—

võttes arvesse ettepanekut nõukogu ja komisjoni otsuse vastuvõtmiseks (KOM(2004)0370 - 14211/2004) (1);

—

võttes arvesse nõukogu esitatud nõusoleku taotlust vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teisele lõigule koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu teise lausega ja artikliga 310 (C6-0028/2005);

—

võttes arvesse oma kodukorra artiklit 75, artikli 83 lõiget 7 ja artikli 43 lõiget 1;

—

võttes arvesse välisasjade komisjoni soovitust (A6-0011/2005);

1.

annab oma nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.

teeb oma presidendile ülesandeks edastada parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning Horvaatia Vabariigi ja liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

—

võttes arvesse ettepanekut nõukogu ja komisjoni otsuse vastuvõtmiseks (KOM(2004)0354 - 9856/2004 - 14025/2004) (1);

—

võttes arvesse nõukogu esitatud nõusoleku taotlust vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teisele lõigule koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu teise lausega ja artikliga 310 (C6-0003/2005);

—

võttes arvesse oma kodukorra artiklit 75, artikli 83 lõiget 7 ja artikli 43 lõiget 1;

—

võttes arvesse välisasjade komisjoni soovitust (A6-0011/2005);

1.

annab oma nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.

teeb oma presidendile ülesandeks edastada parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

—

võttes arvesse ettepanekut nõukogu otsuse vastuvõtmiseks (KOM(2004)0566) (1);

—

võttes arvesse nõukogu esitatud nõusoleku taotlust vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teisele lõigule koostoimes artikliga 310 ja artikli 300 lõike 2 esimese lõiguga (C6-0022/2005);

—

võttes arvesse oma kodukorra artiklit 75 ja artikli 83 lõiget 7 ja artikli 43 lõiget 1;

—

võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A6-0007/2005);

1.

annab oma nõusoleku lepingu protokolli sõlmimiseks;

2.

teeb oma presidendile ülesandeks edastada parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning Tšiili Vabariigi ja liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

—

võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (10458/4/2004 - C6-0140/2004);

—

võttes arvesse oma seisukohta esimesel lugemisel (1) parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2004)0096) (2);

—

võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2004)0367) (3);

—

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

—

võttes arvesse oma kodukorra artiklit 62;

—

võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust teiseks lugemiseks (A6-0002/2005);

1.

kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2.

teeb oma presidendile ülesandeks edastada parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1)

Infoühiskonna areng ja lairiba ühenduse esilekerkimine mõjutab iga Euroopa Liidu kodaniku elu, soodustades muuhulgas juurdepääsu teadmistele ja uusi teadmiste omandamise viise ning seega suurendades nõudlust uue infosisu, uute rakenduste ja teenuste järele.

(2)

Interneti leviku kasv ühenduses on jätkuvalt märkimisväärne. Interneti pakutavaid võimalusi tuleks kasutada, et kõik ühenduse organisatsioonid ja üksikisikud saaksid info ja teadmiste jagamisest sotsiaalset ja majanduslikku kasu. Euroopas on nüüd olemas digitaalse infosisu potentsiaali kasutamise tingimused.

(3)

Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni istungi järeldustes rõhutati, et üleminek digitaalsele ja teadmistel põhinevale majandusele, mis tuleneb uute kaupade ja teenuste kasutusele võtmisest, on tugeva majanduskasvu, konkurentsivõime ja töökohtade arvu edasiviiv jõud. Kõnealusel juhul tunnustati eriti infosisu tööstuse rolli lisaväärtuse loomisel Euroopa kultuurilise mitmekesisuse kasutamise ja võrgustiku loomise kaudu.

(4)

Lissaboni strateegiat edasiarendav e-Euroopa 2005. aasta tegevuskava kutsub võtma meetmeid, mis soodustaks turvaliste lairibavõrgu teenuste, rakenduste ja infosisu tekkimist ning seeläbi pakuks erainvesteeringutele soodsat keskkonda, uute töökohtade loomist, tootlikkuse suurendamist, avalike teenuste kaasajastamist ja võimaldaks kõigil osaleda ülemaailmses infoühiskonnas.

(5)

Euroopas on üha enam ilmnenud laia üldsuse, sealhulgas kodanike, üliõpilaste, teadlaste, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning teiste ettevõtjate või oma teadmisi täiendada soovivate erivajadustega inimeste või teenuste loomisest huvitatud digitaalse infosisu “taaskasutajate” nõudlus kvaliteetse tasakaalustatud juurdepääsu- ja kasutajaõigustega digitaalse infosisu järele.

(6)

Digitaalse infosisu huvirühmade hulka kuuluvad infosisu pakkujad (sealhulgas digitaalset infosisu loovad, koguvad või omavad avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud organisatsioonid ja asutused) ning infosisu kasutajad (sealhulgas lõpptarbijatest organisatsioonid ja ettevõtted, mis taaskasutavad digitaalset infosisu ja/või annavad sellele lisaväärtust). Erilist tähelepanu tuleks pöörata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osalemisele.

(7)

E-infosisu 2001.-2004. aasta programm, mis võeti vastu nõukogu 22. detsembri 2000. aasta otsusega 2001/48/EÜ (3), soodustas Euroopa digitaalse infosisu väljaarendamist ja kasutamist internetis ning Euroopa veebilehekülgede keelelist mitmekesisust infoühiskonnas. Komisjoni 10. oktoobri 2003. aasta teatises e-infosisu programmi vahehindamise kohta kinnitatakse kõnealuses valdkonnas tegutsemise vajadust.

(8)

Tehnoloogilised uuendused pakuvad võimalusi infosisuga liidetud teadmiste abil lisaväärtuse andmiseks ning teenuste tasandil koostalitlusvõime parandamiseks, mis on digitaalse infosisu juurdepääsu, kasutamise ja levitamise seisukohast eriti oluline. See on eriti asjakohane nende üldiste huvidega seotud valdkondade osas, mida nimetatud programm käsitleb.

(9)

Kindlate majandusmudelite edendamine suurendab programmi raames algatatud projektide järjepidevust ning suurendab seega majanduslikku kasu digitaalse infosisu juurdepääsul ja taaskasutusel põhinevatest teenustest.

(10)

Infoühiskonna digitaalse infosisu probleemide käsitlemiseks on määratletud õigusraamistik (4), (5), (6).

(11)

Liikmesriikide kasutatavad erinevad meetodid põhjustavad jätkuvalt tehnilisi tõkkeid, mis takistavad avaliku sektori informatsiooni laia juurdepääsetavust, kasutamist, taaskasutamist ja kasutatavust ühenduses.

(12)

Juhul kui digitaalne infosisu hõlmab isikuandmeid, tuleks järgida direktiive 95/46/EÜ (7) ja 2002/58/EÜ (8) ning kasutatavad tehnoloogiad peaksid olema eraelu puutumatust austavad ja võimalusel seda tõhustavad.

(13)

Infosisu käsitlevad ühenduse meetmed peaks soodustama ühenduse keelte ja kultuuride eripära.

(14)

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (9).

(15)

Komisjon peaks tagama seonduvate ühenduse algatuste ja programmide vastastikuse täiendavuse ja koostoime, eelkõige hariduse ja kultuuri ning Euroopa koostalitlusvõimeraamistikuga seotud algatuste ja programmide osas.

(16)

Käesoleva otsusega kehtestatakse programmi kogu kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse ajal peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta (10) punkti 33 tähenduses.

(17)

Käsitletavate küsimuste riikidevahelist iseloomu arvestades ei saa liikmesriigid kavandatavate meetmete eesmärke, nimelt digitaalse infosisu juurdepääsetavuse, kasulikkuse ja kasutatavuse suurendamist Euroopas, täielikult täita, mistõttu neid on meetmete üleeuroopalise ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil; sellest tulenevalt võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuspõhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

a)

ühenduse tasandil digitaalsele infosisu juurdepääsetavuse, kasulikkuse ja kasutatavuse hõlbustamine;

b)

digitaalse infosisu kvaliteedi parandamisele kaasa aitamine ning infosisu pakkujate ja kasutajate vaheliste ning sektoritevaheliste infosisuga seotud parimate kasutusviiside tõhustamine;

c)

digitaalse infosisu sidusrühmade koostöö ja teadlikkuse tugevdamine.

a)

tööprogrammi vastuvõtmine ja selles muudatuste tegemine;

b)

ettepanekute esitamiskutsete kriteeriumide ja sisu määramine kooskõlas artiklis 1 sätestatud eesmärkidega;

c)

hinnangu andmine projektidele, mis esitatakse ühenduse rahastamist käsitlevate ettepanekute esitamiskutsete alusel ja mille puhul ühenduse panus on hinnanguliselt 1 000 000 eurot või rohkem;

d)

kõik kõrvalekalded II lisas sätestatud eeskirjadest.

—

võttes arvesse oma eelnevaid resolutsioone Lähis-Idas valitseva olukorra kohta, eriti 23. oktoobri 2003. a resolutsiooni (1);

—

võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 242, 338, 425, 1373 ja 1397;

—

võttes arvesse Palestiina presidendivalimiste tulemusi;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu valimiste vaatlusrühma avaldust ja Euroopa Parlamendi vaatlejate delegatsiooni avaldust;

—

võttes arvesse neliku 30. aprilli 2003. aasta “rahuplaani”;

—

võttes arvesse oma kodukorra artikli 103 lõiget 4;

A.

arvestades, et Palestiina presidendivalimised toimusid rahuldavalt vaatamata rasketele tingimustele Palestiina maa-alade Iisraelipoolse okupatsiooni tõttu; ning arvestades, et see annab otsustava võimaluse rahuprotsessi taaselustamiseks ja võiks olla heaks näiteks teistele valimistele piirkonnas;

B.

tundes muret okupatsiooni mõju pärast valimistele, mõeldes nii kandidaatide kui valijate liikumisvabaduse piiramisele, mõnede kandidaatide ahistamisele ja lühiajalisele vahistamisele, kui need püüdsid jõuda oma potentsiaalsete valijateni Ida-Jeruusalemmas ning Jeruusalemma elanike hääletusõiguse kasutamise tõsistele piirangutele;

C.

arvestades, et hiljutised terrorirünnakud läbirääkimiste alustamise jõupingutuste saboteerimiseks toimusid täpselt hetkel, kui oli tõeline lootus poliitilise protsessi taasalustamiseks; tundes muret nimetatud rünnakute ja vasturünnakute tagajärgede pärast mõlemapoolsete ohvrite ja palestiinlastele täiendavate piirangute kehtestamise näol;

1.

tervitab pärast 1996. aastat esimeste presidendivalimiste edukust, eriti valimistel osalenud hääletajate suurt arvu; avaldab lugupidamist Palestiina rahvale ja ametiasutustele demokraatiale pühendumuse eest, mida nad vaatamata okupatsioonile üles näitasid, eriti palestiina naiste pühendumuse eest, kes aitasid kaasa valimistoimingute kindlustamisele ja kes suurearvuliselt hääletamisel osalesid;

2.

on arvamusel, et Palestiina omavalitsuse uus president, Mahmud Abbas ja teised kandidaadid arvestades asjaoludega korraldasid kampaania vastutustundlikult, järgides rahvusvahelisi standardeid;

3.

pidades silmas tulevasi Palestiina seadusandlikke valimisi, kutsub Iisraeli üles täielikult austama Ida-Jeruusalemma elanike rahvusvaheliselt tunnustatud õigust hääletada ja lihtsustama protsessi selliselt, et presidendivalimistel tuvastatud takistused oleksid seadusandlike valimiste ajaks eemaldatud;

4.

tervitab Euroopa Liidu vaatlemisrühma tõhusust ning kutsub nõukogu ja komisjoni üles valmistama ette uue vaatlusrühma saatmist juulis 2005 toimuvatele üldistele valimistele eesmärgiga toetada pluralismi ja kõikidele kandidaatidele võrdset juurdepääsu meediale ning, et koostöös Iisraeli ametivõimudega leida võimalusi raskuste ületamiseks, mille ees seisavad Ida-Jeruusalemmas elavad palestiinlased;

5.

märgib murelikult suurearvulist Palestiina valimiste keskkomisjoni liikmete tagasiastumist protestiks valimiste päeval toimunud poliitilisele survele, millega nõuti hääletusaja pikendamist;

6.

kutsub uut Iisraeli valitsust ja Palestiina omavalitsust üles tunnistama ja kasutama valimistulemustest tekkinud läbirääkimiste taasavamise võimalust; kutsub Euroopa Liitu üles tegema neliku raames kiiret algatust, eriti USA suhtes, vastavalt nende täiendavale rollile rahuprotsessis, et alustada uut tugeva vastastikuse koostöö faasi, taasalustades ühiselt jõupingutusi rahu saavutamiseks kõnealuses piirkonnas;

7.

kutsub nõukogu, ÜVJP kõrget esindajat ja komisjoni üles mängima protsessis täit rolli, jätkata Palestiina omavalitsuse ja rahva toetamist ning arendama arutelu Iisraeliga; seda Barcelona protsessi ja Euroopa naabruspoliitika raames ja vastavalt nõukogu poolt juba vastuvõetud tegevusplaanidele;

8.

julgustab tungivalt president Abbasi rakendama oma tahet vägivalla lõpetamiseks ja tervitab president Abbasi võetud meetmeid, samuti tema tahet reformida ja kindlustada kontrolli Palestiina julgeolekukorpuse üle ja täielikult osaleda arutelus kõikide asjaomaste pooltega; usub, et USA ja ELi täielik poliitiline toetus ning Iisraeli aktiivne koostöö on äärmiselt olulised nimetatud eesmärkide saavutamiseks;

9.

kutsub Palestiina omavalitsust üles tunnustama palestiina rahva pühendumust demokraatiale ja edendama õigusriigi põhimõtteid, õigussüsteemi sõltumatust, paremat võimude lahusust valitsuse seadusandva ja täidesaatva haru vahel, head valitsustava, kaasa arvatud läbipaistvat raamatupidamist ning korruptsioonivastast võitlust;

10.

kinnitab taas, et käesoleval hetkel on lahendus Lähis-Ida konfliktile võimalik ainult kindla ja lõpliku rahulepingu läbirääkimiste teel, vastavalt siiani kehtivale rahuplaanile, ilma eelnevate tingimusteta ja mille aluseks on kahe, kindlate ja tunnustatud piiridega, demokraatliku, sõltumatu ja usaldusväärse, kõrvuti rahus elava riigi olemasolu;

11.

usub, et kehtivat rahu saab tagada vaid tõelise altpoolt lähenemisega, mis hõlmab mõlema poole dialoogi suunas püüdlevaid kodanikuühiskondi; kutsub selles suhtes nelikut üles lisaks rahuplaanile täielikult rakendama Genfi lepingut ning soodustama nimetatud kodanikuühiskondade vaheliste läbirääkimiste jätkumist selles raamistikus;

12.

mõistab hukka kõik mõlema poole terrorirünnakud ja vägivalla; nõuab, et Palestiina relvastatud rühmitused loobuksid kõikidest rünnakutest ja tuletab neile meelde, et igasugune terror ja vägivald ei põhjusta vaid süütute inimeste hukkumist, vaid on ka otsustavad rahuprotsessile ja tsiviilelanikkonna elutingimustele; palub Iisraeli valitsust loobuda vasturünnakute korraldamisest ja lõpetada õigusvälised tapmised;

13.

kutsub Iisraeli valitsust üles esimese usaldusväärse sammuna nn teekaardi ja ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamisel püsiva rahu suunas viima välja jõud Gazast ja teistelt okupeeritud aladelt, kaasates ja pidades läbirääkimisi Egiptusega, esimese naaberriigiga, kes nimetatud projekti heaks kiitis ning Palestiina ametivõimudega rahvusvahelise vaatlusrühma järelevalve all; kutsub nõukogu üles leidma võimalusi vajaliku abi osutamiseks;

14.

kordab üleskutset Iisraeli valitsusele lõpetada asunduste laiendamine, eriti Jeruusalemma piirkonnas; peatada müüri ehitamine ja järgida täielikult neljandat Genfi konventsiooni ning seega lõpetada rahvusvahelise õiguse rikkumine;

15.

kinnitab ELi toetust rahuprotsessile ja teeb ettepaneku majandusarengukava projektiks, mille järelevalvet peaks teostama Euroopa Liit, et tagada tugev alus heaolule ning stabiilsusele piirkonnas;

16.

teeb oma presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Palestiina omavalitsusele, Palestiina seadusandlikule nõukogule, Iisraeli valitsusele ja Knessetile, Ameerika Ühendriikide valitsusele, Vene Föderatsiooni valitsusele ning ÜRO peasekretärile.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 6, 7 ja 29 ning EÜ asutamislepingu artiklit 13, mis kohustab liikmesriike järgima inimõiguste ja mittediskrimineerimise kõige kõrgemaid standardeid, ning Euroopa põhiõiguste hartat;

—

võttes arvesse parlamendi seniseid 27. oktoobri 1994. aasta (1), 27. aprilli 1995. aasta (2), 26. oktoobri 1995. aasta (3), 30. jaanuari 1997. aasta (4) ja 16. märtsi 2000. aasta (5) resolutsioone rassismi, ksenofoobia ja antisemitismi kohta, parlamendi rassismi ja ksenofoobia uurimiskomisjoni 1990. aasta raportit ning parlamendi 7. juuli 2000. aasta kirjalikku deklaratsiooni holokausti mälestamise kohta (6);

—

võttes arvesse nõukogu 2. juuni 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1035/97 millega luuakse Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskus (7), ning järelevalvekeskuse mitmeid raporteid rassismi kohta ELis, sealhulgas märtsis 2004 avaldatud raporteid “Antisemitismi manifestatsioonid ELis 2002-2003” ja “Antisemitismi ilmingud Euroopa Liidus”;

—

võttes arvesse Berliinis 28.-29. aprillil 2004. aastal toimunud OSCE teise antisemitismialase konverentsi Berliini deklaratsiooni ja OSCE isikliku esindaja äsjast määramist võitluseks antisemitismiga;

—

võttes arvesse 26.-28. jaanuaril 2000. aastal toimunud Stockholmi rahvusvahelise holokaustifoorumi deklaratsiooni, mis nõudis põhjalikuma holokaustialase õppe läbiviimist;

—

võttes arvesse 27. jaanuari 2005. kuulutamist holokausti mälestuspäevaks mitmetes ELi liikmesriikides;

—

võttes arvesse oma kodukorra artikli 108 lõiget 5;

A.

arvestades, et 27. jaanuar 2005, natsi-Saksamaa Auschwitz-Birkenau surmalaagri, kus kokku mõrvati ligi 1,5 miljonit juuti, mustlast, poolakat, venelast ja muudest erinevatest rahvustest vangi ja homoseksuaali, vabastamise kuuekümnes aastapäev pole Euroopa kodanikele mitte ainult suur võimalus holokausti tohutut terrorit ja tragöödiat meenutada ning hukka mõista, aga pöörata tähelepanu ka antisemitismi murettekitavale peatõstmisele ja eriti antisemitistlikele vahejuhtumitele Euroopas ning tuletada meelde laiemaid õppetunde inimeste tagakiusamisohtude kohta rassilise kuuluvuse, etnilise päritolu, usu, sotsiaalse kuuluvuse, poliitilise või seksuaalse sättumuse alusel;

B.

arvestades, et Euroopa ei tohi unustada oma ajalugu: natside ehitatud koondus- ja surmalaagrid on meie kontinendi ajaloo häbistavamaid ja valusamaid lehekülgi; arvestades, et Auschwitzis toime pandud kuriteod peavad elama edasi meie tulevaste põlvede mälestustes hoiatusena taolise teiste inimeste põlgamisel põhineva genotsiidi, sallimatuse, antisemitismi, rassismi ja totalitarismi eest;

C.

arvestades, et diskrimineerimine usulisel ja etnilisel alusel jätkub endiselt erinevatel tasanditel, seda vaatamata Euroopa Liidu vastu võetud olulistele meetmetele EÜ asutamislepingu artiklit 13 kohaldades;

D.

arvestades, et juudid kogevad Euroopas kõrgendatud ebaturvalisuse tunnet, mida põhjustab Interneti teel levitatav antisemitism, mis väljendub sünagoogide, kalmistute ja teiste pühapaikade rüvetamises, rünnakutes juudi koolidele ja kultuurikeskustele ning rünnakutes juutidele Euroopas, mis on kaasa toonud rohkesti vigastusi;

E.

arvestades, et holokaust on söövitatud Euroopa teadvusesse eriti juutide ja mustlaste mõrvarliku vihkamise tõttu nende rassilise ja usulise kuuluvuse alusel, sellele vaatamata kujutab antisemitism ning rassiline ja usuline eelarvamus jätkuvalt väga tõsist ähvardust nende ohvritele ning Euroopa ja rahvusvahelistele demokraatlikele väärtustele, inimõigustele ja õigusriigi põhimõtetele ning seeläbi kogu Euroopa ja ülemaailmsele julgeolekule;

F.

arvestades vajadust jätkuva dialoogi järele meediaga edastamis- ja kommenteerimisviiside kohta, mis võivad nii positiivselt kui negatiivselt aidata kaasa usuliste, etniliste ja rassiliste teemade tajumisele ja mõistmisele ning ajaloolise tõe esitamisele;

1.

avaldab austust kõikidele natsismiohvritele ja on veendunud, et kestev rahu Euroopas peab rajanema tema ajaloo mäletamisele; lükkab tagasi ja mõistab hukka revisionistlikud vaated ning holokausti mittetunnistamise kui häbiväärsed ja ajaloolise tõega vastuolus olevad seisukohad ning väljendab muret äärmuslike ja ksenofoobiliste erakondade tõusu ning avalikkuse kasvava heakskiidu üle nende vaadetele;

2.

kutsub Euroopa Liidu institutsioone, liikmesriike ja kõiki Euroopa demokraatlikke erakondi üles:

3.

nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon, samuti erineva tasandi kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused liikmesriikides kooskõlastaksid oma meetmed, et võidelda antisemitismiga ja rünnakutega vähemuste rühmadele, nagu mustlased ja kolmandate riikide kodanikud liikmesriikides, selleks et pidada lugu sallivuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetest ja edendada sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist lõimumist;

4.

on veendunud, et need pingutused peaksid samuti hõlmama dialoogi ja koostöö edendamise ühiskonna erinevate kihtide vahel kohalikul ja riiklikul tasandil, sealhulgas dialoogi ja koostöö erinevate kultuuriliste, etniliste ja usuliste kogukondade vahel;

5.

kinnitab veel kord oma veendumust, et mälestamine ja haridus on pingutuste elulised koostisosad, et tõugata sallimatus, diskrimineerimine ja rassism ajaloo prügikasti, ning nõuab tungivalt, et nõukogu, komisjon ja liikmesriigid tugevdaksid võitlust antisemitismi ja rassismi vastu eelkõige noorte inimeste teadlikkuse edendamise kaudu ajaloost ja holokausti õppetundidest:

6.

tervitab eesistujariigi Luksemburgi avaldatud kavatsust taasalustada seiskunud arutelu nõukogu raamotsuse ettepaneku üle rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise kohta (8) ning nõuab nõukogult tungivalt jõudmist kokkuleppeni üleeuroopalise keelu osas rassilisele ja usulisele vihale kihutamise kohta, samal ajal säilitades õiguspärase sõnavabaduse;

7.

kutsub komisjoni alustama rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi 2000/43/EÜ (9) rakendamise läbivaatamist, et tugevdada Euroopa Liidu diskrimineerimisvastaseid meetmeid ja korraldada suur konverents, millel osaleksid kõik asjaosalised, eriti poliitikute esindajad, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avalikud institutsioonid, samuti selles valdkonnas tegutsevad VVOd ja ühendused;

8.

teeb oma presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele.