—

Haldusnõukogu otsuses on sätestatud, et „asjaomases teates vaba ametikoha kohta sisalduvat viidet „diplomi“ saamisele tuleb käsitada viitena „õpingute lõpetamist tõendava miinimumkvalifikatsiooni“ saamisele, tingimusel et kandidaatide nõutava haridustaseme omandamine on tõendatud nende valduses olete diplomitega“;

—

Personalieeskirjades, mis on hadusnõukogu otsuste suhtes ülimuslikud, ei ole mõistet „kvalifikatsioon“ määratletud rangelt kui diplomit, vaid nende eeskirjade artikli 28 punktis d on lihtsalt märgitud, et ametniku võib ametisse nimetada üksnes tingimusel, et

„ta on vastavalt artikli 29 lõikele 2 läbinud III lisas ettenähtud konkursi, mis põhineb kas kvalifikatsioonidel või katsetel või nii kvalifikatsioonidel kui ka katsetel“;

—

Mõistet „kvalifikatsioon“ käsitatakse igal juhul diplomina, samas kui sellega oleks mõeldud just seda, siis oleks seda täpsustatud. Nimelt näib, et nii personalieeskirjades kui ka Euroopa haridussõnastikus (millele haldusnõukogu oma otsuses viitab) väidetakse, et need kaks mõistet on erinevad. Sellega seoses tuleb märkida, et kvalifikatsiooni võib omandada üksnes eksamitulemustega, mis tõendavad teatava akadeemilise taseme saavutamist.

—

Europassi diplomilisas, mille Malta Ülikool väljastas 2016. aastal, on toodud selgelt välja, et samaväärne nõutud tase saavutati aastal 2013;

—

Selle dokumendi on välja töötanud Euroopa Komisjon, Euroopa Nõukogu ja UNESCO/CEPES. Nagu selles dokumendis endas on kirjas, on selle eesmärk pakkuda piisavat sõltumatuid andmeid, et edendada kvalifikatsioonide rahvusvahelist läbipaistvust ning õiglast akadeemilist ja ametialast tunnustamist. Seetõttu ei ole ühtegi õiguspärast alust, miks ei tunnustata samaväärset nõutud taset, mis – nagu ametlik lisadiplom tõendab – omandati aastal 2013 no legitimate reason. Seisukoht, et kvalifikatsioon peab tingimata olema tõendatud diplomiga, jättes välja ametlikud dokmendid, mille on inter alia välja töötanud Euroopa Komisjon, on põhjendamatu, kuna vastasel juhul oleks Europassi diplomilisa kasutu.

—

Kandidaatidel, kes katkestavad oma bakalaureusekraadi õpingud pärast kahte või enamat aastat, on õigus diplomile, mis on samaväärne vabal ametikohal nõutud hariduskomponendiga;

—

Seetõttu leiab hageja, et sama kaheaastane ajavahemik täidab võrdselt selle eesmärgi. Vastupidisel juhul tekiks diskrimineerivana näiv olukord, kus kandidaatidel võib olla kõrgem haridustase, kui ametikoha jaoks nõutud, kuid neid ei peeta kõlblikeks üksnes seetõttu, et lõpudiplom on väljastatud pärast seda aastat, kui vajalik tase saavutati, isegi kui neil oli ELi liikmesriigi ülikooli ametlik tunnistus, mis sel eesmärgil väljastati osana sellest diplomist. Seega on tööpakkumisest loobumine üksnes sellel põhjusel, et diplom väljastati hiljem ainult seetõttu on et see hõlmas muud taset, on diskrimineeriv ja ebaproportsionaalne, kuna see lähtub lihtsustatud ja jäigast tõlgendusest, mis on põhjendamatu.