16.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/11

(1)

22. juuni 2010. aasta kirjas esitas Islandi väärtpaberifirma H.F. Verðbréf hf. EFTA järelevalveametile (edaspidi „järelevalveamet”) kaebuse, milles väitis, et Islandi riigikassa andis 2009. aasta märtsis ebaseaduslikku riigiabi investeerimispankadele Saga Capital ja VBS, muutes Islandi keskpanga (edaspidi „keskpank”) lühiajalise laenu soodustingimustel pikaajaliseks laenuks. Järelevalveamet sai ja registreeris kirja 7. juulil 2010 (toiming nr 563424).

(2)

Järelevalveamet, olles saanud Islandi ametiasutustelt asjakohast teavet ja arutanud nendega juhtumit 6. juuni 2011. aasta kohtumisel, (2) otsustas oma 23. novembri 2011. aasta otsusega nr 363/11/COL algatada ametliku uurimismenetluse seoses kolmele Islandi investeerimispangale riigiabi andmisega laenu tagasimaksmise graafiku soodsamaks muutmise teel (3). Nimetatud otsusega kutsus järelevalveamet huvitatud isikuid üles esitama oma märkused. 21. veebruari 2012. aasta kirjas (toiming nr 625875) esitasid Islandi ametiasutused märkused järelevalveameti otsuse nr 363/11/COL kohta.

(3)

2012. aasta juunis sai järelevalveamet kaebuse esitajalt väärtpaberifirmalt H.F. Verðbréf hf. teada, et algatatud on Saga Capital hf. likvideerimismenetlus (toiming nr 641907). Järelevalveamet kogus selle kohta teavet ka muudest allikatest ja jälgis otsuses nr 363/11/COL käsitletud investeerimispankade likvideerimismenetlust tähelepanelikult.

(4)

Järelevalveameti otsuses nr 363/11/COL esialgselt analüüsitud meetmed on seotud keskpanga tagatiste ja väärtpaberite laenuks andmise kavaga. Keskpank, kes on ühtlasi viimase instantsi laenuandja, pakkus, nagu teisedki keskpangad, kooskõlas oma rahapoliitikaga finantsettevõtjale tagatise vormis lühiajalist krediiti, (4) toetudes keskpanga eeskirjadele. 2007. ja 2008. aastal tagatise vastu laenu võtmine üha suurenes ja keskpangast sai finantsettevõtjate peamine likviidsusallikas. 2008. aasta oktoobriks, kui kolme Islandi kommertspanka tabas finantskrahh, oli keskpangal Islandi finantsettevõtjate vastu kogunenud hulgaliselt nõudeid, mis olid tagatud mitmesuguste tagatistega.

(5)

Kuna pangad varisesid kokku, oli tagatise väärtus vähenenud. Ebausaldusväärsete tagatiste tõttu kandis keskpank kahju. Pärast parlamendilt loa saamist sõlmisid riigikassa ja keskpank 2009. aasta jaanuaris lepingu, mille alusel keskpank andis rahandusministeeriumile üle osa oma nõuetest finantsettevõtjatele antud tagatisega laenude suhtes, ning alusavara. 2010. aasta veebruaris leppisid ministeerium ja keskpank kokku, et keskpangalt ministeeriumile üle antud nõuded antakse 31. detsembril 2009 odavama hinnaga üle keskpanga äsja asutatud valdusettevõtjale Eignarhaldsfélag Seðlabanka Íslands (ESÍ).

(6)

Keskpanga hallatav valitsemissektori võla haldamise üksus pakub laenu riigi väärtpaberite esmavahendajaile. Väärtpaberite laenuks andmise eesmärk on parandada turu toimimist ja säilitada likviidsust üksuse pakutavate võlakirjade turul. Üksus aktsepteerib riigikassa võlakirjade ja vekslite tagatisena kõiki järelturul elektroonselt kaubeldavaid riigi võlakirju ja hüpoteegi võrdlusvõlakirju. Vastavalt laenutingimustele võidakse aktsepteerida ka muid elektroonselt kaubeldavaid väärtpabereid. Kõnealuste laenude intressimäär põhineb keskpanga kehtestatud repomääral. Lepingu tähtaeg võib olla kuni 28 päeva (5).

(7)

2009. aasta märtsis sõlmis rahandusministeerium laenude ümberarvestamise lepingu ettevõtjatega Saga Capital Investment Bank hf., VBS Investment Bank hf. ja Askar Capital Investment Bank hf. Laenulepingute tingimused olid kõigil sarnased. Laenusumma olenes sellest, kuidas ettevõtjad tasusid oma kohustusi 2008. aasta detsembris. Saga ja VBSi laenu tagasimakse tingimused olid ühesugused. Tingimuste kohaselt tuli laen tagasi maksta seitsme aasta jooksul ning nende suhtes kohaldati indekseerimist ja intressimäära 2 % aastas. Ettevõtjale Askar Capital esitati samasugused tagasimaksetingimused, kuid tema puhul oli aastane intressimäär 3 %. Nende kolme investeerimispanga võla nominaalväärtus pikaajaliste võlakirjade väljastamise ajal ulatus kokku 52,4 miljardi Islandi kroonini (6).

(8)

Eespool nimetatud meetmed põhinesid ettepanekutel, mille töörühm esitas oma 20. jaanuari 2009. aasta märgukirjas rahandusministrile ja mis käsitlesid finantsettevõtjatele antud tagatisega keskpanga laenude restruktureerimist. Märgukirjas tugineti teabele finantsettevõtjate ja nende laenu tagasimaksmise suutlikkuse kohta. Nimetatud märgukirja kohaselt ei olnud nimetatud finantsettevõtjad Islandi finantskrahhi tõttu võimelised keskpangale tagasi maksma kogu oma võlga. Ministri moodustatud töörühma märgukirjas tõdeti, et tol ajal oli kõigi Islandi ametiasutuste peaülesanne tagada riigi finantssüsteemi toimimine ja hoiustajate huvide kaitse. Seda ja ka muid kaalutlusi silmas pidades peeti vajalikuks võtta teatavaid meetmeid, et võimaldada ettevõtjatel oma võlad tasuda.

(9)

Islandi ametiasutuste väitel ei lähtunud intressi tingimusi ja suurust käsitlev otsus õiglasest ja tavalisest omakapitali tulu kaalutlustest, kuna ei olnud eriti tõenäoline, et kõnealused ettevõtjad suudavad oma kohustusi täielikult täita. Selle asemel seadis töörühm eesmärgiks leida selline intressimäär, mis on kõnealuste ettevõtjate jaoks küllalt kõrge, kuid mitte nii kõrge, et see muudaks võla tagasimaksmise võimatuks ning seega võtaks neilt stiimuli oma finantsid restruktureerida.

(10)

Islandi ametiasutused nägid laenu ümberarvestamisel ette ka teatavad tingimused. Tingimuste kohaselt ei tohtinud võlgnik muu hulgas maksta dividende, välja arvatud omapoolse sissemakse ulatuses, võlgnik ei tohtinud võtta kohustusi, mis oleksid suuremad kui 20 % tema omakapitalist (kapitali adekvaatsuse määr), võlgu olevate ettevõtete töötajatele tohtis maksta ainult mõõdukat preemiat ning sellised ettevõtted olid kohustatud laenuandjale oma tegevuse kohta esitama üksikasjalikud kvartaliaruanded ning nende kapitali adekvaatsuse määr ei tohtinud langeda alla 10 %. Juhul kui keskpank pidanuks võlgniku likviidsuspositsiooni vastuvõetamatuks või kui tema kapitali adekvaatsuse määr langenuks alla 10 %, võinuks laenuandja nõuda, et tagasimaksmata laenude ja intresside summa koos muude kuludega muudetaks omakapitaliks. Nende tingimuste eesmärk oli kaitsta riigi huve, suurendades tõenäosust, et kogu laenusumma makstakse kord tagasi.

(11)

Kõigi meetmete täpset kirjeldust vaata järelevalveameti otsusest nr 363/11/COL (7).

(12)

Islandi ametiasutuste kava kohaselt oli meetmetel kaks eesmärki: esiteks püüda tagada riigi huvide kaitse, maksimeerides nõuete sissenõudmise riigikassa poolt, ning teiseks anda finantsettevõtjatele mõningast tegutsemisvabadust ning võimalus oma probleemid lahendada ja raskustest üle saada.

(13)

Meetmete aluseks oli 2008. aasta lisaeelarve, mille paragrahviga 7.20 volitas Islandi parlament rahandusministrit riigikassa nimel ostma Islandi Keskpangalt talle laenude tagatiseks antud kommertspabereid ning täitma need nõuded võimalikult jätkusuutlikul viisil.

(14)

Nagu juba mainitud, oli eespool nimetatud meetmetega hõlmatud kolm ettevõtjat: Saga Capital Investment Bank hf., VBS Investment Bank hf. ja Askar Capital Investment Bank hf. Abisaajate ja nende edasise tegevuse üksikasjalikumat kirjeldust vaata järelevalveameti otsuse nr 363/11/COL punktidest 2.5 ja 2.6.

(15)

Oma otsuses nr 363/11/COL analüüsis järelevalveamet seda, kas riigikassa lühiajaliste nõuete soodsatel tingimustel pikaajaliseks laenuks muutmise meetmed on kooskõlas EMP lepingu riigiabi käsitlevate sätetega. Kuna riik oli juba varasemate meetmete kaudu andnud asjaomastele ettevõtjatele laenu (keskpanga tagatisega laenud ja väärtpaberite laenuks andmine), tuli kindlaks teha, kas kõnealused meetmed kujutasid endast riigiabi.

(16)

Seepärast analüüsis järelevalveamet kõigepealt keskpanga poolt finantsettevõtjatele antud lühiajalisi tagatisega laene. Islandi ametiasutused on rõhutanud, et kõnealused lühiajalised laenud anti tavapärase rahapoliitika ja keskpanga finantsturumeetmete raames ning tavapärase riigikassapoolse valitsemissektori võla haldamise käigus. Järelevalveamet ei vaidlusta seisukohta, et need meetmed mahuvad raha- ja valitsemissektori võla haldamise poliitika raamesse ning et need põhinevad asjakohastel eeskirjadel (8). Nimetatud meetmeid võeti asjaomaste finantsettevõtjate algatusel ja sel ajal ei andnud riik keskpangale mingeid omapoolseid tagatisi. Seetõttu asus järelevalveamet seisukohale, et keskpanga lühiajalised tagatisega laenud finantsettevõtjatele ning riigikassa lühiajaline laen ei kujuta endast riigiabi.

(17)

Seevastu riigikassa laenude ümberarvestamise lepingute suhtes järeldas järelevalveamet esialgu, et need kujutasid endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses osutati järgmistele asjaoludele:

(18)

Järelevalveamet kahtles ka selles, kas riigiabi võib pidada kokkusobivaks EMP lepinguga. Selleks et kinnitada oma väidet, et meede on lepinguga kooskõlas, osutasid Islandi ametiasutused EMP lepingu artikli 61 lõikele 3 ning järelevalveameti päästmis- ja ümberkorraldusabi suunistele. Kuid selle kohta, et meede sobib kokku artikli 61 lõike 3 punktiga b või järelevalveameti ajutiste finantskriisi ajal riigiabi andmise suunistega, ei ole Islandi ametiasutused tõendeid esitanud. Järelevalveamet rõhutas, et finantsettevõtjatele abi andmise ajutiste eeskirjade kohaselt peab abi piirduma minimaalselt vajalikuga, tooma kaasa panga pikaajalise elujõulisuse taastamise ja hõlmama kaitsemeetmeid põhjendamatute konkurentsimoonutuste ärahoidmiseks. Eelkõige on suunistes sätestatud riigipoolse rekapitaliseerimise eest asjakohase ja piisava tasu maksmine (10). Tundub aga, et riigi antud laenu tagasimaksmise tingimuste puhul ei ole neid põhimõtteid arvesse võetud. Laenude tagasimaksetähtaeg on seitse aastat, kusjuures ette on nähtud indekseerimine ja fikseeritud intressimäär 2 % aastas, mis on palju madalam kui intressi turumäär; lisaks ei ole ette nähtud intressimäära tõstmist, et stimuleerida kapitali tagastamist riigile. Seda silmas pidades järeldas järelevalveamet, et laenutingimused ei ole tema riigiabi suunistega kooskõlas.

(19)

Islandi ametiasutuste märkustega kinnitati seisukohta, et meetmed on kooskõlas EMP lepinguga. Nende arvates ei ole meetmed valikulised, sest kolme investeerimispanga olukord oli ainulaadne ja muud pangad, nagu Straumur, SPB ja SPRON, olid nendest kolmest investeerimispangast erinevas olukorras. Laenude ümberarvestamise lepingu sõlmimise ajaks olid mõned teised pangad juba minetanud võime täita oma kohustusi võlausaldajate ees, kusjuures kolme kõnealuse panga reorganiseerimiseks tuli teha nii suuri jõupingutusi, et nende pankade poolt keskpangalt võetud laenu ümberstruktureerimine oli selle kõrval pisiasi. Islandi ametiasutused väitsid ka seda, et laenude ümberarvestamise otsus tehti kooskõlas eraõigusliku võlausaldaja põhimõttega, kuna iga võlausaldaja, kes on samasuguses olukorras kui tol ajal oli Islandi riik, toimiks samamoodi.

(20)

Lisaks esitasid Islandi ametiasutused ülevaate kolme investeerimispanga praegusest olukorrast ja sündmustest, mis on toimunud pärast järelevalveameti otsuse nr 363/11/COL vastuvõtmist (11).

(21)

Võttes arvesse, et pärast otsuse nr 363/11/COL vastuvõtmist on kõik kolm abisaajat kogu majandustegevuse lõpetanud ning viidates Euroopa Komisjoni ja järelevalveameti väljakujunenud tavale seoses sarnases olukorras võetud meetmete riigiabiks liigitamise ja nende eeskirjadega kokkusobivuse hindamisega, (12) väitsid Islandi ametiasutused, et järelevalveametil ei ole põhjust menetlust jätkata.

(22)

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on sätestatud järgmine:

„Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosalistevahelist kaubandust.”

(23)

Sellest järeldub, et meetme liigitamiseks riigiabiks EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses peab see sisaldama riigi antud või riigi ressurssidest antavat toetust, andma abisaavale ettevõtjale eelise, olema selektiivne, kahjustama konkurentsi ja tõenäoliselt mõjutama lepinguosalistevahelist kaubandust.

(24)

Nagu juba varem mainitud, esitas järelevalveamet otsuses nr 363/11/COL esialgse järelduse, et meetmed, st lühiajalise laenu ümberarvestamine pikaajaliseks laenuks, vastavad EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele ja seetõttu kujutavad endast riigiabi. Lisaks ei kinnita miski väidet, et meetmed on kooskõlas EMP lepingu üldiste riigiabi sätetega ja järelevalveameti esitatud ajutiste finantskriisi ajal riigiabi andmise suunistega. Järelevalveamet ei saanud uurimise käigus teavet, mis oleks seda esialgset seisukohta muutnud. Lisaks ei olnud Islandi ametiasutused teatanud järelevalveametipoolse uurimismenetluse algatamise otsusega hõlmatud abimeetmete võtmisest enne nende meetmete rakendamist. Seega ei täitnud nad protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohast teatamiskohustust. Kõnealuseid abimeetmeid rakendati seega ebaseaduslikult. Sellest hoolimata peab järelevalveamet hindama, kas on alust jätkata selle küsimuse menetlemist.

(25)

Nagu on märgitud otsuses nr 363/11/COL, kandis Askar Capital Investment Bank hf. juba 2007. aastal märkimisväärset kahju investeeringutelt, mida ta oli teinud struktureeritud kõrge riskitasemega laenutoodetesse, mille alusvaraks olid Ameerika Ühendriikide hüpoteeklaenud. Panga raskused süvenesid veelgi 2010. aasta juunis, kui Islandi ülemkohus otsustas, et laenude välisvaluutas nomineerimine on ebaseaduslik. 14. juulil 2010 esitas pank pankrotiavalduse ning samal päeval võttis finantsjärelevalveasutus (edaspidi „finantsinspektsioon”) selle haldamise üle. Hiljem järelevalveametile laekunud teabe kohaselt on pank likvideerimisel ja igasuguse majandustegevuse lõpetanud.

(26)

Nagu märgiti ka otsuses 363/11/COL, halvenes ettevõtja VBS Investment Bank hf. finantsolukord oluliselt pärast panga ning tema võlausaldajate ja aktsionäride läbirääkimiste ebaõnnestumist. 2010. aastal lõpetasid panga võlausaldajad läbirääkimised lõplikult. 3. märtsi 2010. aasta otsusega nimetas finantsinspektsioon ametisse VBSi ajutise juhatuse ning Reykjavíki piirkonnakohtu 9. aprilli 2010. aasta otsusega algatati panga likvideerimise menetlus finantsettevõtjaid käsitleva seaduse nr 161/2002 artikli 101 alusel. Kuna pank on likvideerimisel, on tema tegevusluba tunnistatud kehtetuks.

(27)

Finantsinspektsioon tunnistas 28. septembri 2011. aasta otsusega kehtetuks Saga Capitali tegevusloa. Seejärel nõudis finantsinspektsioon Saga Capitali likvideerimismenetluse algatamist ja likvideerimiskomisjoni määramist. Islandi Kirde ringkonnakohus rahuldas 16. mai 2012. aasta otsusega finantsinspektsiooni taotluse ja otsustas, et algatada tuleb Saga Capitali likvideerimise menetlus. 14. juunil 2012 kinnitas seda otsust ka Islandi ülemkohus. Reykjavíki ringkonnakohus jättis oma 5. märtsi 2012. aasta otsusega jõusse finantsinspektsiooni otsuse tunnistada Saga Capitali tegevusluba kehtetuks. Reykjavíki ringkonnakohtu otsus on edasi kaevatud ülemkohtule. Kuna pangale finantseerimisasutusena tegutsemiseks antud tegevusluba on ära võetud, on pank lõpetanud kogu loal põhineva tegevuse.

(28)

Seetõttu on selge, et kolm kõnealust investeerimispanka on lõpetanud kogu majandustegevuse, nende tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, nad on likvideerimisel ja nende vara suhtes nõuete esitamise tähtaeg on möödas (13). Kui investeerimispankadele olekski abi antud, puuduks sellel edasine konkurentsi moonutav mõju, ja kui tegemist oleks olnud ebaseadusliku abiga, ei oleks seda enam võimalik tagasi nõuda. Sellistel tingimustel ei oleks järelevalveameti otsusel kõnealuste meetmete abina klassifitseerimise ja nende EMP lepinguga kokkusobivuse kohta praktilist mõju (14).

(29)

Seetõttu ei ole enam mõtet jätkata ametlikku uurimismenetlust vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 2,