliku arengu tagamine turul;

c) vajadust vältida häireid, mis võivad põhjustada pikaajalise tasakaalutuse nõudmise ja pakkumise vahel ühenduse turul;

d) kavandatava ekspordi majanduslikku aspekti;

e) asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevaid piiranguid;

f) vajadust tasakaalustada ühenduse põhiliste põllumajandustoodete kasutamine kolmandatesse riikidesse eksporditavate kaupade tootmisel ning nendest riikidest töötlemiseks sissetoodud toodete kasutamine;

g) kõige soodsamaid turustus- ja transpordikulusid ühenduse turgudelt ühenduse sadamatesse või muudesse ekspordikohtadesse, samuti kõnealuse kauba sihtriikidesse saatmise kulusid;

h) nõudlust ühenduse turul;

i) sealiha-, muna- ja linnulihasektori osas nende sektorite toodete ühenduses tootmiseks vajaliku söödateravilja koguse ühenduse hindade ja maailmaturu hindade erinevust.

4. Komisjon võib teravilja- ja riisisektori puhul kindlaks määrata eksporditoetuste suhtes kohaldatava korrigeeriva summa. Vajaduse korral võib komisjon ilma artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita korrigeerivaid summasid muuta.

Esimest lõiku võib kohaldada ka toodete suhtes, mis eksporditakse XX lisas loetletud kaupade kujul.

Artikkel 165

Ladustatud linnase eksporditoetus

Turustusaasta esimese kolme kuu jooksul kohaldatakse eelmise turustusaasta lõpus hoidlas olnud linnaste või sel ajal hoidlas olnud odrast valmistatud linnaste ekspordi suhtes toetust, mida oleks kõnealuse ekspordilitsentsi suhtes kohaldatud eksportimisele eelnenud turustusaasta viimasel kuul.

Artikkel 166

Teravilja eksporditoetuse kohandamine

Kui komisjon ei ole ette näinud teisiti, kohandatakse I lisa I osa punktides a ja b loetletud toodete jaoks vastavalt artikli 167 lõikele 2 kehtestatud toetust kooskõlas sekkumishinna igakuise kasvutasemega ja asjakohastel juhtudel kooskõlas kõnealuse hinna muutustega.

Esimest lõiku võib täielikult või osaliselt kohaldada I lisa I osa punktides c ja d loetletud toodete suhtes ning I lisa I osas osutatud toodete suhtes, mis on eksporditud kaupade kujul XX lisa I osa kohaselt. Sel juhul korrigeeritakse esimeses lõigus nimetatud kohandust, rakendades igakuisele sekkumishinna kasvule koefitsienti, mis väljendab suhet põhitoote koguse ning eksporditavas töödeldud tootes sisalduva või eksporditavas kaubas kasutatud põhitoote koguse vahel.

Artikkel 167

Eksporditoetuse andmine

1. Artikli 162 lõike 1 punktis a loetletud ja edasise töötlemiseta eksporditavate toodete puhul antakse eksporditoetust üksnes taotluse ja ekspordilitsentsi esitamisel.

2. Lõikes 1 osutatud toodete suhtes kohaldatakse toetusmäära, mis kehtis litsentsi taotlemise päeval või tulenes asjaomasest pakkumismenetlusest, ning diferentseeritud toetuse korral seda, mis kehtib nimetatud päeval:

a) litsentsil osutatud sihtkoha puhul või

b) kui see on asjakohane, tegeliku sihtkoha puhul, kui see erineb litsentsil osutatud sihtkohast; sel juhul ei või kohaldatav summa ületada litsentsil osutatud sihtkoha puhul kehtivat summat.

Käesolevas lõikes sätestatud paindlikkuse kuritarvitamise vältimiseks võib komisjon võtta asjakohaseid meetmeid.

3. Erandina lõikest 1 võib komisjon otsustada, et haudemunade ja ühepäevaste tibude korral võib litsentse anda tagantjärele.

4. Nõukogu määruse (EÜ) nr 3448/93 ( 87 ) artikli 16 lõikes 2 osutatud korras võidakse otsustada kohaldada lõikeid 1 ja 2 käesoleva määruse artikli 162 lõike 1 punktis b osutatud kaupade suhtes.

5. Komisjon võib teha lõigetest 1 ja 2 erandeid toodete puhul, mille eest makstakse eksporditoetust toiduabiprogrammide raames.

6. Toetust makstakse järgmiste asjaolude tõendamisel:

a) tooted on ühendusest eksporditud;

b) diferentseeritud toetuse korral on tooted jõudnud litsentsil osutatud sihtkohta või muusse sihtkohta, mille puhul oli määratud toetus, ilma et see piiraks lõike 2 punkti b kohaldamist.

Komisjon võib teha erandeid, kui sätestatakse tingimused, mis pakuvad samaväärseid tagatisi.

7. Komisjon võib ühe või mitme toote puhul kehtestada eksporditoetuse andmise lisatingimusi. Need tingimused võivad muu hulgas olla järgmised:

a) toetusi makstakse üksnes ühenduse päritolu toodete puhul;

b) importtoodete toetuse summa piirdub impordilt kogutud maksudega, kui need maksud on kehtivast toetusest väiksemad.

Artikkel 168

Elusloomade eksporditoetused veise- ja vasikalihasektoris

Veise- ja vasikalihasektori toodete osas peavad elusloomade eksporditoetuse andmisel ja maksmisel olema täidetud tingimused, mis on kehtestatud ühenduse õigusaktide sätetega, mis käsitlevad loomade heaolu ja eelkõige loomade kaitset transportimisel.

Artikkel 169

Ekspordipiirangud

Kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 sõlmitud lepingutest tulenevate koguseliste kohustuste järgimine tagatakse ekspordilitsentsidega, mida antakse välja lepingutes sätestatud võrdlusperioodideks, mis kehtivad kõnealuste toodete suhtes. WTO põllumajanduslepingust tulenevate kohustuste täitmisega seoses ei mõjuta võrdlusperioodi lõpp ekspordilitsentside kehtivust.

Artikkel 170

Rakenduseeskirjad

Komisjon võtab vastu käesoleva jao kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige:

a) nende eksporditavate koguste ümberjaotamise kohta, mida ei ole eraldatud või kasutatud;

b) eksporditoetuse saamiseks nõutava toodete kvaliteedi ning muude nõuete ja tingimuste kohta;

c) kontrolli kohta selle üle, kas toimingud, mis annavad õiguse toetuste ja muude eksporditehingutega seotud summade saamiseks, tegelikult toimuvad ning on tehtud korrektselt, sealhulgas füüsiline kontroll ja dokumentide kontroll.

Komisjon teeb XX lisasse kõik vajalikud muudatused, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 3448/93 artikli 8 lõike 2 esimeses lõigus nimetatud kriteeriume.

Üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad artikli 167 kohaldamist artikli 162 lõike 1 punktis b osutatud toodete suhtes, võetakse vastu määruse (EÜ) nr 3448/93 artikli 16 lõikes 2 sätestatud korras.

III

jagu

Piima- ja piimatootesektori ekspordikvootide haldamine

Artikkel 171

Kolmandate riikide avatud tariifikvootide haldamine

1. Kui kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 sõlmitud leping näeb piima ja piimatoodete jaoks ette kolmandas riigis avatud tariifikvoodi täielikku või osalist haldamist, võtab komisjon vastu kohaldatava haldusmeetodi ja selle meetodiga seonduvad üksikasjalikud eeskirjad.

2. Lõikes 1 osutatud tariifikvoote hallatakse viisil, millega välditakse asjaomaste ettevõtjate igasugust diskrimineerimist ning tagatakse asjaomaste kvootide alusel kättesaadavate võimaluste täielik kasutamine, kohaldades üht järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni või muud asjakohast meetodit:

a) meetod, mis põhineb taotluste saabumise kronoloogilisel järjekorral (põhimõttel “kes ees, see mees”);

b) meetod, millega jaotatakse kvoodid taotluste esitamisel taotletud koguste alusel (“üheaegse läbivaatamise meetodit” kasutades);

c) meetod, mis põhineb tavapärase kaubanduse struktuuri arvessevõtmisel (“vanade olijate / uute tulijate meetodit” kasutades).

jagu

Impordi erirežiim kolmandas riigis

Artikkel 172

Kolmandas riigis impordi erirežiimi alla kuuluvate toodete sertifikaadid

1. Kui eksporditakse tooteid, mis ühenduse poolt asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingute kohaselt võivad kolmandasse riiki importimisel kuuluda erirežiimi alla, kui teatavad tingimused on täidetud, annavad liikmesriikide pädevad asutused taotluse korral ja pärast asjakohast kontrolli välja tingimuste täitmist tõendava dokumendi.

2. Komisjon võtab vastu käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.

jagu

Elustaimede erisätted

Artikkel 173

Ekspordi miinimumhinnad

1. Iga CN-koodi 0601 10 alla kuuluva elustaimesektori toote kohta võib komisjon aegsasti enne turustusaasta algust määrata kindlaks ühe või mitu miinimumhinda ekspordiks kolmandatesse riikidesse.

Selliseid tooteid lubatakse eksportida üksnes kõnealuse toote jaoks kindlaksmääratud miinimumhinnaga võrdse või sellest kõrgema hinnaga.

2. Komisjon võtab vastu lõike 1 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, võttes arvesse asutamislepingu artikli 300 lõike 2 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi.

jagu

Välistöötlemine

Artikkel 174

Välistöötlemise tolliprotseduuri peatamine

1. ►M10 Kui välistöötlemise tolliprotseduur häirib või võib häirida ühenduse turgu, võib komisjon liikmesriigi taotluse põhjal või omal algatusel täielikult või osaliselt peatada välistöötlemise tolliprotseduuri teravilja-, riisi-, puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögivilja, veini-, veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lamba- ja kitseliha- ja linnulihasektori toodete suhtes. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, võtab ta sellekohase otsuse vastu viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist. ◄

Liikmesriikidele teatatakse nendest meetmetest ja neid kohaldatakse viivitamata.

Iga liikmesriik võib komisjoni poolt vastavalt lõikele 1 võetud meetmed esitada nõukogule viie tööpäeva jooksul alates nende teatavakstegemise päevast. Nõukogu koguneb viivitamata. Ühe kuu jooksul alates meetmete nõukogule edastamise kuupäevast võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega meetmeid muuta või need tühistada.

2. Ühise turukorralduse nõuetekohaseks toimimiseks vajalikus ulatuses võib nõukogu asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt tegutsedes täielikult või osaliselt keelata välistöötlemise tolliprotseduuri kasutamise lõikes 1 nimetatud toodete suhtes.

OSA

KONKURENTSIEESKIRJAD

PEATÜKK

Ettevõtjate suhtes kohaldatavad eeskirjad

▼M10

Artikkel 175

Asutamislepingu artiklite 81–86 kohaldamine

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse asutamislepingu artikleid 81–86 ja nende rakendussätteid ►M16 vastavalt käesoleva määruse artiklitele 176–177a ◄ kõikide asutamislepingu artikli 81 lõikes 1 ja artiklis 82 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuste suhtes, mis on seotud käesoleva määrusega hõlmatud toodete tootmise või nendega kauplemisega.

▼B

Artikkel 176

Erandid

1. Asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artiklis 175 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuse suhtes, mis on osa riigi turukorraldusest või mis on vajalikud asutamislepingu artiklis 33 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

Eelkõige ei kohaldata asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 ühe liikmesriigi põllumajandustootjate, põllumajandustootjate ühenduste või sellistest ühendustest moodustatud liitude kokkulepete, otsuste ja tegevuse suhtes, mis on seotud põllumajandussaaduste ja -toodete tootmise või müügiga või ühiste seadmete kasutamisega põllumajandussaaduste ja -toodete ladustamiseks, käitlemiseks või töötlemiseks, ning kui need ei kohusta kehtestama ühesuguseid hindu, välja arvatud siis, kui komisjon leiab, et seejuures välistatakse konkurents või ohustatakse asutamislepingu artikli 33 eesmärke.

2. Pärast konsulteerimist liikmesriikidega ning asjaomaste ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste ja kõikide teiste vajalikuks peetavate füüsiliste või juriidiliste isikute ärakuulamist on ainult komisjon, kelle otsuseid on pädev läbi vaatama Euroopa Kohus, volitatud avaldamisele kuuluva otsusega kindlaks määrama, millised kokkulepped, otsused ja tegevused vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Komisjon langetab sellise otsuse kas omal algatusel või mõne liikmesriigi pädeva asutuse või huvitatud ettevõtja või ettevõtjate ühenduse taotlusel.

3. Lõike 2 esimeses lõigus osutatud otsuses avaldatakse osapoolte nimed ja otsuse põhiline sisu. Seejuures tuleb arvesse võtta ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

▼M3

Artikkel 176a

Kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus puu- ja köögiviljasektoris

1. Asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 ei kohaldata tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mille eesmärk on käesoleva määruse artikli 123 lõike 3 punktis c osutatud tegevuse teostamine.

2. Lõiget 1 kohaldatakse ainult juhul, kui:

a) kokkulepetest, otsustest ja kooskõlastatud tegevusest on komisjonile teatatud;

b) komisjon ei leia kahe kuu jooksul pärast vajalike andmete saamist, et kõnealused kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus on ühenduse eeskirjadega vastuolus.

3. Kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevust ei või rakendada enne lõike 2 punktis b osutatud ajavahemiku lõppemist.

4. Igal juhul tunnistatakse ühenduse eeskirjadega vastuolus olevaks kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus, mis:

a) võivad põhjustada ühenduse turgude mis tahes vormis jaotamist;

b) võivad mõjutada turukorralduse nõuetekohast toimimist;

c) võivad tekitada konkurentsimoonutusi, mis ei ole vajalikud tootmisharudevahelise organisatsiooni tegevuse kaudu taotletavate ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks;

d) kätkevad hindade kindlaksmääramist, ilma et see piiraks tootmisharudevaheliste organisatsioonide tegevust ühenduse teatavate eeskirjade kohaldamisel;

e) võivad põhjustada diskrimineerimist või kõrvaldada konkurentsi kõnealuste toodete olulise osa puhul.

5. Kui komisjon leiab pärast lõike 2 punktis b osutatud kahekuulise ajavahemiku lõppu, et lõike 1 kohaldamise tingimused ei ole täidetud, teeb ta otsuse asutamislepingu artikli 81 lõike 1 kohaldamise kohta kõnealuse kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse suhtes.

Kõnealust komisjoni otsust ei kohaldata enne sellest asjaomasele tootmisharudevahelisele organisatsioonile teatamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui tootmisharudevaheline organisatsioon on esitanud ebaõigeid andmeid või kuritarvitanud lõikes 1 sätestatud erandit.

6. Mitmeaastaste lepingute puhul kehtib esimese aasta kohta teatamine ka lepingu järgnevatel aastatel. Sel juhul võib komisjon siiski igal ajal omal algatusel või mõne teise liikmesriigi taotlusel teha avalduse mittevastavuse tuvastamise kohta.

▼B

Artikkel 177

Kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus tubakasektoris

1. Asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 ei kohaldata tubakasektori tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mille eesmärk on rakendada käesoleva määruse artikli 123 punktis c osutatud eesmärke, tingimusel et:

a) kokkulepetest ja kooskõlastatud tegevusest on komisjonile teatatud;

b) komisjon ei ole kolme kuu jooksul pärast kõikide vajalike andmete saamist tuvastanud, et need kokkulepped või kooskõlastatud tegevus oleksid vastuolus ühenduse konkurentsieeskirjadega.

Sellel kolmekuulisel ajavahemikul ei tohi nimetatud kokkuleppeid ega kooskõlastatud tegevust rakendada.

2. Kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus loetakse ühenduse konkurentsieeskirjadega vastuolus olevaks järgmistel juhtudel:

a) need võivad põhjustada ühenduse turgude mis tahes vormis jaotamist;

b) need võivad mõjutada turukorralduse nõuetekohast toimimist;

c) need võivad põhjustada konkurentsimoonutusi, mis ei ole vajalikud tootmisharudevahelise organisatsiooni meetmega järgitava ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks;

d) need kätkevad hindade või kvootide kindlaksmääramist, ilma et see piiraks meetmeid, mida võtavad tootmisharudevahelised organisatsioonid ühenduse eeskirjade erisätete kohaldamisel;

e) need võivad tekitada diskrimineerimist või kõrvaldada konkurentsi kõnealuste toodete olulise osa puhul.

3. Kui komisjon leiab pärast lõike 1 punktis b osutatud kolmekuulist ajavahemikku, et käesoleva peatüki kohaldamise tingimused ei ole täidetud, teeb ta ilma artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita otsuse, milles teatatakse, et kõnealuse kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse suhtes kohaldatakse asutamislepingu artikli 81 lõiget 1.

Kõnealust otsust ei kohaldata enne sellest asjaomasele tootmisharudevahelisele organisatsioonile teatamise kuupäeval, välja arvatud juhul, kui tootmisharudevaheline organisatsioon on esitanud ebaõigeid andmeid või kuritarvitanud lõikes 1 ette nähtud erandit.

▼M16

Artikkel 177a

Kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus piima- ja piimatootesektoris

1. ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mille eesmärk on käesoleva määruse artikli 123 lõike 4 punktis c osundatud tegevuse teostamine.

2. Lõiget 1 kohaldatakse ainult juhul, kui:

a) kokkulepetest, otsustest ja kooskõlastatud tegevusest on komisjonile teatatud ja

b) kolme kuu jooksul pärast vajalike andmete saamist ei ole komisjon artikli 195 lõikes 2 või artikli 196b lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata leidnud, et kõnealused kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus on liidu eeskirjadega vastuolus.

3. Kokkuleppeid, otsuseid ega kooskõlastatud tegevust ei või rakendada enne lõike 2 punktis b osutatud tähtaja lõppu.

4. Igal juhul tunnistatakse liidu eeskirjadega vastuolus olevaks kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus, mis:

a) võivad põhjustada liidu turgude mis tahes vormis jaotamist;

b) võivad mõjutada turukorralduse nõuetekohast toimimist;

c) võivad tekitada konkurentsimoonutusi ega ole vajalikud tootmisharudevahelise organisatsiooni tegevuse kaudu taotletavate ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks;

d) toovad kaasa hindade kindlaksmääramise;

e) võivad põhjustada diskrimineerimist või kõrvaldada konkurentsi kõnealuste toodete olulise osa puhul.

5. Kui komisjon leiab pärast lõike 2 punktis b osutatud ajavahemiku lõppu, et lõike 1 kohaldamise tingimused ei ole täidetud, teeb ta ilma artikli 195 lõikes 2 või artikli 196b lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata otsuse ELi toimimise pingu artikli 101 lõike 1 kohaldamise kohta kõnealuse kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse suhtes.

6. Mitmeaastaste lepingute puhul kehtib esimese aasta kohta teatamise kohustus ka järgnevatel lepingu kehtimise aastatel. Sel juhul võib komisjon siiski igal ajal omal algatusel või mõne muu liikmesriigi taotlusel teha avalduse mittevastavuse tuvastamise kohta.

7. Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli ühtseks kohaldamiseks vajalikud meetmed. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 196b lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

▼B

Artikkel 178

Kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse siduvus tubakasektori organisatsiooniväliste isikute suhtes

1. Tubakasektori tootmisharudevahelised organisatsioonid võivad taotleda, et nende teatud kokkulepped või kooskõlastatud tegevused muudetaks piiratud ajavahemikuks siduvaks asjaomase majandussektori isikutele ja rühmadele, kes ei kuulu organisatsiooni poolt esindatavatesse tootmisharudesse nende tootmisharude tegevuspiirkondades.

Oma eeskirjade laiendamiseks peavad tootmisharudevahelised organisatsioonid esindama vähemalt kaht kolmandikku asjaomasest tootmisest ja/või kaubandusest. Kui eeskirjade kavandatava laiendamise ulatus on piirkondadevaheline, peavad tootmisharudevahelised organisatsioonid tõendama, et nad esindavad igas hõlmatavas piirkonnas iga tootmisharu piisavat osa.

2. Eeskirjad, mille reguleerimisala laiendamist taotletakse, peavad olema kehtinud vähemalt ühe aasta ja seonduma ühega järgmistest eesmärkidest:

a) tootmise ja turu tundmine;

b) minimaalsete kvaliteediomaduste määratlemine;

c) keskkonnakaitse seisukohalt sobivate viljelusmeetodite kasutamine;

d) pakendamise ja esitluse miinimumnormide kindlaksmääramine;

e) sertifitseeritud seemne kasutamine ja toote kvaliteedi järelevalve.

3. Eeskirjade reguleerimisala laiendamise peab heaks kiitma komisjon.

▼M3

Artikkel 179

Puu- ja köögivilja- ja tubakasektori kokkulepete ja kooskõlastatud tegevusega seotud rakenduseeskirjad

Komisjon võib võtta vastu artiklite 176a, 177 ja 178 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas teatamist ja avaldamist käsitlevad eeskirjad.

▼B

PEATÜKK

Riigiabieeskirjad

▼M10

Artikkel 180

Asutamislepingu artiklite 87, 88 ja 89 kohaldamine

Artiklis 1 osutatud toodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes kohaldatakse asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89.

Asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89 ei kohaldata maksetele, mida liikmesriigid teevad kooskõlas käesoleva määrusega käesoleva määruse artiklite 44–48, 102, 102a, 103, 103a, 103b, 103e, 103ga, 104, 105, 182 ja 182a, II osa I jaotise III peatüki IVa jao III alajao ning II osa I jaotise IV peatüki IVb jao alusel. Siiski, artikli 103n lõike 4 suhtes ei kohaldata vaid asutamislepingu artiklit 88.

▼B

Artikkel 181

Piima- ja piimatootesektori erisätted

Asutamislepingu artikli 87 lõike 2 kohaselt on keelatud abi, mille suurus määratakse kindlaks käesoleva määruse I lisa XVI osas loetletud toodete hinna või koguse põhjal.

Riigisisesed meetmed, mis võimaldavad käesoleva määruse I lisa XVI osas loetletud toodete hindu võrdsustada, on samuti keelatud.

Artikkel 182

Siseriiklikud erisätted

1. Rootsi ja Soome võivad anda komisjoni loal abi põhjapõtrade ja põhjapõdratoodete (CN ex02 08 ja ex02 10) tootmiseks ja turustamiseks, kui see ei tingi tavapärase tootmismahu kasvu.

▼M3

2. Soome võib komisjoni loal anda abi ainult kõnealuses liikmesriigis toodetud teatavate koguste seemnete, välja arvatud timutiseemnete (Phleum pratense L.), ja teatavate koguste teraviljaseemnete jaoks kuni 2010. aasta saagikoristuseni (kaasa arvatud).

Hiljemalt 31. detsembriks 2008 esitab Soome komisjonile üksikasjaliku aruande lubatud abi tulemuste kohta.;

▼B

3. Liikmesriigid, kes vähendavad määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisas 20. veebruaril 2006 kindlaksmääratud suhkrukvoote rohkem kui 50 %, võivad anda ajutist riigiabi ajavahemikul, mil peedikasvatajatele antakse üleminekutoetust määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatüki 10f alusel. Komisjon otsustab selle meetme raames antava riigiabi summa asjaomase liikmesriigi taotluse alusel.

Itaalia puhul ei ületa suhkrupeedikasvatajatele ja suhkrupeedi transpordile antav esimeses lõigus osutatud ajutine abi 11 eurot suhkrupeedi tonni kohta turustusaastal.

Soome võib anda suhkrupeedikasvatajatele abi kuni 350 eurot hektari kohta turustusaastal.

Asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile 30 päeva jooksul enne iga turustusaasta lõppu sel turustusaastal tegelikult antud riigiabi summa.

▼M14

4. Käesoleva määruse artikli 180 teises lõigus toodud erandit kohaldatakse riigiabi suhtes, mida Saksamaa annab Saksamaa alkoholimonopoli (edaspidi „monopol”) olemasoleva riikliku raamistiku alusel toodetele, mida monopol pärast edasist ümbertöötamist turustab Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajanduslikku päritolu etüülalkoholina. Seda erandit kohaldatakse üksnes kuni 31. detsembrini 2017, see ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 1 ja lõike 3 esimese lause kohaldamist ning selle tingimuseks on vastamine järgmistele sätetele:

a) monopoli raames toetatava etüülalkoholi kogus väheneb järk-järgult 600 000 hektoliitrilt 2011. aastal 420 000 hektoliitrini 2012. aastal ja 240 000 hektoliitrini 2013. aastal ning võib 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2017, mil monopol kaotatakse, ulatuda kuni 60 000 hektoliitrini aastas;

b) toetust saavate plommitud seadmetega põllumajanduslike piiritusetehaste toodang väheneb järk-järgult 540 000 hektoliitrilt 2011. aastal 360 000 hektoliitrile 2012. aastal ja 180 000 hektoliitrile 2013. aastal. 31. detsembriks 2013 lõpetavad kõik plommitud seadmetega põllumajanduslikud piiritusetehased monopoli raames tegutsemise. Monopoli raames tegutsemise lõpetamisel võivad plommitud seadmetega põllumajanduslikud piiritusetehased saada tasandustoetust summas 257,50 eurot nominaalse destilleerimisõiguse (Saksamaa kohaldatava õiguse tähenduses) hektoliitri kohta. Tasandustoetus määratakse hiljemalt 31. detsembriks 2013. Siiski võib maksta tasandustoetuse välja mitmes osas kuni 31. detsembrini 2017;

c) kindlakoguselise toodanguga väikepiiritusetehased, saagidestilleerijad ning puuviljaühistute piiritusetehased võivad saada monopoli kaudu antavat riigiabi kuni 31. detsembrini 2017, tingimusel et alkoholikogus mille eest abi antakse, ei ületa aastas kokku 60 000 hektoliitrit;

d) ajavahemikus 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2013 väljamakstava abi kogusumma ei ületa 269,9 miljonit eurot ning ajavahemikus 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2017 väljamakstava abi kogusumma ei ületa 268 miljonit eurot; ning

e) Saksamaa esitab igal aastal 30. juuniks komisjonile aruande monopoli toimimise ning eelmisel aastal monopoli raames antud abi kohta. Komisjon edastab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Lisaks sellele hõlmab Saksamaa poolt aastatel 2013–2016 esitatav iga-aastane aruanne kindlakoguselise toodanguga väikepiiritusetehaste, saagidestilleerijate ja puuviljaühistute piiritusetehaste toetamise järkjärgulise lõpetamise järgmise aasta kava.

▼M3

5. Liikmesriigid võivad jätkata riigiabi andmist kehtivate kavade alusel CN-koodiga 0701 värske või jahutatud kartuli tootmise ja sellega kauplemise puhul kuni 31. detsembrini 2011.

6. Liikmesriigid võivad puu- ja köögiviljasektoris maksta riigiabi kuni 31. detsembrini 2010 järgmistel tingimustel:

a) riigiabi makstakse üksnes puu- ja köögiviljatootjatele, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed ning kes allkirjastavad tunnustatud tootjaorganisatsiooniga lepingu, milles nad nõustuvad kohaldama asjaomase tootjaorganisatsiooni riskide vältimise ja juhtimise meetmeid;

b) sellistele tootjatele makstava abi osakaal ei ületa 75 % ühenduse toetusest, mida saavad asjaomase tootjaorganisatsiooni liikmed, ning

c) asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 31. detsembriks 2010 aruande riigiabi mõju ja tõhususe kohta, analüüsides eelkõige seda, kui palju see on toetanud nimetatud sektori korraldust. Komisjon vaatab aruande läbi ning otsustab, kas ta peaks tegema asjakohaseid ettepanekuid.

▼M7

7. Kuni 31. märtsini 2014 võivad liikmesriigid maksta piimasektori põllumajandustootjatele riigiabi aastases kogusummas, mis moodustab kuni 55 % määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 69 lõigetes 4 ja 5 sätestatud ülemmäärast, lisaks ühenduse toetusele, mida makstakse nimetatud määruse artikli 68 lõike 1 punkti b kohaselt. ►C1 Kuid mingil juhul ei tohi nimetatud määruse artikli 69 lõikes 4 osutatud meetmete kohaselt makstava ühenduse toetuse ja riigiabi kogusumma ületada artikli 69 lõigetes 4 ja 5 nimetatud ülemmäära. ◄

▼M10

Artikkel 182a

Riiklik abi veini destilleerimiseks erakorraliste olukordade puhul

1. Alates 1. augustist 2012 võivad liikmesriigid anda põhjendatud erakorralises olukorras veinitootjatele riiklikku abi vabatahtlikuks või kohustuslikuks veini destilleerimiseks.

2. Lõikes 1 osutatud abi on proportsionaalne ja võimaldab lahendada kriisiolukorra.

3. Liikmesriigil aasta jooksul kasutada olev abisumma sellise abi andmiseks ei ületa 15 % kõnealusel aastal liikmesriigil kasutada olevast üldsummast, mis on kindlaks määratud Xb lisas.

4. Liikmesriigid, kes soovivad kasutada lõikes 1 osutatud abi, esitavad komisjonile selle kohta teatise koos nõuetekohase põhjendusega. Komisjon otsustab, kas meede kiidetakse heaks ja kas abi tohib anda.

5. Lõikes 1 osutatud destilleerimise käigus saadud alkoholi kasutatakse üksnes tööstuslikult või energia saamiseks, et vältida konkurentsi moonutamist.

6. Komisjon võib võtta vastu käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.

▼B

OSA

SEKTORITE ERISÄTTED

Artikkel 183

Müügiedendusmaks piima- ja piimatootesektoris

Ilma et see piiraks asutamislepingu artiklite 87, 88 ja 89 kohaldamist, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 180, võib liikmesriik kehtestada piimatootjatele turustatud piima või piimaekvivalendi eest müügiedendusmaksu, et rahastada meetmeid, mida võetakse, et edendada ühenduses tarbimist, laiendada piima- ja piimatooteturgu ning parandada kvaliteeti.

Artikkel 184

Teatavate sektorite aruanded

Komisjon esitab:

1) nõukogule enne 30. septembrit 2008 kuivsöödasektorit käsitleva aruande, lähtudes käesoleva määruse sätete hinnangust, keskendudes eelkõige liblikõieliste taimede ja muu haljassööda, kuivsööda tootmise ja fossiilkütuse kokkuhoiu valdkondade arengule. Vajadusel lisatakse aruandele asjakohased ettepanekud;

2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kolme aasta järel ja esimest korda 31. detsembriks 2010 aruande II osa I jaotise IV peatüki VI jaos sätestatud mesindussektori meetmete rakendamise kohta;

3) Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne 31. detsembrit 2009 aruande artikli 182 lõikes 4 sätestatud erandi kohaldamise kohta seoses Saksamaa alkoholimonopoliga, mis sisaldab hinnangut Saksamaa alkoholimonopoli raames antud abi kohta ning asjakohaseid ettepanekuid;

▼M3

4) Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2013 aruande II osa I jaotise IV peatüki IVa jao ja II osa II jaotise II peatüki rakendamise kohta seoses tootjaorganisatsioonide, rakendusfondide ja rakenduskavadega puu- ja köögiviljasektoris;

▼M6

5) enne 31. augustit 2012 Euroopa Parlamendile ja nõukogule artikliga 103ga ette nähtud koolidele puuvilja jagamise kava rakendamise kohta, millele on vajaduse korral lisatud asjakohased ettepanekud. Aruanne kajastab eelkõige seda, kuidas on kõnealune kava soodustanud liikmesriikides tõhusa koolidele puuvilja jagamise kava kasutuselevõtmist ja kuidas see on mõjutanud laste toitumisharjumusi;

▼M16

6) Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2010 ja 31. detsembriks 2012 aruande turuolukorra muutumise ja seejärel piimakvootide süsteemi sujuva kaotamise tingimuste kohta, vajaduse korral koos asjakohaste ettepanekutega;

▼M10

7) Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2011 aruande artiklis 103p osutatud veinisektori müügiedendusmeetmete rakendamise kohta;

8) 2012. aasta lõpuks aruande veinisektori kohta, võttes eelkõige arvesse reformi läbiviimisel saadud kogemusi;

▼M16

9) 30. juuniks 2014 ja 31. detsembriks 2018 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande turuolukorra muutumise kohta piima- ja piimatootesektoris ning eelkõige artikli 122 esimese lõigu punkti a alapunkti iiia, artikli 123 lõike 4 ja artiklite 126c, 126d, 177a, 185e ja 185f kohaldamise kohta; aruandes hinnatakse eriti piimatootjatele ja piimatootmisele avalduvat mõju ebasoodsates piirkondades seoses üldise eesmärgiga nimetatud piirkondades tootmine säilitada ning see hõlmab võimalikke algatusi põllumajandustootjate julgustamiseks sõlmida ühistootmislepinguid koos asjakohaste ettepanekutega.

▼B

Artikkel 185

Lepingute registreerimine humalasektoris

1. Ühenduses toodetud humala kõik tarnelepingud, mis on sõlmitud ühelt poolt tootja või tootjate organisatsiooni ning teiselt poolt ostja vahel, tuleb registreerida iga tootja liikmesriigi poolt selleks puhuks nimetatud asutuste poolt.

2. Lepinguid, mis on sõlmitud konkreetsete koguste kokkulepitud hinnaga tarnimiseks aja jooksul, mis hõlmab ühte või mitut saagikoristust, ning mis on sõlmitud enne esimese saagikoristuse aasta 1. augustit, nimetatakse “ette sõlmitud lepinguteks”. Need lepingud registreeritakse eraldi.

3. Registreerimiseks kasutatavaid andmeid võib kasutada ainult käesoleva määruse eesmärkidel.

4. Komisjon kehtestab humala tarnelepingute registreerimise üksikasjalikud eeskirjad.

▼M10

Artikkel 185a

Istandusregister ja tootmisvõimsuse ülevaade

1. Liikmesriigid peavad istandusregistrit, mis sisaldab ajakohast teavet tootmisvõimsuse kohta.

2. Lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kus kogu viinapuude kasvuala, kuhu on istutatud artikli 120a lõike 2 kohaselt liigitatavad veiniviinamarjasordid, ei ole suurem kui 500 hektarit.

3. Liikmesriigid, kes toetavad vastavalt artiklile 103q oma toetusprogrammide raames meedet “viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine”, esitavad komisjonile iga aasta 1. märtsiks istandusregistril põhineva tootmisvõimsuse ajakohastatud ülevaate.

4. Komisjon võtab vastu üksikasjalikud eeskirjad istandusregistri ja tootmisvõimsuse ülevaate kohta, eelkõige seoses nende kasutamisega tootmisvõimsuse järelevalveks ja kontrolliks ning alade mõõtmiseks.

Pärast 1. jaanuari 2016 võib komisjon otsustada, et lõikeid 1–3 ei kohaldata enam.

Artikkel 185b

Veinisektori kohustuslikud deklaratsioonid

1. Veiniviinamarjade ning viinamarjavirde ja veini tootjad deklareerivad pädevatele riiklikele ametiasutustele igal aastal viimasest saagist toodetud kogused.

2. Liikmesriigid võivad nõuda, et veiniviinamarjade hulgikauplejad deklareeriksid igal aastal viimasest saagist turustatud kogused.

3. Viinamarjavirde ja veini tootjad ning hulgikauplejad, kes ei ole jaemüüjad, deklareerivad pädevatele riiklikele ametiasutustele igal aastal oma kas selle aasta saagist või eelmiste aastate saakidest saadud viinamarjavirde ja veini varud. Kolmandatest riikidest imporditud viinamarjavirde- ja veinikogused teatatakse eraldi.

4. Komisjon võib võtta vastu käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, mis võivad hõlmata eelkõige eeskirju karistuste kohta, mida kohaldatakse teavitamisnõuete täitmata jätmisel.

Artikkel 185c

Veinisektori saatedokumendid ja register

1. Veinisektori tooteid võib ühenduses ringlusse lubada ainult koos ametlikult kinnitatud saatedokumendiga.

2. Füüsilised või juriidilised isikud või isikute rühmad, kes valdavad seoses oma ettevõtlustegevusega veinisektori tooteid, eriti tootjad, villijad ja töötlejad, samuti komisjoni poolt kindlaks määratavad hulgikauplejad, peavad kõnealuste toodete kohta kauba sissetulemise ja väljaminemise registreid.

3. Komisjon võib võtta vastu käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.

Artikkel 185d

Vastutavate riiklike ametiasutuste määramine seoses veinisektoriga

1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse muude selliste sätete kohaldamist, mis käsitlevad pädevate riiklike ametiasutuste kindlaksmääramist, nimetavad liikmesriigid ühe või mitu asutust, kes vastutavad selle eest, et oleks tagatud ühenduse veinisektori eeskirjade täitmine. Eelkõige nimetavad liikmesriigid laborid, mis on volitatud tegema ametlikke analüüse veinisektoris. Määratud laborid vastavad standardis ISO/IEC 17025 sätestatud katselaboritele esitatavatele üldnõuetele.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud asutuste ja laborite nimed ja aadressid. Komisjon avalikustab selle teabe artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita.

▼M16

Artikkel 185e

Piima- ja piimatootesektori kohustuslikud deklaratsioonid

Alates 1. aprillist 2015 deklareerivad toorpiima esmaostjad pädevatele riiklikele ametiasutustele igal kuul neile tarnitud toorpiima kogused.

Käesoleva artikli ja artikli 185f kohaldamisel tähendab „esmaostja” ettevõtet või ettevõtete rühma, kes ostavad piimatootjatelt piima, et:

a) seda koguda, pakendada, ladustada, jahutada või töödelda, sealhulgas lepingu alusel;

b) müüa seda ühele või mitmele piima või muid piimatooteid ümbertöötavale või töötlevale ettevõtjale.

Liikmesriigid teatavad komisjonile esimeses lõigus osutatud toorpiima koguse.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse eeskirjad selliste deklaratsioonide sisu, vormi ja esitamise aja ning meetmete kohta, mis on seotud liikmesriikidepoolse teavitamisega vastavalt käesolevale artiklile. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 196b lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 185f

Lepingulised suhted piima- ja piimatootesektoris

1. Kui liikmesriik otsustab, et iga oma territooriumil toimuva toorpiima tarne kohta oma põllumajandustootjalt toorpiima töötlejale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping, ja/või, et esmaostja peab tegema kirjaliku pakkumise lepingu sõlmimiseks toorpiima tarnimiseks põllumajandustootjalt, peab selline leping ja/või lepingu pakkumine vastama lõikes 2 sätestatud tingimustele.

Kui liikmesriik otsustab, et toorpiima tarne kohta põllumajandustootjalt toorpiima töötlejale tuleb sõlmida kirjalik leping, määrab ta kindlaks ka selle, millise tarneetapi või -etappide kohta tuleb poolte vahel sõlmida kirjalik leping, kui piima tarnitakse ühe või mitme koguja kaudu. Käesoleva artikli mõistes on koguja ettevõtja, kes transpordib toorpiima põllumajandustootjalt või teiselt kogujalt toorpiima töötlejale või teisele kogujale, kusjuures toorpiima omandiõigus antakse iga kord üle.

2. Leping ja/või lepingu pakkumine:

a) sõlmitakse enne tarnimist;

b) sõlmitakse kirjalikult ning

c) hõlmab eelkõige järgmisi elemente:

i) tarne eest makstav hind, mis:

— ei muutu ja mis sätestatakse lepingus ja/või

— mida arvutatakse, ühendades lepingus sätestatud erinevad tegurid, mis võivad hõlmata turutingimuste muutumist kajastavaid turunäitajaid, tarnitavaid koguseid ning tarnitava toorpiima kvaliteedi või koostise muutumist;

ii) toorpiima kogus, mida võidakse tarnida ja/või mida peab tarnima ja selliste tarnete ajakava;

iii) lepingu kehtivus, mis võib olla kas kindla või määramatu tähtajaga koos lepingu lõpetamise sätetega;

iv) üksikasjad maksetähtaegade ja maksekorra kohta;

v) toorpiima kogumise või tarnimise kord ning

vi) vääramatu jõu korral kohaldatavad eeskirjad.

3. Erandina lõikest 1 ei ole leping ja/või lepingu pakkumine nõutav, kui põllumajandustootja tarnib toorpiima ühistule, mille liige põllumajandustootja on ja kui ühistu põhikirjas või põhikirja alusel sätestatud eeskirjades ja otsustes sisalduvad sätted, millel on lõike 2 punktides a, b ja c sätestatutega sarnane mõju.

4. Põllumajandustootjate, kogujate või toorpiima töötlejate sõlmitud toorpiima tarnimist käsitlevate lepingute kõik punktid, sealhulgas lõike 2 punktis c sätestatu, on poolte vahel vabalt kokkulepitavad.

Piiramata esimest lõiku:

i) kui liikmesriik otsustab teha kirjaliku lepingu toorpiima tarnimiseks käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kohustuslikuks, võib ta kehtestada lepingu miinimumkestuse, mida kohaldatakse ainult põllumajandustootja ja toorpiima esmaostja vahel sõlmitava kirjaliku lepingu suhtes. Sellise miinimumkestuse pikkuseks on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist ja/või

ii) kui liikmesriik otsustab, et toorpiima esmaostja peab tegema lõike 1 kohaselt põllumajandustootjale kirjaliku lepingu pakkumise, võib ta sätestada, et pakkumine peab sisaldama lepingu miinimumkestust, mis on sätestatud sel eesmärgil siseriiklikus õiguses. Sellise miinimumkestuse pikkuseks on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist.

Teine lõik ei piira põllumajandustootja õigust keelduda sellisest miinimumkestusest, juhul kui ta teeb seda kirjalikult. Sel puhul on osalistel õigus pidada läbirääkimisi kõigi lepingu aspektide üle, mis hõlmavad ka lõike 2 punktis c osutatud aspekte.

5. Liikmesriik, kes kasutab käesolevas artiklis osutatud võimalusi, teatab komisjonile nende kohaldamise viisist.

6. Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, millega kehtestatakse meetmed, mis on vajalikud käesoleva artikli lõike 2 punktide a ja b ning lõike 3 ühtseks kohaldamiseks, ning meetmed, mis on seotud käesolevas artiklis sätestatud liikmesriikide teavitamiskohustusega. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 196b lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

▼B

Artikkel 186

Siseturuhindadega seotud häired

Komisjon võib võtta vajalikud meetmed järgmistes olukordades, kui need olukorrad tõenäoliselt jätkuvad, põhjustades turuhäireid või ähvardades neid esile kutsuda:

▼M12

a) suhkru-, humala-, veise- ja vasikaliha, piima ja piimatoodete, kitse- ja lambalihasektori toodete kohta, kui nende toodete hinnad ühenduse turul oluliselt tõusevad või langevad;

▼B

b) sealiha-, muna- ja linnulihasektori toodete ja oliiviõli kohta, kui nende toodete hinnad ühenduse turul oluliselt tõusevad.

Artikkel 187

Maailmaturu hinnanoteeringute või hindade põhjustatud häired

Kui teravilja-, riisi-, suhkru-, piima- ja piimatootesektori toodete noteeringud või hinnad maailmaturul ulatuvad tasemeni, mis häirib või ähvardab häirida ühenduse turu varustamist, ja kui kõnealune olukord tõenäoliselt jätkub või halveneb, võib komisjon võtta asjaomases sektoris vajalikke meetmeid. Eelkõige võib komisjon peatada imporditollimaksud kas täielikult või osaliselt teatavate koguste kohta.

Artikkel 188

Häirete korral kohaldatavate meetmete tingimused ja rakenduseeskirjad

1. Artiklites 186 ja 187 ette nähtud meetmeid võib vastu võtta:

a) tingimusel, et muud käesolevas määruses ette nähtud meetmed osutuvad ebapiisavaks;

b) asutamislepingu artikli 300 lõike 2 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi arvesse võttes.

2. Komisjon võtab vastu artiklite 186 ja 187 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.

▼M10

Artikkel 188a

Aruandlus ja hindamine veinisektoris

1. Seoses artiklis 85a osutatud, pärast 31. augustit 1998 istutusõiguseta rajatud istandustega teavitavad liikmesriigid iga aasta 1. märtsiks komisjoni pärast 31. augustit 1998 ilma vastava istutusõiguseta rajatud viinamarjakasvatusaladest ning ka kõnealuse artikli lõike 1 kohaselt välja juuritud aladest.

2. Seoses artiklis 85b osutatud, enne 1. septembrit 1998 istutusõiguseta rajatud istanduste kohustusliku seadustamisega teavitavad liikmesriigid iga vastava aasta 1. märtsiks komisjoni:

a) enne 1. septembrit 1998 ilma vastava istutusõiguseta rajatud viinamarjakasvatusaladest;

b) kõnealuse artikli lõike 1 kohaselt seadustatud aladest, kõnealuse lõikega ette nähtud tasudest ning kõnealuse artikli lõikega 2 ette nähtud piirkondlike istutusõiguste keskmisest väärtusest.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni esimest korda 1. märtsiks 2010 aladest, kus viinapuud on artikli 85b lõike 4 esimese lõigu kohaselt välja juuritud.

Artikli 85g lõikega 1 ette nähtud uute istanduste rajamise ajutise keelu lõppemine 31. detsembril 2015 ei mõjuta käesolevas lõigus sätestatud kohustusi.

3. Seoses II osa I jaotise III peatüki IVa jao II alajaos sätestatud väljajuurimiskava raames esitavate toetusetaotlustega teavitavad liikmesriigid iga aasta 1. märtsiks komisjoni vastuvõetud taotlustest piirkondade ja saagivahemike lõikes ning väljamakstud väljajuurimistasu kogusummast piirkonniti.

Liikmesriigid teatavad iga aasta 1. detsembriks komisjonile eelmise veiniaasta kohta:

a) alad, kus viinapuud on välja juuritud, piirkondade ja saagivahemike lõikes;

b) väljamakstud väljajuurimistasu kogusumma piirkonniti.

4. Seoses artikli 85u kohaste eranditega, mis käsitlevad väljajuurimiskavas osalemise sobivust, teavitab liikmesriik, kes otsustab kasutada kõnealuse artikli lõigetes 4–6 sätestatud võimalust, seoses rakendatava väljajuurimisega iga aasta 1. augustiks komisjoni:

a) abikõlbmatuks tunnistatud aladest;

b) abikõlbmatuks tunnistamise põhjendustest vastavalt artikli 85u lõigetele 4 ja 5.

5. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 1. märtsiks ja esimest korda 1. märtsiks 2010 aruande II osa I jaotise IV peatüki IVb jaos osutatud toetusprogrammidega ette nähtud meetmete rakendamise kohta eelmisel eelarveaastal.

Kõnealustes aruannetes loetletakse ja kirjeldatakse meetmeid, milleks anti toetusprogrammide alusel ühenduse toetust, ning eelkõige sisaldavad need üksikasju artiklis 103p osutatud müügiedendusmeetmete rakendamise kohta.

6. Liikmesriigid esitavad komisjonile 1. märtsiks 2011 ja teist korda 1. märtsiks 2014 hinnangu toetusprogrammide kulude ja kasude kohta ning ka arvamuse, kuidas nende tõhusust suurendada.

7. Komisjon võtab vastu käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.

▼B

Artikkel 189

Teabevahetus etüülalkoholisektoris

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile etüülalkoholisektori toodete osas järgmised andmed:

a) põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi toodangumaht väljendatuna puhta alkoholi hektoliitrites alkoholi valmistamiseks kasutatud toodete kaupa;

b) põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi müügimaht väljendatuna puhta alkoholi hektoliitrites kasutusvaldkondade kaupa;

c) asjaomases liikmesriigis eelmise aasta lõpus saadaval olnud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi varude suurus;

d) jooksva aasta toodangumahu prognoos.

Komisjon võtab vastu kõnealuse teabe edastamise eeskirjad, eelkõige teabeedastuse sageduse ja kasutusvaldkondade määratluse kohta.

2. Lõikes 1 osutatud teabe ja muu kättesaadava teabe põhjal koostab komisjon ilma artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi turu eelmise aasta ühenduse bilansi ning jooksva aasta hinnangulise bilansi.

Ühenduse bilanss hõlmab ka teavet muu kui põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi kohta. Komisjon kehtestab sellise teabe täpse sisu ja selle kogumise viisid.

Käesolevas lõikes hõlmab mõiste “muu kui põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol” CN-koodide 2207, 2208 90 91 ja 2208 90 99 alla kuuluvaid tooteid, mis ei ole saadud asutamislepingu I lisas loetletud konkreetsetest põllumajandustoodetest.

3. Komisjon edastab liikmesriikidele lõikes 2 nimetatud bilansid.

OSA

ÜLDSÄTTED

Artikkel 190

Finantssätted

Käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmisest tulenevate liikmesriikide kulude suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ja selle rakendussätteid.

▼M10

Artikkel 190a

Veinisektori vahendite ümberpaigutamine maaelu arengusse

1. Lõikes 2 kehtestatud summad, mis põhinevad ajaloolistel kulutustel ja olid määruse (EÜ) nr 1493/1999 kohaselt ette nähtud sekkumismeetmeteks põllumajandusturgude reguleerimiseks, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 3 lõike 1 punktis b, eraldatakse ühenduse täiendavate vahenditena määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel rahastatavate maaelu arengu programmide kohastele veinipiirkonna meetmetele.

2. Nimetatud kalendriaastatele eraldatakse järgmised summad:

— 2009: 40 660 000 eurot;

— 2010: 82 110 000 eurot;

— alates 2011. aastast: 122 610 000 eurot.

3. Lõikes 2 ette nähtud summad jaotatakse liikmesriikide vahel vastavalt Xc lisale.

▼B

Artikkel 191

Eriolukord

Komisjon võtab eriolukorras vajalikud ja põhjendatud meetmed konkreetsete praktiliste probleemide lahendamiseks.

Sellised meetmed võivad käesoleva määruse teatavatest sätetest kõrvale kalduda, kuid üksnes sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on hädavajalik.

Artikkel 192

Liikmesriikide ja komisjoni vaheline teabevahetus

1. Liikmesriigid ja komisjon annavad üksteisele teavet, mis on vajalik käesoleva määruse kohaldamiseks või turu järelevalveks ja analüüsiks ning artiklis 1 osutatud toodetega seotud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.

2. Komisjon võtab vastu üksikasjalikud eeskirjad, et määrata kindlaks lõike 1 kohaldamiseks vajalik teave ning sellise teabe vormi, sisu, ajastust ja tähtaegu ning teabe ja dokumentide edastamist või kättesaadavaks tegemist käsitlevad eeskirjad.

Artikkel 193

Kõrvalehoidumisklausel

Ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta käesolevas määruses ette nähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult vastupidiselt käesoleva määruse eesmärkidele.

Artikkel 194

Kontroll, haldusmeetmed ja -karistused ning nendest teatamine

Komisjon määrab kindlaks:

a) liikmesriikide korraldatava haldus- ja füüsilise kontrolli eeskirjad käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate kohustuste kohta;

b) haldusmeetmete ja -karistuste kohaldamissüsteemi juhtudeks, mil rikutakse käesoleva määruse kohaldamisest tulenevaid kohustusi;

c) eeskirjad, mis käsitlevad alusetult makstud summade tagasimaksmist käesoleva määruse kohaldamisest tulenevalt;

d) tehtud kontrolli ja selle tulemuste aruandluse eeskirjad.

Punktis b osutatud halduskaristused jagatakse tuvastatud rikkumise tõsiduse, ulatuse, püsivuse ja korduvuse järgi.

▼M10

Komisjon võib kindlaks määrata ka eeskirjad veinisektori alade mõõtmise kohta, millega tagatakse käesoleva määrusega ette nähtud ühenduse sätete ühtne kohaldamine. Kõnealused eeskirjad võivad seonduda eelkõige kontrollidega ja eeskirjadega, millega reguleeritakse konkreetset finantsmenetlust kontrollide parandamiseks.

Artikkel 194a

Kooskõla ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga

Käesoleva määruse rakendamiseks veinisektoris tagavad liikmesriigid, et aladega seotud ning artikli 194 esimeses ja kolmandas lõigus osutatud haldus- ja kontrollimeetmed on järgmiste üksikasjade osas kooskõlas ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga (IACS):

a) elektrooniline andmebaas;

b) määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 20 lõikes 1 osutatud põllumajanduslike maatükkide identifitseerimissüsteem;

c) halduskontrollid.

Need menetlused võimaldavad probleemide ja konfliktideta koostööd ja andmevahetust ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga.

▼B

VII

OSA

RAKENDUS-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

PEATÜKK

Rakendussätted

Artikkel 195

Komitee

▼M10

1. Komisjoni abistab põllumajandusturgude ühise korralduse komitee (edaspidi “korralduskomitee”).

▼B

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse üks kuu.

▼M10

3. Komisjoni abistab ka regulatiivkomitee.

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

▼M10

Artikkel 196

Korralduskomitee töökorraldus

Artikli 195 lõikes 1 osutatud korralduskomitee koosolekute korraldamisel võetakse eelkõige arvesse korralduskomitee vastutusala ulatust, käsitletavate küsimuste eripära ja vajadust kaasata asjakohaseid eksperte.

▼M16

Artikkel 196a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 126e lõikes 1 osutatud volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 2. aprillist 2012. Komisjon esitab volituste delegeerimise kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab uuendamisele vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 126e lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba kehtivate delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teatab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 126e lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et neil ei ole õigusakti kohta vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 196b

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee, millele osutatakse kui põllumajandusturgude ühise korralduse komiteele. Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) ( 88 ) tähenduses.

2. Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

▼B

PEATÜKK

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 197

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklid 74–76 jäetakse välja.

Artikkel 198

Määruse (EÜ) nr 2200/96 muutmine

Määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklid 46 ja 47 jäetakse välja.

Artikkel 199

Määruse (EÜ) nr 2201/96 muutmine

Määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklid 29 ja 30 jäetakse välja.

Artikkel 200

Määruse (EÜ) nr 1184/2006 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1184/2006 muudetakse järgmiselt.

1) Pealkiri asendatakse järgmisega:

“Nõukogu määrus (EÜ) nr 1184/2006, 24. juuli 2006, millega kohaldatakse teatavaid konkurentsieeskirju teatavate põllumajandustoodete ja -saaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes”.

2) Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, mida kohaldatakse asutamislepingu artiklite 81–86 ja artikli 88 teatavate sätete kohaldatavuse suhtes asutamislepingu I lisas loetletud toodete, välja arvatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ( 89 ) artiklis 1 lõike 1 punktides a–h, k, m–u ja artikli 1 lõikes 3 nimetatud toodete, tootmise või nendega kauplemise puhul.

Artikkel 1a

Asutamislepingu artikleid 81–86 ja nende rakendussätteid kohaldatakse kõikide asutamislepingu artikli 81 lõikes 1 ja artiklis 82 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuse suhtes, mis on seotud artiklis 1 osutatud toodete tootmise või nendega kauplemisega, kui käesoleva määruse artiklist 2 ei tulene teisiti.

3) Artikli 2 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“1. Asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artiklis 1a osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuse suhtes, mis moodustavad riigisisese turukorralduse lahutamatu osa või mida on vaja asutamislepingu artiklis 33 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.”

4) Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 3

Asutamislepingu artikli 88 lõiget 1 ja artikli 88 lõike 3 esimest lauset kohaldatakse toetuste suhtes, mida antakse seoses artiklis 1 osutatud toodete tootmise või nendega kauplemisega.”

Artikkel 201

Kehtetuks tunnistamine

1. Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, tunnistatakse kehtetuks järgmised määrused:

a) määrused (EMÜ) nr 234/68, (EMÜ) nr 827/68, (EMÜ) nr 2517/69, (EMÜ) nr 2728/75, (EMÜ) nr 1055/77, (EMÜ) nr 2931/79, (EMÜ) nr 1358/80, (EMÜ) nr 3730/87, (EMÜ) nr 4088/87, (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) no 670/2003 ja (EÜ) nr 797/2004 alates 1. jaanuarist 2008;

b) määrused (EMÜ) nr 707/76, (EÜ) nr 1786/2003, (EÜ) nr 1788/2003 ja (EÜ) nr 1544/2006 alates 1. aprillist 2008;

c) määrused (EMÜ) nr 315/68, (EMÜ) nr 316/68, (EMÜ) nr 2729/75, (EMÜ) nr 2759/75, (EMÜ) nr 2763/75, (EMÜ) nr 2771/75, (EMÜ) nr 2777/75, (EMÜ) nr 2782/75, (EMÜ) nr 1898/87, (EMÜ) nr 1906/90, (EMÜ) nr 2204/90, (EMÜ) nr 2075/92, (EMÜ) nr 2077/92, (EMÜ) nr 2991/94, (EÜ) nr 2597/97 (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1255/1999, (EÜ) nr 2250/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EÜ) nr 2529/2001, (EÜ) nr 1784/2003, (EÜ) nr 865/2004, (EÜ) nr 1947/2005 (EÜ) nr 1952/2005 ja (EÜ) nr 1028/2006 alates 1. juulist 2008;

d) määrus (EÜ) nr 1785/2003 alates 1. septembrist 2008;

e) määrus (EÜ) nr 318/2006 alates 1. oktoobrist 2008;

f) määrused (EMÜ) nr 3220/84, (EMÜ) nr 386/90, (EMÜ) nr 1186/90, (EMÜ) nr 2137/92 ja (EÜ) nr 1183/2006 alates 1. jaanuarist 2009.

2. Otsus 74/583/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2008.

3. Lõikes 1 osutatud määruste kehtetuks tunnistamine ei piira:

a) nimetatud määruste alusel vastuvõetud nõukogu õigusaktide jõusse jäämist ega

b) nende muudatuste kehtima jäämist, mida on nimetatud määruste alusel tehtud teistesse ühenduse õigusaktisse, mida ei ole käesoleva määrusega kehtetuks tunnistatud.

Artikkel 202

Viidete tõlgendamine

Viiteid sätetele ja määrustele, mida muudetakse või mis tunnistatakse kehtetuks artiklitega 197–201, loetakse viideteks käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt XXII lisas esitatud vastavustabelitele.

Artikkel 203

Üleminekueeskirjad

Komisjon võib vastu võtta meetmeid, mis on vajalikud, et hõlbustada üleminekut korralt, mis on sätestatud artiklitega 197–201 muudetavates või kehtetuks tunnistatavates määrustes, käesoleva määrusega kehtestatud korrale.

▼M3

Artikkel 203a

Üleminekueeskirjad puu- ja köögiviljasektoris ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoris

1. Määrusega (EÜ) nr 2201/96 ja 28. oktoobri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2202/96 (töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta) ( 90 ) kehtestatud toetuskavad, mis tunnistati kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1182/2007, jäävad asjaomaste toodete suhtes kehtima kuni kõnealuse toote turustusaasta lõpuni, mis lõpeb 2008. aastal.

2. Käesoleva määruse alusel jätkatakse nende tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude tunnustamist, mida on juba tunnustatud määruse (EÜ) nr 2200/96 alusel enne käesoleva määruse jõustumist. Vajaduse korral teevad nad käesoleva määruse nõuetest tulenevad kohandused hiljemalt 31. detsembriks 2010.

Määruse (EÜ) nr 1182/2007 alusel juba tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude tunnustamist jätkatakse käesoleva määruse alusel.

3. Tootjaorganisatsiooni taotlusel võib määruse (EÜ) nr 2200/96 alusel enne määruse (EÜ) nr 1182/2007 kohaldamist heaks kiidetud rakenduskava puhul:

a) jätkata selle elluviimist kuni kava lõpuni või

b) muuta seda vastavalt käesoleva määruse nõuetele või

c) asendada see uue, käesoleva määruse alusel heaks kiidetud rakenduskavaga.

Artikli 103d lõike 3 punkte e ja f kohaldatakse 2007. aastal esitatud rakenduskavade suhtes, mida ei ole käesoleva määruse jõustumiskuupäevaks veel heaks kiidetud, kuid mis muus osas vastavad nendes punktides sätestatud kriteeriumidele.

4. Tootjarühmade suhtes, kellele anti eeltunnustus määruse (EÜ) nr 2200/96 alusel, kehtib nimetatud eeltunnustus jätkuvalt ka käesoleva määruse alusel. Määruse (EÜ) nr 2200/96 alusel heaks kiidetud tunnustuskavadesuhtes kehtib nimetatud heakskiit jätkuvalt ka käesoleva määruse alusel. Vajaduse korral kavasid siiski muudetakse, et võimaldada tootjarühmal täita käesoleva määruse artiklis 125b sätestatud kriteeriume, mis on vajalikud tootjarühma tunnustamiseks tootjaorganisatsioonina. Nende liikmesriikide tootjarühmade tunnustuskavade suhtes, kes ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004 või pärast seda, kohaldatakse artikli 103a lõike 3 punktis a kehtestatud abimäärasid alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast.

5. Määruse (EÜ) nr 2202/96 artikli 3 lõikes 2 osutatud lepinguid, mis hõlmavad rohkem kui ühte tsitrusviljade töötlemise toetuskava turustusaastat ning mis on seotud 1. oktoobril 2008 algava turustusaastaga või sellele järgnevate turustusaastatega, võib mõlema lepinguosalise nõusolekul muuta või need lõpetada, et võtta arvesse nimetatud määruse kehtetuks tunnistamist määrusega (EÜ) nr 1182/2007 ning sellest tulenevat kõnealuse toetuse kaotamist. Sellisest lepingu muutmisest või lõpetamisest tulenevalt ei kohaldata asjaomaste lepinguosaliste suhtes karistusi nimetatud määruse ega selle rakenduseeskirjade alusel.

6. Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklite 68b või 143bc kohast üleminekukorda, kohaldatakse tema territooriumil koristatud toorainete suhtes jätkuvalt määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 6 või määruse (EÜ) nr 2202/96 artikli 6 kohaseid eeskirju töötlemiseks tarnitud toorainete miinimumnõuete ja valmistoodete kvaliteedi miinimumnõuete kohta.

7. Kuni uute turustamisstandardite vastuvõtmiseni puu- ja köögiviljasektoris ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoris vastavalt artiklitele 113 ja 113a, kohaldatakse jätkuvalt määrustes (EÜ) nr 2200/96 ja (EÜ) nr 2201/96 sätestatud turustamisstandardeid.

8. Komisjon võib võtta meetmeid, mis hõlbustavad üleminekut määrustes (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96, (EÜ) nr 2202/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 sätestatud korralt käesoleva määrusega kehtestatud korrale, sealhulgas käesoleva artikli lõigetes 1 kuni 7 sätestatud korra rakendamist käsitlevaid meetmeid.

▼M10

Artikkel 203b

Üleminekueeskirjad veinisektoris

Komisjon võib võtta meetmeid, et hõlbustada üleminekut määrustes (EÜ) nr 1493/1999 ja (EÜ) nr 479/2008 sätestatud korralt käesoleva määrusega kehtestatud korrale.

▼B

Artikkel 204

Jõustumine

1. Käeolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.

Sellele vaatamata kohaldatakse seda:

a) teravilja-, seemne-, humala-, oliiviõli ja lauaoliivide, lina- ja kanepi-, toortubaka-, veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lamba- ja kitseliha ning muna- ja linnulihasektori suhtes alates 1. juulist 2008;

b) riisisektori suhtes alates 1. septembrist 2008;

c) suhkrusektori suhtes alates 1. oktoobrist 2008, välja arvatud artikkel 59, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008;

d) kuivsööda- ja siidiussisektori suhtes alates 1. aprillist 2008;

e) veinisektori suhtes artikli 197 osas alates 1. augustist 2008;

f) piima- ja piimatootesektori suhtes alates 1. juulist 2008, välja arvatud II osa I jaotise III peatüki sätted;

g) II osa I jaotise III peatükis kehtestatud piima tootmise piiramise süsteemi suhtes alates 1. aprillist 2008;

h) artikli 42 lõikes 1 nimetatud ühenduse rümpade klassifitseerimisskaala suhtes 1. jaanuarist 2009;

Artikleid 27, 39 ja 172 kohaldatakse kõikide asjaomaste toodete suhtes alates 1. jaanuarist 2008 ning artikleid 149–152 alates 1. juulist 2008.

3. Suhkrusektori suhtes kohaldatakse II osa I jaotist kuni suhkru turustusaasta 2014/2015 lõpuni.

4. II osa I jaotise III peatükis kehtestatud piima tootmise piiramise süsteemiga seotud sätteid kohaldatakse vastavalt artiklile 66 kuni 31. märtsini 2015.

▼M7

5. Kartulitärklise suhtes kohaldatakse II osa I jaotise III peatüki IIIa jagu kuni kartulitärklise turustusaasta 2011/2012 lõpuni.

▼M15

6. Artiklit 27 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012 kuni 2013. aasta abikava lõpuleviimiseni.

▼M16

7. Piima- ja piimatootesektori puhul kohaldatakse artikli 122 esimese lõigu punkti a alapunkti iiia, artikli 123 lõiget 4 ning artikleid 126a, 126b, 126e ja 177a alates 2. aprillist 2012 kuni 30. juunini 2020 ja artikleid 126c, 126d, 185e ja 185f alates 3. oktoobrist 2012 kuni 30. juunini 2020.

▼B

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

I LISA

ARTIKLI 1 LÕIKES 1 OSUTATUD TOODETE LOETELU

I osa: Teravili

Teraviljasektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood		Kirjeldus
a)	0709 90 60	Suhkrumais, värske või jahutatud
	0712 90 19	Kuivatatud suhkrumais (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata (v.a hübriidid seemneks)
	1001 90 91	Harilik nisu ja meslin seemneks
	1001 90 99	Speltanisu, harilik nisu ja meslin (v.a seemneks)
	1002 00 00	Rukis
	1003 00	Oder
	1004 00	Kaer
	1005 10 90	Maisiterad, seemneks, v.a hübriidid seemneks
	1005 90 00	Mais, v.a seemneks
	1007 00 90	Terasorgo, v.a hübriidid seemneks
	1008	Tatar, hirss ja kanaari paelrohi; muu teravili
b)	1001 10	Kõva nisu
c)	1101 00 00	Püülijahu nisust või meslinist
	1102 10 00	Rukkipüül
	1103 11	Nisutangud ja -lihtjahu
	1107	Linnased, röstitud või röstimata
d)	0714	Maniokk, maranta, saalep, maapirn, bataat jms kõrge tärklise- või inuliinisisaldusega juured ja mugulad (värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, tükeldamata või tükeldatud või graanulitena); saagopalmi säsi
	ex11 02	Püülijahu muust teraviljast, v.a nisust ja meslinist:
	1102 20	– maisijahu
	1102 90	– muud:
	1102 90 10	– – odrajahu
	1102 90 30	– – kaerajahu
	1102 90 90	– – muud
	ex11 03	Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid, v.a nisutangud ja -lihtjahu (alamrubriik 1103 11), riisitangud ja -lihtjahu (alamrubriik 1103 19 50) ja riisigraanulid (alamrubriik 1103 20 50)
	ex11 04	Muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, valtsitud, helvestatud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega), v.a rubriigi 1006 riis ja alamrubriigi 1104 19 91 helvestatud riis; terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud teraviljaidud
	1106 20	Peen- ja jämejahu ning pulber rubriigi 0714 saagost, juurtest või mugulatest
	ex11 08	Tärklis; inuliin:
	ex11 08	– tärklis:
	1108 11 00	– – nisutärklis
	1108 12 00	– – maisitärklis
	1108 13 00	– – kartulitärklis
	1108 14 00	– – maniokitärklis
	ex11 08 19	– – muu tärklis:
	1108 19 90	– – – muud
	1109 00 00	Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata
	1702	Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:
	ex17 02 30	– glükoos ja glükoosisiirup, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist:
		– – muud:
		– – – muud:
▼M9
	ex170230 50	– – Muud: – – – valge kristalliline aglomeeritud või aglomeerimata pulber, mille kuivaine glükoosisisaldus on alla 99 % massist
	ex170230 90	– – – muud, mille kuivaine glükoosisisaldus on alla 99 % massist
▼B
	ex17 02 40	– glükoos ja glükoosisiirup kuivaine fruktoosisisaldusega vähemalt 20 % massist, kuid alla 50 % massist, v.a invertsuhkur:
	1702 40 90	– – muud
	ex17 02 90	– muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist:
	1702 90 50	– – maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup
		– – karamell:
		– – – muud:
	1702 90 75	– – – pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata
	1702 90 79	– – – – muud
	2106	Mujal nimetamata toiduvalmistised:
	ex21 06 90	– muud
		– – lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid:
		– – – muud
	2106 90 55	– – – – glükoosisiirupid ja siirupid maltodekstriinist
	ex23 02	Kliid, pebred jm tera- või kaunviljade tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleeritud või granuleerimata
	ex23 03	Tärklise tootmisjäägid jms jäätmed, suhkrupeedist, suhkruroost või muust toorainest suhkru tootmise, õllepruulimise ja piirituse destilleerimise jäätmed, granuleeritud või granuleerimata:
	2303 10	– tärklise tootmisjäägid jms jäätmed
	2303 30 00	– õllepruulimise või piirituse destilleerimise jäätmed
	ex23 06	Õlikoogid jm taimsete rasvade või õlide (v.a rubriikides 2304 ja 2305 esitatute) ekstraheerimise tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata:
	ex23 06	– muud
	2306 90 05	– maisi idudest
	ex23 08	Mujal nimetamata taimse päritoluga loomasöödaks kasutatavad tooted, jäätmed ja kõrvalproduktid, granuleeritud või granuleerimata:
	2308 00 40	– tammetõrud ja hobukastanid; puuviljade ja marjade, v.a viinamarjade pressimisjäägid
	2309	Loomasöödana kasutatavad tooted:
	ex23 09 10	– kassi- ja koeratoit, jaemüügiks pakendatud:
	2309 10 11 2309 10 13 2309 10 31 2309 10 33 2309 10 51 2309 10 53	►M9 – – mis sisaldavad alamrubriikide 1702 30 50, 1702 30 90, 1702 40 90, 1702 90 50 ja 2106 90 55 tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit või piimatooteid ◄
	ex23 09 90	►M9 Muud ◄
	2309 90 20	►M9 – kombineeritud nomenklatuuri grupi 23 lisamärkuses 5 kirjeldatud tooted ◄
	2309 90 20	►M9 – muud, sh eelsegud: ◄
	2309 90 31 2309 90 33 2309 90 41 2309 90 43 2309 90 51 2309 90 53	►M9 – – mis sisaldavad alamrubriikide 1702 30 50, 1702 30 90, 1702 40 90, 1702 90 50 ja 2106 90 55 tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit või piimatooteid: ◄

II osa: Riis

Riisisektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood		Kirjeldus
a)	1006 10 21 1006 10 98	Koorimata riis, v.a seemneks
	1006 20	Kooritud (pruun) riis
	1006 30	Poolkroovitud või kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glaseeritud või glaseerimata
b)	1006 40 00	Purustatud riis
c)	1102 90 50	Riisijahu
	1103 19 50	Riisitangud ja -lihtjahu
	1103 20 50	Riisigraanulid
	1104 19 91	Helvestatud riis
	ex110419 99	Valtsitud riisiterad
	1108 19 10	Riisitärklis

III osa: Suhkur

Suhkrusektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood		Kirjeldus
a)	1212 91	Suhkrupeet
a)	1212 99 20	Suhkruroog
b)	1701	Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul
c)	1702 20	Vahtrasuhkur ja vahtrasiirup
	►M9 1702 60 95 ja 1702 90 95 ◄	Muud suhkrud, mis ei sisalda laktoosi, glükoosi, maltodekstriini ja isoglükoosi, tahkel kujul ja suhkrusiirupid, maitse- ja värviainelisanditeta
	▼M9 —————
	▼B
	1702 90 71	Karamell kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 50 % massist
2106 90 59	Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid, v.a isoglükoosi-, laktoosi- ja glükoosisiirupid ning siirupid maltodekstriinist
d)	1702 30 10 1702 40 10 1702 60 10 1702 90 30	Isoglükoos
e)	1702 60 80 1702 90 80	Inuliinisiirup
f)	1703	Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel
g)	2106 90 30	Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga isoglükoosisiirupid
h)	2303 20	Suhkrupeedi või suhkruroo pressimisjäägid jm suhkrutootmisjäätmed

IV osa: Kuivsööt

Kuivsöödasektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood		Kirjeldus
a)	ex121410 00	– – lutsernijahu ja -graanulid, kunstlikult kuuma õhu käes kuivatatud
		– – muul viisil kuivatatud ja jahvatatud lutsernijahu ja -graanulid
	ex121490 90	– – lutsern, esparsett, ristik, lupiin, vikk jm kunstlikult kuuma õhu käes kuivatatud söödad, v.a hein, söödakapsas ja heina sisaldavad tooted
		– – muul viisil kuivatatud ja peenestatud lutsern, esparsett, ristik, lupiin, vikk, mesikas, põld-seahernes ja harilik nõiahammas
b)	ex230990 99	– – lutsernimahlast ja rohumahlast saadud valgukontsentraadid
		– – veetustatud tooted, mis on eranditult saadud eespool nimetatud kontsentraatide valmistamisel tekkinud tahketest jääkidest ja mahlast

V osa: Seemned

Seemnesektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood	Kirjeldus
0712 90 11	Suhkrumaisi hübriidid:
	– külviks
0713 10 10	Herned (Pisum sativum):
	– külviks
ex071320 00	kikerherned (nuudid):
	– külviks
ex071331 00	Aedoad sordist Vigna mungo (L.) Hepper või Vigna radiata (L.) Wilczek:
	– külviks
ex071332 00	Kandilised aedoad e adzukioad (Phaseolus või Vigna angularis):
	– külviks
0713 33 10	Harilikud aedoad, sh türgi oad (Phaseolus vulgaris):
	– külviks
ex071339 00	Muud oad:
	– külviks
ex071340 00	läätsed:
	– külviks
ex071350 00	Põldoad (Vicia faba var. major) ja söödaoad (Vicia faba var. Equina, Vicia faba var. minor):
	– külviks
ex071390 00	Muud kuivatatud kaunviljad:
	– külviks
1001 90 10	Speltanisu:
	– külviks
ex10 05 10	Maisi hübriidsordid seemneks
1006 10 10	Koorimata riis:
	– külviks
1007 00 10	Terasorgo hübriidid:
	– külviks
1201 00 10	Sojauba, purustatud või purustamata:
	– külviks
1202 10 10	Lüdimata maapähkel, röstimata või muul viisil kuumtöötlemata:
	– külviks
1204 00 10	Linaseemned, purustatud või purustamata:
	– külviks
1205 10 10 ja ex120590 00	Rapsi- või rüpsiseemned, purustatud või purustamata, seemneks
	– muud
1206 00 10	Päevalilleseemned, purustatud või purustamata:
	– külviks
ex12 07	Muud õliseemned ja õliviljad, purustatud või purustamata:
	– külviks
1209	Seemned, viljad ja eosed:
	– külviks

VI osa: Humal

1. Humalasektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid

CN-kood	Kirjeldus
1210	Humalakäbid, värsked või kuivatatud, ka jahvatatud, pulbristatud või graanulitena; lupuliin

2. Käesoleva määruse eeskirju, mis käsitlevad turustamist ja kaubavahetust kolmandate riikidega, kohaldatakse ka järgmiste toodete suhtes:

CN-kood	Kirjeldus
1302 13 00	Humalamahlad ja -ekstraktid

VII osa: Oliiviõli ja lauaoliivid

Oliivõli ja lauaoliivide sektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood		Kirjeldus
a)	1509	Oliiviõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata
a)	1510 00	Muud oliividest saadud õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, k.a nende õlide või fraktsioonide segud rubriigi 1509 õlide või nende fraktsioonidega
b)	0709 90 31	Oliivid, värsked või jahutatud, muuks kasutuseks peale õli tootmise
	0709 90 39	Muud oliivid, värsked või jahutatud
	0710 80 10	Oliivid (kuumtöötlemata või eelnevalt aurutatud või keedetud), külmutatud
	0711 20	Oliivid, lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud
	ex071290 90	Kuivatatud oliivid, tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina, muul viisil töötlemata
	2001 90 65	Oliivid, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud
	ex200490 30	Oliivid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud
	2005 70	Oliivid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata
c)	1522 00 31 1522 00 39	Loomsete või taimsete rasvainete või vahade töötlemise jäägid, mis sisaldavad oliiviõli omadustega õlisid
c)	2306 90 11 2306 90 19	Õlikoogid jm oliivõli ekstraheerimise tahked jäätmed

VIII osa: Kiu tootmiseks kasvatatav lina ja kanep

Kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi sektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood	Kirjeldus
5301	Lina, toores või töödeldud (kuid ketramata); linatakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)
5302	Harilik kanep (Cannabis sativa L.), toores või töödeldud, kuid ketramata; kanepitakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

IX osa: Puu- ja köögiviljad

Puu- ja köögiviljasektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood	Kirjeldus
0702 00 00	Tomatid, värsked või jahutatud
0703	Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk jm sibulköögiviljad, värsked või jahutatud
0704	Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas ja muu söödav kapsas perekonnast Brassica, värske või jahutatud
0705	Aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.), värske või jahutatud
0706	Porgand, naeris, söögipeet, aed-piimjuur, juurseller, redis jms söödav juurvili, värske või jahutatud
0707 00	Kurgid ja kornišonid, värsked või jahutatud:
0708	Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud
ex07 09	Muu köögivili, värsked või jahutatud, v.a alamrubriikide 0709 60 91, 0709 60 95, 0709 60 99, 0709 90 31, 0709 90 39 ja 0709 90 60 köögivili
ex08 02	Muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata, v.a alamrubriigi 0802 90 20 beetli- ja koolapähklid
0803 00 11	Värsked jahubanaanid
ex080300 90	Kuivatatud jahubanaanid
0804 20 10	Värsked viigimarjad
0804 30 00	Ananassid
0804 40 00	Avokaadod
0804 50 00	Guajaavid, mangod ja mangostanid
0805	Värsked või kuivatatud tsitrusviljad
0806 10 10	Värsked lauaviinamarjad
0807	Värsked melonid (k.a arbuusid) ja papaiad
0808	Värsked õunad, pirnid ja küdooniad
0809	Värsked aprikoosid, kirsid, virsikud (k.a nektariinid), ploomid ja laukaploomid
0810	Muud värsked marjad ja puuviljad
0813 50 31 0813 50 39	Üksnes rubriikide 0801 ja 0802 kuivatatud pähklitest koosnevad segud
0910 20	Safran
ex09 10 99	Aed-liivatee, värske või jahutatud
ex121190 85	Basiilik, meliss, münt, harilik pune (oregano), rosmariin, salvei, värske või jahutatud
1212 99 30	Jaanileivapuu kaunad

X osa: Töödeldud puu- ja köögiviljasaadused

Töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste sektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood		Kirjeldus
a)	ex07 10	Külmutatud köögivili (toores või eelnevalt aurutatud või keedetud), v.a alamrubriigi 0710 40 00 suhkrumais, alamrubriigi 0710 80 10 oliivid ja alamrubriigi 0710 80 59 puuviljad perekonnast Capsicum või Pimenta
	ex07 11	Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud, v.a alamrubriigi 0711 20 oliivid, alamrubriigi 0711 90 10 puuviljad perekonnast Capsicum või Pimenta ning alamrubriigi 0711 90 30 suhkrumais
	ex07 12	Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), kuid muul viisil töötlemata, v.a alamrubriigi ex071290 05 inimtarbimiseks kõlbmatud kunstlikult kuuma õhu käes kuivatatud kartulid, alamrubriikide ex071290 11 ja 0712 90 19 suhkrumais ning alamrubriigi ex071290 90 oliivid
	0804 20 90	Kuivatatud viigimarjad
	0806 20	Kuivatatud viinamarjad
	ex08 11	Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, v. a alamrubriigi ex081190 95 külmutatud banaanid
	ex08 12	Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud puuviljad, marjad ja pähklid (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud, v.a lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud banaanid, mis kuuluvad alamrubriiki ex081290 98
	ex08 13	Kuivatatud puuviljad ja marjad, v.a rubriikide 0801–0806 puuviljad; selle grupi pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud, v.a segud ainult rubriikide 0801 ja 0802 pähklitest, mis kuulvad alamrubriikidesse 0813 50 31 ja 0813 50 39
	0814 00 00	Tsitrusviljade või meloni (k.a arbuusi) koor, värske, külmutatud, kuivatatud või lühiajaliselt säilitatud soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses
	0904 20 10	Kuivatatud paprika, purustamata ja jahvatamata
b)	ex08 11	Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga
	ex13 02 20	Pektiinid, pektinaadid ja pektaadid
	ex20 01	Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud, v.a: — perekonda Capsicum kuuluvate taimede viljad, v.a alamrubriigi 2001 90 20 paprikad või pimendid — alamrubriigi 2001 90 30 suhkrumais (Zea mays var. saccharata) — alamrubriigi 2001 90 40 jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist — alamrubriigi 2001 90 60 palmipungad — alamrubriigi 2001 90 65 oliivid — viinamarjalehed, humalavõrsed jm söödavad taimeosad, mis kuuluvad alamrubriiki ►M9 ex200190 97 ◄
	2002	Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta
	2003	Seened ja trühvlid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta
	ex20 04	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted, v.a alamrubriigi ex200490 10 suhkrumais (Zea mays var. saccharata), alamrubriigi ex200490 30 oliivid ja alamrubriigi 2004 10 91 kartulid, mis on valmistatud või konserveeritud peen- või jämejahuna või helvestena
	ex20 05	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted, v.a alamrubriigi 2005 70 oliivid, alamrubriigi ex200580 00 suhkrumais (Zea mays var. saccharata), ja Capsicumi perekonda kuuluvad puuviljad, v.a alamrubriigi 2005 99 10 paprika ja pimendid ja alamrubriigi 2005 20 10 kartulid, mis on valmistatud või konserveeritud peen- või jämejahuna või helvestena
	ex20 06 00	Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivatatud, glasuuritud või suhkrustatud), v.a rubriikide ex200600 38 ja ex200600 99 suhkrus konserveeritud banaanid
	ex20 07	Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, v.a: — alamrubriigi ex20 07 10 homogeenitud tooted banaanidest — alamrubriikide ex200799 39, ►M9 ex200799 50 ◄ ja ►M9 ex200799 97 ◄ banaanikeedised, -želeed, -püreed või -pastad
	ex20 08	Puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma, v.a: — alamrubriigi 2008 11 10 maapähklivõi — alamrubriigi 2008 91 00 palmipungad — alamrubriigi 2008 99 85 mais — alamrubriigi 2008 99 91 jamss, maguskartul ja muud söödavad taimeosad, mille tärklisesisaldus on vähemalt 5 % massist — viinamarjalehed, humalavõrsed jm söödavad taimeosad, mis kuuluvad alamrubriiki ex200899 99 — alamrubriikide ex200892 59, ex200892 78, ex200892 93 ja ex200892 98 segud banaanidest, muul moel valmistatud või konserveeritud — alamrubriikide ex200899 49, ex200899 67 ja ex200899 99 muul viisil valmistatud ja konserveeritud banaanid
	ex20 09	Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (v.a alamrubriikide 2009 61 ja 2009 69 viinamarjamahl ja viinamarjavirre ning alamrubriigi 2009 80 banaanimahl), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

XI osa: Banaanid

Banaanisektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood	Kirjeldus
0803 00 19	Värsked banaanid, v.a jahubanaanid
ex080300 90	Kuivatatud banaanid, v.a jahubanaanid
ex081290 98	Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud banaanid
ex081350 99	Kuivatatud banaane sisaldavad segud
1106 30 10	Banaanidest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber
ex200600 99	Suhkrus säilitatud banaanid
ex200710 99	Homogeenitud tooted banaanidest
ex200799 39 ►M9 ex200799 50 ◄ ►M9 ex200799 97 ◄	Banaanikeedised, -želeed, -marmelaadid, -püreed ja -pastad
ex200892 59 ex200892 78 ex200892 93 ex200892 98	Muul viisil valmistatud või säilitatud banaane sisaldavad segud, piirituselisandita
ex200899 49 ex200899 67 ex200899 99	Muul viisil valmistatud või säilitatud banaanid
ex200980 35 ex200980 38 ex200980 79 ex200980 86 ex200980 89 ex200980 99	Banaanimahl

XII osa: Vein

Veinisektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood		Kirjeldus
a)	2009 61 2009 69	Viinamarjamahl (k.a viinamarjavirre)
a)	2204 30 92 2204 30 94 2204 30 96 2204 30 98	Muu viinamarjavirre, v.a osaliselt käärinud või kus käärimine on peatatud alkoholi lisamata
b)	ex22 04	Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv; v.a alamrubriikidesse 2204 30 92, 2204 30 94, 2204 30 96 ja 2204 30 98 kuuluvad muud viinamarjavirded
c)	0806 10 90	Värsked viinamarjad, v.a lauaviinamarjad
c)	2209 00 11 2209 00 19	Veiniäädikas
d)	2206 00 10	Piquette
	2307 00 11 2307 00 19	Veinisete
	2308 00 11 2308 00 19	Viinamarjade pressimisjäägid

XIII osa: Eluspuud ja muud taimed, taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal

Eluspuude ja muude taimede ja lillekasvatustoodete (sibulad, juured jm), lõikelillede ja dekoratiivse taimmaterjali valdkonnas reguleerib käesolev määrus kombineeritud nomenklatuuri gruppi 6 kuuluvaid tooteid.

XIV osa: Toortubakas

Toortubakasektoris reguleerib käesolev määrus kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 2401 kuuluvat toor- või töötlemata tubakat ja tubakajäätmeid.

XV osa: Veise- ja vasikaliha

Veise- ja vasikalihasektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood		Kirjeldus
a)	0102 90 05 kun 0102 90 79	Elusad koduveised, v.a tõupuhtad aretusloomad
	0201	Värske või jahutatud veiseliha
	0202	Külmutatud veiseliha
	0206 10 95	Paks vaheliha ja õhuke vaheliha, värske või jahutatud
	0206 29 91	Paks vaheliha ja õhuke vaheliha, külmutatud
	0210 20	Veiseliha, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud
	0210 99 51	Paks vaheliha ja õhuke vaheliha, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud
	0210 99 90	Toiduks kasutatav jahu ja pulber lihast või rupsist
	1602 50 10	Muud veiselihast või -rupsist valmistatud tooted ja konservid, kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist
	1602 90 61	Muud lihast või rupsist valmistatud tooted ja konservid, mis sisaldavad veiseliha või rupsi, kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist
b)	0102 10	Elusveised, tõupuhtad aretusloomad
	►M9 0206 10 98 ◄	Toidukõlblik veise rups, v.a paks vaheliha ja õhuke vaheliha, värske või jahutatud, välja arvatud farmaatsiatoodete tooraineks
	0206 21 00 0206 22 00 0206 29 99	Toidukõlblik veise rups, v.a paks vaheliha ja õhuke vaheliha, külmutatud, välja arvatud farmaatsiatoodete tooraineks
	0210 99 59	Toidukõlblik veise rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud, v.a paks vaheliha ja õhuke vaheliha
	ex150200 90	Veiserasv ja -raskude, v.a rubriiki 1503 kuuluv
	►M9 1602 50 31 kuni 1602 50 95 ◄	Muud veiselihast või veiseliharupsist valmistatud tooted ja konservid, v.a kuumtöötlemata liha või liharups ning segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist
	1602 90 69	Muud lihast või rupsist valmistatud tooted ja konservid, mis sisaldavad veiseliha või rupsi, v.a kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist

XVI osa: Piim ja piimatooted

Piima ja piimatootesektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood		Kirjeldus
a)	0401	Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita
b)	0402	Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või suhkru- või muu magusainelisandiga
c)	0403 10 11 kuni 0403 10 39 0403 90 11 kuni 0403 90 69	Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, lõhna- ja maitseaineteta, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandita)
d)	0404	Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma
e)	ex04 05	Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided rasvasisaldusega üle 75 %, kuid alla 80 % massist
f)	0406	Juust ja kohupiim
g)	1702 19 00	Lõhna- ja maitseaine või värvainelisanditeta laktoos ja laktoosisiirup, kuivaine laktoosisisaldusega vähem kui 99 % massist, väljendatud veevaba laktoosina kuivaines
h)	2106 90 51	Lõhna- ja maitseainetega või värvainelisandiga laktoosisiirupid
i)	ex23 09	Loomasöödana kasutatavad tooted:
i)	ex23 09	– valmistoidud ja sööt, mis sisaldavad tooteid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust kas otseselt või määruse (EÜ) nr 1667/2006 alusel, v.a valmistoidud ja sööt, mille suhtes kehtib käesoleva lisa I osa.

XVII osa: Sealiha

Sealihasektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood		Kirjeldus
a)	ex01 03	Elusad kodusead, v.a tõupuhtad aretusloomad
b)	ex02 03	Värske, jahutatud või külmutatud kodusealiha
	ex02 06	Kodusea söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud, v.a farmaatsiatoodete tooraineks
	ex02 09 00	Seapekk ilma tailihata, sulatamata või muul viisil ekstraheerimata, värske, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud
	ex02 10	Kodusea liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud
	1501 00 11 1501 00 19	Searasv ja -raskude (k.a seapekk)
c)	1601 00	Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained
	1602 10 00	Homogeenitud tooted lihast, rupsist või verest
	1602 20 90	Loomamaksast, v.a hane- või pardimaksast tooted või konservid
	1602 41 10 1602 42 10 1602 49 11 – 1602 49 50	Muud kodusealiha või -rupsi sisaldavad tooted või konservid
	1602 90 10	Tooted mis tahes looma verest
	1602 90 51	Muud kodusealiha või -rupsi sisaldavad tooted või konservid
	1902 20 30	Täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte, mis sisaldavad üle 20 % massist vorsti või vorstitooteid, mis tahes liha või rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasva

XVIII osa: Lamba- ja kitseliha

Lamba- ja kitselihasektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood		Kirjeldus
a)	0104 10 30	Lambatalled (kuni aasta vanused)
	0104 10 80	Eluslambad, v.a. tõupuhtad aretusloomad ja lambatalled
	0104 20 90	Eluskitsed, v.a tõupuhtad aretusloomad
	0204	Lamba- ja kitseliha, värske, jahutatud või külmutatud
	0210 99 21	Lamba- ja kitseliha, kondiga, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud
	0210 99 29	Lamba- ja kitseliha, kondita, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud
b)	0104 10 10	Eluslambad – tõupuhtad aretusloomad
	0104 20 10	Eluskitsed – tõupuhtad aretusloomad
	0206 80 99	Lamba ja kitse söödav rups, värske või jahutatud, v.a farmaatsiatoodete tooraineks
	0206 90 99	Lamba ja kitse söödav rups, külmutatud, v.a farmaatsiatoodete tooraineks
	0210 99 60	Lamba ja kitse söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud
	ex150200 90	Lamba- või kitserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv
c)	1602 90 72	Muud lamba- ja kitselihast või lamba ja kitse rupsist valmistatud tooted või konservid, kuumtöötlemata;
	1602 90 74	Segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist
d)	1602 90 76 1602 90 78	Muud lihast või rupsist valmistatud tooted või konservid, v.a kuumtöötlemata või segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist

XIX osa: Munad

Munasektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood

Kirjeldus

0407 00 11

0407 00 19

0407 00 30

Kodulinnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud

0408 11 80

0408 19 81

0408 19 89

0408 91 80

0408 99 80

Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, vormitud, külmutatud või muul viisil töödeldud (suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma), v.a inimtoiduks kõlbmatud

XX osa: Kodulinnuliha

Kodulinnulihasektoris reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood		Kirjeldus
a)	0105	Eluskodulinnud, s.o kanad liigist Gallus domesticus, pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad
b)	ex02 07	Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups, v.a punkti c alla kuuluv maks
c)	0207 13 91	Kodulinnumaks, värske, jahutatud või külmutatud
	0207 14 91
	0207 26 91
	0207 27 91
	0207 34
	0207 35 91
	0207 36 81
	0207 36 85
	0207 36 89
	0210 99 71	Kodulinnumaks, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud
	0210 99 79
d)	0209 00 90	Kodulindude rasv, sulatamata või muul viisil ekstraheerimata, värske, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud
e)	1501 00 90	Kodulindude rasv ja -rasvkude
f)	►M9 1602 20 10 ◄	Muul viisil valmistatud või konserveeritud hane- või pardimaks
	1602 31	Rubriigis 0105 nimetatud kodulindude liha või söödav rups, muul viisil valmistatud või konserveeritud
	1602 32
	1602 39

XXI osa: Muud tooted

CN-kood	Kirjeldus
ex01 01	Elushobused, -eeslid, -muulad ja -hobueeslid:
0101 10	– tõupuhtad aretusloomad:
0101 10 10	– – hobused ()
0101 10 90	– – muud
0101 90	– muud:
0101 90	– – hobused:
0101 90 19	– – – muud kui tapaloomad
0101 90 30	– – eeslid
0101 90 90	– – muulad ja hobueeslid
ex01 02	Elusveised:
ex01 02 90	– muud kui tõupuhtad aretusloomad:
0102 90 90	– – muud kui kodusead
ex01 03	Elussead:
0103 10 00	– tõupuhtad aretusloomad ()
0103 10 00	– muud:
ex01 03 91	– – massiga alla 50 kg:
0103 91 90	– – – muud kui kodusead
ex01 03 92	– – massiga 50 kg ja rohkem
0103 92 90	– – muud kui kodusead
0106 00	Muud elusloomad
ex02 03	Värske, jahutatud või külmutatud sealiha:
ex02 03	– värske või jahutatud:
ex02 03 11	– – rümbad ja poolrümbad:
0203 11 90	– – – muu kui kodusea
ex02 03 12	– – tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga:
0203 12 90	– – – muu kui kodusea
ex02 03 19	– – muud:
0203 19 90	– – – muu kui kodusea
0203 19 90	– – külmutatud:
ex02 03 21	– – rümbad ja poolrümbad:
0203 21 90	– – – muu kui kodusea
ex02 03 22	– – tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga:
0203 22 90	– – – muu kui kodusea
ex02 03 29	– – muud:
0203 29 90	– – – muu kui kodusea
ex02 05 00	Eesli-, muula- või hobueesliliha, värske, jahutatud või külmutatud
ex02 06	Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud:
ex02 06 10	– veise rups, värske või jahutatud
0206 10 10	– – farmaatsiatoodete tooraineks ()
0206 10 10	– veise rups, külmutatud:
ex020622 00	– – maks:
ex020622 00	– – – farmaatsiatoodete tooraineks ()
ex02 06 29	– – muud:
0206 29 10	– – – farmaatsiatoodete tooraineks ()
ex020630 00	– searups, värske või jahutatud:
	– – – farmaatsiatoodete tooraineks ()
	– – muud:
	– – – muu kui kodusea
	– sea rups, külmutatud:
ex020641 00	– – maks:
	– – – – farmaatsiatoodete tooraineks ()
	– – – muud:
	– – – – muu kui kodusea
▼M9
ex020649 00	– – muud:
	– – – kodusea:
	– – – – farmaatsiatoodete tooraineks ()
▼B
►M9 ◄	– – – muud
ex02 06 80	– muu rups, värske või jahutatud:
0206 80 10	– – farmaatsiatoodete tooraineks ()
0206 80 10	– – muud:
0206 80 91	– – – hobuse, eesli, muula ja hobueesli rups
ex02 06 90	– muu rups, külmutatud:
0206 90 10	– – farmaatsiatoodete tooraineks ()
0206 90 10	– – muud:
0206 90 91	– – – hobuse, eesli, muula ja hobueesli rups
0208	Muu liha ja söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud
ex02 10	Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või pulber:
ex02 10	– sealiha:
ex02 10 11	– – tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga:
0210 11 90	– – – muu kui kodusea
ex02 10 12	– – kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid:
0210 12 90	– – – muu kui kodusea
ex02 10 19	– – muud:
0210 19 90	– – – muu kui kodusea
0210 19 90	– muu, k.a toidukõlblik peen- ja jämejahu lihast või rupsist:
0210 91 00	– – esikloomaliste
0210 92 00	– – vaala, delfiini ja pringli (imetajad seltsist Cetacea); lamantiini ja dugongi (imetajad seltsist Sirenia)
0210 93 00	– – roomajate (k.a mao ja kilpkonna)
ex02 10 99	– – muud:
ex02 10 99	– – – liha:
0210 99 31	– – – – põhjapõdra
0210 99 39	– – – – muud
	– – – rups:
	– – – – muu kui kodusea, veise, lamba ja kitse rups
0210 99 80	– – – – – muu kui kodulinnumaks
ex04 07 00	Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud:
0407 00 90	– muud kui kodulinnumunad
ex04 08	Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, külmutatud või muul viisil töödeldud (suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma):
ex04 08	– munakollane:
ex04 08 11	– – kuivatatud:
0408 11 20	– – – inimtoiduks kõlbmatu ()
ex04 08 19	– – muud:
0408 19 20	– – – inimtoiduks kõlbmatu ()
0408 19 20	– muud:
ex04 08 91	– – kuivatatud:
0408 91 20	– – – inimtoiduks kõlbmatu ()
ex04 08 99	– – muud:
0408 99 20	– – – inimtoiduks kõlbmatu ()
0410 00 00	Mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained
0504 00 00	Loomasooled, -põied ja -maod (v.a kalade omad), terved või tükeldatud, värsked, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud
ex05 11	Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3:
0511 10 00	– veisesperma
0511 10 00	– muud:
0511 91	– – tooted kaladest, vähkidest, limustest või muudest vees elavatest selgrootutest; surnud loomad grupist 3
ex05 11 99	– – muud:
►M3 ◄	– – – looduslikud loomsed käsnad
►M3 ◄	– – – muud
ex07 09	Muu köögivili, värske või jahutatud:
ex07 09 60	– perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad
ex07 09 60	– – muud:
0709 60 91	– – – – perekonna Capsicum viljad kapsaitsiini või õlivaikvärvide tootmiseks ()
0709 60 95	– – – eeterlike õlide või resinoidide tööstuslikuks tootmiseks ()
0709 60 99	– – – muud
ex07 10	Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud:
ex07 10 80	– muu köögivili:
ex07 10 80	– – perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad
0710 80 59	– – – muu kui paprika
ex07 11	Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:
ex07 11 90	– muu köögivili; köögiviljasegud:
ex07 11 90	– – köögivili:
0711 90 10	– – – Perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad, v.a paprika
ex07 13	Kuivatatud kaunviljad (poetatud, kooritud või koorimata, tükeldatud või tükeldamata):
ex07 13 10	– Herned (Pisum sativum):
0713 10 90	– – v.a seemneks
ex071320 00	– kikerherned (nuudid):
	– – v.a seemneks
	– aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.):
ex071331 00	– – – aedoad sortidest Vigna mungo (L.) Hepper või Vigna radiata (L.) Wilczek:
ex071331 00	– – – v.a seemneks
ex071332 00	– – Kandilised aedoad e adzukioad (Phaseolus või Vigna angularis):
ex071332 00	– – – v.a seemneks
ex07 13 33	– – Harilikud aedoad, sh türgi oad (Phaseolus vulgaris):
0713 33 90	– – – v.a seemneks
ex071339 00	– – muud:
ex071339 00	– – – v.a seemneks
ex071340 00	– läätsed:
ex071340 00	– – – v.a seemneks
ex071350 00	– põldoad (Vicia faba var. major) ja söödaoad (Vicia faba var. equina ja Vicia faba var. minor):
ex071350 00	– – v.a seemneks
ex071390 00	– muud:
ex071390 00	– – v.a seemneks
0801	Kookospähklid, brasiilia pähklid ja kašupähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata:
ex08 02	Muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata:
ex08 02 90	– muud:
ex080290 20	– – beetli- ja koolapähklid
ex08 04	Värsked või kuivatatud datlid, viigimarjad, ananassid, avokaadod, guajaavid, mangod ja mangostanid:
0804 10 00	– datlid
0902	Tee, lõhna- või maitseainetega või ilma
ex09 04	Piprad perekonnast Piper; perekonna Capsicum või Pimenta kuivatatud, purustatud või jahvatatud viljad, v.a alamrubriigi 0904 20 10 paprika
0905 00 00	Vanill
0906	Kaneel ja kaneelipuu õied
0907 00 00	Nelk (kogu vili, pungad ja varred)
0908	Muskaatpähkel, muskaatõis ja kardemon
0909	Aniisi, tähtaniisi, apteegitilli, koriandri, ristiköömne või köömne seemned; kadakamarjad
ex09 10	Ingver, kollajuur e kurkum, loorberilehed, karri ja muud vürtsid, v.a aed-liivatee ja safran
ex11 06	Rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest, rubriigi 0714 saagost, juurtest või mugulatest ning grupi 8 toodetest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber:
1106 10 00	– rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest
ex11 06 30	– grupi 8 toodetest:
1106 30 90	– – muu kui banaanid
ex11 08	Tärklis; inuliin:
1108 20 00	– inuliin
1201 00 90	Sojauba, purustatud või purustamata, v.a seemneks
1202 10 90	Maapähkel, röstimata või muul viisil kuumtöötlemata, lüdimata, v.a seemneks
1202 20 00	Maapähkel, röstimata või muul viisil kuumtöötlemata, lüditud, purustatud või purustamata
1203 00 00	Kopra
1204 00 90	Linaseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks
1205 10 90 ja ex120590 00	Rapsi- või rüpsiseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks
1206 00 91	Päevalilleseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks
1206 00 99
1207 20 90	Puuvillaseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks
1207 40 90	Seesamiseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks
1207 50 90	Sinepiseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks
1207 91 90	Unimagunaseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks
1207 99 91	Kanepiseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks
ex120799 97	Muud õliseemned ja õliviljad, purustatud või purustamata, v.a seemneks
1208	Peen- ja jämejahu õliseemnetest või õliviljadest (v.a sinep)
1211	►M3 Taimed ja taimeosad (sh seemned ja viljad), mida kasutatakse peamiselt parfümeerias või farmaatsias, insektitsiididena, fungitsiididena vms otstarbel, värsked või kuivatatud, ka tükeldatud, purustatud, pulbristatud (välja arvatud käesoleva lisa IX osas CN-koodi ex121190 85 all loetletud tooted) ◄
ex12 12	Jaanileivapuukaunad, mere- ja muud vetikad, suhkrupeet ja suhkruroog, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata; puuviljade kivid ja tuumad ning mujal nimetamata, inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted (k.a sigurisordi Cichorium intybus sativum röstimata juured):
ex121220 00	– mere- või muud vetikad, mida kasutatakse peamiselt farmaatsiatööstuses või inimtoiduks
ex121220 00	– muud:
ex12 12 99	– – muu kui suhkruroog:
1212 99 41 ja 1212 99 49	– – – jaanileivapuu seemned:
ex121299 70	– – – muud, v.a sigurijuur
1213 00 00	Teraviljaõled ja aganad, töötlemata, ka hekseldatud, jahvatatud, pressitud või granuleeritud
ex12 14	Kaalikas, söödapeet ja muud söödajuurviljad, hein, lutsern, ristik, esparsett, söödakapsas, lupiin, vikk jms söödad, ka graanulitena:
ex121410 00	– Lutsernijahu ja -graanulid, v.a kunstlikult kuuma õhu käes kuivatatud või muul viisil kuivatatud ja jahvatatud lutsern
ex12 14 90	– muud:
1214 90 10	– – söödapeet, kaalikas ja muud söödajuurviljad
ex121490 90	– – muud, v.a:
	– lutsern, esparsett, ristik, lupiin, vikk jm kunstlikult kuuma õhu käes kuivatatud söödad, v.a hein, söödakapsas ja heina sisaldavad tooted
	– lutsern, esparsett, ristik, lupiin, vikk, mesikas, kikerhernes ja harilik nõiahammas, muul viisil kuivatatud ja jahvatatud
ex15 02 00	Veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv:
ex150200 10	– kasutamiseks tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks, v.a luudest ja jäätmetest saadud rasv ()
1503 00	Rasvasteariin, sulatatud searasva õli, oleosteariin, oleoõli ja rasvõli (emulgeerimata, segamata või muul viisil töötlemata)
1504	Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid (rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata)
1507	Sojaõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata
1508	Maapähkliõli (arahhiseõli) ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata
1511	Palmiõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata
1512	Päevalille-, safloori- või puuvillaõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata
1513	Kookospähkli- (kopra-), palmituuma- või babassupalmiõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata
1514	Rapsi-, rüpsi- või sinepiõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata
ex15 15	Muud taimerasvad ja -õlid (v.a alamrubriigi ex151590 11 jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata
ex15 16	Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata (v.a alamrubriigi 1516 20 10 hüdrogeenitud kastoorõli, nn opaalvaha)
ex15 17	Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest, v.a alamrubriigid 1517 10 10, 1517 90 10 ja 1517 90 93
1518 00 31 1518 00 39	Taimsete rasvõlide vedelad segud, kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks ()
1522 00 91	Õlijätted ja -setted; loomsete või taimsete rasvainete või vahade töötlemisel tekkinud seebirasvad, v.a need, mis sisaldavad oliiviõli omadustega õlisid
1522 00 99	Muud loomsete või taimsete rasvainete või vahade töötlemise jäägid, v.a need, mis sisaldavad oliiviõli omadustega õlisid
ex16 02	Muud lihast, rupsist või verest valmistatud tooted või konservid:
ex16 02	– sea:
ex16 02 41	– – tagaosad ja nende jaotustükid
1602 41 90	– – – muu kui kodusea
ex16 02 42	– – abatükid ja nende jaotustükid
1602 42 90	– – – muu kui kodusea
ex16 02 49	– – muud, sh segud:
1602 49 90	– – – muu kui kodusea
ex16 02 90	– muud, sh tooted mis tahes loomade verest:
ex16 02 90	– – muud kui tooted mis tahes loomade verest:
1602 90 31	– – – uluki või küüliku
▼M9 —————
▼B
►M9 1602 90 99 ◄	– – – – – – muu kui lamba või kitse
1603 00	Ekstraktid ja mahlad lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest
1801 00 00	Kakaooad (terved või purustatud, toored või röstitud)
1802 00 00	Kakaoubade kestad, kelmed jms kakaojäägid
ex20 01	Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:
ex20 01 90	– muud:
2001 90 20	– – perekonda Capsicum kuuluvate taimede viljad, v.a magus ja mahe paprika ning piment
ex20 05	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappega, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:
ex20 05 99	– muud köögiviljad, sh segud:
2005 99 10	– – perekonda Capsicum kuuluvate taimede viljad, v.a magus ja mahe paprika ning piment
ex22 06	Muud kääritatud joogid (näiteks õuna- ja pirnisiider, mõdu); kääritatud jookide segud omavahel või mittealkohoolsete jookidega, mujal nimetamata:
2206 00 31 kuni 2206 00 89	– muu kui piquette
ex23 01	Inimtoiduks kõlbmatu jahu ja graanulid lihast või rupsist, kalast, vähkidest, molluskitest või muudest veeselgrootutest; rasvakõrned:
2301 10 00	– jahu ja graanulid lihast või rupsist; rasvakõrned
ex23 02	Kliid, pebred jm tera- või kaunviljade tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud:
2302 50 00	– kaunviljadest
2304 00 00	Õlikoogid jm sojaõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata
2305 00 00	Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata
ex23 06	Õlikoogid jm taimsete rasvade või õlide (v.a rubriikides 2304 ja 2305 esitatute) ekstraheerimise tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata, v.a CN alamrubriigid 2306 90 05 (õlikoogid jm maisi-idude ekstraheerimise tahked jäätmed), 2306 90 11 ja 2306 90 19 (õlikoogid jm oliiviõli ekstraheerimise tahked jäätmed)
ex23 07 00	Veinisete; viinakivi:
2307 00 90	– viinakivi
ex23 08 00	Mujal nimetamata taimse päritoluga loomasöödaks kasutatavad tooted, jäätmed ja kõrvalproduktid, granuleeritud või granuleerimata:
2308 00 90	– – – muud kui viinamarjade pressimisjäägid, tammetõrud ja hobukastanid, puuviljade ja marjade, v.a viinamarjade pressimisjäägid
ex23 09	Loomasöödana kasutatavad tooted:
ex23 09 10	– kassi- ja koeratoit, jaemüügiks pakendatud:
2309 10 90	– – – mis ei sisalda tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit, mis kuuluvad alamrubriikidesse 1702 30 51–1702 30 99, 1702 40 90, 1702 90 50 ja 2106 90 55, ega piimatooteid
ex23 09 90	– muud:
2309 90 10	– – lahustatud tooted kalast või mereimetajatest
2309 90 10	– – muud, sh eelsegud:
ex230990 91 – 2309 90 99	– – – mis ei sisalda tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit, mis kuuluvad alamrubriikidesse 1702 30 51–1702 30 99, 1702 40 90, 1702 90 50 ja 2106 90 55, ega piimatooteid, v.a:
	– lutsernimahlast ja rohumahlast saadud valgukontsentraadid
	– veetustatud tooted, mis on eranditult saadud eelmises taandes osutatud kontsentraatide valmistamisel tekkinud tahketest jääkidest ja mahlast
(1) Selle alamrubriigi kirjete suhtes kohaldatakse asjakohastes ühenduse õigusaktides (vt nõukogu direktiiv 94/28/EÜ (EÜT L 178, 12.7.1994, lk 66); komisjoni otsus 93/623/EMÜ (EÜT L 298, 3.12.1993, lk 45)) sätestatud tingimusi. (2) Selle alamrubriigi kirjete suhtes kohaldatakse asjakohastes ühenduse õigusaktides (vt nõukogu direktiiv 88/661/EMÜ (EÜT L 382, 31.12.1988, lk 36); nõukogu direktiiv 94/28/EÜ (EÜT L 178, 12.7.1994, lk 66); komisjoni otsus 96/510/EÜ (EÜT L 210, 20.8.1996, lk 53)) sätestatud tingimusi. (3) Selle alamrubriigi kirjete suhtes kohaldatakse asjakohastes ühenduse õigusaktides (vt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1) artikleid 291–300 ja hilisemaid muudatusi) sätestatud tingimusi. (4) Selle alamrubriigi kirjete suhtes kohaldatakse kaupade kombineeritud nomenklatuuri eelsätete punktis IIF sätestatud tingimusi.

II LISA

ARTIKLI 1 LÕIKES 3 OSUTATUD TOODETE LOEND

I osa: Põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol

1. Etüülalkoholi valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgmises tabelis loetletud tooteid:

CN-kood	Kirjeldus
ex220710 00	EÜ asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandussaadustest saadud denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust
ex220720 00	EÜ asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandussaadustest saadud denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega
ex220890 91 ning ex220890 99	EÜ asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandussaadustest saadud denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust

2. Impordilitsentse käsitleva III osa II peatüki I jagu ning kõnealuse osa III peatüki I jagu kohaldatakse ka toodete suhtes, mis põhinevad CN-koodi 2208 alla kuuluval põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholil, mida hoitakse üle kaheliitristes mahutites ning millel on kõik punktis 1 kirjeldatud etüülalkoholi omadused.

II osa: Mesindustooted

Käesolev määrus reguleerib järgmises tabelis loetletud mesindustooteid:

CN-kood	Kirjeldus
0409	Naturaalne mesi
ex041000 00	Mesilaspiim ja söödav taruvaik
ex051199 85	Mesilaspiim ja inimtoiduks kõlbmatu taruvaik
ex121299 70	Õietolm
ex15 21 90	Mesilasvaha

III osa: Siidiussid

Siidiusside valdkonnas reguleerib käesolev määrus CN alamrubriiki ex010690 00 kuuluvaid siidiusse ja CN alamrubriiki ex051199 85 kuuluvaid siidiussimune.

III LISA

ARTIKLI 2 LÕIKES 1 OSUTATUD MÕISTED

I osa: Riisisektorit käsitlevad mõisted

I. Mõisted “koorimata riis”, “kooritud riis”, “poolkroovitud riis”, “kroovitud riis”, “ümarateraline riis”, “keskmiseteraline riis”, “pikateraline riis A või B” ja “purustatud riis” on määratletud järgmiselt:

a) “koorimata riis” on riis, mille teradel on pärast vilja peksmist säilinud tera väliskest;

b) “kooritud riis” on riis, mille teradelt on eemaldatud ainult tera väliskest. Selle määratluse alla kuuluvad näiteks niisugustele kaubanduslikele kirjeldustele vastavad tooted nagu “pruun riis”, “cargo riis”, “loonzain” ja “riso sbramato”;

c) “poolkroovitud riis” on riis, mille teradelt on eemaldatud tera väliskest, osa idust ja kogu viljakesta välimine kiht või osa sellest, kuid mitte sisemised kihid;

d) “kroovitud riis” on riis, mille teradelt on eemaldatud tera väliskest, viljakesta nii välimine kui sisemine kiht ja kogu idu pika- või keskmiseteralise riisi puhul ja vähemalt osa sellest ümarateralise riisi puhul, ja kus pikisuunalised valged triibud võivad olla säilinud vaid kuni 10 % teradel;

a) “ümarateraline riis” on riis, mille terade pikkus ei ületa 5,2 mm ning tera pikkuse ning laiuse suhe on väiksem kui 2;

b) “keskmiseteraline riis” on riis, mille terade pikkus on üle 5,2 mm, kuid mitte üle 6,0 mm ning tera pikkuse ning laiuse suhe on väiksem kui 3;

c) “pikateraline riis”:

i) “pikateraline riis A” on riis, mille terade pikkus on üle 6,0 mm ning mille tera pikkuse ja laiuse suhe on suurem kui 2, kuid väiksem kui 3;

ii) “pikateraline riis B” on riis, mille terade pikkus on üle 6,0 mm ning mille tera pikkuse ja laiuse suhe on vähemalt 3;

d) terade mõõtmine: kroovitud riisi puhul mõõdetakse terasid järgmisel viisil:

i) võetakse partiist tüüpiline proov;

ii) proovi sõelutakse nii, et sõelale jäävad ainult terved terad, sealhulgas valmimata terad;

iii) keskmise leidmiseks tehakse kaks mõõtmist, mõlemas 100 tera;

iv) tulemused esitatakse millimeetrites, ümardatuna kümnendkohani.

3. “Purustatud riis” on riis, mille kildude pikkus ei ületa 3/4 terve tera keskmisest pikkusest.

II. Ebakvaliteetsete ja katkiste terade puhul kohaldatakse järgmisi mõisteid:

A. Terved terad on terad, mille tipust on eemaldatud ainult osa, sõltumata eri jahvatusetappide omadustest.

B. Kärbitud terad on terad, mille kogu tipp on eemaldatud.

C. Katkised terad või terade killud on terad, millel on eemaldatud suurem osa kui tipp; katkiste terade hulka kuuluvad:

— suured katkised terad (teratükid, mis on pikemad kui pool tera, kuid ei moodusta tervet tera);

— keskmised katkised terad (teratükid, mis on vähemalt veerandi tera pikkused, kuid väiksemad suurte katkiste terade miinimumsuurusest);

— peened purustatud terad (teratükid, mis on väiksemad kui veerand tera, kuid liiga suured, et läbida 1,4 mm avadega sõela);

— killud (väikesed teratükid või -osakesed, mis läbivad 1,4 mm avadega sõela); lõhestunud terad (tükid, mis on tekkinud tera lõhenemisel pikisuunas).

D. Rohelised terad on terad, mis ei ole täiesti küpsed.

E. Terad, millel on loomulikke väärarenguid, on terad, millele on pärilik või mittepärilik väärareng võrreldes sordi tüüpiliste morfoloogiliste tunnustega.

F. Kriitjad terad on terad, mille pinnast on vähemalt kolm neljandikku tuhm ja kriitjas.

G. Punasetriibulised terad on terad, millel on pikisuunas terakestast jäänud erineva intensiivsuse ja varjundiga punaseid triipe.

H. Täpilised terad on terad, millel on väike selgelt piiritletud ja enam-vähem korrapärase kujuga tume sõõr; täpiliste terade hulka kuuluvad ka sellised, millel on ainult pinnal õrnad mustad triibud; triipudel ja täppidel ei tohi olla kollast või tumedat ranti.

I. Värvunud terad on terad, mille väikesel pinnaosal on loomulik värv selgelt muutunud; laigud võivad olla eri värvi (mustjad, punakad, pruunid); sügavaid musti triipe käsitatakse samuti laikudena. Kui laikude värv (must, roosa, punakaspruun) on kohe silmahakkava tugevusega ja kui laigud katavad vähemalt poole tera pinnast, tuleb teri käsitada kollaste teradena.

J. Kollased terad on terad, mille loomulik värv on täielikult või osaliselt muutunud ja mis on saanud sidruni- või ruske tooni muul viisil kui kuivamise tõttu.

K. Klaasjad terad on terad, mille värv on kogu pinnal ühtlaselt veidi muutunud muul viisil kui kuivamise tõttu; selle muutuse tõttu on terad värvunud hele-kollakaspruuniks.

II osa: Suhkrusektorit käsitlevad mõisted

1. “Valge suhkur” on suhkur, mis ei sisalda maitse-, lõhna-, värvaine- ega muid lisandeid ja mille kuivaine sahharoosisisaldus polarimeetri näidu järgi on vähemalt 99,5 %;

2. “toorsuhkur” on suhkur, mis ei sisalda maitse-, lõhna-, värvaine- ega muid lisandeid ja mille kuivaine sahharoosisisaldus polarimeetri näidu järgi on alla 99,5 %;

3. “isoglükoos” on toode, mis on saadud glükoosist või selle polümeeridest ja mille kuivaine fruktoosisisaldus on vähemalt 10 %;

4. “inuliinisiirup” on esmatoode, mis on saadud inuliini või oligofruktooside hüdrolüüsi teel ja mille kuivaine fruktoosisisaldus vabal kujul või sahharoosina on vähemalt 10 % ning mida väljendatakse suhkru/isoglükoosi ekvivalendina. Selleks et vältida turustamispiiranguid nendele toodetele, millel on kiudainest inuliinist tulenev madal magustamisvõime ja millele ei ole määratud inuliinisiirupi kvooti, võib komisjon seda määratlust muuta;

5. “kvoodikohane suhkur, kvoodikohane isoglükoos ja kvoodikohane inuliinisiirup” on suhkru-, isoglükoosi- või inuliinisiirupikogus, mis on toodetud kindlal turustusaastal asjaomase ettevõtja kvoodi piires;

6. “tööstuslik suhkur” on suhkrukogus, mis on toodetud kindlal turustusaastal punktis 5 osutatud koguse ulatuses või sellest rohkem ning mis on ette nähtud artikli 59 lõikes 2 osutatud mis tahes toote tööstuslikuks tootmiseks;

7. “tööstuslik isoglükoos ja tööstuslik inuliinisiirup” on isoglükoosi- või inuliinisiirupikogus, mis on toodetud kindlal turustusaastal ning mis on ette nähtud artikli 62 lõikes 2 osutatud mis tahes toote tööstuslikuks tootmiseks;

8. “suhkru ülejääk, isoglükoosi ülejääk ja inuliinisiirupi ülejääk” on suhkru, isoglükoosi või inuliinisiirupi kogus, mida konkreetsel turustusaastal on toodetud punktides 5 ja 6 ja 7 osutatud vastavatest kogustest rohkem;

9. “kvoodikohane suhkrupeet” on kvoodikohaseks suhkruks töödeldud suhkrupeet;

10. “tarneleping” on müüja ja ettevõtja vahel sõlmitud leping suhkrupeedi tarnimise kohta suhkru tootmiseks;

11. “majandusharusisene kokkulepe” on üks järgmistest kokkulepetest:

a) ühenduse tasandil enne mis tahes tarnelepingu sõlmimist sõlmitud kokkulepe ühelt poolt riigi ettevõtjate organisatsioonide rühma ja teiselt poolt riigi müüjaorganisatsioonide rühma vahel või

b) enne mis tahes tarnelepingu sõlmimist sõlmitud kokkulepe ühelt poolt asjaomase liikmesriigi tunnustatud ettevõtjate või ettevõtjate organisatsiooni ja teiselt poolt asjaomase liikmesriigi tunnustatud müüjaorganisatsiooni vahel;

c) punktides a ja b osutatud kokkuleppe puudumisel äriühinguid ja ühistuid käsitlevad õigusaktid, kui need reguleerivad suhkrut tootva äriühingu osanike või liikmete või ühistu liikmete suhkrupeeditarnet;

d) punktides a ja b osutatud kokkuleppe puudumisel kord, mis kehtis enne mis tahes tarnelepingu sõlmimist, tingimusel et müüjad, kes korda aktsepteerivad, tarnivad vähemalt 60 % kogu tootjate poolt ostetavast suhkrupeedist suhkru tootmiseks ühes või mitmes tehases;

12. “AKV/India suhkur” on CN-koodi 1701 alla kuuluv ja XIX lisas loetletud riikidest pärit suhkur, mida imporditakse ühendusse:

— AKV-EÜ partnerluslepingu V lisa protokolli nr 3 või

— Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahel sõlmitud roosuhkrut käsitleva kokkuleppe ( 91 ) alusel;

13. “täiskoormusega rafineerimistehas” – tootmisüksus:

— mille ainsaks tegevuseks on imporditud toor-roosuhkru rafineerimine,

— mis rafineeris turustusaastal 2004/2005 vähemalt 15 000 tonni imporditud toor-roosuhkrut.

III osa: Humalasektorit käsitlevad mõisted

1. “Humal” on hariliku humala (humulus lupulus) (emas)taime kuivatatud õisikud, nimetatakse ka humalakäbideks; õisikud on rohekaskollased ning munaja kujuga, neil on õieraag ja nende mõõtmed on tavaliselt 2–5 cm;

2. “humalapulber” on toode, mis on saadud humala jahvatamisel ning sisaldab kõiki humala looduslikke osi;

3. “suurema lupuliinisisaldusega humalapulber” on toode, mis on saadud humala jahvatamisel pärast osa lehtede, varte, kandelehtede ja õisikutelgede mehaanilist eemaldamist;

4. “humalaekstrakt” on kontsentreeritud tooted, mis on saadud humala või humalapulbri töötlemisel lahustiga;

5. “segatud humalatooted” on kahe või enama punktides 1–4 nimetatud toote segu.

▼M10

IIIa osa: Veinisektorit käsitlevad mõisted

Viinapuudega seonduvad mõisted

1. “Väljajuurimine” – viinapuujuurte täielik kõrvaldamine viinapuid täis istutatud alalt.

2. “Istutamine” – poogitud või pookimata viinapuude või viinapuude osade lõplik istutamine viinamarjade tootmiseks või pooktaimede istanduse rajamiseks.

3. “Ümberpookimine” – juba varem poogitud viinapuu pookimine.

Saadusega seonduvad mõisted

4. “Värsked viinamarjad” – viinapuu viljad, mida kasutatakse veini valmistamiseks, küpsed või isegi veidi kuivatatud, mida saab tavalistel veinikeldri meetoditel purustada või pressida ja mis võivad iseeneslikult tekitada alkoholkäärimise.

5. “Värske viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamise teel” – saadus:

a) mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 12 mahuprotsenti, aga mitte üle 15 mahuprotsendi;

b) mis on saadud, lisades eranditult artikli 120a lõike 2 kohaselt liigitatavatest veiniviinamarjasortidest saadud käärimata viinamarjavirdele, mille naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 8,5 mahuprotsenti:

i) kas veinist saadud neutraalset alkoholi, sealhulgas kuivatatud viinamarjade destilleerimisel saadud alkohol, mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 96 mahuprotsenti;

ii) või veini puhastamata destilleerimissaadust, mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 52 mahuprotsenti, aga mitte üle 80 mahuprotsendi.

6. “Viinamarjamahl” – kääritamata, kuid käärimiskõlblik vedel saadus, mis on:

a) kohase töötlemisega muudetud tarbimiskõlblikuks sellisena, nagu see on;

b) saadud värsketest viinamarjadest või viinamarjavirdest või lahjendamise teel. Kui mahl on saadud lahjendamise teel, peab see olema saadud kontsentreeritud viinamarjavirde või kontsentreeritud viinamarjamahla lahjendamise teel.

Viinamarjamahla lubatud tegelik alkoholisisaldus ei tohi ületada 1 mahuprotsenti.

7. “Kontsentreeritud viinamarjamahl” – karamellimata viinamarjamahl, mis on saadud viinamarjamahla osalise veetustamise teel, mis toimub mis tahes lubatud meetodil, välja arvatud otsese kuumuse abil, ja nii, et edaspidi kirjeldataval meetodil kasutatava refraktomeetri näit temperatuuril 20 °C pole alla 50,9 %.

Kontsentreeritud viinamarjamahla lubatud tegelik alkoholisisaldus ei tohi ületada 1 mahuprotsenti.

8. “Veinisete” on:

a) ladustamise ajal või pärast lubatud töötlemist veini sisaldavatesse anumatesse kogunev jääk;

b) punktis a osutatud saaduse filtreerimisel või tsentrifuugimisel saadud jääk;

c) ladustamise ajal või pärast lubatud töötlemist viinamarjavirret sisaldavatesse anumatesse kogunev jääk või

d) punktis c osutatud saaduse filtreerimisel või tsentrifuugimisel saadud jääk.

9. “Viinamarjade pressimisjäägid” – värskete viinamarjade kääritatud või kääritamata pressimisjäägid.

10. “Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud vein” – saadus, mis on saadud:

a) vees leotatud töötlemata viinamarjade pressimisjääkide kääritamisel või

b) viinamarjade kääritatud pressimisjääkide leotamisel vees.

11. “Destilleerimiseks kangendatud vein” – saadus:

a) mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 18 mahuprotsenti, aga mitte üle 24 mahuprotsendi;

b) mis on saadud üksnes sel viisil, et jääksuhkrusisalduseta veinile on lisatud veini puhastamata destilleerimissaadust, mille suurim tegelik alkoholisisaldus on 86 mahuprotsenti, või

c) mille suurim lenduvate hapete sisaldus äädikhappes väljendatuna on 1,5 grammi liitri kohta.

12. “Kuvee” on:

a) viinamarjavirre;

b) vein või

c) viinamarjavirrete ja/või eri omadustega veinide segu, mis on mõeldud teatavat liiki vahuveinide valmistamiseks.

Alkoholisisaldusega seonduvad mõisted

13. “Tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides” – 100 mahuühikus saaduses sisalduv puhta alkoholi mahuühikute hulk temperatuuril 20 °C.

14. “Potentsiaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides” – puhta alkoholi mahuühikute hulk, mille võib tekitada 100 ühikus saaduses sisalduvate suhkrute täielik käärimine temperatuuril 20 °C.

15. “Üldalkoholisisaldus mahuprotsentides” – tegeliku ja potentsiaalse alkoholisisalduse summa.

16. “Naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides” – saaduse üldalkoholisisaldus mahuprotsentides enne võimalikku rikastamist.

17. “Tegelik alkoholisisaldus massiprotsentides” – 100 kg saaduses sisalduva puhta alkoholi kilogrammide arv.

18. “Potentsiaalne alkoholisisaldus massiprotsentides” – puhta alkoholi kogus kilogrammides, mida on võimalik saada 100 kilogrammis saaduses leiduvate suhkrute täielikul käärimisel.

19. “Üldalkoholisisaldus massiprotsentides” – tegeliku ja potentsiaalse alkoholisisalduse summa.

▼B

IV osa: Veise- ja vasikalihasektorit käsitlevad mõisted

1. “Veised” on CN-koodide ex01 02 10 ning 0102 90 05 – 0102 90 79 alla kuuluvad elusad koduveised;

2. “täiskasvanud veised” on veised, kelle eluskaal on üle 300 kilogrammi.

V osa: Piima- ja piimatootesektorit käsitlevad mõisted

1. Seoses tariifikvootide rakendamisega Uus-Meremaalt pärit või suhtes kuulub määratluse “toodetud vahetult piimast või koorest” alla või, mis on valmistatud vahetult piimast või koorest ilma säilitusaineid kasutamata ühtsel, iseseisval ja katkematul menetlusel, mille puhul koor võib läbida piimarasva kontsentreerimise ja/või fraktsioneerimise etapi.

2. Artikli 119 kohaldamisel seoses kaseiini ja kaseinaatide kasutamisega juustu tootmisel:

a) “juust” on ühenduse territooriumil valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodi 0406 alla;

b) “kaseiin ja kaseinaadid” on tooted, mis kuuluvad CN-koodide 3501 10 90 ja 3501 90 90 alla ning mida kasutatakse töötlemata kujul või seguna.

VI osa: Munasektorit käsitlevad mõisted

1. “Koorega munad” on koorega kodulinnumunad, värsked, konserveeritud või keedetud, välja arvatud punktis 2 nimetatud haudemunad;

2. “haudemunad” on inkubeerimisel kasutatavad kodulinnumunad;

3. “terviktooted” on kooreta kodulinnumunad, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, inimtoiduks kõlblikud;

4. “eraldatud tooted” on kodulinnumunade rebu, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, inimtoiduks kõlblikud.

VII osa: Kodulinnusektorit käsitlevad mõisted

1. “Eluskodulinnud” on eluskanad, -pardid, -haned, -kalkunid ja -pärlkanad kaaluga üle 185 grammi;

2. “tibud” on eluskanad, -pardid, -haned, -kalkunid ja -pärlkanad kaaluga alla 185 grammi;

3. “tapetud kodulinnud” on kanad, pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad, tervelt, rupsiga või ilma;

4. “muude toodete põhjal valmistatud tooted”:

a) I lisa XX osa punktis a loetletud tooted;

b) I lisa XX osa punktis b loetletud tooted, v.a tapetud kodulinnud ja söödav rups; mida tuntakse nime all “kodulinnulõiked”;

c) I lisa XX osa punktis b osutatud söödav rups;

d) I lisa XX osa punktis c loetletud tooted;

e) I lisa XX osa punktides d ja e loetletud tooted;

f) I lisa XX osa punktis f nimetatud tooted, v.a CN-koodi 1602 20 11 ja 1602 20 19 alla kuuluvad tooted.

VIII osa: Mesindussektorit käsitlevad mõisted

1. “Mesi” on looduslik magus aine, mida valmistavad Apis mellifera mesilased taimede nektarist, elusate taimeosade eritistest või elusatest taimeosadest toituvate putukate eritistest, mida mesilased koguvad, muundavad teatavate endast pärit olevate ainetega ühendamise teel, sadestavad, veetustavad ja ladustavad ning jätavad meekärgedesse küpsema ja valmima.

Mee peamised liigid on järgmised:

a) päritolu järgi:

i) “õiemesi ehk nektarimesi” on taimede nektarist saadud mesi;

ii) “lehemesi” on peamiselt elusate taimeosade ja neist toituvate putukate (Hemiptera) eritistest saadud mesi;

b) töötlemis- ja/või müügiks pakkumise viisi järgi:

iii) “kärjemesi” on mesi, mille mesilased on paigutanud vastehitatud haudmeta kärjekannudesse või mesilasvahast valmistatud õhukesele kärjepõhjale ehitatud kärjekannudesse ja mida müüakse kaanetatud tervete meekärgede või nende osadena;

iv) “kärjetüki või kärjetükkidega mesi” on üht või mitut meekärjetükki sisaldav mesi;

v) “nõrutatud mesi” on lahtikaanetatud haudmeta meekärgede nõrutamise teel saadud mesi;

vi) “vurrimesi” on lahtikaanetatud haudmeta meekärgedest tsentrifugaaljõu abil eraldatud mesi;

vii) “pressitud mesi” on haudmeta meekärgede pressimisel kuumutamata või mõõdukat kuumutamist (kuni 45 oC) kasutades saadud mesi;

viii) “filtreeritud mesi” on mesi, millest on eraldatud mee koostisele võõrad orgaanilised või anorgaanilised ained sellisel viisil, mille tulemusena on eemaldatud märkimisväärne kogus õietolmu;

“Pagarimesi” on mesi,

a) mis on sobiv tööstuslikuks või muu hiljem töödeldava toidu koostises kasutamiseks ning

b) millel võivad olla järgmised omadused:

— võõras lõhn ja maitse;

— käärimistunnustega või käärinud või

— üle kuumutatud;

2. “mesindustooted” on mesi, mesilasvaha, mesilaspiim, taruvaik või õietolm.

IV LISA

RIISI JA SUHKRU STANDARDKVALITEET

A. Koorimata riisi standardkvaliteet

Standardkvaliteediga koorimata riis on:

a) veatu ja standardse turustuskvaliteediga, lõhnatu;

b) maksimaalse niiskusesisaldusega 13 %;

c) kroovitud riisi toodang on 63 % tervete terade kaalust (lubatud kuni 3 % lõigatud teri), kroovitud riisi rikutud terade massiprotsent on:

CN-koodide 1006 10 27 ja 1006 10 98 alla kuuluv kriitjate teradega kroovitud riis	1,5 %
muu kui CN-koodide 1006 10 27 ja 1006 10 98 alla kuuluv kriitjate teradega kroovitud riis	2,0 %
punasetriibulised terad	1,0 %
tähnilised terad	0,50 %
värvunud terad	0,25 %
kollased terad	0,02 %
klaasjad terad	0,05 %

B. Suhkru standardkvaliteet:

I. Suhkrupeedi standardkvaliteet:

Standardkvaliteediga suhkrupeet on:

a) veatu ja standardse turustuskvaliteediga;

b) vastuvõtupunktis suhkrusisaldusega 16 %.

II. Valge suhkru standardkvaliteet

1. Standardkvaliteediga valgel suhkrul on järgmised omadused:

a) veatu, ehtne ja standardne turustuskvaliteet; kuiv, ühtlastes kristallides, vabalt voolav;

b) minimaalne polarisatsioon: 99,7o;

c) maksimaalne niiskusesisaldus: 0,06 %;

d) maksimaalne invertsuhkru sisaldus: 0,04 %;

e) punkti 2 kohaselt määratud punktide üldarv ei ole suurem kui 22 ega ületa:

— 15 punkti tuhasuse puhul;

— 9 punkti värvitüübi puhul, mis on määratud Brunswicki Põllumajandustehnoloogia Instituudi meetodil (edaspidi “Brunswicki meetod”);

— 6 punkti lahuse värvitooni ühiku puhul, mis on määratud International Commission for Uniform Methods of Sugar Analysis'e meetodil (edaspidi “ICUMSA meetod”).

2. Ühele punktile vastab:

a) 0,0018 % tuhasust, mis on määratud ICUMSA meetodil 28o Brixi juures;

b) 0,5 värvitüübiühikut, mis on määratud Brunswicki meetodil;

c) 7,5 lahuse värvitooni ühikut, mis on määratud ICUMSA meetodil.

3. Alapunktis 1 osutatud faktorite määramise meetodid on samad, mida kasutatakse kõnealuste faktorite määramiseks sekkumismeetmete raames.

III. Toorsuhkru standardkvaliteet

1. Standardkvaliteediga toorsuhkur on suhkur, mille saagis valges suhkrus väljendatuna on 92 %.

2. Toorpeedisuhkru saagise arvutamiseks lahutatakse kõnealuse suhkru polarisatsiooniastmest:

a) tuhasuse protsendimäär, mis on korrutatud neljaga,

b) invertsuhkru protsendimäär, mis on korrutatud kahega,

c) arv 1.

3. Toor-roosuhkru saagise arvutamiseks lahutatakse kõnealuse suhkru kahekordsest polarisatsiooniastmest arv 100.

V LISA

ARTIKLIS 42 OSUTATUD ÜHENDUSE RÜMPADE KLASSIFITSEERIMISSKAALAD

A. Ühenduse täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisskaala

I. Mõisted

Kohaldatakse järgmisi mõisteid:

1. “rümp” on tapetud looma terve keha pärast veretustamist, siseelundite eemaldamist ja nülgimist;

2. “poolrümp” on toode, mis on saadud punktis 1 osutatud rümba sümmeetrilisel poolitamisel piki kaela-, rinna-, nimme- ja ristluulülide keskkohti ning läbi rinnaku ja vaagnaliiduse keskkoha.

II. Kategooriad

Rümbad jagatakse järgmistesse kategooriatesse:

kuni kaheaastaste noorte kastreerimata isasloomade rümbad;

muude kastreerimata isasloomade rümbad;

kastreeritud isasloomade rümbad;

poeginud emasloomade rümbad;

muude emasloomade rümbad.

III. Klassifitseerimine

Rümpade klassifitseerimisel hinnatakse järgmist:

1. Lihakust, mis on määratletud järgmiselt:

Rümba piirkondade, eelkõige selle oluliste osade (taga-, selja- ja abaosa) areng

Lihakusklass	Kirjeldus
S Super	Kõik profiilid äärmiselt kumerad; erakordselt hea lihaste areng (topeltlihaselisus)
E Kõrgem	Kõik rümba piirkonnad kumerad kuni väga kumerad; erakordselt hea lihaste areng
U Väga hea	Rümba piirkonnad tervikuna ümarad; väga hea lihaste areng
R Hea	Rümba piirkonnad tervikuna lamedad; hea lihaste areng
O Rahuldav	Rümba piirkonnad lamedad kuni nõgusad; keskmine lihaste areng
P Nõrk	Kõik rümba piirkonnad nõgusad kuni väga nõgusad; nõrk lihaste areng

2. Rasvasus, mis on määratletud järgmiselt:

Rasva hulk rümba välispinnal ja rinnaõõnes

Rasvasusklass	Kirjeldus
1 väga õhuke	Ilma rasvakihita või väga õhukese rasvakihiga
2 õhuke	Õhuke rasvakiht, lihased peaaegu kõikjal nähtavad
3 keskmine	Lihased peaaegu kõikjal rasvaga kaetud, välja arvatud taga- ja abaosas, õhuke rasvaladestus rinnaõõnes
4 paks	Lihased rasvaga kaetud, kuid taga- ja abaosas veel osaliselt nähtavad, selgesti nähtavad rasvaladestused rinnaõõnes
5 väga paks	Kogu rümp rasvaga kaetud; tugevad rasvaladestused rinnaõõnes

Liikmesriikidel on lubatud jagada iga punktides 1 ja 2 ette nähtud klass maksimaalselt kolmeks alamklassiks.

IV. Esituskuju

Rümbad ja poolrümbad esitatakse:

1. ilma pea ja jalgadeta; pea eraldatakse rümbast kuklaluu ja esimese kaelalüli vahelt ning jalad kämblaliigesest või kanna-pöialiigesest;

2. ilma rinna- ja kõhuõõneorganiteta, koos neerude, neerurasva ja vaagnarasvaga või ilma nendeta;

3. ilma suguorganite ja nende juurde kuuluvate lihasteta ning emasloomadel ilma udara ja udararasvata;

Turuhindade kindlaksmääramiseks võib vastavalt artikli 195 lõikes 2 osutatud korrale kehtestada erineva esitusviisi.

V. Klassifitseerimine ja identifitseerimine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) ( 92 ) artikli 4 kohaselt tunnustatud tapamajad võtavad meetmeid, et tagada, et kõik sellistes tapamajades tapetud täiskasvanud veiste rümbad või poolrümbad, mis on tähistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 854/2004 (millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ette nähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks) ( 93 ) artikli 5 lõikes 2 koostoimes I lisa I jao III peatükiga sätestatud tervisemärgiga, on klassifitseeritud ja identifitseeritud ühenduse skaala kohaselt.

Enne identifitseerimist märgistamise teel on liikmesriikidel õigus eemaldada rümpadelt või poolrümpadelt välisrasv, kui see on rasvaladestuse tõttu põhjendatav.

B. Ühenduse searümpade klassifitseerimisskaala

I. Mõiste

“rümp” – tapetud sea terve või keskjoont mööda jagatud keha, mis on veretustatud ja puhastatud siseelunditest.

II. Klassifitseerimine

Rümbad klassifitseeritakse vastavalt nende hinnangulisele tailihasisaldusele ning jagatakse järgmistesse klassidesse:

Klass	Tailihasisaldus protsendina rümba massist
S	vähemalt 60 (1)
E	vähemalt 55
U	vähemalt 50, kuid alla 55
R	vähemalt 45, kuid alla 50
O	vähemalt 40, kuid alla 45
P	vähem kui 40
(1) Liikmesriigid võivad kehtestada oma territooriumil tapetud sigade jaoks S-tähega tähistatud eraldi kvaliteediklassi, kui tailiha sisaldus on 60 % või rohkem.

III. Esituskuju

Rümbad esitatakse ilma keele, harjaste, sõrgade, suguorganite, neerurasva, neerude ja vahelihaseta.

Oma territooriumil tapetud sigade puhul võib liikmesriikidel lubada näha ette searümpade eespool nimetatust erinev esitusviis, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

1. kui nende territooriumil kehtiv tavaline kaubandustava erineb esimeses lõigus määratletud standardesitusviisist;

2. kui tehnilised nõuded seda õigustavad;

3. kui searümpadelt on eemaldatud ühtlaselt nahk.

IV. Tailihasisaldus

1. Tailihasisaldust hinnatakse vastavalt komisjoni kinnitatud hindamismeetoditele. Kinnitada võib vaid selliseid hindamismeetodeid, mis põhinevad searümba ühe või mitme anatoomilise osa füüsilisel mõõtmisel ja on statistiliselt tõestatud. Hindamismeetodite kinnitamisel lähtutakse hinnangu vastavusest lubatud maksimaalsele statistilisele veale.

2. Siiski ei määrata rümpade kaubanduslikku väärtust kindlaks üksnes hinnangulise tailihasisalduse järgi.

V. Rümpade identifitseerimine

Kui komisjon ei ole ette näinud teisiti, identifitseeritakse klassifitseeritud rümbad neid vastavalt ühenduse skaalale märgistades.

C. Ühenduse lambarümpade klassifitseerimisskaala

I. Mõiste

Seoses mõistetega “rümp” ja “poolrümp” kohaldatakse punktis A.I sätestatud määratlusi.

II. Kategooriad

Rümbad jagatakse järgmistesse kategooriatesse:

A	alla kaheteistkuuliste lammaste rümbad;

B	muude lammaste rümbad.

III. Klassifitseerimine

1. Rümpade klassifitseerimisel kohaldatakse punkti A.III sätteid mutatis mutandis. Siiski asendatakse punktis A.III.1 ning A.III.2 esitatud tabeli 3. ja 4. reas sõna “tagaosa” sõnaga “tagaveerand”.

2. Erandina punktist 1 võib vähem kui 13 kg kaaluvate tallerümpade puhul komisjon ilma artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita lubada liikmesriikidel kasutada klassifitseerimisel järgmisi kriteeriume:

a) rümba kaal;

b) liha värvus;

c) rasvaladestus.

IV. Esituskuju

Rümbad ja poolrümbad esitatakse ilma peata (eraldatud esimese kaelalüli vahelt), jalgadeta (eraldatud kämblaliigesest või kanna-pöialiigesest), sabata (eraldatud kuuenda ja seitsmenda sabalüli vahelt), udarata, suguelunditeta, maksata ja sisikonnata. Neerud ja neerurasv kuuluvad rümba juurde.

Kui võrdlusesituskuju ei kasutata, on liikmesriikidel siiski lubatud võtta vastu ka teisiti esitatud rümpi. Sellistel juhtudel määratakse neilt esitustelt võrdlusesituskujule üleminekuks vajalikud kohandused kindlaks vastavalt artikli 195 lõikes 2 sätestatud korrale.

V. Rümpade identifitseerimine

Klassifitseeritud rümbad ja poolrümbad identifitseeritakse neid vastavalt ühenduse skaalale märgistades.

▼M13

VI LISA

RIIKLIKUD JA PIIRKONDLIKUD KVOODID

alates 2010/2011. turustusaastast

(tonnides)
Liikmesriik või piirkond (1)	Suhkur (2)	Isoglükoos (3)	Inuliinisiirup (4)
Belgia	676 235,0	114 580,2	0
Bulgaaria	0	89 198,0
Tšehhi Vabariik	372 459,3
Taani	372 383,0
Saksamaa	2 898 255,7	56 638,2
Iirimaa	0
Kreeka	158 702,0	0
Hispaania	498 480,2	53 810,2
Prantsusmaa (emamaa)	3 004 811,15		0
Prantsusmaa ülemeredepartemangud	432 220,05
Itaalia	508 379,0	32 492,5
Läti	0
Leedu	90 252,0
Ungari	105 420,0	220 265,8
Madalmaad	804 888,0	0	0
Austria	351 027,4
Poola	1 405 608,1	42 861,4
Portugal (mandriosa)	0	12 500,0
Assooride autonoomne piirkond	9 953,0
Rumeenia	104 688,8	0
Sloveenia	0
Slovakkia	112 319,5	68 094,5
Soome	80 999,0	0
Rootsi	293 186,0
Ühendkuningriik	1 056 474,0	0
KOKKU	13 336 741,2	690 440,8	0

▼B

VII LISA

ARTIKLI 58 LÕIKES 2 OSUTATUD ISOGLÜKOOSI TÄIENDAVAD KVOODID

Liikmesriik	Täiendav kvoot (tonnides)
Itaalia	60 000
Leedu	8 000
Rootsi	35 000

▼M3

VIIa LISA

ARTIKLI 59 LÕIKE 2 TEISE LÕIGU KOHASELT KINDLAKS MÄÄRATAVA PROTSENDIMÄÄRA ARVUTAMINE

Punktis 2 esitatud arvutuse puhul kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) “protsendimäär liikmesriigi tasandil” – protsendimäär, mis arvutatakse punkti 2 kohaselt eesmärgiga määrata kindlaks asjaomase liikmesriigi tasandil vähendatav kogus kokku;

b) “ühine protsendimäär” – ühine protsendimäär, mille komisjon määrab kindlaks vastavalt artikli 59 lõike 2 esimesele lõigule;

c) “vähendus” – arv, mis saadakse liikmesriigi poolt täielikult loobutud kvoodi jagamisel määruse (EÜ) nr 318/2006 (1. juulist 2006 kehtinud versioon) III lisas sätestatud riiklike kvootidega. Liikmesriikide puhul, kes ei olnud 1. juulil 2006 ühenduse liikmed, tuleb viidet kõnealusele lisale käsitada viitena versioonile, mida kohaldati nende ühendusega liitumise kuupäeval.

2.	Protsendimäär liikmesriigi tasandil võrdub ühise protsendimääraga, mis on korrutatud järgmise arvuga: 1 – [1/0,6 × vähendus]. Kui tulemus on väiksem kui 0, on kohaldatav protsendimäär 0.

VIIb LISA

ARTIKLI 59 LÕIKE 2 TEISE LÕIGU KOHASELT ETTEVÕTJATE SUHTES KOHALDATAVA PROTSENDIMÄÄRA ARVUTAMINE

Punktis 2 esitatud arvutuse puhul kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) “kohaldatav protsendimäär” – punkti 2 kohaselt määratav protsendimäär, mida kohaldatakse asjaomasele ettevõtjale eraldatud kvoodi suhtes;

b) “ühine protsendimäär liikmesriigi tasandil” – protsendimäär, mis arvutakse asjaomase liikmesriigi jaoks järgmiselt:

Qty/Σ [(1 – R/K) × Q]

kusjuures

Qty

VIIa lisa punkti 1 alapunktis a osutatud liikmesriigi tasandil vähendatav kogus,

alapunktis c osutatud loobumine asjaomase ettevõtja puhul,

sama asjaomase ettevõtja kvoot 2010. aasta veebruari lõpus,

alapunkti d kohaselt arvutatud arv,

Σ = (1 – R/K) × Q tulemuste summa, mis arvutatakse iga ettevõtja jaoks, kellel on liikmesriigi territooriumil kvoot; kui (1 – R/K) × Q tulemus on väiksem kui 0, on see 0;

c) “loobumine” – arv, mis saadakse asjaomase ettevõtja poolt loobutud kvootide koguse jagamisel talle määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 7 ja artikli 11 lõigete 1 kuni 3 ning käesoleva määruse artikli 60 lõigete 1 kuni 3 kohaselt eraldatud kvoodiga;

d) “K” – arvutatakse igas liikmesriigis, jagades kogu kvoodi vähendamise kõnealuses liikmesriigis (vabatahtlikud loobumised, millele liidetakse VIIa lisa punkti 1 alapunktis a osutatud liikmesriigi tasandil vähendatav kogus) liikmesriigi algse kvoodiga, mis on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 318/2006 (1. juulil 2006 kehtinud versioon) III lisas. Liikmesriikide puhul, kes ei olnud 1. juulil 2006 ühenduse liikmed, tuleb viidet kõnealusele lisale käsitada viitena versioonile, mida kohaldati nende ühendusega liitumise kuupäeval.

2.	Kohaldatav protsendimäär võrdub ühise protsendimääraga liikmesriigi tasandil, mis on korrutatud järgmise arvuga: 1 – [1/K × loobumine]. Kui tulemus on väiksem kui 0, on kohaldatav protsendimäär 0.

VIIc LISA

ARTIKLI 52A LÕIKE 1 KOHASELT MÄÄRATAVA KOEFITSIENDI ARVUTAMINE

Punktis 2 esitatud arvutuste puhul kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) “koefitsient liikmesriigi tasandil” – punkti 2 kohaselt määratav koefitsient;

b) “vähendus” – arv, mis saadakse liikmesriigi poolt täielikult loobutud suhkrukvoodi (sh selle turustusaasta loobumised, mille suhtes kohaldatakse turult kõrvaldamist) jagamisel määruse (EÜ) nr 318/2006 (1. juulist 2006 kehtinud versioon) III lisas sätestatud riiklike suhkrukvootidega. Liikmesriikide puhul, kes ei olnud 1. juulil 2006 ühenduse liikmed, tuleb viidet kõnealusele lisale käsitada viitena versioonile, mida kohaldati nende ühendusega liitumise kuupäeval;

c) “koefitsient” – koefitsient, mille komisjon määrab vastavalt artikli 52 lõikele 2.

2.	Turustusaastatel 2008/2009 ja 2009/2010 võrdub koefitsient liikmesriigi tasandil koefitsiendiga, mida on suurendatud järgmiselt: [(1/0,6) × vähendus] × (1 – koefitsient). Kui tulemus on suurem kui 1, on kohaldatav koefitsient 1.

▼B

VIII LISA

SUHKRU- VÕI ISOGLÜKOOSIKVOOTIDE ÜLEKANDMISE ÜKSIKASJALIKUD EESKIRJAD VASTAVALT ARTIKLILE 60

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) “ettevõtjate ühinemine” – kahe või enama ettevõtja ühinemine üheks ettevõtjaks;

b) “ettevõtja võõrandamine” – kvoote omava ettevõtja varade üleandmine või üleminek ühele või mitmele ettevõtjale;

c) “vabriku võõrandamine” – ühele või mitmele ettevõtjale sellise tehnilise üksuse omandiõiguse üleandmine, milles on kõnealuse toote valmistamiseks vajalik sisseseade, ning mille tulemuseks on võõrandatava ettevõtja tootmise osaline või täielik üleminek;

d) “vabriku rentimine” – sellise tehnilise üksuse rendileping, mille juurde kuulub suhkrutootmiseks vajalik sisseseade, kusjuures rendileping sõlmitakse vabriku tegevust arvestades vähemalt kolmeks järjestikuseks turustusaastaks ettevõtjaga, kes on asutatud kõnealuse vabrikuga samas liikmesriigis, kui vabriku rendile võtnud ettevõtjat võib pärast rendisuhte tekkimist kogu toodangu alusel käsitada ühe suhkrutootmisettevõtjana, kusjuures lepinguosalised kohustuvad lepingut enne kolmanda turustusaasta lõppu mitte lõpetama.

1. Suhkrutootmisettevõtjate ühinemise või võõrandamise või suhkruvabrikute võõrandamise korral kohandatakse kvoote järgmiselt, ilma et see piiraks punkti 2 kohaldamist:

a) suhkrutootmisettevõtjate ühinemise korral eraldab liikmesriik ühinemise tulemusel tekkinud ettevõtjale kvoodi, mis on võrdne enne ühinemist asjaomastele suhkrut tootvatele ettevõtjatele eraldatud kvootide summaga;

b) suhkrutootmisettevõtja võõrandamise korral määrab liikmesriik võõrandatava ettevõtja kvoodi suhkru tootmiseks ülevõtvale ettevõtjale või kui ülevõtvaid ettevõtjaid on mitu, määratakse kvoodid võrdeliselt võõrandatava ettevõtja suhkrutoodangu mahuga;

c) suhkruvabriku võõrandamise korral vähendab liikmesriik selle ettevõtja kvooti, kes vabriku omandi võõrandab, ja suurendab kõnealuse vabriku ostnud suhkrutootmisettevõtja või -ettevõtjate kvooti, lisades mahaarvatud koguse võrdeliselt võõrandatud vabriku tootmismahuga.

2. Kui osa suhkrupeedi- või suhkrurookasvatajaid, keda otseselt mõjutab mõni punktis 1 osutatud tehing, avaldab selgelt soovi tarnida oma suhkrupeeti või -roogu suhkrutootmisettevõtjatele, kes ei osale kõnealustes tehingutes, võib liikmesriik määrata kvoodi ettevõtjale, kellele tootjad kavatsevad oma suhkrupeedi või -roo tarnida, vastavalt võõrandatava ettevõtja tootmismahule.

3. Kui muudel kui punktis 1 osutatud asjaoludel lõpetatakse

a) suhkrutootmisettevõtja tegevus,

b) suhkrutootmisettevõtja ühe või mitme vabriku tegevus,

võib liikmesriik määrata kõnealuse tegevuse lõpetamisega seotud kvoodid ühele või mitmele suhkrutootmisettevõtjale.

Kui osa tootjaid avaldab selgelt soovi tarnida oma suhkrupeeti või -roogu asjaomasele suhkrutootmisettevõtjale, võib liikmesriik (ka eelmise lõigu alapunktis b osutatud juhul) määrata kõnealusele suhkrupeedi või -roo kogusele vastava osa kvoote ettevõtjale, kellele tootjad kavatsevad need tooted tarnida.

4. Artikli 50 lõikes 6 osutatud erandi kasutamise puhul võib kõnealune liikmesriik nõuda, et asjaomased suhkrupeedikasvatajad ja suhkruettevõtjad lisaksid oma majandusharusisestesse kokkulepetesse eritingimused, et kõnealune liikmesriik saaks kohaldada käesoleva punkti alapunkte 2 ja 3.

5. Suhkrutootmisettevõtjale kuuluva vabriku rentimise korral võib liikmesriik vähendada vabrikut rendile andva ettevõtja kvoote ning määrata kvoodist maha arvatud osa ettevõtjale, kes võtab vabriku rendile suhkru tootmise eesmärgil.

Kui rendisuhe lõpetatakse I punkti alapunktis d osutatud kolme turustusaasta jooksul, tühistab liikmesriik tagasiulatuvalt vastavalt käesoleva alapunkti esimesele lõigule kehtestatud kvootide kohandamise alates rendisuhte jõustumise kuupäevast. Kui rendisuhe lõpeb vääramatu jõu tõttu, ei ole liikmesriik kohustatud kohandamist tühistama.

6. Kui suhkrutootmisettevõtja ei suuda enam tagada ühenduse õigusaktidega ette nähtud kohustuste täitmist asjaomaste suhkrupeedi või suhkruroo tootjate suhtes ning kui selle olukorra on kindlaks teinud kõnealuse liikmesriigi asjaomased asutused, võib liikmesriik määrata osa asjaomastest kvootidest üheks või mitmeks turustusaastaks ühele või mitmele suhkrutootmisettevõtjale võrdeliselt võõrandatava ettevõtja tootmismahuga.

7. Kui liikmesriik on andnud suhkrutootmisettevõtjale hinna- ja turustustagatisi seoses suhkrupeedi töötlemisega etüülalkoholiks, võib liikmesriik kokkuleppel kõnealuse ettevõtja ja asjaomaste suhkrupeedikasvatajatega määrata kõik suhkrutootmiskvoodid või osa neist üheks või mitmeks turustusaastaks ühele või mitmele teisele ettevõtjale.

III

Isoglükoositootmisettevõtjate ühinemise või võõrandamise või isoglükoositootmisvabriku võõrandamise korral võib liikmesriik määrata asjakohased kvoodid isoglükoosi tootmiseks ühele või mitmele ettevõtjale, sõltumata sellest, kas neil on tootmiskvoot.

Vastavalt II ja III punktile võetud meetmed võib jõustada ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) kõigi asjaomaste osapoolte huvisid on arvesse võetud;

b) asjaomase liikmesriigi arvates parandavad need tõenäoliselt suhkrupeedi, suhkruroo ja suhkrutootmissektori struktuuri;

c) need on seotud ettevõtjatega, kes on asutatud samal territooriumil, millele on määratud kvoot VI lisas.

Kui ühinemine või võõrandamine toimub 1. oktoobri ja sellele järgneva aasta 30. aprilli vahel, võetakse II ja III punktis nimetatud meetmed jooksval turustusaastal.

Kui ühinemine või võõrandamine toimub 1. mai ja sama aasta 30. septembri vahel, võetakse II ja III punktis nimetatud meetmed järgmisel turustusaastal.

▼M3

Kui kohaldatakse artikli 59 lõiget 2, määravad liikmesriigid kohandatud kvoodid veebruari lõpuks, et kohaldada neid järgmisel turustusaastal.

▼B

VII

Kui kohaldatakse II ja III punkti, teavitavad liikmesriigid komisjoni kohandatud kvootidest hiljemalt 15 päeva jooksul pärast V punktis nimetatud ajavahemike lõppu.

IX LISA

ARTIKLIS 66 OSUTATUD TOOTMISKVOODID JA RESTRUKTUREERIMISRESERVI KOGUSED

▼M7

1. Riikide kvoodid: kogused (tonnides) 12-kuulise ajavahemiku ja liikmesriigi kohta:

Liikmesriik	2008/09	2009/10	2010/11	2011/12	2012/13	2013/14	2014/15
Belgia	3 427 288,740	3 461 561,627	3 496 177,244	3 531 139,016	3 566 450,406	3 602 114,910	3 602 114,910
Bulgaaria	998 580,000	1 008 565,800	1 018 651,458	1 028 837,973	1 039 126,352	1 049 517,616	1 049 517,616
Tšehhi Vabariik	2 792 689,620	2 820 616,516	2 848 822,681	2 877 310,908	2 906 084,017	2 935 144,857	2 935 144,857
Taani	4 612 619,520	4 658 745,715	4 705 333,172	4 752 386,504	4 799 910,369	4 847 909,473	4 847 909,473
Saksamaa	28 847 420,391	29 135 894,595	29 427 253,541	29 721 526,076	30 018 741,337	30 318 928,750	30 318 928,750
Eesti	659 295,360	665 888,314	672 547,197	679 272,669	686 065,395	692 926,049	692 926,049
Iirimaa	5 503 679,280	5 558 716,073	5 614 303,234	5 670 446,266	5 727 150,729	5 784 422,236	5 784 422,236
Kreeka	836 923,260	845 292,493	853 745,418	862 282,872	870 905,700	879 614,757	879 614,757
Hispaania	6 239 289,000	6 301 681,890	6 364 698,709	6 428 345,696	6 492 629,153	6 557 555,445	6 557 555,445
Prantsusmaa	25 091 321,700	25 342 234,917	25 595 657,266	25 851 613,839	26 110 129,977	26 371 231,277	26 371 231,277
Itaalia	10 740 661,200	11 288 542,866	11 288 542,866	11 288 542,866	11 288 542,866	11 288 542,866	11 288 542,866
Küpros	148 104,000	149 585,040	151 080,890	152 591,699	154 117,616	155 658,792	155 658,792
Läti	743 220,960	750 653,170	758 159,701	765 741,298	773 398,711	781 132,698	781 132,698
Leedu	1 738 935,780	1 756 325,138	1 773 888,389	1 791 627,273	1 809 543,546	1 827 638,981	1 827 638,981
Luksemburg	278 545,680	281 331,137	284 144,448	286 985,893	289 855,752	292 754,310	292 754,310
Ungari	2 029 861,200	2 050 159,812	2 070 661,410	2 091 368,024	2 112 281,704	2 133 404,521	2 133 404,521
Malta	49 671,960	50 168,680	50 670,366	51 177,070	51 688,841	52 205,729	52 205,729
Madalmaad	11 465 630,280	11 580 286,583	11 696 089,449	11 813 050,343	11 931 180,847	12 050 492,655	12 050 492,655
Austria	2 847 478,469	2 875 953,254	2 904 712,786	2 933 759,914	2 963 097,513	2 992 728,488	2 992 728,488
Poola	9 567 745,860	9 663 423,319	9 760 057,552	9 857 658,127	9 956 234,709	10 055 797,056	10 055 797,056
Portugal	1 987 521,000	2 007 396,210	2 027 470,172	2 047 744,874	2 068 222,323	2 088 904,546	2 088 904,546
Rumeenia	3 118 140,000	3 149 321,400	3 180 814,614	3 212 622,760	3 244 748,988	3 277 196,478	3 277 196,478
Sloveenia	588 170,760	594 052,468	599 992,992	605 992,922	612 052,851	618 173,380	618 173,380
Slovakkia	1 061 603,760	1 072 219,798	1 082 941,996	1 093 771,416	1 104 709,130	1 115 756,221	1 115 756,221
Soome	2 491 930,710	2 516 850,017	2 542 018,517	2 567 438,702	2 593 113,089	2 619 044,220	2 619 044,220
Rootsi	3 419 595,900	3 453 791,859	3 488 329,778	3 523 213,075	3 558 445,206	3 594 029,658	3 594 029,658
Ühendkuningriik	15 125 168,940	15 276 420,629	15 429 184,836	15 583 476,684	15 739 311,451	15 896 704,566	15 896 704,566

▼B

2. Restruktureerimise erireservi kogused

Liikmesriik	tonnid
Bulgaaria	39 180
Rumeenia	188 400

X LISA

ARTIKLIS 70 OSUTATUD REFERENTSRASVASISALDUS

Liikmesriik	g/kg
Belgia	36,91
Bulgaaria	39,10
Tšehhi Vabariik	42,10
Taani	43,68
Saksamaa	40,11
Eesti	43,10
Kreeka	36,10
Hispaania	36,37
Prantsusmaa	39,48
Iirimaa	35,81
Itaalia	36,88
Küpros	34,60
Läti	40,70
Leedu	39,90
Luksemburg	39,17
Ungari	38,50
Madalmaad	42,36
Austria	40,30
Poola	39,00
Portugal	37,30
Rumeenia	38,50
Sloveenia	41,30
Slovakkia	37,10
Soome	43,40
Rootsi	43,40
Ühendkuningriik	39,70

▼M7

Xa LISA

Artiklis 84a osutatud kartulitärklise kvoodid turustusaasta kohta

Liikmesriik	(tonnides)
Tšehhi Vabariik	33 660
Taani	168 215
Saksamaa	656 298
Eesti	250
Hispaania	1 943
Prantsusmaa	265 354
Läti	5 778
Leedu	1 211
Madalmaad	507 403
Austria	47 691
Poola	144 985
Slovakkia	729
Soome	53 178
Rootsi	62 066
KOKKU	1 948 761

▼M10

Xb LISA

TOETUSPROGRAMMIDE EELARVE (OSUTATUD ARTIKLI 103N LÕIKES 1)

tuhandetes eurodes
Eelarveaasta	2009	2010	2011	2012	2013	Alates 2014. aastast
BG	15 608	21 234	22 022	27 077	26 742	26 762
CZ	2 979	4 076	4 217	5 217	5 151	5 155
DE	22 891	30 963	32 190	39 341	38 867	38 895
EL	14 286	19 167	19 840	24 237	23 945	23 963
ES	213 820	284 219	279 038	358 000	352 774	353 081
FR	171 909	226 814	224 055	284 299	280 311	280 545
IT (1)	238 223	298 263	294 135	341 174	336 736	336 997
CY	2 749	3 704	3 801	4 689	4 643	4 646
LT	30	37	45	45	45	45
LU	344	467	485	595	587	588
HU	16 816	23 014	23 809	29 455	29 081	29 103
MT	232	318	329	407	401	402
AT	8 038	10 888	11 313	13 846	13 678	13 688
PT	37 802	51 627	53 457	65 989	65 160	65 208
RO	42 100	42 100	42 100	42 100	42 100	42 100
SI	3 522	3 770	3 937	5 119	5 041	5 045
SK	2 938	4 022	4 160	5 147	5 082	5 085
UK	0	61	67	124	120	120
(1) Määruse (EÜ) nr 1782/2003 VIII lisas Itaalia kohta esitatud riiklikke ülemmäärasid aastateks 2008, 2009 ja 2010 vähendatakse 20 miljoni euro võrra ning need summad on lisatud Itaalia toetusprogrammide eelarve summadele vastavalt tabelis esitatud eelarveaastatele 2009, 2010 ja 2011.

Xc LISA

EELARVES MAAELU ARENDAMISEKS ERALDATUD VAHENDID (OSUTATUD ARTIKLI 190A LÕIKES 3)

tuhandetes eurodes
Eelarveaasta	2009	2010	Alates 2011. aastast
BG	—	—	—
CZ	—	—	—
DE	—	—	—
EL	—	—	—
ES	15 491	30 950	46 441
FR	11 849	23 663	35 512
IT	13 160	26 287	39 447
CY	—	—	—
LT	—	—	—
LU	—	—	—
HU	—	—	—
MT	—	—	—
AT	—	—	—
PT	—	—	—
RO	—	—	—
SI	—	1 050	1 050
SK	—	—	—
UK	160	160	160

Xd LISA

VÄLJAJUURIMISKAVA EELARVE

Artikli 85s lõikes 3 osutatud väljajuurimiskavale eraldatud eelarve on järgmine:

a) veiniaastaks 2008/2009 (2009. eelarveaasta): 464 000 000 eurot;

b) veiniaastaks 2009/2010 (2010. eelarveaasta): 334 000 000 eurot;

c) veiniaastaks 2010/2011 (2011. eelarveaasta): 276 000 000 eurot.

Xe LISA

ALAD, MILLE LIIKMESRIIGID VÕIVAD TUNNISTADA VÄLJAJUURIMISKAVA JAOKS ABIKÕLBMATUKS (OSUTATUD ARTIKLI 85U LÕIGETES 1, 2 JA 5)

hektarites
Liikmesriik	Viinapuude kasvuala üldpindala	Artikli 85u lõikes 5 osutatud alad
BG	135 760	4 073
CZ	19 081	572
DE	102 432	3 073
EL	69 907	2 097
ES	1 099 765	32 993
FR	879 859	26 396
IT	730 439	21 913
CY	15 023	451
LU	1 299	39
HU	85 260	2 558
MT	910	27
AT	50 681	1 520
PT	238 831	7 165
RO	178 101	5 343
SI	16 704	501
SK	21 531	646

▼B

XI LISA

▼M1

A.I. Artikli 94 lõikes 1 osutatud pika linakiu garanteeritud maksimumkoguste jaotumine liikmesriikide vahel

Belgia	13 800
Bulgaaria	13
Tšehhi Vabariik	1 923
Saksamaa	300
Eesti	30
Hispaania	50
Prantsusmaa	55 800
Läti	360
Leedu	2 263
Madalmaad	4 800
Austria	150
Poola	924
Portugal	50
Rumeenia	42
Slovakkia	73
Soome	200
Rootsi	50
Ühendkuningriik	50

A.II. ►M7 ►C2 Artikli 94 lõikes 1a osutatud lühikese linakiu ja kanepikiu garanteeritud maksimumkoguste jaotumine liikmesriikide vahel iga turustusaasta kohta ajavahemikul 2009/2010–2011/2012 ◄ ◄

Artikli 94 lõikes 1a osutatud kogused jaotatakse:

a) garanteeritud riiklike kogustena järgmistele liikmesriikidele:

Belgia	10 350
Bulgaaria	48
Tšehhi Vabariik	2 866
Saksamaa	12 800
Eesti	42
Hispaania	20 000
Prantsusmaa	61 350
Läti	1 313
Leedu	3 463
Ungari (1)	2 061
Madalmaad	5 550
Austria	2 500
Poola	462
Portugal	1 750
Rumeenia	921
Slovakkia	189
Soome	2 250
Rootsi	2 250
Ühendkuningriik	12 100
(1) Ungarile määratud garanteeritud riiklik kogus käsitleb ainult kanepikiudu.

▼C2

b) 5 000 tonni jaotatakse garanteeritud riiklike kogustena iga turustusaasta kohta ajavahemikul 2009/2010–2011/2012 Taani, Iirimaa, Kreeka, Itaalia ja Luksemburgi vahel. Selline jaotus määratakse nende alade alusel, mille kohta kehtib üks artikli 91 lõikes 1 osutatud lepingutest või kohustustest.

▼M1

A.III. Artiklis 94a osutatud abikõlblikud tsoonid

I tsoon

1. Madalmaade territoorium.

2. Järgmised Belgia kommuunid: Assenede, Beveren-Waas, Blankenberge, Bredene, Brugge, Damme, De Haan, De Panne, Diksmuide (välja arvatud Vladslo ja Woumen), Gistel, Jabbeke, Knokke-Heist, Koksijde, Lo-Reninge, Middelkerke, Nieuwport, Oostende, Oudenburg, Sint-Gillis-Waas (ainult Meerdonk), Sint-Laureins, Veurne ja Zuienkerke.

II tsoon

1. Muud kui I tsooni kuuluvad Belgia piirkonnad.

2. Järgmised Prantsusmaa piirkonnad:

— Nord’i departemang,

— järgmised ringkonnad: Béthune, Lens, Calais ja Saint-Omer ning Marquise’i kanton Pas-de-Calais’ departemangus,

— Saint-Quentini ja Vervins’i ringkonnad Aisne’i departmangus,

— Charleville-Mézières’i ringkond Ardennes’i departemangus.

▼B

B. Artiklis 89 osutatud garanteeritud maksimumkoguste jaotumine liikmesriikide vahel

Liikmesriik	Tonnid
Belgia-Luksemburgi majandusliit	8 000
Tšehhi Vabariik	27 942
Taani	334 000
Saksamaa	421 000
Kreeka	37 500
Hispaania	1 325 000
Prantsusmaa	1 605 000
Iirimaa	5 000
Itaalia	685 000
Leedu	650
Ungari	49 593
Madalmaad	285 000
Austria	4 400
Poola	13 538
Portugal	30 000
Slovakkia	13 100
Soome	3 000
Rootsi	11 000
Ühendkuningriik	102 000

▼M3

XIa LISA

KUNI 12 KUU VANUSTE VEISTE LIHA TURUSTAMINE VASTAVALT ARTIKLILE 113b

I. Mõiste

Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab mõiste “liha” kuni 12 kuu vanuste veiste rümpasid, kondiga ja kondita liha ning viilutatud või viilutamata rupsi, mis on ette nähtud inimtoiduks ning mida pakutakse värskelt, külmutatult või sügavkülmutatult ning mis on pakitud või pakkimata.

II. Kuni 12 kuu vanuste veiste kategooriatesse liigitamine tapamajas

Tapmise ajal liigitavad ettevõtjad käesoleva lisa VII punkti lõikes 1 osutatud pädeva asutuse järelevalve all kõik kuni 12 kuu vanused veised ühte järgmistest kategooriatest:

A) V-kategooria: kuni 8 kuu vanused veised

Kategooriat tähistav täht: V;

B) Z-kategooria: rohkem kui 8, kuid mitte rohkem kui 12 kuu vanused veised

Kategooriat tähistav täht: Z.

Kõnealune liigitamine toimub veisega kaasas olevas passis sisalduva teabe põhjal või selle puudumisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1760/2000 (veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise kohta) ( 94 ) artiklis 5 sätestatud elektroonilises andmebaasis sisalduvate andmete põhjal.

III. Müüginimetused

1.	Müüginimetus on nimetus, mille all toitu müüakse, direktiivi 2000/13/EÜ artikli 5 lõikes 1 määratletud tähenduses.

Kuni 12 kuu vanuste veiste liha turustatakse liikmesriikides üksnes järgmiste iga liikmesriigi jaoks ettenähtud müüginimetuste all:

A) V-kategooria veiste liha puhul:

Turustav riik	Kasutatav müüginimetus
Belgia	veau, viande de veau/kalfsvlees/Kalbfleisch
Bulgaaria	месо от малки телета
Tšehhi Vabariik	telecí
Taani	lyst kalvekød
Saksamaa	Kalbfleisch
Eesti	vasikaliha
Kreeka	μοσχάρι γάλακτος
Hispaania	ternera blanca, carne de ternera blanca
Prantsusmaa	veau, viande de veau
Iirimaa	veal
Itaalia	vitello, carne di vitello
Küpros	μοσχάρι γάλακτος
Läti	teļa gaļa
Leedu	veršiena
Luksemburg	veau, viande de veau/Kalbfleisch
Ungari	borjúhús
Malta	vitella
Madalmaad	kalfsvlees
Austria	Kalbfleisch
Poola	cielęcina
Portugal	vitela
Rumeenia	carne de vițel
Sloveenia	teletina
Slovakkia	teľacie mäso
Soome	vaalea vasikanliha/ljust kalvkött
Rootsi	ljust kalvkött
Ühendkuningriik	veal

B) Z-kategooria veiste liha puhul:

Turustav riik	Kasutatav müüginimetus
Belgia	jeune bovin, viande de jeune bovin/jongrundsvlees/Jungrindfleisch
Bulgaaria	телешко месо
Tšehhi Vabariik	hovězí maso z mladého skotu
Taani	kalvekød
Saksamaa	Jungrindfleisch
Eesti	noorloomaliha
Kreeka	νεαρό μοσχάρι
Hispaania	ternera, carne de ternera
Prantsusmaa	jeune bovin, viande de jeune bovin
Iirimaa	rosé veal
Itaalia	vitellone, carne di vitellone
Küpros	νεαρό μοσχάρι
Läti	jaunlopa gaļa
Leedu	jautiena
Luksemburg	jeune bovin, viande de jeune bovin/Jungrindfleisch
Ungari	növendék marha húsa
Malta	vitellun
Madalmaad	rosé kalfsvlees
Austria	Jungrindfleisch
Poola	młoda wołowina
Portugal	vitelão
Rumeenia	carne de tineret bovin
Sloveenia	meso težjih telet
Slovakkia	mäso z mladého dobytka
Soome	vasikanliha/kalvkött
Rootsi	kalvkött
Ühendkuningriik	beef

3.	Lõikes 2 osutatud müüginimetusi võib täiendada vastava lihatüki või rupsi nime või nimetusega.

Lõike 2 alapunkti A tabelis esitatud V-kategooria müüginimetusi ning nendest müüginimetustest tuletatud mis tahes uut nime võib kasutada üksnes siis, kui on täidetud kõik käesolevas lisas sätestatud tingimused.

Eelkõige ei kasutata üle 12 kuu vanuste veiste liha müüginimetuses ega etiketil sõnu “veau”, “telecí”, “Kalb”, “μοσχάρι”, “ternera”, “kalv”, “veal”, “vitello”, “vitella”, “kalf”, “vitela” ja “teletina”.

IV. Kohustuslik teave etiketil

Ilma et see piiraks direktiivi 2000/13/EÜ artikli 3 lõike 1 ja määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklite 13, 14 ja 15 kohaldamist, märgistavad ettevõtjad kuni 12 kuu vanuste veiste liha igas tootmis- ja turustamisetapis järgmise teabega:

a) loomade tapavanus, mis on vastavalt olukorrale esitatud kas kujul “tapavanus: kuni 8 kuud”, kui loomad on 8 kuu vanused või nooremad, või “tapavanus: 8 kuni 12 kuud”, kui loomad on enam kui 8 kuu vanused, kuid mitte vanemad kui 12 kuud;

b) müüginimetus vastavalt käesoleva lisa III punktile.

Erandina käesoleva lõike punktist a võivad ettevõtjad siiski igas tootmis- ja turustusetapis (välja arvatud lõpptarbijale väljastamise etapp) asendada tapavanuse kategooriat tähistava tähega, mis on määratletud käesoleva lisa II punktis.

2.	Kuni 12 kuu vanuste veiste liha puhul, mis esitatakse lõpptarbijale müügiks jaemüügikohtades eelnevalt pakendamata kujul, kehtestavad liikmesriigid lõikes 1 osutatud teabe esitamise eeskirjad.

V. Vabatahtlik teave etiketil

Ettevõtjad võivad täiendada IV punktis osutatud kohustuslikku teavet määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklites 16 või 17 sätestatud korras heaks kiidetud vabatahtliku teabega.

VI. Registreerimine

Etiketil vastavalt IV ja V punktile esitatava teabe õigsuse tagamiseks registreerivad ettevõtjad igas kuni 12 kuu vanuste veiste liha tootmis- ja turustusetapis eelkõige järgmise teabe:

a) loomade identifitseerimisnumber ja sünniaeg (üksnes tapamaja tasandil);

b) viitenumber, mis võimaldab tõendada seost ühelt poolt liha päritolu ja teiselt poolt liha etiketil esitatud müüginimetuse, tapavanuse ja kategooriat tähistava tähe vahel;

c) loomade ja liha ettevõttesse saabumise ja sealt väljumise kuupäev, et tagada seos saabumiste ja väljumiste vahel.

VII. Ametlik kontrollimine

1.	Liikmesriigid nimetavad enne 1. juulit 2008 pädeva asutuse või asutused, kes vastutavad artikli 113b ja käesoleva lisa kohaldamise ametliku kontrollimise eest, ja teavitavad sellest komisjoni.

Ametlikke kontrollimisi viib läbi pädev asutus või viivad läbi pädevad asutused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) ( 95 ) sätestatud üldpõhimõtetega.

3.	Komisjon tagab koos pädevate asutustega, et liikmesriigid järgivad artikli 113b ja käesoleva lisa sätteid.

4.	Komisjoni eksperdid teevad vajaduse korral koos asjaomaste pädevate asutuste ja liikmesriikide ekspertidega kohapealseid kontrollimisi, et veenduda artikli 113b ja käesoleva lisa rakendamises.

5.	Liikmesriik, kelle territooriumil kontrollimised toimuvad, osutab komisjonile tema ülesannete täitmiseks vajalikku abi.

VIII. Kolmandatest riikidest imporditud liha

1.	Kolmandatest riikidest imporditud kuni 12 kuu vanuste veiste liha turustatakse ühenduses vastavalt artiklile 113b ja käesolevale lisale.

Kolmanda riigi ettevõtjad, kes soovivad tuua ühenduse turule lõikes 1 osutatud liha, võimaldavad oma tegevust kontrollida asjaomase kolmanda riigi määratud pädeval asutusel või selle puudumisel välisel sõltumatul organil. Sõltumatu organ peab täielikult tagama Euroopa standardis EN 45011 või ISO/IEC juhendis 65 (“Üldnõuded toote sertifitseerimisorganitele”) sätestatud tingimuste järgimise.

3.	Määratud pädev asutus või väline sõltumatu organ tagab artikli 113b nõuete ja käesoleva lisa nõuete täitmise.

IX. Karistused

Ilma et see piiraks komisjoni poolt vastavalt käesoleva määruse artiklile 194 vastu võetavaid erisätteid, kehtestavad liikmesriigid eeskirjad karistuste kohta, mida rakendatakse artikli 113b ja käesoleva lisa sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad karistusi käsitlevatest sätetest komisjonile 1. juuliks 2009 ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

▼M10

XIb LISA

VIINAMARJASAADUSTE KATEGOORIAD

1. Vein

Vein on ainult värskete purustatud või purustamata viinamarjade või viinamarjavirde täielikul või osalisel käärimisel saadud saadus.

Veini:

a) tegelik alkoholisisaldus on pärast XVa lisa punktis B nimetatud menetluse läbimist või ilma selleta vähemalt 8,5 mahuprotsenti, kui vein on saadud ainult käesoleva lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndites A ja B korjatud viinamarjadest, ja vähemalt 9 mahuprotsenti teistest viinamarjakasvatusvöönditest korjatud viinamarjade puhul;

b) tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 4,5 mahuprotsenti. Seda erandina muidu kehtivast minimaalsest alkoholisisaldusest, kui veinil on kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis, olgu see valmistatud XVa lisa punktis B täpsustatud menetlusel või mitte;

c) üldalkoholisisaldus ei ületa 15 mahuprotsenti. Erandina:

— võib teatavatelt ühenduse viinamarjakasvatuspiirkonda kuuluvatelt viinamarjakasvatusaladelt (otsustab komisjon vastavalt artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusele) pärinevate ja rikastamiseta toodetud veinide üldalkoholisisalduse ülempiir ulatuda 20 mahuprotsendini,

— võib teatavate kaitstud päritolunimetusega ja rikastamiseta toodetud veinide üldalkoholisisalduse ülempiir olla suurem kui 15 mahuprotsenti;

d) üldhappesisaldus vastavalt eranditele, mille komisjon võib vastu võtta vastavalt artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusele, on viinhappes väljendatuna vähemalt 3,5 grammi liitri kohta või 46,6 milliekvivalenti liitri kohta.

“Retsina” on lauavein, mis on valmistatud üksnes Kreeka territooriumil süüria männi vaiguga töödeldud viinamarjavirdest. Süüria männi vaigu kasutamine on lubatud ainult “Retsina” veini saamiseks Kreekas kohaldatavate sätete kohaselt.

Erandina punktist b kuuluvad “Tokaji eszencia” ja “Tokajská esencia” veinide hulka.

2. Kääriv toorvein

Kääriv toorvein on saadus, mille alkoholkäärimine ei ole veel lõppenud ja mis ei ole veel settest eraldatud.

3. Liköörvein

Liköörvein on saadus:

a) mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti, aga mitte üle 22 mahuprotsendi;

b) mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 17,5 mahuprotsenti, välja arvatud teatavad päritolunimetuse või geograafilise tähisega liköörveinid, mis sisalduvad vastavalt artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusele komisjoni koostatud loetelus;

c) mis on saadud:

— käärivast viinamarjavirdest;

— veinist;

— eespool nimetatud saaduste segust või

— viinamarjavirdest või selle segust veiniga, kui on tegu kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega liköörveinidega, mille komisjon määrab kindlaks vastavalt artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusele;

d) mille esialgne naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 12 mahuprotsenti, välja arvatud teatavad kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega liköörveinid, mis sisalduvad vastavalt artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusele komisjoni koostatud loetelus;

e) millele on lisatud:

i) üksikult või seguna:

— veinist saadud neutraalset alkoholi, sealhulgas kuivatatud viinamarjade destilleerimisel saadud alkoholi, mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 96 mahuprotsenti;

— veini või kuivatatud viinamarjade destillaati, mille tegelik alkoholisisaldus ei ole alla 52 ega üle 86 mahuprotsendi;

ii) vajaduse korral ühte või mitut järgmist saadust:

— kontsentreeritud viinamarjavirret;

— ühe punkti e alapunktis i osutatud saaduse ja punkti c esimeses ja neljandas taandes osutatud viinamarjavirde segu;

f) millele erandina punktist e on lisatud (kui tegu on teatavate kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega liköörveinidega, mis sisalduvad vastavalt artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusele komisjoni koostatud loetelus):

i) punkti e alapunktis i loetletud saadusi üksikult või seguna või

ii) üht või mitut järgmistest saadustest:

— veinialkoholi või kuivatatud viinamarjadest saadud alkoholi, mille tegelik alkoholisisaldus ei ole alla 95 ega üle 96 mahuprotsendi;

— veinist või pressitud viinamarjajääkidest destilleeritud kangeid alkohoolseid jooke, mille tegelik alkoholisisaldus ei ole alla 52 ega üle 86 mahuprotsendi;

— kuivatatud viinamarjadest destilleeritud kangeid alkohoolseid jooke, mille tegelik alkoholisisaldus ei ole alla 52 mahuprotsendi ega üle 94,5 mahuprotsendi, ja

iii) vajaduse korral ühte või mitut järgmist saadust:

— kuivatatud viinamarjadest saadud osaliselt kääritatud viinamarjavirret;

— otsesel kuumutamisel saadud kontsentreeritud viinamarjavirret, mis vastab, välja arvatud nimetatud menetluse puhul, kontsentreeritud viinamarjavirde määratlusele;

— kontsentreeritud viinamarjavirret;

— ühe punkti f alapunktis ii osutatud saaduse ja punkti c esimeses ja neljandas taandes osutatud viinamarjavirde segu.

4. Vahuvein

Vahuvein on saadus:

a) mis on saadud järgmiste saaduste esimesel või teisel alkoholkäärimisel:

— värsked viinamarjad;

— viinamarjavirre või

— vein;

b) mille mahuti avamisel vabaneb ainult käärimisel tekkinud süsinikdioksiid;

c) mille ülerõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on sisalduva süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 3 baari ja

d) mille valmistamiseks mõeldud kuveede üldalkoholisisaldus on vähemalt 8,5 mahuprotsenti.

5. Kvaliteetvahuvein

Kvaliteetvahuvein on saadus:

a) mis on saadud järgmiste saaduste esimesel või teisel alkoholkäärimisel:

— värsked viinamarjad;

— viinamarjavirre või

— vein;

b) mille mahuti avamisel vabaneb ainult käärimisel tekkinud süsinikdioksiid;

c) mille ülerõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on sisalduva süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 3,5 baari ja

d) mille valmistamiseks mõeldud kuveede üldalkoholisisaldus on vähemalt 9 mahuprotsenti.

6. Aromaatne kvaliteetvahuvein

Aromaatne kvaliteetvahuvein on kvaliteetvahuvein:

a) mis on saadud üksnes nii, et kuvee komponentidena kasutatakse vastavalt artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusele komisjoni koostatud loetelus sisalduvatest konkreetsetest viinamarjasortidest pärit viinamarjavirret või käärivat viinamarjavirret. Aromaatsed kvaliteetvahuveinid, mida traditsiooniliselt toodetakse, kasutades kuvee komponendiks olevaid veine, määrab kindlaks komisjon vastavalt artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusele;

b) mille ülerõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on sisalduva süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 3 baari;

c) mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 6 mahuprotsenti ja

d) mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti.

Muid täiendavaid omadusi või tootmistingimusi ja ringlust käsitlevad konkreetsed eeskirjad võtab vastu komisjon vastavalt artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusele.

7. Gaseeritud vahuvein

Gaseeritud vahuvein on saadus:

a) mis on saadud ilma kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähiseta veinist;

b) mille mahuti avamisel vabaneb süsinikdioksiid, mis on tervikuna või osaliselt saadud selle gaasi lisamisel, ja

c) mille ülerõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on sisalduva süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 3 baari.

8. Poolvahuvein

Poolvahuvein on saadus:

a) mis on saadud veinist, mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 9 mahuprotsenti;

b) mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 7 mahuprotsenti;

c) mille ülerõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on sisalduva sisetekkelise süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 1 baar, kuid mitte üle 2,5 baari, ja

d) mis pannakse 60liitristesse või väiksematesse mahutitesse.

9. Gaseeritud poolvahuvein

Gaseeritud poolvahuvein on saadus:

a) mis on saadud veinist;

b) mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 7 mahuprotsenti ja üldalkoholisisaldus vähemalt 9 mahuprotsenti;

c) mille ülerõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on täielikult või osaliselt lisatud süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 1 baar, kuid mitte üle 2,5 baari, ja

d) mis pannakse 60liitristesse või väiksematesse mahutitesse.

10. Viinamarjavirre

Viinamarjavirre on värsketest viinamarjadest loomulikult või füüsilisel töötlemisel saadud vedel saadus. Viinamarjavirde lubatud tegelik alkoholisisaldus ei ületa 1 mahuprotsenti.

11. Osaliselt kääritatud viinamarjavirre

Kääriv viinamarjavirre on viinamarjavirde kääritamise saadus, mille tegelik alkoholisisaldus on üle 1 mahuprotsendi, aga alla kolme viiendiku selle üldalkoholisisaldusest.

12. Kuivatatud viinamarjadest saadud osaliselt kääritatud viinamarjavirre

Kuivatatud viinamarjadest saadud kääriv viinamarjavirre on kuivatatud viinamarjadest saadud viinamarjavirde osalise kääritamise saadus, mille üldsuhkrusisaldus on enne käärimist vähemalt 272 grammi liitri kohta ning mille naturaalne ja tegelik alkoholisisaldus ei tohi olla alla 8 mahuprotsendi. Samas ei loeta kuivatatud viinamarjadest saadud käärivaks viinamarjavirdeks teatavaid veine, mille komisjon määrab kindlaks vastavalt artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusele ja mis vastavad eespool nimetatud nõuetele.

13. Kontsentreeritud viinamarjavirre

Kontsentreeritud viinamarjavirre on karamellimata viinamarjavirre, mis on saadud viinamarjavirde osalise veetustamise teel, mis toimub mis tahes lubatud meetodil, välja arvatud otsese kuumuse abil, ja nii, et edaspidi artikliga 120g ette nähtud meetodil kasutatava refraktomeetri näit temperatuuril 20 °C ei ole alla 50,9 %.

Kontsentreeritud viinamarjavirde lubatud tegelik alkoholisisaldus ei tohi ületada 1 %.

14. Puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre

Puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre on vedel karamellimata saadus:

a) mis on saadud viinamarjavirde osalise veetustamise teel, mis toimub mis tahes lubatud meetodil, välja arvatud otsese kuumuse abil, ja nii, et edaspidi artikliga 120g ette nähtud meetodil kasutatava refraktomeetri näit temperatuuril 20 °C ei ole alla 61,7 %;

b) mis on läbinud lubatud töötluse hapetustamiseks ja koostisosade (v.a suhkru) kõrvaldamiseks;

c) millel on järgmised omadused:

— pH-tase ei ole 25 Brixi juures üle 5;

— optiline tihedus 425 nm juures 1 cm paksusel ei ületa 25 Brixi juures kontsentreeritud viinamarjavirrete puhul 0,100;

— sahharoosisisaldus ei ole kindlaksmääratava analüüsimeetodiga täheldatav;

— Folin-Ciocalteau indeks ei ületa 25 Brixi juures 6,00;

— tiitritav happesus ei ületa 15 milliekvivalenti üldsuhkrusisalduse kilogrammi kohta;

— vääveldioksiidisisaldus ei ületa 25 milligrammi üldsuhkrusisalduse kilogrammi kohta;

— katioonide kogusisaldus ei ületa 8 milliekvivalenti üldsuhkrusisalduse kilogrammi kohta;

— elektrijuhtivus ei ületa 25 Brixi ja 20 °C juures 120 μS/cm;

— hüdroksümetüülfurfuraali sisaldus ei ületa 25 milligrammi üldsuhkrusisalduse kilogrammi kohta;

— mesoinositooli olemasolu.

Puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lubatud tegelik alkoholisisaldus ei tohi ületada 1 mahuprotsenti.

15. Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein

Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein on saadus:

a) mis on toodetud rikastamiseta, osaliseks veetustamiseks päikese kätte või varju jäetud viinamarjadest;

b) mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 16 mahuprotsenti ja tegelik alkoholisisaldus vähemalt 9 mahuprotsenti ja

c) mille naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 16 mahuprotsenti (või mille suhkrusisaldus on vähemalt 272 grammi liitri kohta).

16. Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein

Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein on saadus:

a) mis on toodetud rikastamiseta;

b) mille naturaalne alkoholisisaldus on suurem kui 15 mahuprotsenti ja

c) mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti ja tegelik alkoholisisaldus vähemalt 12 mahuprotsenti.

Liikmesriigid võivad kehtestada selle toote laagerdumistähtaja.

17. Veiniäädikas

Veiniäädikas on äädikas:

a) mis on saadud eranditult veini äädikhappelisel käärimisel ja

b) mille üldhappesus äädikhappes väljendatuna on vähemalt 60 grammi liitri kohta.

XIb lisa liide

Viinamarjakasvatusvööndid

Viinamarjakasvatusvööndid on järgmised:

1. Viinamarjakasvatusvööndisse A kuuluvad:

a)	Saksamaal : muud kui punkti 2 alapunkti a alla kuuluvad viinapuude kasvualad;

b)	Luksemburgis : Luksemburgi viinamarjakasvatuspiirkond;

c)	Belgias, Taanis, Iirimaal, Madalmaades, Poolas, Rootsis ja Ühendkuningriigis : nende riikide viinamarjakasvatuspiirkonnad;

d)	Tšehhi Vabariigis : Čechy viinamarjakasvatuspiirkond.

2. Viinamarjakasvatusvööndisse B kuuluvad:

a) Saksamaal Badeni määratletud piirkonnas viinapuude kasvualad;

b) Prantsusmaal käesolevas lisas nimetamata departemangude ja järgmiste departemangude viinapuude kasvualad:

—	Alsace’is : Bas-Rhin, Haut-Rhin;

—	Lorraine’is : Meurthe-et-Moselle, Meuse, Moselle, Vosges;

—	Champagne’is : Aisne, Aube, Marne, Haute-Marne, Seine-et-Marne;

—	Jura’s : Ain, Doubs, Jura, Haute-Saône;

—	Savoies : Savoie, Haute-Savoie, Isère (Chapareillani kommuun);

—	Val de Loire’is : Cher, Deux-Sèvres, Indre, Indre-et-Loire, Loir-et-Cher, Loire-Atlantique, Loiret, Maine-et-Loire, Sarthe, Vendée, Vienne ja Nièvre’i departemangu Cosne-sur-Loire’i ringkonna viinapuude kasvualad;

c) Austrias Austria viinamarjakasvatuspiirkond;

d) Tšehhi Vabariigis Morava viinamarjakasvatuspiirkond ja viinapuude kasvualad, mis ei ole hõlmatud lõike 1 punktiga d;

e) Slovakkias viinapuude kasvualad järgmistes piirkondades: Malokarpatská vinohradnícka oblasť, Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, Nitrianska vinohradnícka oblasť, Stredoslovenská vinohradnícka oblasť ja Východoslovenská vinohradnícka oblasť ning viinamarjakasvatusalad, mis ei ole hõlmatud lõike 3 punktiga f;

f) Sloveenias järgmiste piirkondade viinapuude kasvualad:

—	Podravje piirkonnas : Štajerska Slovenija, Prekmurje;

—	Posavje piirkonnas : Bizeljsko Sremič, Dolenjska ja Bela krajina ning viinapuude kasvualad, mis ei ole hõlmatud lõike 4 punktiga d;

g) Rumeenias Podișul Transilvaniei piirkond.

3. Viinamarjakasvatusvööndisse C I kuuluvad:

a) Prantsusmaal viinamarjakasvatusalad

— järgmistes departemangudes: Allier, Alpes-de-Haute-Provence, Hautes-Alpes, Alpes-Maritimes, Ariège, Aveyron, Cantal, Charente, Charente-Maritime, Corrèze, Côte-d’Or, Dordogne, Haute-Garonne, Gers, Gironde, Isère (välja arvatud Chapareillani kommuun), Landes, Loire, Haute-Loire, Lot, Lot-et-Garonne, Lozère, Nièvre (välja arvatud Cosne-sur-Loire’i ringkond), Puy-de-Dôme, Pyrénées-Atlantiques, Hautes-Pyrénées, Rhône, Saône-et-Loire, Tarn, Tarn-et-Garonne, Haute-Vienne, Yonne,

— Drôme’i departemangu Valence’i ja Die ringkondades (välja arvatud Dieulefit’, Lorioli, Marsanne’i ja Montélimari kanton),

— Ardèche’i departemangu Tournoni ringkonnas ja Antraigues’, Burzet’, Coucouroni, Montpezat-sous-Bauzoni, Privas’, Saint-Etienne de Lugdarèsi, Saint-Pierreville’i, Valgorge’i ning la Voulte-sur-Rhône’i kantonites;

b) Itaalias Valle d’Aosta piirkonna viinamarjakasvatusalad ja Sondrio, Bolzano, Trento ja Belluno provints;

c) Hispaanias A Coruña, Astuuria, Kantaabria, Guipúzcoa ja Biskaia provintsi viinapuude kasvualad;

d) Portugalis Norte piirkonna see osa, mis vastab määratletud viinamarjakasvatuspiirkonnale Vinho Verde, ja Região viticola da Extremadura viinamarjakasvatuspiirkonna omavalitsusüksused Bombarral, Lourinhã, Mafra ja Torres Vedras, viimasest välja arvatud Freguesias da Carvoeira e Dois Portos;

e) Ungaris kõik viinamarjakasvatusalad;

f) Slovakkias viinapuude kasvualad piirkonnas Tokajská Vinohradnícka oblasť;

g) Rumeenias lõike 2 punktis g või lõike 4 punktis f nimetamata viinamarjakasvatusalad.

4. Viinamarjakasvatusvööndisse C II kuuluvad:

a) Prantsusmaal viinamarjakasvatusalad

— järgmistes departemangudes: Aude, Bouches-du-Rhône, Gard, Hérault, Pyrénées-Orientales (välja arvatud Olette’i ja Arles-sur-Techi kanton), Vaucluse;

— Var’i departemangu selles osas, mis piirneb lõunas Evenos’, Le Beausset’, Solliès-Toucas’, Cuers’i, Puget-Ville’i, Collobrières’i, La Garde-Freinet’, Plan-de-la-Touri ja Sainte-Maxime’i kommuunidega;

— Drôme’i departemangu Nyons’i ringkonnas ja Loriol-sur-Drôme’i kantonis;

— Ardèche’i departemangu lõike 3 punktis a loetlemata osades;

b) Itaalias viinamarjakasvatusalad järgmistes piirkondades: Abruzzo, Campania, Emilia-Romagna, Friuli-Venezia Giulia, Lazio, Liguuria, Lombardia (välja arvatud Sondrio provints), Marche, Molise, Piemonte, Toscana, Umbria, Veneto (välja arvatud Belluno provints), sealhulgas nende piirkondade saared, nagu Elba ja muud Toscana saarestiku saared, Ponziane saared, Capri ja Ischia;

c) Hispaanias järgmiste provintside viinamarjakasvatusalad:

— Lugo, Ourense, Pontevedra;

— Ávila (välja arvatud kohalikud haldusüksused, mis kuuluvad Cebrerose määratletud veinialasse (comarca’sse)), Burgos, León, Palencia, Salamanca, Segovia, Soria, Valladolid, Zamora;

— La Rioja;

— Álava;

— Navarra;

— Huesca;

— Barcelona, Girona, Lleida;

— Zaragoza provintsi Ebro jõest põhja pool asuvas osas;

— Tarragona provintsi kohalikes haldusüksustes, mis kuuluvad Penedési päritolunimetuse piirkonda;

— Tarragona provintsi selles osas, mis kuulub Conca de Barberá määratletud veinialasse (comarca’sse);

d) Sloveenias viinamarjakasvatusalad järgmistes piirkondades: Brda või Goriška Brda, Vipavska dolina või Vipava, Kras ja Slovenska Istra;

e) Bulgaarias viinamarjakasvatusalad järgmistes piirkondades: Dunavska Ravnina (Дунавска равнина), Chernomorski Rayon (Черноморски район), Rozova Dolina (Розова долина);

f) Rumeenias viinamarjakasvatusalad järgmistes piirkondades: Dealurile Buzăului, Dealu Mare, Severinului ja Plaiurile Drâncei, Colinele Dobrogei, Terasele Dunării, lõunapoolne viinamarjakasvatuspiirkond, sealhulgas liivatasandikud ja muud soodsad piirkonnad.

5. Viinamarjakasvatusvööndisse C III a kuuluvad:

a) Kreekas viinamarjakasvatusalad järgmistes noomides: Flórina, Imathía, Kilkís, Grevená, Lárisa, Ioánnina, Lefkáda, Ahhaia, Messeenia, Arkaadia, Korinthía, Irákleio, Chaniá, Réthymnon, Sámos, Lasíthion ja Thíra (Santorini) saar;

b) Küprosel viinamarjakasvatusalad, mis asuvad kõrgemal kui 600 meetrit üle merepinna;

c) Bulgaarias viinamarjakasvatusalad, mis ei ole hõlmatud lõike 4 punktiga e.

6. Viinamarjakasvatusvööndisse C III b kuuluvad:

a) Prantsusmaal viinamarjakasvatusalad

— Korsika departemangudes;

— Var’i departemangu selles osas, mis asub mere ja järgmiste samasse vööndisse kuuluvate kommuunide vahel: Évenos, Le Beausset, Solliès-Toucas, Cuers, Puget-Ville, Collobrières, La Garde-Freinet, Plan-de-la-Tour ja Sainte-Maxime (nimetatud kommuunid kaasa arvatud);

— Pyrénées-Orientales’i departemangu Olette’i ja Arles-sur-Techi kantonis;

b) Itaalias viinamarjakasvatusalad järgmistes piirkondades: Calabria, Basilicata, Apuulia, Sardiinia ja Sitsiilia, kaasa arvatud nendesse piirkondadesse kuuluvad saared, nagu Pantelleria saar ning Lipari, Egadi ja Pelagie saared;

c) Kreekas lõike 5 punktis a nimetamata viinamarjakasvatusalad;

d) Hispaanias lõike 3 punktis c või lõike 4 punktis c nimetamata viinamarjakasvatusalad;

e) Portugalis lõike 3 punktis d nimetamata viinamarjakasvatusalad;

f) Küprosel viinamarjakasvatusalad, mis ei asu kõrgemal kui 600 meetrit üle merepinna;

g) Malta viinamarjakasvatusalad.

7. Käesolevas lisas osutatud haldusüksuste territooriumid on piiritletud 15. detsembril 1981 kehtinud riigisiseste sätete alusel, Hispaania osas 1. märtsil 1986 kehtinud riigisiseste sätete alusel ja Portugali osas 1. märtsil 1998 kehtinud riigisiseste sätete alusel.

▼B

XII LISA

ARTIKLI 114 LÕIKES 1 OSUTATUD PIIMA JA PIIMATOODETEGA SEOTUD MÕISTED JA NIMETUSED

I. Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) “turustamine” – müügieesmärgiga omamine või väljapanek, müügiks pakkumine, müük, tarne või igasugune muu turule viimise viis;

b) “nimetus” – kõigil turustusetappidel kasutatav nimi.

II. Mõiste “piim” kasutamine

1. Mõiste “piim” tähendab ainult ühe või mitme lüpsmise tulemusena udarast eritunud sekreeti, millele pole midagi lisatud ega millest midagi eraldatud.

Mõistet “piim” võib siiski kasutada:

a) piima kohta, mida on töödeldud selle koostist muutmata, või piima kohta, mille rasvasisaldus on standarditud artikli 114 lõike 2 alusel koostoimes XIII lisaga;

b) koos sõnaga, mis nimetab, või sõnadega, mis nimetavad sellise piima tüüpi, kvaliteediklassi, päritolu ja/või kavatsetavat kasutust või kirjeldavad selle füüsilist töötlemist või koostise muutmist juhul, kui muutmine piirdub piima loomulike koostisainete lisamise ja/või eemaldamisega.

2. Käesolevas määruses tähendavad “piimatooted” tooteid, mis on saadud ainult piimast, arvestades, et nende valmistamiseks vajalikke aineid võib lisada juhul, kui neid aineid ei kasutata mõne piima koostisaine täielikuks või osaliseks asendamiseks.

Ainult piimatoodetele reserveeritakse:

a) järgmised nimetused:

i) vadak;

ii) koor;

iii) või;

iv) pett;

v) võiõli;

vi) kaseiinid;

vii) veevaba piimarasv;

viii) juust;

ix) jogurt;

x) keefir;

xi) kumõss;

xii) viili/fil;

xiii) smetana;

xiv) fil.

b) nimetused või nimed Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) ( 96 ) artiklis 5 määratletud tähenduses, mida tegelikult piimatoodete kohta kasutatakse.

3. Mõistet “piim” ja piimatoodete kohta kasutatavaid nimetusi võib samuti tarvitada koos sõnaga, mis nimetab, või sõnadega, mis nimetavad liittooteid, mille ükski osa ei asenda või ei ole mõeldud asendama ühtki piima koostisainet ja milles piim või piimatoode on kas koguseliselt või toote iseloomustamisel oluline.

4. Märkida tuleb komisjoni poolt määratletud piima ja piimatoodete päritolu, v.a juhul, kui tegemist on lehmapiimaga.

III. Nimetuste kasutamine seoses konkureerivate toodetega

1. Käesoleva lisa II punktis osutatud nimetusi ei tohi kasutada ühegi toote kohta peale kõnealuses punktis nimetatud toodete.

Seda sätet ei kohaldata toodete nimetamisel, mille täpne iseloom on selge tavapärase kasutamise tõttu ja/või juhul, kui nimetusi kasutatakse selgesti toote iseloomuliku omaduse kirjeldamiseks.

2. Toodete puhul, mida ei ole kirjeldatud käesoleva lisa II punktis, ei tohi kasutada märgiseid, äridokumente, reklaammaterjale ega muid reklaamiviise, mis on määratletud nõukogu 10. septembri 1984. aasta direktiivi nr 84/450/EMÜ (eksitava ja võrdleva reklaami kohta) ( 97 ) artikli 2 lõikes 1, ega mis tahes muid esitusviise, mis väidavad, vihjavad või viitavad sellele, et kõnealune toode on piimatoode.

Piima või piimatooteid sisaldava toote puhul võib nimetust “piim” või käesoleva lisa II punkti alapunktis 2 osutatud nimetusi kasutada ainult põhiliste toorainete kirjeldamiseks ja koostisainete loetlemiseks vastavalt direktiivile 2000/13/EÜ.

IV. Toodete nimekirjad; teabe edastamised

1. Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks esialgse nimekirja toodetest, mida nad peavad oma territooriumil vastavaks III punkti alapunkti 1 teises lõigus nimetatud toodetele.

Vajaduse korral teevad liikmesriigid kõnealuses nimekirjas hiljem täiendusi ja teavitavad sellest komisjoni.

2. Käesoleva lisa rakendamisel teatavad liikmesriigid igal aastal enne 1. oktoobrit komisjonile arengutest piimatoodete ja konkureerivate toodete turul, et komisjon saaks enne järgmise aasta 1. märtsi nõukogule aruande esitada.

XIII LISA

ARTIKLI 114 LÕIKES 2 OSUTATUD INIMTARBIMISEKS ETTE NÄHTUD PIIMA TURUSTAMINE

I. Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) “piim” on ühe või mitme lehma lüpsmise saadus;

b) “joogipiim” on III punktis nimetatud tooted, mis on mõeldud ilma edasise töötlemiseta tarbijale tarnimiseks;

c) “rasvasisaldus” on piimarasva massiosade arv saja massiosa piima kohta;

d) “valgusisaldus” on valgu massiosade arv saja massiosa piima kohta (arvutatakse, korrutades piima üldlämmastiku massiprotsendi teguriga 6,38).

II. Tarne või müük lõpptarbijale

1. Ilma edasise töötlemiseta võib tarnida või müüa lõpptarbijale kas otse või restoranide, haiglate, sööklate või muude toitlustusettevõtete kaudu ainult niisugust piima, mis vastab joogipiimale sätestatud nõuetele.

2. Toodete müüginimetused on esitatud käesoleva lisa III punktis. Neid nimetusi tuleb kasutada ainult selles punktis nimetatud toodete kohta, ilma et see piiraks nende kasutamist liitnimetustes.

3. Liikmesriigid võtavad meetmeid, et tutvustada tarbijatele asjakohaste toodete iseloomu ja koostist, kui sellise teabe puudumine võiks põhjustada segadust.

III. Joogipiim

1. Joogipiimaks loetakse järgmisi tooteid:

a) “toorpiim” on piim, mida pole kuumutatud üle 40 oC ega töödeldud mingil samaväärse mõjuga viisil;

b) “täispiim” on kuumtöödeldud piim, mille rasvasisaldus vastab ühele järgmistest nõuetest:

i) “standardne täispiim” on piim, mille rasvasisaldus on vähemalt 3,5 % (m/m). Liikmesriigid võivad ette näha täiendava täispiima liigi, mille rasvasisaldus on 4 % (m/m) või rohkem;

ii) “mittestandardne täispiim” on piim, mille rasvasisaldust pole pärast lüpsmist muudetud piimarasvade lisamise või eemaldamisega ega segatud seda piimaga, mille loomulikku rasvasisaldust on muudetud. Rasvasisaldus ei tohi siiski olla alla 3,5 % (m/m);

c) “madala rasvasisaldusega piim” on kuumtöödeldud piim, mille vähendatud rasvasisaldus on vähemalt 1,5 % (m/m) ja kõige rohkem 1,8 % (m/m);

d) “rasvatu piim” on kuumtöödeldud piim, mille vähendatud rasvasisaldus on kõige rohkem 0,5 % (m/m).

Kuumtöödeldud piima, mille rasvasisaldus ei vasta esimese lõigu punktides b, c ja d sätestatud nõuetele, käsitatakse joogipiimana tingimusel, et rasvasisaldus on pakendil ühe kümnendkoha täpsusega selgelt ära märgitud ja kergesti loetav kujul “rasvasisaldus … %”. Sellist piima ei nimetata täispiimaks, madala rasvasisaldusega piimaks ega rasvatuks piimaks.

2. Ilma et see piiraks punkti 1 alapunkti b alapunkti ii kohaldamist, on lubatud ainult järgmised muudatused:

a) joogipiimale ette nähtud rasvasisalduse saamiseks võib muuta loomulikku rasvasisaldust, eemaldades või lisades koort või lisades täispiima, madala rasvasisaldusega piima või kooritud piima;

b) piima võib rikastada piimavalkude, mineraalsoolade või vitamiinidega;

c) laktoosisisaldust võib vähendada laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks muutmise teel.

Alapunktides b ja c nimetatud piima koostise muutmised on lubatud ainult juhul, kui toote pakendil on vastav kustumiskindel märge, mis on hästi nähtav ja loetav. Selline märge ei asenda nõukogu 24. septembri 1990. aasta direktiiviga 90/496/EMÜ (toidu toitumisalase teabega märgistuse kohta) ( 98 ) ette nähtud toitumisalase teabega märgistamise kohustust. Valkudega rikastatud piima valgusisaldus peab olema 3,8 % (m/m) või rohkem.

Liikmesriigid võivad alapunktides b ja c nimetatud piima koostise muutmist piirata või selle keelata.

3. Joogipiim:

a) külmumistemperatuur peab olema ligilähedane päritolupiirkonna toorpiima keskmisele külmumistemperatuurile;

b) 3,5 massiprotsenti rasva sisaldava 1 liitri piima mass temperatuuril 20 oC peab olema vähemalt 1 028 grammi, teistsuguse rasvasisaldusega piima liitri mass peab olema ekvivalentne;

c) 3,5 massiprotsenti rasva sisaldavas piimas peab olema vähemalt 2,9 massiprotsenti valku, teistsuguse rasvasisaldusega piima korral peab valgu sisaldus olema ekvivalentne.

IV. Importtooted

Joogipiimana müümiseks ühendusse imporditud tooted peavad vastama käesolevale määrusele.

V. Kohaldatakse direktiivi 2000/13/EÜ, eriti joogipiima märgistamist käsitlevate siseriiklike sätete osas.

VI. Kontrollimine ja karistamine ning neist teavitamine

Ilma et see piiraks ühegi sellise erisätte kohaldamist, mille komisjon võib vastavalt käesoleva määruse artiklile 194 vastu võtta, peavad liikmesriigid vastu võtma asjakohased meetmed käesoleva määruse kohaldamise jälgimiseks, rikkumiste karistamiseks ja petmiste takistamiseks.

Kõnealustest meetmetest ja kõigist muudatustest tuleb komisjonile teatada nende vastuvõtmisele järgneva kuu jooksul.

XIV LISA

ARTIKLIS 111A OSUTATUD MUNA- JA LINNULIHASEKTORI TOODETE TURUSTAMISSTANDARDID

A. Liiki Gallus gallus kuuluvate kanade munade turustamisstandardid

I. Reguleerimisala

1. Ilma et see piiraks käesoleva lisa C osa kohaldamist seoses haudemunade ja kodulindude tibude tootmist ja turustamist käsitlevate sätetega, kohaldatakse käesolevat osa seoses ühenduses toodetud, kolmandatest riikidest imporditud või väljapoole ühendust ekspordiks mõeldud munade turustamisega ühenduses.

2. Liikmesriigid võivad kehtestada erandeid käesoleva lisa käesolevas osas sätestatud nõuetest, välja arvatud III punkti alapunktis 3 sätestatud nõudest, munade puhul, mille tootja müüb otse lõpptarbijale:

a) tootmiskohas või

b) kohalikul turul või lävemüüki kasutades asjaomase liikmesriigi tootmispiirkonnas.

Kui tehakse selline erand, peab iga tootja saama valida, kas kohaldada seda erandit või mitte. Kui kõnealust erandit kohaldatakse, ei või kasutada kvaliteedi- ja kaaluklassidesse liigitamist.

Liikmesriik võib vastavalt siseriiklikule õigusele kehtestada määratlused mõistetele “kohalik turg”, “lävemüük” ja “tootmispiirkond”.

II. Kvaliteedi- ja kaaluklassidesse liigitamine

1. Munad liigitatakse järgmistesse kvaliteediklassidesse:

— A-klass ehk värsked munad;

— B-klass.

2. A-klassi munad liigitatakse ka kaalu järgi. Kaalu järgi liigitamist ei nõuta siiski munade puhul, mis tarnitakse toiduainetetööstusele ja väljapoole toiduainetetööstust.

3. B-klassi mune tarnitakse ainult toiduainetööstusele ja väljapoole muule tööstusele.

III. Munade märgistamine

1. A-klassi munad märgistatakse tootjakoodiga.

B-klassi munad märgistatakse tootjakoodi ja/või mõne muu viitega.

Liikmesriigid võivad anda sellest nõudest vabastuse B-klassi munade puhul, kui need munad turustatakse üksnes nende territooriumil.

2. Punkti 1 kohane munade märgistamine toimub tootmiskohas või esimeses pakkimiskeskuses, kuhu munad tarnitakse.

3. Asjaomase liikmesriigi tootmispiirkonna kohalikul turul tootjalt otse lõpptarbijale müüdavad munad märgistatakse vastavalt punktile 1.

Liikmesriigid võivad kõnealusest nõudest vabastada tootjad, kellel on kuni 50 munakana, tingimusel et müügikohas on märgitud kõnealuse tootja nimi ja aadress.

IV. Munade import

1. Komisjon hindab ilma artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita asjaomase riigi soovil eksportivates kolmandates riikides kohaldatavaid munade turustusnorme. Kõnealune hindamine hõlmab ka märgistamiseeskirju, tootmisviise ja kontrolle ning rakendamist. Kui komisjon leiab, et kohaldatavad eeskirjad pakuvad piisavalt ühenduse õigusaktidega võrdväärseid tagatisi, märgistatakse asjaomastest riikidest imporditud munad tootjakoodiga võrdväärse tunnusnumbriga.

2. Vajaduse korral peab komisjon ilma artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita kolmandate riikidega läbirääkimisi, mille eesmärk on leida kohased viisid punktis 1 osutatud tagatiste pakkumiseks ja kõnealuseid tagatisi käsitlevate lepingute sõlmimine.

3. Kui piisavaid tagatisi eeskirjade võrdväärsuse kohta ei pakuta, märgistatakse asjaomasest kolmandast riigist imporditud munad koodiga, mille abil on võimalik kindlaks teha päritoluriik, ja viitega sellele, et tootmisviis on “kindlaks määramata”.

B. Kodulinnuliha turustamisstandardid

I. Reguleerimisala

▼M11

1. Ilma et see piiraks käesoleva lisa C osa kohaldamist seoses haudemunade ja kodulindude tibude tootmist ja turustamist käsitlevate sätetega, kohaldatakse käesolevaid sätteid seoses teatavate kodulinnuliha tüüpide ja esituskujude ning kodulinnuliha või rupsi valmististe ja toodete turustamisega ühenduses äri või kaubanduse teel järgmiste liikide puhul, nagu on sätestatud I lisa XX osas:

— kanad liigist Gallus domesticus,

— pardid,

— haned,

— kalkunid,

— pärlkanad.

Käesolevaid sätteid kohaldatakse ka I lisa XXI osas osutatud CN-koodi 0210 99 39 alla kuuluva soolvees säilitatud kodulinnuliha suhtes.

▼B

2. Käesolevat osa ei kohaldata:

a) ühendusest eksporditava kodulinnuliha suhtes;

b) siseelunditest viivitusega puhastatud kodulinnuliha suhtes, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad ( 99 ).

3. Liikmesriigid võivad kehtestada erandeid käesoleva määruse nõuete täitmisest määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 punktis d osutatud väikestes kogustes otse tarnitava kodulinnuliha suhtes, kui selle tootja aastatoodang ei ületa 10 000 lindu.

II. Mõisted

Ilma et see piiraks komisjoni poolt hiljem sätestatavaid määratlusi, kohaldatakse käesolevas osas järgmisi mõisteid:

1. “kodulinnuliha” – inimtoiduks sobiv kodulinnuliha, mis ei ole läbinud mingit töötlust peale külmtöötluse;

▼M11

2. “värske kodulinnuliha” – kodulinnuliha, mida ei ole külmutamisega jäigastatud ning mida hoitakse kogu aeg temperatuuril, mis ei ole madalam kui – 2 °C ega kõrgem kui + 4 °C. Liikmesriigid võivad siiski kehtestada veidi erinevad temperatuurinõuded minimaalse pikkusega ajavahemikuks, mis on vajalik värske kodulinnuliha lõikamiseks ja käitlemiseks jaemüügipoodides või müügipunktide abihoonetes, kui lõikamise ja käitlemise eesmärk on üksnes tarbijale kohapeal müümine;

3. “külmutatud kodulinnuliha” – kodulinnuliha, mis tuleb külmutada nii kiiresti kui võimalik normaalse tapatoimingu piires ning mida ei tohi hoida kõrgemal temperatuuril kui – 12 °C;

▼B

4. “kiirkülmutatud kodulinnuliha” – kodulinnuliha, mida hoitakse kogu aeg temperatuuril mitte üle -18 oC, millest kõrvalekalded on sätestatud nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivis 89/108/EMÜ kiirkülmutatud toiduaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ( 100 );

▼M11

5. “kodulinnulihast valmistis” – kodulinnuliha, sealhulgas kodulinnuliha, mis on peenestatud, millele on lisatud toidu- või maitseaineid või lisandeid või mida on töödeldud viisil, millest ei piisa lihaskiu sisemise struktuuri muutmiseks;

6. “värskest kodulinnulihast valmistis” – kodulinnulihast valmistis, mille valmistamisel on kasutatud värsket kodulinnuliha. Liikmesriigid võivad siiski kehtestada veidi erinevad temperatuurinõuded kohaldamiseks minimaalse pikkusega ajavahemiku jooksul ja üksnes sellises ulatuses, mis on vajalik värskest kodulinnulihast valmististe tööstuslikul tootmisel lõikamise ja käitlemise hõlbustamiseks;

7. “kodulinnulihatooted” – määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 7.1 määratletud lihatooted, mille valmistamisel kasutatakse kodulinnuliha.

▼B

III. Kvaliteedi- ja kaaluklassidesse liigitamine

1. Kodulinnuliha liigitatakse vastavalt rümpade või lõigete lihakusele ja välimusele kas A- või B-kvaliteediklassi.

Selline liigitus võtab eelkõige arvesse liharohkust, rasva olemasolu ja võimalikke kahjustusi ning muljutusi.

2. ►M11 Kodulinnuliha ja kodulinnulihast valmistisi turustatakse ühes järgmistest olekutest: ◄

— värske;

— külmutatud või

— kiirkülmutatud.

▼M11 —————

▼B

C. Haudemunade ja kodulindude tibude tootmis- ja turustamisstandardid

I. Reguleerimisala

1. Käesolevat osa kohaldatakse haudemunade ja tibude turustamise ja transpordi ning haudemunade inkubatsiooni suhtes seoses ühenduse kaubandusega või ärilistel eesmärkidel.

2. Käesolev osa ei ole siduv aretusfarmidele ja muudele paljundusfarmidele, kus on vähem kui 100 lindu, ning haudejaamadele, mille võimsus on vähem kui 1 000 haudemuna.

II. Haudemunade märgistamine ja pakendamine

1. Tibude tootmiseks kasutatavad haudemunad märgistatakse eraldi.

2. Haudemune veetakse ainult täielikult puhastes pakendites, mis sisaldavad ainult ühe linnuliigi, -kategooria või -tüübi haudemune, mis pärinevad ühest ja samast tootmisüksusest.

3. Kolmandatesse riikidesse imporditavate haudemunade pakendid sisaldavad üksnes ühe linnuliigi, -kategooria või -tüübi haudemune, millel on sama päritoluriik ja saatja.

III. Tibude pakendamine

1. Tibud pakitakse linnuliikide, -tüüpide ja -kategooriate kaupa.

2. Karbid sisaldavad ainult ühest haudejaamast pärit tibusid ja neile on märgitud vähemalt haudejaama eraldusnumber.

3. Kolmandatest riikidest pärinevaid tibusid võib sisse vedada ainult juhul, kui nad on rühmitatud punkti 1 kohaselt. Karbid peavad sisaldama ainult samast päritoluriigist ja samalt saatjalt pärinevaid tibusid.

XV LISA

ARTIKLIS 115 OSUTATUD VÕIDERASVADE SUHTES KOHALDATAVAD STANDARDID

I. Müüginimetused

1. Artiklis 115 nimetatud tooteid tohib töötlemata kujul tarnida või edastada lõpptarbijale otse või restoranide, haiglate, sööklate ja muude sarnaste asutuste kaudu üksnes juhul, kui need vastavad käesolevas lisa liites sätestatud tingimustele.

2. Kõnealuste toodete müüginimetused on käesolevas lisa liites täpsustatud nimetused, ilma et see piiraks käesoleva lisa II punkti alapunkti 2 või III punkti alapunktide 2 ja 3 kohaldamist.

Käesolevas lisa liites esitatud nimetusi kasutatakse üksnes selles määratletud toodete kohta.

Käesolevat punkti ei kohaldata siiski:

a) selliste toodete nimetuse suhtes, mille eripära on traditsioonilisest kasutusest teada, ja/või kui nimetus iseloomustab selgelt toote eripära;

b) kontsentreeritud toodete suhtes (või, margariin, rasvasegu), mille rasvasisaldus on vähemalt 90 %.

II. Märgistamine ja esitlemine

1. Lisaks direktiivis 2000/13/EÜ kehtestatud eeskirjadele tuleb käesoleva lisa I punkti alapunktis 1 märgitud toodete märgistamisel ja esitlemisel esitada järgmine teave:

a) käesoleva lisa liites määratletud müüginimetus;

b) kõigi käesoleva lisa liites nimetatud toodete kohta üldine rasvaprotsent kogumassist toote valmistamise ajal;

c) käesoleva lisa liite C-osas nimetatud rasvasegude puhul taimse ja piima- või muude loomsete rasvade protsendid nende kahanevas tähtsuse järjekorras toote kogumassist valmistamise ajal;

d) kõigi käesoleva lisa liites nimetatud toodete puhul tuleb koostise nimekirjas hästi loetavana märkida ka soolasisaldus protsentides.

2. Olenemata punkti 1 alapunktist a võib liite B osa punktis 3 nimetatud toodete puhul kasutada müüginimetusi “minariin” või “halvariin”.

3. Selleks et osutada taime- ja/või loomaliigile, millest toode on saadud, või viidata toote ette nähtud kasutusele, võib punkti 1 alapunktis a märgitud müüginimetust kasutada koos ühe või mitme lisamõistega, samuti võib kasutada ka toote valmistamismeetodeid iseloomustavaid mõisteid, juhul kui need mõisted ei ole vastuolus muude ühenduse sätetega, eelkõige nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrusega (EMÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) ( 101 ).

Vastavalt põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuse kaitset käsitlevale nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrusele (EMÜ) nr 510/2006 ( 102 ) võib kasutada ka geograafilise päritolu tähist.

4. Mõistet “taimne” võib kasutada koos käesoleva lisa liite B osas nimetatud müüginimetustega eeldusel, et asjaomane toode sisaldab üksnes taimse päritoluga rasva ning mitte üle 2 % loomset rasva. Samasugune loomse rasva sisaldus on lubatud ka juhul, kui viidatakse taime liigile.

5. Punktides 1, 2 ja 3 osutatud teave peab olema kergesti mõistetav ning märgitud tähelepanu äratavasse kohta hästi nähtavalt, selgesti loetavalt ja kustumiskindlalt.

6. Teatud reklaamimisviiside puhul võib komisjon seoses punkti 1 alapunktides a ja b märgitud teabega võtta kasutusele erimeetmed.

III. Mõisted

1. Kui toode on saadud vahetult piimast või koorest, võib koos käesoleva lisa liite A osa punktis 1 sätestatud mõistega “või” kasutada mõistet “traditsiooniline”.

Käesolevas punktis tähendab mõiste “koor” piimast saadud toodet, mis kujutab endast vähemalt 10 % piimarasvasisaldusega õli-vees-tüüpi emulsiooni.

2. Käesoleva lisa liites osutatud toodete kohta ei tohi kasutada mõisteid, millega märgitakse, vihjatakse või viidatakse rasvasisaldusele, mis on erinev kõnealuses liites osutatud rasvasisaldustest.

3. Erandina lõikest ja lisaks sellele:

a) võib mõistet “vähendatud rasvasisaldusega” kasutada käesoleva lisa liites nimetatud toodete puhul, mille rasvasisaldus on suurem kui 41 %, kuid väiksem kui 62 %;

b) võib mõistet “väherasvane” või “madala rasvasusega” kasutada käesoleva lisa liites nimetatud toodete puhul, mille rasvasisaldus on kuni 41 %.

Mõisteid “vähendatud rasvasisaldusega”, “madala rasvasisaldusega” ja “väherasvane” võib kasutada ka käesoleva lisa liites kasutatud vastavate mõistete “kolmveerandrasvane” ja “poolrasvane” asemel.

IV. Siseriiklikud eeskirjad

1. Vastavalt käesoleva lisa sätetele võivad liikmesriigid vastu võtta või jõusse jätta oma siseriiklikud õigusaktid, millega nähakse ette erinevad kvaliteeditasemed. Need õigusaktid peavad võimaldama kvaliteeditaseme hindamist, lähtudes eeskätt kasutatud toorainega seotud kriteeriumidest, toote organoleptilistest omadustest ning selle füüsikalisest ja mikrobioloogilisest stabiilsusest.

Seda võimalust kasutavad liikmesriigid peavad tagama, et teiste liikmesriikide tooted, mis vastavad nendes õigusaktides sätestatud kriteeriumitele, võivad mittediskrimineerivatel tingimustel kasutada mõisteid, mis kõnealuste õigusaktide alusel kinnitavad nendele kriteeriumitele vastavust.

2. II punkti alapunkti 1 alapunktis a osutatud müüginimetustele võib lisada viite asjaomase toote kvaliteeditaseme kohta.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et kontrollitakse kõigi punkti 1 teises lõigus osutatud kvaliteeditasemete kindlaksmääramise kriteeriumide rakendamist. Korrapärased ja sagedased kontrollid peavad kestma kuni lõpptoote valmimiseni ning neid peab läbi viima liikmesriigi poolt määratud üks või mitu avalik-õiguslikku asutust või liikmesriigi kontrollitav tunnustatud asutus. Liikmesriigid esitavad komisjonile nende määratud asutuste nimekirja.

V. Importtooted

I punkti alapunktis 1 nimetatud juhtumitel peavad ühendusse imporditavad tooted vastama käesolevas lisas sätestatud nõuetele.

VI. Karistused

Ilma et see piiraks ühegi sellise erisätte kohaldamist, mille komisjon võib vastu võtta kooskõlas artikliga 194, määravad liikmesriigid kindlaks tõhusad karistused artikli 115 ja käesoleva lisa rikkumise korral ning vajadusel ka nende jõustamisega seotud siseriiklikud meetmed ning teavitavad sellest komisjoni.

XV lisa liide

Rasva grupp	Müüginimetused	Tootekategooriad
Mõisted	Müüginimetused	Tootekategooria lisakirjeldus, milles märgitakse ära rasva massiprotsent
A. Piimarasvad Tahked, plastsed, peamiselt vesi-õlis-tüüpi emulsioonidena tooted, mida saadakse üksnes piimast ja/või teatavatest piimatoodetest, mille olulise väärtusega koostisosa on rasv. Nendele toodetele võib siiski olla lisatud ka teisi nende valmistamiseks vajalikke aineid tingimusel, et neid aineid ei kasutata ühegi piima koostisosa täielikuks või osaliseks asendamiseks.	1. Või	Toode, mille piimarasvasisaldus on üle 80 % ja alla 90 %, maksimaalne veesisaldus on 16 % ja maksimaalne rasvata piima kuivainesisaldus 2 %.
	2. Kolmveerandrasvane või (1)	Toode, mis sisaldab vähemalt 60 %, aga mitte rohkem kui 62 % piimarasva.
	3. Poolrasvane või (2)	Toode, mis sisaldab vähemalt 39 %, aga mitte rohkem kui 41 % piimarasva.
	4. Piimarasvavõie X %	Toode, mis võib sisaldada piimarasva järgmistes kontsentratsioonides: — alla 39 %; — rohkem kui 41 %, kuid alla 60 %; — rohkem kui 62 %, kuid alla 80 %.
B. Rasvad Tahked, plastsed, peamiselt vesi-õlis-tüüpi emulsioonidena tooted, mida saadakse tahketest ja/või vedelatest taimsetest ja/või loomsetest inimtoiduks sobivatest rasvadest; rasvasisaldusest võib piimarasv moodustada kuni 3 %.	1. Margariin	Taimsetest ja/või loomsetest rasvadest saadud toode, mis sisaldab vähemalt 80 %, kuid alla 90 % rasva.
	2. Kolmveerandrasvane margariin (3)	Taimsetest ja/või loomsetest rasvadest saadud toode, mis sisaldab vähemalt 60 %, aga mitte rohkem kui 62 % rasva.
	3. Poolrasvane margariin (4)	Taimsetest ja/või loomsetest rasvadest saadud toode, mis sisaldab vähemalt 39 %, aga mitte rohkem kui 41 % rasva.
	4. Rasvavõided, X %	Taimsetest ja/või loomsetest rasvadest saadud toode, mis võib sisaldada rasva järgmistes kontsentratsioonides: — alla 39 %; — rohkem kui 41 %, kuid alla 60 %; — rohkem kui 62 %, kuid alla 80 %.
C. Taimsetest ja loomsetest toodetest kokku segatud rasvad Tahked, plastsed, peamiselt vesi-õlis-tüüpi emulsioonidena tooted, mida saadakse tahketest ja/või vedelatest taimsetest ja/või loomsetest inimtoiduks sobivatest rasvadest; rasvasisaldusest võib piimarasv moodustada 10–80 %.	1. Rasvasegu	Taimsete ja/või loomsete rasvade segust saadud toode, mis sisaldab vähemalt 80 %, kuid alla 90 % rasva.
	2. Kolmveerandrasvane rasvasegu (5)	Taimsete ja/või loomsete rasvade segust saadud toode, mis sisaldab vähemalt 60 %, aga mitte rohkem kui 62 % rasva.
	3. Poolrasvane rasvasegu (6)	Taimsete ja/või loomsete rasvade segust saadud toode, mis sisaldab vähemalt 39 %, aga mitte rohkem kui 41 % rasva.
	4. Rasvasegu võie, X %	Taimsete ja/või loomsete rasvade segust saadud toode, mis võib sisaldada rasva järgmistes kontsentratsioonides: — alla 39 %; — rohkem kui 41 %, kuid alla 60 %; — rohkem kui 62 %, kuid alla 80 %.
(1) Taani keeles “smør 60”. (2) Taani keeles “smør 40”. (3) Taani keeles “margarine 60”. (4) Taani keeles “margarine 40”. (5) Taani keeles “blandingsprodukt 60”. (6) Taani keeles “blandingsprodukt 40”.

Märkus

Käesolevas liites loetletud toodete piimarasvade sisaldust võib muuta üksnes füüsilise töötlemisega.

▼M10

XVa LISA

RIKASTAMINE, HAPESTAMINE JA HAPETUSTAMINE TEATAVATES VIINAMARJAKASVATUSVÖÖNDITES

A. Rikastamise piirmäärad

1. Kui ilmastikutingimused XIb lisa liites osutatud teatavates ühenduse viinamarjakasvatusvööndites seda nõuavad, võivad asjaomased liikmesriigid lubada artikli 120a lõike 2 kohaselt liigitatavatest viinamarjasortidest saadud värskete viinamarjade, viinamarjavirde, kääriva viinamarjavirde, kääriva toorveini ja veini naturaalse alkoholisisalduse suurendamist mahuprotsentides.

2. Naturaalse alkoholisisalduse tõusu mahuprotsentides võib saavutada punktis B osutatud veinivalmistustavade abil ja see ei tohi ületada:

a) 3 mahuprotsenti XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis A;

b) 2 mahuprotsenti XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis B;

c) 1,5 mahuprotsenti XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis C.

3. Eriti ebasoodsate ilmastikutingimustega aastatel võivad liikmesriigid taotleda, et lõikes 2 kehtestatud piirmäärasid tõstetaks 0,5 mahuprotsendi võrra. Vastuseks sellisele taotlusele esitab komisjon vastava õigusakti ettepaneku niipea kui võimalik artikli 195 lõikega 1 ette nähtud korralduskomiteele. Komisjon püüab langetada otsuse nelja nädala jooksul alates taotluse esitamisest.

B. Rikastamine

1. Punktis A sätestatud naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsendi tõstmine võib toimuda ainult järgmiselt:

a) värskete viinamarjade, kääriva viinamarjavirde ja kääriva toorveini puhul sahharoosi, kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamisega;

b) viinamarjavirde puhul sahharoosi, kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamisega või osalise kontsentreerimise, sealhulgas pöördosmoosi teel;

c) veini puhul jahutamisel toimuva osalise kontsentreerimise teel.

2. Lõikes 1 osutatud menetlusi ei tohi koos kasutada, kui vein või viinamarjavirre on rikastatud kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirdega ja artikli 103y alusel on makstud toetust.

3. Sahharoosi lisamine, nagu on sätestatud lõike 1 alapunktides a ja b, võib toimuda ainult kuivsuhkurdamise teel ja üksnes järgmistes viinamarjakasvatusalades:

a) XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis A;

b) XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis B;

c) XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis C, välja arvatud Itaalia, Kreeka, Hispaania, Portugali ja Küprose viinamarjaistandustes ning viinamarjaistandustes, mis asuvad Prantsuse departemangudes, mis kuuluvad järgmiste piirkondade apellatsioonikohtute jurisdiktsiooni alla:

— Aix-en-Provence;

— Nîmes;

— Montpellier;

— Toulouse;

— Agen;

— Pau;

— Bordeaux;

— Bastia.

Eespool osutatud Prantsuse departemangude puhul võivad riiklikud ametiasutused siiski erandina lubada rikastamist kuivsuhkurdamise teel. Prantsusmaa teavitab selliste lubade andmisest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike.

4. Kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamine ei tohi suurendada purustatud värskete viinamarjade, viinamarjavirde, kääriva viinamarjavirde või kääriva toorveini esialgset mahtu üle 11 % XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis A, üle 8 % viinamarjakasvatusvööndis B ja üle 6,5 % viinamarjakasvatusvööndis C.

5. Viinamarjavirde või veini kontsentreerimine lõikes 1 osutatud protsesside abil:

a) ei tohi vähendada nimetatud saaduste esialgset mahtu üle 20 %;

b) ei tohi olenemata punktist A.2.c suurendada nimetatud saaduste naturaalset alkoholisisaldust üle 2 mahuprotsendi.

6. Lõigetes 1 ja 5 osutatud protsessid ei tohi suurendada värskete viinamarjade, viinamarjavirde, kääriva viinamarjavirde, kääriva toorveini või veini üldalkoholisisaldust:

a) XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis A üle 11,5 mahuprotsendi;

b) XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis B üle 12 mahuprotsendi;

c) XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis C I üle 12,5 mahuprotsendi;

d) XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis C II üle 13 mahuprotsendi ja

e) XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis C III üle 13,5 mahuprotsendi.

7. Erandina lõikest 6 võivad liikmesriigid:

a) punase veini puhul tõsta lõikes 6 osutatud saaduste üldalkoholisisalduse ülemmäära mahuprotsentides XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis A 12 mahuprotsendini ja viinamarjakasvatusvööndis B 12,5 mahuprotsendini;

b) tõsta lõikes 6 osutatud saaduste üldalkoholisisaldust päritolunimetusega veinide tootmisel liikmesriigi määratud tasemeni.

C. Hapestamine ja hapetustamine

1. Värskeid viinamarju, viinamarjavirret, käärivat viinamarjavirret, käärivat toorveini ja veini võib töödelda järgmiselt:

a) hapetustamine XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndites A, B ja C I;

b) hapestamine ja hapetustamine XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndites C I, C II ja C III a, piiramata lõike 7 kohaldamist, või

c) hapestamine XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis C III b.

2. Lõikes 1 osutatud saadusi, välja arvatud veini, võib hapestada ainult piirini, mis liitri kohta väljendub 1,50 grammina liitri kohta viinhappes väljendatuna või 20 milliekvivalendini.

3. Veine võib hapestada ainult 2,50 grammini liitri kohta viinhappes väljendatuna või 33,3 milliekvivalendini.

4. Veine võib hapetustada ainult 1 grammini liitri kohta viinhappes väljendatuna või 13,3 milliekvivalendini liitri kohta.

5. Kontsentreerimiseks määratud viinamarjavirret võib hapetustada osaliselt.

6. Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid erandlike ilmastikutingimustega aastatel XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndites A ja B lubada lõikes 1 osutatud saaduste hapestamist lõigetes 2 ja 3 osutatud tingimustel.

7. Ühe ja sama saaduse hapestamine ja rikastamine, välja arvatud vastavalt artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusele komisjoni otsustatavatel erandjuhtudel, ning hapestamine ja hapetustamine ei ole koos lubatud.

D. Töötlemine

1. Punktides B ja C osutatud menetlused, välja arvatud veini hapestamine ja hapetustamine, on lubatud üksnes siis, kui seda tehakse vastavalt artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusele komisjoni määratletavatel tingimustel ning samal ajal, kui värsketest viinamarjadest, viinamarjavirdest, käärivast viinamarjavirdest või käärivast toorveinist tehakse vein või muu artikli 1 lõike 1 punktis 1 osutatud otsetarbimiseks mõeldud jook, välja arvatud vahuvein või gaseeritud vahuvein, ja kui seda tehakse viinamarjakasvatusvööndis, kus kasutatud värsked viinamarjad on korjatud.

2. Veinide kontsentreerimine toimub samas viinamarjakasvatusvööndis, kus kasutatud värsked viinamarjad on korjatud.

3. Veinide hapestamine ja hapetustamine toimub ainult veinivalmistamisettevõttes ja viinamarjakasvatusvööndis, kus kõnealuse veini valmistamiseks kasutatud viinamarjad on korjatud.

4. Igast lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud menetlusest teatatakse pädevatele asutustele. Sama nõuet kohaldatakse kontsentreeritud viinamarjavirde, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde ja sahharoosi koguste suhtes, mida seoses oma ettevõtlustegevusega valdavad füüsilised või juriidilised isikud või isikute rühmad, eelkõige tootjad, villijad, töötlejad ja hulgikauplejad, kelle komisjon on kindlaks määranud vastavalt artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusele, ning seda kohaldatakse samal ajal ja samas kohas kui värskete viinamarjade, viinamarjavirde, kääriva viinamarjavirde ja vaadiveini suhtes. Nende koguste teatamise võib asendada sissekandega kauba saabumise ja varude kasutamise registris.

5. Iga punktis B ja C osutatud menetlus kajastatakse artiklis 185c ette nähtud saatedokumendis, mille alusel need menetlused läbinud tooted ringlusse lubatakse.

6. Neid menetlusi, välja arvatud erakordsete ilmastikutingimustega põhjendatud erandjuhtudel, ei tohi kasutada:

a) XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis C pärast 1. jaanuari;

b) XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndites A ja B pärast 16. märtsi ja neid menetlusi kasutatakse üksnes saaduste puhul, mis on valmistatud vahetult enne neid kuupäevi korjatud viinamarjasaagist.

7. Olenemata lõikest 6 võib kontsentreerimine jahutamise teel ning hapestamine ja hapetustamine siiski toimuda aasta ringi.

XVb LISA

PIIRANGUD

A. Üldised piirangud

1. Lubatud veinivalmistustavade kohaselt ei ole vee lisamine lubatud, välja arvatud juhul, kui seda nõuab tehniline erivajadus.

2. Lubatud veinivalmistustavade kohaselt ei ole lubatud ka alkoholi lisamine, välja arvatud valmistustavade puhul, mis on seotud piirituse, liköörveini, vahuveinide, destilleerimiseks kangendatud veinide ja poolvahuveini lisamise teel käärimise peatamisega värske viinamarjavirde saamisega.

3. Destilleerimise tarbeks kangendatud veini võib kasutada ainult destilleerimiseks.

B. Värsked viinamarjad, viinamarjavirre ja viinamarjamahl

1. Värsket viinamarjavirret, milles käärimine on alkoholi lisamisega peatatud, võib kasutada ainult nende toodete valmistamisel, mis ei kuulu CN-koodide 2204 10, 2204 21 ja 2204 29 alla. See ei piira liikmesriike kehtestamast oma territooriumil rangemaid sätteid nende toodete valmistamisele, mis ei kuulu CN-koodide 2204 10, 2204 21 ja 2204 29 alla.

2. Viinamarjamahla ja kontsentreeritud viinamarjamahla ei tohi teha veiniks ega veinile lisada. Nende alkohoolne kääritamine on ühenduse territooriumil keelatud.

3. Lõigete 1 ja 2 sätteid ei kohaldata toodete suhtes, mis on mõeldud Ühendkuningriigis, Iirimaal ja Poolas CN-koodi 2206 00 alla kuuluvate toodete valmistamiseks ja mille liitnimetuse osana võivad liikmesriigid lubada müügitähist “vein”.

4. Kuivatatud viinamarjadest saadud käärivat viinamarjavirret võib turule lubada üksnes liköörveinide valmistamiseks viinamarjakasvatuspiirkondades, kus see kasutusviis oli traditsiooniline 1. jaanuaril 1985, samuti üleküpsenud viinamarjadest veini valmistamiseks.

5. Kui seoses ühenduse rahvusvaheliste kohustustega ei ole nõukogu otsustanud teisiti, ei tohi kolmandatest riikidest pärit värsketest viinamarjadest, viinamarjavirdest, käärivast viinamarjavirdest, kontsentreeritud viinamarjavirdest, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirdest, viinamarjavirdest, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamise teel, viinamarjamahlast, kontsentreeritud viinamarjamahlast ja veinist või nimetatud saaduste segudest ühenduse territooriumil XIb lisas osutatud saadusi valmistada ega neid sellistele saadustele lisada.

C. Veinide segamine

Kui seoses ühenduse rahvusvaheliste kohustustega ei ole nõukogu otsustanud teisiti, on kolmandast riigist pärineva veini segamine ühendusest pärineva veiniga ning kolmandatest riikidest pärinevate veinide omavaheline segamine ühenduse territooriumil keelatud.

D. Kõrvalsaadused

1. Viinamarjade ülepressimine on keelatud. Võttes arvesse kohalikke ja tehnilisi tingimusi, otsustavad liikmesriigid alkoholi miinimumkoguse, mida viinamarjade pressimisjäägid ja veinisete pärast pressimist peab sisaldama.

Nendes kõrvalsaadustes sisalduva alkoholikoguse kohta teeb otsuse liikmesriik ning see alkoholikogus peab olema vähemalt 5 % toodetud veini alkoholisisaldusest.

2. Veinisettest ega viinamarjade pressimisjääkidest ei tohi valmistada veini ega ühtki teist otsetarbimiseks mõeldud jooki, välja arvatud piiritus, kanged alkohoolsed joogid ja viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud vein (piquette). Veini valamine veinisette või viinamarjade pressimisjääkide või pressitud Aszu viinamarjade massi peale on lubatud vastavalt artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusele komisjoni määratletud tingimustel piirkondades, kus seda tava on traditsiooniliselt kasutatud veinide “Tokaji fordítás” ja “Tokaji máslás” tootmisel Ungaris ning veinide “Tokajský forditáš” ja “Tokajský mášláš” tootmisel Slovakkias.

3. Veinisette pressimine ja viinamarjade pressimisjääkide taaskääritamine muul kui destilleerimise või viinamarjade pressimisjääkidest veini (piquette) valmistamise eesmärgil on keelatud. Veinisette filtreerimist ja tsentrifuugimist ei loeta pressimiseks juhul, kui saadav saadus on hea, algupärase ja müügikõlbliku kvaliteediga.

4. Kui asjaomane liikmesriik lubab veini (piquette) toota viinamarjade pressimisjääkidest, võib seda kasutada ainult destilleerimiseks või viinamarjakasvataja oma majapidamise tarbeks.

5. Piiramata liikmesriikide võimalust võtta vastu otsus, millega nõutakse kõrvalsaaduste kõrvaldamist destilleerimise abil, on igal füüsilisel või juriidilisel isikul või isikute rühmal, kelle valduses on kõrvalsaadusi, kohustus need kõrvaldada vastavalt tingimustele, mille määratleb komisjon vastavalt artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusele.

▼B

XVI LISA

ARTIKLIS 118 OSUTATUD OLIIVIÕLI JA OLIIVIJÄÄKÕLI KIRJELDUSED JA MÄÄRATLUSED

1. NEITSIOLIIVIÕLID

Õlid, mis on saadud õlipuu viljadest üksnes mehaaniliste või muude füüsiliste vahendite abil tingimustel, mis ei põhjusta õli muutumist, ja mida ei ole töödeldud muul viisil kui pesemine, dekanteerimine, tsentrifuugimine ja filtreerimine, välja arvatud õlid, mis on saadud lahustite või keemilise või bioloogilise toimega abiainete või ümberesterdamise abil ja muude õlidega segamisel.

Neitsioliiviõlisid liigitatakse ja kirjeldatakse järgmiselt:

a) ekstra-neitsioliiviõli

neitsioliiviõli, mille oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete sisaldus ei ole suurem kui 0,8 grammi 100 grammi kohta ja mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele;

b) neitsioliiviõli

neitsioliiviõli, mille oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete sisaldus ei ole suurem kui 2 grammi 100 grammi kohta ja mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele;

c) lambiõli

neitsioliiviõli, mille oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete sisaldus on suurem kui 2 grammi 100 grammi kohta ja/või mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele.

2. RAFINEERITUD OLIIVIÕLI

Neitsioliiviõli rafineerimise teel saadav oliiviõli, mille oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete sisaldus ei ole suurem kui 0,3 grammi 100 grammi kohta ja mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele.

3. OLIIVIÕLI, MIS KOOSNEB RAFINEERITUD OLIIVIÕLIST JA NEITSIOLIIVIÕLIST

Rafineeritud oliiviõli ja neitsioliiviõli (v.a lambiõli) segamisel saadud oliiviõli, mille oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete sisaldus ei ole suurem kui 1 gramm 100 grammi kohta ja mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele.

4. TÖÖTLEMATA OLIIVIJÄÄKÕLI

Õli, mis on saadud oliivijääkõli töötlemisel lahustitega või muul füüsilisel töötlemisel, või lambiõlile vastav õli, välja arvatud õlid, mis on saadud ümberesterdamise abil ja muude õlidega segamisel, ning mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele.

5. RAFINEERITUD OLIIVIJÄÄKÕLI

Töötlemata oliivijääkõli rafineerimisel saadav õli, mille oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete sisaldus ei ole suurem kui 0,3 grammi 100 grammi kohta ja mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele.

6. OLIIVIJÄÄKÕLI

Rafineeritud oliivijääkõli ja neitsioliiviõli (v.a lambiõli) segamisel saadud õli, mille oleiinhappena väljendatud vabade rasvhapete sisaldus ei ole suurem kui 1 gramm 100 grammi kohta ja mille muud omadused vastavad kõnealusele kategooriale sätestatud omadustele.

▼M3

XVIa LISA

TÄIELIK NIMEKIRI EESKIRJADEST, MIDA VÕIB LAIENDADA MITTELIIKMETEST TOOTJATELE VASTAVALT ARTIKLITELE 125F JA 125L

1. Tootmisest teavitamise eeskirjad:

a) teatamine kasvatamiskavatsustest saaduste ja vajaduse korral sortide kaupa;

b) teatamine külvist ja istutamisest;

c) teatamine üldkasvualast saaduste ja võimaluse korral sortide kaupa;

d) teatamine eeldatavatest kogustest ja prognoositud koristuskuupäevadest saaduste ja võimaluse korral sortide kaupa;

e) korrapärane teatamine koristatud kogustest ja kättesaadavatest varudest sortide kaupa;

f) teatamine ladustusvõimsustest.

2. Tootmiseeskirjad:

a) kasutatava seemne valimine vastavalt kavandatud eesmärgile (värskete saaduste turg/tööstuslik töötlemine);

b) viljapuuaia harvendamine.

3. Turustuseeskirjad:

a) kindlaksmääratud kuupäevad koristuse alustamiseks, turustamise järgustamine;

b) kvaliteedi ja suuruse miinimumnõuded;

c) ettevalmistamine, esitlemine, pakkimine ja märgistus esimeses turustusetapis;

d) toote päritolutähis.

4. Keskkonnakaitse eeskirjad:

a) väetise ja sõnniku kasutamine;

b) taimekaitsevahendite ja muude saagi kaitsmise meetodite kasutamine;

c) taimekaitsevahendite ja väetiste maksimaalne jääksisaldus puu- ja köögiviljas;

d) kõrvalsaaduste ja kasutatud materjali hävitamise eeskirjad;

e) turult kõrvaldatud toodete kasutamise eeskirjad.

5. Eeskirjad, mis käsitlevad artikli 103c lõike 2 punktis c osutatud toodete tarbimise edendamist ja neist teavitamist seoses riskide vältimise ja juhtimisega.

▼B

XVII LISA

ARTIKLITES 137 JA 139 OSUTATUD RIISI IMPORDITOLLIMAKSUD

1. Kooritud riisi imporditollimaks

a) 30 eurot tonni kohta järgmistel juhtudel:

i) kui täheldatakse, et lõppenud turustusaasta jooksul imporditud kooritud riisi kogus on väiksem kui artikli 137 lõike 3 esimeses lõigus osutatud aastane individuaalne kvoot, mida on vähendatud 15 % võrra,

ii) kui täheldatakse, et turustusaasta esimese kuue kuu jooksul imporditud kooritud riisi kogus on väiksem kui artikli 137 lõike 3 teises lõigus osutatud osaline individuaalne kvoot, mida on vähendatud 15 % võrra;

b) 42,5 eurot tonni kohta järgmistel juhtudel:

i) kui täheldatakse, et lõppenud turustusaasta jooksul imporditud kooritud riisi kogus ületab artikli 137 lõike 3 esimeses lõigus osutatud aastast individuaalset kvooti, mida on vähendatud 15 % võrra, kuid ei ületa aastast individuaalset kvooti, mida on suurendatud 15 % võrra,

ii) kui täheldatakse, et turustusaasta esimese kuue kuu jooksul imporditud kooritud riisi kogus ületab artikli 137 lõike 3 teises lõigus osutatud osalist individuaalset kvooti, mida on vähendatud 15 % võrra, kuid ei ületa osalist individuaalset kvooti, mida on suurendatud 15 % võrra;

c) 65 eurot tonni kohta järgmistel juhtudel:

2. Kroovitud riisi imporditollimaksud

a) 175 eurot tonni kohta järgmistel juhtudel:

i) kui täheldatakse, et poolkroovitud ja kroovitud riisi import kogu lõppenud turustusaasta kestel ületab 387 743 tonni;

ii) kui täheldatakse, et poolkroovitud ja kroovitud riisi import turustusaasta esimese kuue kuu jooksul ületab 182 239 tonni;

b) 145 eurot tonni kohta järgmistel juhtudel:

i) kui täheldatakse, et poolkroovitud ja kroovitud riisi import kogu lõppenud turustusaasta kestel ei ületa 387 743 tonni;

ii) kui täheldatakse, et poolkroovitud ja kroovitud riisi import turustusaasta esimese kuue kuu jooksul ei ületa 182 239 tonni.

XVIII LISA

ARTIKLIS 138 OSUTATUD BASMATI RIISI SORDID

Basmati 217

Basmati 370

Basmati 386

Kernel (Basmati)

Pusa Basmati

Ranbir Basmati

Super Basmati

Taraori Basmati (HBC-19)

Type-3 (Dehradun)

XIX LISA

RIIGID, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 153 LÕIKES 3 JA ARTIKLI 154 LÕIKE 1 PUNKTIS B NING III LISA II OSA PUNKTIS 12

Barbados

Belize

Côte d'Ivoire

Kongo Vabariik

Fidži

Guyana

India

Jamaica

Kenya

Madagaskar

Malawi

Mauritius

Mosambiik

Saint Kitts ja Nevis – Anguilla

Suriname

Svaasimaa

Tansaania

Trinidad ja Tobago

Uganda

Sambia

Zimbabwe

XX LISA

TERAVILJA-, RIISI-, SUHKRU-, PIIMA- JA MUNASEKTORI KAUPADE LOETELU ARTIKLI 26 PUNKTI A ALAPUNKTIS II SÄTESTATUD EESMÄRKIDEL JA III OSA III PEATÜKI II JAOS OSUTATUD EKSPORDITOETUSE TAGAMISEKS

I osa: Teravili

CN-kood	Kirjeldus
ex04 03	Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, pähkli-, kakao- või puuviljalisandiga või ilma):
0403 10	– jogurt:
0403 10 51 – 0403 10 99	– – lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga
0403 90	– muud:
0403 90 71 – 0403 90 99	– – lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga
ex07 10	Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud:
0710 40 00	– suhkrumais
ex07 11	Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:
0711 90 30	– – suhkrumais
ex17 04	Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod, v.a alamrubriigi nr 1704 90 10 lagritsaekstrakt
1806	Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised
ex19 01	Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt:
1901 10 00	– jaemüügiks pakendatud imikutoidud
1901 20 00	– segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks
1901 90	– muud:
1901 90 11 – 1901 90 19	– – linnaseekstrakt
	– – muud:
1901 90 99	– – – muud
ex19 02	Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte:
	– täidiseta pastatooted, kuumtöötlemata ja muul viisil toiduks valmistamata:
1902 11 00	– – muna sisaldavad
1902 19	– – muud
ex19 02 20	– täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:
	– – muud:
1902 20 91	– – – kuumtöödeldud
1902 20 99	– – – muud
1902 30	– muud pastatooted
1902 40	– kuskuss
1903 00 00	Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul
1904	Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud):
1905	Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms
ex20 01	Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:
	– muud:
2001 90 30	– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata)
2001 90 40	– – jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist
ex20 04	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:
2004 10	– kartulid:
	– – muud:
2004 10 91	– – – jahu või helvestena
2004 90	– muud köögiviljad, sh segud:
2004 90 10	– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata)
ex20 05	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappega, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:
2005 20	– kartulid:
2005 20 10	– – jahu või helvestena
2005 80 00	– suhkrumais (Zea mays var. saccharata)
ex20 08	Puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma:
	– muud, k.a muud segud kui alamrubriiki 2008 19 kuuluvad:
2008 99	– – muud:
	– – – piirituselisandita:
	– – – – suhkrulisandita:
2008 99 85	– – – – – mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata)
2008 99 91	– – – – – – jamss, bataat jms toiduks kasutavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist
ex21 01	Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest:
2101 12	– – tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil:
2101 12 98	– – – muud
2101 20	– tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, teel või matel või nende ekstraktidel, essentsidel või kontsentraatidel põhinevad tooted:
2101 20 98	– – – muud
2101 30	Röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:
	– – röstitud sigur ja muud röstitud kohviasendajad:
2101 30 19	– – – muud
	– – ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid röstitud sigurist ja muudest röstitud kohviasendajatest:
2101 30 99	– – – muud
ex21 02	Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid:
2102 10	– aktiivpärmid
2102 10 31 ja 2102 10 39	– – pagaripärmid
2105 00	Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota
ex21 06	Mujal nimetamata toiduvalmistised:
2106 90	– muud:
	– – muud:
2106 90 92	– – – mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist
2106 90 98	– – – muud
2202	Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- või lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad:
2205	Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest
ex22 08	Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; kanged alkohoolsed joogid, liköörid ja muud piiritusjoogid:
2208 30	– viski:
2208 30 32 2208 30 88	– – muu kui Bourboni viski
2208 50	– genever
2208 60	– viin
2208 70	– liköörid ja kordialid
2208 90	– muud:
	– – muud kanged alkohoolsed joogid ja piiritusjoogid, nõudes mahuga:
	– – – kuni 2 liitrit:
2208 90 41	– – – – ouzo
	– – – – muud:
	– – – – – piiritusjoogid (v.a liköörid):
	– – – – – – muud:
2208 90 52	– – – – – – – korn
2208 90 54	– – – – – – – tequila
2208 90 56	– – – – – – – muud
2208 90 69	– – – – – muud piiritusjoogid
	– – – üle 2 liitri:
	– – – – piiritusjoogid (v.a liköörid):
2208 90 75	– – – – – tequila
2208 90 77	– – – – – muud
2208 90 78	– – – – muud piiritusjoogid
2905 43 00	– – mannitool
2905 44	– – D-glütsitool (sorbitool)
ex33 02	Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:
3302 10	– kasutamiseks toiduainetetööstuses ja jookide tootmisel:
	– – kasutamiseks jookide tootmisel:
	– – – kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised:
	– – – – muud:
3302 10 29	– – – – – muud
3505	Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid
ex38 09	Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid):
3809 10	– tärklisainete baasil
3824 60	– sorbitool, v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv

II osa: Riis

CN-kood	Kirjeldus
ex04 03	Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, kefiir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, pähkli-, kakao- või puuviljalisandiga või ilma):
0403 10	– jogurt:
0403 10 51 – 0403 10 99	– – lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga
0403 90	– muud:
0403 90 71 – 0403 90 99	– – lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga
ex17 04	Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod:
1704 90 51 – 1704 90 99	– – muud
ex18 06	Šokolaad jm kaokaod sisaldavad toiduvalmistised, v.a alamrubriikidesse 1806 10, 1806 20 70, 1806 90 60, 1806 90 70 ja 1806 90 90 kuuluvad kaubad
ex19 01	Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt:
1901 10 00	– jaemüügiks pakendatud imikutoidud
1901 20 00	– segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks
1901 90	– muud:
1901 90 11 – 1901 90 19	– – linnaseekstrakt
	– – muud:
1901 90 99	– – – muud
ex19 02	Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte:
1902 20	– täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:
	– – muud
1902 20 91	– – – kuumtöödeldud
1902 20 99	– – – muud
1902 30	– muud pastatooted
1902 40	– kuskuss:
1902 40 90	– – muud
1904	Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud)
ex19 05	Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms:
1905 90 20	– – armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstuse jaoks, oblaadid, riispaber jms
ex20 04	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:
2004 10	– kartulid:
	– – muud:
2004 10 91	– – – jahu või helvestena
ex20 05	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappega, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:
2005 20	– kartulid:
2005 20 10	– – jahu või helvestena
ex21 01	Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest:
2101 12	– – tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil:
2101 12 98	– – – muud
2101 20	– tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, teel või matel või nende ekstraktidel, essentsidel või kontsentraatidel põhinevad tooted:
2101 20 98	– – – muud
2105 00	Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota
ex21 06	Mujal nimetamata toiduvalmistised:
2106 90	– muud:
	– – muud:
2106 90 92	– – – mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist
2106 90 98	– – – muud
ex35 05	Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid, välja arvatud rubriiki 3505 10 50 kuuluvad tärklised
ex38 09	Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid):
3809 10	– tärklisainete baasil

III osa: Suhkur

CN-kood	Kirjeldus
ex04 03	Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, pähkli-, kakao- või puuviljalisandiga või ilma):
0403 10	– jogurt:
0403 10 51 – 0403 10 99	– – lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga
0403 90	– muud:
0403 90 71 – 0403 90 99	– – lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga
ex07 10	Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud:
0710 40 00	– suhkrumais
ex07 11	Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:
0711 90	– muu köögivili; köögiviljasegud:
	– – köögivili:
0711 90 30	– – – suhkrumais
1702 50 00	– keemiliselt puhas fruktoos
ex17 04	Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod, v.a alamrubriigi nr 1704 90 10 lagritsaekstrakt
1806	Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised
ex19 01	Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt:
1901 10 00	– jaemüügiks pakendatud imikutoidud
1901 20 00	– – segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks
1901 90	– muud:
	– – muud:
1901 90 99	– – – muud
ex19 02	Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte:
1902 20	– täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:
	– – muud:
1902 20 91	– – – kuumtöödeldud
1902 20 99	– – – muud
1902 30	– muud pastatooted
1902 40	– kuskuss:
1902 40 90	– – muud
1904	Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud)
ex19 05	Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms:
1905 10 00	– kuivikleivad
1905 20	– piparkoogid jms
1905 31	– – magusad küpsised
1905 32	– – vahvlid
1905 40	– kuivikud jms, röstitud leiva- ja saiatooted
1905 90	– muud:
	– – muud:
1905 90 45	– – – küpsised
1905 90 55	– – – pressitud või paisutatud tooted, maitseainetega või soolased
	– – – muud:
1905 90 60	– – – – magusainelisanditega
1905 90 90	– – – – muud
ex20 01	Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:
2001 90	– muud:
2001 90 30	– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata)
2001 90 40	– – jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist
ex20 04	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:
2004 10	– kartulid
	– – muud
2004 10 91	– – – jahu või helvestena
2004 90	– muud köögiviljad, sh segud:
2004 90 10	– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata)
ex20 05	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:
2005 20	– kartulid:
2005 20 10	– – jahu või helvestena
2005 80 00	– suhkrumais (Zea mays var. saccharata)
ex21 01	Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest:
	– kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, kohvil ning tema ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel põhinevad tooted:
2101 12	– – tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil:
2101 12 98	– – – muud:
2101 20	– tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, teel või matel või nende ekstraktidel, essentsidel või kontsentraatidel põhinevad tooted:
	– – valmistised
2101 20 98	– – – muud
2101 30	– Röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:
	– – röstitud sigur ja muud röstitud kohviasendajad:
2101 30 19	– – – muud
	– – ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid röstitud sigurist ja muudest röstitud kohviasendajatest:
2101 30 99	– – – muud
2105 00	Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota
ex21 06	Mujal nimetamata toiduvalmistised:
ex21 06 90	– muud:
	– – muud:
2106 90 92	– – – mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist
2106 90 98	– – – muud
2202	Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- või lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad
2205	Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest
ex22 08	Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid:
2208 20	– piiritusjoogid, valmistatud destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjade pressimisjääkidest
ex22 08 50	– genever
2208 70	– liköörid ja kordialid
ex22 08 90	– muud
2208 90 41 – 2208 90 78	– – muud kanged alkohoolsed joogid ja piiritusjoogid:
2905 43 00	– – mannitool
2905 44	– D-glütsitool (sorbitool)
ex33 02	Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:
3302 10	– kasutamiseks toiduainetetööstuses ja jookide tootmisel:
	– – kasutamiseks jookide tootmisel:
	– – – kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised:
	– – – – – muud (tegeliku alkoholisisaldusega mitte üle 0,5 % mahust):
3302 10 29	– – – – – muud
ex grupp 38	Mitmesugused keemiatooted:
3824 60	– sorbitool, v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv

IV osa: Piim

CN-kood	Kirjeldus
ex04 05	Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided:
0405 20	– piimarasvavõided:
0405 20 10	– – rasvasisaldus vähemalt 39 %, kuid alla 60 % massist
0405 20 30	– – rasvasisaldus vähemalt 60 %, kuid mitte üle 75 % massist
ex15 17	Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest:
1517 10	– margariin, v.a vedel margariin:
1517 10 10	– – piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist
1517 90	– muud:
1517 90 10	– – piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist
ex17 04	Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod:
ex17 04 90	– muud, v.a lagritsaekstrakt sahharoosisisaldusega üle 10 % massist, kuid muude lisaaineteta
ex18 06	Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised, v.a CN-koodi ex18 06 10 alla kuuluv üksnes sahharoosiga magustatud kakaopulber
ex19 01	Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt:
1901 10 00	– jaemüügiks pakendatud imikutoidud
1901 20 00	– segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks
1901 90	– muud:
	– – muud:
1901 90 99	– – – muud
ex19 02	Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte:
	– täidiseta pastatooted, kuumtöötlemata ja muul viisil toiduks valmistamata:
1902 19	– – muud
1902 20	– täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:
	– – muud:
1902 20 91	– – – kuumtöödeldud
1902 20 99	– – – muud
1902 30	– muud pastatooted
1902 40	– kuskuss:
1902 40 90	– – muud
1904	Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud)
ex19 05	Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms:
1905 10 00	kuivikleivad
1905 20	– piparkoogid jms
	– magusad küpsised; vahvlid:
1905 31	– – magusad küpsised
1905 32	– – vahvlid
1905 40	– kuivikud jms, röstitud leiva- ja saiatooted
1905 90	– muud:
	– – muud:
1905 90 45	– – – küpsised
1905 90 55	– – – pressitud või paisutatud tooted, maitseainetega või soolased
	– – – muud:
1905 90 60	– – – – magusainelisanditega
1905 90 90	– – – – muud
ex20 04	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:
2004 10	– kartulid:
	– – muud:
2004 10 91	– – – jahu või helvestena
ex20 05	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappega, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:
2005 20	– kartulid:
2005 20 10	– jahu või helvestena
2105 00	Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota
ex21 06	Mujal nimetamata toiduvalmistised:
2106 90	– muud:
	– – muud:
2106 90 92	– – – mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist
2106 90 98	– – – muud
ex22 02	Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad:
2202 90	– muud:
	– – muud, mis sisaldavad rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu:
2202 90 91	– – – alla 0,2 % massist
2202 90 95	– – – vähemalt 0,2 %, kuid alla 2 % massist
2202 90 99	– – – vähemalt 2 % massist
ex22 08	Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; kanged alkohoolsed joogid, liköörid ja muud piiritusjoogid:
2208 70	– liköörid ja kordialid
2208 90	– muud:
	– – muud kanged alkohoolsed joogid ja piiritusjoogid nõudes mahuga:
	– – – kuni 2 liitrit:
	– – – – muud:
2208 90 69	– – – – – muud piiritusjoogid
	– – – üle 2 liitri:
2208 90 78	– – – – muud piiritusjoogid
ex33 02	Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkoholilahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:
3302 10	– kasutamiseks toiduainetetööstuses ja jookide tootmisel:
	– – kasutamiseks jookide tootmisel:
	– – – kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised:
	– – – – muud:
3302 10 29	– – – – – muud
3501	Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid
ex35 02	Albumiinid (k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid vadakuvalkude sisaldusega üle 80 % kuivaine massist), albuminaadid jm albumiini derivaadid:
3502 20	– piimaalbumiin, k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid:
	– – muud:
3502 20 91	– – – kuivatatud (näiteks tahvlid, soomused, helbed, pulber)
3502 20 99	– – – muud

V osa: Munad

CN-kood	Kirjeldus
ex040310 51 – ex040310 99 ja ex040390 71 – ex040390 99	Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, kefiir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, pähkli-, kakao- või puuviljalisandiga või ilma.
1806	Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised
ex19 01	Mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt
1902 11 00	– Keetmata pastatooted, täidiseta või muul viisil toiduks valmistamata, muna sisaldavad
ex19 04	Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul töödeldud teradena (v.a püüli- ja lihtjahu)
ex19 05	Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms:
1905 20	– piparkoogid jms
1905 31	– – magusad küpsised
1905 32	– – vahvlid
1905 40	– kuivikud jms, röstitud leiva- ja saiatooted
ex19 05 90	– muud, v.a CN-koodide 1905 90 10–1905 90 30 alla kuuluvad tooted
ex21 05 00	Kakaod sisaldav jäätis jm toidujää
2208	Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; kanged alkohoolsed joogid, liköörid ja muud piiritusjoogid:
ex22 08 70	– liköörid
3502	Albumiinid (k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid vadakuvalkude sisaldusega üle 80 % kuivaine massist), albuminaadid jm albumiini derivaadid:
3502 11 90	– – – muu kuivatatud munaalbumiin
3502 19 90	– – – muu munaalbumiin

XXI LISA

SUHKRUT SISALDAVATE KAUPADE LOETELU III OSA III PEATÜKI II JAOS OSUTATUD EKSPORDITOETUSE TAGAMISE EESMÄRGIL

I lisa X osa punktis b loetletud kaubad.

XXII LISA

ARTIKLIS 202 OSUTATUD VASTAVUSTABELID

1. Määrus (EMÜ) nr 234/68

Määrus (EMÜ) nr 234/68	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikli 1 lõike 1 punkt m
Artikkel 2	Artikkel 54
Artiklid 3 – 5	Artikkel 113
Artikkel 6	—
Artikkel 7	Artikkel 173
Artikkel 8	III osa II peatüki I jaotis
Artikkel 9	Artikkel 135
Artikli 10 lõige 1	Artikkel 129
Artikli 10 lõige 2	Artikkel 128
Artikkel 10a	Artikkel 159
Artikkel 11	Artikkel 180
Artikkel 12	—
Artikkel 13	Artikkel 195
Artikkel 14	Artikkel 195
Artikkel 15	—
Artikkel 16	—
Artikkel 17	—
Artikkel 18	—

2. Määrus (EMÜ) nr 827/68

Määrus (EMÜ) nr 827/68	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikli 1 lõike 1 punkt u
Artikli 2 lõige 1	Artikkel 135
Artikli 2 lõige 2	Artikkel 129
Artikli 2 lõige 3	Artikkel 128
Artikkel 3	Artikkel 159
Artikkel 4	—
Artikli 5 esimene lõik	Artikkel 180
Artikli 5 teine lõik	Artikli 182 lõige 1
Artikkel 6	Artikkel 195
Artikkel 7	—
Artikkel 8	—
Artikkel 9	—

3. Määrus (EMÜ) nr 2729/75

Määrus (EMÜ) nr 2729/75	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 149
Artikli 2 lõige 1	Artikkel 150
Artikli 2 lõige 2	Artikkel 151
Artikkel 3	Artikkel 152

4. Määrus (EMÜ) nr 2759/75

Määrus (EMÜ) nr 2759/75	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikli 1 lõike 1 punkt q
Artikkel 2	Artikkel 54
▼M3
Artikli 3 esimese lõigu esimene taane	Artikli 31 lõike 1 punkt e
▼B
Artikli 3 esimese lõigu teine taane	Artikli 10 lõige 2
Artikli 3 teine lõik	—
Artikli 3 kolmas lõik	Artikli 10 lõige 2
Artikli 4 lõige 1	Artikli 8 lõike 1 punkt f
Artikli 4 lõige 2	Artiklid 17 ja 37
Artikli 4 lõige 3	—
Artikli 4 lõige 5	Artikkel 42
Artikli 4 lõike 6 esimene taane	Artikkel 17 ja artikli 37 lõige 1
Artikli 4 lõike 6 teine taane	Artikli 43 punkt d
Artikli 4 lõike 6 kolmas taane	Artikkel 43
Artikli 5 lõiked 1–3	Artikkel 24
Artikli 5 lõike 4 punkt a	Artikli 43 punkt a
Artikli 5 lõike 4 punkt b	Artikli 24 lõige 1 ja artikli 31 lõige 2
Artikli 5 lõike 4 punkt c	Artikkel 43
Artikkel 6	Artikkel 25
Artikli 7 lõige 1	—
Artikli 7 lõige 2	Artikkel 43
Artikli 8 lõike 1 esimene lõik	Artikkel 130 ja artikli 161 lõige 1
Artikli 8 lõike 1 teine lõik	Artikkel 131 ja artikli 161 lõige 2
Artikli 8 lõike 1 kolmas lõik	Artiklid 132, 133 ja artikli 161 lõige 2
Artikli 8 lõige 2	Artikkel 134 ja artikli 161 lõige 3
Artikkel 9	Artikkel 135
Artikli 10 lõiked 1–3	Artikkel 141
Artikli 10 lõige 4	Artikkel 143
Artikli 11 lõiked 1–3	Artikkel 144
Artikli 11 lõige 4	Artikkel 148
Artikkel 12	Artikli 186 punkt b
Artikli 13 lõige 1	Artikli 162 lõige 1
Artikli 13 lõige 2	Artikkel 163
Artikli 13 lõiked 3 ja 4	Artikkel 164
Artikli 13 lõige 5	Artikkel 170
Artikli 13 lõiked 6–10	Artikkel 167
Artikli 13 lõige 11	Artikkel 169
Artikli 13 lõige 12	Artikkel 170
Artikkel 14	Artiklid 160 ja 174
Artikli 15 lõige 1	Artikkel 129
Artikli 15 lõige 2	Artikkel 128
Artikkel 16	Artikkel 159
Artikkel 19	—
Artikli 20 lõige 1	Artikkel 44
Artikli 20 lõiked 2–4	Artikkel 46
Artikkel 21	Artikkel 180
Artikkel 22	Artikkel 192
Artikkel 24	Artikkel 195
Artikkel 25	—
Artikkel 26	—
Artikkel 27	—

5. Määrus (EMÜ) nr 2771/75

Määrus (EMÜ) nr 2771/75	Käesolev määrus
Artikli 1 lõige 1	Artikli 1 lõike 1 punkt s
Artikli 1 lõige 2	Artikli 2 lõige 1
Artikli 2 lõige 1	Artikkel 54
Artikli 2 lõige 2	Artikkel 116
Artikli 3 lõike 1 esimene lõik	Artiklid 130 ja 161
Artikli 3 lõike 1 teine lõik	Artikkel 131 ja artikli 161 lõige 2
Artikli 3 lõike 1 kolmas lõik	Artiklid 132, 133 ja artikli 161 lõige 2
Artikli 3 lõige 2	Artikkel 134 ja artikli 161 lõige 3
Artikkel 4	Artikkel 135
Artikli 5 lõiked 1–3	Artikkel 141
Artikli 5 lõige 4	Artikkel 143
Artikli 6 lõiked 1–3	Artikkel 144
Artikli 6 lõige 4	Artiklid 145 ja 148
Artikkel 7	Artikli 186 lõige b
Artikli 8 lõige 1	Artikli 162 lõige 1
Artikli 8 lõige 2	Artikkel 163
Artikli 8 lõiked 3 ja 4	Artikkel 164
Artikli 8 lõige 5	Artikkel 170
Artikli 8 lõiked 6–11	Artikkel 167
Artikli 8 lõige 12	Artikkel 169
Artikli 8 lõige 13	Artikkel 170
Artikkel 9	Artikkel 160
Artikli 10 lõige 1	Artikkel 129
Artikli 10 lõige 2	Artikkel 128
Artikkel 11	Artikkel 159
Artikkel 13	—
Artikli 14 lõike 1 punkt a	Artikkel 44
Artikli 14 lõike 1 punkt b	Artikkel 45
Artikli 14 lõiked 2 ja 3	Artikkel 46
Artikkel 15	Artikkel 192
Artiklid 16 ja 17	Artikkel 195
Artikkel 18	—
Artikkel 19	Artikkel 180
Artikkel 20	—
Artikkel 21	—

6. Määrus (EMÜ) nr 2777/75

Määrus (EMÜ) nr 2777/75	Käesolev määrus
Artikli 1 lõige 1	Artikli 1 lõike 1 punk t
Artikli 1 lõige 2	Artikli 2 lõige 1
Artikli 2 lõige 1	Artikkel 54
Artikli 2 lõige 2	Artikkel 116
Artikli 3 lõike 1 esimene lõik	Artiklid 130 ja 161
Artikli 3 lõike 1 teine lõik	Artikkel 131 ja artikli 161 lõige 2
Artikli 3 lõike 1 kolmas lõik	Artiklid 132, 133 ja artikli 161 lõige 2
Artikli 3 lõige 2	Artikkel 134 ja artikli 161 lõige 3
Artikkel 4	Artikkel 135
Artikli 5 lõiked 1–3	Artikkel 141
Artikli 5 lõige 4	Artikkel 143
Artikli 6 lõiked 1–3	Artikkel 144
Artikli 6 lõige 4	Artiklid 145 ja 148
Artikkel 7	Artikli 186 punkt b
Artikli 8 lõige 1	Artikli 162 lõige 1
Artikli 8 lõige 2	Artikkel 163
Artikli 8 lõiked 3 ja 4	Artikkel 164
Artikli 8 lõige 5	Artikkel 170
Artikli 8 lõiked 6–10	Artikkel 167
Artikli 8 lõige 11	Artikkel 169
Artikli 8 lõige 12	Artikkel 170
Artikkel 9	Artiklid 160 ja 174
Artikli 10 lõige 1	Artikkel 129
Artikli 10 lõige 2	Artikkel 128
Artikkel 11	Artikkel 159
Artikkel 13	—
Artikli 14 lõike 1 punkt a	Artikkel 44
Artikli 14 lõike 1 punkt b	Artikkel 45
Artikli 14 lõiked 2 ja 3	Artikkel 46
Artikkel 15	Artikkel 192
Artiklid 16 ja 17	Artikkel 195
Artikkel 18	—
Artikkel 19	Artikkel 180
Artikkel 20	—
Artikkel 21	—

7. Määrus (EMÜ) nr 2782/75

Määrus (EMÜ) nr 2782/75	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikli 121 punkti f alapunkt i
Artikkel 2	XIV lisa punkt C.I
Artikkel 3	Artikli 121 punkti f alapunkt ii
Artikkel 4	Artikkel 192
Artikkel 5	XIV lisa punkt C.II ja artikli 121 punkti f alapunkt iii
Artikkel 6	XIV lisa punkti C.II alapunkt 3 ja artikli 121 punkti f alapunkt iii
Artikkel 7	Artikli 121 punkti f alapunkt iv
Artikkel 8	Artikli 121 punkti f alapunkt v
Artikkel 9	Artikli 121 punkti f alapunkt vi
Artikkel 10	Artikkel 192
Artikkel 11	XIV lisa punkti C.III alapunktid 1 ja 2
Artikkel 12	XIV lisa punkti C.III alapunkt 3 ja artikli 121 punkti f alapunkt iii
Artikkel 13	Artikli 121 punkti f alapunkt vii
Artikkel 14	Artikli 121 punkt f
Artikkel 15	Artikli 121 punkt f
Artikkel 16	Artiklid 192 ja 194
Artikkel 17	Artikli 121 punkt f

8. Määrus (EMÜ) nr 707/76

Määrus (EMÜ) nr 707/76	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 122
Artiklid 2 ja 3	Artikkel 127

9. Määrus (EMÜ) nr 1055/77

Määrus (EMÜ) nr 1055/77	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikli 39 lõiked 1–4
Artikkel 2	Artikli 39 lõige 5
Artikkel 3	Artikli 39 lõiked 6 ja 7
Artikkel 4	Artikkel 43
Artikkel 5	Artikli 39 lõike 1 teine lõik

10. Määrus (EMÜ) nr 2931/79

Määrus (EMÜ) nr 2931/79	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 172

11. Määrus (EMÜ) nr 3220/84

Määrus (EMÜ) nr 3220/84	Käesolev määrus
Artikli 1 lõige 1	Artikli 42 lõike 1 esimese lõigu punkt b
Artikli 1 lõike 2 esimene lõik	—
Artikli 1 lõike 2 teine lõik	Artikli 43 punkti m alapunkt iv
Artikli 2 lõike 1 esimene lõik	V lisa punktid B.I ja III
Artikli 2 lõike 1 teine lõik	V lisa punkt B.III
Artikli 2 lõige 2 ja lõike 3 esimene lõik	Artikli 43 punkt m
Artikli 2 lõike 3 teine lõik	Artikkel 43
Artikli 2 lõike 3 kolmas lõik	V lisa punkti B.IV alapunkt 1
Artikli 3 lõike 1 esimene lõik	Artikkel 43 ja V lisa punkt B.II
Artikli 3 lõike 1 teine lõik	Artikkel 43
Artikli 3 lõike 1 kolmas lõik	V lisa punkti B.IV alapunkt 2
Artikli 3 lõiked 2 ja 3	V lisa punkt B.II
Artikli 3 lõige 4	Artikli 43 punkti m punkt iv
Artiklid 4 ja 5	Artikli 43 punkt m

12. Määrus (EMÜ) nr 1898/87

Määrus (EMÜ) nr 1898/87	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikli 114 lõige 1 koostoimes XII lisa I punktiga
Artikkel 2	Artikli 114 lõige 1 koostoimes XII lisa II punktiga
Artikkel 3	Artikli 114 lõige 1 koostoimes XII lisa III punktiga
Artikli 4 lõiked 1 ja 3	Artikli 114 lõige 1 koostoimes XII lisa IV punktiga
Artikli 4 lõige 2	Artikkel 121

13. Määrus (EMÜ) nr 3730/87

Määrus (EMÜ) nr 3730/87	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikli 27 lõiked 1 ja 2
Artikkel 2	Artikli 27 lõige 3
Artikkel 3	Artikli 27 lõige 4
Artikkel 4	Artikli 27 lõige 5
Artikkel 5	—
Artikkel 6	Artikkel 43

14. Määrus (EMÜ) nr 1186/90

Määrus (EMÜ) nr 1186/90	Käesolev määrus
Artikli 1 lõike 1 esimene lõik	V lisa punkti A.V esimene lõik
Artikli 1 lõike 1 teine lõik	—
Artikli 1 lõige 2	Artikli 43 punkt m
Artikli 2 punkt a	Artikli 43 punkt m
Artikli 2 punkt b	Artikli 43 punkti m alapunkt iii
Artikkel 3	Artikkel 194

15. Määrus (EMÜ) nr 1906/90

Määrus (EMÜ) nr 1906/90	Käesolev määrus
Artikli 1 lõige 1	XIV lisa punkti B.I alapunkt 1
Artikli 1 lõige 2	Artikli 121 punkti e alapunkt ii
Artikli 1 lõige 3	XIV lisa punkti B.I alapunkt 2
Artikli 1 lõige 3a	XIV lisa punkti B.I alapunkt 3
Artikli 2 lõige 1	XIV lisa punkti B.II alapunkt 1
Artikli 2 lõiked 2–4	Artikli 121 punkti e alapunkt i
Artikli 2 lõiked 5–7	XIV lisa punkti B.II alapunktid 2–4
Artikli 2 lõige 8	Artikli 121 punkti e alapunkt i
Artikli 3 lõiked 1 ja 2	XIV lisa punkti B.III alapunktid 1 ja 2
Artikli 3 lõige 3	XIV lisa punkti B.III alapunkt 3 ja artikli 121 punkt e
Artikkel 4	Artikli 121 punkti e alapunkt iv
Artikli 5 lõiked 1–5	Artikli 121 punkti e alapunkt iv
Artikli 5 lõige 6	Artikli 121 punkti e alapunkt v ja artikkel 194
Artikkel 6	Artikli 121 punkti e alapunkt vi
Artikkel 7	Artikli 121 punkti e alapunkt vii ja artikkel 194
Artikkel 8	Artiklid 192 ja 194
Artikkel 9	Artikli 121 punkt e
Artikkel 10	Artikkel 194
Artikkel 11	Artikkel 192

16. Määrus (EMÜ) nr 2204/90

Määrus (EMÜ) nr 2204/90	Käesolev määrus
Artikli 1 lõige 1	Artikkel 119
Artikli 1 lõige 2	Artikli 121 punkt i
Artikkel 2	Artikkel 119 koostoimes III lisa V osa punktiga 2
Artikli 3 lõige 1	Artikli 121 punkt i ja artikkel 194
Artikli 3 lõige 2	Artiklid 192 ja 194
Artikli 3 lõige 3	Artikkel 194
Artikkel 4	—
Artikkel 5	Artikkel 121

17. Määrus (EMÜ) nr 2075/92

Määrus (EMÜ) nr 2075/92	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikli 1 lõike 1 punkt n
Artikkel 13	Artikli 104 lõiked 1 ja 2
Artikkel 14a	Artikli 104 lõige 3
Artikkel 15	Artikkel 135
Artikli 16 lõige 1	Artikkel 129
Artikli 16 lõige 2	Artikkel 128
Artikkel 16a	Artikkel 159
Artikkel 17	Artikkel 194
Artikkel 18	Artikkel 180
Artikkel 20	—
Artikkel 21	Artikkel 192
Artiklid 22 ja 23	Artikkel 195
Artikkel 24	—

18. Määrus (EMÜ) nr 2077/92

Määrus (EMÜ) nr 2077/92	Käesolev määrus
Artiklid 1, 2 ja artikli 4 lõige 1	Artikkel 123
Artikkel 3, artikli 4 lõiked 2 ja 3 ning artiklid 5 ja 6	Artikkel 127
Artikkel 7	Artikkel 177
Artikkel 8	Artikkel 178
Artikkel 9	Artikkel 127
Artikkel 10	Artikkel 126
Artiklid 11 ja 12	Artikkel 127

19. Määrus (EMÜ) nr 2137/92

Määrus (EMÜ) nr 2137/92	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikli 42 lõike 1 teine lõik
Artikli 2 esimese lõigu punkt a	V lisa punktid C.I ja IV
Artikli 2 esimese lõigu punkt b	V lisa punkt C.I
Artikli 2 teine lõik	V lisa punkti C.IV teine lõik
Artikli 3 lõige 1	V lisa punkt C.II
Artikli 3 lõike 2 esimene ja teine lõik	V lisa punkti C.III alapunkt 1
Artikli 3 lõike 2 kolmas lõik	V lisa punkti C.III alapunkt 2 ja artikli 43 punkt m
Artikli 3 lõige 3	Artikli 43 punkt m
Artikli 4 lõige 1	Artikli 43 punkt m
Artikli 4 lõige 2	V lisa punkt C.V
Artikli 4 lõige 3	Artikli 43 punkt m
Artikkel 5	Artikli 42 lõige 2
Artikkel 6	Artikli 43 punkt m
Artikli 7 lõige 1	—
Artikli 7 lõige 2	Artikli 43 punkt m
Artikli 7 lõige 3	—
Artikkel 9	—

20. Määrus (EMÜ) nr 404/93

Määrus (EMÜ) nr 404/93	Käesolev määrus
Artikli 1 lõiked 1 ja 2	Artikli 1 lõike 1 punkt k
Artikli 1 lõige 3	Artikli 3 lõike 1 punkt a
Artikkel 2	Artikli 113 lõiked 1 ja 2
Artikkel 3	Artikli 113 lõige 3
Artikkel 4	Artiklid 121 ja 194
Artikli 15 lõige 1	Artikkel 135
Artikli 15 lõiked 2–4	Artikkel 141
Artikli 15 lõige 5	Artikkel 143
Artikkel 21	Artikkel 128
Artikkel 22	Artikkel 129
Artikkel 23	Artikkel 159
Artikkel 24	Artikkel 180
Artikkel 27	Artikkel 195
Artikkel 28	—
Artikkel 29	Artikkel 192

▼M7

20a. Määrus (EMÜ) nr 1868/94

Määrus (EMÜ) nr 1868/94	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikli 55 lõike 1 punkt c
Artikli 2 lõige 1 ja lõike 2 esimene lõik	Artikli 84a lõiked 1 ja 2
Artikkel 4	Artikli 84a lõige 3
Artikkel 4a	Artikli 95a lõige 2
Artikkel 5	Artikli 95a lõige 1
Artikkel 6	Artikli 84a lõiked 4 ja 5
Artikkel 7	Artikli 84a lõige 6
Artikkel 8	Artikli 85 punkt d ja artikli 95a lõige 3

▼B

21. Määrus (EÜ) nr 2991/94

Määrus (EÜ) nr 2991/94	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 115
Artikkel 2	Artikkel 115 koostoimes XV lisa I punktiga
Artikkel 3	Artikkel 115 koostoimes XV lisa II punktiga
Artikkel 4	Artikkel 115 koostoimes XV lisa III punkti alapunktiga 1
Artikkel 5	Artikkel 115 koostoimes XV lisa III punkti alapunktidega 2 ja 3
Artikkel 6	Artikkel 115 koostoimes XV lisa IV punktiga
Artikkel 7	Artikkel 115 koostoimes XV lisa V punktiga
Artikkel 8	Artikkel 121
Artikkel 9	—
Artikkel 10	Artikkel 115 koostoimes XV lisa VI punktiga

22. Määrus (EÜ) nr 2200/96

Määrus (EÜ) nr 2200/96	Käesolev määrus
Artikli 1 lõiked 1 ja 2	Artikli 1 lõike 1 punkt i
Artikli 1 lõige 3	Artikli 3 lõige 2
Artikkel 46	Artikkel 195
Artikkel 47	—

23. Määrus (EÜ) nr 2201/96

Määrus (EÜ) nr 2201/96	Käesolev määrus
Artikli 1 lõiked 1 ja 2	Artikli 1 lõike 1 punkt j
Artikli 1 lõige 3	Artikli 3 lõige 2
Artikkel 29	Artikkel 195
Artikkel 30	—

24. Määrus (EÜ) nr 2597/97

Määrus (EÜ) nr 2597/97	Käesolev määrus
Artikli 1 lõige 1	Artikli 114 lõige 2
Artikli 1 lõige 2	Artikli 114 lõige 2 koostoimes XIII lisa I punktiga
Artikkel 2	Artikli 114 lõige 2 koostoimes XIII lisa II punktiga
Artikkel 3	Artikli 114 lõige 2 koostoimes XIII lisa III punkti alapunktidega 1 ja 2
Artikkel 4	Artikli 114 lõige 2 koostoimes XIII lisa III punkti alapunktiga 3
Artikkel 5	Artikli 114 lõige 2 koostoimes XIII lisa IV punktiga
Artikkel 6	Artikli 114 lõige 2 koostoimes XIII lisa V punktiga
Artikli 7 lõige 1	Artikli 114 lõige 2 koostoimes XIII lisa VI punktiga
Artikli 7 lõige 2	Artikkel 121

25. Määrus (EÜ) nr 1254/1999

Määrus (EÜ) nr 1254/1999	Käesolev määrus
Artikli 1 lõige 1	Artikli 1 lõike 1 punkt o
Artikli 1 lõige 2	Artikli 2 lõige 1
Artikkel 2	Artikkel 54
Artikli 26 lõige 1	Artikkel 34
Artikli 26 lõige 2	Artikli 8 lõike 1 punkt d
Artikli 26 lõige 3	Artikli 31 lõike 1 punkt c
Artikli 26 lõige 4	Artikli 8 lõige 3 ja artikli 31 lõike 1 teine lõik
Artikli 26 lõige 5	Artikli 31 lõige 2 artikkel 43
Artikli 27 lõige 1	Artikkel 7, artikli 10 punkt d, artikkel 14 ja artikli 43 punkt a
Artikli 27 lõige 2	Artikli 21 lõige 2
Artikli 27 lõige 3	Artikli 21 lõige 1, artikkel 40 ja artikli 43 punkt e
Artikli 27 lõike 4 esimene lõik	Artikkel 43
Artikli 27 lõike 4 teine lõik	Artikli 14
Artikkel 28	Artikkel 25 ja artikli 43 punkt e
Artikli 29 lõike 1 esimene lõik	Artikkel 130
Artikli 29 lõike 1 teine lõik	Artiklid 130 ja 161
Artikli 29 lõike 1 kolmas lõik	Artikkel 131 ja artikli 161 lõige 2
Artikli 29 lõike 1 neljas lõik	Artiklid 132, 133 ja artikli 161 lõige 2
Artikli 29 lõige 2	Artikkel 134 ja artikli 161 lõige 3
Artikkel 30	Artikkel 135
Artikkel 31	Artikkel 141
Artikli 32 lõike 1 esimene lõik ning lõiked 2 ja 3	Artikkel 144
Artikli 32 lõike 1 teine lõik	Artikli 146 lõige 1
Artikli 32 lõige 4	Artikkel 148
Artikli 33 lõige 1	Artikli 162 lõige 1
Artikli 33 lõige 2	Artikkel 163
Artikli 33 lõiked 3 ja 4	Artikkel 164
Artikli 33 lõige 5	Artikkel 170
Artikli 33 lõige 6 kuni lõike 9 esimene lõik	Artikkel 167
Artikli 33 lõike 9 teine lõik	Artikkel 168
Artikli 33 lõige 10	Artikli 167 lõige 7
Artikli 33 lõige 11	Artikkel 169
Artikli 33 lõige 12	Artikkel 170
Artikkel 34	Artiklid 160 ja 174
Artikli 35 lõige 1	Artikkel 129
Artikli 35 lõige 2	Artikkel 128
Artikkel 36	Artikkel 159
Artikkel 37	Artiklid 42 ja 43
Artikkel 38	Artikli 186 punkt a
Artikli 39 lõige 1	Artikkel 44
Artikli 39 lõiked 2–4	Artikkel 46
Artikkel 40	Artikkel 180
Artikkel 41	Artikkel 192
Artiklid 42 ja 43	Artikkel 195
Artikkel 44	—
Artikkel 45	Artikkel 190
Artiklid 46–49	—
Artikli 50 esimene taane	—
Artikli 50 teine taane	Artikkel 191

26. Määrus (EÜ) nr 1255/1999

Määrus (EÜ) nr 1255/1999	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikli 1 lõike 1 punkt p
Artikkel 2	Artikli 3 lõike 1 punkti c alapunkt v
Artikli 4 lõige 1	Artikli 8 lõike 1 punkt e
Artikli 4 lõige 2	Artikli 8 lõige 3
Artikkel 5	—
▼M3
Artikli 6 lõike 1 esimene lõik	Artikli 15 lõige 1 ja artikkel 22
Artikli 6 lõike 1 teine ja kolmas lõik	Artikli 15 lõige 2
Artikli 6 lõike 2 esimese lõigu punkti a esimene taane	Artikli 10 lõike 1 punkt e
Artikli 6 lõike 2 esimese lõigu punkti a teine ja kolmas taane ja punkt b	Artikkel 10 koostoimes artikli 43 punktiga a
Artikli 6 lõike 2 teine lõik	Artikkel 10 koostoimes artikli 43 punktiga a
Artikli 6 lõike 3 esimene lõik	Artikli 28 punkt a
Artikli 6 lõike 3 teine lõik	Artikkel 29
Artikli 6 lõike 3 kolmas lõik	Artikli 43 punkti d alapunkt i
Artikli 6 lõike 3 neljas lõik	Artikli 43 punkti d alapunkt iii
Artikli 6 lõike 4 esimene lõik ja teise lõigu esimene lause	Artikkel 25 ja artikli 43 punkt f
Artikli 6 lõike 4 teise lõigu teine lause	Artikli 43 punkti d alapunkt iii
Artikli 6 lõige 5	—
Artikli 6 lõige 6	Artikli 6 lõike 2 punktid b ja c
Artikli 7 lõike 1 esimene lõik	Artikli 10 lõike 1 punkt f, artikli 16 esimene lõik ja artikli 43 punkt a
Artikli 7 lõike 1 teine lõik	Artikkel 23 ja artikli 43 punkt a
Artikli 7 lõike 1 kolmas lõik	Artikli 43 punkt l
Artikli 7 lõige 2	Artikli 16 teine lõik
Artikli 7 lõige 4	Artikkel 25 ja artikli 43 punkt e
Artikli 8 lõige 1	Artikli 28 punkt b
Artikli 8 lõiked 2 ja 3	Artikkel 30 ja artikli 43 punkti d alapunktid i ja iii
Artikli 9 lõige 1	Artikli 31 lõike 1 punkt d ja artikli 36 lõige 1
Artikli 9 lõige 2	Artikli 31 lõige 2
Artikli 9 lõige 3	Artikli 43 punkti d alapunkt iii
Artikli 9 lõige 4	Artikli 36 lõige 2
▼B
Artikli 10 punkt a	Artikli 15 lõige 3 ja artikkel 43
Artikli 10 punkt b	Artikli 29 teine lõik, artikli 30 esimene lõik ja artikli 31 lõige 2
Artikli 10 punkt c	Artikkel 43
Artikkel 11	Artikkel 99
Artikkel 12	Artikkel 100
Artikkel 13	Artikkel 101
Artikkel 14	Artikkel 102
Artikkel 15	Artiklid 99–102
Artikli 26 lõige 1	Artiklid 130 ja 161
Artikli 26 lõike 2 esimene lõik	Artikkel 131 ja artikli 161 lõige 2
Artikli 26 lõike 2 teine lõik	Artiklid 132, 133 ja artikli 161 lõige 2
Artikli 26 lõige 3	Artikkel 134 ja artikli 161 lõige 3
Artikkel 27	Artikkel 135
Artikkel 28	Artikkel 141
Artikli 29 lõiked 1–3	Artikkel 144
Artikli 29 lõige 4	Artiklid 145 ja 148
Artikkel 30	Artikkel 171
Artikli 31 lõige 1	Artikli 162 lõiked 1 ja 2
Artikli 31 lõige 2	Artikkel 163
Artikli 31 lõiked 3 ja 4	Artikkel 164
Artikli 31 lõige 5	Artikkel 170
Artikli 31 lõiked 6–12	Artikkel 167
Artikli 31 lõige 13	Artikkel 169
Artikli 31 lõige 14	Artikkel 170
Artikkel 32	Artikkel 160
Artikli 33 lõige 1	Artikkel 129
Artikli 33 lõige 2	Artikkel 128
Artikkel 34	Artikkel 187
Artikkel 35	Artikkel 159
Artikli 36 lõige 1	Artikkel 44
Artikli 36 lõiked 2–4	Artikkel 46
Artikkel 37	Artikkel 180
Artikkel 38	Artikkel 181
Artikkel 39	Artikkel 183
Artikkel 40	Artikkel 192
Artiklid 41 ja 42	Artikkel 195
Artikkel 43	—
Artikkel 44	—
Artikkel 45	Artikkel 190
Artikkel 46	—
Artikli 47 esimene taane	—
Artikli 47 teine taane	Artikkel 191

27. Määrus (EÜ) nr 2250/1999

Määrus (EÜ) nr 2250/1999	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikli 2 lõige 1 koostoimes III lisa V osa punktiga 1

28. Määrus (EÜ) nr 1493/1999

Määrus (EÜ) nr 1493/1999	Käesolev määrus
Artikli 1 lõiked 1 ja 2	Artikli 1 lõike 1 punkt l
Artikli 1 lõige 4	Artikli 3 lõike 1 punkt d
Artiklid 74 ja 75	Artikkel 195
Artikkel 76	—

29. Määrus (EÜ) nr 1673/2000

Määrus (EÜ) nr 1673/2000	Käesolev määrus
Artikli 1 lõige 1	Artikli 1 lõike 1 punkt h
Artikli 1 lõike 2 punkt a	Artikli 2 lõike 2 punkt a
Artikli 1 lõike 2 punkt b	Artikli 91 lõige 2
Artikli 1 lõige 3	—
Artikli 2 lõige 1	Artikli 91 lõige 1
Artikli 2 lõige 2	Artikkel 193
Artikli 2 lõiked 3 ja 4	Artikkel 92
Artikli 2 lõige 5	Artikkel 93
Artikli 3 lõiked 1 ja 3	Artikkel 94
Artikli 3 lõiked 2, 4 ja 5	—
Artikkel 4	—
Artikkel 5	Artiklid 130 ja 157
Artikkel 6	Artikkel 128
Artikkel 7	Artikkel 159
Artikkel 8	Artikkel 180
Artikli 9 esimene lõik	Artikkel 95
Artikli 9 teine lõik	Artikkel 194
Artikkel 10	Artikkel 195
Artikkel 11	Artikkel 190
Artikkel 12	—
Artikkel 13	—
Artikli 14 esimene taane	—
Artikli 14 teine taane	Artikkel 191
Artikkel 15	—

30. Määrus (EÜ) nr 2529/2001

Määrus (EÜ) nr 2529/2001	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikli 1 lõike 1 punkt r
Artikkel 2	Artikkel 54
▼M3
Artikkel 12	Artikli 31 lõike 1 punkt f ja artikkel 38
▼B
Artikli 13 lõike 1 esimene lõik	Artiklid 130 ja 161
Artikli 13 lõike 1 teine lõik	Artikkel 132 ja artikli 161 lõige 2
Artikli 13 lõike 1 kolmas lõik	Artikkel 131 ja artikli 161 lõige 2
Artikli 13 lõike 1 neljas lõik	Artikkel 133 ja artikli 161 lõige 2
Artikli 13 lõige 2	Artikkel 134 ja artikli 161 lõige 3
Artikkel 14	Artikkel 135
Artikkel 15	Artikkel 141
Artikli 16 lõiked 1–3	Artikkel 144
Artikli 16 lõike 4 punktid a ja b	Artikkel 145
Artikli 16 lõike 4 punktid c–e	Artikkel 148
Artikkel 17	Artiklid 160 ja 174
Artikli 18 lõige 1	Artikkel 129
Artikli 18 lõige 2	Artikkel 128
Artikkel 19	Artikkel 159
Artikkel 20	Artiklid 42 ja 43
Artikkel 21	Artikli 186 punkt a
Artikli 22 lõige 1	Artikkel 44
Artikli 22 lõiked 2–4	Artikkel 46
Artikkel 23	Artikkel 180
Artikkel 24	Artikkel 192
Artikkel 25	Artikkel 195
Artikkel 26	Artikkel 191
Artikkel 27	Artikkel 190
Artikkel 28	—
Artikkel 29	—
Artikkel 30	—

31. Määrus (EÜ) nr 670/2003

Määrus (EÜ) nr 670/2003	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikli 1 lõike 3 punkt a
Artikkel 2	Artikkel 120
Artikkel 3	Artikkel 189
Artikli 4 lõige 1	Artiklid 130 ja 161
Artikli 4 lõige 2	Artiklid 131, 132 ja artikli 161 lõige 2
Artikli 4 lõige 3	Artikkel 133 ja artikli 161 lõige 2
Artikli 4 lõige 4	Artikkel 134 ja artikli 161 lõige 3
Artikkel 5	Artikkel 135
Artikli 6 lõiked 1–3	Artikkel 144
Artikli 6 lõige 4	Artiklid 145 ja 148
Artikkel 7	Artikkel 160
Artikli 8 lõige 1	Artikkel 129
Artikli 8 lõige 2	Artikkel 128
Artikkel 9	Artikkel 159
Artikli 10 lõige 1	Artikkel 180
Artikli 10 lõige 2	Artikli 182 lõige 4
Artikli 10 lõige 3	Artikli 182 lõige 4 ja artikli 184 lõige 3
Artikkel 11	Artikkel 192
Artikkel 12	Artikkel 195
Artikkel 13	—
Artikkel 14	—
Artikli 15 punkt a	—
Artikli 15 punkt b	Artikkel 191

32. Määrus (EÜ) nr 1784/2003

Määrus (EÜ) nr 1784/2003	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikli 1 lõike 1 punkt a
Artikkel 2	Artikli 3 lõike 1 punkti c alapunkt i
Artikkel 3	—
Artikli 4 lõige 1	Artikli 8 lõike 1 punkt a
Artikli 4 lõige 2	Artikli 8 lõige 2
Artikli 4 lõige 3	Artikli 8 lõike 1 punkt a
Artikli 4 lõige 4	Artikli 8 lõige 3
Artikli 5 lõige 1	Artikli 6 lõike 2 punkt a, artikli 10 punkt a ja artikli 43 punkt a
Artikli 5 lõige 2	Artikkel 11
Artikli 5 lõige 3	Artikkel 18
Artikli 6 punkt a	Artikkel 41 ja artikli 43 punkt j
Artikli 6 punkt b	Artikli 43 punkt a
Artikli 6 punkt c	Artikli 43 punkt c
Artikli 6 punkt d	Artikli 43 punkt d
Artikli 6 punkt e	Artikli 43 punkt f
Artikkel 7	Artikkel 47
Artikli 8 lõiked 1 ja 2	Artikkel 96
Artikli 8 lõige 3	Artikkel 98
Artikli 9 lõike 1 esimene lõik	Artiklid 130 ja 161
Artikli 9 lõike 1 teine lõik	Artikkel 131 ja artikli 161 lõige 2
Artikli 9 lõike 1 kolmas lõik	Artiklid 132, 133 ja artikli 161 lõige 2
Artikli 9 lõige 2	Artikkel 134 ja artikli 161 lõige 3
Artikli 10 lõige 1	Artikkel 135
Artikli 10 lõiked 2 ja 3	Artikkel 136
Artikli 10 lõige 4	Artikkel 143
Artikkel 11	Artikkel 141
Artikli 12 lõiked 1–3	Artikkel 144
Artikli 12 lõike 4 esimene lõik	Artiklid 145 ja 148
Artikli 12 lõike 4 teine lõik	Artikli 146 lõige 2
Artikli 13 lõige 1	Artikli 162 lõiked 1 ja 2
Artikli 13 lõige 2	Artikkel 163
Artikli 13 lõige 3	Artikkel 164
Artikkel 14	Artikkel 167
Artikli 15 lõiked 1 ja 3	Artikkel 166
Artikli 15 lõige 2	Artikli 164 lõige 4
Artikli 15 lõige 4	Artiklid 165 ja 170
Artikkel 16	Artikli 162 lõige 3
Artikkel 17	Artikkel 169
Artikkel 18	Artikkel 170
Artikkel 19	Artiklid 160 ja 174
Artikli 20 lõige 1	Artikkel 129
Artikli 20 lõige 2	Artikkel 128
Artikkel 21	Artikkel 187
Artikkel 22	Artikkel 159
Artikkel 23	Artikkel 180
Artikkel 24	Artikkel 192
Artikkel 25	Artikkel 195
Artikkel 26	—
Artikkel 27	Artikkel 191
Artikkel 28	Artikkel 190
Artikkel 29	—
Artikkel 30	—

33. Määrus (EÜ) nr 1785/2003

Määrus (EÜ) nr 1785/2003	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikli 1 lõike 1 punkt b
Artikli 2 lõige 1	Artikli 2 lõige 1
Artikli 2 lõige 2	Artikkel 5
Artikkel 3	Artikli 3 lõike 1 punkt d
Artikkel 4	—
Artikli 6 lõige 1	Artikli 8 lõike 1 punkt b
Artikli 6 lõike 2 esimene lause	Artikli 8 lõige 2
Artikli 6 lõike 2 teine ja kolmas lause	Artikkel 41 ja artikli 43 punkt j
Artikli 6 lõige 3	Artikli 43 punktid a ja k
Artikli 7 lõige 1	Artikli 10 punkt b ja artikkel 12
Artikli 7 lõige 2	Artikkel 19 ja artikli 43 punkt b
Artikli 7 lõige 3	Artikkel 25 ja artikli 43 punkt e
Artikli 7 lõiked 4 ja 5	Artikkel 43
Artikkel 8	Artikkel 48
Artikkel 9	Artikkel 192
Artikli 10 lõike 1 esimene lõik	Artiklid 130 ja 161
Artikli 10 lõike 1 teine lõik	Artikkel 132 ja artikli 161 lõige 2
Artikli 10 lõike 1 kolmas lõik	Artiklid 132, 133 ja artikli 161 lõige 2
Artikli 10 lõige 1a	Artikkel 130
Artikli 10 lõige 2	Artikkel 134 ja artikli 161 lõige 3
Artikli 11 lõige 1	Artikkel 135
Artikli 11 lõige 4	Artikkel 143
Artikkel 11a	Artikkel 137
Artikkel 11b	Artikkel 138
Artikkel 11c	Artikkel 139
Artikkel 11d	Artikkel 140
Artikkel 12	Artikkel 141
Artikli 13 lõiked 1–3	Artikkel 144
Artikli 13 lõige 4	Artikkel 148
Artikli 14 lõige 1	Artikli 162 lõiked 1 ja 2
Artikli 14 lõige 2	Artikkel 163
Artikli 14 lõiked 3 ja 4	Artikkel 164
Artikkel 15	Artikkel 167
Artikkel 16	Artikli 164 lõige 4
Artikli 17 lõike 1 esimese lõigu punkt a	Artikli 167 lõige 7
Artikli 17 lõike 1 esimese lõigu punktid b ja c	Artikli 167 lõige 6
Artikli 17 lõike 1 teine lõik	Artikkel 170
Artikli 17 lõige 2	Artikli 167 lõige 7
Artikkel 18	Artikkel 169
Artikkel 19	Artikkel 1703
Artikkel 20	Artiklid 160 ja 174
Artikli 21 lõige 1	Artikkel 129
Artikli 21 lõige 2	Artikkel 128
Artikkel 22	Artikkel 187
Artikkel 23	Artikkel 159
Artikkel 24	Artikkel 180
Artikkel 25	Artikkel 192
Artikkel 26	Artikkel 195
Artikkel 27	—
Artikkel 28	Artikkel 191
Artikkel 29	Artikkel 190
Artikkel 30	—
Artikkel 31	—
Artikkel 32	—

34. Määrus (EÜ) nr 1786/2003

Määrus (EÜ) nr 1786/2003	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikli 1 lõike 1 punkt d
Artikkel 2	Artikli 3 lõike 1 punkti b alapunkt i
Artikkel 3	—
Artikli 4 lõige 1	Artikli 86 lõige 1
Artikli 4 lõige 2	Artikli 88 lõige 1
Artikkel 5	Artikkel 89
Artikkel 6	Artikli 88 lõige 2
Artikkel 7	Artikkel 87
Artikkel 8	Artikkel 192
Artikli 9 esimene lõik	Artikli 86 lõige 2
Artikli 9 teine lõik	Artikli 90 punkt i
Artikli 10 punktid a ja b	Artikli 90 punkt b
Artikli 10 punkt c	Artikli 86 lõike 1 punkt a ja artikli 90 punkt e
Artikkel 11	Artikli 90 punkt a
Artikkel 12	Artikli 87 punkt g
Artikkel 13	Artikkel 194
Artikkel 14	Artikkel 135
Artikli 15 lõige 1	Artikkel 129
Artikli 15 lõige 2	Artikkel 128
Artikkel 16	Artikkel 159
Artikkel 17	Artikkel 180
Artikkel 18	Artikkel 195
Artikkel 19	—
Artikli 20 punkt a	Artikkel 90
Artikli 20 punkt b	Artikkel 194
Artikli 20 punkt c	Artikli 90 punkt c
Artikli 20 punkt d	Artikli 90 punkt f
Artikli 20 punkt e	Artikli 90 punkt d
Artikli 20 punkt f	Artikkel 194
Artikli 20 punkt g	Artikli 90 punkt g
Artikli 20 punkt h	Artikli 90 punkt h
Artikkel 21	—
Artikkel 22	Artikkel 192
Artikkel 23	Artikli 184 lõige 1
Artikkel 24	Artikkel 190
Artikkel 25	—

35. Määrus (EÜ) nr 1788/2003

Määrus (EÜ) nr 1788/2003	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 66 ja artikli 78 lõike 1 esimene lõik
Artikkel 2	Artikli 78 lõike 1 teine lõik
Artikkel 3	Artikli 78 lõiked 2–4
Artikkel 4	Artikkel 79
Artikkel 5	Artikkel 65
Artikkel 6	Artikkel 67
Artikkel 7	Artikkel 68
Artikkel 8	Artikkel 69
Artikkel 9	Artikkel 70
Artikkel 10	Artikkel 80
Artikkel 11	Artikkel 81
Artikkel 12	Artikkel 83
Artikkel 13	Artikkel 84
Artikkel 14	Artikkel 71
Artikkel 15	Artikkel 72
Artikkel 16	Artikkel 73
Artikkel 17	Artikkel 74
Artikkel 18	Artikkel 75
Artikkel 19	Artikkel 76
Artikkel 20	Artikkel 77
Artikkel 21	Artikkel 82
Artikkel 22	—
Artikkel 23	Artikkel 195
Artikkel 24	Artikkel 85
Artikkel 25	—
Artikkel 26	—

36. Määrus (EÜ) nr 797/2004

Määrus (EÜ) nr 797/2004	Käesolev määrus
Artikli 1 lõige 1	Artikli 105 lõige 1
Artikli 1 lõige 2	Artikli 1 lõike 3 punkt b
Artikli 1 lõike 3 esimese lõigu esimene lause	Artikkel 180
Artikli 1 lõike 3 esimese lõigu teine lause ja teine lõik	Artikli 105 lõige 2
Artikkel 2	Artikkel 106
Artikkel 3	Artikkel 107
Artikli 4 lõige 1	Artikkel 190
Artikli 4 lõiked 2 ja 3	Artikkel 108
Artikkel 5	Artikkel 109
Artikkel 6	Artikkel 195
Artikkel 7	Artikli 184 lõige 2
Artikkel 8	—

37. Määrus (EÜ) nr 865/2004

Määrus (EÜ) nr 865/2004	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikli 1 lõike 1 punkt g
Artikkel 2	Artikli 3 lõike 1 punkt c
Artikkel 3	—
Artikkel 4	Artikkel 118
Artikli 5 lõige 1	Artikkel 113
Artikli 5 lõige 2	Artikkel 194
Artikli 5 lõige 3	Artikli 121 punkt h
Artikkel 6	Artiklid 31 ja 33
Artikli 7 lõige 1	Artikkel 125
Artikli 7 lõige 2	Artikkel 123
Artikkel 8	Artikkel 103
Artikli 9 punkt a	Artikkel 127
Artikli 9 punktid b ja c	Artikli 103 lõike 2 kolmas lõik
Artikli 9 punkt d	Artikkel 194
Artikli 9 punkt e	Artikkel 127
Artikli 10 lõike 1 esimene lõik	Artikkel 130
Artikli 10 lõike 1 teine lõik	Artikkel 131
Artikli 10 lõige 2	Artiklid 132 ja 133
Artikli 10 lõige 3	Artikkel 161
Artikli 10 lõige 4	Artikkel 134 ja artikli 161 lõige 3
Artikli 11 lõige 1	Artikkel 135
Artikli 11 lõige 2	Artikli 186 punkt b
Artikli 12 lõige 1	Artikkel 129
Artikli 12 lõige 2	Artikkel 128
Artikkel 13	Artikkel 160
Artikkel 14	Artikkel 159
Artikkel 15	Artikkel 180
Artikkel 16	—
Artikkel 17	Artikkel 192
Artikkel 18	Artikkel 195
Artikkel 19	Artikkel 191
Artikkel 20	Artikkel 190
Artikkel 24	—
Artikkel 25	—

38. Määrus (EÜ) nr 1947/2005

Määrus (EÜ) nr 1947/2005	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikli 1 lõike 1 punkt e
Artikkel 2	Artikli 3 lõike 1 punkt c
Artikkel 3	—
Artikli 4 lõige 1	Artikkel 130
Artikli 4 lõige 2	Artikkel 131
Artikli 4 lõige 3	Artiklid 132 ja 133
Artikkel 5	Artikkel 135
Artikli 6 lõige 1	Artikkel 129
Artikli 6 lõige 2	Artikkel 128
Artikkel 7	Artikkel 159
Artikli 8 lõige 1	Artikkel 180
Artikli 8 lõige 2	Artikli 182 lõige 2
Artikkel 9	Artikkel 192
Artikkel 10	Artikkel 195
Artikkel 11	Artikkel 134
Artikkel 12	—

39. Määrus (EÜ) nr 1952/2005

Määrus (EÜ) nr 1952/2005	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikli 1 lõike 1 punkt f
Artikkel 2	Artikli 2 lõige 1
Artikkel 3	—
Artikkel 4	Artikli 172 lõiked 1–3
Artikkel 5	Artikli 117 lõiked 4 ja 5
Artikkel 6	Artikkel 122
Artikkel 7	Artikkel 127
Artikkel 8	Artikkel 135
Artikkel 9	Artikkel 158
Artikli 10 lõige 1	Artikkel 129
Artikli 10 lõige 2	Artikkel 128
Artikkel 11	Artikkel 159
Artikkel 12	Artikkel 180
Artikkel 13	—
Artikkel 14	Artikli 185 lõiked 1–3
Artikkel 15	Artikkel 192
Artikkel 16	Artikkel 195
Artikli 17 esimene taane	Artikli 121 punkt g
Artikli 17 teine taane	Artikkel 127
Artikli 17 kolmas taane	Artikkel 127
Artikli 17 neljas taane	Artikli 185 lõige 4
Artikli 17 viies taane	Artikkel 192
Artikkel 18	—
Artikkel 19	—

35. Määrus (EÜ) nr 318/2006

Määrus (EÜ) nr 318/2006	Käesolev määrus
Artikli 1 lõige 1	Artikli 1 lõike 1 punkt c
Artikli 1 lõige 2	Artikli 3 lõike 1 punkt e
Artikkel 2	Artikli 2 lõige 1
Artikkel 3	Artikli 8 lõike 1 punkt c
Artikkel 4	Artikkel 9
Artikkel 5	Artikkel 49
Artikkel 6	Artikkel 50
Artikkel 7	Artikkel 56
Artikkel 8	—
Artikkel 9	Artikkel 58
Artikkel 10	Artikkel 59
Artikkel 11	Artikkel 60
Artikkel 12	Artikkel 61
Artikli 13 lõiked 1 ja 2	Artikkel 62
Artikli 13 lõige 3	Artikkel 97
Artikkel 14	Artikkel 63
Artikkel 15	Artikkel 64
Artikkel 16	Artikkel 51
Artikkel 17	Artikkel 57
Artikli 18 lõige 1	Artikli 31 lõike 1 punkt a ja artikli 32 lõige 1
Artikli 18 lõike 2 esimese lõigu esimene taane	Artikli 10 punkt c ja artikli 13 lõige 1
Artikli 18 lõike 2 esimese lõigu teine taane	Artikli 43 punkti d alapunkt i
Artikli 18 lõike 2 teine lõik	Artikkel 20
Artikli 18 lõige 3	Artikkel 26
Artikkel 19	Artikkel 52
▼M3
Artikkel 19a	Artikkel 52a
▼B
Artikkel 20	Artikli 13 lõige 2, artikli 32 lõige 2, artikli 52 lõige 5 ja artikli 63 lõige 5
Artikkel 21	Artikkel 129
Artikkel 22	Artikkel 128
Artikli 23 lõige 1	Artiklid 130 ja 161
Artikli 23 lõige 2	Artikkel 131 ja artikli 161 lõige 2
Artikli 23 lõige 3	Artiklid 132, 133 ja artikli 161 lõige 2
Artikli 23 lõige 4	Artikkel 134 ja artikli 161 lõige 3
Artikkel 24	Artikkel 160
Artikkel 25	Artikkel 159
Artikli 26 lõige 1	Artikkel 135
Artikli 26 lõige 2	Artikli 186 punkt a ja artikkel 187
Artikli 26 lõige 3	Artikkel 142
Artikkel 27	Artikkel 141
Artikkel 28	Artikkel 144
Artikkel 29	Artikkel 153
Artikkel 30	Artikkel 154
Artikkel 31	Artikkel 155
Artikli 32 lõiked 1 ja 2	Artikli 162 lõiked 1 ja 2
Artikli 32 lõige 3	Artikkel 170
Artikli 33 lõige 1	Artikkel 163
Artikli 33 lõige 2	Artikkel 164
Artikli 33 lõiked 3 ja 4	Artikkel 167
Artikkel 34	Artikkel 169
Artikkel 35	Artiklid 187 ja 188
Artikli 36 lõige 1	Artikkel 180
Artikli 36 lõiked 2–4	Artikli 182 lõige 3
Artikkel 37	Artikli 186 punkt a ja artikkel 188
Artikkel 38	Artikkel 192
Artikkel 39	Artikkel 195
Artikli 40 lõike 1 punkt a	Artikli 43 punkt b ja artikli 49 lõike 3 teine lõik
Artikli 40 lõike 1 punktid b ja c	Artikkel 85
Artikli 40 lõike 1 punkt d	Artiklid 53, 85 ja 192
Artikli 40 lõike 1 punkt e	Artikkel 143, artikli 144 lõige 1, artiklid 145 ja 148
Artikli 40 lõike 1 punkt f	Artikli 192 lõige 2
Artikli 40 lõike 1 punkt g	Artiklid 170 ja 187
Artikli 40 lõike 2 punkt a	Artikli 53 punkt a
Artikli 40 lõike 2 punkt b	Artikli 43 punkt a ja artikli 50 lõik 1
Artikli 40 lõike 2 punkt c	Artikli 85 punkt d
Artikli 40 lõike 2 punkt d	Artikkel 43, artikli 53 punktid b ja c ning artikli 85 punkt b
Artikli 40 lõike 2 punkt e	Artiklid 130 ja 161
Artikli 40 lõike 2 punkt f	Artikli 5 teine lõik ja artikkel 156
Artikli 40 lõike 2 punkt g	Artikli 186 punkt a ja artikkel 188
Artikkel 41	—
Artikkel 42	Artikkel 191
Artikkel 43	Artikkel 190
Artikkel 44	—
Artikkel 45	—

41. Määrus (EÜ) nr 1028/2006

Määrus (EÜ) nr 1028/2006	Käesolev määrus
Artikkel 1	XIV lisa punkt A.I
Artikkel 2	Artikli 121 punkti d alapunkt i
Artikkel 3	XIV lisa punkt A.II
Artikkel 4	XIV lisa punkt A.III
Artikkel 5	Artikli 121 punkti d alapunkt v
Artikkel 6	XIV lisa punkt A.IV
Artikkel 7	Artikkel 194
Artikkel 8	Artikkel 194
Artikkel 9	Artikkel 192
Artikkel 10	Artikkel 195
Artikli 11 lõige 1	Artikli 121 punkti d alapunkt ii
Artikli 11 lõige 2	Artikli 121 punkti d alapunkt iii
Artikli 11 lõige 3	Artikli 121 punkti d alapunkt iv
Artikli 11 lõige 4	Artikli 121 punkti d alapunkt v
Artikli 11 lõige 5	Artikkel 194
Artikli 11 lõige 6	Artikli 121 punkti d alapunkt vi
Artikli 11 lõige 7	Artikkel 192
Artikli 11 lõige 8	Artikli 121 punkti d alapunkt vii
Artikli 11 lõige 9	Artiklid 121 ja 194

42. Määrus (EÜ) nr 1183/2006

Määrus (EÜ) nr 1183/2006	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikli 42 lõike 1 punkti a esimene lõik
Artikli 2 punkti a sissejuhatav lause	V lisa punkti A.I alapunkt 1
Artikli 2 punkti a esimene, teine ja kolmas taane	V lisa punkti A.IV esimene lõik
Artikli 2 punkt b	V lisa punkti A.I alapunkt 2
Artikkel 3	V lisa punkt A.IV teine lõik ja artikli 43 punkti m alapunkt ii
Artikli 4 lõike 1 esimene lõik	V lisa punkt A.II
Artikli 4 lõike 1 teine lõik	Artikli 43 punkt m
Artikli 4 lõiked 2 ja 3	V lisa punkt A.III
Artikli 4 lõige 4	V lisa punkti A.III alapunkti 2 teine lõik
Artikli 5 lõige 1	Artikkel 43
Artikli 5 lõige 2	V lisa punkti A.V esimene lõik
Artikli 5 lõige 3	V lisa punkti A.V teine lõik
Artikkel 6	Artikli 42 lõige 2
Artikkel 7	Artikkel 43

43. Määrus (EÜ) nr 1184/2006

Määrus (EÜ) nr 1184/2006	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 175
Artikkel 2	Artikkel 176
Artikkel 3	—

44. Määrus (EÜ) nr 1544/2006

Määrus (EÜ) nr 1544/2006	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 111
Artikkel 2	Artiklid 112, 192 ja 194
Artikkel 3	Artikli 3 lõike 1 punkti b alapunkt ii
Artikkel 4	Artikkel 195
Artikkel 5	Artikkel 190
Artikkel 6	—

▼M3

45. Määrus (EÜ) nr 700/2007

Määrus (EÜ) nr 700/2007	Käesolev määrus
Artikli 1 lõiked 1 ja 2	Artikli 113b lõike 1 esimene lõik
Artikli 1 lõige 3	Artikli 113b lõige 2
Artikkel 2	XIa lisa I punkt
Artikkel 3	XIa lisa II punkt
Artikkel 4	XIa lisa III punkt
Artikkel 5	XIa lisa IV punkt
Artikkel 6	XIa lisa V punkt
Artikkel 7	XIa lisa VI punkt
Artikkel 8	XIa lisa VII punkt
Artikkel 9	XIa lisa VIII punkt
Artikkel 10	XIa lisa IX punkt
Artikli 11 lõige 1	Artikli 121 esimese lõigu punkt j
Artikli 11 lõige 2	Artikli 121 teine lõik
Artikkel 12	Artikkel 195
Artikkel 13	Artikli 113b lõike 1 teine lõik

46. Määrus (EÜ) nr 1182/2007

Määrus (EÜ) nr 1182/2007	Käesolev määrus
Artikli 1 esimene lõik	Artikli 1 lõike 1 punktid i ja j
Artikli 1 teine lõik	Artikli 1 lõige 4
Artikli 2 lõige 1	Artikli 113a lõige 1
Artikli 2 lõige 2	Artikli 113 lõike 1 punktid b ja c
Artikli 2 lõige 3	Artikli 113 lõike 2 punkti a alapunkt ii
Artikli 2 lõike 4 punkt a	Artikli 121 punkt a
Artikli 2 lõike 4 punkt b	Artikli 113 lõike 2 punkt a
Artikli 2 lõike 4 punkt c	Artikli 113 lõike 2 punkt b
Artikli 2 lõige 5	Artikli 113a lõige 2
Artikli 2 lõige 6	Artikli 113a lõige 3
Artikli 2 lõige 7	Artikli 203a lõige 7
Artikli 3 lõike 1 punkt a	Artikli 122 punktid a ja b
Artikli 3 lõike 1 punkt b	Artikli 125b lõike 1 punkt a
Artikli 3 lõike 1 punkti c alapunkt i	Artikli 122 punkti c alapunkt ii
Artikli 3 lõike 1 punkti c alapunkt ii	Artikli 122 punkti c alapunkt i
Artikli 3 lõike 1 punkti c alapunkt iii	Artikli 122 punkti c alapunkt iii
Artikli 3 lõike 1 punkt d	Artikli 125a lõike 1 sissejuhatav lause
Artikli 3 lõike 1 punkt e	Artikkel 122
Artikli 3 lõiked 2 kuni 5	Artikkel 125a
Artikkel 4	Artikkel 125b
Artikkel 5	Artikkel 125c
Artikkel 6	Artikkel 125d
Artikli 7 lõiked 1 ja 2	Artikkel 125e
Artikli 7 lõiked 3 kuni 5	Artikkel 103a
Artikkel 8	Artikkel 103b
Artikkel 9	Artikkel 103c
Artikkel 10	Artikkel 103d
Artikkel 11	Artikkel 103e
Artikkel 12	Artikkel 103f
Artikkel 13	Artikkel 103g
Artikkel 14	Artikkel 125f
Artikkel 15	Artikkel 125g
Artikkel 16	Artikkel 125h
Artikkel 17	Artikkel 125i
Artikkel 18	Artikkel 125j
Artikkel 19	Artikli 184 lõige 4
Artikkel 20	Artikli 123 lõige 3
Artikkel 21	Artikkel 125k
Artikkel 22	Artikkel 176a
Artikkel 23	Artikkel 125l
Artikkel 24	Artikkel 125m
Artikkel 25	Artikkel 125n
Artikkel 26	Artikkel 128
Artikkel 27	Artikkel 129
Artikkel 28	Artikli 130 lõike 1 punktid fa ja fb
Artikkel 29	Artikkel 131
Artikkel 30	Artikkel 132
Artikkel 31	Artikkel 133
Artikkel 32	Artikkel 134
Artikkel 33	Artikkel 135
Artikkel 34	Artikkel 140a
Artikli 35 lõiked 1 kuni 3	Artikkel 141
Artikli 35 lõige 4	Artikkel 143
Artikkel 36	Artikkel 144
Artikli 37 esimene lõik	Artikkel 145
Artikli 37 teise lõigu punktid a, b ja c	Artikkel 148
Artikkel 38	Artikkel 159
Artikkel 39	Artikkel 160
Artikkel 40	Artikli 161 lõike 1 punktid da ja db
Artikkel 41	Artikkel 174
Artikli 42 punkti a alapunkt i	Artikli 121 punkt a
Artikli 42 punkti a alapunkt ii	Artikli 113a lõige 3
Artikli 42 punkti a alapunkt iii	Artikli 121 punkti a alapunkt i
Artikli 42 punkti a alapunkt iv	Artikli 121 punkti a alapunkt ii
Artikli 42 punkti a alapunkt v	Artikli 121 punkti a alapunkt iii
Artikli 42 punkti b alapunkt i	Artikli 127 punkt e
Artikli 42 punkti b alapunkt ii	Artikli 103h punkt a
Artikli 42 punkti b alapunkt iii	Artikli 103h punkt b
Artikli 42 punkti b alapunkt iv	Artikli 103h punkt c
Artikli 42 punkti b alapunkt v	Artikli 103h punkt d
Artikli 42 punkti b alapunkt vi	Artikli 103h punkt e
Artikli 42 punkt c	Artiklid 127 ja 179
Artikli 42 punktid d kuni g	Artikkel 194
Artikli 42 punkt h	Artikkel 134, artikli 143 punkt b ja artikkel 148
Artikli 42 punkt i	Artikkel 192
Artikli 42 punkt j	Artikli 203a lõige 8
Artikli 43 esimene lõik	Artikli 1 lõige 4 ja artikkel 180
Artikli 43 teise lõigu punkt a	Artikli 182 lõige 5
Artikli 43 teise lõigu punkt b	—
Artikli 43 teise lõigu punkt c	Artikli 182 lõige 6
Artikkel 44	Artikkel 192
Artikkel 45	Artikkel 190
Artiklid 46 kuni 54	—
Artikkel 55	Artikli 203a lõiked 1 kuni 6

▼M10

47. Määrus (EÜ) nr 479/2008

Määrus (EÜ) nr 479/2008	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikli 1 lõike 1 punkt l
Artikkel 2	Artikkel 2 ja III lisa IIIa osa
Artikkel 3	Artikkel 103i
Artikkel 4	Artikkel 103j
Artikkel 5	Artikkel 103k
Artikkel 6	Artikkel 103l
Artikkel 7	Artikkel 103m
Artikkel 8	Artikkel 103n
Artikkel 9	Artikkel 103o
Artikkel 10	Artikkel 103p
Artikkel 11	Artikkel 103q
Artikkel 12	Artikkel 103r
Artikkel 13	Artikkel 103s
Artikkel 14	Artikkel 103t
Artikkel 15	Artikkel 103u
Artikkel 16	Artikkel 103v
Artikkel 17	Artikkel 103w
Artikkel 18	Artikkel 103x
Artikkel 19	Artikkel 103y
Artikkel 20	Artikkel 103z
Artikli 21 lõige 1	Artikli 188a lõige 5
Artikli 21 lõike 2 esimene lõik	Artikli 188a lõige 6
Artikli 21 lõike 2 teine lõik	Artikli 184 punkt 5
Artikli 22 esimene lõik ja teise lõigu punktid a–d	Artikkel 103za
Artikli 22 teise lõigu punkt e	Artikli 188a lõige 7
Artikkel 23	Artikkel 190a
Artikkel 24	Artikli 120a lõiked 2–6
Artikli 25 lõige 1	Artikli 120a lõige 1
Artikli 25 lõiked 2, 3 ja 4	Artikkel 113d
Artikkel 26	Artikkel 120b
Artikkel 27	Artikkel 120c
Artikkel 28	Artikkel 120d
Artikkel 29	Artikkel 120e
Artikkel 30	Artikkel 120f
Artikkel 31	Artikkel 120g
Artikkel 32	Artikli 121 kolmas ja neljas lõik
Artikkel 33	Artikkel 118a
Artikkel 34	Artikkel 118b
Artikkel 35	Artikkel 118c
Artikkel 36	Artikkel 118d
Artikkel 37	Artikkel 118e
Artikkel 38	Artikkel 118f
Artikkel 39	Artikkel 118g
Artikkel 40	Artikkel 118h
Artikkel 41	Artikkel 118i
Artikkel 42	Artikkel 118j
Artikkel 43	Artikkel 118k
Artikkel 44	Artikkel 118l
Artikkel 45	Artikkel 118m
Artikkel 46	Artikkel 118n
Artikkel 47	Artikkel 118o
Artikkel 48	Artikkel 118p
Artikkel 49	Artikkel 118q
Artikkel 50	Artikkel 118r
Artikkel 51	Artikkel 118s
Artikkel 52	Artikli 121 esimese lõigu punkt k
Artikkel 53	Artikkel 118t
Artikkel 54	Artikkel 118u
Artikkel 55	Artikkel 118v
Artikkel 56	Artikli 121 esimese lõigu punkt l
Artikkel 57	Artikkel 118w
Artikkel 58	Artikkel 118x
Artikkel 59	Artikkel 118y
Artikkel 60	Artikkel 118z
Artikkel 61	Artikkel 118za
Artikkel 62	Artikkel 118zb
Artikkel 63	Artikli 121 esimese lõigu punkt m
▼C4
Artikli 64 lõike 1 punkt a	Artikli 122 teine lõik
Artikli 64 lõike 1 punkt b ja punkti c alapunktid i–iv	Artikli 122 kolmas lõik
Artikli 64 lõike 1 punkti c alapunktid v–viii	Artikli 122 neljas lõik
▼M10
Artikli 64 lõike 1 punkt e	Artikli 125o lõike 1 punkt a
Artikli 64 lõige 2	Artikli 125o lõige 2
Artikli 65 lõike 1 punktid a, b ja c	Artikli 123 lõige 3
Artikli 65 lõike 1 punkt d	Artikli 125o lõike 1 punkt b
Artikli 65 lõige 2	Artikli 125o lõike 2 teine lõik
▼C4
Artikli 66 lõige 1	Artikli 125o lõike 3 punkt b
▼M10
Artikli 66 lõige 2	Artikli 125o lõige 3
Artikkel 67	Artikli 113c lõiked 1 ja 2
Artikkel 68	Artikli 125o lõige 3
Artikkel 69	Artikli 113c lõige 3 ja artikli 125o lõige 3
Artikli 70 lõige 1	Artikkel 135
Artikli 70 lõige 2	Artikkel 128
Artikkel 71	Artikkel 129
Artikkel 72	Artiklid 130 ja 161
Artikkel 73	Artikkel 131 ja artikli 161 lõige 2
Artikkel 74	Artikkel 132 ja artikli 161 lõige 2
Artikkel 75	Artikkel 133 ja artikli 161 lõige 2
Artikkel 76	Artikkel 133a
Artikkel 77	Artiklid 134 ja 170
Artikkel 78	Artikkel 159
Artikkel 79	Artikli 141 lõike 1 esimene lõik
Artikkel 80	Artiklid 160 ja 174
Artikkel 81	Artikkel 143
Artikkel 82	Artikkel 158a
Artikkel 83	Artikkel 144
Artikli 84 punkt a	Artikli 158a lõige 4
Artikli 84 punktid b ja c	Artikli 148 punktid a ja b
Artikli 85 lõiked 1–3 ja 5	Artikkel 85a
Artikli 85 lõige 4	Artikli 188a lõige 1
Artikli 86 lõiked 1–4 ja 6	Artikkel 85b
Artikli 86 lõige 5	Artikli 188a lõige 2
Artikkel 87	Artikkel 85c
Artikkel 88	Artikkel 85d
Artikkel 89	Artikkel 85e
Artikkel 90	Artikkel 85g
Artikkel 91	Artikkel 85h
Artikkel 92	Artikkel 85i
Artikkel 93	Artikkel 85j
Artikkel 94	Artikkel 85k
Artikkel 95	Artikkel 85l
Artikkel 96	Artikkel 85m
Artikkel 97	Artikkel 85n
Artikkel 98	Artikkel 85p
Artikkel 99	Artikkel 85o
Artikkel 100	Artikkel 85q
Artikkel 101	Artikkel 85r
Artikli 102 lõiked 1–4 ja lõike 5 esimene lõik	Artikkel 85s
Artikli 102 lõike 5 teine lõik ja lõige 6	Artikli 188a lõige 3
Artikkel 103	Artikkel 85t
Artikli 104 lõiked 1–7 ja 9	Artikkel 85u
Artikli 104 lõige 8	Artikli 188a lõige 4
Artikkel 105	Artikkel 85v
Artikkel 106	Artikkel 85w
Artikkel 107	Artikkel 85x
Artikkel 108	Artikli 185a lõiked 1 ja 2
Artikkel 109	Artikli 185a lõige 3
Artikkel 110	Artikli 185a lõike 4 teine lõik
Artikkel 111	Artikkel 185b
Artikkel 112	Artikkel 185c
Artikli 113 lõige 1	Artikli 195 lõige 2
Artikli 113 lõige 2	Artikli 195 lõiked 3 ja 4
Artikkel 114	Artikkel 190
Artikkel 115	Artikkel 192
Artikkel 116	Artikli 194 neljas ja viies lõik
Artikli 117 punkt a	Artikli 194 kolmas lõik
Artikli 117 punktid b–e	Artikli 194 esimene lõik
Artikkel 118	Artikkel 185d
Artikkel 119	Artikli 182a lõiked 1–5
Artikkel 120	Artikli 184 punkt 8
Artikli 121 punktid a, b ja c	Artikli 185a lõike 4 esimene lõik ja artikli 194 kolmas lõik
Artikli 121 punktid d ja e	Artikli 185b lõige 4
Artikli 121 punkt f	Artikli 185c lõige 3
Artikli 121 punkt g	Artikli 182a lõige 6
Artiklid 122–125	—
Artikli 126 punkt a	Artikkel 203b
Artikli 126 punkt b	Artikkel 191
Artikli 127 lõige 1	Artikli 180 esimene lõik
Artikli 127 lõige 2	Artikli 180 teine lõik
Artikli 129 lõige 3	Artikkel 85f

( 1 ) 24. mai 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

( 2 ) EÜT L 55, 2.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

( 3 ) EÜT L 151, 30.6.1968, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 97).

( 4 ) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

( 5 ) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 679/2006 (ELT L 119, 4.5.2006, lk 1).

( 6 ) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 77. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 679/2006.

( 7 ) EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1679/2005 (ELT L 271, 15.10.2005, lk 1).

( 8 ) EÜT L 47, 25.2.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2013/2006 (ELT L 384, 29.12.2006, lk 13).

( 9 ) EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1182/2007 (ELT L 273, 17.10.2007, lk 1).

( 10 ) EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1182/2007.

( 11 ) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005.

( 12 ) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1152/2007 (ELT L 258, 4.10.2007, lk 3).

( 13 ) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

( 14 ) EÜT L 193, 29.7.2000, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 953/2006 (ELT L 175, 29.6.2006, lk 1).

( 15 ) EÜT L 341, 22.12.2001, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005.

( 16 ) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 735/2007 (ELT L 169, 29.6.2007, lk 6).

( 17 ) ELT L 270, 21.10.2003, lk 96. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 797/2006 (ELT L 144, 31.5.2006, lk 1).

( 18 ) ELT L 270, 21.10.2003, lk 114. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 456/2006 (ELT L 82, 21.3.2006, lk 1).

( 19 ) ELT L 161, 30.4.2004, lk 97.

( 20 ) ELT L 312, 29.11.2005, lk 3. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1247/2007 (ELT L 282, 26.10.2007, lk 1).

( 21 ) ELT L 314, 30.11.2005, lk 1.

( 22 ) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1260/2007 (ELT L 283, 27.10.2007, lk 1).

( 23 ) ELT L 97, 15.4.2003, lk 6.

( 24 ) ELT L 125, 28.4.2004, lk 1.

( 25 ) ELT L 286, 17.10.2006, lk 1.

( 26 ) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 552/2007 (ELT L 131, 23.5.2007, lk 10).

( 27 ) EÜT L 352, 15.12.1987, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2535/95 (EÜT L 260, 31.10.1995, lk 3).

( 28 ) ELT L 214, 4.8.2006, lk 1.

( 29 ) EÜT L 119, 11.5.1990, lk 32. Määrust on muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

( 30 ) EÜT L 301, 20.11.1984, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3513/93 (EÜT L 320, 22.12.1993, lk 5).

( 31 ) EÜT L 214, 30.7.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006.

( 32 ) ELT L 270, 21.10.2003, lk 123. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1186/2007 (ELT L 265, 11.10.2007, lk 22).

( 33 ) ELT L 58, 28.2.2006, lk 42. Määrust on viimati muudetud määrusega/EÜ) nr 1261/2007 (ELT L 283, 27.10.2007, lk 8).

( 34 ) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 378/2007 (ELT L 95 5.4.2007, lk 1).

( 35 ) EÜT L 182, 3.7.1987, lk 36. Määrust on muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

( 36 ) EÜT L 351, 23.12.1997, lk 13. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1153/2007 (EÜT L 258, 4.10.2007, lk 6).

( 37 ) EÜT L 316, 9.12.1994, lk 2.

( 38 ) ELT L 186, 7.7.2006, lk 1.

( 39 ) EÜT L 173, 6.7.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1029/2006 (ELT L 186, 7.7.2006, lk 6).

( 40 ) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 100. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006.

( 41 ) EÜT L 201, 31.7.1990, lk 7. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2583/2001 (EÜT L 345, 29.12.2001, lk 6).

( 42 ) EÜT L 281, 1.11.1975, lk 18. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 3290/94 (EÜT L 349, 31.12.1994, lk 105).

( 43 ) ELT L 214, 4.8.2006, lk 7.

( 44 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

( 45 ) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 19.

( 46 ) EÜT L 84, 31.3.1976, lk 1.

( 47 ) EÜT L 128, 24.5.1977, lk 1.

( 48 ) EÜT L 334, 28.12.1979, lk 8.

( 49 ) EÜT L 42, 16.2.1990, lk 6. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 163/94 (EÜT L 24, 29.1.1994, lk 2).

( 50 ) EÜT L 215, 30.7.1992, lk 80.

( 51 ) EÜT L 275, 26.10.1999, lk 4.

( 52 ) EÜT L 71, 21.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 4112/88 (EÜT L 361, 29.12.1988, lk 7).

( 53 ) EÜT L 71, 21.3.1968, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 309/79 (EÜT L 42, 17.2.1979, lk 21).

( 54 ) EÜT L 318, 18.12.1969, lk 15. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1153/78 (EÜT L 144, 31.5.1978, lk 4).

( 55 ) EÜT L 281, 1.11.1975, lk 17.

( 56 ) EÜT L 140, 5.6.1980, lk 4.

( 57 ) EÜT L 382, 31.12.1987, lk 22. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1300/97 (EÜT L 177 5.7.1997, lk 1).

( 58 ) EÜT L 317, 27.11.1974, lk 21.

( 59 ) ELT L 42, 14.2.2006, lk 1.

( 60 ) EÜT L 244, 29.9.2000, lk 27.

( 61 ) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 16.

( 62 ) ELT L 265, 26.9.2006, lk 1.

( 63 ) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 146/2008 (ELT L 46, 21.2.2008, lk 1).

( 64 ) EÜT L 198, 22.7.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 123/2008 (ELT L 38, 13.2.2008, lk 3).

( 65 ) ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

( 66 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsus nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm (EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1).

( 67 ) ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

( 68 ) ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

( 69 ) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

( 70 ) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

( 71 ) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

( 72 ) ELT L 39, 13.2.2008, lk 16.

( 73 ) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 1.

( 74 ) EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1.

( 75 ) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

( 76 ) EÜT L 118, 4.5.2002, lk 1.

( 77 ) EÜT L 186, 30.6.1989, lk 21.

( 78 ) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.

( 79 ) ELT L 247, 21.9.2007, lk 17.

( 80 ) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1. Märkus: määruse (EÜ) nr 1/2003 pealkirja on kohandatud, et võtta arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite numeratsiooni muutumist vastavalt Lissaboni lepingu artiklile 5; esialgne viide oli asutamislepingu artiklitele 81 ja 82.

( 81 ) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

( 82 ) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 733/2007 (ELT L 169, 29.6.2007, lk 1).

( 83 ) ELT L 316, 2.12.2005, lk 1.

( 84 ) ELT L 169, 30.6.2005, lk 1.

( 85 ) EÜT L 67, 10.3.1994, lk 89.

( 86 ) EÜT L 349, 31.12.1994, lk 53.

( 87 ) EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18.

( 88 ) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

( 89 ) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1”.

( 90 ) EÜT L 297, 21.11.1996, lk 49. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1933/2001 (EÜT L 262, 2.10.2001, lk 6).

( 91 ) EÜT L 190, 23.7.1975, lk 36.

( 92 ) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

( 93 ) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006.

( 94 ) EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

( 95 ) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 180/2008 (ELT L 56, 29.2.2008, lk 4).

( 96 ) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/89/EÜ (ELT L 308, 25.11.2003, lk 15).

( 97 ) EÜT L 250, 19.9.1984, lk 17. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/29/EÜ (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).

( 98 ) EÜT L 276, 6.10.1990, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

( 99 ) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363 20.12.2006, lk 1).

( 100 ) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 51. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/107/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 411).

( 101 ) ELT L 93, 31.3.2006, lk 1.

( 102 ) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

Top