Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62025CN0603

Kohtuasi C-603/25 P: Gianfranco Emanuele, Dorte Hanseni 12. septembril 2025 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 2. juuli 2025. aasta kohtuotsuse peale kohtuasjas T-228/24: Emanuele ja Hansen versus parlament

ELT C, C/2026/440, 2.2.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/440/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/440/oj

European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

C-seeria


C/2026/440

2.2.2026

Gianfranco Emanuele, Dorte Hanseni 12. septembril 2025 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 2. juuli 2025. aasta kohtuotsuse peale kohtuasjas T-228/24: Emanuele ja Hansen versus parlament

Kohtuasi C-603/25 P

(C/2026/440)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellandid: Gianfranco Emanuele, Dorte Hansen (esindajad: advokaadid L. Levi ja P. Baudoux)

Teised menetlusosalised: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon

Nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 2. juuli 2025. aasta kohtuotsus Emanuele ja Hansen vs. parlament (T-228/24, edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus“, ECLI:EU:T:2025:651);

seetõttu rahuldada apellantide nõuded esimeses kohtuastmes ning järelikult:

tühistada 4. juuli 2023. aasta vaidlusalune otsus apellantide pensioniõiguste kohta, eelkõige keeldumine kohaldada nende suhtes personalieeskirjade XIII lisa artikleid 21 ja 22, ning teavitada neid sellest, et nende suhtes on kohaldatav ainult sama lisa artikkel 28;

vajalikus ulatuses tühistada 5. veebruari 2024. aasta otsus nende individuaalse kaebuse rahuldamata jätmise kohta;

mõista mõlema kohtuastme kohtukulud täies ulatuses välja vastustajalt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitavad apellandid kaks väidet:

Esimene väide puudutab seaduse kohaldamisala rikkumist, eelkõige personalieeskirjade XIII lisa artiklite 21, 22 ja 28 rikkumist, ning kohtu poolt põhjendamiskohustuse rikkumist.

Sisuliselt heidavad apellandid kohtule ette, et ta on vaidlustatud otsuses eiranud kohtupraktikas välja töötatud kriteeriumi personalieeskirjade XIII lisa artiklite 21 ja 22 kohaldamiseks, kusjuures seda kriteeriumi tuleb järgida sama lisa artikli 28 tõlgendamisel.

Teine väide põhineb võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisel õigusvastasuse vastuväite analüüsimisel ning kohtu poolt põhjendamiskohustuse rikkumisel.

Kohus jättis vaidlustatud kohtuotsuses vastamata apellantide kriitikale, mis puudutab nende olukorra võrdlemist mis tahes muu pensioniskeemis osaleja olukorraga (sealhulgas olukorda, kus ametnikust saab ajutine teenistuja). Seejärel tuleb märkida, et erinevate töötajate kategooriate olemasolu ei õigusta ametnike ja muude teenistujate erinevat kohtlemist, kuna vaidluse esemeks on küsimus, kas ametnikuks saavat ajutist teenistujat tuleb pensioniõiguse omandamisel kohelda erinevalt „muudest sissemaksete tegijatest“, kes on säilitanud pensioniskeemis kindlustatuse katkematult (sissemaksete tegijad, kes on alati olnud ametnikud, kes on alati olnud ametnikud, ning need, kes on olnud ametnikud ja seejärel teenistujad). Pealegi ei esine vaidlusaluses kohtuotsuses tuvastatud „objektiivseid erinevusi“. Lisaks ei ole kindlustusmatemaatiline tasakaal ja eelarvedistsipliin asjakohased personalieeskirjade XIII lisa artikli 28 õiguspärasuse hindamisel. Seega ei ole eristamise kriteeriumil – mida Üldkohus näib vaidlustatud kohtuotsuses ekslikult piiravat ametniku ja teenistujate vahelise erinevusega – mingit seost taotletavate eesmärkidega või sellel puudub nendega igasugune seos ning vaidlustatud kohtuotsuses tehtud vastupidises järelduses on samadel põhjustel rikutud õigusnormi.


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/440/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)


Top