Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document C2006/178/69

    Kohtuasi T-154/06: 5. juunil 2006 esitatud hagi — Itaalia Vabariik versus komisjon

    ELT C 178, 29.7.2006, p. 38–39 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

    29.7.2006   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 178/38


    5. juunil 2006 esitatud hagi — Itaalia Vabariik versus komisjon

    (Kohtuasi T-154/06)

    (2006/C 178/69)

    Kohtumenetluse keel: itaalia

    Pooled

    Hageja: Itaalia Vabariik (esindaja: Avvocato dello Stato Paolo Gentili)

    Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

    Hageja nõuded

    Tühistada vaidlustatud otsus;

    mõista kohtukulud välja kostjalt.

    Väited ja peamised argumendid

    Hagi on esitatud komisjoni 23. märtsi 2006. aasta otsuse C(2006)1171 peale, millega vähendati toetust, mis oli antud Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) 28. septembri 1995. aasta otsusega C(95)2194, muudetud viimast korda 26. jaanuari 2001. aasta otsusega, Sitsiilia maakonnas tegevusprogrammi rahastamiseks, mis on osa ühenduse abist ühenduse struktuuriliste sekkumiste raames Itaalia eesmärgi nr 1 alusel ajavahemikuks 1994-1999. Vaidlustatud otsusega vähendas kostja nimetatud programmi rahastamist peaaegu 115 000 000 euro võrra põhjusel, et siseriiklik ametiasutus ei esitanud lõppmakse taotluse teatud aspektide kohta piisavalt selgitusi.

    Hageja esitab oma nõuete toetuseks järgmised väited.

    On rikutud nõukogu 19. detsembri 1988. aasta määruse (EMÜ) nr 4253/88, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega, (1) artiklit 24, kuna komisjon ei vähendanud abi pärast “asjakohasel viisil läbi vaatamist”, nagu see säte ette näeb. Kostja piirdus vaid sellega, et kordas Sitsiilia maakonna ametiasutuse sisekontrolli organi kokkuvõtet, milles viimane oli väljendanud kahtlust teatud projektide juhtimise õiguspärasuse suhtes.

    On rikutud eespool nimetatud määruse sama sätet, kuna komisjon põhjendas oma otsust vaid asjaoluga, et siseriiklik ametiasutus ei käsitlenud talle saadetud märkuste esitamise nõuet viivitamatult, samas ei kontrollinud komisjon seda, kas rikkumisi tegelikult oli.

    On rikutud eespool viidatud määruse nr 4253/88 artikleid 23 ja 24 ning komisjoni 15. oktoobri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2064/97, millega nähakse ette üksikasjalik kord nõukogu määruse (EMÜ) nr 4253/88 rakendamiseks liikmesriikide finantskontrolli suhtes struktuurifondide kaasfinantseeritavate meetmete üle (2) artiklit 8. Hageja väidab, et komisjon esitas enda omadena need kokkuvõtted, mille siseriiklik kontrolliorgan oli määruse nr 2064/97 artiklis 8 ette nähtud aruandes teinud, kuigi sellel aruandel on vaid kokkuvõttev ja viitav tähendus. Selle asemel oleks komisjon pidanud läbi viima sõltumatu uurimise.

    On rikutud olulisi vorminõudeid, kuna esiteks ei andnud kostja siseriiklikule ametiasutusele piisavalt aega dokumentatsiooni korralikuks läbitöötamiseks ja teiseks on vaidlustatud otsust põhjendatud üksnes mõnede siseriikliku ametiasutuse poolt menetluse käigus vastu võetud õigusaktidega ning on jäetud tähelepanuta kõige olulisemad.


    (1)  EÜT L 374, lk 1.

    (2)  EÜT L 290, lk 1.


    Top