1.

Kas määruse (EÜ) [nr 261/2004] (1) artiklis 15 viidatud keelatud erandiks võib pidada seda, kui lennuveolepingusse lisatakse selline klausel nagu käesoleval juhul, kuna see piirab vedaja kohustusi, piirates reisijate võimalust teostada nõude loovutamise kaudu lennu tühistamisest tulenevat hüvitisõigust?

2.

Kas määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 7 lõiget 1 koostoimes artikli 5 lõike 1 punktiga c ja artikli 5 lõikega 3 võib tõlgendada nii, et lennu tühistamise eest hüvitise maksmise kohustus, mis lasub tegutseval lennuettevõtjal, on määrusega pandud kohustus, mis ei olene sellest, kas reisijaga on sõlmitud veoleping, ega sellest, kas lennuettevõtja rikub tahtlikult lepingutingimusi?

Teiseks, kui leitakse, et märgitud tingimus ei ole vastavalt määruse (EÜ) nr 261/2004 artiklile 15 keelatud erand või kui väidetakse, et õigus hüvitisele on lepingulist laadi, palutakse vastust järgmisele eelotsuse küsimusele:

3.

Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta [direktiivi] 93/13/EMÜ (ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (2)) artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus, kes menetleb hagi, mis käsitleb määruse (EÜ) [nr 261/2004] artikli 7 lõikes 1 ette nähtud lennu tühistamisest tuleneva hüvitisõiguse nõuet, peab omal algatusel kontrollima seda, kas on ebaõiglane veolepingus sisalduv tingimus, mis ei luba reisijal loovutada oma õigusi, kui hagi esitab õiguse saaja, kes erinevalt õiguse loovutajast ei ole tarbija ja kasutaja?

4.

Kui omal algatusel kontrollimine on asjakohane, siis kas kohustuse teavitada tarbijat ja tuvastada, kas ta viitab tingimuse ebaõiglusele või on sellega nõus, võib jätta tähelepanuta, kui tarbija on oma nõude lõplikult loovutanud, minnes vastuollu tingimusega, mis võib olla ebaõiglane ja ei luba nõude loovutamist?