Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document C2017/346/09

Konkursikutse – EACEA/27/2017 programmi „Erasmus+“ raames — KA3 – poliitikavaldkonna reformi toetamine — Ühisdiplomid kutsehariduses ja –õppes

ELT C 346, 14.10.2017, p. 6–8 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

14.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 346/6


KONKURSIKUTSE – EACEA/27/2017

programmi „Erasmus+“ raames

KA3 – poliitikavaldkonna reformi toetamine

Ühisdiplomid kutsehariduses ja –õppes

(2017/C 346/09)

1.   Eesmärgid

Konkursikutse üldeesmärk on ühest küljest suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja edendada kõrgelt kvalifitseeritud liikuva tööjõu arengut, millest peaksid kasu saama ka ettevõtjad, ning teisest küljest toetada kutsehariduse ja -õppe ühist arendamist Euroopas ning tugevdada üldiselt selle kvaliteeti, asjakohasust ja atraktiivsust.

Konkursikutse erieesmärk on toetada kutsehariduse ja -õppe ühisdiplomite väljatöötamist või väljaandmist, sealhulgas kõrgemal tasandil, või selliste olemasolevate diplomite täiustamist.

Riikidevahelised diplomid peaksid hõlmama tugevat töökohal toimuva väljaõppe ja liikuvuse komponenti ning käsitlema õpitulemusi, kvaliteedi tagamist ja nõuetekohast tunnustamist, kasutades selleks asjakohaseid Euroopa vahendeid ja instrumente.

Võttes arvesse noorte suurt tööpuudust, oskuste mittevastavust nõudlusele ja nende puudumist, aga ka konkreetsete sektorite vajadust kõrgema taseme oskuste järele, võivad kutsehariduse ja -õppe ühisdiplomid neid probleeme leevendada ja tagada, et kutseharidus ja -õpe vastaksid paremini tööturu vajadustele.

2.   Abikõlblikud partnerlused

Partnerlusse peavad kuuluma partnerid vähemalt kahest erinevast programmi „Erasmus+“ riigist (millest vähemalt üks peab olema Euroopa Liidu liikmesriik):

—   28 Euroopa Liidu liikmesriiki: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik (1);

—   ELi-välised programmiriigid: endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Island, Liechtenstein, Norra ja Türgi.

Peale selle peab partnerlusse kuuluma vähemalt kolm partnerit, sealhulgas kaks järgmist organisatsiooni:

(teise taseme ülemise astme või teise taseme järgse, kuid kolmanda taseme eelse või kolmanda taseme) kutsehariduse ja -õppe pakkuja;

(avaliku või erasektori) ettevõte või tööstus-, kaubandus- ja käsitööettevõtjate koda või valdkondlik/kutseorganisatsioon.

Üks neist partnereist on koordineeriv organisatsoon, kes taotleb programmi „Erasmus+“ raames toetust partnerorganisatsioonide konsortsiumi nimel.

Teised abikõlblikud organisatsioonid, kes võivad osaleda, on järgmised:

asjaomased kvalifikatsiooniasutused või samaväärsed asutused (riiklikul, piirkondlikul või valdkondlikul tasandil). Projektikonsortsiumi ja koostöökokkulepete kvaliteedi hindamisel peetakse sellise organisatsiooni osalemist igast projekti kaasatud riigist positiivseks näitajaks;

kohalikud, piirkondlikud või riiklikud avaliku sektori asutused;

sotsiaalpartnerid (tööandjate ja töötajate organisatsioonid);

teadusinstituudid;

Euroopa katusorganisatsioonid;

valdkondlikud kutseoskusnõukogud või teised samaväärsed asutused;

riiklikud tööturuasutused;

noorteorganisatsioonid;

lastevanemate ühendused;

muud asjakohased üksused.

3.   Tegevus ja oodatavad tulemused

Tegevus peab algama 1. septembrist kuni 1. novembrini 2018.

Projektide kestus on 24 kuud.

Kaks peamist tegevust, millega abisaajad peaksid tegelema, on:

Kutsehariduse ja -õppe ühisdiplomi kavandamine või täiustamine vastavalt vajadusele konkreetsete oskuste järele riikides, kust on pärit kohustuslikud partnerid, kusjuures eesmärgiks on selle diplomi tunnustamine kõigis neis riikides.

Ühisdiplom peaks koosnema selgelt tuvastavatest ühikutest:

mis määratletakse üksikasjaliku kvalifikatsiooniprofiili kaudu, mis kujutab endast oodatavate õpitulemuste põhjalikku kirjeldust;

mida täiendab ühise õppekava struktuur, mida iseloomustab tugev töökohal toimuva väljaõppe komponent ning mis toetab õppuri piiriülest või riikide- ja piirkondadevahelist liikuvust;

mida täiendavad hindamisstandardid.

Uute kestlike koostööstruktuuride loomine, mis tagavad läbipaistvuse, võrreldavuse, asjakohased kvaliteedi tagamise süsteemid ja kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise, muutes samal ajal senise osalemise süstemaatilisemaks ja sihipärasemaks.

Konkreetsed tulemused, mis tuleb saavutada projekti kestuse ajal:

kutsehariduse ja -õppe ühisdiplomi kavandamine või täiustamine:

käegakatsutavate ja kestlike tulemuste saavutamine kutsehariduse ja -õppe ühisdiplomite kasutuselevõtmisel, sealhulgas selliste diplomite suurem läbipaistvus, võrreldavus ja tunnustamine;

tõendite esitamine selle kohta, kuidas partnerluses osalevates riikides/piirkondades toimub konkreetseid oskusi puudutavate vajaduste sobitamine tööturu vajadustega;

uute kestlike koostööstruktuuride loomine:

konkreetsete jõupingutuste tegemine kutsehariduses ja -õppes osalejate tööalase konkurentsivõime suurendamiseks töökohal toimuva parema väljaõppe ja sisseseatud liikuvusvõimaluste kaudu;

pikaajalise sünergia loomine, mis kokkuvõttes suurendab kutsehariduse ja -õppe atraktiivsust.

Taotlejad peavad näitama, kuidas nad jätkavad projekti elluviimist pärast ELi rahastamise lõppemist.

4.   Hindamiskriteeriumid

Abikõlblikke taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

1)

projekti asjakohasus (kuni 30 punkti; künnis 16 punkti);

2)

projekti kavandi ja rakendamise kvaliteet (kuni 25 punkti; künnis 13 punkti);

3)

projektikonsortsiumi ja koostöökokkulepete kvaliteet (kuni 25 punkti; künnis 13 punkti);

4)

mõju ja levitamine (kuni 20 punkti; künnis 11 punkti).

Taotluse rahastamise kaalumiseks peab see saama vähemalt 60 punkti (kokku 100 punktist); iga nelja hindamiskriteeriumi puhul võetakse arvesse ka vajalikku minimaalset punktisummat ehk künnist.

5.   Eelarve

Projektide kaasrahastamiseks ettenähtud eelarvevahendite hinnanguline kogusumma on 6 miljonit eurot.

ELi kaasrahastamise ülemmäär on 80 %.

Iga toetuse suurus on 200 000 – 500 000 eurot. Loodetakse rahastada ligikaudu 20 projekti.

Amet jätab endale õiguse kõiki ettenähtud vahendeid mitte välja jagada.

6.   Taotluste esitamise tähtaeg

Taotlused tuleb esitada hiljemalt 31. jaanuaril 2018 kell 12.00 (Brüsseli aja järgi).

Taotlused peavad vastama järgmistele nõuetele:

need tuleb esitada veebis nõuetekohasel ametlikul taotlusvormil (elektrooniline taotlusvorm);

need tuleb koostada mis tahes ELi ametlikus keeles;

taotlusele tuleb ametlikke vorme kasutades lisada projekti üksikasjalik kirjeldus, kirjalik kinnitus ja tasakaalustatud eelarveprognoos.

Nimetatud nõuetele mittevastavad taotlused lükatakse tagasi.

7.   Täielik teave

Juhend ja elektrooniline taotlusvorm on järgmisel veebiaadressil:

https://eacea.ec.europa.eu/erasmus-plus/funding/ka3-joint-qualifications-in-vocational-education-and-training_en

Taotlused peavad vastama kõigile juhendis sätestatud tingimustele.


(1)  Ühendkuningriigist pärit taotlejatele: taotleja peab vastama abikõlblikkuse kriteeriumidele toetuse kogu kestuse ajal. Kui Ühendkuningriik lahkub EList toetusperioodil, sõlmimata ELiga kokkulepet, millega tagatakse Ühendkuningriigist pärit taotlejate abikõlblikkuse jätkumine, lõpetatakse teile ELi toetuse maksmine (samas jätkates osalemist, kui see on võimalik) või palutakse teil projektist lahkuda.


Top