—

tühistada ELTL artikli 263 alusel komisjoni 22. mai 2025. aasta otsus (EL) 2025/1479 (edaspidi „vaidlustatud otsus“) (1); ja/või

—

tühistada ELTL artikli 263 alusel vaidlustatud otsus osas, milles selles mainitakse hagejaid (EMPN ja MEEG) kui kohustatud üksuseid, kellel on 1. lisas sätestatud panustamiskohustus; ja/või

—

tühistada ELTL artikli 263 alusel vaidlustatud otsus osas, milles selles on nimetatud EMPN kui kohustatud üksust, kellel on 1. lisas sätestatud panustamiskohustus; ja/või

—

tühistada ELTL artikli 263 alusel vaidlustatud otsus osas, milles selles on MEEGi nimetatud kui kohustatud üksust, kellel on 1. lisas sätestatud panustamiskohustus; ja/või

—

tunnistada 13. juuni 2024. aasta määruse (EL) 2024/1735 (2) (edaspidi „nullnetotööstuse määrus“ ehk „NZIA“) artikkel 23 ja/või 21. mai 2025. aasta delegeeritud määrus (EL) 2025/1477 (3) täielikult või osaliselt kohaldamatuks vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 277;

—

mõista komisjonilt Üldkohtu kodukorra artikli 134 alusel välja EMPNi ja MEEGi kohtukulud, sh menetluse astujate kohtukulud.

1.

Esimene väide, et NZIA artikli 23 vastuvõtmisel on rikutud pädevuse andmise põhimõtet ja subsidiaarsuse põhimõtet ning igal juhul puudub sellel kehtiv õiguslik alus tulenevalt ELTL artiklist 114.

2.

Teine väide, et NZIA artikkel 23 on vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetega, eelkõige ELL artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, ning et vaidlustatud otsus on õigusvastane osas, milles see on vastu võetud NZIA artikli 23 alusel.

3.

Kolmas väide, et vaidlustatud otsus on õigusvastane, sest see on vastuolus harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetega.

4.

Neljas väide, et delegeeritud määrus (EL) 2025/1477 on õigusvastane, sest see on vastuolus harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetega.