1

Oma apellatsioonkaebuses palub Andrey Melnichenko tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 22. jaanuari 2025. aasta otsuse Melnichenko vs. nõukogu (T‑271/22, edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus“; EU:T:2025:47), millega viimane jättis rahuldamata tema hagi, milles paluti tühistada esiteks nõukogu 9. märtsi 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/397, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2022, L 80, lk 31), ja nõukogu 9. märtsi 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/396, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2022, L 80, lk 1), teiseks nõukogu 14. septembri 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/1530, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2022, L 239, lk 149), ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1529, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2022, L 239, lk 1), ning kolmandaks nõukogu 13. märtsi 2023. aasta otsus (ÜVJP) 2023/572, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2023, L 75 I, lk 134), ja nõukogu 13. märtsi 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/571, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2023, L 75 I, lk 1), osas, milles nende õigusaktidega (edaspidi koos „vaidlusalused aktid“) kanti ja jäeti tema nimi nendele aktidele lisatud loeteludesse.

2

EuroChem Group AG (edaspidi „EuroChem“) esitas Euroopa Kohtu kantseleisse 14. juulil 2025 saabunud dokumendiga Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 40 teise lõigu ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 130 alusel taotluse astuda käesolevas kohtuasjas menetlusse A. Melnichenko nõuete toetuseks.

3

Euroopa Kohtu kantseleisse 5. augustil 2025 saabunud kirjas teatas A. Melnichenko Euroopa Kohtule, et tema hinnangul tuleks EuroChemi menetlusse astumise avaldus rahuldada.

4

Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon palusid vastavalt 18. juulil 2025 ja 5. augustil 2025 esitatud kirjades Euroopa Kohtul EuroChemi menetlusse astumise avaldus tagasi lükata.

5

Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 40 teise lõigu kohaselt on igal isikul, kes tõendab huvi sellise Euroopa Kohtusse esitatud kohtuvaidluse lahenduse vastu, mis ei ole liikmesriikidevaheline, Euroopa Liidu institutsioonide vaheline või ühelt poolt nende liikmesriikide ja teiselt poolt nende institutsioonide vaheline, õigus astuda sellistes kohtuvaidlustes menetlusse.

6

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb mõiste „huvi kohtuvaidluse lahenduse vastu“ selle sätte tähenduses määratleda kohtuasja eset arvestades ning käsitleda seda otsese ja olemasoleva huvina nõuete endi suhtes, mitte huvina esitatud väidete ja argumentide suhtes. Termin „kohtuvaidluse lahendus“ viitab nimelt kohtult palutud lõplikule otsusele, nii nagu see väljendatakse kohtuotsuse resolutsioonis (Euroopa Kohtu presidendi 27. aprilli 2023. aasta kohtumäärus EUIPO vs. Nowhere, C‑337/22 P, EU:C:2023:409, punkt 7 ja seal viidatud kohtupraktika).

7

Sellega seoses tuleb eelkõige kontrollida, kas vaidlustatud akt puudutab menetlusse astumise avalduse esitanud isikut otseselt ja tema huvi kohtuvaidluse lahenduse vastu on kindel. Üldjuhul saab ettevõtja huvi kohtuvaidluse lahenduse vastu pidada piisavalt otseseks vaid siis, kui see lahendus võib muuta ettevõtja õiguslikku olukorda (vt selle kohta Euroopa Kohtu presidendi 16. juuli 2020. aasta määrus HSBC Holdings jt vs. komisjon, C‑883/19 P, EU:C:2020:561, punkt 8 ja seal viidatud kohtupraktika).

8

Konkurentsi valdkonnas väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb siiski, et ettevõtja, kellele on komisjoni otsuses süüks pandud turgu valitseva seisundi kuritarvitamist ELTL artikli 102 tähenduses, niisugustel konkurentidel, kelle majanduslik olukord selle kuritarvitamise tõttu muutus, on huvi astuda menetlusse selle otsuse peale esitatud tühistamishagi rahuldamata jätmise nõuete toetuseks (Euroopa Kohtu asepresidendi 22. veebruari 2022. aasta kohtumäärus Fastweb vs. komisjon, C‑649/21 P(I), EU:C:2022:171, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika). Üldjuhul tuleb selliseid konkurente pidada isikuteks, kellel on otsene ja olemasolev huvi selle vastu, milline otsus tehakse nõuete suhtes, mis on esitatud apellatsioonkaebuses Üldkohtu otsuse peale, millega see hagi lahendati (Euroopa Kohtu presidendi 1. septembri 2022. aasta määrus Google ja Alphabet vs. komisjon, C‑48/22 P, EU:C:2022:668, punkt 9).

9

Analoogiliselt selle kohtupraktikaga tuleb otsustada, et kui ettevõtja suudab teises kontekstis tõendada, et Üldkohtule esitatud tühistamishagi esemeks oleva otsuse tühistamine või selle kehtima jätmine võib tema majanduslikku olukorda otseselt ja oluliselt mõjutada, tuleb põhimõtteliselt seda ettevõtjat pidada isikuks, kellel on otsene ja olemasolev huvi selle vastu, milline otsus tehakse nõuete suhtes, mis on esitatud apellatsioonkaebuses Üldkohtu otsuse peale, millega see hagi lahendati.

10

Käesolevas asjas väidab EuroChem oma menetlusse astumise avalduses eelkõige, et tal on otsene ja olemasolev huvi kohtuvaidluse lahenduse vastu, kuna teda on kõigis vaidlusalustes aktides nimeliselt mainitud A. Melnichenko rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise põhjusena, ning et nii nendes põhjustes kui ka vaidlustatud kohtuotsuses ei ole õigesti mõistetud, millised on tema ja A. Melnichenko vahelised õigussuhted. Nagu EuroChemi sõnul nähtub 3. juuli 2024. aasta kohtumäärusest EuroChem Group vs. nõukogu (T‑293/23, EU:T:2024:444) ja 21. oktoobri 2024. aasta kohtumäärusest EuroChem Group vs. nõukogu (T‑1111/23, EU:T:2024:751), otsustasid liidu ettevõtjad selle kande tõttu lõpetada oma lepingulised suhted temaga või loobuda selliste suhete loomisest, kuigi liit ei olnud tema suhtes piiravaid meetmeid võtnud.

11

Sellega seoses tuleb tõdeda, et otsuses 2022/397, rakendusmääruses 2022/396, otsuses 2022/1530 ja rakendusmääruses 2022/1529 on A. Melnichenko rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist põhjendatud asjaoluga, et kuna ta on muu hulgas EuroChemi omanik, on ta „üks juhtivaid ettevõtjaid, kes on seotud majandussektoritega, mis on […] Venemaa valitsuse jaoks oluliseks tuluallikaks“ eelkõige nõukogu 17. märtsi 2014. aasta otsuse 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2014, L 78, lk 16), mida on muudetud nõukogu 25. veebruari 2022. aasta otsusega (ÜVJP) 2022/329 (ELT 2022, L 50, lk 1), artikli 2 lõike 1 punkti g tähenduses. Lisaks on otsuses 2023/572 ja rakendusmääruses 2023/571 seda külmutamist põhjendatud, kuivõrd nendes on märgitud, et A. Melnichenko on endiselt juhtiv ettevõtja selle sätte tähenduses eelkõige seetõttu, et ta andis oma osaluse EuroChemis üle oma abikaasale ja saab jätkuvalt kasu üleantud jõukusest.

12

Ent asjaolu, et EuroChemi on nende aktide põhjendustes mainitud, ei ole siiski iseenesest piisav, et tõendada otsest ja olemasolevat huvi kohtuvaidluse lahenduse vastu, kuna erinevalt A. Melnichenkost ei ole selle äriühingu enda suhtes piiravaid meetmeid võetud. Seega ei muuda vaidlustatud kohtuotsuse ja vaidlusaluste aktide tühistamine, nagu seda nõuab A. Melnichenko oma apellatsioonkaebuses, otseselt EuroChemi õiguslikku olukorda nende meetmete seisukohast.

13

Tuleb siiski märkida, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 70, 71 ja 77 tõdes Üldkohus oma arutluskäigus, mille lõpuks ta järeldas, et A. Melnichenko on juhtiv ettevõtja otsuse 2014/145 (muudetud otsusega 2022/329) artikli 2 lõike 1 punkti g tähenduses, et asutades usaldusfondi nimega Firstline trust ja nimetades end selle soodustatud isikuks, säilisid apellandil majanduslikud huvid EuroChemis ja ühes söeettevõtjas SUEK. Veel leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 98 ja 102, et asjaolu, et 2022. aasta märtsis sai A. Melnichenko abikaasa selle usaldusfondi soodustatud isikuks, ei saa pidada A. Melnichenko individuaalse olukorra muutuseks, kuna tema abikaasat ei saa pidada kolmandaks isikuks ja kuna seega säilisid tema majanduslikud huvid pärast soodustatud isiku vahetumist.

14

Võttes arvesse neid Üldkohtu järeldusi ja ka järeldusi, mis tulenevad vaidlusalustest aktidest ja mida on meelde tuletatud käesoleva kohtumääruse punktis 11, tuleb asuda seisukohale, et EuroChem väidab oma menetlusse astumise avalduses õigesti, et teatud ettevõtjad võisid arvata, et see äriühing on niisuguse isiku omandis, valduses või kontrolli all, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid – kelleks on nimelt A. Melnichenko –, ja et järelikult on usutav EuroChemi väide, et ettevõtjad olid otsustanud katkestada oma ärisuhted temaga õigussuhete tõttu A. Melnichenkoga. Seega on need järeldused tõenäoliselt avaldanud EuroChemi majanduslikule olukorrale negatiivset ja märkimisväärset mõju. Sellest järeldub, et EuroChemil on otsene ja olemasolev huvi kohtuvaidluse lahenduse vastu, kuna vaidlustatud kohtuotsuse ja vaidlusaluste aktide tühistamine, mida nõuab A. Melnichenko oma apellatsioonkaebuse nõuetes, võimaldab ehk tuvastada tema ja EuroChemi vahelise konkreetse õigussuhte ning seega vältida seda, et selline mõju tema majanduslikule olukorrale tulevikus kordub.

15

Kõigest eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et EuroChem on õiguslikult piisavalt tõendanud, et tal on otsene ja olemasolev huvi selle vastu, milline otsus tehakse A. Melnichenko poolt esitatud vaidlustatud kohtuotsuse ja vaidlusaluste aktide tühistamise nõuete suhtes, ning seega huvi käesoleva apellatsioonimenetluse raames Euroopa Kohtule esitatud kaebuse lahenduse vastu Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 40 teise lõigu tähenduses.

16

Sellest järeldub, et EuroChemil tuleb lubada käesolevas asjas menetlusse astuda A. Melnichenko nõuete toetuseks.

17

Kuna menetlusse astumise avaldus rahuldatakse, tuleb EuroChemile vastavalt kodukorra artikli 131 lõikele 3, mida kodukorra artikli 190 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste lahendamisel, edastada kõik menetlusosalistele kätte toimetatud menetlusdokumendid, kui viimased ei ole taotlenud teatavate tõendite või dokumentide edastamata jätmist.

18

Lisaks, kuna menetlusse astumise avaldus esitati kodukorra artikli 190 lõikes 2 ette nähtud ühekuulise tähtaja jooksul, võib EuroChem vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 1, mida kodukorra artikli 190 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste suhtes, esitada menetlusse astuja seisukohad ühe kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse eelmises punktis nimetatud viisil edastamisest ja seda tähtaega pikendatakse seoses suurte vahemaadega kümne päeva võrra, mis on ette nähtud selle kodukorra artiklis 51.

19

EuroChem võib esitada ka suulisi seisukohti, kui korraldatakse kohtuistung.

20

Vastavalt kodukorra artiklile 137, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste lahendamisel, tehakse otsus kohtukulude jaotamise kohta kohtuotsuses või -määruses, mis lõpetab menetluse.

21

Kuna käesoleval juhul EuroChemi menetlusse astumise avaldus rahuldati ja käesolev kohtumäärus menetlust ei lõpeta, tuleb tema menetlusse astumisega seotud kulude kandmine otsustada edaspidi.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohtu president määrab: