Kutse märkuste esitamiseks vastavalt järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud EFTA riikide lepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 2 riigiabi andmise kohta seoses võimaliku abiga ASile Oslo Sporveier ja ASile Sporveisbussene Norras

2012/C 197/07

Vastavalt järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud EFTA riikide lepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 2 algatas EFTA järelevalveamet menetluse 28. märtsi 2012. aasta otsusega nr 123/12/COL, mis on esitatud käesolevale kokkuvõttele järgnevatel lehekülgedel autentses keeles. Norra ametiasutustele on sellest teatamiseks saadetud otsuse koopia.

Käesoleva teatisega palub EFTA järelevalveamet EFTA riikidel, ELi liikmesriikidel ja huvitatud isikutel saata märkused kõnealuse meetme kohta ühe kuu jooksul alates käesoleva teatise avaldamisest aadressil:

Märkused edastatakse Norra ametiasutustele. Märkused esitanud huvitatud isiku andmete konfidentsiaalset käsitlemist võib nõuda kirjalikult, esitades nõude põhjendused.

KOKKUVÕTE

Taustteave

Norras reguleerib kohalikku bussitranspordi sektorit 2002. aasta äriliste transporditeenuste akt (CTA) ja 2003. aasta äriliste transporditeenuste regulatsioon (CTR). Nii CTA kui ka CTR tunnistasid kehtetuks varasemad sarnase sisuga õigusaktid. Nimetatud õiguslik raamistik näeb muu hulgas ette kompenseerimismehhanismi, mis on vajalik selleks, ettevõtjatele saaks usaldada avaliku bussiveoteenuse osutamise, ning paneb omavalitsusüksustele nagu Oslo linnavalitsus kohustuse kahjumit tootvate marsruutide teenindamine ettevõtjatele hüvitada. Kõnealust hüvitist võib maksta piletite müügist saadud tulu ning teenuse osutamise maksumuse vahe katmiseks.

Enne EMP lepingu jõustumist maksti Oslos hüvitisesaajatele kahjumit tootvate marsruutide eest iga-aastast hüvitist kooskõlas linna eelarvemenetlusega. Hüvitist maksti välja iga-aastase ühekordse maksena, mis põhines eelneval aastal tekkinud kuludel, võttes arvesse mitmesuguseid korrektsioone. Alates 2008. aastast on kõik liinibussiteenuste lepingud ettevõtjatega sõlmitud avaliku pakkumise tulemusena. Alates sellest ajast ei ole ASile Oslo Sporveier liinibussiteenuste eest eespool kirjeldatud hüvitist makstud.

ASile Oslo Sporveier ja hiljem tema tütarettevõtjale AS Sporveisbussene usaldati liinibussiteenuse pakkumine Oslos vastavalt eespool lühidalt kirjeldatud sätetele juba ammu enne EMP lepingu jõustumist kuni aastani 2008.

AS Oslo Sporveier on alates 1994. aastast teinud mitmeid ümberkorraldusi. Näiteks anti 1997. aastal kõigi bussiteenuste osutamine, lisaks Oslo liinibussiteenusele ka reisibusside teenus, üle tütarettevõtjale AS Sporveisbussene. Selle tulemusel sõlmisid AS Oslo Sporveier ja AS Sporveisbussene nn transpordilepingu, mille tulemusel ASil Sporveisbussene tekkis tegelik õigus saada iga-aastast hüvitist. Transpordilepingu alusel maksti liinibussiteenuse osutamise eest hüvitist vastavalt eespool kirjeldatud sätetele. Norra ametiasutused kinnitavad, et kogu uurimisaluse perioodi jooksul aastast 1994 kuni 2008 hoiti kontsernis Oslo Sporveier äriliste ja avalike teenuste alla kuuluvate tegevuste kontosid lahus ning et avaliku teenuse raames osutatud äritegevuse eest küsiti alati turuhinda.

2004. aastal tegi Oslo linnavalitsus, kellele kuulus tol hetkel 98,8 % Oslo Sporveieri aktsiatest, 111 760 000 Norra krooni suuruse kapitalisüsti, et katta ASi Sporveierbussene pensionifondi alarahastamist. Alarahastamine oli tekkinud 1997. aastale eelneval perioodil ning oli seotud ASi Oslo Sporveier nii avaliku teenuse kui ka reisibusside osakonna töötajate pensionikohustustega. ASil Oslo Sporveier lasus kohustus alarahastamine likvideerida. Omanikuna valis Oslo linnavalitsus selle kohustuse täitmiseks kapitalisüsti kui kõige vähem kuluka vahendi.

Meetme hindamine

Riigiabi olemasolu

Järelevalveamet leiab, et nii kapitalisüst kui ka iga-aastane hüvitis hõlmavad riigiabi.

Seoses kapitalisüstiga äritegevusega seotud pensionikontode alarahastamise likvideerimiseks ei saa järelevalveamet praegu välistada, et see annab ASile Oslo Sporveier majandusliku eelise, kuna ei ole esitatud lisateavet, mis tõendaks nimetatud makse vastavust turumajandusliku investori põhimõttele.

Järelevalveameti esialgse seisukoha kohaselt ei ole ei iga-aastane hüvitis ega avaliku teenuse pensionikontode alarahastamist likvideeriv kapitalisüst (mis oli seotud kuludega, mis võivad samuti kuuluda iga-aastase kompensatsiooni alla) kindlaks määratud riigihanke menetluse käigus ning ei ole sarnased kuludega, mis oleks tekkinud hästi juhitud ja piisavalt vahenditega varustatud ettevõtjal. Seega ei ole täidetud Altmarki kohtupraktika neljas nõue ja mõlemad meetmed kujutavad endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

Abi olemus

Järelevalveamet ei saa praeguses etapis otsustada, kas abi anti olemasoleva abikava alusel, mis põhines CTA-l ja CTR-l, mida rakendati Oslos enne EMP lepingu jõustumist. Tuleb märkida, et alates 2008. aastast ei jätkatud eespool mainitud sätetele vastava abi andmist. Eeldades, et olemasolev abikava on kehtinud alates 1994. aastast, ei saa järelevalveamet praegusel hetkel kindlaks määrata abikava täpselt piiritlust ning seda, kas kogu abi anti nimetatud kava alusel. Lisaks ei saa järelevalveamet välistada, et nimetatud meetmed hõlmavad vähemalt vähesel määral, eriti seoses äritegevusega seotud pensionikohustuste katmisega, seadusevastast ja siseturuga kokkusobimatut riigiabi.

Abi siseturuga kokkusobivuse hindamine

Praeguses staadiumis tundub järelevalveametile, et kuni otsetoetuste andmise lõppemiseni 2008. aastal tehtud maksed ja 2004. aasta kapitalisüst võivad suures osas olla EMP lepingu artikli 49 kohaselt siseturuga kokkusobiv avalike teenuste täitmise kulude katmine. Lõpliku otsuse tegemisel siseturuga kokkusobivuse kohta keskendutakse seega küsimusele, kas tegemist on olnud ülemäärase hüvitamisega. Lisaks võib abi vähemalt osaliselt olla siseturuga kokkusobiv artikli 61 lõike 3 punkti c alusel.

Järeldus

Eelnimetatud kaalutlustele toetudes otsustas järelevalveamet vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 1 lõikele 2 alustada ametliku uurimismenetluse. Huvitatud isikuid kutsutakse üles esitama oma märkused ühe kuu jooksul käesoleva teatise avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.