15.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 144/169

(1)

Pärast 2008. aasta oktoobris toimunud mitteametlikku kirjavahetust ja seaduse nr 125/2008 (rahandusturgude erakorralises jms olukorras riigikassa väljamaksete tegemise lubamise kohta) (edaspidi „erakorraliste olukordade seadus”) heakskiitmist 6. oktoobril 2008 Islandi parlamendis (Althingi), millega anti Islandi riigile ulatuslikud volitused pangandussektorisse sekkumiseks, saatis järelevalveameti direktor Islandi ametiasutustele kirja (10. oktoobril 2008), milles palus teavitada järelevalveametit erakorraliste olukordade seaduse alusel võetud meetmetest. Sellele järgnes korrapärane suhtlemine ja kirjavahetus, sealhulgas järelevalveameti 18. juuni 2009. aasta kiri, milles juhiti Islandi ametiasutuste tähelepanu vajadusele teatada mis tahes riigiabimeetmetest. Samuti juhiti tähelepanu protokolli nr 3 artiklis 3 sätestatud piirangute peatamise klauslile. Pärast edasist kirjavahetust ja kohtumisi teatasid Islandi ametiasutused 20. septembril 2010 tõepoolest tagasiulatuvalt riigiabist seoses (endise) ettevõtja Kaupthing Bank hf tegevuse teatavas ulatuses taastamisega ning ettevõtja New Kaupthing Bank (alates 21. novembrist 2009 uue nimega Arion Bank hf) asutamise ja kapitaliseerimisega.

(2)

15. detsembri 2010. aasta kirjaga (2) teavitas järelevalveamet Islandi ametiasutusi oma otsusest algatada seoses Islandi riigi võetud riigiabimeetmetega (endise) ettevõtja Kaupthing Bank hf tegevuse teatavas ulatuses taastamiseks ning ettevõtja New Kaupthing Bank (uue nimega Arion Bank hf) asutamiseks ja kapitaliseerimiseks ametlik uurimismenetlus vastavalt protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 2 (3). Samuti nõudis järelevalveamet ettevõtja Arion Bank üksikasjaliku restruktureerimiskava esitamist kuue kuu jooksul.

(3)

24. märtsi 2011. aasta kirjaga (4) laekus järelevalveametisse üks huvitatud isikute märkus, mis oli esitatud Islandi ametiasutustele 25. mail 2011. Islandi ametiasutused ei vastanud märkusele.

(4)

31. märtsi 2011. aasta kirjaga esitasid Islandi ametiasutused Arion Banki restruktureerimiskava. 30. aprillil 2012 saadeti e-postiga ajakohastatud restruktureerimiskava.

(5)

11. juuli 2011. aasta ja 13. veebruari 2012. aasta kirjadega palus järelevalveamet restruktureerimiskava käsitlevat teavet. Islandi ametiasutuste vastused teabepäringutele laekusid 26. oktoobril 2011, 16. aprillil 2012, 20. aprillil 2012, 21. mail 2012 ja 6. juulil 2012. 3. juulil 2012 esitati Islandi ametiasutuste ja Arion Banki võetud kohustusi kajastavad lõppdokumendid (5).

(6)

Lisaks kohtusid järelevalveameti esindajad Islandi ametiasutuste ja Arion Banki esindajatega 7. juunil 2011 ja 27.–28. veebruaril 2012.

(7)

Käesolevas jaotises kirjeldab järelevalveamet sündmusi, asjaolusid ning majanduslikke, poliitilisi ja regulatiivseid tegureid, mis põhjustasid Islandi finantssüsteemi kokkuvarisemise ja ümberkorraldamise alates 2008. aasta oktoobrist praeguseni, et peegeldada olukorda, mis on vaadeldavate abimeetmete hindamisel aluseks võetud. Enne seda meenutatakse ettevõtja Kaupthing Bank jagunemist kronoloogilises järjekorras.

(8)

2008. aasta septembris tabasid mitut suurt finantsinstitutsiooni tõsised raskused. Ülemaailmse finantsturu ebastabiilsuse tõttu tekkisid lühiajaliste laenude refinantseerimisel ja hoiuste massilise väljavõtmise tulemusel raskused kolmel Islandi suurimal kommertspangal, kes olid eelnevatel aastatel just kogenud enneolematut kasvu. 15. septembril esitas pankrotikaitse avalduse Lehman Brothers ning samal päeval teatati, et Bank of Americal on kavas võtta üle ettevõtja Merrill Lynch. Lisaks räägiti Lloyds TSB kavatsusest võtta üle üks Ühendkuningriigi suurimatest pankadest HBOS.

(9)

Islandi finantssektori probleemid avaldusid selgemalt 29. septembril 2008, kui Islandi valitsus teatas kokkuleppe saavutamisest ettevõtjaga Glitnir Bank, mille tulemusel oli kavas teha omakapitaliinvesteeringuna 600 miljoni euro suurune rahasüst 75 % osaluse eest aktsiakapitalis. Valitsuse kavandatud ettevõtja Glitnir Bank ülevõtmine ei suutnud turgude usaldust siiski taastada ning see heideti kõrvale. Kolme kommertspanga aktsiate hinnad langesid järsult ning reitinguagentuurid alandasid nende krediidireitinguid.

(10)

Hoiuste väljavõtmine Landsbanki ja Kaupthingi välisfiliaalidest kasvas järsult, Islandis asuvatest filiaalidest võeti samuti massiliselt sularaha välja. Oktoobri esimesel nädalavahetusel oli selge, et suurtes raskustes on veel üks kolmest suurpangast, Landsbanki. 7. oktoobril 2008 võttis finantsjärelevalveamet üle ettevõtjate Glitnir Bank ja Landsbanki tegevuse. Mõnda aega loodeti, et Kaupthing Bank pääseb sellisest saatusest ja 6. oktoobril 2008 andis Islandi keskpank Kaupthingile laenu summas 500 miljonit eurot tagatise vastu Kaupthingi Taani tütarettevõttes FIH Erhvervsbanken. Ettevõtja Kaupthing Bank laenulepingud ja väärtpaberid sisaldasid siiski klauslit, milles sätestati, et kui mõnel panga suurtütarettevõtjatest tekivad makseviivitused, tõlgendatakse seda kui ettevõtja Kaupthing Bank makseviivitust, mis võib tingida panga laenude sissenõudmise. 8. oktoobril 2008 peatasid Ühendkuningriigi ametiasutused Suurbritannias tegutseva Kaupthingi tütarettevõtja Kaupthing Singer & Friedlander (KSF) maksed. Järgmisel päeval võttis finantsjärelevalveamet erakorraliste olukordade seadusele tuginedes panga oma kontrolli alla.

(11)

Arion Bankile riigiabi andmist käsitlevas teatises märkisid Islandi ametiasutused, et Islandi panganduskrahhi ning riigi sekkumise põhjuseid on väga üksikasjalikult kirjeldatud aruandes, mille koostas Islandi parlamendi poolt kolme suurpanga kokkuvarisemise põhjustanud protsesside uurimiseks ja analüüsimiseks loodud eriuurimiskomisjon (6). Allpool esitab järelevalveamet kokkuvõtte kõnealuse komisjoni järeldustest eelkõige Kaupthing Banki kokkuvarisemise põhjustanud asjaolude kohta. Teave pärineb eriuurimiskomisjoni aruande 2. (kommenteeritud kokkuvõte) ja 21. peatükist (Islandi pankade kokkuvarisemise põhjused — vastutus, vead ja hooletus).

(12)

2007. aastal alanud finantsturgude üldine likviidsuse langus viis lõpuks kolme Islandi suurpanga kokkuvarisemiseni, kuna nende majandustegevus hakkas järjest enam sõltuma vahendite hankimisest rahvusvahelistelt turgudelt. Islandi pankade pankrotistumise põhjused olid keerukad ja neid oli palju. Eriuurimiskomisjon uuris suurpankade kokkuvarisemise põhjuseid, kusjuures märkimisväärne on asjaolu, et enamik järeldusi kehtivad kõigi kolme panga suhtes ja paljud neist on üksteisega seotud. Allpool antakse lühiülevaade pankade tegevusest, mis viis kokkuvarisemiseni.

(13)

Eriuurimiskomisjoni järelduste kohaselt suurendasid pangad kokkuvarisemisele eelnenud aastatel oma bilanssi ja laenuportfelle suuremas ulatuses, kui nende tegevus- ja juhtimissuutlikkus võimaldasid. Kolme panga vara suurenes hüppeliselt — kui 2003. aastal oli see kokku 1,4 triljonit Islandi krooni, (7) siis 2008. aasta teises kvartalis 14,4 triljonit Islandi krooni. Kolme panga kasvu juures mängis põhiosa välismaistele isikutele laenamine, mis kasvas märkimisväärselt 2007. aastal (8) ning eriti pärast rahvusvahelise likviidsuskriisi tekkimist. Sellest järeldas eriuurimiskomisjon, et laenukasv oli tingitud laenu andmisest ettevõtjatele, kellele keelduti mujal laenu andmast. Samuti märgiti aruandes, et oma olemuselt riskantsem investeerimispangandus saavutas pankade tegevuses järjest suurema osakaalu ning kasv suurendas probleeme veelgi.

(14)

Pankade kasvu lihtsustas olulisel määral juurdepääs rahvusvahelistele finantsturgudele, heade krediidireitingute ärakasutamine ning juurdepääs Euroopa turgudele EMP lepingu alusel. 2005. aastal laenasid Islandi pangad välismaistelt võlakirjaturgudelt suhteliselt soodsatel tingimustel 14 miljardit eurot. Kui juurdepääs Euroopa võlakirjaturgudele ahenes, hakkasid pangad rahastama oma tegevust Ameerika Ühendriikide turgude abil, kusjuures Islandi võlaväärtpaberid moodustasid tagatisega võlakohustuste paketi. Kokkuvarisemise eelsel ajal muutusid pangad üha sõltuvamaks lühiajalistest laenudest, mis tõid kaasa väga suured ja (eriuurimiskomisjoni arvamuse kohaselt) prognoositavad refinantseerimisriskid.

(15)

Kõigi Islandi suurpankade puhul kuulusid suurimate võlglaste hulka põhiomanikud (9). Eriuurimiskomisjoni arvamuse kohaselt oli osal aktsionäridel kui panga omanikel ebaharilikult lihtne juurdepääs laenamisele. Ettevõtja Kaupthing Bank suurim aktsionär oli Exista hf., kellele kuulus veidi üle 20 % panga aktsiakapitalist. Exista oli ka panga üks suurimaid võlgnikke. Ajavahemikus 2005–2008 kasvasid ettevõtja Kaupthing laenud Existale ja seotud isikutele (10) hüppeliselt 400–500 miljonilt eurolt 1400–1700 miljonile eurole ning ajavahemikus 2007–2008 oli laenude maht pea sama suur kui panga kapitalibaas. Järjest suurem laenamine põhiaktsionäridele toimus hoolimata Kaupthingil tekkima hakkavatest likviidsus- ja refinantseerimisprobleemidest. Seotud isikutele laenati sageli ilma igasuguste tagatisteta (11). Kaupthing Banki varahaldusettevõtjatest suurim oli Kaupthingi rahaturufond, mis investeeris 2007. aastal väga olulisel määral Exista emiteeritud võlakirjadesse. Aasta lõpus kuulus asjaomasele fondile väärtpabereid 14 miljardi Islandi krooni eest. See moodustas umbes 20 % fondi selleaegsest koguvarast. Robert Tchenguiz omas aktsiaid ettevõtjates Kaupthing Bank ja Exista ning samal ajal kuulus Exista juhatusse. Asjaomane isik sai olulisel määral laenuvahendeid ka ettevõtjatelt Kaupthing Bank Iceland, Kaupthing Bank Luxembourg ja Kaupthing Singer & Friedlander (KSF). Kokku moodustasid Robert Tchenguizile ja seotud isikutele ettevõtja Kaupthing Bank emaettevõtja poolt panga kokkuvarisemise ajal antud laenuvahendid kokku ligikaudu kaks miljardit eurot (12).

(16)

Põhiaktsionäride suhtes võetud ebaharilikult suur risk oli eriuurimiskomisjoni arvates tingitud asjaolust, et pankade varaportfellid ei olnud piisavalt hajutatud. Eriuurimiskomisjoni kohaselt tõlgendati liiga suurt riski käsitlevaid ELi eeskirju eeskätt seoses aktsionäridega kitsalt ning pangad püüdsid eeskirju eirata.

(17)

Kuigi Kaupthingi ja Islandi kahe teise suurpanga deklareeritud omavahendite suhtarv oli endiselt veidi kõrgem kui kohustuslik miinimum, ei kajastanud omavahendite suhtarvud eriuurimiskomisjoni arvates täpselt pankade finantsvõimekust. See oli tingitud pankade omaaktsiate riskipositsioonist seoses põhitagatiste ja aktsiate tähtajalepingutega. Eriuurimiskomisjoni viidatud „omavahendite väike osakaal” (13) väljendus ettevõtjate endi rahastatavas osakapitalis, mis moodustas rohkem kui 25 % pankade regulatiivsest kapitalist (või rohkem kui 50 % kapitali põhikomponendist — aktsionäride vähem immateriaalsest põhivarast). Sellele lisandusid probleemid, mis olid tingitud pankade kahjuriskist seoses osalusega üksteise kapitalis. 2008. aasta keskpaigaks moodustas pankade omaaktsiate otserahastamine ning kahe muu panga aktsiate vastastikune rahastamine ligikaudu 400 miljardit Islandi krooni ehk umbes 70 % kapitali põhikomponendist. Eriuurimiskomisjoni järgi toimus aktsiakapitali rahastamine süsteemist endast laenamise läbi ulatuses, mis ohustas süsteemi stabiilsust. Kuna väga suur osa omaaktsiatest oli antud laenutagatisteks, siis aktsiahindade langemise järel langes ka pankade laenuportfellide kvaliteet. See mõjutas pankade tulemuslikkust ja tekitas veelgi suurema surve nende aktsiahindade langemiseks. Eriuurimiskomisjon eeldas oma käsutuses oleva teabe alusel, et vastukaaluks püüdsid pangad tekitada kunstlikult suurt nõudlust iseenda aktsiate järele.

(18)

2001. aastal oli kolme suurpanga bilanss kokku sama suur kui Islandi aastane SKP. 2007. aasta lõpuks olid pangad rahvusvahelised ning nende vara võrdus üheksakordse Islandi SKPga. Eriuurimiskomisjoni aruande kohaselt leidsid vaatlejad 2006. aastal, et pangandussüsteem oli ületanud Islandi keskpanga finantsvõimekuse ning kahtlesid, kas keskpank on suuteline täitma viimase instantsi laenaja rolli. 2007. aasta lõpuks olid Islandi lühiajalised võlad (peamiselt pankade rahastamiseks) 15 korda suuremad kui välisvaluutareservid, kolmes pangas olevad välishoiused aga välisvaluutareservidest kaheksa korda suuremad. Hoiustajate ja investorite tagatisfondis oli võrreldes tagatavate pangahoiustega minimaalselt vahendeid. Eriuurimiskomisjoni arvamusel põhjustasid nimetatud asjaolud massilise raha väljavõtmise Islandi pankadest.

(19)

Eriuurimiskomisjoni kohaselt jäi Islandi pädevatel järelevalveasutustel puudu usaldusväärsusest, mida oleks olnud vaja viimase instantsi laenaja vahendite ebapiisavuse tagajärjel. Aruande kohaselt puudusid Islandi finantsjärelevalveametil ja keskpangal ekspertteadmised ja kogemus pankade tegevuse reguleerimiseks keerulises majanduslikus olukorras, kuid nimetatud asutused oleksid võinud võtta meetmeid pankade võetavate riskide vähendamiseks. Finantsjärelevalveamet ei kasvanud näiteks pankadega samaväärselt ning reguleerija jäi oma töös pangatehingute kiirest arengutempost maha. Aruandes kritiseeritakse ka Islandi valitsust, kes oleks pidanud võtma meetmeid pankade võimaliku mõju suhtes majandusele, vähendades nende suurust või nõudes ühe või mitme panga peakontori ümbersuunamist välisriiki (14).

(20)

Eriuurimiskomisjoni aruandes viidatakse üldisematele sündmustele Islandi majanduses, mis samuti mõjutasid pankade kiiret kasvutempot ning soodustasid tasakaalu kadumist ühelt poolt finantsteenuste sektori ulatuslikkuse ja mõju ning teiselt poolt ülejäänud majanduse vahel. Selles märgiti, et valitsuspoliitika (eelkõige maksupoliitika) aitas väga tõenäoliselt ülelaienemisele ja tasakaalu kadumisele kaasa ning et Islandi keskpanga rahapoliitika ei olnud piisavalt piirav. Aruandes märgitakse ühtlasi, et eluasemerahastamisfondi laenueeskirjade leevendamine oli üks suurimaid vigu, mida tehti raha- ja maksujuhtimises panganduskrahhi eelsel ajal (15). Selles kritiseeritakse ka asjaolu, et pankadel oli väga kerge saada laenu Islandi keskpangalt, kelle lühiajaliste tagatisega laenude maht kasvas 30 miljardilt Islandi kroonilt 2005. aasta sügisel 500 miljardile Islandi kroonile 2008. aasta oktoobri alguses.

(21)

Aruandes on märgitud, et 2006. aastal oli Islandi krooni väärtus mittejätkusuutlikult kõrge, jooksevkonto puudujääk rohkem kui 16 % SKPst ning kohustused seoses välisvaluutaga miinus vara võrdus ligikaudu kogu aastase SKPga. Seega olid olemas kõik eeldused finantskriisi puhkemiseks. 2007. aasta lõpus oli Islandi kroon languses ning krediidiriski vahetustehingud Islandi ja pankade suhtes kasvasid hüppeliselt.

(22)

Pärast kolme suurima kommertspanga (sealhulgas Kaupthing) kokkuvarisemist 2008. aasta oktoobris olid Islandi ametiasutused ennetundmatu probleemi ees — kuidas tagada pangatehingute järjepidevus Islandil (16). Islandi valitsuse poliitika on sätestatud peamiselt erakorraliste olukordade seadusega, mille Islandi parlament 6. oktoobril 2008 vastu võttis (17). Nimetatud seadusega anti finantsjärelevalveametile märkimisväärsed volitused võtta kontrolli alla finantsasutuste tegevus ning vajaduse korral võõrandada nende varad ja kohustused. Rahandusministeerium andis rahandusministrile loa riigikassa väljamaksete tegemiseks uute finantsasutuste asutamise eesmärgil. Lisaks oli kavas eelistada finantsasutuste pankrotimenetluses hoiuste väljamaksmist muudele nõuetele. Valitsus teatas, et riigi kommerts- ja hoiupankades ning nende Islandi filiaalides olevatele hoiustele tagatakse täielik kaitse.

(23)

Poliitilised prioriteedid olid esialgu kodumaise panganduse põhifunktsioonide, maksete ja arvelduste tagamine. Kriisi puhkemise järgsetel nädalatel koostas Islandi valitsus koostöös Rahvusvahelise Valuutafondiga (edaspidi „IMF”) majanduskava, mis päädis Islandi poolt IMFilt taotletud kaheaastase tugilaenu heakskiitmisega 20. novembril 2008. IMFilt saadud laenusumma oli 2,1 miljardit USA dollarit ning see oli mõeldud Islandi valuutareservide suurendamiseks. Põhjamaadest ja teatavatelt kaubanduspartneritelt võeti täiendavaid laene kokku summas 3 miljardit USA dollarit. IMFi laenust muudeti kohe kättesaadavaks 827 miljonit USA dollarit, kusjuures ülejäänud laenusumma maksti välja kaheksas võrdses osas vastavalt majanduskava kvartalipõhisele ülevaatamisele.

(24)

IMFiga koostatud majanduskava näol oli tegemist laiapõhjalise stabiliseerimiskavaga, milles keskenduti kolmele järgmisele põhieesmärgile. Esiteks Islandi krooni stabiilsuse ja usaldusväärsuse taastamine, et pidurdada kriisi halba mõju majandusele. Meetmed hõlmasid kapitali kontrollimist, eesmärgiga takistada kapitali väljavoolu. Teiseks sisaldas kava laiapõhjalist strateegiat pankade restruktureerimiseks, mille põhieesmärk oli elujõulise finantssüsteemi taastamine Islandil ning riigi rahvusvaheliste finantssuhete säilitamine. Kõrvaleesmärgid olid tagada pankade vara õiglane hindamine, maksimeerida vara sissenõudmist ja tugevdada järelevalvetegevust. Kolmandaks oli kava eesmärk tagada jätkusuutlik riigi rahandus, piirates pankrotistunud pankade kahjumite ühiskonna õlule lükkamist ning rakendades eelarve konsolideerimise kava keskmises perspektiivis.

(25)

Islandi ametiasutused on rõhutanud, et erakordse olukorra tõttu, mille põhjustas pangandussüsteemi suurus riigikassa finantssuutlikkuse küündimatuse valguses, olid võimalikud poliitilised valikud piiratud. Seetõttu olid lahendused paljuski erinevad teiste riikide valitsuste meetmetest, kelle finantsstabiilsus oli ohus.

(26)

Erakorraliste olukordade seadusest lähtuvalt jagati kolm suurt kommertspanka Glitnir Bank, Landsbanki Íslands ja Kaupthing Bank „endisteks” ja „uuteks” pankadeks. Rahandusminister asutas kolm piiratud vastutusega äriühingut, mis võtsid üle endiste pankade riigisisesed tehingud ning nimetasid ametisse nende juhatused. Finantsjärelevalveamet võttis endised pangad üle, kandis peamiselt nende riigisisesed varad ja kohustused (hoiused) üle uutele pankadele, kes jätkasid pangatehinguid Islandil, samas kui endised pangad läksid vastavate kriisilahenduskomisjonide järelevalve alla (18). Välismaine vara ja kohustused paigutati peamiselt endistesse pankadesse, mille suhtes kohaldati hiljem likvideerimismenetlust ja kõigi välistehingute võimalikku lõpetamist (19).

(27)

14. novembril 2008 kolme uue panga kohta koostatud algbilansi kohaselt moodustas pankade koguvara kokku 2 886 miljardit Islandi krooni, sealhulgas riigi eraldatav omakapital 385 miljardit Islandi krooni. Uute pankade poolt endiste pankade kasuks emiteeritavate võlakirjade hulka prognoositi 1 153 miljardile Islandi kroonile. See oli mõeldud ülemääraste kohustuste eest üle kantud vara hüvitamiseks. Finantsjärelevalveamet määras ülekantud varade ja kohustuste hindamist teostama ettevõtja Deloitte LLP. Protsessi käigus ilmnes, et sõltumatu hindamise tulemus ei kajasta ülekantud puhasvara fikseeritud väärtusi, vaid teatavate varaliikide väärtusi. Ühtlasi väljendasid pankade võlausaldajad hindamisprotsessi suhtes rahulolematust — leiti, et see ei ole erapooletu ning et võlausaldajatel on võimatu oma huve kaitsta. Nimetatud probleemide tõttu muudeti endiste ja uute pankade arvepidamiste vastastikuse kooskõlastamise strateegiat, st sõltumatu eksperdi teostatud hindamise asemel püüdsid pooled saavutada ülekantud puhasvara väärtuse suhtes kokkulepped läbirääkimiste teel.

(28)

Oli selge, et pooltel oli raske saavutada hindamise suhtes kokkuleppeid, kuna oli palju oletusi ja eeldusi, milles pooled üksteisega nõus ei olnud. Riik püüdis saavutada kokkuleppeid baashindamistest lähtuvalt, mis panid tugeva aluse uute pankade algkapitalile. Baashindamisest üle jääva vara hinnaväärtust sooviti võlausaldajatele välja maksta teatavatel tingimustel konverteeritavate võlakirjade vormis või pankade osakapitali väärtust tõstes. Nimelt oli läbirääkimiste käigus selgunud, et nii Glitniri kui ka Kaupthingi kriisilahenduskomisjonid ja enamik võlausaldajaid võivad olla huvitatud hoiustamisest uutes pankades, mis võimaldaks neil saada kasu üle kantud vara väärtuse võimalikust kasvust.

(29)

20. juulil 2009 avalikustati kolme uue panga täielik kapitaliseerimine ja endiste pankade võlausaldajatega saavutatud kokkulepete sisu. Valitsus kui kolme uue panga ainuomanik sõlmis endiste pankade kriisilahenduskomisjonidega vastastikuse mõistmise memorandumi selle kohta, millised on uutesse pankadesse puhasvara ülekandmise eest arvestatavad hüvitised ja kuidas toimub nende väljamaksmine. Mis puutub kahte uude panka — Íslandsbanki ja Arion Bank — hõlmas see tingimuslike kokkulepete sõlmimist endiste pankadega, mille kohaselt pidid viimased osalema suures osas uute pankade aktsiakapitalis.

(30)

Nimetatud esialgsete kokkulepete põhjal otsustasid endiste pankade kriisilahenduskomisjonid 2009. aasta oktoobris (Glitnir) ja 2009. aasta detsembris (Kaupthing Bank ja Landsbanki Islands) viia ellu läbirääkimiste käigus tehtud valikud ning osaleda uute pankade aktsiakapitalis. 18. detsembril 2009 teatas valitsus pankade restruktureerimise lõpuleviimisest ning kokkulepete saavutamisest ühelt poolt Islandi valitsuse ja uute pankade ning teiselt poolt Glitnir Banki, Landsbanki Íslands ja Kaupthing Banki kriisilahenduskomisjoni (kes esindas võlausaldajaid) vahel seoses endistest pankadest uutesse üle kantud varaga ja uute pankade täieliku rahastamisega,

(31)

Selgus, et riigikassa panust uute pankade omakapitali oli märkimisväärselt vähendatud — algselt kavandatud 385 miljardilt Islandi kroonilt 135 miljardile Islandi kroonile osakapitalina ning kahe puhul kolmest pangast (Íslandsbanki ja Arion Bank) teise taseme omavahenditena (55 miljardit Islandi krooni) allutatud laenude kujul kokku 190 miljardit Islandi krooni. Lisaks eraldati riigikassast Íslandsbankile ja Arion Bankile teatavaid likviidsusvahendeid. Endistest pankadest pärit osakapital moodustas kokku ligikaudu 156 miljardit Islandi krooni. Uued pangad olid seega kapitaliseeritud kokku umbes 346 miljardi Islandi krooniga. Seega vähendati kokkulepete alusel riigi täielikku osalust kolmes pangas umbes 5 %-le ettevõtjas Íslandsbanki, 13 %-le ettevõtjas Arion Bank ja 81 %-le ettevõtjas Landsbankinn.

(32)

Olgugi et kahe puhul kolmest pangast võtsid osaluse üle endiste pankade võlausaldajad ning see tähendas põhiprobleemide lahendamist finantssektori taastamise juures ning tugevama regulatiivse kapitali rajamist uutes pankades, esines endiselt arvukaid puudusi, mis vajasid likvideerimist. Alates 2009. aastast on pangad keskendunud peamiselt oma siseküsimustele — määratlenud tegevuse üldstrateegia ning teinud eeskätt ümberkorraldusi oma laenuportfellides, mis kujutavad suurimat riskitegurit tegevuse ja pikaaegse elujõulisuse jaoks. Ümberkorraldamisprotsess oli keerukas seoses mitmete raskendavate asjaoludega, näiteks ülemkohtu otsus välisvaluutasse indekseeritud, kuid Islandi kroonides antud laenude ebaseaduslikkuse kohta. Arion Banki restruktureerimise küsimust käsitletakse allpool.

(33)

Pangandussüsteemi kokkuvarisemisele 2008. aasta oktoobris järgnes suur majanduslik ebastabiilsus. Islandi finantssüsteemi raskustega kaasnes usalduse kadumine riigi omavääringu suhtes. Islandi krooni väärtus langes 2008. aasta esimeses kvartalis järsult, seejärel taas sama aasta sügisel, seega enne ja pärast kolme kommertspanga kokkuvarisemist. Hoolimata 2008. aasta sügisel kehtestatud kapitalikontrollidest oli krooni kurss terve 2009. aasta jooksul volatiilne (20). Kriis viis Islandi majanduse tõsisesse langusesse ning SKP kahanes 2009. aastal 6,8 ja 2010. aastal 4 % võrra.

(34)

Majanduskriisi tagajärgede seas oli tööpuuduse äkiline kasv (kui 2008. aastal oli tööpuuduse määr 1,6 %, siis 2009. aastal 8 %), kiirelt tõusev inflatsioon ja reaalsissetulekute langus. Lisaks kasvas järsult äriühingute ja kodumajapidamiste võlakoormus ja viivislaenude osakaal pankade laenuportfellides, samuti rahalistes raskustes olevate ettevõtjate ülevõtmine uute pankade poolt. Samal ajal tõi pangandussüsteemi restruktureerimise suur eelarvekulu kaasa hüppelise eelarvepuudujäägi kasvu ja valitsemissektori võla kerkimise.

(35)

Islandi statistikaameti esialgsetest andmetest sügava majanduslanguse kohta nähtub, et 2011. aasta esimesel poolaastal ja kogu aasta jooksul toimus pööre paremuse suunas, kui SKP kasvas võrreldes eelnenud aastaga 3,1 %.

(36)

2011. aasta majanduskasv toimus peamiselt tänu sisenõudluse kasvule, eeskätt tarbimise 4 %-lisele kasvule majapidamissektoris. Seda toetas töötasude ja sotsiaaltoetuste kasv ning teatavad poliitilised algatused kodumajapidamiste võlakoormuse vähendamiseks, sealhulgas ajutised intressitoetused, laenumaksete külmutamine ja erasektori pensionihoiuste varajane hüvitamine. 2011. aastat kajastava esialgse statistika kohaselt tõusid veidi ka investeeringud, olgugi et väga madalalt tasemelt (21). Avaliku sektori tarbimine on viimase kolme aasta jooksul jäänud murettekitavale tasemele.

(37)

Üldine makromajandusstatistika varjab aga olulisemat ebavõrdsust sektorite vahel. Lisaks finantssektori kokkuvarisemisele kuivas kokku ehitussektor ning paljud muud kodumaised tootmissektorid ja teenused. Teatavates ekspordivaldkondades toimus see-eest tõus. Tänu Islandi krooni madalale vahetuskursile ning kala- ja alumiiniumtoodete suhteliselt stabiilsele hinnale välisvaluutas tõusis pärast majanduskriisi puhkemist eksporditulu, seda ka turismi ja teenuste ekspordi osas. Samal ajal langes import järsult ja see tekitas 2010. aastal ajutise kaubandusbilansi (22) ülejäägi umbes 10 % SKPst. Sisenõudluse kasvu tulemusel 2011. aastal aga import taas kasvas ning üldine kaubandusbilansi ülejääk oli siis 8,2 % SKPst.

(38)

Islandi statistikaamet prognoosis ajavahemikuks 2012–2017 majanduse järkjärgulist elavnemist, kusjuures 2012. aastaks ennustati 2,6 % kasvu. Sama kasvumäära oodati kogu prognoositavaks ajavahemikuks. Prognoos tekitab aga mitmeid küsimusi. Kavandatud laiaulatuslikud tööstusinvesteeringud võivad veelgi venida. Islandi kaubandustingimustele võib mõjuda halvasti kestev majandussurutis kaubanduspartnerriikides, mis toob kaasa madalama kasvumäära Islandil. Arvatust aeglasem areng kodumajapidamiste ja äriühingute laenukoorma vähendamisel võib veelgi piirata sisenõudlust ja majanduskasvu perspektiivi. Kasvu võib ohustada kestev hindade ebastabiilsus, mis tuleneb kapitalikontrolli kaotamise järgsest krooni volatiilsusest.

(39)

Olles asutanud uued pangad ja analüüsinud endistest pankadest üle kantud puhasvara väärtust, teostas finantsjärelevalveamet 2009. aasta kevadel uute pankade tegevuse ja äriplaanide, finantsvõimekuse ja kapitalivajaduse kohta auditi nn tõendamisprojekti kujul. See viidi läbi rahvusvahelise juhtimiskonsultandi Oliver Wymani kaasabil.

(40)

Pärast kirjeldatud protsessi lõpuleviimist väljastas finantsjärelevalveamet pankadele tegevusloa teatavatel tingimustel. Seoses varaportfellide kvaliteediga ja arvatava eelseisva majandusliku ebakindlusega peeti vajalikuks esitada kolme panga kapitalile seadusjärgsest miinimumist suuremad nõudmised. Seepärast kehtestas finantsjärelevalveamet kolmele pangale minimaalseks kapitali adekvaatsuse määraks 16 %, seejuures oli esimese taseme omavahendite suhtarvu miinimum oli 12 %. Nõuded kehtestati vähemalt kolmeks aastaks, v.a finantsjärelevalveameti läbivaatamise korral. Määratleti ka likviidsustingimused, mille kohaselt peavad likviidsed vahendid moodustama igal ajahetkel vähemalt 20 % ning sularaha ja sularaha ekvivalendid vähemalt 5 % hoiustest. Lisaks esitati nõudmisi muudele valdkondadele, nagu laenuportfellide ümberkorraldamine, riskihindamine, ettevõtete juhtimine ja vastutus. Finantsjärelevalveamet kehtestas sarnaseid kapitalinõudeid ka muude finantsettevõtjate suhtes.

(41)

Koostöös IMFiga koostatud majanduse stabiliseerimise kavas sätestati kogu finantsteenuste reguleeriva raamistiku läbivaatamine ja järelevalve, et olla paremini kaitstud tulevaste finantskriiside eest. Valitsus tegi Soome finantsjärelevalveameti endisele peadirektorile Kaarlo Jännärile ettepaneku viia läbi kehtiva reguleeriva raamistiku ja järelevalvetegevuse hindamine. Kaarlo Jännäri soovitas muu hulgas asutada finantsjärelevalveameti juurde riiklik krediidiregister, et vähendada süsteemi krediidiriski. Ta tegi oma aruandes ka ettepaneku kehtestada karmimad eeskirjad ja tavad seoses suure riskikontsentratsiooni ja sellega seotud laenamisega ning teostada rohkem kohapealseid kontrollimisi, et saada kinnitust välisele järelevalvele ja kontrollida aruandeid eeskätt krediidi-, likviidsus- ja valuutariski kohta, Samuti soovitati vaadata läbi hoiusetagatiste süsteem ja see tõhusamaks muuta, et järgida täpselt ELi arengusuundumusi.

(42)

Seejärel esitas valitsus Islandi parlamendile seaduseelnõu, mis põhines muu hulgas Jännäri tehtud ettepanekutel ning samuti EMP lepingusse seoses 2009. aasta järgse finantstegevusega tehtud muudatustel, mis võeti vastu ja jõustusid 1. juulil 2010 (seadus nr 75/2010). Uue seadusega tehti olulisi muudatusi finantsasutusi käsitlevasse seadusesse. Hiljem tehti finantsasutusi käsitlevas seaduses veel mitmeid muid muudatusi ka seoses finantsteenuste reguleerimise ja järelevalvega. Asjaomaseid õigusakti muudatusi käsitletakse täpsemalt lisas.

(43)

Hoolimata finantssektori taastamise juures saavutatud olulistest edusammudest vaevles Island edasi 2008. aasta sügisel lahvatanud finants- ja valuutakriisi järelmõjude käes. Finantskriisi tagajärjel ilmnesid mitmesugused finantssüsteemi puudused ja vajakajäämised, millega tuleb avalikkuse usalduse taastamiseks tegeleda. On ilmne, et Island, nagu ka paljud muud finantskriisist väga tõsiselt kannatada saanud riigid, peab tegelema tõsiste ülesannetega seoses finantsteenuste õigus- ja tegevuskeskkonna kohandamisega selliseks, mis toetab elujõulist ja tõhusat finantssüsteemi tulevikus ja vähendab maksimaalselt süsteemsete vapustuste kordumise ohtu.

(44)

Kõige pakilisemad probleemid, millega Islandi finantsasutused praegu silmitsi seisavad, tulenevad pankade tegutsemisest kapitalikontrollide ja üldiste hoiusetagatiste varjatud tingimustes. Seega peavad pangad nüüd valmistuma tegutsemiseks avatumas keskkonnas, kuna kapitalikontrollid kaotatakse ja hoiuste tagamise skeemi puhul pöördutakse tagasi varasema korralduse juurde, mis on sätestatud vastavates ELi/EMP direktiivides (24). Islandi ametiasutused on rõhutanud, et uute eeskirjade sätestamisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik.

(45)

Veel üks oluline väljakutse on vajadus kohandada senisest enam õigus- ja reguleerivat raamistikku, et see toetaks kindlat ja tõhusat finantssüsteemi, mis oleks ka kooskõlas EMP ja rahvusvahelise õiguse arenguga (25).

(46)

Islandi ametiasutuste hiljutise teabe kohaselt (26) muutus konkurents finantsturul pärast panganduskrahhi kardinaalselt. Finantsasutuste arv on vähenenud, (27) sest mitmed hoiu- ja kommertspangad ja spetsialiseerunud laenuandjad on kas likvideeritud või ühinenud teiste ettevõtjatega. Finantsasutuste arv väheneb endiselt — kõige hilisem näide on pärit 2011. aasta märtsist, kui ühinesid Landsbankinn ja SpKef, 2011. aasta detsembris ühinesid Íslandsbanki ja Byr ning 20. juunil 2012 kiitis järelevalveamet heaks Landsbankinn ja Svarfdaelir Savings Banki ühinemise. Kuna finantsasutuste hulk üha väheneb ning suuremad pangad võtavad üle tegevuse lõpetanud pankade hoiused, toimub Islandi siseturul üha suurem koondumine. Teisalt on uute pankade üldine kohalolu EMP finantsturgudel palju kahvatum kui nende eelkäijatel (rahvusvaheliste pangatehingute sulgemise tõttu).

(47)

Teatavate allturgude kadumise või tegevusetuse tulemusel on Islandi siseturg kokku kuivanud. Aktsiaturu praktiline väljasuremine ja kapitalikontrollide kehtestamine on vähendanud tehinguid aktsia- ja valuutaturgudel ning piiranud investeerimisvõimalusi. Et majanduse rahastamine on ajalooliselt madalal tasemel ning majapidamis- ja ettevõtlussektor oluliselt mõjutatud, on laenunõudlus madal. Panganduskrahhi järgselt on pangad keskendunud siseküsimustele, oma laenuportfellide ümberkorraldamisele ja osa suurte äriklientide restruktureerimisele.

(48)

Enne finantskriisi moodustas hoiupankade turuosa hoiuste näol kokku 20–25 %. See on nüüdseks langenud 2–4 %-le. Turult lahkunud hoiu- ja kommertspankade turuosa on võtnud üle kolm suurimat kommertspanka Arion Bank, Íslandsbanki ja Landsbanki. Kokku on kolme suure panga turuosa praegu umbes 90–95 % (varem 60–75 %), kusjuures Landsbankinni turuosa on teistest veidi suurem. Lisaks kümnele piirkondlikule hoiupangale, mis moodustavad praegu kokku umbes 2–4 % turust, on ainus muu turuosaline restruktureeritud MP Bank (28) turuosaga 1–5 %.

(49)

Seega on Islandi finantsturg selgelt oligopoolne ja kolm suurimat ettevõtjat võivad koos saavutada turgu valitseva seisundi. Järelevalveamet palus esitada Islandi konkurentsiametil arvamuse Islandi konkurentsiolukorra ja võimalike parandusmeetmete kohta ning nimetatud arvamuse kohaselt esineb Islandi pangandusturul märkimisväärseid turuletuleku takistusi. See avaldab halba mõju konkurentsile. Samuti takistatakse tarbijatel panka vahetada. Islandi ametiasutused tunnistasid lisaks, et Islandi krooni, väikese ja mittekaubeldava valuutaga seotud vahetuskursi ohud on piiranud konkurentsi veelgi ja takistanud välispankadel ja -ettevõtjatel Islandi turule tulla.

(50)

Islandi konkurentsiamet keskendus hiljuti pangatehingute IT-infrastruktuuri ja pankade sellealase koostöö küsimusele. Peamiselt vaadeldakse finantsasutuste ühisomandis olevat IT-teenuse pakkujat Reiknistofa bankanna (Islandi pangaserverikeskus, RB). Asjaomane küsimus on käesoleva juhtumi hindamisel oluline ja kuulus ka teemade hulka, mida arutati järelevalveameti kohtumisel Islandi ametiasutuste ja pankadega.

(51)

Pangaserverikeskus kuulub ühiselt Islandi kolmele suurimale pangale, kahele hoiupangale, Islandi hoiupankade liidule ja kolmele suurimale maksekaardi töötlejale. Landsbankinnile kuulub 36,84 %, Íslandsbankile 29,48 % ja Arion Bankile 18,7 % pangaserverikeskuse aktsiakapitalist. Kokku kuulub kolmele kommertspangale seega 85,02 % serverikeskuse aktsiatest. Serverikeskuse kliendid on järgmised: selle omanikud, Islandi keskpank ja muud finantsasutused, samuti muud avaliku sektori asutused. Pankade koostöö on asjaomases valdkonnas väga suur, sest serverikeskus rajas Islandile kliiringu- ja arveldussüsteemi. Serverikeskus pakub ka põhilisi panganduslahendusi, mis on ühiskasutuslikud ja mida kasutab enamik Islandi panku. Lisaks haldab keskus ettevõtjatele ja üksiktarbijatele mõeldud e-arvelduse ja e-maksete süsteemi.

(52)

Islandi konkurentsiameti arvamuse kohaselt muutis 2008. aasta krahh väiksemad ja hoiupangad eriliselt haavatavaks. Väiksemate finantsettevõtjate jaoks olid nõutavad IT-teenused üliolulised, kuna neid saab pidada üheks takistuseks uute turuletulijate jaoks. IT-teenuste platvormi tagas suuremate finantsettevõtjate jaoks märkimisväärses ulatuses serverikeskus, hoiupankade ja väiksemate turuosaliste jaoks aga ettevõtja Teris. Pärast paljude väiksemate finantsettevõtjate sulgemist viimastel aastatel kaotas Teris suure osa oma sissetulekutest, mille tulemusel müüs ta 2012. aasta jaanuaris osa oma IT-lahendustest serverikeskusele. Serverikeskuse ja Terise väitel oli tehingu eesmärk muu hulgas IT-teenuse järjepidevuse tagamine väiksemate finantsettevõtjate jaoks.

(53)

Islandi konkurentsiamet on uurinud seoses serverikeskusega kahte juhtumit. Esiteks, kas asjaolu, et serverikeskus oli pankade ja serverikeskuse foorumisse kuuluvate muude finantsettevõtjate ühisomandis ja ühise koostöö objekt, tuleks vaadelda Islandi konkurentsiseaduse artiklis 10 osutatud piiravate tavade keelust üleastumisena. Teiseks uuritakse, kas Terise põhivara ost serverikeskuse poolt on kokkusobiv sama seaduse sätetega, mis käsitlevad äriühingute ühinemist. Ühelt poolt serverikeskuse ja selle omanike ning teiselt poolt Islandi konkurentsiameti kokkuleppe tulemusel lõpetati need kaks juhtumit 2012. aasta mais (29).

(54)

Lisaks eespool nimetatud vahetult Islandi finantsturuga seotud küsimustele juhtis Islandi konkurentsiamet eriliselt tähelepanu vajadusele põhjendamatute viivitusteta müüa ja restruktureerida tegutsevad äriühingud (30). Paljud tegutsevad äriühingud võeti üle pankade poolt (kes olid kõnealuste äriühingute võlausaldajad) 2008. aasta majanduskrahhi järgse ülelaenamise tõttu. Islandi konkurentsiameti kohaselt võib tekkida huvide konflikt olukorras, kus pangad pakuvad oma omanduses olevatele ettevõtjatele finantsteenuseid. Islandi konkurentsiamet on arvamusel, et otsene ja kaudne omand (31) on finantskriisi järgne levinuim ja ohtlikem konkurentsiprobleem, mis avaldab mõju pea kõigile Islandi tava- ja tööstusettevõtjatele. Islandi konkurentsiamet leiab, et ettevõtjate kiirem restruktureerimine tõhustaks konkurentsi finantsturul. Juhtumite puhul, kus panga osalusest oma äriklientide restruktureerimisel tuleb ettevõtjate ühinemisi käsitlevate riiklike sätete kohaselt teatada, on Islandi konkurentsiamet kehtestanud sageli panga osaluse suhtes tingimusi. Siiski tundub kõikehõlmava lahenduse leidmine keeruline, kuna sel valdkonnal on väga suur võimendav mõju Islandi ärisektorile.

(55)

Järelevalveametiga peetud kirjavahetuses olid kõik kolm kommertspanka (Arion Bank, Íslandsbanki ja Landsbankinn) seisukohal, et alates 2008. aasta sügisest ei ole Islandi finantsuru konkurentsitingimused muutunud sellisel olulisel määral, mis annaksid põhjust muretsemiseks. Turul valitses tõhus konkurents ning ei olnud tõendeid kolme suurima turuosalise kuritahtlikult kooskõlastatud käitumise kohta. Turu konkurentsitingimuste hindamisel on Islandi konkurentsiametil jäänud kahe silma vahele teatavad määrava tähtsusega tegurid. Välispangad on olenemata sellest, et nad ei ole kohapeal esindatud, pikka aega aktiivselt konkureerinud ja konkureerivad praegugi Islandi pankadega ärilaenude ja muude finantsteenuste pakkumises suurimatele klientidele, näiteks ekspordiga (kalandus, energiamahukas tööstus jne) või riigi ja omavalitsuse tasandiga seotud ettevõtetele.

(56)

See seisukoht on aga vastupidine Islandi ametiasutuste seisukohale järelevalveametiga peetud kirjavahetuses, nagu nähtub eespool nimetatud majandusministri aruandest Islandi parlamendile, aga ka Islandi konkurentsiameti seisukohtadele. Nagu allpool esile tuuakse, otsustas Arion Bank hoolimata mõningatest konkurentsitingimuste analüüsiga seotud kahtlustest võtta teatavad kohustused, eesmärgiga piirata asjaomaste abimeetmetega seotud konkurentsimoonutusi. Kohustused on esitatud lisas.

(57)

Nagu eespool kirjeldatud, varisesid 2008. aastal kokku Kaupthing Bank ja veel kaks suurt Islandi kommertspanka. Eesmärgiga tagada kodumaise panganduse jätkuv toimimine, võtsid Islandi ametiasutused seega mõningad meetmed, millega taastati (endise) ettevõtja Kaupthing Bank hf tegevus teatavas ulatuses ning asutati ja kapitaliseeriti New Kaupthing Bank (uue nimega Arion Bank).

(58)

Enne 2008. aasta finantskriisi oli Kaupthing Bank Islandi suurim pank. 2007. aasta lõpus oli panga bilansimaht 5 347 miljardit Islandi krooni (58,3 miljardit eurot). Kaupthing oli eeskätt Põhja-Euroopa pank, kes tegutses kolmeteistkümnes riigis. Pank pakkus terviklikke finantsteenuseid ärisektorile, institutsioonilistele investoritele ja eraisikutele, mis jagunesid viide järgmisesse ärisegmenti: äri- ja jaepangandus, kapitaliturud, riigikassa, investeerimispangandus ning varade valitsemine ja erapangandus. Lisaks tegutses pank Islandi (peakontori riik) ning väiksemas ulatuses Norra ja Rootsi jaemüügi filiaalivõrgus. Kaupthingil oli panganduslitsents Taanis, Rootsis, Luksemburgis ja Ühendkuningriigis tütarettevõtjate kaudu ning Soomes, Norras ja Mani saarel filiaalide kaudu. Kaupthingi suurimad tütarettevõtjad olid Kaupthing Singer & Friedlander (Ühendkuningriik) ja FIH Erhvervsbank (Taani), kuid lisaks oli pangal kuusteist tütarettevõtjat ja filiaali Euroopa, Põhja-Ameerika, Aasia ja Lähis-Ida riikides. 2007. aasta lõpus töötas pangas 3 334 inimest. Panga aktsiad olid noteeritud OMX Nordic Exchange'i börsil Reykjavíkis ja Stockholmis.

(59)

Kaupthingi järglane Arion Bank on Islandi pank, mis pakub universaalseid finantsteenuseid ärisektorile, institutsioonilistele investoritele ja eraisikutele. Panga eesmärk on arendada suhtepangandust, keskendudes suurettevõtjatele ja eraisikutele, kes otsivad laiaulatuslikke finantslahendusi.

(60)

Arion Bank Group koosneb emaettevõtjast ja kaheksast põhilisest tütarettevõtjast, kes moodustavad lahutamatu osa panga tegevusest (32).

(61)

Seoses laenuportfelli hiljutise ja käimasoleva ümberkorraldamisega on pank võtnud üle müügiks hoitud vara või — kui sissenõudmist ei ole viidud lõpule — ajutised tehingud. Panga sõnul on siiski võetud kohustus selline vara põhjendamatute viivitusteta maha müüa (33).

(62)

Veel on pangal suuremad osalused ettevõtjates Auðkenni (veebipanganduse turvavõtmeid haldav valdusettevõtja, 20 %) ja Reiknistofa bankanna (Islandi pangaserverikeskus, 18,05 %). Arion Bank on sulgenud või sulgemas kokku 15 ettevõtjat, milles pangal on olnud omandiõigus. Need ettevõtjad on kas likvideerimisel või ei ole neil vara või nad on lõpetanud tehingud.

(63)

Panganduse põhitooted jagunevad nelja järgmisesse kategooriasse: varade valitsemine, investeerimispangandus, äri- ja jaepangandus, mida kirjeldatakse täpsemalt allpool.

(64)

See osakond hõlmab müüki ja teenuseid, erapangandust ja institutsioonide varade valitsemist. Panga tütarettevõtja Stefnir Asset Management Company tegutseb fondivalitsemise sektoris, kusjuures Arion Banki varade valitsemise osakond on peamine fondi turustaja. Vara valitsemise osakond on Islandi juhtiv turuosaline, kellele 2011. aasta lõpu seisuga kuulus Arion Bankis ja tütarettevõtjates valitsetavaid varasid väärtuses rohkem kui 659 miljardit Islandi krooni.

(65)

Vara valitsemise osakond valitseb vara oma klientide nimel, kelle hulgas on näiteks institutsioonilised investorid, suurettevõtjad, varakad kliendid ja jaeinvestorid. Teenindatakse eri investeerimishuvidega kliente, kellele pakutakse laias valikus teenuseid. Lisaks mitmesugustele usaldusfondidele, alternatiivsetele investeerimisvõimalustele ja pensioniskeemidele pakub osakond individuaalseid varapaigutusstrateegiaid ja kontohaldusteenust. Osakond pakub ka muude juhtivate ülemaailmsete fondivalitsejate vahendeid.

(66)

Investeerimispanganduse osakond pakub mitmesuguseid teenuseid äriklientidele neljas järgmises tootekategoorias:

(67)

Osakond püüab ühendada nõustamise ja panga finantsvõimekuse, luues terviklahenduse klientide jaoks tihedas koostöös panga muude (eeskätt kapitalituru ja äripanganduse) osakondadega.

(68)

Äripanganduse osakond koosneb järgmisest seitsmest allosakonnast: ärilaenud, eriotstarbelised laenud, õigusküsimused ja dokumendid, portfelli valitsemine, äriteenused, sissenõudmine ja faktooring. Äripanganduse osakond pakub mitmesuguseid finantsteenuseid keskmise suurusega ja suurettevõtjatest äriklientidele. Osakonna põhieesmärk on hoida pikaaegseid kliendisuhteid oma klientidega ning pakkuda erilahendusi ja individuaalteenuseid.

(69)

Arion Bank leiab, et osakond on esirinnas ettevõtlussektori võlaküsimuse lahendamisel ja on saavutanud märkimisväärset edu ettevõtjate restruktureerimises. Äripanganduse sissenõudmiste osakond vastutab panga saadaolevate võlgade sissenõudmise eest, st makseraskustes olevate ettevõtjate restruktureerimise eest. Töö on edenenud hästi ja on peagi lõpule jõudmas.

(70)

Jaepangandusosakonnale kuulub 30 % turuosa Islandil. Osakonnal on kogu Islandil 24 filiaali ja rohkem kui 100 000 klienti. Filiaalid pakuvad laiaulatuslikke teenuseid, sealhulgas hoiuste ja laenu alast nõustamist, maksekaarte, pensionihoiused, kindlustust, rahalisi vahendeid ja väärtpabereid.

(71)

Filiaalivõrk jaguneb seitsmeks klastriks, millest igaühel on oma ärijuht. Iga klastri raames kapitaliseerivad väiksemad filiaalid suuremate üksuste tugevuse arvelt. Järjest enam täitevvõimu ja vastutust on suunatud filiaalidesse ehk klientidele lähemale. Panga kohaselt aitab see kooskõlastada menetlusi ja rakendada täielikult oskusteadmisi ka filiaalides. Neli ärijuhti töötab Suur-Reykjavíkis ja kolm suurtes linnapiirkondades. Struktuur on töötatud välja samas riigi osas asuvate filiaalide vaheliste sidemete tugevdamiseks.

(72)

Arion Banki arvutuste kohaselt on panga turuosa hoiuste näol (Islandi pankade ja hoiupankade aastaaruannete põhjal) [> 30] % või veidi madalam kui Landsbankinnil ([> 30 %]) ja Íslandsbankil ([> 30 %]). Muud väga väikese mõjuga turuosalised on MP Bank([< 5 %]) ja hoiupangad (kokku [< 5 %]).

(73)

Arion Banki osakaal klientidele antud laenudest on umbes [15–25] % või sarnane Íslandsbanki osakaaluga ning veidi madalam kui Landsbankinni osakaal. Suurim osakaal sel turul on eluasemerahastamisfondil ([> 25] %). Pensionifondid kokku moodustavad samuti märkimisväärse turuosa ehk [5–10] %, teiste turuosaliste osakaalud on tähtsusetud.

(74)

Arion Banki turuosa Islandi börsitehingutes, mõõdetuna 2012. aasta esimese 14 nädala käibe järgi, oli [10–20] %, samas kui kolme teise kommertspanga, Íslandsbanki, Landsbankinni ja MP Banki turuosa oli [20–25] %.

(75)

Tabelis 1 esitatud endise ja uue panga bilanssides kajastuvate põhiliste finantsandmete ligikaudsest võrdlusest nähtub suur erinevus kahe panga tehingute suuruse ja ulatuse vahel (34). Arion Banki koguvara moodustas 2009. aasta lõpus vaid 11,5 % Kaupthing Banki koguvarast 2008. aasta keskpaigas. Laenuportfell on suurim ühine varakategooria. Kaupthing Banki laenuportfelli arvestuslik väärtus 2008. aasta juuni lõpus oli 4 169 miljardit Islandi krooni, Arion Banki laenuportfell 2009. aasta lõpus 358 miljardit Islandi krooni, mis moodustab 8,6 % Kaupthingi väärtusest. Arion Banki väärtpaberihoiustes on toimunud võrreldes Kaupthing Bankiga väga suur muutus. Aktsiaid ja tuletisinstrumente on vähendatud 96–100 %. Võlakirjades on toimunud väiksem muutus, kuna Arion Banki hoitud võlakirjad moodustasid 25,7 % Kaupthing Banki osalusest.

Tabel 1

Arion Banki ja Kaupthing Banki bilansimaht miljardites Islandi kroonides

(76)

Kahe üksuse kasumiaruannetest nähtub samasugune erinevus suuruses ja ulatuses. Kui võrrelda Arion Banki näitajaid 2009. aastal ja Kaupthing Banki omi 2007.aastal, moodustas Arion Banki netointressitulu 15,2 % Kaupthingi netointressitulust, teenus- ja vahendustasu puhastulu aga 10,7 % Kaupthingi vastavast tulust. Arion Bankis (sealhulgas tütarettevõtjates) töötas 2009. aasta seisuga 1 057 inimest, Kaupthing Bankis 2007. aasta lõpu seisuga 3 334 inimest. Arioni töötajate koguarv moodustas seega 32 % Kaupthingi vastavast näitajast (35). Kui vaadelda mõlema panga tehinguid Islandil, siis vastutas Kaupthingis (välja arvatud tütarettevõtjate töötajad) 2008. aasta juuni lõpu seisuga Islandi tehingute eest 1 133 töötajat, Arion Bankis aga 2009. aasta lõpus 952 töötajat (välja arvatud tütarettevõtjate töötajad).

Tabel 2

Arion Banki ja Kaupthing Banki kasumiaruanded miljardites Islandi kroonides

(77)

Abimeetmete riiklik õiguslik alus on järgmine:

(78)

Islandi ametiasutuste sekkumist pärast Kaupthing Banki maksejõuetuks muutumist on kirjeldatud eespool ning täpsemalt menetluse algatamise otsuses. Sekkumised võib kokku võtta järgmiselt. Finantsjärelevalveamet omandas Kaupthingi üle kontrolli 9. oktoobril 2008 ning riigisisesed kohustused ja riigisisene vara (suurem osa sellest) kanti üle New Kaupthingile. Endise panga vara tuli nimetatud ülekandmise puhul hüvitada vara ja kohustuste vahe summa ulatuses. Kuna selle vahe kindlaks määramine osutus keeruliseks ja aeganõudvaks, andis riik teatava algkapitali ja võttis kohustuse anda vajaduse korral täiendavat kapitali. Seejärel riik kapitaliseeris panga, enne kui 1. detsembril 2009 saavutati lõpuks kokkulepe riigi ja endise panga vahel, mille tulemusena vähendati riigi osalust pangas 100 %-lt 13 %-le (36). Finantsjärelevalveamet käsitleb seda kuupäeva (1. detsember 2009) viieaastase restruktureerimisperioodi algusena, mis kestab kuni 1. detsembrini 2014.

(79)

Järgmises jaotises kirjeldatakse üksnes neid riigi sekkumise aspekte, mis kujutavad endast hindamiseks asjakohaseid meetmeid EMP lepingu artikli 61 alusel.

(80)

Riik andis esimese taseme omavahendeid kaks korda — esimest korda siis, kui loodi New Kaupthing, ja teist korda siis, kui riik kapitaliseeris panga täielikult (ja tagasiulatuvalt), mille järel sõlmiti endise pangaga selle võlausaldajate nimel kokkulepe, mille kohaselt riik säilitas pangas 13 % osaluse.

(81)

Pärast New Kaupthing Banki loomist 2008. aasta oktoobris andis riik uuele pangale algkapitalina sularahas 775 miljonit Islandi krooni (37) (5 miljonit eurot) ning võttis lisaks kohustuse panustada uude panka kokku kuni 75 miljardit Islandi krooni esimese taseme riskikapitalina vastutasuks kogu selle omakapitali eest. Esimene summa vastab miinimumkapitalile, mida Islandi õiguse kohaselt panga asutamiseks nõutakse. Teine summa arvutati kui 10 % panga kogu riskiga kaalutud vara tõenäolisest hulgast, mis määrati kindlaks esialgse hindamisega. Nimetatud summa jaoks ette nähtud assigneering lisati eelnevalt 2009. aasta riigieelarvesse kui valitsuse vahendite eraldis finantsturgudel erakorraliste olukordadega tegelemiseks. Selle kapitalieraldise eesmärk oli pakkuda asjakohast tagatist panga toimimisele, kuni suudetakse lahendada panga lõpliku rekapitaliseerimisega seotud probleemid, sealhulgas panga algsaldo suurus ja endisele pangale vara ülekandmise eest makstava hüvitise hindamine.

(82)

Islandi valitsus teatas 20. juulil 2009, et on sõlminud Kaupthingi kriisilahenduskomisjoniga vastastikuse mõistmise memorandumi New Kaupthing Banki (mis nimetati alates 21. novembrist 2009 ümber Arion Bankiks) esialgse kapitaliseerimise ja kahe poole vahel makstava hüvitise aluse osas. Valitsus leppis Kaupthingi kriisilahenduskomisjoniga kokku tingimuses, et võlausaldajatele tuleks kriisilahenduskomisjoni kaudu anda võimalus omandada Arion Bankis enamusosalus, et hõlbustada panga sõltumatut arengut. See tähendaks tegelikult, et endine pank annab enamuse kapitalist Arion Bankile, osana hüvitist käsitlevast kokkuleppest. Juhul kui Kaupthing Bank ei vii lõpule aktsiate märkimist Arion Bankis, säilitab valitsus täieliku omandiõiguse.

(83)

14. augustil 2009 teatas valitsus, et on võtnud kohustuse kapitaliseerida Arion Bank 72 miljardi Islandi krooniga esimese taseme omavahenditest riigivõlakirjade vormis, mis annab pangale esimese taseme põhiomavahendite suhtarvuks ligikaudu 12 %. Arion Banki kapitaliseerimine valitsuse poolt toimus 9. oktoobril 2009, hõlmates 71 225 miljoni Islandi krooni suurust rahasüsti pangale tagasiulatuvalt kuni 22. oktoobrini 2008, lisaks esialgsele sularahas antud 775 miljonile Islandi kroonile. Seega oli valitsuse kogu aktsiakapital 72 miljardit Islandi krooni. Lisaks sellele moodustas riigivõlakirjadelt kogunenud intress 9,2 miljardit Islandi krooni.

(84)

4. septembril 2009 teatas valitsus, et Arion Banki kapitaliseerimise ja hüvitise aluse osas on saavutatud lõplikud kokkulepped. Kooskõlas 20. juuli 2009. aasta esialgse vastastikuse mõistmise memorandumiga sisaldas kokkulepe peamiselt sätteid kahe alternatiivse kokkuleppe jaoks: kapitaliseerimine endise panga (võlausaldaja) omandiõiguse alusel (ühist kapitaliseerimist käsitlev kokkulepe) või kapitaliseerimine valitsuse omandiõiguse alusel (alternatiivset kapitaliseerimist käsitlev kokkulepe) (38). Endise kokkuleppe alusel oli Kaupthingi võlausaldajatel võimalus omandada (kriisilahenduskomisjoni kaudu) kontroll Arion Banki üle, märkides uut aktsiakapitali. Kuna Arion Bankile üle kantud kohustuste väärtus ületas ülekantud vara väärtuse, pidi Kaupthing maksma uue aktsiakapitali eest endise panga enda varast. Selle hüvitise summaks arvutati 38 miljardit Islandi krooni, kuid seda hinnati regulaarselt ümber konkreetse laenuportfelli tulevase tootluse alusel. Valitsusel oleks Arion Banki lihtaktsiakapitali 13 %-line vähemusosalus. Selleks et täita finantsjärelevalveameti järelevalvega seotud kinnitamise nõuet seoses täiendava 4 % teise taseme omavahenditega, panustaks ka valitsus Arion Banki kapitali allutatud laenu vormis summas 24 miljardit Islandi krooni.

(85)

1. detsembril 2009 saavutati kokkulepe ühelt poolt valitsuse ja Arion Banki ning teiselt poolt Kaupthingi kriisilahenduskomisjoni vahel Kaupthingilt uuele pangale üle kantud vara ja kohustustega seotud arvelduste osas. Samal päeval otsustas Kaupthingi kriisilahenduskomisjon kasutada ühist kapitaliseerimist käsitleva kokkuleppega ette nähtud võimalust võtta üle 87 % Arion Banki aktsiakapitalist. Valitsusele jäi ülejäänud 13 % esimese taseme omavahenditest.

(86)

Kaupthing maksis omandamise eest, kandes oma varast Arion Bankile üle 66 miljardit Islandi krooni. Selleks kasutas Kaupthing sularaha, Islandiga seotud äriklientide laene ja Islandi valitsusega seotud üksustele antud hüpoteeklaenude ja laenude portfelli. Seejärel peatati valitsuse poolne kapitaliseerimine alates 9. oktoobrist 2009 ja Arion Bank tagastas valitsusele 32,6 miljardit Islandi krooni riigivõlakirjades ning emiteeris valitsuse suhtes allutatud võlakirja summale 29,5 miljardit Islandi krooni.

(87)

Olukord muutus keeruliseks seoses 12 % esimese taseme omavahendite ja täiendava 4 % teise taseme omavahendite piisavuse nõudega, kuna riskivara ülekandmine Arion Bankile tõi kaasa panga riskiga kaalutud vara baasi suurenemise. Kuna Arion Bank rekapitaliseeriti ülekandega, mis suurendas oluliselt riskiga kaalutud vara, oli ühist kapitaliseerimist käsitleva kokkuleppe alusel vaja rohkem kapitali kui valitsuse poolse kapitaliseerimise puhul, mida rahastati üksnes riigivõlakirjadest. Valitsusele tagastatavatest vahenditest tuli esitada teise taseme omavahenditega seotud kohustuse vormis suurem hulk vahendeid kui muul juhul oleks vajalik olnud. Samal põhjusel maksis Kaupthing 87 % aktsiate eest 66 miljardit Islandi krooni esialgu ette nähtud 62,6 miljardi Islandi krooni asemel (st 87 % 72 miljardist Islandi kroonist). Valitsus maksis oma 13 % osaluse eest Arion Bankis 12,2 miljardit Islandi krooni.

(88)

Riik andis uuele pangale ka kaks allutatud laenu, et tugevdada selle omakapitali ja likviidsuspositsiooni. Välisvaluutas vääringustatud instrumendi A väärtus oli sel ajal 29,5 miljardit Islandi krooni. Laen oli kapitaliinstrumendi vormis, mis andis Arion Bankile võimaluse emiteerida tagamata allutatud võlakirju. Instrumendi B väärtus oli 6,5 miljardit Islandi krooni ning Arion Bank kasutas seda, et maksta riigile jaotamata kasumit (dividende) kuni ühist kapitaliseerimist käsitleva kokkuleppe jõustumiseni. Valitsuse antud teise taseme omavahendite instrumendid tulenesid vajadusest tagada tugev kapitalistruktuur ning vastasid finantsjärelevalveameti nõuetele.

(89)

Instrumendi A lõpptähtaeg on kümme aastat alates 30. detsembrist 2009. Instrument sisaldab olemuslikke lõpetamise stiimuleid, mis näevad ette intressimäära tõstmise viie aasta järel. Esimese viie aasta jooksul on intressimäär aastas 400 baaspunkti üle EURIBORi määra, kuid alates viiendast kuni kümnenda aastani on intressimäär 500 baaspunkti üle EURIBORi määra. Instrumendi B lõpptähtaeg on sama, välja arvatud asjaolu, et esimese kolme aasta jooksul on intressimäär aastas 300 baaspunkti üle EURIBORi määra.

(90)

Et saavutada vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi 1997. aasta direktiivile 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta (39) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivile 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta, (40)võttis Island vastu hoiuste tagamise ja investeeringute tagamise skeemide seaduse nr 98/1999 ning asutas seeläbi nn hoiustajate ja investeerijate tagatisfondi, mida rahastati igal aastal pankade osamaksetest, mis arvutati asjaomase panga kogu hoiusemahu alusel.

(91)

Nagu väitsid Islandi ametiasutused, selleks et pakkuda üldsusele täiendavat kindlustunnet seoses hoiuste turvalisusega kriisi korral, hõlmasid Islandi valitsuse pankade päästmise meetmed 2008. aasta sügisel ka riiklikes äri- ja hoiupankades olevate hoiuste täiendavat riigi poolset tagamist, mis jäi väljapoole seaduse nr 98/1999 (millega rakendatakse hoiuste tagamise direktiivi nr 94/19/EÜ ja investeeringute tagamise direktiivi nr 97/9/EÜ) reguleerimisala.

(92)

Peaministri kabinet teatas 6. oktoobri 2008. aasta avalduses, et „Islandi valitsus rõhutab, et riiklikes äri- ja hoiupankades ning nende Islandil asuvates filiaalides olevad hoiused tagatakse täielikult”. Seda teadet kordas praegu ametis oleva peaministri kabinet 2009. aasta veebruaris ja detsembris. Lisaks viidati nimetatud avaldusele eellepingus, mille Islandi valitsus saatis Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) (mis avaldati majandusministeeriumi ja IMFi veebisaidil) 7. aprillil 2010 (ning seda korrati veel 13. septembri 2010. aasta eellepingus). Eellepingus (mille allkirjastasid Islandi peaminister, rahandusminister, majandusminister ja Islandi keskpanga juhataja) on sätestatud järgmist: „Praegu võtame jätkuvalt kohustuse kaitsta hoiustajaid täielikult, kuid kui finantsstabiilsus on tagatud, kavatseme seda tagatist järk-järgult vähendada”. Lisaks sellele viidatakse 2011. aasta eelarveseaduse ettepaneku riigitagatisi käsitleva jaotise allmärkuses Islandi valitsuse avaldusele, et Islandi pankades olevatel hoiustel on riigi poolne tagatis (41).

(93)

Eespool toodut illustreerib veelgi praeguse majandusministri ja endise rahandusministri (2009–2011) Steingrímur Sigfússoni hiljutine sõnavõtt Islandi parlamendis toimunud arutelul valitsuse kulude üle seoses hoiupanga SpKef ülevõtmisega Landsbankinni poolt. Ministri väitel tuleb sellega seoses meeles pidada riigi avaldust 2008. aasta sügisel, et kõik äri- ja hoiupankades olevad hoiused on turvaliselt kaitstud. „Töö kõigis asutustes on põhinenud sellel (st avaldusel) ning kahjuks on tõde, et see (st SpKefist tulenevad maksed) on üks suurimaid arveid, mida tasub otse riik, et tagada kõigi Suðurnes'i elanike … ning kõigi SpKefi läänefjordide ning lääne ja loode piirkonna klientide hoiused. Ma ei oota, et keegi arvaks, et nende piirkondade hoiustajaid koheldakse teisiti kui teisi elanikke, seega ei olnud riigil muud valikut” (42).

(94)

Islandi valitsuse väite kohaselt kaotatakse täiendav hoiuste tagatis enne kapitalikontrollide täielikku kaotamist, mis toimub Islandi ametiasutuste teatel kavakohaselt 2013. aasta lõpus.

(95)

Arion Banki valitsuse poolne rahastamine toimus 72 miljardi Islandi krooni süstimisega repotehinguid võimaldavate riigivõlakirjadena vastutasuks panga kogu omakapitali eest. Kaupthing Banki otsus kasutada oma võimalust omandada 87 % panga aktsiatest tähendas siiski, et enamik neid võlakirju tagastati valitsusele. Kaupthing Bank kandis oma varast osa üle Arion Bankile vastutasuks omakapitali eest, mis vähendas märkimisväärselt panga repotehinguid võimaldavat vara ning ohustas panga suutlikkust täita likviidsusreservidega seotud järelevalvealaseid nõudeid. Seda silmas pidades ning võttes arvesse eespool osutatud võimaluse kasutamist Kaupthingi poolt, nõustus valitsus andma Arion Bankile täiendava likviidsusvahendi. Likviidsusvahend formuleeriti allpool kirjeldatud SPRONi vahetuslepingu pikendamisena.

(96)

Kasutades oma volitusi erakorraliste olukordade seaduse alusel, võttis finantsjärelevalveamet 21. märtsil 2009 kontrolli Reykjavik Savings Banki (SPRON) üle ning kandis enamiku selle hoiustest üle Arion Bankile. Loodi SPRONi omanduses olev äriühing SPRONi vara ja kõigi tagatisõiguste, sealhulgas hüpoteekide, tagatiste ja muude SPRONi nõuetega seotud sarnaste õiguste ülevõtmiseks. Tütarettevõtja Drómi hf võttis üle SPRONi kohustused Arion Banki ees seoses ülekantud hoiustega ning emiteeris Arion Bankile 22. juunil 2009 võlakirja summale 96,7 miljardit Islandi krooni. Kogu SPRONi vara anti võlakirjale tagatiseks, sealhulgas selle osakud Drómis. Siiski ei ole pooled suutnud seni saavutada kokkulepet võlakirjalt makstava intressi osas (43).

(97)

17. juulil 2009 allkirjastatud põhimõttelises kokkuleppes nõustus valitsus hoidma Arion Banki kaitstuna seoses SPRONi võlakirja väärtusega. Pooled leppisid lisaks kokku teha tööd selle nimel, et SPRONi võlakiri oleks Islandi keskpanga rahastamise suhtes tagatisena aktsepteeritav.

(98)

Valitsus laiendas 3. septembril 2009 Arion Bankile saadetud kirjaga SPRONi vahetuslepingu tingimusi, et need ei hõlmaks üksnes SPRONi hoiuste potentsiaalset väljavoolu, tagades pangale hoiuste ülevõtmise eest hüvitise maksmise, vaid ka finantsjärelevalveameti tingimuste täitmiseks vajalikku likviidsust. Kirjas andis valitsus lubaduse anda riigivõlakirjades kuni 75 miljardit Islandi krooni, kui Kaupthing otsustab kasutada võimalust saada Arion Banki enamusosanikuks. Muudetud vahendiga nähakse ette, et vähem soodsate tingimuste korral võib tagatiseks olla muu vara kui SPRONi võlakiri. Valitsuse kohustus formuleeriti hiljem 21. septembri 2010. aasta kokkuleppes riigivõlakirjade laenamise kohta Arion Bankile tagatisena kasutamiseks (44). Kõnealuse vahendi kehtivus lõpeb 31. detsembril 2014, mis langeb kokku SPRONi võlakirja lõpptähtajaga. Iga vahendist kasutuselevõetud summa on minimaalselt üks miljard Islandi krooni. Riigivõlakirju kasutatakse üksnes laenude tagamiseks Islandi keskpangast saadud tagatise suhtes Arion Banki jaoks likviidsuse saavutamise eesmärgil (45).

(99)

Islandi ametiasutused esitasid 31. märtsil 2011 Arion Banki restruktureerimiskava ning 26. oktoobril 2011 kõnealuse kava muudatuse. Ajakohastatud restruktureerimiskava esitati 30. aprillil 2012 koos viieaastase äriplaani ja 2012. aasta aprillis koostatud sisekapitali adekvaatsuse hindamise aruandega. Kõnealune aruanne esitati finantsjärelevalveametile 2012. aasta aprillis.

(100)

Restruktureerimiskavas käsitletakse olulisi elujõulisuse, koormuse jaotamise ja konkurentsimoonutuste piiramisega seotud küsimusi. Restruktureerimiskava kohaselt tegutseb Arion Bank üksnes Islandil ning selle eesmärk on keskenduda traditsioonilistele universaalsetele pangandusteenustele.

(101)

Islandi ametiasutused ja pank leiavad, et Arion Banki restruktureerimine tagab selle, et Arion Bank muutub uuesti heas majanduslikus seisus olevaks, hästi rahastatud pangaks, millel on usaldusväärsed kapitali suhtarvud, nii et ta saab säilitada oma rolli reaalmajandusele laenu andjana. Restruktureerimiskavas oleva teabe ja ameti küsimustele saadetud vastuste põhjal on võimalik saavutada see järgmiste meetmete abil:

(102)

Enne restruktureerimiskava üksikasjalikumat kirjeldamist on asjakohane esitada lühidalt panga seisukoht selle kohta, kuidas Arion Banki restruktureerimiskavas käsitletakse puudusi, mis aitasid kaasa Kaupthingi kokkuvarisemisele. Sellega seoses rõhutati, et kuigi Arion Banki tehingud põhinevad riigisisestel tehingutel ja Kaupthing Banki varal, on see siiski uus pank, millel on Kaupthingist erinevad ärieesmärgid ning omandiline kuuluvus, juhatus ja juhtimisstiil. Arion Banki praegune juhtkond on tegelikult väitnud, et ta ei saa spekuleerida Kaupthingi konkreetsete puuduste või kokkuvarisemise üle. Muul juhul viitab Arion Bank seoses Kaupthing Banki kokkuvarisemise põhjustega esiteks eespool toodud eriuurimiskomisjoni aruandele. Teiseks viidatakse sellele, et pärast Kaupthingi kokkuvarisemist on võetud meetmeid infrastruktuuri tugevdamiseks pärast finantsjärelevalveameti poolset riski- ja haldusjuhtimise hindamist.

(103)

Arion Banki väite kohaselt on pangas nimetatud hindamisele vastamiseks võetud meetmetest eriti asjakohased kaks projekti. Esiteks projekt, mis käsitleb suuri ja seotud riskipositsioone. On väidetud, et Kaupthingil oli formaalne arusaam seotud riskipositsioonide käsitlemisest, mis võimaldas tal anda laenu seotud pooltele rohkem kui 25 % riskikapitalist, mis on seadusjärgne ülemmäär. Selle projekti abil laiendas Arion Bank seotud poolte määratlusi ning kohaldab sellega seoses rangemaid protsesse, juhul kui Arion Banki riskijuhtimisasutusel on vaidluse korral otsuse tegemise õigus. Suurte riskikontsentratsioonide üle teostatakse ranget järelevalvet ja nende kohta antakse aru osana laenuandmise protsessist, ning juhul, kui laenu andmise tulemusel tekiks suur riskikontsentratsioon, esitatakse eriaruanne. Finantseerimisasutusi käsitlevatesse Islandi õigusaktidesse pärast kriisi tehtud muudatused on oluliselt piiranud pankade võimet laenata seotud pooltele. Omanikele või võtmetöötajatele laenamine ei tohi enam ületada 1 % riskikapitalist ning seda võib teha üksnes kvaliteetse tagatise vastu.

(104)

Teiseks kontrollitakse põhjalikumalt ristosalust ja kaudseid riskipositsioone. Kaupthing andis väidetavalt laenu oma aktsiate vastu, mis oli kindlasti riskantne ja ületas tõenäoliselt Islandi äriühingu seaduses sätestatud piirmäärasid. Islandi õigusaktidesse tehtud muudatused ei võimalda nüüd anda laenu oma aktsiate vastu ega sõlmida lepinguid, kui oma aktsiatega kaasneb risk.

(105)

Restruktureerimiskava on emaettevõtja jaoks koostatud sisekapitali adekvaatsuse hindamise raames ning selles on võetud arvesse ka tütarettevõtjatele avalduvat mõju. See põhineb real üldistel majandusprognoosidel, mis moodustavad majandusliku aluse allpool esitatud baasstsenaariumile ja stressistsenaariumidele.

(106)

Prognoosid sisaldavad järgmist.

(107)

13 riigis tegutsevast Põhja-Euroopa pangast kiirelt vaid Islandil tegutsevaks pangaks muutunud Arion Bankil oli lugematu arv nii pangasiseseid kui ka -väliseid keerulisi probleeme, mis vajasid käsitlemist ja lahendamist. Üks selliseid oli Kauphtingist Arion Banki üle kantud vara ümberhindlus. Lisaks tuli vähendada infrastruktuuri ning pank pidi kohanema uue majandusliku reaalsusega — paljude ettevõtjate, eraisikute ja majapidamiste äkiliste tõsiste raskustega oma võlgu tasuda.

(108)

Paljud uue panga probleemid olid seega vahetult seotud selle asutamise aegse ümbritseva keskkonnaga. Riigisisese vara ja kohustuste ülekandmine Kaupthingi valdusest Arion Bankile tekitas pangale teatavaid ebasoodsaid riskipositsioone. Panga tegevuse kohandamiseks uue majandusliku reaalsusega toimunud laiaulatuslike pingutuste tulemusel saavutati märkimisväärset edu panga riskipositsiooni vähendamisega kontrolli all hoitavale tasemele. Keskenduti järgmisele:

(109)

2010. aasta jooksul määrati kindlaks panga pikaajaline strateegiline suund. Arion Banki kohaselt on panga kliendiportfell liikumas kehtestatud eesmärgi — suhtepanganduse saavutamise — poole ning usutakse, et selline pangandusmudel on täielikult saavutatav.

(110)

Alates panga asutamisest on lihtsustatud selle organisatsioonilist struktuuri, (58) samuti on võetud kasutusele ühingujuhtimise tavad, millega tagatakse avatus, läbipaistvus ja suurem vastutustunne. Tõhustatud on tugiosakondade, eeskätt riskijuhtimisosakonna rolli ja funktsioone. Nimetatud osakond on sõltumatu keskosakond, kes annab aru vahetult tegevdirektorile. Tegevdirektor ja juhatus vastutavad panga riskivalmiduse kindlaksmääramise ja haldamise eest. Riskivalmidus väljendub riskipositsiooni piirmäärades ja sihtväärtustes, mille üle teostab järelevalvet riskijuhtimise osakond, kes annab oma tähelepanekute kohta korrapäraselt aru tegevdirektorile ja juhatusele.

(111)

Finantsjärelevalveamet määras Arion Banki Reykjavík Savings Banki (SPRON) kõigi hoiuste kohustuste ülevõtjaks. 2009. aasta mais omandas Arion Bank koos kogu vara ja kohustustega (nagu hoiused) Mýrasýsla Savings Banki SPM (59). Nimetatud kaks tehingut tõid pangale juurde 22 000 uut klienti, suurendamata panga olemasolevat filiaalivõrku.

(112)

22. detsembril 2011 omandas Arion Bank endise Kaupthingi Mortgages Institutional Investor Fundi KMIIF (praegu Arion Bank Mortgages Institutional Investor Fund, AMIIF) (60).

(113)

2012. aastal liitus Arion Bankiga täielikult panga omandis olev tütarettevõtja Verdis, kelle põhitegevusala oli väärtpaberite hoiustamine. […].

(114)

Nagu näha tabelist 4, on Arion Bank olnud asutamisest peale kasumlik ning panga omakapitali investeeringute tulusus jäänud vahemikku 10,5–16,7 %.

Tabel 4

Finantsülevaade 2009–2011 ning prognoos 2012–2014

(Andmed käsitlevad emaettevõtjat. Tütarettevõtjate mõju on arvestatud muu sissetulekuna. Summad on esitatud miljonites Islandi kroonides)

(115)

Ajavahemikus 2009–2011 oli kasumiaruanne väga sõltuv erakorralistest kirjetest, eeskätt laenude väärtuse muutumisest. Islandi ametiasutused on esitanud teabe endisest pangast üle võetud kõikide laenude ja diskontode kohta (61). Ülekantud laenude nimiväärtus kokku oli 1 230 miljardit Islandi krooni, arvestuslik väärtus 459 miljardit Islandi krooni. Diskonto kokku oli seega umbes 771 miljardit Islandi krooni. Võimaluse korral hinnati laenud ümber, mis viis laenude väärtuse muutumiseni, nagu on näidatud tabelis 4 (62). Järelejäänud restruktureerimisperioodiks on siiski prognoositud praktiliselt olematut laenude väärtuse muutumist. Seega ei sõltu panga kasumlikkus edaspidi enam nimetatud erakorralisest mõjurist.

(116)

Finantsjärelevalveameti poolt Arion Bankile panga tegevusloa saamise eeltingimusena kehtestatud kapitalinõuded olid 12 % esimese taseme omavahendeid ja 16 % kogukapitali (kapitali adekvaatsuse määr). Panga kapitalipoliitika on keskendunud tugeva regulatiivse kapitali säilitamisele panga arengu toetamiseks ning regulatiivse kapitali nõuetele vastamiseks ka ebastabiilsetel aegadel. Pikaajalise kapitali kavandamise puhul lähtutakse pangas praegu esimese taseme omavahendite määra puhul minimaalsest võrdlusalusest […] % ning kapitali adekvaatsuse määrast kokku […] %. Panga kapitalipositsioon on ajavahemikus 2009–2011 järk-järgult tugevnenud ning ületatud on nii finantsjärelevalveameti kapitalinõuded kui ka panga sise-eesmärgid. 2011. aasta lõpus oli panga kapitali adekvaatsuse määr 20,5 % ja esimese taseme omavahendite määr 15,7 %.

Tabel 5

Aastalõpu kapitalimäärad 2009–2011 ning prognoos 2012–2014.

(Andmed käsitlevad emaettevõtjat. Tütarettevõtjate mõju on arvestatud muu sissetulekuna. Summad on esitatud miljonites Islandi kroonides.)

(117)

2012. aasta aprillis esitatud sisekapitali adekvaatsuse hindamise aruandes märkis pank oma riskipositsiooni katmiseks kapitalivajaduseks […] miljardit Islandi krooni. Panga regulatiivne kapital moodustab […] miljardit Islandi krooni, seega on kapitalipuhver […] miljardit Islandi krooni. Võttes aluseks riskiga kaalutud vara, on kapitalimäär […] %.

(118)

Arion Banki poliitika kohaselt hoiduti dividendide väljamaksmisest enne 2013. aastat. Seda poliitikat saab muuta üksnes finantsjärelevalveameti kooskõlastusel ning vaid juhul, kui Arion Bank ja finantsjärelevalveamet järeldavad ühiselt, et Islandi majanduses on saavutatud jätkusuutlik pööre.

(119)

Seoses likviidsusega nõuab finantsjärelevalveamet tagatud likviidsusreservide olemasolu, millest vähemalt 20 % moodustavad hoiused, samuti tähtajatute hoiuste sularahareservi määraga 5 %. Lisaks kehtestab krediidiasutuste likviidsuse eeskirju Islandi keskpank (63) ning selle kohaselt klassifitseeritakse krediidiasutuste likviidsed varad ja kohustused liigi ja lõpptähtaja ning riskiga kaalutud väärtuse järgi. Krediidiasutustel peab olema kuu aja jooksul, järgmisel kuul ja kuni kolm kuud likviidset vara rohkem kui kohustusi. Eeskirjades sätestatakse ka teatava stressitesti läbiviimine, mis seisneb diskonto kohaldamises omakapitali eri kirjete suhtes, kuid mille puhul eeldatakse ühelt poolt kõikide kohustuste täitmist lõpptähtaja alusel ja teiselt poolt muude kohustuste teatavate osade, nagu näiteks hoiuste väljamaksmist lühikese etteteatamisega või üldse mitte.

(120)

Panga likviidsusmäärad ajavahemikus 2011–2012 on näidatud allpool esitatud graafikus. Pank on ilmselgelt säilitanud usaldusväärse likviidsuspositsiooni, mis ületab finantsjärelevalveameti nõuded nii kassareservi määra kui ka laiema nõude tagatud likviidsusmäära kohta. Pangategevuse kava kohaselt aastateks 2012–2014 püsib sularaha osakaal vahemikus […] — […] % ja likviidsusmäär vahemikus […] — […] %. Pank on täitnud ka Islandi keskpanga likviidsuseeskirjad — 2009.–2011. aasta aastalõpu likviidsusmäärad (rohkem kui üks kuu ja kuni kolm kuud) on jäänud vahemikku 1,5–2,1.

Diagramm 1

Arion Banki likviidsusmäärad 2011–2012

[ Finantsjärelevalveameti eeskirjadest lähtuvad Arion Banki likviidsusmäärad

Ärisaladuse tõttu mitteavaldatavad väärtused]

(121)

Et Basel III likviidsusnõuded ei ole veel kohustuslikud, alustas Arion Bank eeskirjadega kooskõlas likviidsuskattekordaja vabatahtlikku jälgimist (64) ning 2011. aasta lõpus oli asjaomane näitaja […] %.

(122)

Arion Bank on enamjaolt rahastatud hoiustega, ent on tehtud samme rahastamise mitmekesistamiseks pandikirjade emiteerimise kaudu. 2011. aasta novembris andis finantsjärelevalveamet Arion Bankile loa emiteerida seaduse kohaseid pandikirju. 2012. aasta veebruaris viidi 1 miljardi euro suurune pandikirjaprojekt lõpule. Vahendeid kasutatakse Arion Banki hüpoteeklaenude tarbeks. Siinkohal juhitakse tähelepanu asjaolule, et 2011. aasta lõpus ostis Arion Bank KMIIF hüpoteegifondi, võttes üle tohutus ulatuses (127 miljardi Islandi krooni väärtuses) pandikirju, misjärel ta tegutses edasi kui pandikirjade emitent. Panga arvates täidab pandikirjade emissioon siseturule panga refinantseerimisvajadused ja uute laenude rahalise katte ajavahemikuks 2012–2016.

(123)

Islandi finantssektori üks tähtsamaid väljakutseid oli kodumajapidamiste ja äriühingute laenude ümberkorraldamine. Tegemist on keeruka ja tundliku teemaga, mille puhul on vajalik arvestada paljude finantsiliste, majanduslike ja eetiliste asjaoludega.

(124)

Arion Banki esitatud teabe kohaselt on laenuportfelli ümberkorraldamine olnud panga jaoks üks olulisimaid ülesandeid ning pank on esirinnas ettevõtlussektori ja kodumajapidamiste võlaküsimuste lahendamisel ja saavutanud selles märkimisväärset edu. 2009. aastal asutati pangas äripanganduse sissenõudmiste osakond, samuti asutati varahaldusettevõtjad vara sissenõudmiseks. Pank tõi turule ka hulga valmislahendusi majapidamiste ja üksiklaenuvõtjate abistamiseks võlgade tagasimaksmisel.

(125)

Äriklientide suhtes, kes ei ole suutnud oma kohustusi täita, kohaldatakse panga võlgade sissenõudmise menetlust. Eesmärk on muuta maksejõuetud ettevõtjad tugeva bilansiga maksejõulisteks ettevõtjateks, võimaldades neil äritegevust tulevikus jätkata ja aidata sellega kaasa majanduse arengule. 2011. aastal ühines 986 ettevõtjat panga korraldatava tervendamisprogrammiga ja lahenduseni jõuti 871 juhtumi osas. Pidades silmas panka, loodetakse äriühingute võlgade restruktureerimine lõpetada valdavalt 2012. aasta lõpuks.

(126)

Mis puutub kodumajapidamiste võlakoormasse, siis on 14 000 eraklienti kasutanud panga pakutud võlatasumise pakette, sealhulgas spetsiaalset võlaleevenduskava. 2010. aasta lõpus asutas pank eraklientide jaoks ühtlasi spetsiaalse võlanõustamisteenistuse. Panga seisukohast oli selline korraldus oluline keeruliste lahendamist vajavate võla sissenõudmise juhtumite arvukuse tõttu. Pank loodab lõpetada kodumajapidamiste võlakoorma restruktureerimise 2012. aastal.

(127)

Võlgade sissenõudmise kava eesmärk on parandada vara kvaliteeti. Halbade laenude osakaal on langenud 37 %-lt 2010. aasta lõpus 13 %-le 2011. aasta lõpus. 2011. aasta lõpus liigitati laenuportfellis 56 % laenudest kategooriasse „töötav”, 18 % „vaatluse all”, 13 % „vähetöötav” ja 13 % „viivislaen”.

(128)

Välisvaluutas antavad laenud (edaspidi „FX”) on jaotatud laenuportfellis FX/FX laenudeks ja FX/ISK (ISK — Islandi kroon) laenudeks. FX/FX laenud on laenud, kus kliendid toodavad FX tulu, FX/ISK laenud on võetud välisvaluutas, kuid mille puhul kliendid toodavad ISK tulu. Panga välisvaluuta tasakaalustamatuse probleem tuleneb üldjuhul FX/ISK osast. 2010. ja 2011. aastal saavutas pank välisvaluuta tasakaalustamatuse vähendamises edu. 2012. aastal väheneb tasakaalustamatus veelgi, kui eraisikute poolt välisvaluutas võetud laenud vääringustatakse ümber Islandi kroonidesse ning võetakse meetmeid piiratud välisvaluutatulu saavate ettevõtjate motiveerimiseks oma laene Islandi kroonidesse ümber vääringustama. FX laenude suhtes valitseb endiselt ebakindlus, kuid pank üritab sellegipoolest FX/ISK tasakaalustamatust vähendada, et see jääks 2012. aasta lõpuks Islandi keskpanga nõuete piiresse.

(129)

Arion Banki arvamusel on Islandi turul liiga palju panku võrreldes võrreldavate rahvamajandustega. Konkurentsivõimelisena püsimise nimel on pangad sunnitud oma kulusid vähendama. Arion Bank on keskendunud kulutasemete kontrolli all hoidmisele ja on enda sõnul finantssektoris väga vajalikus ratsionaliseerimises esirinnas.

(130)

Arion Bank on äritegevust lihtsustanud töötajate arvu vähendamise ja filiaalivõrgu ratsionaalse ümberkorraldamise näol. Filiaalivõrgu ratsionaliseerimine viidi lõpule 2011. aasta märtsis kolme filiaali ühendamisega Reykjaviki piirkonnas. Kokku on suletud 15 filiaali, ülejäänud 24 on panga sõnul kulutõhusad ning endiselt pööratakse väga suurt tähelepanu kliendi vajadustele. Loetletud muudatuste tulemusel vähendas pank 2011. aastal oma töötajaskonda umbes 10 %. Kulutasemed püsivad endiselt rangelt kontrolli all ning halduskulude ja tegevustulude suhe on emaettevõtjas juba vähenenud 45 %-le 2011. aastal. See paraneb 2012.–2014. aastal veidi veel ning on siis […] %.

(131)

Restruktureerimiskavas on sisekapitali adekvaatsuse hindamise aruandele viidates esitatud Arion Banki stressistsenaarium, milles uuritakse panga võimet saavutada eri stsenaariumide ja riskipositsioonide puhul elujõulisus.

(132)

Baasstsenaariumi moodustab eespool kirjeldatud restruktureerimiskava koos prognoosidega, millel see põhineb.

(133)

Restruktureerimiskava hõlmab stressistsenaariumi, mille puhul on baasstsenaariumi suhtes kohaldatud kestva sügava majanduslanguse tingimusi, mis põhinevad finantsjärelevalveameti suunistel. Stressitesti eesmärk on uurida panga kasumi, laenukahjude, kapitalivajaduse, olemasoleva kapitali/kapitalipuhvrite ja likviidsuspositsioonide käitumist pingelistes majandusoludes. Erinev on see, et kestva sügava majanduslanguse prognoose 2009. aastaks kasutatakse nüüd 2012. aastaks ja edasi. Prognoosid on esitatud kokkuvõtlikult allpool tabelis 6.

Tabel 6

Põhiprognoosid kestva sügava majanduslanguse puhul (65)

(134)

Stressistsenaariumi tausttingimusteks on ebatõenäolised, kuid usutavad muutused panka ümbritsevas majanduskeskkonnas. Kestva sügava majanduslanguse tingimused avaldaksid kindlasti halba mõju panga kasumlikkusele, sest oluliselt väheneks omakapitali investeeringute tulusus (66). Pangal oleks siiski väike kasum ning et panga laenuportfell ja riskiga kaalutud vara langeb üheaegselt, ei avalda see kahjulikku mõju kapitalipositsioonile (67). Ka panga likviidsuspositsioon jääks oluliselt suuremaks võrreldes miinimumnõudega.

(135)

Sisekapitali adekvaatsuse hindamise aruanne põhineb finantsnäitajatel seisuga 31. detsember 2011. Aruande põhjal vajab pank oma I ja II sambal tugineva riskipositsiooni katmiseks kapitali summas […] miljardit Islandi krooni. 16 % riskiga kaalutud varast on […] miljardit Islandi krooni. Panga regulatiivne kapital moodustab […] miljardit Islandi krooni, seega on kapitalipuhver […] miljardit Islandi krooni. Kapitali hindamisel on võetud arvesse stressitegureid, sealhulgas mõju panga laenuportfellile. Sisekapitali adekvaatsuse hindamise aruande kohaselt keskendutakse panga riskijuhtimises kõigi panga võimalike oluliste riskide kindlakstegemisele, hindamisele ja mõõtmisele, kusjuures riskid on jaotatud nelja kategooriasse: krediidirisk (sealhulgas kontsentratsioonirisk), tururisk, tegevusrisk ja muud riskid (sealhulgas likviidsusrisk, äririsk ning poliitiline ja juriidiline risk). Tabelis 7 on näidatud kapitali hindamisel arvesse võetud eri riskitegurid.

Tabel 7

Sisekapitali adekvaatsuse hindamise tulemused, väljendatuna miljardites Islandi kroonides

(136)

Sisekapitali adekvaatsuse hindamise aruandes on sätestatud, et kuigi klientidele välisvaluutas vääringustatud laenude ning Islandi kroonides hoiuste suure tasakaalustamatuse vähendamine on olnud edukas, tuleb 2012. aastal teha endiselt tööd järelejäänud tasakaalustamatuse kaotamiseks. 2011. aasta lõpus oli tasakaalustamatus endiselt seadusjärgsest piirmäärast suurem ning Islandi keskpank oli sunnitud kohaldama erandit. Panga strateegia valuuta tasakaalustamatuse vähendamiseks oli ühelt poolt valuutalaenude süsteemne ümbervääringustamine Islandi kroonidesse klientide puhul, kelle sissetulekud laekusid Islandi kroonides ning teiselt poolt valuuta tasakaalustamatusega seotud riskide maandamine Islandi keskpangaga sõlmitavate lepingute ja Islandi klientidega toimuvate valuuta vahetustehingute vormis.

(137)

Likviidsusrisk on panga üks kõige olulisemaid riskitegureid. See tuleneb asjaolust, et laenutähtajad on pikemad kui hoiusetähtajad. Panga strateegia on jälgida väga tähelepanelikult oma likviidsuspositsiooni ja pikendada kohustuste tähtaegu, analüüsides hoolikalt hoiuste sidusust (68) ja rahastamisallikate mitmekesisust. Panga sisekriteeriumide kohaselt ei tohi tagatud likviidsuse osakaal langeda madalamale kui […] % hoiustest ning minimaalne kassareservi määr peab olema […] % või veidi suurem, kui on sätestanud finantsjärelevalveamet (tagatud likviidsuse osakaal 20 %, kassareservi määr 5 %). Nagu on näha eespool toodud graafikus 1, on panga vastavad osakaalud olnud kõvasti suuremad kui järelevalveameti ja pangasisesed piirmäärad. Pank teostas oma likviidsuse suhtes stressitesti, analüüsides oma hoiusebaasi, mis on jaotatud sidususe alusel seitsmesse rühma. Kui kapitalikontrollid üsna pea kaotatakse, oleks panga tagatud likviidsusmäär […]. Kassareservi määr oleks […]. Pank koostas siiski ka kriisikavad võimaliku rahastamispuudujäägi korvamiseks, mis hõlmaks muu hulgas […].

(138)

Nagu eespool kirjeldatud, on teise taseme omavahendite sissemakse tähtaeg 10 aastat alates 30. detsembrist 2009. Mis puutub hüvitamisse, siis viis aastat pärast nimetatud kuupäeva (s.o 2014.aastal) jõustub integreeritud klausel tõusva intressimäära kohta (400-lt 500-le baaspunktile EURIBORi suhtes). Islandi ametiasutuste väite kohaselt on klausel tõusva intressimäära kohta mõeldud selleks, et motiveerida panka kapitali tagasi maksma alates sellest ajast.

(139)

Mis puutub riigi 13 % suurusesse panusesse Arion Banki omakapitalis, siis valitsuse osalusi finantsasutustes haldab Icelandic State Financial Investments (ISFI) (69). 2012. aasta riigieelarves on antud valitsusele luba müüa oma praegused panused hoiupankades, kuid seni ei ole tehtud otsust riigi osaluse müümise kohta kolmes suurimas kommertspangas. Siiski on vastavad ministrid asutanud töörühma, mille ülesanne on uurida võimalusi kommertspankades omatavate aktsiate võõrandamiseks. Valitsus on märkinud, et ehkki tal ei ole kavas vähendada oma osalust Landsbankinnis nii, et see jääb alla kahe kolmandiku panga aktsiakapitalist, võib ta osaluse Arion Bankis ja Íslandsbankis peagi müüki lasta, või kui enamusosanikud otsustavad pangad müüa, siis müüa need pankadega koos täielikult ära, kui on täidetud teatavad eeltingimused.

(140)

Spetsiaalne likviidsusvahend kehtib üksnes kuni 31. detsembrini 2014, mis langeb kokku SPRONi võlakirja tähtajaga.

(141)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses tegi järelevalveamet esialgse järelduse, mille kohaselt sisaldavad nii Islandi riigi poolt Arion Banki kapitaliseerimiseks võetud meetmed kui ka likviidsusvahend riigiabi tunnuseid EMP lepingu artikli 61 tähenduses. Lisaks ei olnud järelevalveametil võimalik välistada riigiabi tunnuste olemasolu hoiuste tagamisel. Käesolevas otsuses võtab järelevalveamet lõpliku seisukoha meetmete suhtes, mis mõjutavad endiselt käesolevat hindamist.

(142)

Seoses uurimismenetluse algatamise otsuses hinnatavate meetmete kokkusobivusega leidis järelevalveamet, et lõplikku seisukohta saab võtta vaid restruktureerimiskava alusel, mida ei olnud ametliku uurimismenetluse algatamise hetkel 15. detsembril 2010 veel esitatud. Järelevalveamet väljendas kahtlust abi kokkusobivuse suhtes eeskätt põhjusel, et aasta pärast Arion Banki asutamist ei olnud restruktureerimiskava veel esitatud.

(143)

Järelevalveametile laekus endise panga võlausaldajate avaldus, milles rõhutati vajadust käsitleda neid huvitatud isikutena ning viidati võimalusele esitada hilisemas etapis märkusi.

(144)

Islandi ametiasutused on nõus väitega, et New Kaupthing Banki, praeguse nimega Arion Banki, asutamiseks võetud meetmed sisaldavad riigiabi tunnuseid. Islandi ametiasutused on seisukohal, et meetmed on sellegipoolest kokkusobivad EMP lepinguga selle artikli 61 lõike 3 punkti alusel, kuna need on vajalikud, proportsionaalsed ja sobivad Islandi majanduses esineva tõsise häire kõrvaldamiseks. Islandi ametiasutuste arvamusel on võetud meetmed kõikides aspektides kooskõlas järelevalveameti riigiabi suunistega. Nende väitel on abi vajalik ja piiratud minimaalse vajaliku summaga.

(145)

Lisaks tõstavad Islandi ametiasutused esile asjaolu, et Kaupthing Banki endised aktsionärid kaotasid kõik oma aktsiad ja ei saanud riigilt mingit hüvitist, et abi vastab nõudele piirata ülekanduvat mõju konkurentidele ning et laenude tingimused (teise taseme omavahendid) on võrreldavad turumääradega.

(146)

Islandi ametiasutuste kohaselt ei sisalda hoiuste tagamine riigiabi tunnuseid.

(147)

Islandi ametiasutused on võtnud mitmeid kohustusi, millest enamik on seotud hinnatava abi põhjustatud konkurentsimoonutustega. Kohustused on esitatud lisas.

(148)

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on sätestatud järgmist:

„Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.”

(149)

Allpool hindab järelevalveamet järgmiseid meetmeid (70):

Edaspidi nimetatakse eespool kirjeldatud meetmeid ühiselt „kapitaliseerimismeetmeteks”. Lisaks hindab järelevalveamet järgmist:

(150)

Nii nagu järelevalveamet oma uurimismenetluse algatamise otsuses juba esialgselt järeldas, on selge, et kapitaliseerimismeetmeid rahastati riigi vahenditest, mille eraldas Islandi riigikassa. Ka Arion Banki likviidsusvahend sisaldab selgelt riigi vahendeid. SPRONi vahetuslepingu puhul võttis riik riski seoses SPRON/Drómi vara võimaliku ebapiisavusega SPRONi ülekantud kohustuste (hoiuste) katmiseks. See oli peamiselt mõeldud puudujäägi katmiseks ehk (võimaliku) ülekande tegemiseks riigi vahenditest.

(151)

Seoses hoiuste tagamisega rõhutab järelevalveamet esialgu, et selle hindamisel piirdutakse eespool kirjeldatud täiendava hoiuste tagamise vaatlemisega, mille aluseks on peamiselt Islandi valitsuse avaldused selle kohta, et kodumaistes kommerts- ja hoiupankades ja nende Islandi filiaalides asuvad hoiused tagatakse täielikult.

(152)

Hindamine ei piira järelevalveameti arvamust seaduse nr 98//1999 ning Islandi valitsuse ja hoiustajate ja investeerijate tagatisfondi finantskriisi aegse tegevuse kokkusobivuse kohta EMP õigusega, eeskätt direktiiviga 94/19/EÜ. Direktiivide 97/9/EÜ ja 94/19/EÜ kohaldamise suhtes on järelevalveamet arvamusel, et sel määral, mil nende kohaldamisalasse kuuluvad meetmed kujutavad riigiabi, ei tekita riigi vahendite eraldamine EMP õiguses sätestatud kohustuste täitmiseks üldiselt EMP lepingu artikli 61 kohaseid kahtlusi. Käesolevas otsuses seega nimetatud meetmeid ei käsitleta.

(153)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses märkis järelevalveamet, et kavatseb edasi uurida, kas eespool kirjeldatud Islandi riigi avaldused on piisavalt täpsed, kindlad, mittetingimuslikud ja õiguslikult siduvad, et hõlmata riigi vahendite kaasamist (71). Nende kriteeriumide täitmise hindamise juures märgib järelevalveamet, et avaldustega kaasnes tagasivõetamatu riigi vahendite eraldamine ja seda näitab asjaolu, et Islandi riik on andnud endast kõik hoiustajate kaitsmiseks — riik mitte üksnes ei muutnud hoiustajate eelistamise järjestust maksejõuetusjuhtumite vara käsitlemisel (mis ei oleks toonud kaasa riigi vahendite kasutamist), vaid sätestas selgelt, et ei luba mingite kahjude tekkimist hoiustajatele. Valitsuse kõikehõlmav tagatis kõigis kodumaistes kommerts- ja hoiupankades asuvatele hoiustele erineb lisaks kõigist EMP õigusel põhinevatest hoiuste tagamise skeemidest, kuna tagatissumma on piiramatu ning meetmest kasu saavad pangad ei anna omapoolset finantspanust.

(154)

Islandi valitsuse tõlgendust oma avaldusest iseloomustavad alates 2008. aasta oktoobrist toimunud riigi sekkumised finantssektorisse, mis on kannustatud soovist täita avalduses võetud kohustust. Sekkumised hõlmasid finantsettevõtjate hoiuste katmiseks võetud meetmeid, milleks oli näiteks kolme kommertspanga asutamine; SPRONi hoiuste ülekandmine Arion Bankile; Straumuri hoiuste ülekandmine Islandsbankile; viie Sparisjódabanki Íslandsi hoiupanga hoiuste ülevõtmine Islandi keskpanga poolt; Byr Savings Banki hoiuste ülekandmine Byr hf-le; Keflavík Savings Banki hoiuste ülekandmine SpKefile ning riigi vastutus SpKefi hoiuste eest pärast viimase sundühinemist Landsbankinniga.

(155)

Järelevalveametis praegu uurimisel oleva mitme riigiabijuhtumi puhul (millest osa on ka eespool nimetatud) on Islandi ametiasutused väitnud, et vastav valitud meede oli Islandi riigi jaoks rahaliselt kõige vähem kulukas valik täitmaks lubadust kaitsta täielikult hoiustajaid.

(156)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes leiab järelevalveamet, et tegemist on õiguslikult siduva, täpse, mittetingimusliku ja kindla meetmega. Sellest lähtuvalt teeb järelevalveamet järelduse, et Islandi riigi avaldused hoiuste täieliku tagamise kohta kujutavad riigi vahendite kaasamist EMP lepingu artikli 61 tähenduses.

(157)

Esiteks peavad abimeetmed andma uuele pangale eelised, millega ta vabastatakse maksukohustustest, mida ta peaks oma eelarvest tavaliselt kandma. Vastavalt ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses tehtud esialgsele järeldusele on järelevalveamet endiselt seisukohal, et iga kapitaliseerimismeetmega antakse uuele pangale eelis, kuna antud kapital ei oleks olnud pangale kättesaadav ilma riigi sekkumiseta.

(158)

Selleks et teha kindlaks, kas investeerimine ettevõttesse, näiteks kapitalisüsti abil, toob kaasa eelise, kohaldab järelevalveamet turumajanduslikult tegutseva investori põhimõtet ning hindab, kas avaliku sektori asutusega võrreldava suurusega erainvestor, kes tegutseb turumajanduse tavatingimustes, oleks niisuguse investeeringu teinud (72). Mis puudutab raskustes olevate pankade kasuks võetavaid kapitaliseerimismeetmeid, siis on alates kriisi algusest nii Euroopa Komisjon (arvukatel juhtudel alates finantskriisi algusest) (73) kui ka järelevalveamet (74) olnud üldiselt seisukohal, et pankade riigipoolne rekapitaliseerimine toimub riigiabi andmise näol, võttes arvesse finantsturgudel alates 2008. aasta sügisest valitsenud heitlikku olukorda ja ebakindlust. See üldine kaalutlus kehtib eelkõige Islandi finantsturgude kohta 2008. ja 2009. aastal, mil kogu süsteem kokku varises. Seega leiab järelevalveamet, et kapitaliseerimismeetmed annavad Arion Bankile eelise, vaatamata uue panga kapitalist 87 % võimalikule ülekandmisele (peamiselt erasektori) võlausaldajatele. Erasektori sekkumine Arion Banki kapitaliseerimisse toimus täielikult endise panga võlausaldajate poolt, kes üritasid üksnes oma kahjusid minimeerida (75).

(159)

Sama kehtib seoses eriotstarbelise likviidsusvahendiga, mille üle toimusid läbirääkimised osana riigiabi meetmete paketist, mille eesmärk on taastada maksejõuetuks muutunud panga tehingud uuesti loodud pangas ning innustada maksejõuetuks muutunud panga võlausaldajate osalust uue panga aktsiakapitalis. On selge, et riik sekkus, kuna ei olnud kindel, kas Arion Bank saavutab turul piisava likviidsuse. Seega, selle asemel et tegutseda erainvestori rollis, asendas riik selle pigem erasektori turuosalejate rolliga, kes kõhklesid finantsettevõtjatele laenu andmisel. Seetõttu kinnitab järelevalveamet oma esialgset järeldust, mille ta tegi ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, ning leiab, et eriotstarbeline likviidsusvahend annab Arion Bankile eelise.

(160)

Seoses hoiuste ülekandmisega SPRONist ja makse tegemisega Drómi emiteeritud võlakirja abil (SPRONi vahetusleping) märgib järelevalveamet selgelt, et üldise tehingu eesmärk on anda Arion Bankile hüvitis, mis on võrdne üksnes ülekantud kohustuste summaga. Siiski peab riik kandma kogu riski, kui Drómi võlakirja väärtus on väiksem kui ülekantud hoiuste väärtus, ning võtma kohustuse katta mis tahes võimalik puudujääk. Seega näib, et Arion Bank võib lisaks võlakirja intressimaksetelt saadud tulule omandada firmaväärtust ja täiendavaid turuosi ilma riski võtmata. Ameti hinnangul kujutab see endast eelist (76).

(161)

Lisaks peab järelevalveamet hindama, kas täiendav hoiuste tagamine kujutab endast eelist Arion Bankile ja Islandi pankadele üldiselt. Sellega seoses märgib järelevalveamet, et kui Islandi ametiasutused tegid esmakordselt avalduse hoiuste tagamise kohta, ei olnud täiesti selge, kuidas see tagatis praktikas toimib, eelkõige, millist mõju avaldaks niisugune sekkumine pangale, kes ei suuda enam täita finantskohustusi oma võlausaldajate ees. Vahepeal selgus, et niisugune pank võib maksejõuetuks muutuda, kuid et Islandi riik tagaks (näiteks hoiuste ülekandmisega teisele pangale ja vara puudujäägi korvamisega) selle, et hoiused oleks võimalik täielikult välja maksta, ning võlausaldajad ei kaotaks kunagi juurdepääsu oma hoiuste kogusummale.

(162)

Amet leiab, et see, kuidas riik täpselt tegutseb riigisisestele hoiustele piiramatu tagatise andmisel, on teisese tähtsusega. Oluline on see, et riik on võtnud kohustuse sekkuda piiramatus ulatuses, juhul kui pank ei suuda hoiuseid välja maksta.

(163)

See piiramatu tagatis on järelevalveameti hinnangul Arion Banki soodustanud. Esiteks, kuna see annab väärtusliku konkurentsieelise (piiramatu riigipoolne tagatis ja seega oluline turvavõrgustik) võrreldes alternatiivsete investeerimisvõimaluste ja investoritega. Seda tõestab näiteks hiljutine majandusministri aruanne, milles kinnitatakse, et: „Islandi finantsettevõtjad tegutsevad praegu erikeskkonnas, kus toimub kapitali kontrollimine ja hoiustele antakse kõikehõlmav tagatis. Niisugustes tingimustes on panga hoiused Islandi säästude kogujate jaoks praktiliselt ainus turvaline valik” (77).

(164)

Teiseks näib olevat selge, et tagatise puudumisel oleks Arion Bank tõenäolisemalt kannatanud kahju hoiuste massilise väljavõtmise tõttu, sarnaselt oma eelkäijale (78). Seega oleks pank tõenäoliselt pidanud maksma suuremat intressi (riski neutraliseerimiseks), et tõmmata ligi või isegi lihtsalt säilitada sama hulk hoiuseid, kui Islandi riik ei oleks hoiustele andnud täiendavat piiramatut tagatist. Sellest tulenevalt järeldab järelevalveamet, et hoiuste tagamine kujutab endast panga jaoks eelist.

(165)

Teiseks, abimeede peab olema valikuline, kuna sellega soodustatakse „teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist”. Kapitaliseerimismeetmed, likviidsusvahend ja SPRONi vahetusleping on valikulised, kuna nendest saab kasu üksnes Arion Bank.

(166)

Lisaks, kuna riigi toetus võib olla valikuline isegi olukorras, kus kasu saavad üks või mitu majandussektorit ja teised mitte, leiab järelevalveamet samuti, et riigipoolne hoiuste tagamine, millest saab kasu Islandi pangandussektor, on tervikuna selektiivne. See järeldus tuleneb ka eespool esitatud kaalutlustest, mille kohaselt panku soodustatakse teiste ettevõtjate ees, mis pakub võimalusi raha säästmiseks ja investeerimiseks.

(167)

Meetmed tugevdavad Arion Banki võrreldes konkurentidega (või potentsiaalsete konkurentidega) Islandil ja teistes EMP riikides. Arion Bank on, nagu eespool kirjeldatud, finantsturgudel aktiivselt tegutsev ettevõtja, kes on avatud rahvusvahelisele konkurentsile EMPs. Kuigi Islandi finantsturud on praegu pigem isoleeritud, eelkõige kapitalikontrolli tõttu, siis piiriülene kaubandus ja selle potentsiaal on endiselt olemas, ning kaubandus suureneb tõenäoliselt niipea, kui kapitalikontroll kaotatakse. Kõiki hindamisel olevaid meetmeid tuleb seega vaadelda konkurentsi moonutavatena ja EMP lepinguosaliste vahelist kaubandust mõjutavatena (79).

(168)

Sellest tulenevalt järeldab järelevalveamet, et Islandi riigi võetud meetmed uue panga kapitaliseerimiseks ning likviidsusvahend, hoiuste tagatis ja SPRONi vahetusleping hõlmavad riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

(169)

Protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 on sätestatud, et „EFTA järelevalveametit tuleb teavitada kõikidest plaanidest abi määramise või muutmise kohta piisavalt aegsasti, et ta võiks avaldada oma arvamuse […]. Asjaomane riik ei tohi oma kavandatud meedet jõustada enne lõpliku otsuse tegemist”.

(170)

Järelevalveameti algatatud ametliku uurimismenetlusega hõlmatud abimeetmetest ei teatanud Islandi ametiasutused enne nende rakendamist. Seega järeldab järelevalveamet, et Islandi ametiasutused ei ole täitnud oma kohustusi kooskõlas protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikega 3. Seega oli nimetatud abimeetmete võtmine ebaseaduslik. Siiski märgitakse seoses hoiupanga SPM omandamisega Arion Banki poolt (mis ei sisalda järelevalveameti hinnangul riigiabi tunnuseid), et vastavalt järelevalveameti ümberkorraldamissuuniste artiklile 41 ning selleks et vältida riigiabi kasutamist konkurentsivastasel viisil, on konkureeriva ettevõtja omandamine panga poolt lubatud vaid erakorralistel asjaoludel ja tingimusel, et enne on teavitatud järelevalveametit.

(171)

Eelmärkusena täheldab järelevalveamet, et olgugi et Arion Bank on 2008. aastal asutatud uus juriidiline isik, on see (sisetehingute mõistes) ilmselgelt Kaupthing Banki majandusjärglane selles mõttes, et kahe üksuse vahel esineb majanduslik järjepidevus. Et 2008. aasta sügisest alanud Arion Banki majandustegevus ei oleks ilma abita olnud jätkusuutlik, käsitleb järelevalveamet panka raskustes oleva ettevõtjana.

(172)

Lisaks on hinnatavad meetmed üheaegselt nii pääste- kui ka restruktureerimismeetmed. Nagu on sätestatud ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, oleks järelevalveamet juhul, kui abimeetmetest oleks teavitatud enne nende rakendamist, lubanud võtta meetmeid ajutise kokkusobiva päästeabina ning võtnud hiljem restruktureerimiskava alusel lõpliku seisukoha. Kuna aga õigeaegset teavitamist aset ei leidnud, algatas järelevalveamet ametliku uurimismenetluse ja nõudis restruktureerimiskava esitamist. Nagu eespool märgitud, sõltub lõplik meetmete kokkusobivus sellest, kas restruktureerimiskava vastab järelevalveameti kehtivates riigiabi suunistes raskustes olevate ettevõtjate suhtes kehtestatud kriteeriumidele.

(173)

Olgugi et raskustes olevatele ettevõtjatele antud riigiabi hinnatakse tavaliselt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel, võib järelevalveamet sama lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b kohaselt lubada riigiabi juhul, kui see on ette nähtud „tõsise häire kõrvaldamiseks mõne EÜ liikmesriigi või EFTA riigi majanduses”. Nagu on sätestatud pangandussuuniste lõikes 8, (80) kinnitab järelevalveamet veelkord, et EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkt b vajab piiravat tõlgendamist selle kohta, mida pidada EFTA riigi majanduse tõsiseks häireks.

(174)

Nagu on eespool üksikasjalikult kirjeldatud, langes riik Islandi ametiasutuste selgituste kohaselt 2008. aasta oktoobris süsteemsesse kriisi, mille tulemusel varisesid mõne päeva jooksul kokku Islandi suurimad pangad ning hoiupangad. Kokkuvarisenud finantsasutuste turuosa kokku oli Islandi finantsturu enamikus segmentides suurem kui 90 %. Raskustega kaasnes usalduse kadumine riigi vääringu suhtes. Finantskriis andis tugeva löögi Islandi reaalmajandusele. Kuigi kriisi puhkemisest on möödas juba kolm aastat, on riigi finantssüsteem endiselt ebakindel. Olukord on alates 2008. aastast küll märkimisväärselt paranenud, kuid ilmselgelt oli meetmete eesmärk nende võtmise ajal tõsise häire kõrvaldamine riigi majanduses.

(175)

Seepärast leiab järelevalveamet, et EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b saab pidada käesoleval juhul kehtivaks.

(176)

Järelevalveameti riigiabi suunistes finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta (81) (edaspidi „ümberkorraldamissuunised”) on sätestatud kehtivad riigiabieeskirjad finantsasutuste restruktureerimiseks kriisiolukorras. Ümberkorraldamissuuniste kohaselt peab finantsasutuse restruktureerimine kriisiolukorras selleks, et olla kokkusobiv EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga b, hõlmama järgmist:

(177)

Arion Banki kohta esitatud struktureerimiskava alusel hindab järelevalveamet seega allpool, kas need kriteeriumid on täidetud ning kas eespool kirjeldatud abimeetmed kujutavad kokkusobivat restruktureerimisabi.

(178)

Abisaajate pikaajalise elujõulisuse taastamine tänu restruktureerimisabile on sellise abi põhieesmärk ning abi kokkusobivuse määratlemise juures on oluline hinnata, kas abi võimaldab seda saavutada.

(179)

Nagu eespool märgitud, muutsid 2008. aasta sügisel Islandil puhkenud majanduskriis, erakorraliste meetmete, nagu kapitalikontrollide kehtestamine, muutuv reguleeriv keskkond ning olenemata teatavast hiljutisest stabiliseerumisest endiselt ebakindlad makromajanduslikud prognoosid (eelkõige euroala majandushädade tõttu), panga kasumliku juhtimise ja selle pikaajalise elujõulisuse tagamise keeruliseks. Seega rõhutab järelevalveamet juba varakult, et alljärgneva hindamise puhul on vaja seda asjaolu arvesse võtta.

(180)

Ümberkorraldamissuuniste 2. jaotises on sätestatud, et EMP riik peab esitama laiapõhjalise ja üksikasjaliku restruktureerimiskava, mis sisaldab terviklikku teavet ärimudeli kohta ja tagab panga pikaajalise elujõulisuse taastumise. Ümberkorraldamissuuniste punktis 10 on sätestatud, et restruktureerimiskavas peavad olema kindlaks määratud panga probleemide põhjused ja panga enda nõrkused, samuti näidatud, mil viisil suudetakse väljapakutud restruktureerimismeetmete abil lahendada panga probleemid.

(181)

Nagu eespool kirjeldatud, on Arion Banki raskuste põhjused toodud välja nii restruktureerimiskavas kui ka eriuurimiskomisjoni aruandes ning nendeks olid panga asutamisega seotud asjaolud ja tema eelkäija probleemid. Eriuurimiskomisjoni aruandes panga eelkäijaga seoses kindlaks määratud olulisimate põhjuste hulgas on valimatu ja mitteelujõuline laienemine, pangaomanike tekitatud finantsvõimendus, riskikontsentratsioon, omavahendite väike osakaal ja pankade suurus võrreldes Islandi majandusega. Kaupthing Bankil olid suured üksikud riskipositsioonid ning pank võttis suure riski oma omanikele laenamisega. Liiga palju tugineti lühiajalisele pankadevahelisele rahastamisele.

(182)

Kuigi Arion Banki restruktureerimiskavas käsitletakse paljusid eespool kindlaks määratud panga nõrkuseid, leiab järelevalveamet, et Kaupthingi kokkuvarisemine ja Islandi finantstööstuse krahh olid põhjustatud ka paljudest Islandile omastest teguritest, mis on seotud riigi väiksusega ning puuduliku reguleerimise ja järelevalvega, mille tõi välja eriuurimiskomisjon. Nii Arion Banki kui ka mis tahes muu Islandi panga pikaajaline elujõulisus ei sõltu seega üksnes panga tasandil võetud meetmetest, vaid ka sellest, kas reguleerimis- ja järelevalvepuudused on kõrvaldatud.

(183)

Seoses sellega avaldab järelevalveamet heameelt Islandi ametiasutuste poolt reguleerimis- ja järelevalveraamistikku tehtud muutuste üle, mida selgitatakse lisas.

(184)

Esiteks on suurendatud finantsjärelevalveameti volitusi ja pädevust ning lisatud muu hulgas viimasele uute vastutusvaldkondadena suured üksikud riskipositsioonid ja sellega seotud riskid, mis kuulub järelevalveameti arvates finantskrahhini viinud tegurite hulka.

(185)

Teiseks on sätestatud ajutiselt ranged nõuded kapitali adekvaatsuse määra suhtes. Samuti on esitatud sätted tagatuse kohta, eeskätt on keelustatud laenu pikendamine oma aktsiate pantimise vastu, mille eesmärk on tagada, et Islandi pangad ei tekitaks endale taas nõrka kapitalipositsiooni. Järelevalveamet leiab, et nimetatud meetmed aitavad suurendada Islandi pankade paindlikkust.

(186)

Kolmandaks on rakendatud rida meetmeid seoses direktorite ja juhatuse liikmete valikukriteeriumide ja tasustamisega. Lisaks kehtestati rangemad eeskirjad seotud pooltele (nagu omanikud) laenamise suhtes ning finantsjärelevalveametil on nüüd õigus keelata vajaduse korral pankadel teatavate tehingute tegemise. Muudeti ka asutusesisese ja -välise arvepidamise eeskirju, näiteks lühendati välise arvepidaja ühele ja samale pangale teenuse osutamise perioodi. Järelevalveamet peab kiiduväärseks nende meetmete eesmärki hoida ära omanike ja juhtkonnaga seotud sündmuste kordumist, samuti suurendab see riski välisjärelevalvet. Mõlemad aspektid vähendavad ohtu panga elujõulisusele,

(187)

Neljandaks anti Islandi ametiasutuste sõnul finantsjärelevalveametile (juba eespool nimetatud) võimalus piirata pankade tegevust Islandi pankade kriisieelse laiaulatusliku hoiuste kaasamise tõttu, mis tundub olevat vähemalt kiirendanud pankade kokkuvarisemist. Lisaks tundub järelevalveametile, et likviidsust ja välisvaluuta tasakaalu käsitlevad uued eeskirjad (82) on piiranud pankade võimalusi meelitada ligi ebaproportsionaalselt suuri välishoiuseid juhul, kui see muudab pankade äritegevuse haavatavamaks ja tundlikumaks välisvaluuta vahetuskursi ja likviidsusriskide suhtes. Järelevalveamet väljendab rahulolu, et Islandi ametiasutused on võtnud nimetatud puuduliku õigusliku aspekti suhtes meetmeid.

(188)

Mis puutub restruktureerimiskavasse ja panga võetud meetmetesse, on Arion Bank põhimõtteliselt pöördunud tagasi traditsioonilisema panganduse mudeli juurde, keskendudes suhtepanganduse arendamisele Islandi turul. Panga peamised rahastamisallikad on klientide hoiused ja aktsiakapital ning laenamisel omavad järjest suuremat osatähtsust pandikirjad.

(189)

Lisaks oli Arion Bank võrreldes Kaupthingiga juba asutamisest alates palju väiksema finantsvõimendusega ning kuna enamik pankadevahelisest võlast jäi Kaupthingi varasse, peab Arion Bank restruktureerimiskava kohaselt tuginema rahvusvaheliste turgude refinantseerimisele tagamata võla osas vaid väga piiratud ulatuses. Samal põhjusel lahendati panga bilansi võimenduse vähendamise küsimus juba põhimõtteliselt 2008. aasta oktoobris. Järelevalveamet ühineb siiski Arion Banki ja Islandi ametiasutuste hinnanguga vajaduse kohta võtta mitmeid restruktureerimiskavas välja toodud meetmeid seoses panga tehingute vähendamisega kooskõlas uue majandusliku reaalsusega ja riskipositsiooni piiramisega. Meetmete aluseks olevad puudused (suurte ja omavahel seotud riskipositsioonide koondumine, tõsine välisvaluuta tasakaalustamatus jne) pärinevad peamiselt endisest pangast. Arion Banki elujõulisuse tagamiseks tulevikus on ülimalt tähtis pöörata nimetatud puudustele restruktureerimiskavas piisavat tähelepanu.

(190)

Selgus, et üks peamisi Kaupthingi pankrotistumise põhjuseid oli pankadevahelisele laenuturule tuginemine refinantseerimise puhul. Arion Banki rahalised vahendid on seni põhinenud enamjaolt hoiustel ja aktsiakapitalil, kuid restruktureerimiskavas on ette nähtud hoiuste osakaalu mõningane vähendamine (68 %-lt 61 %-le kõikidest kohustustest), mis põhineb muu hulgas hoiusebaasi pangapoolsel analüüsimisel. Arion Bank kavatseb selle korvata pandikirjade emiteerimisega Islandi turule. Siinkohal tuletatakse meelde, et Arion Bank sai loa emiteerida pandikirju, misjärel viis pank lõpule pandikirjaprojekti ulatusega 1 miljard eurot. 2012. aasta veebruaris viis pank lõpule oma esimese pandikirjade pakkumise, emiteerides võlakirju 2,5 miljardi Islandi krooni eest ja 2012. aasta mais viis lõpule esimese fikseeritud määraga indekseerimata pandikirjapakkumise väärtuses 1,2 miljardit Islandi krooni (83). Ülejäänud restruktureerimisperioodi jooksul kavatseb pank emiteerida eri vormis võlakirju, sealhulgas pandikirju ja tagamata võlakirju.

(191)

Järelevalveamet leiab, et lähtudes Islandi ametiasutuste esitatud asjaoludest tundub panga rahaline olukord kuni restruktureerimisperioodi lõpuni usaldusväärne. Võttes arvesse hoiuste tagamise ja kapitalikontrollide ümber valitsevat ebakindlust ning riigivõlakirjaturgude ebaselget tulevast arengut, ei saa järelevalveamet teha järeldust selle kohta, kas Arion Banki rahastamisstrateegia teostub pikaajaliseks perspektiiviks kavandatud viisil. Kui aga vaadata olulist toetumist hoiustele ja pandikirjadele restruktureerimisperioodil ning nende võlaliikide osakaalu bilansis, möönab järelevalveamet, et hiljem vajalikuks osutuda võivad kerged kõikumised rahastamisstrateegias ei ohustaks panga elujõulisust.

(192)

Seoses vara poolega bilansis jääb rahvusvaheline vara Kaupthingi vara hulka. Seepärast kahanes bilansimaht 88 %. Seega olid kõrvaldatud Kaupthingi ärimudeli suurim nõrkus — toetumine riskantsele rahvusvahelisele varale asjakohast riskihindamist teostamata. Järelevalveamet peab kiiduväärseks asjaolu, et restruktureerimiskava kohaselt ei kavatse pank tulevikus sarnast ärimudelit kasutada, vaid keskendub pigem oma traditsioonilisele põhitegevusele.

(193)

Varaportfelliga seoses jääb panga jaoks märkimisväärseks väljakutseks Kaupthingist üle võetud laenude ümberstruktureerimine. Seoses sellega tõstab järelevalveamet positiivse asjaoluna esile, et restruktureerimiskava on peetud ja jääb panga esmatähtsaks ülesandeks, nagu nähtub paljudest üld- ja spetsiifilistest ettepanekutest, mille pank oma liiga suure finantsvõimendusega klientidele on teinud. Kuigi endiselt on vaja teha tööd restruktureerimisprotsessi lõpuleviimiseks, paistab panga esitatud teave kinnitavat teatavat edu, eriti alates 2011. aastast. Seda tõendab asjaolu, et 986st ettevõtjast, kes olid ühinenud panga korraldatud tervendamisprogrammiga, jõuti lahenduseni 871 ettevõtja suhtes, kusjuures ainuüksi 2011. aasta esimese kvartali lõpus saavutati lahendus 416 ettevõtja suhtes. Viimasel ajal on olnud edukas ka perekonna vajaduste rahuldamiseks tehtud tehingust tulenevate võlgade ümberkorraldamine, mille puhul on panga eesmärk viia 2012. aasta lõpuks lõpule eraisikute ja ettevõtlussektori võlgade sissenõudmise kava.

(194)

Järelevalveameti arvates näitab see Arion Banki restruktureerimismeetodite usaldusväärsust. Lähtudes Arion Banki esitatud andmetest tundub olevat teostatav panga eesmärk viia kodumajapidamiste ja ettevõtlussektori laenuportfelli restruktureerimine lõpule 2012. aasta lõpuks. Kokkuvõtvalt — kui välistada Islandi või muude riikide makromajanduslikus keskkonnas tekkida võivad ootamatud arengud, siis võib Arion Bank saavutada järelevalveameti arvamusel hiljemalt restruktureerimisperioodi lõpuks tugeva bilansi ja toimivad laenuportfellid.

(195)

Nagu eespool öeldud, oli Kaupthingi nõrk kapitaliseeritus üks tegureid, mis viis panga kokkuvarisemiseni. Arion Banki restruktureerimiskavas on prognoositud, et panga kapitali adekvaatsuse määr püsib tublisti kõrgemal kui finantsjärelevalveameti poolt restruktureerimisperioodiks kehtestatud 16 % minimaalne määr. See määr on palju kõrgem kui Basel III tulevane miinimum 10,5 %. Isegi Arion Banki esitatud stressistsenaariumi korral jääks kapitali adekvaatsuse määr palju kõrgemale asjaomasest suurest piirmäärast ja oleks [> 20] %. Koos restruktureerimiskavaga panga esitatud selleaastast sisekapitali adekvaatsuse hindamise aruannet peab järelevalveamet ettevaatlikuks ning on rahustav näha, et eri riskitegureid arvesse võttes on panga kapitalipuhver […] miljardit Islandi krooni, mis annab eespool kirjeldatud tegevuskeskkonnas pangale märkimisväärse suutlikkuse tulla toime ootamatute probleemidega.

(196)

Seoses panga likviidsuspositsiooniga märgib järelevalveamet, et praegune olukord tundub restruktureerimiskava järgi piisavalt kindel ning ei ole märke olukorra olulise halvenemise kohta restruktureerimisperioodi jooksul. Lisaks leiab järelevalveamet, et kui teostada panga likviidsusmäära suhtes stressitest sisekapitali adekvaatsuse hindamise aruande taustal, siis tundub, et kuigi pangal on likviidsusriskid, mis võivad kapitalikontrollide järsu kaotamise korral realiseeruda, jälgib pank tähelepanelikult oma likviidsusseisu, on olemas meetmed riski piiramiseks ning on valmistatud ette kriisikavad juhuks, kui pank peaks sattuma ootamatusse keerulisse olukorda. See on äärmiselt oluline, arvestades asjaolu, et riik oli 2010. aastal sunnitud andma pangale eriotstarbelise likviidsusvahendi, et viimane saavutaks kooskõla finantsjärelevalveameti likviidsusnõuetega, ning et nimetatud vahend kaotab kehtivuse 2014. aasta lõpus.

(197)

Järelevalveamet väljendab ühtlasi rahulolu Arion Banki organisatsioonilise struktuuri ja riskijuhtimissüsteemi muutmise üle (kirjeldatud eespool), mis on suunatud puudujääkide kõrvaldamisele Kaupthingi äritegevuses ning mis aitavad saavutada panga tegevuses erapooletumat ja professionaalsemat riskihindamist.

(198)

Mis puutub kasumlikkusesse, siis on ümberkorraldamissuunistes sätestatud, et restruktureerimiskavas tuleb näidata, mil viisil kavatseb pank taastada võimalikult ruttu oma pikaajalise elujõulisuse riigi abita. Eeskätt peaks pank suutma toota asjakohast omakapitali investeeringute tulusust nii, et kaetud on kõik tavategevuse kulud ja tegutsetakse kooskõlas kõigi vastavate õigusnõuetega. Täpsemalt on ümberkorraldamissuuniste punktis 13 sätestatud, et pikaajaline elujõulisus on saavutatud juhul, kui pank suudab katta kõik oma kulud, sealhulgas kulumi ja finantskulud ning tagada asjakohase omakapitali investeeringute tulususe vastavalt panga riskiprofiilile.

(199)

Seoses sellega tuletab järelevalveamet meelde juba eespool mainitud asjaolu, et Arion Banki ümbritsev majanduskeskkond on ükskõik millise panga jaoks raske. Seepärast väljendab järelevalveamet rahulolu restruktureerimiskavas prognoositud kasumlikkuse üle, mis on hoolimata kõrgest kapitalimäärast piisav kogu restruktureerimisperioodi ja ka edaspidise jaoks. Ajavahemikus 2009–2010 eriti kõrge olnud omakapitali investeeringute tulusus varieerub vahemikus [> 10] % kuni [< 15] %. Arvatavasti vähenevad kasumiaruande erakorralised kirjed, eriti Kaupthingist üle kantud laenuportfelli väärtuse hindamisel saadud märkimisväärne kasum ning hiljutise FX laenusid käsitleva ülemkohtu otsuse põhjustatud vähendamised, mis on viimase kolmel aastal mõjutanud olulisel määral panga finantstulemusi. Restruktureerimiskava kohaselt avaldaksid nimetatud erakorralised sündmused ajavahemikus 2012–2013 väga väikest mõju ning 2013. aastal ei tohiks neid enam üldse ette tulla.

(200)

Oluline hoob tulevase kasumlikkuse juures on restruktureerimiskava kohaselt suurem teenus- ja vahendustasu (milleks prognoositakse […]) kogu finantsplaneerimise perioodi vältel. Vahendustasude põhivaldkonnad, nagu aktsiaturgudega seotud tehingud ja välisvaluutaga kauplemine jäid pärast krahhi kehtestatud kapitalikontrollide tulemusel praktiliselt paigalseisu. Kui aga ettevõtlussektori restruktureerimisega hakatakse lõpule jõudma ja kapitalikontrollid kaotatakse, tundub reaalne oodata aktsiaturgude ja valuutakaubanduse olulist elavnemist. Seega ei sea järelevalveamet kahtluse alla esitatud arvnäitajate usaldusväärsust.

(201)

Pank on teinud kulutõhususe saavutamiseks mitmeid eespool kirjeldatud algatusi, nagu filiaalivõrgu ratsionaliseerimine, ning suletud on kokku 15 filiaali. Pank on võtnud kohustuse […]. 2011. aastal vähendati töötajaskonda umbes 10 % võrra. Järelevalveamet peab nimetatud pingutusi kiiduväärseks, kuna on näha, et pank on juba suutnud kulud kontrolli alla saada ning säilitada 2011. aastal kulude ja tulude suhte 45 %. Restruktureerimiskava kohaselt kavatseb pank tagada ülejäänud restruktureerimisperioodiks nimetatud määra kerge vähenemise […] %-le.

(202)

Lisaks on selge, et restruktureerimiskava põhineb väga paljudel muudel prognoosidel. Järelevalveamet pidas vajalikuks uurida neist kõige asjakohasemaid, mis mõjutavad Arion Banki tulevast elujõulisust kõige enam. Mis puutub makromajanduslikesse prognoosidesse, siis tunduvad need enamjaolt kokku langevat Islandi statistikaameti ja Islandi keskpanga prognoosidega, kuigi pank ennustab veidi suuremat kasvu ja kõrgemat inflatsiooni. Üldiselt tunduvad restruktureerimiskava puhul aluseks võetud prognoosid piisavalt ettevaatlikud, et oleks võimalik (koos järelevalveameti eespool esitatud kaalutlustega) järeldada, et panga võetud restruktureerimismeetmed on piisavad pikaajalise elujõulisuse tagamiseks, kui välistada ettenägematute tagajärgede ja ulatusega ebasoodsad olukorrad.

(203)

Eespool nimetatud tegureid arvesse võttes leiab järelevalveamet, et restruktureerimiskavas sisalduvad tegurid, mis aitavad kaasa panga pikaajalise elujõulisuse taastamisele, on järelevalveameti jaoks piisavad tegemaks järeldust, et ümberkorraldamiskava 2. jaotises esitatud kriteeriumid on täidetud.

(204)

Ümberkorraldamissuuniste punktis 22 on sätestatud järgmist: „Konkurentsimoonutuste ja moraalse ohu piiramiseks peaks abi antama ainult vajalikus minimaalses ulatuses ja abisaaja peaks kandma osa ümberkorralduskuludest asjakohase omapanuse vormis. Äriühing ja selle kapitali omanikud peaksid ümberkorralduskulud katma võimalikult suures ulatuses oma ressurssidest. See on vajalik tagamaks, et päästetud pangad vastutaksid piisaval määral oma tegevuse tagajärgede eest ning et motiveerida neid oma tegevuspõhimõtteid tulevikus parandama”.

(205)

Seoses sellega tuletab järelevalveamet meelde käesoleva juhtumi otsustavat aspekti. Kui Arion Bank Kaupthingi riigisiseste tehingute pinnalt asutati, hävinesid Kaupthing Banki aktsionäride investeeringud täielikult ning see aitas maksimaalselt kaasa Arion Banki restruktureerimisele. Lisaks kandsid Kaupthingi võlausaldajad tohutut kahju (84) või pidid vähemalt võtma riski, et nende investeering sõltub Arion Banki kasumlikkusest. Seega võib vähemalt Kaupthingi omanike ja võlausaldajate suhtes märkida, et kulude jagamise kriteerium on optimaalselt täidetud ja moraalse ohu küsimus lahendatud.

(206)

Lisaks peab järelevalveamet hindama, kas Arion Bankile antud riigiabi oli piiratud vajaliku miinimumiga.

(207)

Mis puutub kapitaliseerimismeetmetesse, siis kuni hetkeni, mil kokkulepe Kaupthingi võlausaldajatega vähendas riigi osaluse 13 %-l-e, piisas Arion Banki algkapitalist vaevu finantsjärelevalveameti kapitalinõuete täitmiseks. 2009. aastal, pärast seda, kui saavutati kokkulepe Kaupthingi omandamise kohta Arion Banki poolt ning Arion Bankile eraldati teise taseme omavahendeid, tõusis kapitali adekvaatsuse määr ligikaudu 18 %-le, mis on 2 % rohkem kui finantsjärelevalveameti kehtestatud miinimummäär. Siinkohal märgib järelevalveamet, et kapitalimäär sõltus peamiselt sellest, kas Kaupthingist Arion Banki üle kantud vara hindamine oli täpne. Lisaks ei tohi unustada, et tolleaegne Islandi majanduse väljavaade koostati ebakindluse õhkkonnas. Eespool nimetatut silmas pidades leiab järelevalveamet, et Arion Bankile Islandi riigi poolt eraldatud kapitali puhul piirduti vajaliku miinimumiga, kuna see ei olnud suurem kui sätestatud miinimum pluss mõistlik puhver.

(208)

Nimetatud järeldust ei mõjuta asjaolu, et Arion Banki kapitali adekvaatsuse määr pärast seda mõnevõrra tõusis — 2010. aastal 19 %-le ja 2011. aastal 21 %-le. Kapitali adekvaatsuse määr suurenes peamiselt Kaupthingist Arion Banki üle kantud vara arvestusliku väärtuse üleshindamise tulemusel. Seda asjaolu ei olnud võimalik kuidagi ette näha ning kapitali adekvaatsuse määra hilisem positiivne areng ei anna järelevalveameti arvamusel alust väita, et Arion Bank oli algusest peale riigi poolt ülekapitaliseeritud (85).

(209)

Ümberkorraldamissuuniste punktis 26 on nähtud ette, et „pangad peaksid olema suutelised maksma oma tegevusest saadud tulust kapitali eest hüvitist, muu hulgas dividendide ja tagastamata allutatud laenude eest tasutavate kupongimaksete kaudu”.

(210)

Seoses sellega tasub meenutada, et kokkulepete sõlmimise ajal selle kohta, et Kaupskil võtab üle 87 % Arion Banki aktsiatest, lepiti kokku, et valitsusele makstakse õiglane osa jaotamata kasumist seni, kuni uus kokkulepe omandilise kuuluvuse kohta jõustub. Kokkuleppeline summa oli 6,5 miljardit Islandi krooni, (86) mis tähendab, et riik sai aastas tagasi 9 % kapitalist, mis oli tagastatud juba 2009. aasta sügisel. On selge, et nimetatud summa on 2,3 miljardi Islandi krooni võrra väiksem kui riigivõlakirjadelt kogunenud intress ning samuti oluliselt väiksem kui Euroopa Keskpanga poolt asjaomaseks perioodiks kehtestatud intressi viitemäär 15,3 %, nagu see on sätestatud järelevalveameti rekapitaliseerimissuunistes (87). Arvestades riigi 13 % osalust Arion Bankis, tundub rahuldav tagastus olevat siiski tõenäoline, vaadates Arion Banki üldist head toimimist alates selle asutamisest.

(211)

Lisaks tuleb rõhutada, et teise taseme omavahendite hüvitamine erineb järelevalveameti rekapitaliseerimissuunistest (88). Nagu Islandi ametiasutused on õigesti märkinud, koosneb vastavalt rekapitaliseerimissuunistele nõutav hüvitis valitsuse rahastamiskulust (8 %), Kaupthingi kriisieelsest krediidiriski vahetustehingu riskimarginaalist ja lisatasust (2 %). Võttes arvesse Kaupthingi kriisieelse krediidiriski vahetustehingute väga kõrgeid riskimarginaale, jääb Arion Banki makstav hüvitis, EURIBOR pluss 4 %-line lisatasu, kõvasti alla selle piirmäära.

(212)

Ümberkorraldamissuuniste punktis 25 on sätestatud, et kui on loobutud kulude eelneva asjakohase jagamise nõudest (s.h asjakohasest hüvitisest), võib seda muu hulgas õigustada konkurentsimoonutusi piirava ulatuslikuma ümberkorraldamisega Nagu allpool näidatud, on Arion Banki restruktureerimine järelevalveameti arvates selle tingimuse täitmiseks piisavalt ulatuslik.

(213)

Kuigi SPRONi vahetusleping sisaldab eespool kirjeldatud kujul riigiabi tunnuseid, leiab järelevalveamet, et see on töötatud välja viisil, millega püütakse piirata või isegi välistada vahetut finantskasu Arion Bankile. Vahetusleping kujutab peamiselt läbirääkimiste teel kehtestatud hüvitist Arion Bankile vastutasuks SPRONi hoiusekohustuste ülevõtmise eest ja Arion Bank saab tõenäoliselt vastu ülevõetud kohustustega samas väärtuses vara. Järelevalveamet ei leia, et abi mõjutaks oluliselt tekkivate kulude jagamise hindamist.

(214)

Lõpuks — seoses hoiuste tagamisega on järelevalveamet oma ametliku uurimismenetluse algatuse otsuses juba märkinud, et tolleaegsete erakorraliste asjaolude taustal võib see kujutada proportsionaalset vahendit finantsstabiilsuse tagamiseks Islandil. Samas on selge, et sellist abi ei saa kiita heaks määramata ajaks.

(215)

Seega on järelevalveamet seisukohal, et selleks et pidada asjaomast abi vajaliku miinimumiga piiratud abiks, tuleb see võimalikult ruttu lõpetada. Seega peab järelevalveamet kiiduväärseks Islandi ametiasutuste kavatsust võtta kasutusele teistsugune hoiuste tagamise süsteem. See loodetakse kehtestada enne kapitalikontrollide kaotamist, seega hiljemalt 2013. aasta lõpus.

(216)

Lisaks peaks elujõuline pank olema järelevalveameti arvamuse kohaselt suuteline konkureerima turul ilma kõikehõlmava tagatiseta hoiustele, mistõttu lubatakse tagada hoiuseid üksnes kuni 2014. aasta lõpuni (89). Pärast seda tuleks hoiuseid tagada üksnes vastava EMP õigustiku alusel.

(217)

Eespool nimetatud tegurite alusel teeb järelevalveamet järelduse, et Arion Banki restruktureerimiskava tagab abi piiramise vajaliku miinimumiga ning et abisaaja, aktsionärid ja endise panga võlausaldajad on osalenud märkimisväärses ulatuses kulude jagamises. Seega on restruktureerimisabi kokkusobiv ümberkorraldamissuuniste 3. jaotisega.

(218)

Ümberkorraldamissuuniste 4. jaotise punktides 29–32 on sätestatud järgmist.

Finantssektorile antava abi põhieesmärk süsteemse kriisi ajal on finantsstabiilsuse taastamine, aga süsteemi stabiilsuse lühiajalise säilitamise käigus ei tohi pikaajaliselt kahjustada võrdseid tingimusi ja turgude konkurentsivõimet. Riigiabi andmisel konkurentsimoonutusi piiravate meetmete võtmine on oluline. […] Konkurentsimoonutusi piiravaid meetmeid tuleks kohandada vastavalt konkreetsetele moonutustele sellistel turgudel, kus abi saanud pangad tegutsevad pärast seda, kui nende elujõulisus on ümberkorraldamise tulemusena taastunud, ning meetmete rakendamisel tuleks kinni pidada ühisest poliitikast ja ühistest põhimõtetest. Nimetatud meetmete vajalikkuse hindamisel lähtub järelevalveamet panga tegevuse mahust, ulatuslikkusest ja reguleerimisalast juhul, kui rakendatakse usaldusväärset restruktureerimiskava, nagu on nähtud ette käesoleva peatüki 2. jaotises. […] Selliste meetmete olemus ja vorm sõltuvad kahest kriteeriumist: esiteks abisumma suurusest ja selle andmise tingimustest ning teiseks selle turu või nende turgude iseloomust, kus abi saanud pank tegutseb.

Esimese kriteeriumi puhul erinevad konkurentsimoonutusi piiravad meetmed märkimisväärselt vastavalt abisumma suurusele ning kulude jagamise ja hinnakujunduse tasemele. Üldiselt on moraalsest ohust tulenevaid negatiivseid tagajärgi kulude jagamise ja omapanuse kõrgema taseme puhul vähem.

Teise kriteeriumi puhul analüüsib järelevalveamet abi tõenäolist mõju sellistele turgudele, kus abi saanud pank pärast ümberkorraldamist tegutseb. Kõigepealt uuritakse panga osakaalu ja suhtelist tähtsust kõnealusel turul või kõnealustel turgudel pärast panga elujõulisuse taastamist. Tõhusa konkurentsi säilitamiseks kavandatakse meetmeid vastavalt konkreetse turu iseloomule. […] Konkurentsimoonutusi piiravate meetmetega ei tohiks piirata panga väljavaateid elujõulisuse taastamiseks.

(219)

Selle põhjal võib järeldada, et abi suurus (eriti suhteline) ja turu iseloom on otsustavad tegurid, mille alusel järelevalveamet hindab konkurentsimoonutuste piiramiseks võetavaid meetmeid. Samas on selge, et sellised meetmed ei tohi seada ohtu restruktureerimisabi saaja elujõulisust ning et konkurentsiküsimuste käsitlemisel tuleb pidada silmas üldist eesmärki saavutada praeguses kriisis finantsstabiilsus.

(220)

Eespool välja toodud õigusraamistiku taustal esitab järelevalveamet kaalutlused, mis on konkurentsimoonutuste piiramiseks võetavate meetmete hindamisel kõige olulisemad.

(221)

Ennekõike leiab järelevalveamet, et võttes arvesse eelmistes peatükkides kirjeldatud Islandi finantsturu erilist olukorda ning majanduslikke tingimusi, on vaja hinnata põhjalikult turutingimusi ja konkurentsikeskkonda. Konkurentsimoonutuste piiramiseks võetavad meetmed peaksid kajastama praeguseid keerulisi asjaolusid ning samal ajal tagama konkurentsimoonutuste miinimumini viimise nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.

(222)

Teiseks on käsitletud Kaupthingi endiste omanike suurimat võimalikku panust (mida on kirjeldatud kulude jagamist käsitlevas jaotises eespool) ning vähesel määral ka Kaupthingi võlausaldajaid. Sellest tulenevalt piirati vajadust täiendavate konkurentsimeetmete järele.

(223)

Kolmandaks, seoses vastava turu iseloomuga ja nagu on kirjeldatud eespool, viis Islandi finantssüsteemi kokkuvarisemine, ning selle järgnenud Islandi ametiasutuste sekkumised (sealhulgas Arion Banki asutamine Kaupthingi riigisiseste tehingute pinnalt) finantsteenuste suuremale koondumisele Islandi turul ning kolme suurpanga (Landsbankinn, Íslandsbanki ja Arion Bank) turuosa kasvamisele. Lisaks nendele jääb järele vaid mõni üksik väike turuosaline, peatne uute turule tulijate võimalus on kaduvväike ning seda juba mainitud turuletuleku tõkete ja turu väiksuse, aga lisaks ja ennekõike kehtestatud kapitalikontrollide tõttu. Arion Bankil on sellisel koondunud turul väga tugev positsioon turuosaga 30 % ja rohkem kõige olulisemates ja majanduslikult olulistes segmentides.

(224)

Neljandaks tekitas kriis palju väga spetsiifilisi probleeme, nagu suurpankade väga suur otsese ja kaudse omandi osakaal reaalmajanduses. Veel üks konkurentsimure on pangandusalaste IT-teenuste faktiline monopol (RB), kuna enamusosalus IT-ettevõtjas kuulub kolmele Islandi suurpangale.

(225)

Viiendaks on Arion Bankile antud abi suhteline suurus märkimisväärne. Seoses sellega märgib järelevalveamet, et algusest peale on panga kogu kapitali andnud riik. Lisaks sai pank kasu mitmesugustest abimeetmetest — eriotstarbeline likviidsusvahend, SPRONi vahetusleping ning kõikehõlmav hoiuste tagatis. Samas jääb Arion Bank vähemalt rahvusvaheliste standardite kohaselt väikeseks pangaks.

(226)

Seda arvesse võttes märgib järelevalveamet, et paljud võetud ja võetavad meetmed piiravad Arion Bankile antud riigiabist põhjustatud konkurentsimoonutusi.

(227)

Islandi valitsus on võtnud eelkõige kaks järgmist kohustust (vt lisa), mis võivad järelevalveameti arvamusel aidata luua finantsturgudel konkurentsi soodustavat regulatiivset keskkonda.

(228)

Esiteks nimetati ametisse töörühm, mille ülesanne on vaadata läbi seadus nr 36/1978 tempelmaksu kohta. Eriti uuritakse seda, kas kaotada tempelmaks võlausaldajate vahel üle kantavatelt eraisikute võlakirjadelt (nt kui eraisikud kannavad oma laenud ühest laenuasutusest teise). Järelevalveamet leiab, et praegune seadus, mis kohustab kliente muu hulgas maksma vastava võlakirja summa pealt laenuandja vahetamise korral tempelmaksu, (90) võib olla konkurentsi takistava iseloomuga, kuna aheldab kliendid olemasolevate pikaajaliste laenulepingute külge. Seega peab järelevalveamet selle seaduse läbivaatamise kohustust tervitatavaks.

(229)

Teiseks võtab järelevalveamet teadmiseks, et kooskõlas Islandi parlamendis 21. märtsil 2012 heaks kiidetud resolutsiooniga nimetab valitsus ametisse komisjoni, mille ülesanne on vaadata läbi tarbijakaitse finantsurul. See sisaldab erilisi volitusi teenuseosutaja vahetamise võimaluse läbivaatamiseks ja vahetamiskulude vähendamiseks ning komisjoni tihedaks sellealaseks koostööks Islandi konkurentsiametiga. Komisjon esitab oma aruande hiljemalt 15. jaanuariks 2013. Järelevalveamet on arvamusel, et pikemas perspektiivis oleks konkurentsi seisukohast kasulik teostada põhjalikum hindamine. Vahepeal peaks Arion Banki võetud pangapoolne kohustus (käsitletakse allpool) aitama muuta teenuseosutaja vahetamist lihtsamaks ja suurendama seeläbi konkurentsi.

(230)

Mis puutub järelevalveameti tõstatatud konkurentsiküsimusse seoses Islandi serverikeskusega, peab järelevalveamet kiiduväärseks Islandi konkurentsiameti ja serverikeskuse omanike (sealhulgas kolme suurpanga) vahel saavutatud kokkulepet. Nii püütakse tagada mittediskrimineeriv juurdepääs põhilisele IT-infrastruktuurile mõistliku hinnaga väikekonkurentidele ja võimalikele uutele turuletulijatele. Järelevalveamet usub, et nimetatud kokkuleppe näol on asjaomase küsimusega tegeletud rahuldaval viisil ning ametil ei ole vaja enam seda käesolevas otsuses käsitleda.

(231)

Lõpuks võtab järelevalveamet teadmiseks alates 2008. aastast tehtud õiguslikud muudatused, nagu on käsitletud lisas. Mis puutub konkurentsiküsimusse, siis on eriti asjakohane äriühinguid käsitlevasse seadusesse nr 161/2002 lisatud artikkel 22. See sisaldab sätteid, millega piiratakse finantsettevõtja osalemist tegevuses, mis jääb väljapoole tema tegevusluba. Uue eeskirjaga on selline tegevus lubatud vaid ajutiselt ning eesmärgiga viia lõpule tehingud või korraldada ümber klientide tegevus. Seoses sellega tuleb saata põhjendatud teatis finantsjärelevalveametile, samuti on kehtestatud finantsettevõtjatele oma klientide ümberkorraldamise lõpuleviimise ja assigneeritud vara võõrandamise suhtes ajalised piirangud.

(232)

Järelevalveamet käsitleb nimetatud muutust kui asjakohast õiguslikku vastust finantsasutuste ebaproportsionaalselt ulatuslikule omandiosalusele reaalmajanduses. Käsitletud säte peaks vähemalt pidurdama olukorra muutumist püsivaks. Sellise olukorra vahetu põhjus on võlaprobleemide küüsis ettevõtjate võla kustutamine aktsiakapitali kaudu (ja sarnased tehingud) kriisi tõttu. Kuna tegemist on ühe murettekitavama konkurentsiküsimusega seoses kolmele pangale eraldatud riigiabiga, võtab järelevalveamet seda oma hinnangus nõuetekohaselt arvesse.

(233)

Järelevalveamet toob välja asjaolu, et Arion Banki turupositsioon ja suurus on Kaupthingiga võrreldes väga väike — nagu eespool kirjeldatud, vähendati koguvara 88 %. Kaupthingist erinevalt tegutseb Arion Bank üksnes Islandi turul. Et vähendamise suurim põhjus on ilmselgelt Kaupthingi rahvusvaheliste tehingute lõpetamine, on järelevalveamet arvamusel, et protsess on konkurentsimoonutuste seisukohast eriti tähtis, kuna just Kaupthingi riskantne ülemerestrateegia põhjustas panga kokkuvarisemise ja kunagised moonutused EMP finantsturgudel (91).

(234)

Järelevalveamet võtab teadmiseks lisas esitatud Arion Banki kohustused, mille kohaselt ei omanda pank kuni 1. detsembrini 2014 teisi finantsasutusi, välja arvatud järelevalveameti eelneval loal. Kui finantsstabiilsuse kaalutlustel ei teki vajadust täiendavate ühinemiste järele, tähendab see seda, et Islandi finantsturu koondumist Arion Banki tegevuse tagajärjel saab ennetada. Samuti tagatakse käsitletava kohustusega Arion Bankile eraldatud abi kasutamist pigem panga elujõulisuse taastamiseks kui panga tugevdamiseks ja turupositsiooni suurendamiseks Islandil. Tervitatav on ka Arion Banki kohustus […], mis võimaldab […] ja toetab vajalike kulukärbete saavutamise strateegiat. Sama kehtib Arion Banki kohustuse kohta, mille kohaselt ei jõusta pank enne 1. detsembrit 2014 eraisikute eluasemehüpoteegi lepingute klausleid (92) ega võta vastu uusi lepinguklausleid, millega muudetakse intressimäärade eritingimused sõltuvaks minimaalse tegevuse säilitamisest pangas.

(235)

Nagu on eespool kirjeldatud, kujutab Islandi finantsturg praegu keerulist tegevuskeskkonda kõikide pankade jaoks ning sellest annab tunnistust ka praktiliselt olematu välishuvi Islandi turule sisenemise vastu. Seepärast peab järelevalveamet kiiduväärseks Arion Banki võetud kohustust lihtsustada pangavahetust ning pakkuda maksete töötlemise algteenust. Järelevalveamet on seisukohal, et nimetatud meetmed koos eespool mainitud serverikeskust käsitleva kokkuleppega kolme suurpanga ja Islandi konkurentsiameti vahel tagavad väiksemate turuosaliste juurdepääsu kõige olulisemale infrastruktuurile ja teenustele mõistliku hinna juures ning võtavad suurematelt tegijatelt võimaluse nende juurdepääsu takistada. Järelevalveameti kohaselt vähendab see hilisemate (võimalike) turuletulijate tõkkeid ja võimaldab praegustel väiksematel turuosalistel laiendada oma turuosa juhul, kui nad suudavad pakkuda oma suurkonkurentidest paremat teenust. Lisaks aitavad kõik pangavahetust soodustavad meetmed elavdada konkurentsi praeguste suurettevõtjate vahel, mis aitab hoida ära või kõrvaldada võimalikku kollektiivset valitsevat seisundit.

(236)

Lõpuks võtab Arion Bank kohustuse müüa võimalikult kiiresti oma osalus haldusettevõtetes, mis võeti üle kooskõlas äriühinguid käsitleva seaduse nr 161/2002 artikli 22 kohase restruktureerimisega; kohustub järgima nimetatud sättes osutatud menetlust ja ajapiiranguid finantsjärelevalveameti tõlgenduse alusel ja riputab oma (või tütarettevõtja) veebilehele ajakohast teavet müügiks hoitavate tütarettevõtjate ja aktsiate kohta. Järelevalveamet väljendab rahulolu Arion Banki kohustuse üle loovutada võimalikult kiiresti kõik ettevõtjad ja aktsiad, mis ei ole seotud panga põhitegevusalaga ja seda juba elujõulisuse huvides. Kuigi järelevalveameti arvamuse kohaselt on iseenesestmõistetav, et pank peab täitma riigisiseseid õigusnõudeid, nagu näiteks äriühinguid käsitleva seaduse artiklit 22, võtab ta selle kohustuse teadmiseks ja juhib Islandi ametiasutuste ja abisaajate tähelepanu asjaolule, et ka riigi õiguse rikkumine võib tuua kaasa abi kuritarvitamise. Lisaks leiab järelevalveamet, et veebilehele teabe riputamine kavandatavate loovutamiste ja müükide kohta toob kaasa suurema läbipaistvuse Islandi majanduse praeguse omandiõigusolukorra suhtes. See leevendab vähemalt mingil määral nimetatud konkurentsiprobleemi, mis praegu Islandi turgu iseloomustab.

(237)

Kõige eelneva põhjal ning arvestades Islandi erilist olukorda ja asjaolu, et järelevalveameti arvamusel lahendatakse eespool toodud meetmetega järelevalveameti ja Islandi konkurentsiameti koostöös tuvastatud põhilised konkurentsiprobleemid, samuti võttes arvesse põhieesmärki ehk finantsstabiilsuse saavutamist, teeb järelevalveamet järelduse, et võetud kohustustustega piiratakse konkurentsimoonutusi rahuldaval määral. Seega on restruktureerimisabi kokkusobiv ümberkorraldamissuuniste 4. jaotisega.

(238)

Eespool toodud hindamine ja Islandi ametiasutuste poolt Arion Banki käsitleva restruktureerimiskava esitamine on hajutanud kahtlused, mida järelevalveamet väljendas ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses seoses Arion Banki suhtes võetud abimeetmete olemuse ja kokkusobivusega. Seega kiidab järelevalveamet abimeetmed heaks restruktureerimisabina, mis on kokkusobiv EMP lepinguga sama lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b tähenduses, tingimusel et Arion Bank ja Island täidavad lisas esitatud kohustusi,