EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 01994R1831-20060101
Commission Regulation (EC) No 1831/94 of 26 July 1994 concerning irregularities and the recovery of sums wrongly paid in connection with the financing of the Cohesion Fund and the organization of an information system in this field
Consolidated text: Komisjoni määrus (EÜ) nr 1831/94, 26. juuli 1994, eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade sissenõudmise kohta seoses Ühtekuuluvusfondi kaudu toimuva rahastamisega ning infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1831/94, 26. juuli 1994, eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade sissenõudmise kohta seoses Ühtekuuluvusfondi kaudu toimuva rahastamisega ning infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas
No longer in force
1994R1831 — ET — 01.01.2006 — 001.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1831/94, 26. juuli 1994, (EÜT L 191, 27.7.1994, p.9) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 345 |
15 |
28.12.2005 |
||
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1831/94,
26. juuli 1994,
eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade sissenõudmise kohta seoses Ühtekuuluvusfondi kaudu toimuva rahastamisega ning infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 16. mai 1994. aasta määrust (EÜ) nr 1164/94 Ühtekuuluvusfondi asutamise kohta, ( 1 ) eriti selle artikli 12 lõiget 5,
ning arvestades, et:määruse (EÜ) nr 1164/94 artiklis 12 määratletakse põhimõtted, mis reguleerivad eeskirjade eiramise vastast võitlust ühenduses ning kuritarvitamise või hooletuse tagajärjel kaotsiläinud summade sissenõudmist Ühtekuuluvusfondi valdkonnas;
käesolevas määruses sätestatud eeskirjad peavad hõlmama kõiki määruse (EÜ) nr 1164/94 artiklis 3 nimetatud abikõlblikke meetmeid;
käesolev määrus reguleerib ainult teatavaid aspekte abisaavatele liikmesriikidele vastavalt määruse (EÜ) nr 1164/94 artikli 12 lõikele 2 pandud kohustustest ning ei tohiks mõjutada muid kõnealusest artiklist tulenevaid kohustusi;
ühenduse paremaks teavitamiseks abisaavate liikmesriikide poolt eeskirjade eiramise vastaseks võitluseks võetud meetmetest tuleks kindlaks määrata komisjonile esitatavad siseriiklikud sätted;
eeskirjade eiramise laadi ja rahandusliku mõju väljaselgitamiseks ning valesti makstud summade sissenõudmiseks tuleks ette näha, et komisjonile esitatakse igas kvartalis aruanne avastatud eiramiste kohta; lisaks neile aruannetele tuleb esitada ka teave kohtu- või haldusmenetluste kulgemise kohta;
komisjoni tuleb süstemaatiliselt teavitada eeskirju eiranud isikute vastu algatatud kohtu- ja haldusmenetlustest; tuleks tagada ka süstemaatiline teavitamine liikmesriikide poolt ühenduse finantshuvide kaitseks võetud meetmetest;
tuleks kindlaks määrata kord, mida liikmesriigid ja komisjon järgivad siis, kui eeskirjade eiramise tagajärjel kaotsiläinud summasid ei ole võimalik sisse nõuda;
tuleks määrata alammäär, millest alates peab abisaav liikmesriik eeskirjade eiramistest automaatselt komisjonile teatama;
käesoleva määruse sätted ei tohiks mõjutada siseriiklikke eeskirju, mis käsitlevad kriminaalmenetlust ning liikmesriikide vastastikust õigusabi kriminaalasjades;
on soovitatav ette näha ühenduse võimalus osaleda kohtukulude ning otseselt kohtumenetlustest tulenevate kulude tasumisel;
eeskirjade eiramise vältimiseks tuleks konfidentsiaalsusnõudeid tagades kindlustada liikmesriikide ja komisjoni vaheline koostöö;
lisaks sellele tuleks ette näha, et käesoleva määruse sätteid kohaldatakse ka juhul, kui Ühtekuuluvusfondist määratud makset ei ole tehtud eeskirjade eiramise tõttu,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1164/94 artiklist 12 otseselt tulenevaid kohustusi, hõlmab käesolev määrus kõiki määruse (EÜ) nr 1164/94 artiklis 3 nimetatud abikõlblikke meetmeid.
Käesolev määrus ei mõjuta kriminaalmenetlust ning liikmesriikide poolt kriminaalasjades antavat vastastikust õigusabi käsitlevate eeskirjade kohaldamist liikmesriikides.
Artikkel 1a
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid.
1. Eeskirjade eiramine – ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumine ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet põhjendamatu kuluartikli tõttu.
2. Ettevõtja – fondidelt saadava abi kasutamisel osalev mis tahes juriidiline või füüsiline isik või muu subjekt, välja arvatud liikmesriigid kui avalik-õiguslikud organid, kes teostavad riigivõimu.
3. Esimene halduslik või kohtulik tuvastamine – pädeva haldus- või kohtuasutuse esimene kirjalik hinnang, milles konkreetsete faktide põhjal järeldatakse, et eeskirju on eiratud, ilma et see piiraks võimalust see järeldus hiljem läbi vaadata või see haldus- või kohtumenetluse käigus tagasi võtta.
4. Kelmusekahtlus – eeskirjade eiramine, mis annab alust riiklikul tasandil menetluse algatamiseks, et selgitada välja, kas tegemist on tahtliku tegevusega ning ennekõike, kas tegemist on Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud kelmusega.
5. Pankrot – maksejõuetusmenetlus, nagu seda käsitletakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 artikli 2 punktis a.“ ( 2 )
▼M1 —————
Artikkel 3
1. Kahe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu edastavad abisaavad liikmesriigid komisjonile ülevaate eeskirjade eiramistest, mis on esimest korda halduslikult ja/või kohtulikult tuvastatud.
Ülevaates peavad nad esitama vähemalt järgmised andmed:
a) projekti või asjaomase meetme nimetus ja projekti number või CCI kood (ühtne tunnuskood);
b) säte, mida on rikutud;
c) eeskirjade eiramise võimalusele viitava esmakordse teabe kuupäev ja allikas;
d) kuidas eeskirjade eiramine toime pandi;
e) vajaduse korral, kas eiramine annab alust kelmusekahtluseks;
f) kuidas eeskirjade eiramine avastati;
g) vajaduse korral asjaga seotud liikmesriigid ja kolmandad riigid;
h) ajavahemik või aeg, millal eeskirjade eiramine toime pandi;
i) riigi asutused või talitused, kes eeskirjade eiramise tuvastasid ning halduslikke ja/või õiguslikke järelmeetmeid võtvad talitused;
j) esimese haldusliku või kohtuliku tuvastamise kuupäev;
k) asjaga seotud füüsiliste ja/või juriidiliste isikute või muude osalevate subjektide andmed, välja arvatud juhul, kui need andmed ei ole eeskirjade eiramise vastu võitlemisel olulised eiramise laadi tõttu;
l) meetme või projekti jaoks heakskiidetud eelarve kogusumma ning ühenduse, riigi- ja erasektori osamaksude osatähtsus meetme kaasrahastamisel;
m) kui suure summaga on eeskirjade eiramine seotud ning kuidas jaotuvad ühenduse, riigi- ja erasektori osamaksud; kui punktis k osutatud isikutele ja/või subjektidele ei ole tehtud ühtki väljamakset, mis hõlmaks avaliku sektori vahendeid, siis kui suure summa ulatuses oleks eeskirjade eiramise avastamata jäämisel alusetuid makseid tehtud;
n) maksete võimalik peatamine ja sissenõudmisvõimalused;
o) põhjendamatu kulutuse laad.
Erandina esimesest lõigust ei ole vaja teavitada järgmistest juhtumitest:
— kui ainuke eeskirjade eiramisele viitav asjaolu tuleneb olukorrast, kus ühenduse eelarvest kaasrahastatud meedet ei võeta osaliselt või täielikult rakendusasutuse ja/või abisumma lõppsaaja pankroti tõttu. Juhtumitest, kui eeskirju eiratakse enne abisaaja pankrotti ja juhtumitest, kui on tegemist kelmusekahtlusega, tuleb siiski teavitada,
— kui rakendusasutus või abisumma lõppsaaja ise haldusasutust eiramisest teavitab, ilma et talle avaldataks survet, või kui ta teavitab sellest enne, kui pädev asutus eiramise avastab, olgu see enne või pärast avaliku sektori vahendite eraldamist,
— kui haldusasutus avastab, et on tehtud viga rahastatava projekti vastavuse osas abi saamise tingimustele ja parandab selle enne avaliku sektori abi väljamaksmist.
2. Kui osa lõikes 1 nimetatud andmetest, eelkõige eeskirjade eiramisel kasutatud võtete ja selle avastamisviisiga seotud andmed, ei ole kättesaadavad, esitavad abisaavad liikmesriigid puuduvad andmed komisjonile võimaluse korral koos eeskirjade eiramist käsitlevate kvartaliaruannetega.
3. Kui siseriiklike sätetega on ette nähtud konfidentsiaalsusnõue uurimise läbiviimisel, peab andmete esitamiseks olema pädeva kohtuorgani luba.
Artikkel 4
Iga abisaav liikmesriik teatab viivitamata komisjonile ja vajaduse korral ka teistele asjaomastele liikmesriikidele kõigist avastatud või arvatavatest eeskirjade eiramistest, mis võivad:
— avaldada kiiret mõju väljaspool nende territooriumi
— ja/või
— paljastada uue eeskirjade eiramise.
Artikkel 5
1. Kahe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu teatavad abisaavad liikmesriigid komisjonile eelmistele artikli 3 alusel koostatud aruannetele viidates eelnevalt teatatud eeskirjade eiramiste tagajärjel algatatud menetlustest ja nendest tulenenud olulistest muutustest, sealhulgas:
— sissenõutud ja sissenõutavad summad,
— ajutised meetmed, mida abisaavad liikmesriigid on võtnud selleks, et tagada valesti makstud summade sissenõudmine,
— kohtu- või haldusmenetlused, mis on algatatud valesti makstud summade sissenõudmiseks ja sanktsioonide rakendamiseks,
— sissenõudmismenetlusest loobumise põhjused; komisjoni tuleb võimaluse korral teavitada enne otsuse tegemist,
— kriminaalvastutusele võtmisest loobumine.
Liikmesriigid teatavad komisjonile haldus- või kohtuotsustest või nende otsuste olulisematest, menetluste lõpetamisega seotud punktidest ning märgivad eelkõige, kas need annavad alust kelmusekahtluseks.
2. Kui abisaaja liikmesriik leiab, et summa sissenõudmine ei ole võimalik või tõenäoline, esitab ta komisjonile eriülevaate sissenõudmata summa kohta ning põhjenduse, miks ühendus või liikmesriik peaks selle summa katma.
See teave peab olema piisavalt üksikasjalik, et komisjon saaks pärast asjaomase liikmesriigi asutustega konsulteerimist võimalikult kiiresti otsustada, kes kannab määruse (EÜ) nr 1164/94 artikli 12 lõike 1 kolmandas taandes nimetatud finantstagajärjed.
Eriülevaade peab sisaldama vähemalt järgmist:
a) rakendusasutusele ja/või abisumma lõppsaajale viimase makse sooritamise kuupäev;
b) sissenõude koopia;
c) vajaduse korral rakendusasutuse või abisumma lõppsaaja maksejõuetust tõendava dokumendi koopia;
d) kokkuvõtlik kirjeldus sellest, milliseid meetmeid ja mis kuupäevadel on liikmesriik võtnud asjaomase summa sissenõudmiseks.
3. Lõikes 2 osutatud juhul võib komisjon abisaavalt liikmesriigilt nõuda sissenõudmismenetluse jätkamist.
Artikkel 6
Kui kontrolliperioodil ei teatatud ühestki eeskirjade eiramisest, teatavad abisaavad liikmesriigid sellest komisjonile artikli 3 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.
Artikkel 6a
Kui vähegi võimalik, edastatakse artiklites 3 ja 4 ning artikli 5 lõikes 1 nõutud teave elektroonilisel teel komisjoni poolt ette nähtud kanali kaudu, mille kasutamine on turvaline.
Artikkel 7
Kui liikmesriigi pädevad asutused otsustavad komisjoni otsese taotluse korral algatada kohtumenetluse valesti makstud summade sissenõudmiseks või seda jätkata, võib komisjon võtta endale kohustuse hüvitada liikmesriigile dokumentaalsete tõendite esitamisel osaliselt või täielikult kohtukulud ning otseselt kohtumenetlusest tulenevad kulud, ja seda isegi juhul, kui menetlus ei anna tulemusi.
Artikkel 8
1. Komisjon on asjaomaste liikmesriikidega ühenduses, et täiendada teavet artiklis 3 nimetatud eeskirjade eiramiste, artiklis 5 nimetatud menetluste ning eelkõige sissenõudmisvõimaluste kohta.
2. Lõikes 1 nimetatud ühenduse pidamisest olenemata teavitab komisjon liikmesriike, kui eeskirjade eiramise laadi põhjal võib oletada, et samasugune või sarnane eiramine võib toimuda ka teistes liikmesriikides.
3. Komisjon korraldab liikmesriikide esindajatele ühenduse tasandil teabekohtumisi, et vaadata ühiselt läbi vastavalt artiklitele 3, 4 ja 5 ning käesoleva artikli lõikele 1 saadud teave, eelkõige selleks, et saada kogemusi seoses eeskirjade eiramise, ennetavate meetmete ja kohtumenetlustega.
4. Kui kehtivate õigusaktide jõustamisel ilmneb ühenduse huve kahjustavaid puudusi, annavad liikmesriigid ja komisjon liikmesriigi või komisjoni taotluse korral üksteisele nõu nende puuduste kõrvaldamiseks.
Artikkel 8a
Komisjon võib kasutada mis tahes üld- või operatiivteavet, mille liikmesriigid on edastanud käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil, riskianalüüside läbiviimiseks sobivate infotehnoloogiavahendite abil ning saadud teabe põhjal aruannete ja hoiatussüsteemide väljatöötamiseks, et tuvastatud ohte paremini teadvustada.
Artikkel 9
Pettuste ennetamise kooskõlastamisega tegeleva nõuandekomitee kaudu teatab komisjon korrapäraselt liikmesriikidele avastatud eeskirjade eiramistega seotud summade suurusest ning erinevatest eeskirjade eiramistest liikide ja arvude kaupa.
Artikkel 10
1. Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikke ettevaatusabinõusid, et tagada vahetatud teabe konfidentsiaalsus.
2. Käesolevas määruses nimetatud teavet ei tohi edastada muudele isikutele kui neile, kelle ametiülesanded liikmesriigis või ühenduse institutsioonides nõuavad juurdepääsu nimetatud teabele, välja arvatud kui teabe esitanud liikmesriigiga on teisiti kokku lepitud.
3. Isikuandmete töötlemisel käesoleva määruse kohaldamiseks järgivad komisjon ja liikmesriigid selliste andmete kaitset käsitlevaid ühenduse ja riigi õigusakte, eriti direktiivi 95/46/EÜ ja vajaduse korral määruse (EÜ) nr 45/2001 sätteid.
4. Kogu käesoleva määruse alusel mis tahes vormis edastatud või saadud teavet käsitletakse ametisaladusena ja seda kaitstakse nagu muud samalaadset informatsiooni teabe vastu võtnud liikmesriigi siseriiklike õigusaktide ja vastavate ühenduse institutsioonide suhtes kehtivate sätetega.
Seda teavet ei tohi kasutada ka ühelgi muul kui käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel, välja arvatud juhul, kui teabe esitanud asutused on selleks andnud selgelt väljendatud nõusoleku, ning tingimusel, et selle liikmesriigi, kus teabe vastu võtnud asutus paikneb, kehtivad sätted ei keela sellist edastamist või kasutamist.
5. Lõiked 1-4 ei takista käesoleva määruse kohaselt saadud teabe kasutamist õiguslike meetmete või kohtumenetluste raames, mis on algatatud seoses ühenduse eeskirjade rikkumisega Ühtekuuluvusfondi valdkonnas. Teabe esitanud pädevat asutust teavitatakse viivitamata sellisest kasutamisest.
6. Kui liikmesriik teatab komisjonile, et edasine uurimine tõestas, et füüsiline või juriidiline isik, kelle nimi on komisjonile käesoleva määruse kohaselt teatatud, ei ole seotud ühegi eeskirjade eiramisega, teatab komisjon sellest viivitamata kõigile, kellele ta on selle nime käesoleva määruse kohaselt teatanud. Sellist isikut ei peeta enam varasema teate alusel seotuks kõnesoleva eeskirjade eiramisega.
Artikkel 11
Kui on tegemist Ühtekuuluvusfondi ning abisaava liikmesriigi kaasrahastamisega, jagatakse sissenõutud summad selle liikmesriigi ja ühenduse vahel vastavalt nende poolt juba tehtud kulutustele.
Artikkel 12
1. Kui eeskirjade eiramisega seoses on ühenduse eelarvest kantav summa alla 10 000 euro, ei esita liikmesriigid komisjonile artiklites 3 ja 5 nimetatud andmeid, välja arvatud juhul, kui viimane seda selgesõnaliselt nõuab.
2. Abisaajad liikmesriigid, kes ei ole eeskirjade eiramise tuvastamise kuupäeval veel eurole üle läinud, konverteerivad omavääringutes väljendatud asjaomased kulusummad eurodesse. Summa konverteeritakse eurodesse komisjoni igakuise raamatupidamise valuutakursi alusel vastavalt kuule, millal kulud rakenduskava eest vastutava makseasutuse raamatupidamisse kanti või oleks tulnud kanda. Komisjon avaldab kõnealuse valuutakursi igakuiselt elektroonilisel teel.
Artikkel 13
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.
Ajavahemikku jõustumispäevast kuni käesoleva kalendrikvartali lõpuni peetakse kvartaliks artiklite 3 ja 5 tähenduses.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
( 1 ) EÜT L 130, 25.5.1994, lk 1.
( 2 ) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 1. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.