27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 256/39

—

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ühenduse raudteevõrgu koostalitlusvõime kohta (kodifitseeritud versioon)”

—

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 881/2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur”

—

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse ühenduse raudteede ohutuse direktiivi 2004/49/EÜ”

1.1

Ettepanekud,

on dokumendid, millega toetatakse ettevõtete juurdepääsu hõlbustamist Euroopa raudteevõrgule.

Ettepanekute eesmärk on

1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab raudteeveeremi kasutuselevõtu menetluse lihtsustamise eesmärki.

1.3

Komitee leiab, et kõnealune lihtsustamine suurendab Euroopa raudteevõrgu kasutamist, vähendades nõudlust teiste transpordiliikide järele. Kasutades ELi energiakavades toetatavaid energiaallikaid, aitab see samas kaasa keskkonnaseisundi parandamisele.

1.4

EMSK loodab, et ei Euroopa koostalitlusvõime standardite laialdasem rakendamine ega riiklike ja ühenduse asutuste vahel jagatud sertifitseerimise kontrollimine ei sea ohutust küsimuse alla.

1.5

EMSK soovitab, et uue süsteemiga kaasatud eri asutuste pädevusvaldkondade piirid määratletaks eriti hoolikalt.

1.6

EMSK leiab, et kauba- ja reisivagunite puhul, mis on võetud kasutusele pärast kõnealuse direktiivi jõustumist, piisab vaid ühenduse ühe liikmesriigi poolt väljastatud kasutusloast. Euroopa Raudteeagentuuri käsitlev uus määrus võimaldab raudtee-ettevõtetel, infrastruktuuri ja vagunite valdajatel ning eelkõige riiklikel sertifitseerimisasutustel järgmist:

1.7

EMSK tõdeb, et Euroopa Raudteeagentuuril on tulevikus juhtiv roll Euroopa raudteevõrgu loomisel (sh kiirraudteevõrk, üleeuroopalised transpordikoridorid ning tulevikus ka kõik ülejäänud riiklikud raudteevõrgud), kuna kõnealune agentuur koordineerib ja laiendab Euroopa raudteeliikluse juhtimise süsteemi (ERTMS), avaldades riiklike eeskirjade võrdlemissüsteemi ning pakkudes riiklikele sertifitseerimisasutustele tehnilist tuge.

1.8

Euroopa Raudteeagentuuri järk-järgult kasvav roll raudteevõrgu koostalitlusprotsessi ja tehnilise arendamise juhtimisel ning järelevalves muudab osaliselt ka riiklike sertifitseerimisasutuste tegevust.

1.9

Komitee palub komisjonil kaaluda raudteetranspordiga seonduvate ohutusprobleemide Euroopa registri loomist liikmesriikide ühisel kokkuleppel, et saada alusteavet ühtsete parameetrite loomiseks.

1.10

Loodetav tulemus on Euroopa turu loomine raudteeveeremile, võrkude ja veeremi hooldamisele ning transporditeenuste halduspersonalile.

1.11

See on ainulaadne võimalus Euroopa raudteeveeremi tootjatele, eelkõige juhul, kui KTK alaste otsustega säilitatakse võimalus jätta alles piisav hulk tootjaid, et tagada Euroopa konkurentsivõimeline raudteeveeremiturg (ja seega ka hooldus).

1.12

EMSK soovitab, et enne direktiivi jõustumist kasutuselevõetud raudteeveeremi puhul, millele ei ole välja antud EÜ kontrollimissertifikaati, ei tohiks raudteede ohutuse direktiivi kohaldamisel tekitada raudtee-ettevõtetele veelgi rohkem bürokraatiat.

1.13

EMSK leiab, et Euroopa statistikasüsteemi hõlmatud riikides peaksid olema riiklikud sertifitseerimisasutused.

1.14

KTK erandite analüüs peaks eelkõige hõlmama ühenduse kaasrahastamise mõju vastava projekti majanduslikule teostatavusele kulutasuvuse seisukohast.

1.15

EMSK leiab, et erandite analüüs peaks toimuma mitte iga KTK puhul eraldi, vaid kogu koostalitluse tehnilise kirjelduste süsteemile.

1.16

EMSK soovitab, et agentuur säilitaks KTK-de avaldamisel praeguse keelerežiimi.

Komitee arvates tuleb Euroopa Raudteeagentuurilt taotleda hinnanguid ja arvamusi kõigi tootmis- ja uuendamismeetmete kohta isegi siis, kui EL neid ei rahasta, et suunata nii liikmesriikide kui ka ühenduse tegevust Euroopa ohutussüsteemi edendamiseks.

1.17

Kõigile asjaomastele osapooltele tuleks anda võimalus taotleda Euroopa Raudteeagentuuri arvamust isegi juhul, kui see läheb riiklike sertifitseerimisasutuste hinnangutega vastuollu. Eelkõige tuleb anda kõnealune võimalus ühenduse raudtee-ettevõtjatele ja sektori ametiühingutele.

2.1.1

Euroopa piirideta raudteepiirkonna järk-järguliseks loomiseks on vaja tehnilisi eeskirju ohutuse ja juhtimise ning süsteemile juurdepääsu valdkonnas.

2.1.2

Ühenduse raudteede arendamist käsitlevates nõukogu direktiivides 91/440/EMÜ (29. juuli 1991), 95/18/EÜ (19. juuni 1995) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/14/EÜ (26. veebruar 2001) sätestatakse infrastruktuuri kasutamisõiguste avamine järk-järgult kõigile ühenduse raudtee-ettevõtetele, kellel on ühes liikmesriigis väljastatud tegevusluba ning kes soovivad pakkuda kaubaveoteenust teises võrgus.

2.1.3

Ohutuse ja koostalitlusvõime üheaegseks saavutamiseks tuleb täita asjaomased tehnilised ülesanded, mida juhib sellele spetsialiseerunud asutus. Just ohutuse ja koostalitlusvõime eesmärkide täitmiseks loodigi Euroopa Raudteeagentuur.

2.1.4

Agentuuri peamised tegevusvaldkonnad on järgmised:

2.1.5

Vedurite riiklikud tüübikinnitusmenetlused on muutunud praegu üheks olulisemaks takistuseks uute raudtee-ettevõtete rajamisel kaubavedude valdkonnas ning need kujutavad endast Euroopa raudteesüsteemi koostalitlusvõime arengu peamist pidurit.

2.1.6

Kuna ükski liikmesriik ei saa iseseisvalt otsustada, kas tema väljastatud kasutusluba kehtib ka teiste liikmesriikide territooriumil, on siseriiklike menetluste ühtlustamiseks, lihtsustamiseks ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte süstemaatilisemaks kasutamiseks vajalik ühenduse algatus.

2.1.7

Õigusaktide lihtsustamise programmi raames kavatseb komisjon raudtee koostalitlusvõime direktiive kodifitseerida ja ühendada, et koostada Euroopa raudteevõrgule kehtivad ühtsed eeskirjad.

2.1.8

Need algatused muudavad raudteetranspordi konkurentsivõimelisemaks, vähendades raudteesektori kulusid.

2.2.1

Agentuur lihtsustab sertifitseerimismenetlusi olemasolevale raudteeveeremile, koostades viitedokumendi, mille abil määratakse kindlaks, millised riiklikud eeskirjad kattuvad.

2.2.2

Agentuur annab hinnangu infrastruktuuri ja raudteeveeremit käsitlevatele projektidele, millele taotletakse ühenduse rahastamist, et kontrollida, kas need on koostalitlusvõimelised.

2.2.3

Agentuur hindab raudtee-ettevõtete ja vagunite valdajate vahelisi suhteid (endine RIV-kokkulepe — raudtee-ettevõtete vaheline kokkulepe vagunite vahetuse ka kasutamise kohta) eelkõige hoolduse valdkonnas ning esitab komisjonile soovitusi nende suhete sätestamise osas.

2.2.4

Agentuur esitab ettepanekuid haldus- ja hoolduspersonali ametialaste oskuste üldiste kriteeriumite kohta.

2.2.5

Agentuur etendab Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi juhtrolli.

2.3.1

Kõnealuse ettepaneku eesmärk on lihtsustada ja ajakohastada Euroopa õigusraamistikku. Seda silmas pidades on tehakse ettepanek raudteevõrgu koostalitlust käsitlevate direktiivide kodifitseerimiseks ja ühendamiseks.

2.3.2

Arvestades kümne aasta kogemusi koostalitlusvõimet käsitlevate direktiivide kohaldamisel, teeb komisjon eeskirjade tehnilise osa kohta mitu parandusettepanekut.

2.4.1

Raudteede ohutuse direktiivi artikli 14 muutmisega täpsustatakse vastastikku tunnustatavat ekspluatatsiooni andmise luba ning luba, mis on rangelt seotud asjaomase sõiduki vastavusega asjaomasele infrastruktuurile.

2.4.2

Direktiivi muutmine tähendab seda, et:

3.1.1

Raudteevõrk on üles ehitatud nii, et kõik selle osad etendavad selle ohutuses oma osa.

3.1.2

Kui agentuuri pädevusala laiendatakse koostalitlusvõimelt ohutusele, laieneb selle pädevus aja jooksul ka kõikidele süsteemi osadele.

3.1.3

Võib arvata, et protsessi tulemuseks on vaid üks ühenduse süsteem ja üks raudteeagentuur.

3.1.4

Vajalik samm selles suunas on eeskirjade võrdlemise etapp.

3.1.5

Tuleb hinnata, kuidas KTK otsused ning uued sertifitseerimismenetlused mõjutavad eri liikmesriike, infrastruktuuri haldajaid, raudtee-ettevõtteid, vagunite valdajaid ning lõpptarbijaid.

3.1.6

Tarvis on säilitada erinevate riiklike võrkude ja turupoolte majanduslik tasakaal eelkõige tehniliste standardite ja sertifitseerimismenetluste ühtlustamise etapis.

3.1.7

Agentuur peaks vastutama tehnoloogiliste valikute juhtimise eest koostalitlusvõimele avatud võrgus praegu ja tulevikus ning mitte ainult rahaliste soodustuste kaudu.

3.1.8

Tuleb pidada meeles, et kooskõlas koostalitlusvõime direktiivi ettepanekuga laieneb agentuuri pädevusala tulevikus kogu ühenduse raudteevõrgule.

3.2.1

Direktiivi ettepanekus sätestatakse kiirraudteevõrgu ja traditsioonilise raudteevõrgu KTK-de lihtsustamine, kui need on võrreldavad.

3.2.2

Direktiivi ettepanekus sätestatakse KTK-de kohaldamise laiendamine, nii et lisaks kiirraudteevõrgule ja üleeuroopalistele transpordikoridoridele oleks kaetud ka kõik riiklikud võrgud (v.a mõningad erandid).

3.2.3

Tegemist on murdepunktiga Euroopa raudteevõrgu tehnoloogilise arendamise poliitikas, mille eesmärk on luua ühtne Euroopa võrk. Selle majanduslik ja strateegiline mõju on suurem, kui direktiivi ettepaneku põhjendustes märgitakse.

3.2.4

Uutele projektidele kohaldatavate KTK-de üle otsustamine ning olemasoleva infrastruktuuri renoveerimine langeb suures osas ühenduse õlgadele.

3.2.5

Ühenduse otsused KTK-de määratlemise ja arendamise osas seoses liikmesriikide praeguse olukorraga omavad märkimisväärset majanduslikku mõju tehnoloogiliste ja infrastruktuuriliste investeeringute kavandamisele mitmetes riikides.

3.2.6

On vaja hinnata uute KTK-de majanduslikku mõju igale liikmesriigile, mille põhjal saab otsustada, kas kohaldamine on sobiv.

3.2.7

Eraldi tuleks hinnata KTK-sid, mis mõjutavad avalikke investeeringuid liikmesriikides, ning KTK-sid, mis mõjutavad raudtee-ettevõtete ja eraettevõtete investeeringuid.

3.2.8

KTK-de laiendamine kogu Euroopa raudteevõrgule (teatavate eranditega) toob kaasa uue suhetesüsteemi Euroopa Raudteeagentuuri ja eri liikmesriikide sertifitseerimisasutuste vahel.

3.2.9

Kõnealused asutused suunavad oma jõupingutused tulevikus ilmselt ettevõtete ja teenusepakkujate sertifitseerimisele, mitte tehnoloogiliste standardite arendamise juhtimisele.

3.2.10

Ohutuse direktiivi muutmine on üks paljudest tehnilistest muutustest, mille eesmärk on lihtsustada koostalitlusvõimelise raudteeveeremi liiklust.

3.2.11

Samal ajal võetakse kasutusele uus mõiste „vaguni valdaja”.

3.2.12

Raudteeveeremi sertifitseerimismenetlust korraldatakse nii, et ühe ja sama veeremi eri tehnilisi aspekte hindavad eri asutused.

3.2.13

KTK-dega sisseviidud aspekte sertifitseerib üks riiklikest sertifitseerimisasutustest.

3.2.14

Asjaomase võrgu riiklik sertifitseerimisasutus kontrollib täiendavaid riiklikke parameetreid. Riiklik sertifitseerimisasutus võtab teadmiseks ühenduse sertifitseerimised, kontrollib spetsiifilisi riiklikke sertifitseerimisi ja väljastab ohutussertifikaadi. Asutuse pädevusse kuulub sertifitseerimistaotluste tagasilükkamine ning ta on seega vastutav kõigi sertifitseerimiste kooskõla eest.

3.2.15

Kui sertifitseerimistaotlusi enam ei esitata, etendab Euroopa Raudteeagentuur kaebusi käsitleva sõltumatu asutuse rolli.

3.2.16

Komiteel ei ole täiendavaid märkusi lisaks ülalnimetatud üldmärkustele (koostalitlusvõime ja agentuuri teemade all).

4.1.1

Artikkel 8a: Agentuur töötab välja võrdlusdokumendi (ja ajakohastab seda), mis võimaldab võrrelda riikides kohaldatavaid eeskirju ja viia need vastavuse (punkt 2), ning annab konkreetsete projektide raames täpseid tehnilisi nõuandeid järgmistel teemadel:

Agentuuri töö oleks tõhusam, kui kõnealused nõuanded oleksid siduvad ning neid saaksid taotleda ka teised valdkonnaga seotud pooled: infrastruktuuri haldajad, raudtee-ettevõtted, vagunite valdajad.

4.1.2

Artikkel 15: Agentuuri pädevusi tuleks laiendada kõigi uuendamise, ümberehitamise või loomise projektidele, mis seonduvad nende infrastruktuuri osadega, mida praegused või tulevased KTK-d hõlmavad.

4.1.3

Artikkel 16a: Agentuurile tuleb anda hindamiskriteeriumid vagunite valdajate vabatahtliku või kohustusliku sertifitseerimissüsteemi rakendamise osas. Kõnealused kriteeriumid põhinevad järgmistel elementidel:

Välja tuleb tuua sertifitseerimismenetluse võimalikud mõjud raudtee-ettevõtetele, kes on ühtlasi vagunite valdajad.

4.1.4

Artikkel 18: Tuleb rõhutada, et koostades registreerimisloa saamise taotluse standardvormi, peaks agentuur kaasama võimalikult vähe spetsifikatsioone, mis ei sisaldu üldosas.

4.1.5

Artikkel 21b: Näib, et agentuuri pädevused on selle eesmärkidega kooskõlas. Subsidiaarsuse põhimõttest ei peeta kinni.

4.2.1

Artikkel 1: Kui KTK-d laiendatakse Euroopa Majanduspiirkonnale, tuleb samaaegselt tunnustada ka riiklikke sertifitseerimisasutusi.

4.2.2

Artikkel 6: Agentuurile antakse vabadus valida, millises keeles KTK-de lisad avaldada. See ei lihtsusta juurdepääsu koostalitlusvõimet käsitlevale ühenduse õigustikule.

4.2.3

Artikkel 7: Erandite mõiste näib väga avar, eelkõige finantsküsimuses. Nimetatud valdkonnas ei võeta arvesse ühenduse rahastamise mõju majandusliku teostatavuse analüüsile. Eranditesüsteemi tuleks kohaldada käsitletava projekti kõigile KTK-dele, mitte üksikule KTK-le.