1

Hageja Oil company „Lukoil“ PAO palub ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada läbipaistvusregistri sekretariaadi 6. märtsi 2023. aasta otsuse Ares (2023) 1618717, millega Euroopa Liidu läbipaistvusregistrist kustutati hageja registreering.

2

Üldkohtu kodukorra artiklis 126 on sätestatud, et kui hagi on ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu, võib Üldkohus igal ajal ja ilma menetlust jätkamata lõpetada kohtuasja põhistatud määrusega.

3

Käesoleval juhul leiab Üldkohus, et tal on piisavalt teavet, arvestades hagejalt ja kostjatelt saadud vastuseid 11. juuli, 17. augusti ja 5. oktoobri 2023. aasta menetlust korraldavate meetmete raames esitatud küsimustele selle kohta, kas hagi on esitatud hilinenult. Seetõttu otsustab Üldkohus kodukorra artikli 126 alusel lahendada kohtuasja ilma menetlust jätkamata ja ilma, et oleks vaja hagiavaldust kostjatele kätte toimetada, kuna alljärgnevatel põhjustel tuleb hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu igal juhul jätta läbi vaatamata.

4

ELTL artikli 263 kuuenda lõigu kohaselt tuleb tühistamishagi esitada kahe kuu jooksul vastavalt kas vaidlustatud akti avaldamisest või teatavakstegemisest hagejale või – kui seda tehtud ei ole – kahe kuu jooksul alates päevast, mil hageja aktist teada sai. Üldkohtu kodukorra artikli 60 kohaselt peab menetlustähtaega seoses suurte vahemaadega pikendama veel kümne päeva võrra.

5

Mis puudutab konkreetselt tähtaegade arvutamist, siis on kodukorra artikli 58 lõike 1 punktides a ja b ühelt poolt ette nähtud, et „kui päevades, nädalates, kuudes või aastates väljendatud tähtaega arvutatakse sündmuse toimumise või toimingu tegemise hetkest, ei arvestata selle tähtaja sisse päeva, mil sündmus toimub või toiming tehakse“, ja teiselt poolt, et „nädalates, kuudes või aastates väljendatud tähtaeg lõpeb viimase nädala, kuu või aasta päeval, mis kannab sama nimetust või kuupäeva kui päev, mil toimus sündmus või tehti toiming, millest alates tähtaega arvutatakse“.

6

Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kuivõrd hagi esitamise tähtaeg on kehtestatud õiguslike olukordade selguse ja kindluse tagamiseks ning õigusemõistmise käigus diskrimineerimise või meelevaldse kohtlemise ärahoidmiseks, siis on see avalikes huvides, mistõttu peab liidu kohus omal algatusel kontrollima, kas seda tähtaega on järgitud (23. jaanuari 1997. aasta kohtuotsus Coen, C‑246/95, EU:C:1997:33, punkt 21, ja 19. jaanuari 2018. aasta kohtumäärus Miasto Gliwice vs. komisjon, T‑485/17, ei avaldata, EU:T:2018:40, punkt 6).

7

Samuti tuleb meenutada, et hagi hilinenult esitamisele tuginev pool peab tõendama, millisel kuupäeval vaidlustatud otsus teatavaks tehti, ja igal juhul seda, millisel kuupäeval asjaomane isik sellest otsusest teada sai, kui tegemist on konkreetset isikut puudutava meetmega (vt analoogia alusel 29. novembri 2018. aasta kohtuotsus WL vs. Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet (ERCEA), T‑493/17, ei avaldata, EU:T:2018:852, punkt 59). Käesolevas asjas peavad seda seega tõendama kostjad.

8

Selleks et otsus oleks nõuetekohaselt teatavaks tehtud, ei ole vaja, et otsuse adressaat oleks tegelikult selle sisuga tutvunud, vaid tal peab olema olnud võimalus sellega tõhusalt tutvuda. Tõend selle kohta, et otsuse adressaat mitte ainult ei saanud otsust kätte, vaid tal oli võimalus sellega ka tegelikult tutvuda, võib nähtuda eri asjaoludest (vt analoogia alusel 31. juuli 2020. aasta kohtumäärus TO vs. Euroopa välisteenistus, T‑272/19, EU:T:2020:361, punkt 42).

9

Et teha kindlaks, kas e-kirjaga teatavaks tehtud otsus on adressaadile nõuetekohaselt teatavaks tehtud konkreetsel kuupäeval, mistõttu hakkab hagi esitamise tähtaeg kulgema alates sellest kuupäevast, peab asjaolule tuginev pool, esitades asjakohased tõendid, tõendama mitte ainult seda, et otsus on adressaadile teatavaks tehtud tema e-posti aadressile saadetuna ja et viimane on selle mainitud aadressil kätte saanud, vaid ka seda, et adressaadil on olnud võimalus otsuse sisuga sel kuupäeval tõhusalt tutvuda, st tal oli võimalik asjaomast otsust sisaldav e-kiri avada ja seega nimetatud kuupäeval selle sisuga tegelikult tutvuda (vt analoogia alusel 1. augusti 2022. aasta kohtuotsus Kerstens vs. komisjon, C‑447/21 P, ei avaldata, EU:C:2022:612, punkt 22).

10

Sellega seoses ei ole sätetega, milles on ette nähtud hagi esitamise tähtajad, kooskõlas eeldus, et e-posti teel teatavaks tehtud otsuse adressaadil on igal juhul võimalik selle sisuga tõhusalt tutvuda alles kuupäeval, mil ta vaatab oma e-postkasti, nagu ka eeldus, et sellise otsuse adressaadil on igal juhul võimalik selle sisuga tõhusalt tutvuda alates selle laekumisest e-postkasti (vt analoogia alusel 1. augusti 2022. aasta kohtuotsus Kerstens vs. komisjon, C‑447/21 P, ei avaldata, EU:C:2022:612, punkt 25).

11

Käesoleval juhul teavitas läbipaistvusregistri sekretariaat 6. märtsi 2023. aasta e-kirjaga hagejat vaidlustatud otsusest. Viimane möönis sõnaselgelt, et kõnealune e-kiri laekus samal kuupäeval nende kahe isiku e-postkasti, kelle ta oli nimetanud enda esindajaks seoses läbipaistvusregistrisse kandmisega (edaspidi „esindajad“). Sellest tuleneb, et ELTL artikli 263 alusel akti tühistamise nõude esitamise tähtaeg lõppes seega põhimõtteliselt 16. mail 2023, samas kui hagi esitati Üldkohtu kantseleisse alles 17. mail 2023. Järelikult on hagi prima facie esitatud hilinenult.

12

Hageja ei nõustu, et hagi on esitatud hilinenult, tuginedes vastuväites hulgale argumentidele.

13

Esiteks ei nõustu hageja sellega, et ta sai e-kirjast teada 6. märtsil 2023, sest asjaomane e-kiri laekus tema esindajate e-postkastidesse nimetatud päeval, ent väljaspool tööaega. Niisiis väidab hageja, et tal ei olnud võimalik selle e-kirja sisuga tõhusalt tutvuda päeval, mil see saadeti tema esindajatele.

14

Seega tuleb kindlaks teha, kas kostjad on esitanud piisavad tõendid, et toetada seisukohta, et hageja esindajatel oli võimalik 6. märtsi 2023. aasta e-kirja sisuga tõhusalt tutvuda samal päeval, mil see laekus nende e-postkastidesse.

15

Sellega seoses tuleb märkida, et reaktsioonina 6. märtsi 2023. aasta e-kirjale lisatud vaidlustatud otsusele esitasid hageja nõustajad läbipaistvusregistri sekretariaadile 31. märtsi 2023. aasta kirjaga uurimise taasalustamise taotluse vastavalt Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 20. mai 2021. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohustusliku läbipaistvusregistri kohta (ELT 2021, L 207, lk 1; edaspidi „institutsioonidevaheline kokkulepe“) III lisa punktidele 7.3 ja 7.4.

16

On oluline täpsustada, et institutsioonidevahelise kokkuleppe III lisa punktis 7.3 on sätestatud, et läbipaistvusregistri sekretariaat võib uurimise taasalustamise taotluse läbi vaadata „kuni 20 tööpäeva jooksul pärast seda, kui asjaosalisi on tema otsusest teavitatud“.

17

Samuti tuleb meenutada, et mis puudutab tähtaegade arvutamise eeskirju, siis on nõukogu 3. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT 1971, L 124, lk 1; ELT eriväljaanne 01/01, lk 51), artikli 3 lõike 1 teises lõigus sätestatud, et „[k]ui päevades, nädalates, kuudes või aastates väljendatavat ajavahemikku arvestatakse sündmuse toimumise või toimingu sooritamise hetkest, ei loeta seda päeva, mille jooksul sündmus toimub või toiming sooritatakse, kõnealuse ajavahemiku osaks“.

18

Seda silmas pidades tuleb märkida, et hageja nõustajad põhjendasid hageja suhtes uurimise taasalustamise taotluse esitamist 20 tööpäeva jooksul, märkides 31. märtsi 2023. aasta kirja viimases lõigus sõnaselgelt, et 20 tööpäeva pikkune tähtaeg hakkas kulgema 7. märtsist 2023 ja et see 20 tööpäeva pikkune tähtaeg möödub 3. aprillil 2023.

19

Niivõrd täpset teavet, mis pärineb hageja enda nõustajatelt, ei saa tõlgendada teisiti kui nii, et nad tunnistavad, et vaidlustatud otsust sisaldav e-kiri tõepoolest saadeti hageja esindajatele 6. märtsil 2023, et see e-kiri laekus nende esindajate e-postkastidesse samal kuupäeval ja et viimased said sellest teada või vähemalt oli neil võimalik sellest tõhusalt teada saada selle saatmisega samal päeval. Sellest tuleneb, et vaidlustatud otsust sisaldav e-kiri tehti kõnealustele esindajatele nõuetekohaselt teatavaks 6. märtsil 2023.

20

Nimelt juhul, kui hageja esindajad oleksid 6. märtsi 2023. aasta e-kirja avanud või saanud avada alles järgmisel päeval pärast selle e-kirja saatmist ja kättesaamist, see tähendab 7. märtsil 2023, oleks 31. märtsi 2023. aasta kirjas loogiliselt märgitud, et 20 tööpäeva pikkune tähtaeg hakkas kulgema 8. märtsist 2023.

21

Selles kontekstis ei ole hageja argument, et e-kiri saadeti väljaspool tööaega, piisav, et seada kahtluse alla 31. märtsi 2023. aasta kirja viimase lõigu selget sõnastust.

22

Teiseks väidab hageja, et vaidlustatud otsust sisaldav e-kiri saadeti 6. märtsil 2023 üksnes tema Belgia tütarettevõtja Lukoil Belgium NV esindajatele, mitte aga talle endale, ning ta ei saanud seega sellega mainitud päeval tutvuda.

23

Hageja selle arutluskäiguga ei saa nõustuda.

24

Esiteks tuleb rõhutada, et institutsioonidevahelise kokkuleppe artikli 2 punktis c on ette nähtud, et „registreeritu“ on „huvide esindaja, kes on registrisse kantud“.

25

Järgmiseks on institutsioonidevahelise kokkuleppe artikli 6 lõikes 2 ette nähtud, et registreerimise taotlejad esitavad selle kokkuleppe II lisas loetletud teabe. Läbipaistvusregistrisse kantava, nimetatud lisa I jaotises loetletud teabe hulka kuuluvad muu hulgas üksuse eest õiguslikult vastutava isiku nimi ja selle isiku nimi, kes vastutab suhete eest liiduga.

26

Lisaks on läbipaistvusregistri sekretariaat institutsioonidevahelise kokkuleppe artikli 8 lõike 3 punkti b alusel koostanud seda registrit puudutavad suunised isikutele, kes taotlevad registrisse kandmist, ja sellesse kantud isikutele, et tagada asjaomase kokkuleppe järjepidev kohaldamine (edaspidi „suunised“). Suuniste punktis 2 „Ühekordse registreerimise põhimõte“ on märgitud, et mitmekordsete kannete vältimiseks ja taotluse või registreeringu haldusliku käsitlemise kiirendamiseks peaksid mitmes riigis tegutsevad huvide esindajad (nt hargmaised ettevõtjad) registreerima oma tegevuse registris ainult ühe korra võrgustiku, kontserni või muu sarnase ühenduse teiste üksuste nimel. Suunistes on täpsustatud, et praktikas on registreerimine tavaliselt selle filiaali või büroo ülesanne, mis esindab üksuse huve suhetes liidu institutsioonidega.

27

Suuniste punktis 5 „Registrisse kantav teave“ on mainitud rubriiki 4 „Juriidiliselt vastutav isik“, kes on neis suunistes määratletud kui „isik, kellel on seaduse kohaselt õigus tegutseda huvide esindaja nimel või esindada teda suhtluses ametiasutustega“.

28

Viimasena tuleb mainida, et vastavalt institutsioonidevahelise kokkuleppe artikli 8 lõike 3 punktile c ja selle kokkuleppe I lisas esitatud käitumisjuhendi kohaselt vastutab lõppastmes registreeritu ise enda esitatud teabe õigsuse eest.

29

Teiseks nähtub komisjoni esitatud läbipaistvusregistri väljavõttest, et sellesse registrisse oli kantud üksnes hageja. Nimelt ei olnud hageja Belgia tütarettevõtja kohta eraldi registrikannet tehtud ning see tütarettevõtja oli mainitud kui „büroo, mis vastutab suhete eest liiduga“. Seega tuleb eespool punktis 26 meenutatud institutsioonidevahelise kokkuleppe artikli 8 lõike 3 punktist b ja suuniste punktis 2 sätestatud ühekordse registreerimise põhimõttest lähtudes tõdeda, et registrikanne hageja kui ainsa läbipaistvusregistrisse kantud organisatsiooni kohta hõlmas kontserni, millesse hageja kuulus, kõiki ettevõtjaid kõigis riikides, kus see kontsern tegutseb, teiste hulgas Belgia tütarettevõtjat, ning on väär väita, et see tütarettevõtja oli samuti kantud sellesse registrisse.

30

Kolmandaks tuleb rõhutada, et hageja mainitud üksuse eest juriidiliselt vastutava isiku nimi on S. ja isik, kes vastutab suhete eest liiduga, on B. Lähtudes institutsioonidevahelise kokkuleppe artikli 6 lõikest 2 ja II lisa I jaotisest, mida on meenutatud eespool punktis 25, ning võttes arvesse eespool punktis 27 viidatud suuniste punkti 5, tuleb asuda seisukohale, et määrates juriidiliselt vastutava isiku ja isiku, kes vastutab suhete eest liiduga, nõustus hageja sellega, et need isikud tegutsevad tema nimel ja tema esindajana, vastutades läbipaistvusregistri sekretariaadiga toimuva suhtluse eest. Seega ei mõjuta hageja esindajate, see tähendab vastavalt tema Belgia tütarettevõtja tegevdirektori ja äridirektori ametiülesannete mainimine kuidagi asjaolu, et nimetades nad juriidiliselt vastutavaks isikuks ja suhete eest liiduga vastutavaks isikuks, andis hageja nõusoleku, et nad esindavad teda suhetes läbipaistvusregistri sekretariaadiga.

31

Hageja argumendi, mille kohaselt oli tema esindajatel volitus vaid teatiste vastuvõtmiseks ja hageja Belgia tütarettevõtja esindamiseks, analüüsist selgub, et see ei pea paika. Nimelt ühelt poolt vastutavad registreeritud isikud enda esitatud teabe õigsuse eest, nagu on meenutatud eespool punktis 28.

32

Teiselt poolt kinnitab järeldust, et füüsilised isikud S. ja B. esindasid hagejat ja tegutsesid tema nimel, asjaolu – millele komisjon õigesti on tähelepanu juhtinud –, et läbipaistvusregistri sekretariaat saatis 14. juulil 2022 hagejale e-kirja tema esindaja S-i kui juriidiliselt vastutavaks isikuks määratud isiku e-postkasti, et teavitada hagejat oma otsusest algatada tema suhtes uurimine ja ettevaatusabinõuna peatada hageja registreeringu toime. Ka oli S. see isik, kes 28. juulil 2022 saatis läbipaistvusregistri sekretariaadi liikmetele vastuse e-kirjaga ja märkis, et kirjale lisatud dokumendis on hageja ametlik vastus, mille ta esitab sekretariaadi liikmete palvel sekretariaadi poolt hageja suhtes algatatud uurimist arvestades. Tuleb lisada, et kõnealusele ametlikule vastusele kirjutasid alla just nimelt S. ja B.

33

Peale selle saadeti vaidlustatud otsus, mille adressaat on „Lukoil, Boulevard Sretensky, 11, 101000 Moskva, Venemaa“, tõepoolest S-ile ja B-le nende e-postkastidesse, mis on märgitud registri väljavõttes.

34

Kolmandaks väidab hageja, et vaidlustatud otsus ei ole piisavalt põhjendatud, sisaldades vaid üldisi väiteid, ning rõhutab, et 31. märtsil 2023 palus ta läbipaistvusregistri sekretariaadilt uurimisaruannet, mis saadeti talle 25. aprillil 2023. Ta leiab seega, et hagi esitamise tähtaeg sai hakata kulgema alles nimetatud aruande kättesaamisest.

35

Need argumendid tuleb tagasi lükata.

36

Esiteks on vaidlustatud otsus see, mis sisaldus 6. märtsi 2023. aasta e-kirjas, mitte läbipaistvusregistri sekretariaadi uurimisaruanne. Institutsioonidevahelise kokkuleppe III lisa punktis 7.1 on nimelt ette nähtud, et sekretariaat lõpetab uurimise „põhjendatud otsusega“ ja teatab sellest otsusest asjaomastele pooltele kirjalikult. Nimetatud lisa punktis 4.11 on sätestatud, et läbipaistvusregistri sekretariaat edastab registreeritud isikule uurimisaruande koopia üksnes „registreeritu taotluse korral“. Asjaolu, et institutsioonidevaheline kokkulepe annab registreeritule võimaluse taotleda uurimisaruande koopiat, ei mõjuta seega kuidagi hagi esitamise tähtaja kulgema hakkamist, st kõnealuse lisa punkti 7.1 kohaselt teatavaks tehtud otsusest teatamise kuupäeva. Seega ei saa hageja õiguspäraselt väita, et hagi esitamise tähtaegade kulgemine pidi peatuma seniks, kuni ta sai kätte uurimisaruande.

37

Teiseks ei sõltu see, kuidas tuleb arvutada hagi esitamise tähtaega, sellest, kas 6. märtsi 2023. aasta e-kirjas esitatud põhjendus on piisav või mitte.

38

Igal juhul oli hagejal täiesti võimalik esitada vaidlustatud otsuse peale tühistamishagi ja vajaduse korral tugineda asjaolule, et see otsus ei vasta täielikult põhjendamisnõudele, arvestades ühelt poolt vaidlustatud otsuses esitatud põhjendust, mis puudutas eelkõige tema huvide esindamise tegevust eesmärgiga mõjutada liidu otsustusprotsessi vahetult või oma Belgia tütarettevõtja kaudu, ning meediakajastust, mille kohaselt on ta võimas lobist, kes avaldab mõju Venemaa valitsuse nimel, ja teiselt poolt vaidlustatud otsuse vastuvõtmisele eelnenud asjaolusid, mis olid hagejale teada tema ja läbipaistvusregistri sekretariaadi vahelise e-kirjavahetuse tõttu.

39

Kõigist eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et hagi tuleb jätta ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, kuna see on esitatud hilinenult, ilma et oleks vaja teha otsust hagi vastuvõetavuse kohta osas, milles see on suunatud läbipaistvusregistri vastu.

40

Kuna käesolev määrus on tehtud enne hagiavalduse kostjatele kättetoimetamist, piisab sellest, kui kodukorra artikli 133 alusel otsustada, et hageja kannab ise oma kohtukulud. Sellega seoses ei oma tähtsust asjaolu, et eespool punktis 3 meenutatud menetlust korraldavate meetmete raames paluti kostjatel vastata Üldkohtu esitatud küsimustele.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kolmas koda)

määrab: