This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document E2002C0263
2002/263/: EFTA Surveillance Authority Decision No 263/02/COL of 18 December 2002 amending for the thirty-sixth time the Procedural and Substantive Rules in the Field of State Aid by introducing a new chapter 26A: Multisectoral framework on regional aid for large investment projects
2002/263/: EFTA järelevalveameti otsus nr 263/02/COL, 18. detsember 2002 , millega kolmekümnekuuendat korda muudetakse riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, lisades uue peatüki 26A: Mitut valdkonda hõlmav raamprogramm regionaalabi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele
2002/263/: EFTA järelevalveameti otsus nr 263/02/COL, 18. detsember 2002 , millega kolmekümnekuuendat korda muudetakse riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, lisades uue peatüki 26A: Mitut valdkonda hõlmav raamprogramm regionaalabi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele
ELT L 123, 10.5.2006, pp. 8–23
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
No longer in force, Date of end of validity: 18/12/2002; asendatud E2002C0263(01)
|
10.5.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 123/8 |
EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS nr 263/02/COL,
18. detsember 2002,
millega kolmekümnekuuendat korda muudetakse riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, lisades uue peatüki 26A: “Mitut valdkonda hõlmav raamprogramm regionaalabi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele”
EFTA JÄRELEVALVEAMET,
VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (1) eriti selle artikleid 61-63,
VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelise, järelevalveameti ja kohtu loomist käsitlevat lepingut (2) ja eriti selle artiklit 24 ja protokolli nr 3 artiklit 1,
ARVESTADES, et järelevalve- ja kohtulepingu artikli 24 kohaselt EFTA järelevalveamet jõustab Euroopa Majanduspiirkonna lepingu riigiabi käsitlevad sätted,
ARVESTADES, et järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punkti b kohaselt EFTA järelevalveamet väljastab teateid või suuniseid küsimuste kohta, mida EMP leping käsitleb, kui kõnealuses lepingus või järelevalve- ja kohtulepingus niimoodi sätestatakse või kui EFTA järelevalveamet seda vajalikuks peab,
MEENUTADES riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, (3) mille EFTA järelevalveamet (4) kiitis heaks 19. jaanuaril 1994, eriti peatükis 26 sisaldunud sätteid (mitut valdkonda hõlmav raamprogramm regionaalabi (endine: piirkondlik abi) andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele),
ARVESTADES, et Euroopa Komisjon avaldas 7. märtsil 2002. aastal uue teatise (5) põhimõtete kohta, mille alusel hinnatakse suurtele investeerimisprojektidele antava regionaalabi kokkusobivust asutamislepinguga,
ARVESTADES, et kõnealune teatis on oluline ka Euroopa Majanduspiirkonna suhtes,
ARVESTADES, et EMP riigiabi eeskirjade ühetaoline kohaldamine tuleb tagada kogu Euroopa Majanduspiirkonnas,
ARVESTADES, et EMP lepingu XV lisa lõpus oleva peatüki “ÜLDSÄTTED” II punkti kohaselt peab EFTA järelevalveamet pärast EÜ komisjoniga konsulteerimist vastu võtma komisjoni poolt vastu võetud õigusaktidega kooskõlas olevaid õigusakte,
OLLES konsulteerinud Euroopa Komisjoniga,
MEENUTADES, et EFTA järelevalveamet on kõnealusel teemal konsulteerinud EFTA riikidega 19. oktoobril 2001 toiminud mitmepoolsel kohtumisel,
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
|
1. |
Riigiabi suuniseid muudetakse, lisades uue peatüki 26A: mitut valdkonda hõlmav raamprogramm regionaalabi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele, mis on käesoleva otsuse I lisas. |
|
2. |
Praegustest riigiabi suunistest jäetakse välja sünteeskiutööstusele antavat abi käsitlev peatükk 22 ja mootorsõidukitööstusele antavat abi käsitlev peatükk 23. |
|
3. |
EFTA riike teavitatakse otsusest kirjaga, millele on lisatud otsuse ja I lisa koopia. EFTA riigid peavad oma nõusolekust kavandatavate asjaomaste meetmetega teatama vastavalt I lisas sätestatule 20 tööpäeva jooksul, vt. ka I lisa lõiget 26A.9. |
|
4. |
Euroopa Komisjoni teavitatakse käesolevast otsusest kooskõlas EMP lepingu protokolli nr 27 punktiga d, saates selle otsuse ja selle lisa koopia. |
|
5. |
Käesolev otsus koos I lisaga avaldatakse Euroopa Ühenduste Teataja EMP osas ja EMP kaasandes pärast seda, kui EFTA-riigid on teatanud oma nõusolekust asjaomaste meetmetega. |
|
6. |
Otsus on autentne inglise keeles. |
Brüssel, 18. detsember 2002
EFTA järelevalveameti nimel
president
Einar M. BULL
kolleegiumi liige
Hannes HAFSTEIN
(1) Edaspidi “EMPi leping”.
(2) Edaspidi “Järelevalve- ja kohtuleping”.
(3) Edaspidi “riigiabi suunised”.
(4) Algselt avaldatud EÜT L 231, 3.9.1994, EMP kaasandes nr 32.
LISA
“26A. MITUT VALDKONDA HÕLMAV RAAMPROGRAMM REGIONAALABI ANDMISEKS ULATUSLIKELE INVESTEERIMISPROJEKTIDELE
26A.1. SISSEJUHATUS: MEETME REGULEERIMISALA
|
(1) |
Järelevalveamet võttis 4. novembril 1998. aastal vastu dokumendi “Mitut valdkonda hõlmav raamprogramm regionaalabi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele”. (1) Mitut valdkonda hõlmav raamprogramm kehtestati 1. jaanuaril 1999 esialgu kolmeaastaseks katseperioodiks. 2001. aastal pikendati selle kehtivusaega 31. detsembrini 2002. |
|
(2) |
Käesolevat raamprogrammi kohaldatakse ainult regionaalabi suhtes, nagu see on määratletud “Regionaalabi suunistes”, (2) mille eesmärk kooskõlas EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktidega a ja c on soodustada esialgseid investeeringuid, sealhulgas esialgsete investeeringutega seotud uute töökohtade loomist. Käesolev raamprogramm ei piira abiettepanekute hindamist EMP lepingu muude sätete, näiteks artikli 61 lõike 3 punkti b alusel. Terasetööstuses ja sünteeskiutööstuses kohaldatakse käesolevat raamprogrammi ka suurte üksiktoetuste suhtes, mida antakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis ei ole saanud erandit teiste sätete alusel. Raamprogrammi ei kohaldata ümberkorraldamisabi suhtes, mida reguleerivad jätkuvalt järelevalveameti suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta. (3) Raamprogramm ei mõjuta ka olemasolevaid horisontaalseid raamprogramme, nagu näiteks järelevalveameti raamprogrammi riigiabi andmise kohta uurimis- ja arendustegevusele (4) ja järelevalveameti suuniseid keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta. (5) |
|
(3) |
Sellise investeeringuteks ettenähtud regionaalabi määrade suhtes, mis ei ole vabastatud järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 artikli 1 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustusest, kehtestatakse piirangud käesolevas raamprogrammis sätestatud kriteeriumide alusel. |
|
(4) |
Käesoleva raamprogrammi puhul ei pea ette teatama suurtele investeerimisprojektidele antavast abist, kui see on teatud künnisest madalam ja määratakse kooskõlas järelevalveameti heaks kiidetud abikavaga. Käesolev raamprogramm ei mõjuta siiski liikmesriikide kohustust teatada uuest individuaalsest (sihtotstarbelisest) abist, mis ei ole vabastatud järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 artikli 1 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustusest. Käesolevas raamprogrammis sätestatud eeskirju kohaldatakse ka selliste individuaalsete (sihtotstarbeliste) riigiabimeetmete hindamise suhtes. |
26A.2. MEETME VAJALIKKUS
|
(1) |
Järelevalveamet määrab regionaalabi saamiseks kõlblikele piirkondadele antava abi ülemmäärad üldjuhul selleks, et luua toetatavate piirkondade arengut piisavalt soodustav keskkond. Kuna tegemist on ühtse määraga, hüvitatakse piirkondlikud ebasoodsad tingimused ulatuslike projektide puhul üldjuhul ülemääraselt. Käesoleva raamprogrammi eesmärk on piirata ulatuslikele projektidele antavate soodustuste taset nii, et saaks võimalikult palju vältida tarbetuid konkurentsimoonutusi. |
|
(2) |
Suurinvesteeringud võivad tõhusalt soodustada regionaalarengut, kaasates piirkonda muid äriühinguid, võttes kasutusele kõrgtasemel tehnoloogia ja aidates kaasa töötajate koolitusele. Vähemal määral mõjutavad selliseid investeeringuid ebasoodsate alade olulised piirkondlikud probleemid. Esiteks aitavad suured investeeringud saavutada majanduslikku kokkuhoidu, mis vähendavad tootmiskohaga seotud esialgseid kulusid. Teiseks tuleks märkida, et investeeringud ei ole mitmes suhtes seotud piirkonnaga, kus need tegelikult tehakse. Suurte investeeringute jaoks on kerge saada kapitali ja krediiti ülemaailmselt turult ning neid ei takista asjaolu, et teatud ebasoodsas piirkonnas pakutavate finantsteenuste hulk on piiratud. Peale selle on suuri investeeringuid tegevatele äriühingutele kättesaadav geograafiliselt suurem tööjõuturg ja neil on hõlpsam viia kvalifitseeritud tööjõud väljavalitud tootmiskohta. |
|
(3) |
Kui suured investeeringud saavad piirkondlike ülemmäärade alusel ulatuslikku riigiabi, suureneb siiski oht, et see mõjutab kaubandust ning moonutab konkurentsi teistes EMP riikides tegutsevate konkurentidega. Selle tingib asjaolu, et abisaaja omandab asjaomasel turul tõenäoliselt olulise osa ning investeering, mille jaoks abi antakse, võib muuta kõnealusel turul valitsevaid konkurentsitingimusi. |
|
(4) |
Peale selle omavad suuri investeeringuid tegevad äriühingud tavaliselt märkimisväärset läbirääkimisjõudu suhetes abi andvate asutustega. Ulatuslikesse projektidesse investeerijad kaaluvad sageli eri EMP riikides asuvate erinevate tootmiskohtade vahel, mis võib viia üha suuremate abipakkumisteni, mille tase võib olla palju kõrgem kui oleks piirkondlike ebasoodsate tingimuste hüvitamiseks vajalik. |
|
(5) |
Selliste toetuse “enampakkumiste” tulemusel ületab suurtele investeeringutele antava abi määr tõenäoliselt lisakulud, mis kaasnevad investeeringu tegemisega ebasoodsal alal. |
|
(6) |
Abi, mis ületab piirkondliku halvemuse hüvitamiseks vajaliku miinimummäära, võib väga tõenäoliselt avaldada negatiivset mõju (tootmiskoha ebatõhus valik), süvendada konkurentsimoonutusi ning, kuna abi maksumaksjalt abisaajale ülekandmine on kulukas, suurendada ka heaolu netokahjumit. |
|
(7) |
Viimasel ajal saadud kogemused on näidanud, et investeeringuteks ettenähtud regionaalabi saavad ulatuslikud investeerimisprojektid on väiksema mahuga investeerimisprojektidest kapitalimahukamad. Seetõttu tähendab väikesemahuliste investeerimisprojektide soodsam kohtlemine seda, et toetatavates piirkondades koheldakse soodsamatel tingimustel töömahukamaid projekte, mis aitavad kaasa uute töökohtade loomisele ja tööpuuduse vähendamisele. |
|
(8) |
Teatud liiki investeeringuid võivad põhjustada tõsiseid konkurentsimoonutusi ning seetõttu on küsitav, kas need mõjuvad asjaomasele piirkonnale kasulikult. See väide kehtib eelkõige investeeringute kohta valdkondades, kus ühel äriühingul on suur turuosa või kus olemasolev tootmisvõimsus suureneb märkimisväärselt, kuid vaatlusaluste toodete nõudlus ei kasva. Seega võib konkurentsi moonutamist üldiselt esineda struktuuriliste probleemide all kannatavates valdkondades, kus juba olemasolev tootmisvõimsus ületab vaatlusaluse toote nõudluse turul või vaatlusaluste toodete nõudlus väheneb pidevalt. |
26A.3. ULATUSLIKE INVESTEERIMISPROJEKTIDE ABIMÄÄRADE VÄHENDAMINE
|
(1) |
Ilma et see piiraks regionaalabi suunistes sätestatud vastavuskriteeriumide, lõike 26A.3. punktis 4 sätestatud teatamiskohustuse või lõikes 26A.8. sätestatud üleminekueeskirjade kohaldamist, kohaldatakse järgnevalt esitatud piirmäärade ulatuses abikõlblikke kulutusi (6) hõlmavatele investeeringutele antava investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes regionaalabi madalamat kohandatud ülemmäära vastavalt järgmisele jaotusele:
|
|
(2) |
Seega arvutatakse rohkem kui 50 miljonit eurot maksvale projektile lubatav abisumma järgmise valemi alusel: suurim abisumma = R × (50 + 0,50 × B + 0,34 × C); kus R tähistab kohandamata piirkondlikku ülemmäära, B tähistab abikõlblikke kulutusi vahemikus 50 miljonit kuni 100 miljonit eurot ja C tähistab võimalikke abikõlblikke kulutusi, mis ületavad 100 miljonit eurot, kui selliseid on olemas. (7) |
|
(3) |
Näiteks suure äriühingu puhul, mis investeerib 80 miljonit eurot toetatavasse piirkonda, mille regionaalabi kohandamata ülemmäär on 25 % toetuse netoekvivalenti, on suurim lubatav abisumma 16,25 miljonit eurot toetuse netoekvivalenti, mis vastab abimäärale suurusega 20,3 % toetuse netoekvivalenti. Kui suur äriühing investeerib samasse piirkonda 160 miljonit eurot, on suurim lubatav abisumma 23,85 miljonit eurot toetuse netoekvivalenti, mis vastab abimäärale suurusega 14,9 % toetuse netoekvivalenti. |
|
(4) |
EFTA riigid peavad siiski teatama kõigist investeeringuteks ettenähtud regionaalabi andmise juhtudest, kui ettepandud abi ületab lõike 26A.3. punktis 1 sätestatud jaotuses ja eeskirjades 100 miljoni euro suuruse investeeringu suhtes kehtestatud suurima lubatava abisumma. (8) Projektid, millest teatatakse eraldi, ei saa investeerimisabi, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
EFTA riik peab esitama tõendid, et punktides a ja b kirjeldatud tingimused ei ole täidetud. (9) Punktide a ja b kohaldamisel määratletakse nähtav tarbimine EMP territooriumil PRODCOMi klassifikatsiooni (10) asjakohasel tasemel või, kui see teave ei ole kättesaadav, mõne muu turu segmentimise alusel, mis on asjaomaste toodete puhul üldtunnustatud ja mille kohta statistilised andmed on kergesti kättesaadavad. |
26A.4. ABI KEELAMINE TERASETÖÖSTUSE INVESTEERIMISPROJEKTIDELE
|
(1) |
Käesoleva raamprogrammi B lisas määratletud terasetööstuse (11) kohta märgib järelevalveamet, et ESTÜ terasetööstuse ettevõtted on pika aja jooksul tegutsenud ilma investeerimisabita, mis oli kättesaadav ülejäänud tööstussektoritele. Terasetööstuse ettevõtted on oma tegevusstrateegiates seda asjaolu arvesse võtnud ja sellega harjunud. Arvestades terasetööstuse eripära (eelkõige selle struktuuri, liigset tootmisvõimsust nii Euroopas kui ka üle maailma, selle ülimalt kapitalimahukat olemust, asjaolu, et terasetööstustehased asuvad valdavalt regionaalabi saamiseks kõlblikes piirkondades, märkimisväärset hulka riiklikke vahendeid, mis on suunatud terasetööstuse restruktureerimiseks, ja terasetootmispiirkondade ümberkorraldamist) ning seni leebemate riigiabieeskirjade kohaldamisel saadud kogemusi, tundub olevat õigustatud keelata kõnealuses valdkonnas jätkuvalt igasuguses suuruses investeerimisabi. Sellest tulenevalt leiab järelevalveamet, et terasetööstusele antav regionaalabi ei sobi kokku ühisturuga. Ühisturuga kokkusobimatud on ka suured üksiktoetused väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, millele ei ole sama määrusega tehtud erandit. |
26A.5. INVESTEERIMISPROJEKTID MUUDES STRUKTUURILISTE PROBLEEMIDEGA VALDKONDADES (VÄLJA ARVATUD TERASETÖÖSTUS)
|
(1) |
Järelevalveamet on seni olnud seisukohal, et investeeringud valdkondadesse, mis kannatavad või võivad kannatada liigse tootmisvõimuse või nõudluse pideva vähenemise all, suurendavad konkurentsimoonutuste ohtu, toomata samal ajal asjaomasele piirkonnale vajalikku tasakaalustavat kasu. Selleks, et võtta asjakohasel viisil arvesse, et sellised investeeringud on piirkondlikust seisukohast vähem kasutoovad, tuleb struktuuriliste probleemide all kannatavates valdkondades vähendada projektidele antavat investeerimisabi tasemeni, mis on teistes valdkondades lubatavast abimäärast madalam. |
|
(2) |
Seni on mitmes tundlikus tööstussektoris kohaldatud rangemaid riigiabi erieeskirju. (12) Eelmise mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi lõike 26.1 punkti 3 kohaselt jätkatakse nende valdkondlike erieeskirjade kohaldamist. |
|
(3) |
Eelmise mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi üks eesmärk oli anda võimalus asendada olemasolevad valdkondlikud eeskirjad ühtse instrumendiga. Vastavalt lõikes 26A.8 sätestatud üleminekueeskirjadele soovib järelevalveamet käesoleva läbivaatamise kaudu koondada käesolevasse raamprogrammi ka need tundlikud tööstussektorid. |
|
(4) |
Struktuuriliste probleemide all kannatavad valdkonnad määratletakse 31. detsembriks 2003 raamprogrammi lisas esitatud valdkondade loetelus. Käesoleva jao sätete kohaselt ei ole nendes valdkondades lubatud anda investeeringuteks ettenähtud regionaalabi. |
|
(5) |
Valdkondade loetelu koostamisel hinnatakse tõsiseid struktuurilisi probleeme nähtavat tarbimist käsitlevate andmete alusel CPA klassifikatsiooni (13) asjakohasel tasemel EMP territooriumil või, kui see teave ei ole kättesaadav, mõne muu turu segmentimise alusel, mis on vaatlusaluste toodete puhul üldtunnustatud ja mille kohta statistilised andmed on kergesti kättesaadavad. Tõsised struktuurilised probleemid loetakse olemasolevaks, kui asjaomase valdkonna suurus väheneb. (14) Valdkondade loetelu ajakohastatakse regulaarselt ajavahemike järel, mis määratakse kindlaks loetelu koostamisel. |
|
(6) |
Alates 1. jaanuarist 2004 tuleb järelevalveametile teatada eraldi igasugusest investeeringuteks ettenähtud regionaalabist, mida antakse tõsiste struktuuriliste probleemide all kannatavate valdkondade loetellu kuuluvates valdkondades investeerimisprojektile, mis hõlmab abikõlblikke kulutusi suuremal määral kui järelevalveameti poolt valdkondade loetelu koostamisel (15) ette nähtud. Järelevalveamet kontrollib kõnealused teatised järgmiste eeskirjade alusel: esiteks, abiprojekt peab vastama regionaalabi andmise suunistes sätestatud üldistele hindamiskriteeriumidele; teiseks, lõike 26A.11 punktiga 3 määratletud abikõlblikud kulutused, mis ületavad järelevalveameti valdkondade loetelu koostamise ajal määratletud summat, ei ole abikõlblikud saama investeerimisabi, välja arvatud lõike 26A.5 punktis 7 viidatud juhtumitel. |
|
(7) |
Erandina lõike 26A.5 punktist 6 võib järelevalveamet lubada valdkondade loetellu kuuluvates valdkondades investeerimisabi käesoleva raamprogrammi lõikes 26A.3. sätestatud toetusmäärade alusel, kui liikmesriik tõendab, et valdkonna suuruse arvatavast vähenemisest hoolimata toimub vaatlusaluse toote turul kiire kasv. (16) |
26A.6. JÄRELKONTROLL
|
(1) |
Käesoleva raamprogrammi koostamisel on järelevalveamet püüdnud tagada, et see oleks võimalikult selge, üheselt mõistetav, prognoositav ja tõhus ning sellega kaasnev täiendav halduskoormus oleks võimalikult väike. |
|
(2) |
Läbipaistvuse ja tõhusa kontrolli tagamiseks on vaja kehtestada kindel vorm, milles EFTA riigid peaksid järelevalveametile esitama kokkuvõtliku teabe A lisas esitatud kujul juhul, kui käesoleva raamprogrammi alusel antakse abi investeeringuteks, mille suurus ületab 50 miljonit eurot. Käesoleva raamprogrammiga hõlmatud abi rakendamisel peavad EFTA riigid edastama järelevalveametile kõnealuse kokkuvõtliku teabe 20 tööpäeva jooksul alates päevast, mil pädev asutus tegi otsuse abi andmise kohta. |
|
(3) |
EFTA riigid säilitavad üksikasjalikud andmed käesoleva raamprogrammi alusel antud üksiktoetuste kohta. Need andmed sisaldavad kogu teavet, mida on vaja veendumaks, et käesolevas raamprogrammis sätestatud abi ülemmäärast on kinni peetud. EFTA riigid peavad säilitama üksiktoetust käsitlevad andmed 10 aasta jooksul alates toetuse andmisest. Asjaomane EFTA riik peab esitama järelevalveametile kirjaliku taotluse korral 20 tööpäeva või taotluses sisalduda võiva pikema tähtaja jooksul kogu teabe, mida järelevalveamet peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas käesoleva raamprogrammi sätteid on järgitud. |
26A.7. RAAMPROGRAMMI KEHTIVUSAEG
|
(1) |
Käesolevat raamprogrammi kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2009. Järelevalveamet hindab raamprogrammi enne 31. detsembrit 2009. Järelevalveamet võib käesolevat raamprogrammi muuta enne 31. detsembrit 2009, lähtudes konkurentsipoliitikaga seotud olulistest kaalutlustest või selleks, et võtta arvesse muid EMPi tegevuspõhimõtteid või rahvusvahelisi kohustusi. Raamprogrammi läbivaatamine ei mõjuta siiski investeeringuabi keelamist terasetööstusele. |
|
(2) |
B lisas määratletud terasetööstuse suhtes kohaldatakse käesoleva raamprogrammi sätteid alates 1. jaanuarist 2003. Sellest kuupäevast lõpetatakse teatud ESTÜ asutamislepinguga (17) mittehõlmatud terasetööstuse sektoreid reguleerivate olemasolevate valdkondlike erieeskirjade kohaldamine. C-lisas määratletud mootorsõidukitööstuse ja D lisas määratletud sünteeskiutööstuse suhtes kohaldatakse käesoleva raamprogrammi sätteid alates 1. jaanuarist 2003. Mootorsõidukitööstust ja sünteeskiutööstust käsitlevad teatised, mille järelevalveamet registreeris enne 1. jaanuari 2003, vaadatakse siiski läbi teatiste esitamise ajal kehtivate kriteeriumide alusel. |
|
(3) |
Muudes valdkondades, mida lõike 26A.7 punktis 2 ei nimetata, kohaldatakse käesoleva raamprogrammi sätteid alates 1. jaanuarist 2004. Eelmise mitut valdkonda hõlmavat raamprogrammi kohaldamist jätkatakse kuni 31. detsembrini 2003. Teatised, mille järelevalveamet registreerib enne 1. jaanuari 2004, vaadatakse siiski läbi teatiste esitamise ajal kehtivate kriteeriumide alusel. |
|
(4) |
Järelevalveamet hindab tema loata antud investeerimisabi kokkusobivust EMP lepinguga:
|
26A.8. ÜLEMINEKUSÄTTED
|
(1) |
Kuni 26A.5 jao punktis 4 osutatud valdkondade loetelu kohaldamise alguseni kehtib järgmine kord:
|
|
(2) |
Enne lõike 26A.5 punktis 4 osutatud valdkondade loetelu kohaldamise algust otsustab järelevalveamet, kas ja mil määral valdkondade loetelu hõlmab C-lisas määratletud mootorsõidukitööstust ja D-lisas määratletud sünteeskiutööstust. |
|
(3) |
Laevaehitustööstuse suhtes kehtivad EMP ühiskomisjoni otsuses nr 12/99 sätestatud olemasolevad eeskirjad kuni 31. detsembrini 2003. Enne seda kuupäeva otsustab järelevalveamet, kas käesolev raamprogramm ja valdkondade loetelu peaksid hõlmama laevaehitustööstusele antavat abi. |
26A.9. ASJAKOHASED MEETMED
|
(1) |
Selleks, et tagada käesolevas raamprogrammis sätestatud eeskirjade rakendamine, teeb järelevalveamet ettepaneku järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 artikli 1 lõikele 1 vastavate asjakohaste meetmete vastuvõtmiseks. Asjakohased meetmed hõlmavad järgmist:
|
|
(2) |
EFTA riigid peavad tegema vajalikud muudatused hiljemalt 31. detsembriks 2003, välja arvatud terasetööstust käsitlevates meetmetes, kus tuleb muudatused teha enne 1. jaanuari 2003, ning sünteeskiutööstuse ja mootorsõidukitööstuse sektoris, kus tuleb muudatused teha enne 1. jaanuari 2003. EFTA riigid peavad väljendama oma selgesõnalist nõusolekut kavandatud asjakohaste meetmetega 20 tööpäeva jooksul pärast kirja kättesaamist. Kui liikmesriik ei vasta, eeldab järelevalveamet, et kõnealune EFTA riik ei ole kavandatud meetmetega nõus. |
26A.10 TEATAMISKOHUSTUS
|
(1) |
Käesoleva raamprogrammi kohastest abiettepanekutest teatamisel peavad EFTA riigid kasutama käesolevale raamprogrammile lisatud teatise vormi (E-lisa). |
26A.11 KASUTATUD MÕISTED
|
(1) |
Käesolevas raamprogrammis kasutatakse järgmisi mõisteid. |
Investeerimisprojekt
|
(2) |
Investeerimisprojekt – regionaalabi suuniste lõikes 25.4. nimetatud esialgne investeering. Investeerimisprojekti ei tohi kunstlikult jagada allprojektideks, et vältida käesoleva raamprogrammi sätete järgimist. Käesoleva raamprogrammi kohaselt hõlmab investeerimisprojekt kõiki tootmiskohas ühe või mitme ettevõtja poolt kolme aasta jooksul tehtavaid kindlaksmääratud investeeringuid. Käesoleva raamprogrammi kohaselt on tootmiskoht majanduslikult jagamatu põhivara kogum, millel on kindel tehniline ülesanne, mis on füüsiliselt või funktsionaalselt seotud ja millel on selgelt määratletud eesmärgid, näiteks kindla toote valmistamine. Kui kaht või enamat toodet valmistatakse samast toorainest, käsitletakse selliste toodete tootmisüksusi üheainsa tootmiskohana. |
Abikõlblikud kulud
|
(3) |
Abikõlblikud kulud – määratakse kindlaks kooskõlas regionaalabi suunistes sätestatud asjakohaste eeskirjadega. |
Regionaalabi ülemmäär
|
(4) |
Regionaalabi ülemmäär – asjaomase toetatava piirkonna suurtele äriühingutele lubatava abi ülemmäär abi andmise ajal. Abi ülemmäärad kehtestatakse kooskõlas regionaalabi suunistega järelevalveameti heakskiidetud regionaalabi kaardi alusel. |
Vaatlusalune toode
|
(5) |
Vaatlusalune toode – investeerimisprojektis ettenähtud toode ning, kui see on asjakohane, tooted, mis on tarbija arvates (toote omadustest, hindadest ja kavandatud kasutusest lähtuvalt) või tootja arvates (tootmisrajatiste paindlikkusest lähtuvalt) sellist toodet asendavad tooted. Kui projekt käsitleb vahetoodet, mida turul praktiliselt ei müüda, hõlmab vaatlusalune toode ka tootmisahela järgmise etapi tooteid. |
Nähtav tarbimine
|
(6) |
Nähtav tarbimine – kõnealuse toote nähtav tarbimine on toodangu ja impordi summa, millest arvatakse maha eksport. |
|
(7) |
Kui järelevalveamet määrab käesoleva raamprogrammi kohaselt kindlaks vaatlusaluse toote nähtava tarbimise keskmise aastase kasvu, võtab ta vajaduse korral arvesse kasvusuundumuses toimunud märkimisväärseid muudatusi. |
|
(8) |
Kui investeerimisprojekt on seotud teenindussektoriga, kasutab järelevalveamet turu suuruse ja arengu hindamiseks nähtava tarbimise asemel asjaomaste teenuste käivet, lähtudes nende teenuste puhul üldtunnustatud turu segmentimisest, mille kohta statistilised andmed on kergesti kättesaadavad. |
MITUT VALDKONDA HÕLMAVA RAAMPROGRAMMI A-LISA
(JÄRELKONTROLLI VORM)
|
— |
Abikava nimetus (või märkus selle kohta, et tegemist on sihtotstarbelise abiga) |
|
— |
Abi andev avalik-õiguslik üksus |
|
— |
Kui abi andmise õiguslik alus on järelevalveameti heaks kiidetud abikava, märkida heakskiitmise kuupäev ja riigiabi viitenumber |
|
— |
Piirkond ja haldusüksus |
|
— |
Äriühingu nimi, andmed selle kohta, kas tegemist on väikese või keskmise suurusega ettevõtte või suure äriühinguga, ning võimaliku emaettevõtja nimi |
|
— |
Projekti liik, andmed selle kohta, kas tegemist on uue käitise rajamise, olemasoleva võimsuse laiendamise või mõne muu projektiga |
|
— |
Projekti kestuse ajal investeeritavate kapitalikulude kogusumma ja abikõlblike kulutuste summa |
|
— |
Toetuse nominaalsumma ning toetuse bruto- ja netoekvivalent |
|
— |
Ettepandava abi maksmise võimalikud eeltingimused |
|
— |
Asjaomased tooted ja teenused ja nende PRODCOM nomenklatuur või, teenusesektorite puhul, CPA-nomenklatuur |
MITUT VALDKONDA HÕLMAVA RAAMPROGRAMMI B-LISA
TERASETÖÖSTUSE MÄÄRATLUS MITUT VALDKONDA HÕLMAVA RAAMPROGRAMMI KONTEKSTIS
Mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi kontekstis hõlmab terasetööstus ettevõtjaid, mis tegelevad järgmiste terasetoodete valmistamisega.
|
Toode |
Koondnomenklatuuri kood (19) |
|
Malm |
7201 |
|
Rauasulamid |
7202 11 20 ; 7202 11 80 ; 7202 99 11 |
|
Rauamaagi jm käsnrauasaaduste otsesel redutseerimisel saadud raud |
7203 |
|
Raud ja legeerimata teras |
7206 |
|
Pooltooted rauast või legeerimata terasest: |
7207 11 11 ; 7207 11 14 ; 7207 11 16 ; 7207 12 10 ; 7207 19 11 ; 7207 19 14 ; 7207 19 16 ; 7207 19 31 ; 7207 20 11 ; 7207 20 15 ; 7207 20 17 ; 7207 20 32 ; 7207 20 51 ; 7207 20 55 ; 7207 20 57 ; 7207 20 71 |
|
Lehtvaltstooted rauast ja legeerimata terasest |
7208 10 00 ; 7208 25 00 ; 7208 26 00 ; 7208 27 00 ; 7208 36 00 ; 7208 37 ; 7208 38 ; 7208 39 ; 7208 40 ; 7208 51 ; 7208 52 ; 7208 53 ; 7208 54 ; 7208 90 10 ; 7209 15 00 ; 7209 16 ; 7209 17 ; 7209 18 ; 7209 25 00 ; 7209 26 ; 7209 27 ; 7209 28 ; 7209 90 10 ; 7210 11 10 ; 7210 12 11 ; 7210 12 19 ; 7210 20 10 ; 7210 30 10 ; 7210 41 10 ; 7210 49 10 ; 7210 50 10 ; 7210 61 10 ; 7210 69 10 ; 7210 70 31 ; 7210 70 39 ; 7210 90 31 ; 7210 90 33 ; 7210 90 38 ; 7211 13 00 ; 7211 14 ; 7211 19 ; 7211 23 10 ; 7211 23 51 ; 7211 29 20 ; 7211 90 11 ; 7212 10 10 ; 7212 10 91 ; 7212 20 11 ; 7212 30 11 ; 7212 40 10 ; 7212 40 91 ; 7212 50 31 ; 7212 50 51 ; 7212 60 11 ; 7212 60 91 |
|
Kuumvaltsitud vardad ja latid rauast või legeerimata terasest, wound coils, of iron or non alloy steelkorrapäratult kokku keritud |
7213 10 00 ; 7213 20 00 ; 7213 91 ; 7213 99 |
|
Muud vardad ja latid rauast või legeerimata terasest |
7214 20 00 ; 7214 30 00 ; 7214 91 ; 7214 99 ; 7215 90 10 |
|
Kujuprofiilid rauast või legeerimata terasest |
7216 10 00 ; 7216 21 00 ; 7216 22 00 ; 7216 31 ; 7216 32 ; 7216 33 ; 7216 40 ; 7216 50 ; 7216 99 10 |
|
Roostevaba teras |
7218 10 00 ; 7218 91 11 ; 7218 91 19 ; 7218 99 11 ; 7218 99 20 |
|
Roostevabast terasest lehtvaltstooted |
7219 11 00 ; 7219 12 ; 7219 13 ; 7219 14 ; 7219 21 ; 7219 22 ; 7219 23 00 ; 7219 24 00 ; 7219 31 00 ; 7219 32 ; 7219 33 ; 7219 34 ; 7219 35 ; 7219 90 10 ; 7220 11 00 ; 7220 12 00 ; 7220 20 10 ; 7220 90 11 ; 7220 90 31 |
|
Vardad ja latid roostevabast terasest |
7221 00 ; 7222 11 ; 7222 19 ; 7222 30 10 ; 7222 40 10 ; 7222 40 30 |
|
Lehtvaltstooted muust legeerterasest |
7225 11 00 ; 7225 19 ; 7225 20 20 ; 7225 30 00 ; 7225 40 ; 7225 50 00 ; 7225 91 10 ; 7225 92 10 ; 7225 99 10 ; 7226 11 10 ; 7226 19 10 ; 7226 19 30 ; 7226 20 20 ; 7226 91 ; 7226 92 10 ; 7226 93 20 ; 7226 94 20 ; 7226 99 20 |
|
Vardad ja latid muust legeerterasest |
7224 10 00 ; 7224 90 01 ; 7224 90 05 ; 7224 90 08 ; 7224 90 15 ; 7224 90 31 ; 7224 90 39 ; 7227 10 00 ; 7227 20 00 ; 7227 90 ; 7228 10 10 ; 7228 10 30 ; 7228 20 11 ; 7228 20 19 ; 7228 20 30 ; 7228 30 20 ; 7228 30 41 ; 7228 30 49 ; 7228 30 61 ; 7228 30 69 ; 7228 30 70 ; 7228 30 89 ; 7228 60 10 ; 7228 70 10 ; 7228 70 31 ; 7228 80 |
|
Sulundkonstruktsioonid |
7301 10 00 |
|
Rööpad ja liiprid |
7302 10 31 ; 7302 10 39 ; 7302 10 90 ; 7302 20 00 ; 7302 40 10 ; 7302 10 20 |
|
Õmblusteta torud ja õõnesprofiilid |
7303 ; 7304 |
|
Rauast või terasest keevistorud, välisläbimõõduga üle 406,4 mm |
7305 |
MITUT VALDKONDA HÕLMAVA RAAMPROGRAMMI C-LISA
MOOTORSÕIDUKITÖÖSTUSE MÄÄRATLUS MITUT VALDKONDA HÕLMAVA RAAMPROGRAMMI KONTEKSTIS
Mootorsõidukitööstus tähendab mootorsõidukite, mootorsõidukite mootorite ning selliste sõidukite või mootorite jaoks ettenähtud moodulite või allsüsteemide arendamist, tootmist ja kokkupanemist kas otseselt tootja või, koondprojekti raames, esmatasandi tarnija poolt.
|
(a) |
Mootorsõidukid Mootorsõidukid – sõiduautod, kaubikud, veoautod, sadulvedukid, reisibussid, autobussid ja muud kommertsveokid. Mõiste ei hõlma võidusõiduautosid, maastikusõidukeid (nt lumeautod ja golfiautod), mootorrattaid, haagiseid, põllumajandus- ja metsatraktoreid, haagiselamuid, erisõidukeid (nt tuletõrjeautod, liikuvad töökojad), kallurautosid, veokärusid (nt kahvellaadurid, kärutõstukid ja madalautod) ning sõjaväesõidukeid. |
|
(b) |
Mootorsõidukite mootorid Mootorsõidukite mootorid - mootorsõidukitel kasutatavad diisel- ja ottomootorid, elektri-, turbiin- ja gaasimootorid, kombineeritud mootorid ning muud mootorid. |
|
(c) |
Moodulid ja allsüsteemid Moodul või allsüsteem – kogum, mis hõlmab mootorsõiduki või mootori esmatähtsaid komponente, mille on tootnud, kokku pannud või paigaldanud esmatasandi tarnija ning mis tarnitakse elektroonilise tellimissüsteemi kaudu või täppisajastatult (just-in-time basis). Moodulite ja allsüsteemidena tuleks liigitada ka logistilised ladustus- ja tarnesüsteemid ning tootmisahelasse kuuluvad allhankelised tervikoperatsioonid (näiteks alakoostide värvimine). |
|
(d) |
Esmatasandi tarnijad Esmatasandi tarnija – tootjast sõltumatu või tootjaga seotud tarnija, kes jagab kavandamise ja arendamisega seotud vastutust12 ning valmistab, monteerib või tarnib mootorsõiduki tootja jaoks tootmis- või monteerimisetapis alakooste või mooduleid. Tööstuspartneritena on tarnijad sageli tootjaga seotud lepingu alusel, mille kehtivusaeg võrdub ligikaudselt tootemudeli kasutusajaga (nt kuni tootemudeli uuendamiseni). Esmatasandi tarnija võib pakkuda ka teenuseid, eelkõige logistikateenuseid, nagu näiteks tarnekeskuse haldamine. |
|
(e) |
Koondprojekt Tootja võib koondada tegelikku investeerimiskohta või geograafiliselt lähedal asuvasse13 ühte või mitmesse tööstusparki esmatasandi tarnija ühe või mitu projekti, mille eesmärk on toodetavate sõidukite või mootorite moodulite või allsüsteemide tarnimine. Kõik sellised projektid on hõlmatud koondprojektiga. Koondprojekti kestus vastab sõidukitootja investeerimisprojekti kestusele. Koondprojekti määratlus hõlmab esmatasandi tarnija investeeringut juhul, kui vähemalt pool sellest investeeringust tulenevast toodangust tarnitakse asjaomase tootja kõnealusesse tootmisettevõttesse. |
MITUT VALDKONDA HÕLMAVA RAAMPROGRAMMI D-LISA
SÜNTEESKIUTÖÖSTUSE MÄÄRATLUS MITUT VALDKONDA HÕLMAVA RAAMPROGRAMMI KONTEKSTIS
Mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi kontekstis hõlmab sünteeskiutööstus järgmist:
|
— |
polüestril, polüamiidil, akrüülil või polüpropüleenil põhinevate igat liiki kiudude ja lõngade valmistamine ekstrusiooni/tekstureerimise teel olenemata nende lõppkasutusest või |
|
— |
polümerisatsiooni (sh polükondensatsioon), kui see on kasutatavate seadmete seisukohalt üks osa ekstrusioonist, või |
|
— |
kõik täiendavad menetlused, mis on seotud võimaliku abisaaja või mõne teise samasse kontserni kuuluva äriühingu olemasoleva ekstrusiooni/tekstureerimisvõimsusega ning mis on kõnealuse äritegevuse puhul selle tootmisvõimsusega integreeritud kasutatavate seadmete kaudu. |
MITUT VALDKONDA HÕLMAVA RAAMPROGRAMMI E-LISA
TEATISE VORM (20)
1. JAGU – EFTA RIIK
Andmed teatise esitanud asutuse kohta
1.1.2. Teatise esitaja nimi ja aadress
1.1.3. Lisateavet andva(te) isiku(te) nimi, telefoni- ja faksinumber, elektronposti aadress ning ametikoht
Andmed alalises esinduses töötava kontaktisiku kohta
1.2.1. Lisateavet andva isiku nimi, telefoni- ja faksinumber, elektronposti aadress ning ametikoht
2. JAGU – ABISAAJA
Projekti investeeriva äriühingu/investeerivate äriühingute struktuur
2.1.1. Abisaaja andmed
2.1.2. Kui abisaaja on projekti rahastava(te)st ettevõtja(te)st või abi saava(te)st ettevõtja(te)st erinev juriidiline isik, selgitada erinevusi
2.1.3. Andmed abisaaja emakontserni kohta ning iga emaettevõtja kontsernistruktuuri ja omandistruktuuri kirjeldus
Projekti investeeriva(te) äriühingu(te) osas esitada viimase kolme majandusaasta kohta järgmised andmed
2.2.1. Käive kogu maailmas, käive EMPs, käive asjaomastes EFTA riikides
2.2.2. Kasum pärast maksustamist ja rahavoog (konsolideeritud alusel)
2.2.3. Tööhõive kogu maailmas, EMPs ja asjaomastes EFTA riikides
2.2.4. Müügituru jagunemine asjaomases liikmesriigis, ülejäänud EMP territooriumil ja väljaspool EMP territooriumi
2.2.5. Viimase kolme aasta auditeeritud raamatupidamisaruanded ja majandusaasta aruanded
Kui investeering tehakse olemasolevasse tootmisrajatisse, esitada kõnealuse üksuse viimase kolme majandusaasta kohta järgmised andmed
2.3.1. Kogukäive
2.3.2. Kasum pärast maksustamist ja rahavoog
2.3.3. Tööhõive
2.3.4. Müügituru jagunemine: asjaomases EFTA riigis, ülejäänud EMP territooriumil ja väljaspool EMP territooriumi
3. JAGU – RIIGIABI ANDMINE
Iga kavandatud riigiabimeetme kohta esita tavad andmed
Üksikasjad
3.1.1. Abikava nimetus (või märkus selle kohta, et tegemist on sihtotstarbelise abiga)
3.1.2. Õiguslik alus (seadus, seadlus, jne)
3.1.3. Abi andev avalik-õiguslik üksus
3.1.4. Kui abi andmise õiguslik alus on järelevalveameti heaks kiidetud abikava, märkida heakskiitmise kuupäev ja riigiabi viitenumber
Ettepandava abi vorm
3.2.1. Kas ettepandav abi on toetus, intressitoetus, sotsiaalkindlustusmaksete vähendamine, maksu ümberarvutus (maksevabastus), osalus aktsiakapitalis, võla ümberarvestamine või kustutamine, sooduslaen, maksude tasumise edasilükkamine, tagamisskeemiga hõlmatud summa, jne
3.2.2. Ettepandava abi maksmise eeltingimused
Ettepandava abi summa
3.3.1. Toetuse nominaalsumma ning toetuse bruto- ja netoekvivalent
3.3.2. Kas abimeede maksustatakse ettevõtte tulumaksuga (või mõne muu otsese maksuga)? Kui osaliselt, siis mil määral?
3.3.3. Ettepandud abi täielik maksegraafik. Ettepandud riigiabi paketi kohta esitada järgmised andmed
Abimeetmete kirjeldus
3.4.1. Kas abipakett hõlmab veel määratlemata meetmeid? Jaatava vastuse korral täpsustage
3.4.2. Milliseid eespool nimetatud meetmeid ei käsitleta riigiabina? Esitada põhjendus(ed)
3.5. Kas sama projekti jaoks taotletakse lisatoetust muudest Euroopa või rahvusvahelistest rahastamisasutustest? Kui vastus on jaatav, siis mil määral?
Riigiabimeetmete kumuleerimine
3.6.1. Abimeetmete hinnanguline toetuse brutoekvivalent kokku (enne maksustamist)
3.6.2. Abimeetmete hinnanguline toetuse netoekvivalent kokku (pärast maksustamist)
4. JAGU – TOETATAV PROJEKT
Projekti asukoht
4.1.1. Piirkond, haldusüksus ja aadress
Projekti kestus
4.2.1. Investeerimisprojekti alguskuupäev ja investeeringu lõppkuupäev
4.2.2. Uue tootmise kavandatav alguskuupäev ning aasta, mil tootmine saavutab eeldatavalt täisvõimsuse
Projekti kirjeldus
4.3.1. Projekti liik, andmed selle kohta, kas tegemist on uue käitise rajamise, olemasoleva võimsuse laiendamise või mõne muu projektiga
4.3.2. Projekti üldine lühikirjeldus
Projektikulude jaotus
4.4.1. Projekti kestuse ajal investeeritavate ja kulumina maha arvestatud kapitalikulude kogusumma
4.4.2. Investeerimisprojektiga seotud kapitalikulude ja muude kulude2 üksikasjalik jaotus
Projekti kogumaksumuse rahastamine
4.5.1. Andmed investeerimisprojekti kogumaksumuse rahastamise kohta
5. JAGU – TOOTE- JA TURUKIRJELDUS
Projektiga hõlmatud too(de)te kirjeldus
5.1.1. Toetatavas tootmisrajatises pärast investeeringut toodetav toode/toodetavad tooted ning asjaomane allsektor/asjaomased allsektorid, kuhu toode kuulub/tooted kuuluvad (märkida PRODCOMi kood või, teenusesektorite puhul, CPA nomenklatuur)
5.1.2. Millist toodet/milliseid tooteid uus toode asendab? Kui asendatavaid tooteid ei valmistata samas tootmisrajatises, märkida nende praegune tootmiskoht
5.1.3. Millist muud toodet/milliseid muid tooteid saab valmistada samade vahendite abil väheste lisakuludega või lisakuludeta?
Tootmisvõimsus
5.2.1. Kvantifitseerida projekti mõju abisaaja olemasolevale koguvõimsusele EMPs (ka kontserni tasandil) iga vaatlusaluse toote/kõigi vaatlusaluse toodete puhul (ühikutes aasta kohta investeerimise algusaastale eelneval aastal ja projekti lõpetamisaastal)
5.2.2. Kõigi EMP tootjate prognoositav koguvõimsus iga asjaomase toote kohta
Turuinfo
5.3.1. Andmed vaatlusaluse toote/vaatlusaluste toodete nähtava tarbimise kohta viimasel kuuel majandusaastal. Võimaluse korral lisage vastuse illustreerimiseks teiste allikate poolt koostatud statistika
5.3.2. Vaatlusaluse toote/vaatlusaluste toodete nähtava tarbimise arenguprognoos järgmiseks kolmeks majandusaastaks. Võimaluse korral lisage vastuse illustreerimiseks sõltumatute allikate poolt koostatud statistika
5.3.3. Kas asjaomane turuosa väheneb ja miks?
5.3.4. Abisaaja või kontserni, kuhu abisaaja kuulub, turuosade prognoos (väärtusena) investeerimise algusaastale eelneval aastal ja projekti lõpetamisaastal.
(1) EÜT L 111, 29.4.1999 ja samal kuupäeval avaldatud EMP kaasanne nr 18.
(2) Vt kõnealuste suuniste peatükki 25.
(3) Vt kõnealuste suuniste peatükki 16.
(4) Vt kõnealuste suuniste peatükki 14.
(5) Vt kõnealuste suuniste peatükki 15.
(6) Regionaalabi suuniste kohaselt määratletakse regionaalabi abikõlblikud kulutused suuniste peatüki 25.4. lõigetes 8–12 sätestatud eeskirjade alusel (I võimalus)või peatüki 25.4. lõikes 24 sätestatud eeskirjade alusel (II võimalus). Kooskõlas regionaalabi suuniste peatüki 25.4. lõikega 30 võib I võimaluse alusel arvutatud abi (investeerimisabi) ühendada II võimaluse alusel arvutatud abiga (abi töökohtade loomiseks) tingimusel, et abi kogumäär ei ületa regionaalabi ülemmäära ja kahest võimalikust suuremate võimalike abikõlblike kulutuste korrutist. Kõnealuse eeskirja kohaselt määratletakse konkreetse investeerimisprojekti abikõlblikud kulutused käesoleva raamprogrammi kontekstis selle võimaluse alusel, mille tulemusel saadakse suurem summa. Abikõlblike kulutuste summa määratakse kindlaks nii, et see ei ületaks suuremat investeeringusummat neist kahest, mis tulenevad töökohtade loomisel põhinevast meetodist ja esialgsetel investeeringutel põhinevast meetodist, kooskõlas asjaomase piirkonna suhtes kehtestatud abi ülemmääraga.
(7) Järgnevas tabelis näidatakse, kui suured abimäärad on abi vähendamist käsitleva jaotuse alusel lubatud abikõlblike kulutuste ja piirkondlike ülemmäärade eri tasanditel.
|
Abikõlblikud kulutused |
Regionaalabi ülemmäär |
|||||
|
15 % |
20 % |
25 % |
30 % |
35 % |
40 % |
|
|
50 miljonit eurot |
15,00 % |
20,00 % |
25,00 % |
30,00 % |
35,00 % |
40,00 % |
|
100 miljonit eurot |
11,25 % |
15,00 % |
18,75 % |
22,50 % |
26,25 % |
30,00 % |
|
200 miljonit eurot |
8,18 % |
10,90 % |
13,63 % |
16,35 % |
19,08 % |
21,80 % |
|
500 miljonit eurot |
6,33 % |
8,44 % |
10,55 % |
12,66 % |
14,77 % |
16,88 % |
(8) Sihtotstarbelise abi andmise ettepanekutest tuleb igal juhul teatada ning neid hinnatakse raamprogrammi peatükis 26.3 sätestatud eeskirjade alusel kooskõlas regionaalabi suunistes sätestatud üldiste hindamiskriteeriumidega.
(9) Kui EFTA riik tõendab, et abisaaja loob tõeliste uuenduste kaudu uue kaubaturu, siis ei tule rakendada punktides a ja b viidatud hinnanguid, ning abi antakse tabelis sätestatud jaotuse alusel.
(10) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3924/91, 19. detsember 1991, ühenduse tööstustoodangu statistilise vaatluse sisseseadmise kohta (EÜT L 374, 31.12.1991, lk 1) Määrus lisati EMP lepingusse (XXI lisa) ühiskomitee otsusega nr 7/94.
(11) Hõlmab praegu ESTÜ asutamislepinguga reguleeritud terasetööstuse sektoreid ning õmblusteta ja suuri keevistorusid tootvaid allsektoreid, mida ESTÜ asutamisleping praegu ei hõlma, kuid mis kuuluvad integreeritud tootmisprotsessi ja millel on ESTÜ asutamislepinguga reguleeritud terasetööstuse sektoritega sarnased omadused.
(12) Laevaehitustööstusele antavat abi reguleerib nõukogu määrus (EÜ) nr 1540/98, millega kehtestatakse uued eeskirjad laevaehitusele antava abi kohta, mida kohandati EMP lepingu jaoks EMP ühiskomitee otsusega nr 12/99, edaspidi laevaehitusmäärus (vt ka Riigiabi suuniste peatükki 31).
(13) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3696/93, 29. oktoober 1993, tegevusaladel põhineva toodete statistilise klassifikaatori (CPA) kohta Euroopa Majandusühenduses (EÜT L 342, 31.12.1993, lk 1); mida viimati muudeti komisjoni määrusega (EÜ) nr 204/2002 (EÜT L 36, 6.2.2002, lk 1). Nõukogu 19. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3924/91 ühenduse tööstustoodangu statistilise vaatluse sisseseadmise kohta (EÜT L 374, 31.12.1991, lk 1). Määrus (EMÜ) nr 3696/93 lisati EMP lepingusse (XXI lisa) ühiskomitee otsusega nr 7/94.
(14) Valdkonna suuruse vähenemist eeldatakse põhjendatult juhul, kui nähtava tarbimise keskmine aastane kasvumäär EMPs on viimase viie aasta jooksul olnud negatiivne.
(15) Selleks summaks võib põhimõtteliselt määrata 25 miljonit eurot, kuid see võib olla valdkonniti erinev.
(16) Vaatlusaluse toote turgu peetakse kiiresti kasvavaks, kui nähtava tarbimise väärtus PRODCOM klassifikatsiooni asjakohasel tasemel EMP territooriumil või kui see teave ei ole kättesaadav, mõne muu turu segmentimise alusel, mis on vaatlusaluste toodete puhul üldtunnustatud ja mille statistilised andmed on kergesti kättesaadavad, on viimase viie aasta jooksul kasvanud keskmiselt sellises tempos, mis on vähemalt võrdne EMPi SKT keskmise kasvumääraga.
(17) Vt kõnealuste suuniste peatükki 24.
(18) Sihtotstarbelise abi andmise ettepanekutest tuleb igal juhul teatada ning neid hinnatakse kõnealuse eeskirja alusel ja kooskõlas regionaalabi andmise suunistes sätestatud üldiste hindamiskriteeriumidega.
(19) EÜT L 279, 23.10.2001, lk 1.
(20) Kinnitatud abikavade väliselt antava abi kohta peavad EFTA riigid esitama üksikasjaliku teabe abi kasuliku mõju kohta asjaomasele toetatavale piirkonnale.