(1)

EFTA järelevalveamet (edaspidi “järelevalveamet”) võttis 1994. aastal vastu oma esimesed suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta. (2) Suuniste uus versioon võeti vastu 1999. aastal. (3)

(2)

Käesolevas versioonis, mis põhineb varasematel versioonidel, soovib järelevalveamet mitmetel põhjustel (4) teha muudatusi ja lisada selgust.

(3)

Ebatõhusate firmade lahkumine on turu toimimise tavapärane osa. Ei saa kujuneda reegliks, et raskustesse sattunud ettevõtte päästab riik. Päästmis- ja ümberkorraldamistegevuseks antud abi on toonud endaga kõige vastuolulisemad riigiabi juhtumid ning see kuulub kõige moonutavamat liiki riigiabi hulka. Seega tuleks reeglina järgida EMP lepingus sätestatud riigiabi andmise keelu üldpõhimõtet ja piirata sellest tehtavaid erandeid.

(4)

Tuleb järgida ühekordse abi põhimõtet, et vältida ettevõtete kunstlikku elushoidmist korduva päästmis- ja ümberkorraldusabi teel.

(5)

1999. aasta suunistes tehakse vahet päästmisabi ja ümberkorraldusabi vahel, määratledes päästmisabi ajutise abina, mille eesmärk on hoida raskustes olevat äriühingut pinnal seni, kuni ümberkorraldus- ja/või likvideerimiskava on välja töötatud. Põhimõtteliselt ei tohtinud selles järgus rakendada mingeid riigiabi toel rahastatavaid ümberkorraldusmeetmeid. Siiski on päästmisabi ja ümberkorraldusabi selline range eristamine toonud kaasa raskusi. Raskustesse sattunud äriühingutel võib tekkida vajadus võtta kiireid struktuurimeetmeid, et peatada või vähendada finantsseisundi halvenemist päästmise faasis. Käesolevates suunistes laiendatakse seetõttu “päästmisabi” mõistet, võimaldamaks toetusesaajal võtta kiireid meetmeid, sealhulgas isegi struktuurimeetmeid, nagu filiaali kohene sulgemine või muu kahjumit tekitavast tegevusest loobumine. Arvestades sellise abi kiireloomulisust, tuleb EFTA riikidele anda võimalus kasutada heakskiidu saamiseks lihtsustatud menetlust.

(6)

Ümberkorraldusabi puhul jätkati 1999. aasta suunistes, toetudes 1994. aasta suunistele, toetusesaajalt olulise panuse nõudmist ümberkorraldustesse. Käesoleva läbivaatamise raames on asjakohane kinnitada veel kord põhimõtet, et panus peab olema reaalne ega tohi hõlmata abi. Toetusesaaja panusel on kahene eesmärk: ühelt poolt näitab see, et turg (omanikud, kreeditorid) usub, et mõistliku aja jooksul on võimalik elujõulisus taastada. Teisalt tagatakse sellega, et ümberkorraldusabi piirdub miinimumiga, mis on vajalik elujõulisuse taastamiseks, vältides samas konkurentsi moonutamist. Sellega seoses nõuab järelevalveamet tasakaalustavaid meetmeid, et vähendada mõju konkurentsile.

(7)

Päästmis- ja ümberkorraldusabi andmist raskustesse sattunud ettevõtetele võib lugeda õiguspäraseks vaid teatavatel tingimustel. Seda võib näiteks põhjendada sotsiaal- või regionaalpoliitiliste kaalutlustega, vajadusega võtta arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) positiivset mõju majandusele või erandjuhul sellega, et soovitakse säilitada turu konkurentsipõhimõtetele vastavat ülesehitust, kui äriühingute turult kadumine võiks tekitada monopoolse või raske oligopoolse olukorra. Teisalt ei ole õigustatud selliste ettevõtete kunstlik elushoidmine, mis tegutsevad sektoris, mis oma ülesehituse tõttu on pikaajalise liigse tootmisvõimsusega, või mis suudavad püsida vaid riigi korduva sekkumise toel.

(8)

EMPis puudub raskustes oleva äriühingu mõiste. Käesolevate suuniste tähenduses peab järelevalveamet äriühingut raskustes olevaks siis, kui see ei suuda kas oma või omanikelt/osanikelt/aktsionäridelt või krediidiandjatelt saadud vahenditega peatada kahjumit, mis ametivõimude sekkumiseta viiks lühema või keskmise ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti äriühingu tegevuse lõpetamiseni.

(9)

Põhimõtteliselt loetakse mis tahes suurusega äriühingut käesolevate suuniste tähenduses raskustes olevaks järgmistel asjaoludel:

(10)

Isegi kui ei esine ühtegi punktis 9 loetletud tingimust, võib äriühingu siiski lugeda raskustes olevaks, eriti juhul kui eksisteerivad tavapärased raskustes oleva äriühingu tunnused, näiteks suurenev kahjum, vähenev käive, kasvav laoseis, ülevõimsus, kahanev rahakäive, kasvav võlg, suurenevad intressinõuded ning vähenev või puuduv varade puhasväärtus. Halvemal juhul võib äriühing juba olla maksejõuetu või siseriikliku õiguse kohaselt võidakse selle suhtes nõuda kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamist. Nimetatud juhul kohaldatakse neid suuniseid igasuguse antava abi suhtes, mis võimaldab jätkata äriühingu tegevust. Igal juhul on raskustes olev äriühing abikõlblik ainult siis, kui on kindlaks tehtud, et teda ei saa saneerida oma või omanikelt/osanikelt või turuallikatest saadavate vahenditega.

(11)

Käesolevate suuniste tähenduses ei ole vastasutatud äriühing päästmis- või ümberkorraldamisabikõlblik isegi sel juhul, kui tema esialgne finantsseisund on ebakindel. See kehtib näiteks selliste juhtumite korral, kui uus äriühing tekib eelmise äriühingu likvideerimisel või võtab sellise äriühingu varad üle. Põhimõtteliselt loetakse äriühingut vastasutatuks esimese 3 aasta jooksul pärast tegevuse alustamist vastavas valdkonnas. Alles pärast seda on ta päästmis- või ümberkorraldamisabikõlblik järgmistel tingimustel:

(12)

Suuremasse kontserni kuuluv või selle poolt ülevõetav äriühing ei ole tavaliselt päästmis- või ümberkorraldamisabikõlblik, välja arvatud juhul, kui suudetakse näidata, et raskused on äriühingusisesed ega tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle. Kui raskustes olev äriühing loob tütarettevõtte, loetakse tütarettevõtet koos teda kontrolliva raskustes oleva äriühinguga kontserniks ning ta võib saada abi käesolevas punktis sätestatud tingimustel.

(13)

Päästmisabi ja ümberkorraldamisabi kohta kehtivad samad suunised, sest mõlemal juhul peavad ametivõimud tegelema raskustes oleva äriühinguga ning päästmine ja ümberkorraldamine on sageli ühe toimingu kaks osa, isegi kui nendega on seotud erinevad protsessid.

(14)

Päästmisabi on oma laadilt ajutine ja tagastatav abi. Selle esmaeesmärk on hoida raskustes olevat äriühingut pinnal seni, kuni ümberkorraldus- või likvideerimiskava on välja töötatud. Üldpõhimõtte kohaselt võimaldab päästmisabi toetada ajutiselt äriühingut, kelle finantsseisund on tõsiselt halvenenud, mis väljendub terava likviidsuskriisi või tehnilise maksuvõimetusena. Selline ajutine abi peab andma aega analüüsida asjaolusid, mis olid raskuste põhjuseks, ning võimaldama välja töötada asjakohase plaani nende raskuste leevendamiseks. Päästmisabi peab olema piiratud vajaliku miinimumini. Teisisõnu, päästmisabi pakub raskustes olevatele äriühingule lühiajalist kergendust, mis ei ole pikem kui kuus kuud. Abi peab olema tagastatav likviidsustoetuse laenugarantiide või laenudena, mille intress on vähemalt võrreldav heas majanduslikus olukorras olevatelt äriühingutelt võetava intressiga ja eelkõige järelevalveameti poolt vastuvõetud viiteintressiga. Struktuurimeetmeid, mis ei vaja kohest tegevust, näiteks riigi hüvitamatut ja automaatset osalust äriühingus oma vahenditega, ei saa rahastada päästmisabi kaudu.

(15)

Kui ümberkorraldus- või likvideerimiskava, mille tarvis abi on taotletud, on koostatud ja rakendatud, loetakse igasugust edasist abi ümberkorraldusabiks. Viivitamata kahjumi peatamiseks võetavatele meetmetele, sealhulgas struktuurimeetmetele (näiteks kohene loobumine kahjumit tekitavast tegevusvaldkonnast), võib anda päästmisabi jaotises 16.3.1 (individuaalne abi) ja 16.4.3 (abikavad) sätestatud tingimustel. Kui tegemist ei ole jaotises 16.3.1.2 sätestatud lihtsustatud menetlusega, peab EFTA riik näitama, et selliste struktuurimeetmete kohene võtmine on vajalik. Tavaliselt ei saa päästmisabi kasutada finantsiliseks ümberkujundamiseks.

(16)

Ümberkorraldamine seevastu on realistlik, ühtne ja laiaulatuslik kava, mille eesmärk on äriühingu elujõulisuse taastamine pikaks ajaks. Ümberkorraldamine hõlmab tavaliselt üht või mitut järgmist elementi: äriühingu tegevuse reorganiseerimine ja ratsionaalsemaks muutmine, milles tavaliselt sisaldub kahjumit tekitavast tegevusest loobumine, sellise olemasoleva tegevuse ümberkorraldamine, mida saab uuesti konkurentsivõimeliseks muuta, ning võimalik tegevuse mitmekesistamine uue ja elujõulisema tegevuse suunas. Füüsilise ümberkorraldamisega peab tavaliselt kaasnema rahaline ümberkorraldamine (kapitalisüstid, võla vähendamine). Käesolevate suuniste kohaldamisalasse kuuluv ümberkorraldamine ei saa siiski piirduda üksnes finantsabiga varasema kahjumi korvamiseks ja jätta kahjumi põhjused puutumata.

(17)

Käesolevaid suuniseid kohaldatakse kõikide sektorite äriühingute suhtes, mida reguleeritakse EMP lepinguga ja mida järelevalve kontrollib vastavalt EMP lepingu artiklile 62, ilma et see piiraks asjaomasesse sektorisse kuuluvate raskustes olevate äriühingutega seotud eeskirjade (9) kohaldamist.

(18)

Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõigetes 2 ja 3 sätestatakse, et artikli 61 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluv abi loetakse kokkusobivaks ühisturuga. Välja arvatud abi, mis ette nähtud artikli 61 lõikes 2, eelkõige seoses loodusõnnetuste või erandlike juhtumitega, ja mida siin ei käsitleta, on raskustes olevate äriühingute päästmiseks või ümberkorraldamiseks antava abi ühisturuga kokkusobivuse ainus alus artikli 61 lõike 3 punkt c. Selle sätte põhjal on järelevalveametil volitus lubada “teatava majandustegevuse (…) arengu hõlbustamiseks antavat abi, kui see ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega”. Eelkõige võib abi olla vajalik turuga seotud ebaõnnestumistest tingitud erinevuste vähendamiseks või majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks.

(19)

Kui raskustes oleva äriühingu eksistents on sattunud ohtu, ei saa seda kasutada muude poliitiliste eesmärkide saavutamise vahendina, enne kui tema elujõulisus on tagatud. Järelikult võib järelevalveameti arvates abi raskustes olevatele äriühingutele edendada majandustegevuse arengut, kahjustamata kaubandust määral, mis on vastuolus EMP huvidega, kui täidetakse käesolevates suunistes kehtestatud tingimusi. Kui päästetavad või ümberkorraldatavad äriühingud paiknevad abistatavates piirkondades, võtab järelevalveamet punktide 54–55 kohaselt arvesse EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktides a ja c nimetatud piirkondlikke kaalutlusi.

(20)

Järelevalveamet pöörab erilist tähelepanu vajadusele takistada käesolevate suuniste kasutamist selleks, et hoida kõrvale olemasolevates raamprogrammides ja suunistes sätestatud põhimõtetest.

(21)

Päästmis- või ümberkorraldamisabi hindamist ei tohiks mõjutada muutused abistatava ettevõtte omandisuhetes.

(22)

Kui raskustes olev äriühing on varem saanud ebaseaduslikku abi, mille suhtes järelevalveamet on teinud negatiivse otsuse koos sissenõudekorraldusega ning tagastamist ei ole toimunud vastavalt EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtuorgani loomise lepingu (edaspidi “järelevalve ja kohtu leping”) (10) 3. protokolli II osa artiklile 14, võetakse samale ettevõttele päästmis- ja ümberkorraldamisabi andmise üle otsustamisel arvesse esiteks vana ja uue abi kumulatiivset mõju ning teiseks tõsiasja, et vana abi ei ole tagasi makstud. (11)

(23)

Käesolev peatükk käsitleb üksnes individuaalseid järelevalveametile teatatud abimeetmeid. Teatavatel tingimustel võib järelevalveamet lubada ka päästmis- või ümberkorraldamiskavasid: need tingimused on esitatud peatükis 16.4.

(24)

Et järelevalveamet punktis 14 määratletud päästmisabi heaks kiidaks, peab see vastama järgmistele tingimustele:

(25)

Kui EFTA riik on esitanud ümberkorralduskava kuue kuu jooksul kasutamisloa väljaandmise kuupäevast arvates, või teatamata abi puhul meetme rakendamisest arvates, pikendatakse laenu tagastamise või garantii lõpetamise tähtaega kuni järelevalveamet langetab kava kohta oma otsuse, kui järelevalveamet ei otsusta, et pikendamine ei ole õigustatud.

(26)

Ilma et see piiraks järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artikli 23 kohaldamist ja EFTA kohtusse kaebamise võimalust vastavalt järelevalve ja kohtu lepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõike 2 teisele lõigule, algatab järelevalveamet järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõike 2 alusel menetluse, kui EFTA riik ei edasta:

(27)

Järelevalveamet võib algatada menetluse, ilma et see piiraks järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artikli 23 kohaldamist ja EFTA kohtusse kaebamise võimalust vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõike 2 teisele lõigule, kui ta leiab, et laenu või garantiid on vääralt kasutatud, või kui pärast kuuekuise tähtaja lõppemist ei ole laenu mitte tagasimaksmine enam õigustatud.

(28)

Päästmisabi heakskiitmine ei tähenda tingimata ümberkorraldamiskava alusel antava abi heakskiitmist; sellist abi tuleb hinnata eraldi.

(29)

Võimaluse korral püüab järelevalveamet ühe kuu jooksul langetada otsuse päästmisabi kohta, mis täidab kõik jaotises 16.3.1.1 toodud tingimused ja järgmised kumuleeruvad nõuded:

(30)

Ümberkorraldamisabi tekitab erilisi konkurentsiga seotud probleeme, sest see võib suunata ebaõiglase osa struktuurilise kohandusega seotud koormast ning sellega kaasnevatest sotsiaalsetest ja majanduslikest probleemidest teistele abi mittesaavatele tootjatele ning teistele EMP lepingu osalisriikidele. Üldpõhimõtte järgi tuleks seetõttu lubada anda ümberkorraldamisabi ainult sel juhul, kui on võimalik näidata, et see ei ole vastuolus EMP huviga. See on võimalik ainult sel juhul, kui abi vastab rangetele kriteeriumidele ja kui kõik konkurentsimoonutused hüvitatakse äriühingu tegevuse jätkumisest tuleneva kasuga (nt kui on selge, et äriühingu tegevuse lõppemisest johtuvate koondamiste netomõju koos tarnijatele avaldatava mõjuga teravdaks tööhõiveprobleeme, või erandlikult, kui äriühingu turult kadumine võib põhjustada monopoolse või raske oligopoolse olukorra) ja kui põhimõtteliselt on konkurentide jaoks olemas piisavad tasakaalustavad meetmed.

(31)

Kui abistatavaid piirkondi ja VKEsid käsitlevatest erisätetest ei tulene teisiti (vt punktid 54, 55, 56 ja 58), kiidab järelevalveamet abi heaks ainult järgmistel tingimustel:

(32)

Äriühingut peab saama lugeda raskustes olevaks käesolevate suuniste tähenduses (vt punktid 8–12).

(33)

Abi andmise tingimus on ümberkorraldamiskava rakendamine, mille järelevalveamet kinnitab iga abimeetme puhul eraldi, välja arvatud VKEde puhul vastavalt jaotisele 16.3.2.5.

(34)

Ümberkorraldamiskava, mille kestus peab olema võimalikult lühike, peab mõistliku aja jooksul ning tulevaste tegevuseeldustega seotud realistlike oletuste alusel taastama äriühingu pikaajalise elujõulisuse. Ümberkorraldamisabi peab seetõttu olema seotud elujõulise ümberkorraldamiskavaga, mida asjaomane EFTA riik kohustub rakendama. Järelevalveametile tuleb esitada üksikasjalik kava, mis peab eelkõige sisaldama turuülevaadet. Elujõulisuse paranemine peab tulenema peamiselt ümberkorraldamiskavas sisalduvatest sisemistest meetmetest, see võib põhineda välistel teguritel, nagu hindade ja nõudluse erinevused, mida äriühing ise eriti mõjutada ei saa, ainult sel juhul, kui turu arengu kohta tehtud oletused on üldtunnustatud. Ümberkorraldamine peab sisaldama sellise tegevuse lõpetamist, mis isegi pärast ümberkorraldamist oleks kahjumlik.

(35)

Ümberkorraldamiskavas tuleb kirjeldada raskusteni viinud asjaolusid, andes sellega aluse soovitatud meetmete asjakohasuse hindamiseks. Ümberkorraldamiskavas tuleb muu hulgas arvesse võtta nõudmise ja pakkumise praegust olukorda ning tulevikuväljavaateid asjaomasel tooteturul vastavalt stsenaariumidele, mis põhinevad optimistlikel, pessimistlikel ja vahepealsetel oletustel ning äriühingu konkreetsetel, tugevatel ja nõrkadel külgedel. See kava peaks võimaldama äriühingul areneda uue struktuuri suunas, mis pakub pikaajalise elujõulisuse väljavaateid ning aitab äriühingul jalule tõusta.

(36)

Kava peab tooma kaasa sellise pöörde, mis võimaldaks äriühingul pärast ümberkorraldamise lõppemist kõik kulud ise kanda, kaasa arvatud amortisatsiooni- ja finantseerimiskulud. Ümberkorraldatud äriühingu eeldatav kapitalitasuvus peab olema küllaldane võimaldamaks tal turul omal jõul konkureerida. Kui äriühingu raskused tulenevad tõsistest puudustest ettevõtte juhtimissüsteemis, tuleb teha tarvilikud kohandused.

(37)

Et vähendada nii palju kui võimalik negatiivset mõju kaubandustingimustele ning kindlustada positiivsete mõjude ülekaal, tuleb võtta tasakaalustavad meetmed. Vastasel juhul tuleb abi lugeda “ühiste huvidega vastuolus olevaks” ja seetõttu EMP lepinguga kokkusobimatuks. Tasakaalustavate meetmete sobivuse kindlakstegemisel võtab järelevalveamet arvesse pikaajalise elujõulisuse taastamise eesmärki.

(38)

Meetmed võivad sisaldada vara loovutamist, tootmisvõimsuse või turuosa piiramist ning turutõkete vähendamist asjaomastel turgudel. Tasakaalustavate meetmete kohasuse hindamisel võtab järelevalveamet arvesse turustruktuuri ja konkurentsitingimusi kindlustamaks, et ükski meede ei vii turustruktuuri halvenemisele, näiteks mõjutades kaudselt monopoolse või oligopoolse olukorra tekkimist. Kui EFTA riik suudab tõestada sellise olukorra tekkimise võimaluse, tuleb tasakaalustavate meetmetega selline võimalus välistada.

(39)

Meetmed peavad olema võrdelised abi moonutava mõjuga ja eriti äriühingu suuruse (13) ning suhtelise tähtsusega turul või turgudel. Need peaksid toimima eelkõige turul või turgudel, kus äriühingul on pärast ümberkorraldamist märkimisväärne turuosa. Vähendamise astet kaalutakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Järelevalveamet määrab kindlaks vajalike meetmete määra, lähtudes ümberkorraldamiskavale lisatud turuülevaatest ja vajaduse korral mis tahes muust tema käsutuses olevast teabest, sealhulgas huvitatud poolte esitatud teabest. Vähendamine peab olema ümberkorraldamiskavas sätestatud ümberkorraldamise lahutamatu osa. See põhimõte kehtib, kui need loovutamised on ühe ja sellesama ümberkorraldamise osad, sõltumata sellest, kas need loovutamised leiavad aset enne või pärast riigiabi andmist. Tasakaalustavate meetmete hindamise eesmärgil ei loeta tootmisvõimsuse või turuosa piiramiseks mahakandmisi ja kahjumit tekitavast tegevusest loobumist, mis on igal juhul tarvilikud elujõulisuse taastamiseks. Hindamisel võetakse arvesse igasugust varasemat päästmisabi.

(40)

Väikeettevõtete suhtes seda tingimust tavaliselt ei kohaldata, sest võib eeldada, et ajutine abi väikeettevõtetele ei moonuta konkurentsi määral, mis on vastuolus ühise huviga, välja arvatud juhul, kui riigiabi eeskirjades sätestatakse teisiti või kui abisaaja tegutseb turul, mis kannatab pikaajalise liigse tootmisvõimsuse all.

(41)

Kui abisaaja tegutseb turul, mis kannatab pikaajalise liigse tootmisvõimsuse all, nagu see on määratletud ulatuslikele investeerimisprojektidele regionaalabi andmist käsitlevas mitut valdkonda hõlmavas raamprogrammis, (14) võidakse äriühingu tootmisvõimsust või turuosa vähendada kuni 100 %. (15)

(42)

Toetuse suurus ja intensiivsus peavad rangelt piirduma ettevõetavaks ümberkorraldamiseks vajatava miinimumiga, pidades silmas äriühingu, selle osanike või seda hõlmava kontserni olemasolevaid rahalisi vahendeid. Hindamisel võetakse arvesse igasugust varasemat päästmisabi. Abisaajatelt oodatakse omavahenditest tehtavat olulist makset ümberkorraldamiskava heaks, sealhulgas äriühingu säilimiseks ebaolulise vara müügi või turutingimustes toimuva välisfinantseerimise kaudu. Makse on märk, et turg usub äriühingu elujõulisuse taastumisse. Makse peab olema võimalikult suur ja tegelik, sisaldamata tulevast oodatavat kasumit (nt rahavood).

(43)

Järelevalveamet peab ümberkorralduskava puhul tavaliselt kohaseks järgmisi rahalisi panuseid: (16) väikeettevõtte puhul vähemalt 25 %, keskmise suurusega ettevõtete puhul vähemalt 40 % ja suurettevõtete puhul vähemalt 50 %. EFTA riigi poolt tõestatud erakorraliste asjaolude ja eriliste raskuste puhul võib järelevalveamet nõustuda väiksema panusega.

(44)

Et piirata moonutavat toimet, ei tohi abi anda sel määral või sellises vormis, mis võimaldaks äriühingul ülemääraseid rahalisi ressursse kasutada agressiivseks turgu moonutavaks tegevuseks, mis ei ole seotud ümberkorraldamisprotsessiga. Seetõttu uurib järelevalveamet pärast ümberkorraldamist äriühingu kohustuste taset, kaasa arvatud olukorda pärast maksunõuete edasilükkamist või vähendamist; eeskätt peetakse silmas äriühingu tegevuse jätkamise võimalust pärast kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse algatamist siseriikliku õiguse kohaselt. (17) Abi ei tohiks kasutada ka selliste uute investeeringute rahastamiseks, mis ei ole äriühingu elujõulisuse taastamiseks olulised.

(45)

Lisaks punktides 37–41 kirjeldatud tasakaalustavatele võib järelevalveamet kehtestada vajalikuks peetavad tingimused ja kohustused tagamaks, et abi ei moonutaks konkurentsi ühiste huvidega vastuolus oleval määral, juhul kui asjaomane EFTA riik ei ole lubanud võtta vastu sellised sätted. Ta võib näiteks nõuda, et EFTA riik:

(46)

Äriühing peab ümberkorraldamiskava täielikult rakendama ning täitma kõiki järelevalveameti abiandmise otsuses ettenähtud kohustusi. Järelevalveamet loeb kõiki kava rakendamatajätmisi või muude kohustuste täitmatajätmisi abi kuritarvitamiseks, ilma et see piiraks järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artikli 23 kohaldamist ja EFTA kohtusse kaebamise võimalust vastavalt järelevalve ja kohtu lepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõike 2 teisele lõigule.

(47)

Kui ümberkorraldamine hõlmab mitut aastat ja suuri summasid, võib järelevalveamet nõuda ümberkorraldamisabi jaotamist osamakseteks ning seada iga osamakse tasumise tingimuseks, et:

(48)

Järelevalveamet peab asjaomaste EFTA riikide poolt edastatud korrapäraste üksikasjalike aruannete kaudu saama kinnitust ümberkorraldamiskava nõuetekohase rakendamise kohta.

(49)

Suurtele äriühingutele antava abi korral tuleb neist aruannetest esimene järelevalveametile esitada tavaliselt hiljemalt kuus kuud pärast abi heakskiitmist. Seejärel tuleb aruanded järelevalveametile saata vähemalt kord aastas kindlal kuupäeval, kuni ümberkorraldamiskava eesmärgid võib lugeda saavutatuks. Kõnealused aruanded peavad sisaldama kogu teavet, mida järelevalveamet vajab ümberkorraldamiskava rakendamise järelevalveks: äriühingule tehtavate maksete ajakava ja äriühingu finantsseisundit ning abi heakskiitmise otsuses ettenähtud tingimuste või kohustuste järgimist. Eelkõige peavad need sisaldama kogu asjakohast teavet ümberkorraldamisperioodil kas individuaalselt või üldise kava alusel äriühingule ükskõik mis eesmärgil antud abi kohta (vt punktid 67–70). Kui järelevalveamet vajab viivitamata kinnitust teatava põhilise teabe kohta, nt ettevõtte sulgemise või tootmisvõimsuse vähendamise kohta, võib ta nõuda aruannete sagedasemat esitamist.

(50)

Väikestele või keskmise suurusega ettevõtetele antava abi korral piisab tavaliselt abisaaja äriühingu bilansi ning kasumiaruande koopia esitamisest igal aastal, välja arvatud juhul, kui abi heakskiitvas otsuses on sätestatud rangemad tingimused.

(51)

Kui ümberkorraldamisabi on heaks kiidetud, võib asjaomane EFTA riik ümberkorraldamisperioodil paluda järelevalveametil nõustuda ümberkorraldamiskavas ja toetuse suuruses tehtavate muudatustega. Järelevalveamet võib selliseid muudatusi lubada järgmiste tingimuste täitmise korral:

(52)

Kui järelevalveameti seatud tingimusi või EFTA riigi kohustusi leevendatakse, peab vastavalt vähendama abi, samuti võib seada muid tingimusi.

(53)

Kui EFTA riik teeb heakskiidetud ümberkorraldamiskavva muudatusi järelevalveametit nõuetekohaselt teavitamata, algatab järelevalveamet järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artikli 16 (abi kuritarvitamine) alusel menetluse, ilma et see piiraks järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artikli 23 kohaldamist ja EFTA kohtusse kaebamise võimalust vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõike 2 teisele lõigule.

(54)

Järelevalveamet võtab abistatavates piirkondades antava ümberkorraldamisabi hindamisel arvesse regionaalarengu vajadusi. Raskustes oleva äriühingu paiknemine abistatavas piirkonnas ei ole siiski küllaldane põhjus, et ümberkorraldusabi õigustada: keskmise või pika ajavahemiku jooksul ei aita piirkonda äriühingute kunstlik toetamine. Regionaalarengu edendamiseks on piirkonna huvides kasutada oma vahendeid selleks, et arendada võimalikult kiiresti välja elujõulised ja püsivad tegevusvaldkonnad. Konkurentsi moonutamist tuleb minimeerida isegi sel juhul, kui abi antakse abistatavates piirkondades tegutsevatele äriühingutele. Selles kontekstis tuleb samuti arvesse võtta kaasneva kahjuliku toime võimalust, mis võib haarata asjaomast piirkonda ja teisi abistatavaid alasid.

(55)

Seega kohaldatakse punktides 31–53 loetletud kriteeriume ka abistatavate piirkondade suhtes isegi regionaalarengu vajadusi arvestades. Abistatavates piirkondades võivad abi andmise tingimused tasakaalustavate meetmete rakendamise ja abisaaja panuse osas olla leebemad, kui teatavas sektoris antavat riigiabi käsitlevad eeskirjad ei näe ette teisiti. Kui regionaalarengu vajadused seda õigustavad ning juhul kui tootmisvõimsuse või turuosa vähendamine näib olevat kõige sobivam meede konkurentsimoonutuste vältimiseks, nõutakse abistatavates piirkondades väiksemat tootmisvõimsuse vähendamist kui muudes piirkondades. Neil asjaomase EFTA riigi tõendatud juhtudel tehakse vahet EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a kohaselt regionaalabikõlblike piirkondade ja artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt abikõlblike piirkondade vahel, et võtta arvesse esimesena nimetatud piirkondade regionaalprobleemide suuremat tõsidust.

(56)

Väikeettevõtetele (18) antav abi mõjutab kaubandustingimusi tavaliselt vähem kui keskmise suurusega ja suurtele äriühingutele antav abi. Sama kehtib ka ümberkorraldamisabi puhul, nii et punktides 31–53 sätestatud tingimuste kohaldamine on leebem järgmisel viisil:

(57)

Seevastu kohaldatakse ühekordse abi põhimõtet (jaotis 16.3.3) VKEde suhtes täielikult.

(58)

VKEde ümberkorralduskavad ei vaja järelevalveameti heakskiitu. Samas peab kava vastama punktides 34–36 toodud nõuetele, saama asjaomase EFTA riigi heakskiidu ning see tuleb edastada järelevalveametile. Abi andmise tingimuseks peab olema ümberkorralduskava täielik rakendamine. Nende tingimuste kontrollimise kohustus lasub EFTA riigil.

(59)

Ümberkorraldamiskavadega kaasneb tavaliselt mõjutatud tegevuse vähendamine või sellest loobumine. Sellised kahandamised on sageli vajalikud ratsionaliseerimise ja tõhususe huvides, olenemata tootmisvõimsuse vähendamisest, mis võib olla abi andmise tingimus. Selliste meetmete põhjusest olenemata on nende tagajärg tavaliselt äriühingu tööjõu koondamine.

(60)

EFTA riikide tööõigusaktid võivad hõlmata üldisi sotsiaalkindlustuskavasid, mille kohaselt koondamistasu ja ennetähtaegset vanaduspensioni makstakse otse koondatud töötajatele. Selliseid kavasid ei loeta EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvaks riigiabiks.

(61)

Peale otse makstava koondamistasu ja ennetähtaegse vanaduspensioni peab valitsus üldiste sotsiaaltoetuskavade kohaselt sageli katma selliste hüvitiste kulu, mida äriühing maksab koondatud töötajatele ning mis lähevad kaugemale äriühingu seaduse- või lepingujärgsetest kohustustest. Kui selliseid kavasid kohaldatakse üldiselt ilma sektoriviisiliste piiranguteta selliste töötajate suhtes, kes vastavad eelnevalt määratletud ja automaatselt abi saamise õigust andvatele tingimustele, ei loeta neid kavasid artikli 61 lõike 1 kohast ümberkorraldamist teostavatele äriühingutele antavat abi sisaldavaks. Kui neid kavasid kasutatakse siiski ümberkorraldamise toetamiseks konkreetsetes tegevusvaldkondades, võivad kavad nende kasutamise valikulisuse tõttu abi sisaldada. (19)

(62)

Koondamistasude ja/või ennetähtaegse vanaduspensioni maksmine, mis kuulub äriühingu kohustuste hulka tööõigusaktide või ametiühingutega sõlmitud kollektiivlepingute alusel, on osa äriühingu omavahenditest makstavatest tavalistest kuludest. Seetõttu tuleb nende kulude katmiseks mõeldud riigipoolset rahastamist lugeda abiks, olenemata sellest, kas need maksed tehakse otse äriühingule või valitsusasutuse kaudu töötajatele.

(63)

Järelevalveamet ei ole põhimõtteliselt sellise abi vastu, kui seda antakse raskustes olevatele äriühingutele, sest selle majanduslik kasu on asjaomase äriühingu huvidest suurem ning ulatub kaugemale, hõlbustades struktuuriliste muutuste tegemist ja vähendades raskusi.

(64)

Lisaks koondamistasudele ja ennetähtaegsele vanaduspensionile võib ümberkorraldamisabi anda seoses konkreetsete ümberkorraldamisskeemidega väljaõppeks, nõuandeks, töö otsimiseks, kolimiseks ning erialaseks ettevalmistuseks uut äritegevust alustavatele töötajatele. Järelevalveamet suhtub sellisesse abisse alati positiivselt, kui seda antakse raskustes olevatele äriühingutele.

(65)

Punktides 61–64 kirjeldatud abi liiki tuleks ümberkorraldamiskavas selgesti täpsustada, sest seda abi, mida antakse koondatud töötajate heaks võetavateks sotsiaalseteks meetmeteks, ei võeta arvesse punktides 37–41 nimetatud tasakaalustavate meetmete määra kindlaksmääramisel.

(66)

Ühist huvi silmas pidades tagab järelevalveamet ümberkorraldamiskava raames, et muudes Euroopa Majanduspiirkonna osalisriikides kui abi andvas riigis piiratakse ümberkorraldamise sotsiaalseid mõjusid miinimumini.

(67)

Suurele või keskmise suurusega äriühingule käesolevate suuniste alusel antud ümberkorraldamisabi hindamisel võib iga muu ümberkorraldamisperioodil antav investeerimisabi, isegi kui seda saadakse juba lubatud kava alusel, mõjutada järelevalveameti hinnangut nõutavate tasakaalustavate meetmete ulatuse kohta.

(68)

Suure ja keskmise suurusega äriühingu ümberkorraldamisabi käsitlevates teatistes tuleb täpsustada kogu muu abisaajale äriühingule ümberkorraldamisperioodil kavandatav abi, kui selle suhtes ei kohaldata vähese tähtsusega abi reeglit või erandimäärusi.

(69)

Järelevalveamet võtab sellist abi arvesse ümberkorraldamisabi hindamisel. Järelevalveametit tuleb teavitada eraldi igasugusest suurele ja keskmise suurusega ettevõttele ümberkorraldamisperioodil tegelikult antud abist, kui järelvalveamet ei teadnud seda ümberkorraldamisabi andmise otsustamise ajal.

(70)

Järelevalveamet tagab, et heakskiidetud kavade alusel antava abi puhul ei hoiduta kõrvale käesolevate suuniste nõuetest.

(71)

Päästmisabi on ühekordne meede, mis on kavandatud eeskätt äriühingu tegevuse jätkamiseks piiratud ajavahemikul, mille jooksul saab hinnata äriühingu tulevikuväljavaateid. Ei saa lubada korduvaid päästmisabimeetmeid, mis ainult säilitaksid kehtiva olukorra, lükkaksid vältimatu edasi ning suunaksid majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid teistele, tõhusamatele tootjatele või teistele EMP lepingu osalisriikidele. Seega tuleks päästmisabi anda vaid üks kord (ühekordse abi tingimus). Vältimaks äriühingute ebaausat abistamist ning nende elus püsimist vaid korduva riigiabi toel, tuleks sama põhimõtte alusel anda ümberkorraldamisabi vaid üks kord. Kui päästmisabi antakse äriühingule, mis on juba saanud ümberkorraldamisabi, võib teha järelduse, et abisaaja raskused on püsiva iseloomuga ning korduv riigi sekkumine põhjustab konkurentsimoonutusi, mis on vastuolus ühise huviga. Selline korduv riigi sekkumine ei tohiks olla lubatud.

(72)

Teatades järelevalveametile kavandatavast päästmis- või ümberkorraldamisabist, peab EFTA riik täpsustama, kas asjaomane äriühing on minevikus juba saanud päästmis- või ümberkorraldamisabi, kaasa arvatud enne käesolevate suuniste kohaldamiskuupäeva antud abi ning igasugune muu abi, millest ei ole teatatud. (20) Sellisel juhul ning juhul kui päästmisabi andmisest või ümberkorraldamisperioodi lõppemisest või ümberkorraldamiskava peatamisest on möödunud alla 10 aasta (olenevalt sellest, mis on hilisem), ei luba järelevalveamet edasist päästmis- või ümberkorraldamisabi, välja arvatud järgmistel erandjuhtudel:

Punktides b ja c nimetatud juhtudel ei saa kasutada jaotises 16.3.1.2 nimetatud lihtsustatud korda.

(73)

Äriühingule abi andmisele järgnevad muutused selle abisaaja omandisuhetes või mis tahes kohtu- või haldusmenetlus, mis paneb äriühingu bilansi kindlamale alusele, vähendab tema kohustusi või kustutab varasemad võlad, ei mõjuta selle reegli kohaldamist, kui küsimus on sama äriühingu tegevuse jätkamises.

(74)

Kui kontsern on saanud päästmis- või ümberkorraldamisabi, ei luba järelevalveamet tavaliselt edasist päästmis- või ümberkorraldamisabi kontsernile endale või samasse kontserni kuuluvatele üksustele enne 10 aasta möödumist päästmisabi andmisest või ümberkorraldamisperioodi lõppemisest või ümberkorralduskava peatamisest, olenevalt sellest, mis on hilisem. Kui kontserni kuuluv üksus on saanud päästmis- või ümberkorraldamisabi, on kontsernil tervikuna ja selle teistel üksustel, välja arvatud varasemal abisaajal, õigus saada päästmis- või ümberkorraldamisabi (kui peetakse kinni käesolevate suuniste teistest sätetest). EFTA riigid peavad tagama, et kontsern või kontserni kuuluvad teised üksused ei anna abi edasi varasemale abisaajale.

(75)

Kui äriühing võtab üle mõne teise äriühingu varad, kelle suhtes on kohaldatud punktis 73 loetletud menetlusi või siseriikliku õiguse kohast kõiki võlakohustusi hõlmavat maksejõuetusmenetlust ja kui see äriühing on juba saanud päästmis- või ümberkorraldamisabi, ei kohaldata ostja suhtes ühekordse abi nõuet tingimusel, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

(76)

Siin tuleks siiski rõhutada, et varade ostmiseks antavat abi ei saa käesolevate suuniste alusel lubada, sest sel juhul oleks tegemist esialgseks investeeringuks antava abiga.

(77)

Järelevalveamet lubab raskustes olevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate päästmis- ja/või ümberkorraldamisabikavasid ainult sel juhul, kui asjaomased ettevõtjad vastavad VKEde mõistele. Kui järgmistest erisätetest ei tulene teisiti, hinnatakse selliste kavade vastavust peatükis 16.2 ja 16.3 sätestatud tingimuste kohaselt; erandiks on jaotis 16.3.1.2, mis ei kehti abikavade kohta. Kui kava alusel antav abi ei vasta mõnele neist tingimustest, tuleb sellest eraldi teatada ja järelevalveamet peab selle eelnevalt heaks kiitma.

(78)

Kui teatavas sektoris antavat riigiabi käsitlevad eeskirjad ei näe ette teisiti, vabastatakse käesolevate suuniste kohaldamiskuupäevast lubatavate kavade alusel VKEdele antav abi eraldi teatamisest ainult sel juhul, kui asjaomane ettevõtja vastab vähemalt ühele punktis 9 sätestatud kolmest kriteeriumist. Kui abi saav ettevõtja ei vasta ühelegi neist kolmest kriteeriumist, tuleb sellest järelevalveametile eraldi teatada, et järelevalveamet võiks otsustada, kas tegemist on raskustes oleva äriühinguga. Abist mis tahes suurusega ettevõtetele, mis tegutsevad pikaajalise liigse tootmisvõimsuse all kannataval turul, tuleb samuti järelevalveametile eraldi teatada, et järelevalveamet saaks otsustada punkti 41 rakendamise üle.

(79)

Et järelevalveamet võiks päästmisabikavad heaks kiita, peavad need vastama punkti 24 alapunktides a, b, d ja e sätestatud tingimustele. Päästmisabi võib anda kuni kuueks kuuks, mille jooksul tuleb analüüsida äriühingu seisundit. Enne selle ajavahemiku lõppu peab EFTA riik kas ümberkorraldamiskava või likvideerimiskava heaks kiitma või nõudma abisaajalt laenu ning riskipreemiale vastava abi tagasimaksmist.

(80)

Päästmisabist, mis antakse pikemaks ajaks kui kuus kuud või mida ei maksta kuue kuu jooksul tagasi, tuleb järelevalveametile teatada eraldi.

(81)

Järelevalveamet lubab ümberkorraldamiskavasid ainult siis, kui abi saamise tingimus on, et abisaaja rakendab täielikult asjaomase EFTA riigi poolt heakskiidetud ümberkorraldamiskava, mis vastab järgmistele tingimustele:

(82)

Kavades tuleb täpsustada ühele äriühingule päästmis- ja/või ümberkorraldamistoimingu osana antava võimaliku toetuse maksimaalne suurus, kaasa arvatud kava muutmise puhul. Seda määra ületavast abist tuleb järelevalveametile teatada eraldi. Ühele äriühingule antava päästmis- ja ümberkorraldamisabi maksimaalne suurus, kaasa arvatud muudest allikatest või muude kavade raames antav toetus, võib olla kuni 10 miljonit eurot.

(83)

Samuti tuleb kinni pidada ühekordse abi põhimõttest. Kohaldatakse jaotises 16.3.3 sätestatud reeglit.

(84)

EFTA riigid peavad järelevalveametit eraldi teavitama meetmetest, kui äriühing võtab varad üle äriühingult, kes on juba saanud päästmis- või ümberkorraldamisabi.

(85)

Punkte 48, 49 ja 50 ei kohaldata abikavade suhtes. Abikava heakskiitmise tingimus on siiski, et tavapäraselt kord aastas esitatakse kava rakendamise kohta aruanne, mis sisaldab järelevalveameti juhendis standardaruannete kohta (22) täpsustatud teavet. Lisaks peavad aruanded sisaldama kõikide abisaajate äriühingute loetelu, milles igaühe kohta tuleb täpsustada järgmist:

(86)

Järelevalveamet teeb järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõike 1 kohaselt eraldi kirjas ettepaneku, et EFTA riigid võtaksid oma olemasolevaid abikavasid silmas pidades vastu punktides 87–88 sätestatud asjakohased meetmed. Järelevalveamet seab igasuguse edaspidise abikava lubamise tingimuseks neile sätetele vastavuse.

(87)

EFTA riigid, kes on kiitnud järelevalveameti ettepaneku heaks, peavad kuue kuu jooksul pärast suuniste vastuvõtmist kohandama oma jätkuvalt järgitavaid abikavasid käesolevate suunistega.

(88)

EFTA riigid peavad teatama oma nõustumisest asjakohaste meetmetega ühe kuu jooksul pärast asjakohaste meetmete rakendusettepanekut sisaldava kirja kättesaamist.

(89)

Käesolevad suunised jõustuvad vastuvõtmise kuupäeval. Need kehtivad viis aastat, kui mis tahes uue otsusega ei sätestata teisiti.

(90)

Teatised, mis järelevalveamet registreerib enne vastuvõtmise kuupäeva, vaadatakse läbi teatise esitamise ajal kehtivate kriteeriumide alusel.

(91)

Järelevalveamet uurib iga tema loata antud ning seetõttu järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõikega 3 vastuolus oleva päästmis- või ümberkorraldamisabi kokkusobivust EMP lepinguga käesolevate suuniste alusel, kui osa sellest abist või kogu abi on antud pärast suuniste avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja selle EMP lisas. Kõikidel muudel juhtudel uurib ta vastavust abi andmise ajal kehtivate suuniste alusel