Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document C2005/132/60

Kohtuasi T-135/05: Franco Campoli 29. märtsi 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

ELT C 132, 28.5.2005, p. 33–34 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

28.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 132/33


Franco Campoli 29. märtsi 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-135/05)

(2005/C 132/60)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Franco Campoli, elukoht London, esitas 29. märtsil 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on advokaadid Stéphane Rodrigues ja Alice Jaume, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Hageja palub esimese astme kohtul:

tühistada ametisse nimetava asutuse 13. detsembri 2004. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja poolt personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud kaebus, ühes eelnimetatud kaebuses vaidlustatud ametisse nimetava asutuse otsusega, mis muutis 1. mail 2004. aastal hageja pensionile rakendatavat paranduskoefitsienti, majapidamistoetust ja õppetoetussummat, ning hageja palgalehtedega alates 2004. aasta maikuust, kuna nad kajastavad eelnimetatud otsuse rakendamist;

jätta kõik kohtukulud kostja kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Käesolevas kohtuasjas palub hageja sisuliselt paranduskoefitsientide rakendamist, mis olid tema pensionile kohaldatavad enne 1. maid 2004 ja seda koos tagasiulatuva jõuga alates 1. maist 2004.

Selles osas tuletatakse meelde, et eesmärgiga katta paranduskoefitsiendi vanalt korralt uuele korrale ülemineku perioodi, näeb seoses euroopa avalikku teenistust reguleeriva personalieeskirjade süsteemi muutmisega personalieeskirjade lisa XIII artikli 20 lõige 2 ette 5-aastase üleminekuperioodi 1. maist 2004 kuni 1. maini 2009, mille jooksul paranduskoefitsienti vähendatakse järk-järgult.

Oma hagiavalduse toetuseks viitab hageja asutamislepingu artikli 241 alusel põhiliselt seaduslikkuse vaidlustamisele põhjusel, et personalieeskirjade lisa XIII artikli 20 kohaldamine oli antud juhul ebaseaduslik.

Seoses sellega toob ta välja:

õiguspärase ootuse rikkumise, kuna administratsioon oli talle kinnitanud, et uued personalieeskirjad ei avalda tema olukorrale mingisugust kahjulikku mõju,

võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtte rikkumise, kuna teenistuses olevaid ja pensionile jäänud ametnikke koheldi erinevalt vastavalt nende elukohale,

tema pensionile lubamise kuupäevaks omandatud õiguste rikkumise, kuna tema põhilisi töötingimusi oli muudetud,

heahaldusetava rikkumise.


Top