Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document C2004/251/13

Kohtuasi C-341/04: Eelotsusetaotlus, mille esitas Supreme Court, Iirimaa, 27. juuli 2004. aasta määrusega kohtuasjades Eurofood IFSC Ltd ja Companies Acts 1963-2001: Enrico Bondi versus Bank of America N. A., Pearse Farrell (likvideerija), Director of Corporate Enforcement and the Certificate/Note holders

ELT C 251, 9.10.2004, p. 7–7 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

9.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 251/7

Eelotsusetaotlus, mille esitas Supreme Court, Iirimaa, 27. juuli 2004. aasta määrusega kohtuasjades Eurofood IFSC Ltd ja Companies Acts 1963-2001: Enrico Bondi versus Bank of America N. A., Pearse Farrell (likvideerija), Director of Corporate Enforcement and the Certificate/Note holders

(Kohtuasi C-341/04)

(2004/C 251/13)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Supreme Court, Iirimaa, 27. juuli 2004. aasta määrusega otsustatud eelotsusetaotluse kohtuasjades Eurofood IFSC Ltd ja Companies Acts 1963-2001 Enrico Bondi versus Bank of America N. A., Pearse Farrell (likvideerija), Director of Corporate Enforcement and the Certificate/Note holders, mis saabus kohtukantseleisse 9. augustil 2004.

Iirimaa Supreme Court küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kui Iirimaa pädevale kohtule esitatakse avaldus maksevõimetu äriühingu likvideerimismenetluse algatamiseks ja kui see kohus teeb otsuse, mis kehtib kuni likvideerimismenetlust algatava otsuse tegemiseni ja millega määratakse ajutine haldur, kellel on volitused vallata äriühingu vara, korraldada selle asjaajamist, avada pangaarveid ning nimetada esindaja (solicitor), mille õigusliku tagajärjena kaotab ettevõtte juhtkond oma volitused, siis kas selline otsus koostoimes esitatud avaldusega on nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 (1) artiklite 1 ja 2 alusel tõlgendatava artikli 16 kohaselt maksejõuetusmenetluse algatamist käsitlev kohtuotsus?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas Iirimaa High Court'i esitatud avaldusega, milles palutakse kohtul alustada äriühingu sundlikvideerimist, algatati eespool mainitud määruses kirjeldatud maksejõuetusmenetlus Iirimaa õiguse (1963. aastal vastuvõetud Companies Act § 220 lõige 2) alusel, mille kohaselt algab ettevõtja likvideerimine avalduse esitamise päevast?

3.

Kas eespool mainitud määruse artikli 3 koostoimes artikliga 16 alusel on põhimaksejõuetusmenetluse algatamise õigus selle liikmesriigi kohtuorganil, kus maksujõuetusmenetlust esimesena alustati, kuigi ettevõtte registrijärgne asukoht ei ole mainitud liikmesriigis ja ettevõte ei tegele seal regulaarselt oma huvide realiseerimisega kolmandate isikute poolt tuvastataval viisil?

4.

Kui põhihuvide keset määratletakse olukorras, kus

a)

emaettevõtja ja tütarettevõtja registrijärgsed asukohad on erinevates liikmesriikides,

b)

tütarettevõtja tegeleb oma põhihuvide realiseerimisega regulaarselt kolmandate isikute poolt tuvastataval viisil täielikult ja süstemaatiliselt, pidades kinni ühingu olemusest selles liikmesriigis, kus on tema registrijärgne asukoht, ja

c)

emaettevõtja juhib aktsiate omamise ja juhtide nimetamise kaudu kas formaalselt või faktiliselt tütarettevõtjat,

siis kas otsustavad asjaolud on need, millele viidatakse punktis b või siis need, millele viidatakse punktis c?

5.

Kui see on ilmselt vastuolus liikmesriigi avaliku korraga, et kohtu- või haldusotsusel on õiguslik mõju isiku või organite suhtes, kelle õigust õiglasele kohtupidamisele ei ole otsust tehes järgitud, siis kas kõnealune liikmesriik peab eespool mainitud määruse artikli 17 alusel tunnustama teise liikmesriigi kohtu poolt tehtud otsust, mille eesmärk on algatada äriühingu maksejõuetusmenetlus, juhul kui esimesena mainitud liikmesriigi kohus on seisukohal, et kõnealune otsus on tehtud eelmainitud põhimõtteid eirates, ja eelkõige olukorras, kus teises liikmesriigis menetluse algatamist taotlenud isik on sellekohaseid taotlusi arvestamata ja vastuolus kõnealuse liikmesriigi kohtu otsusega keeldunud üle andmast esimesena mainitud liikmesriigi õiguse alusel määratletud ühingu ajutisele haldurile koopiaid taotluse aluseks olevatest olulistest dokumentidest?

(1)  29. mai 2000. aasta määrus maksejõuetusmenetluse kohta (EÜT L 160, 30.6.2000, lk 1).

Top