—

EKP kohaldas valesti määruse nr 260/68 artikli 6 lõike 1 punkti b, kui ta kasutas „maksustatava põhisumma“ asemel „maksustatavat summat“ nimetajana selle maksumäära arvutamisel, mida kohaldatakse maksetele, mis on tehtud teenistuse lõpetamise tõttu, ning see tõi kaasa süstemaatilise ülemaksustamise. Samuti ei taganud see institutsioonidevahelist ühetaolist kohaldamist, nagu on nõutud artiklis 10. Kvalifitseerides parandused kui „ ex gratia “, püüdis EKP vältida ebaseaduslike arvutuste täielikke õiguslikke tagajärgi, see aga kujutab endast menetluse kuritarvitamist.

—

Piirates parandusmeetmeid maksetega, mis on tehtud pärast 1. novembrit 2021, kehtestas EKP meelevaldse erineva kohtlemise, mis põhineb üksnes ajalisel eraldusjoonel.

—

Pärast seda, kui EKP oli pärast mitu aastat kestnud vaidemenetlust tunnistanud süstemaatilise vea olemasolu, oli ta hoolitsemiskohustuse ja hea halduse põhimõttest tulenevalt kohustatud heastama selle tagajärjed lojaalselt, ühtselt ja diskrimineerimata.

—

EKP jättis kasutamata jäänud tasustatud põhipuhkuse eest makstava rahalise hüvitise arvutamisel õigusvastaselt välja toetused, samas kui toetusi võetakse arvesse töösuhte ajal makstava tasustatud põhipuhkuse arvutamisel.

—

Alusetult kinni peetud summad tuleb tagasi maksta koos tasandusintressiga, mida arvestatakse alates alusetu makse tegemisest kuni tagasimaksmiseni. Keeldudes intressi maksmast, sealhulgas osaliste parandusmaksete korral, rikkus EKP täieliku hüvitamise põhimõtet.