This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62023CC0240
Opinion of Advocate General Richard de la Tour delivered on 18 June 2024.###
Kohtujurist Richard de la Tour, 18.6.2024 ettepanek.
Kohtujurist Richard de la Tour, 18.6.2024 ettepanek.
Court reports – general
ECLI identifier: ECLI:EU:C:2024:523
Esialgne tõlge
KOHTUJURISTI ETTEPANEK
JEAN RICHARD DE LA TOUR
esitatud 18. juunil 2024(1)
Kohtuasi C‑240/23
Herbaria Kräuterparadies GmbH
versus
Freistaat Bayern
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus))
Eelotsusetaotlus – Põllumajandus ja kalandus – Mahepõllumajanduslik tootmine ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamine – Määrus (EL) 2018/848 – Mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjad – Artikkel 16 – Artikkel 33 – Märgistamine – Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo – Kasutustingimused – Artiklid 45 ja 48 – Samaväärsete mahepõllumajanduslike toodete import liidu turul tunnustatud kolmandast riigist – Viide mahepõllumajanduslikule tootmisele – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artikkel 20 – Võrdne kohtlemine
I. Sissejuhatus
1. Herbaria Kräuterparadies GmbH (edaspidi „Herbaria“) on alates 2012. aastast vastu vaielnud Freistaat Bayerni (Baieri liidumaa, Saksamaa) otsusele, millega tal keelati kasutada viidet mahepõllumajanduslikule tootmismeetodile niisuguse ürdiekstrakte sisaldava puuviljamahlasegu märgistamisel, reklaamimisel ja turustamisel, mis sisaldab lisaks mahepõllumajanduslikele toodetele ka mittetaimseid vitamiine ja raudglükonaati, mis ei pärine mahepõllumajandusest.
2. Euroopa Kohtu esimene otsus kinnitas Baieri liidumaa tõlgendust, et sellisel juhul ei ole võimalik kasutada Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo ega mingit viidet mahepõllumajanduslikule tootmisele(2). Herbaria tunnustas seda otsust ning väitis, et ebavõrdselt on koheldud tema toodet ja sarnast Ameerika toodet, millele on lisatud mittetaimseid vitamiine ja mittemahepõllumajanduslikku raudglükonaati, mida Ameerika Ühendriikides tunnustatakse ikkagi mahepõllumajanduslikust tootmisest pärinevana ja mida saab seetõttu turustada liidu territooriumil Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logoga, kuna Ameerika Ühendriigid on tunnistatud kolmandateks riikideks, kelle tootmis- ja kontrollieeskirjad on samaväärsed.
3. Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada esiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määruse (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007(3), artikli 16 lõiget 1, artikli 30 lõiget 1, artikli 33 lõiget 1, artikli 45 lõiget 1 ja artikli 48 lõiget 1 ning II lisa IV osa punkti 2.2.2 alapunkti f, ning teiseks Euroopa Liidu põhiõiguste harta(4) artiklit 20.
4. See taotlus võimaldab Euroopa Kohtul täpsustada Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo kasutamist mahepõllumajanduslike toodete importimisel. Teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata, et nõukogu 28. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta(5) ja määruse 2018/848 alusel imporditud toodetel võib olla see logo, millele on samal väljal lisatud kohustuslikud tooraine päritolu ja vastavuskontrolli päritoluriigi andmed, ilma et see rikuks harta artikliga 20 kaitstud võrdsuse põhimõtet.
II. Õiguslik raamistik
A. Määrus nr 834/2007
5. Määruse nr 834/2007 põhjendustes 1 ja 33 oli märgitud:
„(1) [M]ahepõllumajanduslikul tootmisel [on] kahetine ühiskondlik roll – ühelt poolt pakub see eriomast turgu, mis vastab tarbijate nõudlusele mahepõllumajanduslike toodete järele, ja teiselt poolt üldsusele kättesaadavaid hüvesid, toetades keskkonnakaitset, loomade heaolu ning maaelu arendamist.
[…]
(33) Euroopa [Liitu] imporditud mahepõllumajanduslikke tooteid tuleks lubada viia [liidu] turule mahepõllumajanduslikena, kui need on toodetud vastavalt [liidu] õigusaktides ettenähtud tootmiseeskirjadega samaväärsetele või ühilduvatele eeskirjadele ning kui nende kontrollimise kord on samuti samaväärne. Lisaks peaksid samaväärse süsteemi kohaselt imporditud tooted olema hõlmatud asjaomase kolmanda riigi pädeva asutuse või tunnustatud kontrolliasutuse või kontrollorgani väljastatud sertifikaadiga.“
6. Määruse artikli 19 „Töödeldud toidu tootmise üldeeskirjad“ lõike 2 punktis b oli sätestatud:
„Mahepõllumajandusliku töödeldud toidu koostise suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:
[…]
b) lisandeid, abiaineid, lõhna- ja maitseaineid, mikroorganisme ja ensüüme sisaldavaid valmistisi, mineraale, mikroelemente, vitamiine ning aminohappeid ja teisi mikrotoitaineid kasutatakse toiduainetes konkreetsel toitumisalasel eesmärgil ainult juhul, kui nende kasutamine mahepõllumajanduslikus tootmises on artikli 21 kohaselt lubatud.“
7. Määruse artikli 23 „Mahepõllumajandusliku tootmisega seotud mõistete kasutamine“ lõikes 1 oli ette nähtud:
„Käesolevas määruses peetakse toodet mahepõllumajanduslikule tootmismeetodile viitava märgistusega tooteks juhul, kui märgistamisel, reklaamimisel või äridokumentides kasutatakse kõnealuse toote, selle koostisosade või söödamaterjalide kirjeldamiseks mõisteid, millega antakse ostjale teada, et kõnealune toode, selle koostisosad või söödamaterjal on valmistatud vastavalt käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele. Kogu [liidus] ja igas [liidu] keeles võib käesolevas määruses sätestatud või määrusest tulenevatele nõuetele vastava toote märgistamisel ning reklaamimisel kasutada eelkõige lisas loetletud mõisteid ning nende tuletisi või deminutiive nagu „mahe-“ ja „öko-“ kas eraldi või kombineerituna.
Elusloomade või töötlemata põllumajandustoodete märgistamisel ja reklaamimisel võib kasutada mahepõllumajanduslikule toomisviisile viitavaid mõisteid vaid siis, kui lisaks on ka kõnealuse toote kõik koostisosad toodetud vastavalt käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele.“
8. Määruse artikkel 24 „Kohustuslikud tähised“ oli sõnastatud järgmiselt:
„1. Artikli 23 lõikes 1 osutatud mõistete kasutamisel:
a) märgitakse etiketile ka artikli 27 lõikes 10 osutatud koodnumber, mis on antud kontrolliasutusele või -organile, kes teostab kontrolli kõige viimase tootmis- või ettevalmistustoimingu teinud ettevõtja üle;
b) kasutatakse kinnispakendis toidu puhul pakendil ka artikli 25 lõikes 1 osutatud ühenduse logo;
c) ühenduse logo kasutamise korral märgitakse logoga samale väljale koht, kus toodeti põllumajanduslikud toorained, millest toode koosneb, kasutades selleks vastavalt sobivusele üht järgmistest kujudest:
– „ELi põllumajandus“, kui põllumajanduslik tooraine on toodetud ELis;
– „ELi-väline põllumajandus“, kui põllumajanduslik tooraine on toodetud kolmandates riikides;
– „ELi-sisene/-väline põllumajandus“, kui osa põllumajanduslikust toorainest on toodetud ühenduses ja osa kolmandas riigis.
[…]
Artikli 25 lõikes 1 osutatud ühenduse logo ja esimeses lõigus osutatud tähistuse kasutamine kolmandatest riikidest imporditud toodete puhul on vabatahtlik. Kui etiketil esineb artikli 25 lõikes 1 osutatud ühenduse logo, kasutatakse etiketil ka esimeses lõigus osutatud tähistust.
2. Lõikes 1 osutatud tähised paigutatakse selgesti nähtavale kohale, nii et need oleksid kergesti märgatavad, selgesti loetavad ning neid ei oleks võimalik kustutada.
[…]“.
9. Määruse nr 834/2007 artiklis 25 „Mahepõllumajandusliku tootmise logod“ oli sätestatud:
„1. Ühenduse mahepõllumajandusliku tootmise logo võib kasutada käesoleva määruse nõuetele vastavate toodete märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel.
[…]
2. Riiklikke või erasektori logosid võib kasutada käesoleva määruse nõuetele vastavate toodete märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel.
[…]“.
10. Määruse artikli 32 „Nõuetele vastavate toodete import“ lõikes 1 oli sätestatud:
„Kolmandast riigist imporditud toote võib viia ühenduse turule mahepõllumajanduslikuna, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) toode vastab käesoleva määruse II, III ja IV jaotise sätetele ning selle tootmist mõjutavatele rakenduseeskirjadele, mis on vastu võetud käesoleva määruse kohaselt;
b) kõiki ettevõtjaid, sealhulgas eksportijaid on kontrollinud lõike 2 kohaselt tunnustatud kontrolliasutus või kontrollorgan;
c) asjaomased ettevõtjad suudavad igal ajal esitada importijatele või riiklikele asutustele artiklis 29 osutatud tõendavad dokumendid, mille abil saab kindlaks määrata viimase toimingu teostanud ettevõtja ja kontrollida tema vastavust punktidele a ja b ning mille on väljastanud punktis b osutatud kontrolliasutus või kontrollorgan.“
11. Määruse artikkel 33 „Samaväärsete tagatistega toodete import“ oli sõnastatud järgmiselt:
„1. Kolmandast riigist imporditud toote võib viia [liidu] turule mahepõllumajanduslikuna ka juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) toode on toodetud vastavalt tootmiseeskirjadele, mis on samaväärsed III ja IV jaotises osutatud eeskirjadega;
b) ettevõtjate suhtes on kohaldatud kontrollimeetmeid, mis on sama tõhusad kui V jaotises osutatud meetmed ning neid on kohaldatud alaliselt ja tõhusalt;
c) kolmanda riigi ettevõtja on esitanud andmed oma tegevuse kohta kõigis tootmise, ettevalmistamise ja turustamise etappides lõike 2 kohaselt tunnustatud kontrollsüsteemile või lõike 3 kohaselt tunnustatud kontrolliasutusele või kontrollorganile;
d) tootega on kaasas lõike 2 kohaselt tunnustatud kolmanda riigi pädevate asutuste, kontrolliasutuste või kontrollorganite või lõike 3 kohaselt tunnustatud kontrolliasutuse või kontrollorgani väljastatud kontrollsertifikaat, milles kinnitatakse, et toode vastab käesolevas lõikes sätestatud tingimustele.
[…]
2. [Euroopa K]omisjon võib artikli 37 lõikes 2 osutatud korras tunnustada kolmandaid riike, kelle tootmissüsteem vastab põhimõtetele ja tootmiseeskirjadele, mis on samaväärsed II, III ja IV jaotises sätestatutega ja kelle kontrollimeetmed on sama tõhusad kui V jaotises sätestatud meetmed, ning koostab kõnealuste riikide loetelu. Samaväärsuse hindamisel võetakse arvesse Codex Alimentarius’e suuniseid (CAC/GL 32).
[…]“.
B. Määrus (EÜ) nr 889/2008
12. Komisjoni 5. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga(6), sisaldas artiklit 27 „Teatavate toodete ja ainete kasutamine toidu töötlemisel“, mille lõikes 1 oli sätestatud:
„Määruse […] nr 834/2007 artikli 19 lõike 2 punkti b kohaldamisel võib mahepõllumajandusliku toidu, v.a veini töötlemiseks kasutada ainult järgmisi aineid:
[…]
f) mineraale (sh mikroelemente), vitamiine, aminohappeid ja muid mikrotoitaineid ainult ulatuses, mis vastab nende ainete õigusaktides sätestatud kasutusele toiduainetes.“
C. Määrus (EÜ) nr 1235/2008
13. Komisjoni 8. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta(7), artikli 7 lõikes 1 oli sätestatud:
„Komisjon koostab tunnustatud kolmandate riikide loetelu vastavalt määruse […] nr 834/2007 artikli 33 lõikele 2. Tunnustatud riikide loetelu on esitatud käesoleva määruse III lisas. […]“.
D. Rakendusmäärus (EL) nr 126/2012
14. Komisjoni 14. veebruari 2012. aasta rakendusmääruse (EL) nr 126/2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 889/2008 seoses tõendavate dokumentidega ning määrust (EÜ) nr 1235/2008 seoses mahepõllumajanduslike toodete Ameerika Ühendriikidest importimise korraga(8), artikliga 2 kanti Ameerika Ühendriigid määruse nr 1235/2008 III lisas esitatud kolmandate riikide loetellu.
E. Määrus 2018/848
15. Määruse 2018/848 põhjendustes 1, 3, 6, 9, 15, 17, 73, 77–79, 93, 96 ja 123 on märgitud:
„(1) [M]ahepõllumajanduslikul tootmisel [on] kahetine ühiskondlik roll – ühelt poolt pakub see eriomast turgu, mis vastab tarbijate nõudlusele mahepõllumajanduslike toodete järele, ja teiselt poolt üldsusele kättesaadavaid hüvesid, toetades keskkonnakaitset, loomade heaolu ning maaelu arendamist.
[…]
(3) [M]ahepõllumajandusliku tootmise poliitika eesmärgid [kuuluvad] [ühise põllumajanduspoliitika] ÜPP eesmärkide hulka selle tagamisega, et põllumajandustootjad saavad mahepõllumajandusliku tootmise nõuete järgimise eest õiglast tasu. Peale selle loob tarbijate kasvav nõudlus mahepõllumajanduslike toodete järele tingimused nende toodete turu edasiseks arenguks ja laienemiseks ning seega mahepõllumajandusliku tootmisega tegelevate põllumajandustootjate kasumi kasvuks.
[…]
(6) Pidades silmas liidu mahepõllumajandusliku tootmise poliitika eesmärke, peaks selle poliitika rakendamiseks kehtestatava õigusraamistiku eesmärk olema tagada aus konkurents ja mahepõllumajanduslike toodete siseturu nõuetekohane toimimine, säilitada ja õigustada tarbijausaldust mahepõllumajanduslikuna märgistatud toodete suhtes ning luua tingimused, millest lähtudes edeneks poliitika kooskõlas tootmise ja turu arenguga.
[…]
(9) Arvestades mahepõllumajandussektori dünaamilist arengut, osutati nõukogu määruses […] nr 834/2007 […] vajadusele vaadata edaspidi läbi liidu mahepõllumajandusliku tootmise nõuded, võttes arvesse nende nõuete kohaldamisel saadud kogemusi. Komisjoni tehtud läbivaatamise tulemused näitavad, et liidu mahepõllumajanduslikku tootmist reguleerivat õigusraamistikku tuleks parandada, et kehtestada õigusnormid, mis vastavad tarbijate suurtele ootustele ja tagavad piisava selguse nende jaoks, kellele need on suunatud. Seepärast tuleks määrus […] nr 834/2007 kehtetuks tunnistada ja asendada uue määrusega.
[…]
(15) Uuringud on näidanud, et tarbijausaldus on mahepõllumajandusliku toidu turu jaoks ülitähtis. Pikas perspektiivis võivad ebausaldusväärsed normid vähendada üldsuse usaldust ja tuua kaasa turutõrke. Seetõttu peaks mahepõllumajandusliku tootmise kestlik areng liidus põhinema usaldusväärsetel ja liidu tasandil ühtlustatavatel tootmisnõuetel ning vastama ettevõtjate ja tarbijate ootustele mahepõllumajanduslike toodete kvaliteedi ning käesolevas määruses sätestatud põhimõtete ja nõuete järgimise suhtes.
[…]
(17) Käesolev määrus peaks panema aluse mahepõllumajandusliku tootmise kestlikule arengule ja toetama selle positiivset mõju keskkonnale ning ühtlasi tagama mahepõllumajanduslike toodete siseturu tõhusa toimimise ja õiglase konkurentsi, aidates seeläbi põllumajandusettevõtjatel saada õiglast sissetulekut, tagades tarbijate usalduse ja kaitstes nende huve ning toetades lühikesi tarneahelaid ja kohalikku tootmist. Need eesmärgid tuleks saavutada mahepõllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavate üldiste ja konkreetsete põhimõtete ning üldiste ja üksikasjalike tootmisnõuete järgimisega.
[…]
(73) Põllumajandustooteid ja toitu tuleks märgistada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1169/2011[(9)] kehtestatud üldnõuetele ja eelkõige sätetele, mille eesmärk on ära hoida märgistamist, mis võib tarbijaid segadusse ajada või eksitada. Peale selle tuleks käesolevas määruses kehtestada mahepõllumajanduslike ja üleminekuaja toodete märgistamise erisätted. Need peaksid kaitsma nii ettevõtjate huve, kuna nende tooted saavad turul õigesti märgistatud ning nad saavad tegutseda ausa konkurentsi tingimustes, kui ka tarbijate huve, võimaldades neil teha teadlikke valikuid.
[…]
(77) Tarbijatele selguse loomiseks kogu liidu turul tuleks Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo kasutamine muuta kohustuslikuks kogu liidus toodetud müügipakendis mahepõllumajandusliku toidu puhul. Lisaks peaks olema võimalik kõnealuse logo vabatahtlik kasutamine liidus toodetud kinnispakendamata mahepõllumajanduslike toodete puhul ja kolmandatest riikidest imporditud mahepõllumajanduslike toodete puhul ning teavitamise ja harimise eesmärgil. Tuleks sätestada Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo näidis.
(78) Selleks et mitte eksitada tarbijaid kogu toote mahepõllumajandusliku iseloomu suhtes, on asjakohane piirduda logo kasutamisega toodetel, mis sisaldavad ainult või peaaegu ainult mahepõllumajanduslikke koostisosi. Seetõttu ei tohiks lubada logo kasutamist üleminekuaja toodete märgistuses või selliste töödeldud toodete puhul, mille põllumajanduslikku päritolu koostisosade kaalust on alla 95% mahepõllumajanduslik.
(79) Tarbijate seas võimaliku segaduse vältimiseks toote liidusisese või -välise päritolu suhtes tuleks Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo kasutamise korral tarbijaid alati teavitada kohast, kus toote koostisse kuuluv põllumajanduslik tooraine on kasvatatud. […]
[…]
(93) Määruse […] nr 834/2007 kohase mahepõllumajanduslike toodete liitu importimise korra rakendamisel saadud kogemused on näidanud vajadust seda korda muuta, eesmärgiga täita tarbijate ootusi, et imporditud mahepõllumajanduslikud tooted vastaksid sama rangetele standarditele kui liidu tooted, samuti selleks, et paremini tagada liidu mahepõllumajanduslike toodete pääs rahvusvahelisele turule. […]
[…]
(96) Määruse […] nr 834/2007 alusel samaväärsena tunnustatud kolmandaid riike tuleks ka käesoleva määruse alusel jätkuvalt tunnustada piiratud aja jooksul, mida on vaja, et tagada sujuv üleminek rahvusvahelise lepingu alusel tunnustamise kavale, tingimusel et need riigid tagavad ka edaspidi oma mahepõllumajandusliku tootmise ja kontrolli nõuete samaväärsuse vastavate kehtivate liidu nõuetega ning täidavad kõiki nõudeid seoses enda tunnustamise järelevalvega komisjoni poolt. Kõnealune järelevalve peaks põhinema eelkõige iga-aastastel aruannetel, mida tunnustatud kolmandad riigid komisjonile saadavad.
[…]
(123) Kuna käesoleva määruse eesmärke, eelkõige tagada aus konkurents ja mahepõllumajanduslike toodete siseturu nõuetekohane toimimine, samuti tarbijausaldus kõnealuste toodete ja Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo vastu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid mahepõllumajandusliku tootmise nõuete nõutava ühtlustamise tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas [ELL] artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.“
16. Määruse 2018/848 artikli 16 „Töödeldud toidu tootmise nõuded“ lõikes 1 on ette nähtud:
„Töödeldud toitu tootvad ettevõtjad järgivad eelkõige II lisa IV osas sätestatud üksikasjalikke tootmisnõudeid ning käesoleva artikli lõikes 3 osutatud rakendusakte.“
17. Määruse artiklis 30 „Mahepõllumajandusliku tootmisega seotud mõistete kasutamine“ on sätestatud:
„1. Käesolevas määruses peetakse toodet mahepõllumajanduslikule tootmisele viitava märgistusega tooteks juhul, kui märgistusel, reklaammaterjalides või äridokumentides kasutatakse kõnealuse toote, selle tootmiseks kasutatud koostisosade või söödamaterjali kirjeldamiseks mõisteid, millega antakse ostjale teada, et kõnealune toode, selle koostisosad või söödamaterjal on toodetud kooskõlas käesoleva määrusega. Eelkõige võib kogu liidus ja kõikides IV lisas loetletud keeltes käesolevale määrusele vastavate ja artikli 2 lõikes 1 osutatud toodete märgistamisel ning reklaamimisel kasutada IV lisas loetletud mõisteid ning nende tuletisi ja deminutiive nagu „bio-“ ja „öko-“ kas eraldi või kombineerituna.
[…]
5. Töödeldud toidu puhul võib lõikes 1 osutatud mõisteid kasutada:
a) müüginimetuses ning koostisosade loetelus, kui selline loetelu on liidu õigusaktide kohaselt kohustuslik, […]
[…]
b) üksnes koostisosade loetelus, […]
[…]
c) müüginimetuses ning koostisosade loetelus, […]
[…]“.
18. Viidatud määruse artikli 32 „Kohustuslikud tähised“ lõikes 1 on ette nähtud:
„Kui toodete märgistamisel on kasutatud artikli 30 lõikes 1 osutatud mõisteid, sealhulgas juhul, kui tooted on märgistatud artikli 30 lõike 3 kohaselt kui üleminekuaja tooted,
[…]
b) peab müügipakendis toidu puhul olema artiklis 33 osutatud Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo ka pakendil, välja arvatud artikli 30 lõikes 3 ja artikli 30 lõike 5 punktides b ja c osutatud juhtudel.“
19. Määruse 2018/848 artiklis 33 „Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo“ on sätestatud:
„1. Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo võib kasutada käesolevale määrusele vastavate toodete märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel.
Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo võib kasutada ka teavitamise ja hariduslikul eesmärgil, et tutvustada logo olemasolu ja seda reklaamida, tingimusel et logo ei kasutata viisil, mis võiks tarbijat eksitada konkreetse toote mahepõllumajandusliku tootmise osas, ning tingimusel et logo on esitatud V lisas sätestatud nõuete kohaselt. […]
[…]
3. Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo kasutamine on kolmandatest riikidest imporditud toodete puhul vabatahtlik. Logo kasutamisel nimetatud toodete märgistusel tuleb lisaks kasutada artikli 32 lõikes 2 osutatud tähist.
[…]
5. Käesolevale määrusele vastavate toodete märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel võib kasutada riiklikke või erasektori logosid.
[…]“.
20. Määruse artikkel 42 „Täiendavad õigusnormid nõuete rikkumise korral võetavate meetmete kohta“ on sõnastatud järgmiselt:
„1. Kui nõuete rikkumine mõjutab mahepõllumajanduslike või üleminekuaja toodete terviklust mis tahes tootmis-, ettevalmistus- või turustusetapis, näiteks juhul, kui see tuleneb lubamatute toodete, ainete või meetodite kasutamisest või mittemahepõllumajanduslike toodetega segunemisest, tagavad pädevad asutused ning asjakohasel juhul kontrolliasutused ja kontrollorganid […], et kogu asjaomase tootepartii või tootmistsükli puhul ei viidata märgistamisel ja reklaamimisel mahepõllumajanduslikule tootmismeetodile.
[…]“.
21. Määruse artikli 44 „Mahepõllumajanduslike toodete eksport“ lõikes 1 on sätestatud:
„Toodet võib liidust mahepõllumajandusliku tootena eksportida ja see võib kanda Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo, kui see toode vastab käesolevas määruses sätestatud mahepõllumajandusliku tootmise nõuetele.“
22. Määruse 2018/848 artikli 45 „Mahepõllumajanduslike ja üleminekuaja toodete import“ lõikes 1 on ette nähtud:
„Toodet võib importida kolmandast riigist liidu turule viimiseks mahepõllumajandusliku või üleminekuaja tootena, kui täidetud on järgmised kolm tingimust:
a) toode on artikli 2 lõikes 1 osutatud toode;
b) kohaldub üks järgmistest:
i) toode vastab käesoleva määruse II, III ja IV peatükile ning kõigi ettevõtjate ja artiklis 36 osutatud ettevõtjate rühmade, sealhulgas asjaomase kolmanda riigi eksportijate suhtes on kohaldatud artikli 46 kohaselt tunnustatud kontrolliasutuste või kontrollorganite kontrolli ning kõnealused asutused või organid on neile väljastanud sertifikaadi, mis kinnitab, et nad täidavad käesolevat määrust;
ii) kui toode pärineb artikli 47 kohaselt tunnustatud kolmandast riigist, vastab see asjakohases kaubanduslepingus sätestatud tingimustele, või
iii) kui toode pärineb artikli 48 kohaselt tunnustatud kolmandast riigist, vastab see asjaomase kolmanda riigi samaväärsetele tootmis- ja kontrollinõuetele ning imporditava tootega on kaasas asjaomase kolmanda riigi pädevate asutuste, kontrolliasutuste või kontrollorganite väljastatud kontrollisertifikaat, mis kinnitab kõnealust vastavust, ja
c) kolmandate riikide ettevõtjatel on võimalik igal ajal esitada importijatele ja riiklikele ametiasutustele liidus ning kolmandates riikides teavet, mis võimaldab identifitseerida nende tarnijaettevõtjad ning nende tarnijate kontrolliasutused või kontrollorganid, et tagada asjaomase mahepõllumajandusliku või üleminekuaja toote jälgitavus. See teave tehakse kättesaadavaks ka importijate kontrolliasutustele või kontrollorganitele.“
23. Määruse artikli 48 „Samaväärsus nõukogu määruse [nr 834/2007] alusel“ lõikes 1 on sätestatud:
„Artikli 45 lõike 1 punkti b alapunktis iii osutatud tunnustatud kolmas riik on kolmas riik, mida on tunnustatud samaväärsuse otstarbel määruse [nr 834/2007] artikli 33 lõike 2 alusel, sealhulgas käesoleva määruse artiklis 58 sätestatud üleminekumeetme alusel tunnustatud riigid.
Tunnustus lõppeb 31. detsembril 2025.“
24. Määruse artikli 56 esimeses ja teises lõigus on sätestatud:
„Määrus [nr 834/2007] tunnistatakse kehtetuks.
Nimetatud määruse kohaldamist jätkatakse sellegipoolest selleks, et viia lõpule kolmandatest riikidest esitatud ja menetluses olevate taotluste läbivaatamine, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 58.“
25. Määruse 2018/848 artikli 58 lõikes 1 on sätestatud:
„Komisjon viib lõpule kolmandate riikide selliste taotluste läbivaatamise, mis on esitatud määruse [nr 834/2007] artikli 33 lõike 2 alusel ja mis 17. juunil 2018 on menetluses. Selliste taotluste läbivaatamise suhtes kohaldatakse kõnealust määrust.
26. Nimetatud määruse II lisa IV osa punkti 2.2.2 alapunktis f on töödeldud toidu tootmise üksikasjalike nõuete kohta sätestatud:
„Toidu töötlemisel võib kasutada järgmisi tooteid ja aineid:
[…]
f) mineraalid (sh mikroelemendid), vitamiinid, aminohapped ja mikrotoitained järgmistel tingimustel:
i) kui nende kasutamine tavatarbimiseks ette nähtud toidus on liidu õiguse kohaselt või liidu õigusega kooskõlas olevas liikmesriigi õiguses otseselt nõutav, millest tulenevalt ei ole kõnealust toitu võimalik üldse turule viia tavatarbimiseks ette nähtud toiduna, kui sellele ei ole lisatud neid mineraale, vitamiine, aminohappeid või mikrotoitaineid, või
ii) turule viidud toidu puhul, millel on eriomadused või mõju tervisele või toitumisele või seoses konkreetsete tarbijarühmade vajadustega –
– toodetes, millele on osutatud […] määruse (EL) nr 609/2013[(10)] artikli 1 lõike 1 punktides a ja b, kui nende kasutamine on lubatud kõnealuse määrusega ja nimetatud määruse artikli 11 lõike 1 alusel asjaomaste toodete kohta vastu võetud õigusaktidega, või
– komisjoni direktiiviga 2006/125/EÜ [(11)]reguleeritavates toodetes, kui nende kasutamine on nimetatud direktiivi kohaselt lubatud.“
F. Määrus (EL) 2020/1693
27. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. novembri 2020. aasta määruse (EL) 2020/1693, millega muudetakse mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajandustoodete märgistamist käsitlevat määrust (EL) 2018/848 selle kohaldamistähtpäeva ja teatavate muude kõnealuses määruses osutatud kuupäevade osas(12), põhjenduses 7 on märgitud:
„COVID-19 pandeemia ja sellega seotud rahvatervise kriis on […] enneolematu väljakutse [kolmandate riikide ja seal] asuvate ettevõtjate jaoks. Sellest tulenevalt on nõukogu määruse [nr 834/2007] artikli 33 lõike 2 alusel võrdväärseks tunnistatud kolmandate riikide puhul asjakohane pikendada nende tunnustuse kehtivuse tähtaega ühe aasta võrra kuni 31. detsembrini 2026, et sellistel kolmandatel riikidel oleks piisavalt aega oma staatust muuta, kas sõlmides Euroopa Liiduga kaubandusleping või järgides täielikult määrust […] 2018/848, ilma et tekiksid tarbetud häired mahepõllumajanduslike toodetega kauplemisel.“
28. Määruse artikli 1 punktis 2 on ette nähtud:
„Määrust […] 2018/848 muudetakse järgmiselt:
2) Artikli 48 lõike 1 teises lõigus asendatakse kuupäev „31. detsembril 2025“ kuupäevaga „31. detsembril 2026“.“
G. Delegeeritud määrus (EL) 2021/1342
29. Komisjoni 27. mai 2021. aasta delegeeritud määruse (EL) 2021/1342, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/848 eeskirjadega teabe kohta, mida kolmandad riigid ning kontrolliasutused ja kontrollorganid peavad nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõigete 2 ja 3 kohaselt saatma nende tunnustuse üle tehtavaks järelevalveks seoses imporditavate mahepõllumajanduslike toodetega, ning eeskirjadega sellise järelevalve tegemiseks võetavate meetmete kohta(13), põhjenduses 3 on märgitud:
„Kui [põhjendustes 1 ja 2 nimetatud] üleminekuperioodide lõpuni liitu imporditavad mahepõllumajanduslikud tooted lastakse liidu turule kõnealuste impordikavade alusel, peavad need olema toodetud kooskõlas tootmiseeskirjadega ja nende suhtes tuleb kohaldada kontrollikorda, mis on samaväärsed määruses [nr 834/2007] sätestatud korraga ning komisjoni määrustes [nr 889/2008] ja [nr 1235/2008] sätestatud vastavate rakenduseeskirjadega.“
30. Delegeeritud määruse artiklis 1 on sätestatud:
„1. Aastaaruanne, mille määruse […] 2018/848 artikli 48 lõike 2 kohaselt peab iga aasta 31. märtsiks komisjonile esitama kõnealuse määruse artikli 48 lõikes 1 osutatud ja määruse […] 2018/848 artikli 48 lõike 3 kohaselt vastu võetava rakendusmäärusega kehtestatud loetellu lisatud kolmas riik […], peab sisaldama järgmist:
[…]
d) ajakohastatud andmed kolmandas riigis kohaldatavate selliste tootmisstandardite kohta, mis on hinnatud samaväärseks määruse […] nr 834/2007 III ja IV jaotises osutatud tootmiseeskirjadega;
e) kolmandas riigis kohaldatavate kontrollimeetmete kõik ajakohastused, mis on hinnatud samaväärselt tulemuslikuks määruse […] nr 834/2007 V jaotises osutatud meetmetega, ning kinnitus selle kohta, et selliseid kontrollimeetmeid on püsivalt ja tõhusalt kohaldatud;
[…]
6. Kui komisjon on saanud liikmesriigilt teate põhjendatud kahtluse kohta, mis on seotud imporditud mahepõllumajanduslike toodete puhul määruses […] nr 834/2007 sätestatud vastavusnõuete ning tehtud hindamise alusel samaväärseks tunnistatud tootmisstandardite ja kontrollimeetmete eiramise või rikkumisega, teatab ta sellest kolmanda riigi pädevale asutusele. Kõnealune pädev asutus uurib nõuete eiramise või rikkumise kahtluse põhjusi ning teavitab 30 kalendripäeva jooksul alates komisjoni teate saamisest komisjoni ja asjaomast liikmesriiki uurimise tulemustest ja võetud meetmetest.
III. Põhikohtuasja faktilised asjaolud ja eelotsuse küsimused
31. Herbaria toodab ürdiekstrakte sisaldavat puuviljamahlasegu Blutquick, mis on toodetud mahepõllumajanduslikult. Toidulisandina turustatavale joogile lisatakse mittetaimseid vitamiine ja raudglükonaati. Pakendil on Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo, riigisisene mahemärgis ja viide „kontrollitud mahepõllumajanduslikust tootmisest“ pärinevatele koostisosadele.
32. Bayerische Landesanstalt für Landwirtschaft (Baieri liidumaa põllumajandusinstituut, Saksamaa) kohustas 18. jaanuari 2012. aasta otsusega Herbariat muu hulgas eemaldama 1. detsembriks 2012 Blutquicki märgistuses, reklaamis ja turustamisel viite määruse nr 834/2007 artikli 23 alusel kaitstud mahepõllumajanduslikule tootmisele põhjendusel, et selle määruse ja määruse nr 889/2008 artikli 27 lõike 1 punkti f kohaselt on lubatud lisada töödeldud toodetele, mis on märgistatud „mahepõllumajandusliku toodetena“, vitamiine ja mineraale ainult siis, kui kasutus on sätestatud õigusaktides. Baieri liidumaa põllumajandusinstituudi sõnul see Blutquicki puhul nii ei olnud.
33. Herbaria esitas selle otsuse peale kaebuse Verwaltungsgericht Münchenile (Müncheni halduskohus, Saksamaa), kes esitas Euroopa Kohtule eelotsuse küsimused selle artikli 27 lõike 1 punkti f tõlgendamise kohta.
34. Pärast nendele küsimustele kohtuotsusega Herbaria I vastuse saamist jättis Verwaltungsgericht München (Müncheni halduskohus) Herbaria kaebuse rahuldamata.
35. Selle otsuse peale esitatud apellatsioonkaebus jäeti 29. juuli 2021. aasta kohtuotsusega rahuldamata, mille peale Herbaria esitas kassatsioonkaebuse Bundesverwaltungsgerichtile (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et määrus nr 834/2007 ei ole enam ratione temporis kohaldatav, kuna see asendati määrusega 2018/848.
36. Herbaria ei vaidle enam vastu sellele, et vitamiinide ja raudglükonaadi lisamise tõttu ei ole määruse 2018/848 kohaselt Blutquicki turuleviimisel lubatud viidata mahepõllumajanduslikule tootmisele. Selle määruse temapoolse tõlgenduse kohaselt ei kohaldata seda keeldu Ameerika Ühendriikidest imporditavale tootele, millel on samad omadused.
37. Herbaria sõnul võib nimelt pärast liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel samaväärsuslepingu sõlmimist turustada liidus Blutquickiga konkureerivaid ja Ameerika Ühendriikidest pärinevaid tooteid Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logoga mahepõllumajanduslike toodetena üksnes tingimusel, et need vastavad Ameerika Ühendriikides kehtivatele mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadele ja seega isegi siis, kui need ei vasta kõigile liidu õiguses ette nähtud mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadele. Ta väidab, et see kujutab endast ebavõrdset kohtlemist, mis on vastuolus harta artikliga 20.
38. Baieri liidumaa leiab, et Herbaria tõlgendab määrusele 2018/848 on väär ja et tegelikult saab Ameerika Ühendriikidest pärit tootel kasutada Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo üksnes siis, kui see vastab selles määruses ette nähtud tootmisnõuetele. Seega ei ole kohtlemine erinev.
39. Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb kõigepealt selles, kas põhikohtuasja asjaoludel võib Ameerika Ühendriikidest imporditud tootel kasutada Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo, isegi kui see ei vasta täielikult määruses 2018/848 sätestatud nõuetele.
40. Seejärel esitab ta küsimuse juhuks, kui see peaks tõesti nii olema, kas see kujutab endast harta artikliga 20 keelatud ebavõrdset kohtlemist ja, kui see on nii, siis kas selline ebavõrdne kohtlemine võib olla õigustatud kõnealuste toodete samaväärseks tunnistamisega või kaubandustõkete kõrvaldamisega.
41. Lõpuks leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et samamoodi tekib küsimus seoses viitega määruse 2018/848 artikli 30 lõikes 1 ette nähtud mahepõllumajanduslikule tootmisele, mida on Herbarial samuti keelatud kasutada.
42. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab nimelt, et kui kaks ettevõtjat toodavad sama töödeldud toiduainet, mis vastab määruse 2018/848 artikli 48 lõike 1 kohaselt tunnustatud kolmanda riigi samaväärsetele tootmis- ja kontrollieeskirjadele, kuid mis teatavate koostisosade lisamise tõttu ei vasta tingimustele, mis on ette nähtud selle määruse artikli 16 lõikes 1 koostoimes II lisa IV osa punkti 2.2.2 alapunktiga f, ja kui need kaks ettevõtjat soovivad liidus turustada vastavaid tooteid viitega mahepõllumajanduslikule tootmisele, siis on juhul, kui asuda seisukohale, et olukorrad on põhimõtteliselt sarnased, tegemist ebavõrdse kohtlemisega harta artikli 20 tähenduses. Kuigi liidus tootev ettevõtja ei saa määruse 2018/848 artikli 30 lõike 1 teise lause kohaselt oma toote liidus turustamisel viidata mahepõllumajanduslikule tootmisele, võib selle määruse artikli 48 kohaselt tunnustatud kolmandas riigis asutatud ettevõtja oma tootel seda viidet kasutada. See tuleneb väidetavalt asjaolust, et määruse 2018/848 artikli 45 lõike 1 punkti b alapunkti iii kohaselt võib selle määrusega hõlmatud toodet importida kolmandast riigist mahepõllumajandusliku tootena liidus turule viimiseks, kui see on muude tingimuste hulgas pärit kõnealuse määruse artikli 48 kohaselt tunnustatud kolmandast riigist ja kui see vastab selle kolmanda riigi samaväärsetele tootmis- ja kontrollieeskirjadele, mis on väidetavalt nii Blutquickiga samaväärse toote puhul, mida on Ameerika Ühendriikides lubatud turustada „mahepõllumajandusliku“ (organic) nimetusega tootena, isegi kui sellele on lisatud vitamiine ja mineraaltoiteaineid.
43. Selles olukorras otsustas Bundesverwaltungsgericht (liitvabariigi kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas määruse 2018/848 artikli 33 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo võib kasutada töödeldud toidu puhul, mis selle määruse artikli 45 lõikes 1 sätestatud tingimustel imporditakse liidu turule viimiseks mahepõllumajandusliku tootena, kuid mis ei vasta nõuetele, mis on sätestatud selle määruse artikli 16 lõikes 1 koostoimes II lisa IV osa punkti 2.2.2 alapunktiga f, kuna lisaks taimsetele saadustele sisaldab see ka mittetaimset päritolu mineraale ja vitamiine?
2. Juhul kui esimesele küsimusele tuleb vastata jaatavalt, siis kas harta artiklist 20 tuleneb, et Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo võib kasutada töödeldud toidu puhul, kui see pärineb Euroopa Liidust ja vastab määruse 2018/848 artikli 48 lõike 1 alusel tunnustatud kolmanda riigi samaväärsetele tootmis- ja kontrollinõuetele, kuid ei vasta nõuetele, mis on sätestatud selle määruse artikli 16 lõikes 1 koostoimes II lisa IV osa punkti 2.2.2 alapunktiga f?
3. Kas harta artiklist 20 tuleneb, et sellist liidust pärinevat töödeldud toitu võib määruse 2018/848 artikli 30 lõike 1 kohaselt märgistada mahepõllumajanduslikult toodetud toiduna, ilma et kasutataks Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo?“
44. Herbaria, Baieri liidumaa ja komisjon esitasid kirjalikud seisukohad. Nemad ning Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament osalesid 18. märtsil 2024 toimunud kohtuistungil, kus nad vastasid Euroopa Kohtu suuliselt vastamiseks esitatud küsimustele.
IV. Õiguslik analüüs
45. Enne eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustele vastamist soovin meelde tuletada, et Herbaria ei ole vaidlustanud seda, et tootel Blutquick ei saa liidu õigusnormide alusel kasutada Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo.
46. Nimelt otsustas Euroopa Kohus kohtuotsuses Herbaria I, et „määruse nr 889/2008 artikli 27 lõike 1 punkti f tuleb tõlgendada nii, et selles sättes nimetatud aine kasutus on sätestatud õigusaktides ainult juhul, kui liidu õiguse säte või liidu õigusega kooskõlas olev riigisisene õigusnorm näeb otseselt ette nimetatud aine lisamise toiduainele, et seda toiduainet saaks üldiselt turustada“. Euroopa Kohus lisas, et „[n]imetatud sätte tähenduses ei ole sellise aine kasutus õigusaktides sätestatud, kui toiduainet turustatakse toidulisandina koos toitumis- või tervisealase väitega või kui eritoiduks ette nähtud toiduainet, kuigi see tähendab, et vastamaks toiduainetele ainete lisamist puudutavatele normidele, mis asuvad“ teatavates liidu õigusaktides, „peab see toiduaine sisaldama asjaomast ainet kindlas koguses“(14).
47. Kuigi kohtuotsus Herbaria I tehti määruse nr 834/2007 alusel, on kohtuotsus Herbaria I pärast määruse 2018/848 vastuvõtmist endiselt aktuaalne, kuna selle määruse artikli 16 lõige 1 ja II lisa IV osa punkti 2.2.2 alapunkti f alapunkt i keelavad mineraalainete, vitamiinide, aminohapete ja mikrotoitainete lisamise, välja arvatud juhul, kui nende kasutamine toidus on liidu õiguse kohaselt või liidu õigusega kooskõlas olevas liikmesriigi õiguses otseselt nõutav. Nii ei saa Herbaria isegi nimetatud määruse alusel ikkagi kasutada Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo tootel Blutquick, mis sisaldab mittetaimseid vitamiine ja raudglükonaati, mis ei pärine mahepõllumajandusest.
48. Kohtuasjas, milles tehti kohtuotsus Herbaria I, oli Herbaria oma kirjalikes seisukohtades juba viidanud ohule, et võib tegemist olla toote Blutquick ja Ameerika Ühendriikidest pärineva konkureeriva toote erineva kohtlemisega, kuna viimasel võib tema sõnul kasutada Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo. Kohtujurist Sharpston leidis oma ettepanekus, et Euroopa Kohus ei pea sellele küsimusele vastama, kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole sellist küsimust esitanud(15). Euroopa Kohus järgis sama arutluskäiku ega käsitlenud seda probleemi, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus ei tõstatanud(16).
49. Selleks et saada õigus kasutada Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo, järgimata seejuures mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid liidu õigusakte, väitis Herbaria eelotsusetaotluse esitanud kohtus taas kord, et määruse nr 834/2007 artikli 33 lõike 2 alusel koheldakse samaväärsena toodet Blutquick ja kolmandast riigist (USA) imporditud toodet, mida tunnustatakse vastavalt määruse 2018/848 artiklile 48 ja millel võib kasutada Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo.
50. Teisisõnu tugineb Herbaria oma argumentides veendumusele, et seda logo võib sellise Ameerika toote jaoks kasutada ning tema toodet Blutquick koheldakse ebavõrdselt, kuna sellel ei tohi seda logo kasutada, kuigi see vastab Ameerika mahepõllumajandusliku tootmise standarditele.
A. Esimene eelotsuse küsimus
51. Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul sisuliselt selgitada, kas Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo võib kasutada tootel, mis on imporditud määruse 2018/848 artikli 45 lõikes 1 ette nähtud menetluse kohaselt, kuid mis ei vasta selle määruse artikli 16 lõike 1 nõuetele koostoimes selle määruse II lisa IV osa punkti 2.2.2 alapunkti f alapunktiga i.
52. Sellele küsimusele vastamiseks tuleb esiteks kindlaks teha, milline impordikord on kohaldatav ja teiseks, milline määrus on seda liiki imporditud toote suhtes kohaldatav.
53. Mis puudutab esiteks kohaldatavat impordikorda, siis on määruse 2018/848 artikli 45 lõikes 1, mille kohta kohus meile küsimuse esitab, ette nähtud kolm impordikorda, mida on üksikasjalikult kirjeldatud selle artikli lõike 1 punktis b. Esimene puudutab tooteid, mis vastavad selle määruse peatükkidele, mis käsitlevad mahepõllumajandusliku tootmise eesmärke ja põhimõtteid, tootmiseeskirju ja märgistamist (toote vastavus)(17). Teine puudutab tooteid, mis pärinevad kolmandast riigist, mida liit on tunnustanud kaubanduslepingu alusel riigina, millel on tootmissüsteem, mis vastab samadele eesmärkidele ja põhimõtetele, sest selles kohaldatakse eeskirju, mis tagavad nõuetele vastavuse puhul liidu õigusnormidega võrdse kindlustaseme (samaväärsus kaubanduslepingu alusel)(18). Kolmas puudutab tooteid, mis vastavad kolmanda riigi samaväärsetele tootmis- ja kontrollieeskirjadele, mida komisjon on kõnealuse määruse artikli 48 kohaselt ühepoolselt tunnustanud(19). Viimati nimetatud kord vastab määruse nr 834/2007 artikli 33 lõikes 2 kehtestatud korrale (ühepoolne samaväärsus määruse nr 834/2007 alusel).
54. Herbaria väidab, et Ameerika Ühendriikide toodete importi reguleerib kaubandusleping ja see kuulub seega määruse 2018/848 artikli 45 lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaldamisalasse.
55. Kuigi on tõsi, et United States Department of Agriculture’i (Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeerium) ja komisjoni vahel toimus kirjavahetus, toimus see 15. veebruaril 2012 Euroopa Liidu Teatajas avaldatud rakendusmääruse nr 126/2012 raames, millega muudeti komisjoni määrust nr 1235/2008, et lisada Ameerika Ühendriigid selle määruse III lisas toodud loetellu kolmandate riikidena, kelle tootmissüsteem vastab põhimõtetele ja eeskirjadele, mis on samaväärsed määruse nr 834/2007 II, III ja IV jaotises sätestatud põhimõtetega ja mille kontrollimeetmed on sama tõhusad kui need, mis on ette nähtud määruse V jaotises. Rakendusmäärus nr 126/2012 jõustus 1. juunil 2012.
56. Nii anti tegelikult luba importida Ameerika Ühendriikidest pärinevaid mahepõllumajanduslikke tooteid toodetena, mis pärinevad kolmandast riigist, mille tootmis- ja kontrollieeskirjad on samaväärsed, määruse nr 834/2007 artikli 33 lõike 2 alusel, see tähendab komisjoni ühepoolselt tunnustatud samaväärsuse alusel. Seda kinnitab komisjon määruse 2018/848 artikli 49 kohaselt koostatud aruandes(20).
57. Teiseks, mis puudutab imporditud toote suhtes kohaldatavat õiguslikku korda, siis kuigi ei ole mingit kahtlust, et määrust 2018/848 kohaldatakse nüüdsest liidu toodete suhtes ja et Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo kasutamiseks peab Blutquick vastama selle määruse nõuetele, on vastus vähem selge toodete puhul, mis on imporditud kolmandatest riikidest, mille tootmis- ja kontrollieeskirjad on tunnistatud samaväärseks.
58. Kuigi määrus nr 834/2007 tunnistati määrusega 2018/848 kehtetuks, kohaldatakse seda jätkuvalt kolmandate riikide menetluses olevate taotluste läbivaatamise lõpuleviimiseks(21). Selle määruse artikkel 58 kinnitab, et kehtetuks tunnistatud määrust nr 834/2007 kohaldatakse kolmandate riikide poolt selle määruse artikli 33 lõike 2 alusel esitatud ja 17. juunil 2018 menetluses olevate taotluste läbivaatamise suhtes.
59. Delegeeritud määruse 2021/1342 põhjenduses 3 on sõnaselgelt viidatud vajadusele, et määruse 2018/848 artikli 48 lõikes 1 sätestatud impordikorra alusel kuni üleminekuperioodi lõpuni imporditud mahepõllumajanduslikud tooted peavad olema toodetud vastavalt tootmiseeskirjadele ja nende suhtes tuleb kohaldada kontrollikorda, mis on samaväärne määruses nr 834/2007 sätestatud korraga. Samamoodi on selle delegeeritud määruse artikli 1 lõike 1 punktides d ja e viidatud samaväärsusele määrusega nr 834/2007 tootmise ja kontrolli osas kehtestatud eeskirjadega.
60. Kõhklus võib tegelikult tuleneda sellest, et määruse nr 834/2007 artikli 33 lõige 2, mis loob sellise ühepoolse samaväärsussüsteemi kolmandate riikide jaoks, on sõnastatud erinevalt määruse 2018/848 artikli 45 lõike 1 punkti b alapunktist iii, mis selle süsteemi üle võtab.
61. Nimelt, kui määruse nr 834/2007 artikli 33 lõikes 2 on sätestatud, et „[k]omisjon võib […] tunnustada kolmandaid riike, kelle tootmissüsteem vastab põhimõtetele ja tootmiseeskirjadele, mis on samaväärsed II[(22)], III[(23)] ja IV[(24)] jaotises sätestatutega ja kelle kontrollimeetmed on sama tõhusad kui V[(25)] jaotises sätestatud meetmed, ning koostab kõnealuste riikide loetelu“, on määruse 2018/848 artikli 45 lõike 1 punkti b alapunktis iii märgitud, et „toode […] vastab see asjaomase kolmanda riigi samaväärsetele tootmis- ja kontrollinõuetele“.
62. Esmapilgul näib, et taotletav samaväärsuse ulatus ei ole nende kahe artikli vahel vastavuses, kuna määruse 2018/848 artiklis 45 ei ole sõnaselgelt nimetatud märgistamiseeskirju.
63. See sõnastuse erinevus, mis võib olla seletatav asjaoluga, et määruse 2018/848 artikli 45 lõike 1 punkti b alapunkti iii see osa tuleneb parlamendi muudatusettepanekust(26), ei tohi siiski viia selleni, et neid kahte artiklit tõlgendatakse samaväärsuse osas erinevalt. Esimeses redaktsioonis sisalduvad märgistamiseeskirjad tootmispõhimõtetes ja -eeskirjades. Järelikult, kui tegemist on tootmist käsitlevate eeskirjadega määruse 2018/848 artikli 45 lõike 1 punkti b alapunktis iii, hõlmavad need ka märgistamiseeskirju, vastupidi sellele, mida väidab komisjon oma kirjalikes seisukohtades.
64. Esimesele eelotsuse küsimusele vastamiseks tuleb minu arvates eristada olukorda, kus toode vastab määruse 2018/848 nõuetele(27), kahest teisest impordijuhtumist, kus kasutatakse kaubanduslepingu(28) või määruse nr 834/2007(29) kohast samaväärsussüsteemi.
65. Määruse 2018/848 nõuetele vastavate toodete puhul ei takista miski Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo kasutamist, kuna selle määruse artikli 33 lõikes 1 on märgitud, et seda võib kasutada nimetatud määrusele vastavate toodete märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel.
66. Mis puudutab tooteid, mis on imporditud samaväärsuse alusel vastavalt kaubanduslepingule või määrusele nr 834/2007, siis kuigi Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo kasutamine kuulub esimeste puhul määruse 2018/848 artikli 33 lõike 1 kohaldamisalasse ja teiste puhul määruse nr 834/2007(30) artikli 25 kohaldamisalasse, kuna nende kahe artikli sõnastus viitab kohaldatavas määruses sätestatud nõuetele, teen ettepaneku käsitleda nende kahe artikli tõlgendamise küsimust koos. See on seda enam põhjendatud, et kuigi määruses nr 834/2007 ette nähtud ühepoolne samaväärsuse kord peaks lõppema 31. detsembril 2026(31), on kavandatud see asendada kaubanduslepingul põhineva uue samaväärsuse korraga, kuna nõukogu on andnud komisjonile juhiseid nende lepingute sõlmimiseks(32) ja kasutatud sõnastuse identsuse tõttu käib ühe tõlgendus ka teise kohta.
67. Kuna Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo saab kasutada üksnes kohaldatavale määrusele vastavate toodete märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel, viib määruse 2018/848 artikli 33 lõike 1 ja määruse nr 834/2007 artikli 25 sõnastuse grammatiline tõlgendamine selleni, et seda logo kasutatakse ainult nõuetele vastavatel toodetel (mitte samaväärsetel toodetel).
68. Kui selline tõlgendus kehtiks, oleks kõnealune logo kavandatud nagu CE-märgis või ELi ökomärgis, mis tähistavad vastavust liidu ühtlustamiseeskirjadele, mis põhinevad toote vastavusel nendele eeskirjadele.
69. CE-vastavusmärgis on nimelt ainus märgis, mis tõendab toote vastavust nõuetele asjaomastes ühtlustamist käsitlevates liidu õigusaktides, mis näevad ette märgise kasutamise toodetel(33). Kinnitades või lastes kinnitada CE-vastavusmärgise tootele, annab tootja teada, et ta vastutab toote vastavuse eest kõikidele asjaomastes ühtlustamist käsitlevates liidu õigusaktides sätestatud kohaldatavatele nõuetele, mis käsitlevad märgise kasutamist(34). Kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad tooted peavad vastama kõigile liidu kohaldatavatele nõuetele(35).
70. ELi ökomärgist(36), mis on küll vabatahtlik, võib kasutada vaid nende toodete puhul, mis vastavad asjaomaste toodete suhtes kohaldatavatele ELi ökomärgise kriteeriumidele ja millele on antud ELi ökomärgis(37). Kui toode pärineb väljastpoolt liitu, esitatakse selle märgise taotlus pädevale asutusele ükskõik millises liikmesriigis, kus toodet kavatsetakse turustada või turustatakse(38). Liitu imporditud toodete jaoks märgise lubamiseks ei ole teistsuguseid kriteeriume.
71. Määruse 2018/848 artikli 33 lõike 1 ja määruse nr 834/2007 artikli 25 grammatiline tõlgendamine, mis jätab Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo kasutamise õiguse ainult toodetele, mis vastavad kohaldatavale määrusele, võib olla põhjendatud isegi siis, kui on imporditud tooteid, mis ei ole nõuete vastavad, kuid vastad päritoluriigi mahepõllumajanduse eeskirjadele.
72. Määruse nr 834/2007 artikli 25 lõikes 2 ja määruse 2018/848 artikli 33 lõikes 5 on nimelt ette nähtud, et kohaldatavale määrusele vastavate toodete märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel võib kasutada riiklikke ja eraõiguslikke logosid ning et Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo kasutamine on kolmandatest riikidest imporditud toodete puhul vabatahtlik(39). Seega võiks ühtlustamise ja liidu territooriumil asuva tarbija jaoks selguse huvides kaaluda, et samaväärsuse alusel toimuva impordi korral aktsepteeritakse vastastikuse tunnustamise alusel liidus neid riiklikke või eraõiguslikke logosid, mis tõendavad et imporditud tooted vastavad riigisisestele või eraõiguslikele eeskirjadele, millele nad peavad päritoluriigis vastama, kuid et Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo on reserveeritud ainult toodetele, mis vastavad kohaldatava määruse nõuetele.
73. Lisaks ei oleks selline vastastikune tunnustamine koos Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo kasutamisega ainult nõuetele vastavatel toodetel vastuolus tehniliste kaubandustõkete lepingu sätetega(40), kuna keelatud on ainult sellised tehnilised normid(41), standardid(42) ja vastavushindamismenetlused(43), mis toovad kaasa imporditud toodete ebasoodsama kohtlemise võrreldes kodumaiste toodetega. Ent käesolevas asjas ei kaeba ebasoodsama kohtlemise üle mitte importija, vaid Euroopa Liidu tootja on see, kes kaebab importtoote soodsama kohtlemise üle.
74. Teleoloogiline tõlgendus võib viia ka selleni, et Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo võib kasutada ainult toodetel, mis vastavad kohaldatavale määrusele. Nimelt on nii määruses nr 834/2007 kui ka määruses 2018/848 rõhutatud vajadust, et tarbijal oleks usaldus mahepõllumajandusliku tootmise vastu märgistamise ja läbipaistvuse seisukohast(44).
75. Kui tahes ahvatlev see ka ei oleks, läheb see grammatiline ja teleoloogiline tõlgendus siiski vastuollu liidu seadusandja kavatsusega, mis on selgelt välja toodud erinevates dokumentides ja eelkõige määruse 2018/848 ettevalmistavates materjalides.
76. Nimelt tuleneb juba alates 2004. aastast määrusest (EÜ) nr 392/2004(45), et kolmandatest riikidest imporditud tooteid võis märgistada logoga, mis näitab, et tooted kuuluvad toona kehtinud ühenduse õigusaktidega ette nähtud kontrollisüsteemi alla(46). Samal aastal oli komisjon Euroopa toidu ja mahepõllumajanduse tegevuskava(47) meetmes 19, mille eesmärk on suurendada jõupingutusi kolmandate riikide lisamiseks samaväärsuse loetellu, sealhulgas seoses kohapealsete hindamistega, kavandanud, et kõigile imporditud toodetele antakse samaväärsuse alusel võimalus kasutada ühenduse logo. Ta kinnitas seda seisukohta tegevuskava lisas, märkides, et meetme 19 eesmärk on laialdasem logo kasutamine imporditud toodetel(48).
77. Komisjon märkis 2014. aastal määruse 2018/848 eelnõu mõjuhinnangus pärast eri impordikordade üksikasjalikult kirjeldamist vastavuse või samaväärsuse alusel, et Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo võib kasutada kõikidel imporditud toodetel(49).
78. Seega on selge, et on või oli olemas on mitu impordikorda, millest üks põhineb nõuetele vastavusel ja teised samaväärsusel, kuid kõik on või on olnud mõeldud selleks, et võimaldada kasutada Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo.
79. Selles mõttes ei peeta nõuetele vastavust mitte ainult kooskõlaks liidu eeskirjadega, vaid ka vastavuseks kaubanduslepingu, kolmanda riigi või reguleeriva asutuse eeskirjadele, mida on peetud samaväärseks. Järelikult tuleb määruse nr 834/2007 artikli 25 lõiget 1 ja määruse 2018/848 artikli 33 lõiget 1, milles on mainitud vastavust kohaldatava määruse nõuetele, mõista nii, et need nõuavad vastavust tootmis- ja kontrollieeskirjadele, mida peetakse kohaldatava määruse nõuetega samaväärseks.
80. Sellest liidu seadusandja tehtud valikust ei puudu tarbija teavitamine.
81. Kuigi Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo on kõigi imporditud või mittemahepõllumajanduslike toodete puhul sama, erinevad tähised, mis sellega kohustuslikus korras kaasnevad, tooraine päritolu ja mahepõllumajanduslikele standarditele vastavuse kontrollimise koha poolest.
82. Nii on määruse nr 834/2007 artikli 24 lõike 1 punktis c ja määruse 2018/848 artikli 32 lõikes 2 sätestatud, et logo kasutamise korral peab samale väljale olema märgitud koht, kus on toodetud tooraine, vastavalt sobivusele ühel järgmisel kujul: „ELi põllumajandus“, „ELi-väline põllumajandus“ või „ELi-sisene/-väline põllumajandus“.
83. Samamoodi on nii määruse nr 889/2008 (muudetud komisjoni 24. märtsi 2010. aasta määrusega (EL) nr 271/2010(50)) XI lisa B osa punktis 1, määruse nr 834/2007 rakendusmääruses kui ka määruse 2018/848 V lisa punkti 2 alapunktis a ette nähtud, et logole lisatakse koodnumbrid, mille kaks esimest tähte vastavad selle riigi ISO koodile, kus toimuvad vastavuskontrollid.
84. Seega võimaldab logo ja kohustuslike tähiste analüüs esiteks kindlaks teha, et nende toodete tooraine, millel on Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo tähisega „ELi põllumajandus“, on kasvatatud kooskõlas liidu standarditega, ja teiseks, et riigikoodis osutatud riigi mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade järgmist on kontrollitud, kusjuures tuleb täpsustada, et vastutab pädev kontrolliasutus või kontrollorgan, kes teostab kontrolli kõige viimase tootmis- või ettevalmistustoimingu teinud ettevõtja üle(51).
85. Nii on tootega Blutquick konkureerival tootel järgmised kohustuslikud andmed: „USA“ ja „ELi-väline põllumajandus“. Kui tootel Blutquick oleks lubatud kasutada Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo, peaks see logo olema koos tähistega „DE“ ja „ELi põllumajandus“.
86. Herbaria viitas kohtuistungil juhtumile, kus tegemist on liidus toodetud toorainega, mis eksporditakse Ameerika Ühendriikidesse selles riigis töötlemiseks. Kui selline töödeldud toode vastab Ameerika Ühendriikide mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadele, võib see liitu importimisel saada Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo. Viimati nimetatule tuleks siiski lisada tähised „USA“ ja „ELi põllumajandus“.
87. Mulle näib, et kõnealuste õigusnormide kehtivuse küsimust tuleb uurida just selles arutluskäigu etapis. See küsimus tõstatati kohtuistungil pärast ettekandja-kohtuniku poolt suuliselt vastamiseks esitatud küsimust määruse 2018/848 artikli 45 lõike 1 punkti b alapunkti iii kohta ning selle tulemusel astusid menetlusse parlament ja nõukogu.
88. Meenutan, et liidu seadusandjal on ÜPP valdkonnas ulatuslik kaalutlusõigus, mis vastab talle ELTL artiklitega 40 ja 43 antud poliitilisele vastutusele, ning et Euroopa Kohus on korduvalt otsustanud, et selle valdkonna meetme seaduslikkust saab mõjutada vaid see, kui kõnealune meede on pädeva institutsiooni taotletud eesmärgi saavutamiseks ilmselgelt ebasobiv(52).
89. On selge, et käesolevas asjas kohaldatavad õigusnormid kuuluvad ühise põllumajanduspoliitika valdkonda. Nendes õigusnormides mahepõllumajandusliku tootmise kasuks seatud eesmärk on kahekordne: ühelt poolt varustada konkreetset turgu, mis vastab tarbijate nõudlusele mahepõllumajanduslike toodete järele, ja teiselt poolt pakkuda üldsusele kättesaadavaid hüvesid, toetades keskkonnakaitset, loomade heaolu ning maaelu arendamist(53). Mahepõllumajanduslike toodete importimine vastab seega sellele kahekordsele eesmärgile. Samaväärsuse korra alusel importimine võimaldab ka arendada mahepõllumajanduslike toodete turgu ja edendada keskkonnahoidlikumat põllumajandust väljaspool liitu.
90. Määruste nr 834/2007 ja 2018/848 eesmärkideks on sätestatud ka tarbijate usaldus(54) ja aus konkurents(55). Isegi kui tegemist on nende eesmärkide saavutamisega, olen ma sarnaselt nõukogu ja parlamendiga arvamusel, et liidu seadusandja valik lubada teatavatel tingimustel imporditud mahepõllumajanduslikel toodetel kasutada Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo koos kohustuslike tooraine päritolu ja vastavuskontrolli päritoluriigi tähistega, võimaldab tagada tarbija õige teavitamise ja piisavalt ausa konkurentsi.
91. Mis puudutab ausat konkurentsi, siis näitavad määruse nr 834/2007(56) ettevalmistavad materjalid eelkõige seda, et liidu seadusandja oli täiesti kursis ebaausa konkurentsi ohuga, kuna mõned delegatsioonid kritiseerisid võrdväärsuse süsteemi kasutamist Codex Alimentarius’e(57) suuniste piires ning väljendasid muret tarbijate usalduse kaotuse ja nende kaitse vähenemise pärast.
92. Nagu eespool märgitud, on tarbija teavitamine siiski tagatud eespool nimetatud kohustuslike tähistega varustatud Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logoga.
93. On tõsi, et kuigi oleks olnud võimalik valida muid meetodeid, ei ole valitud meetod ilmselgelt ebasobiv, mis ainsana võiks mõjutada standardi õiguspärasust.
94. Lisaks ei ole samaväärsuse tunnustamine kolmandate riikide puhul jäetud komisjoni meelevalda. Komisjoni kaalutlusruum on piiratud määruse nr 834/2007(58) artikli 33 lõikega 2 ning ta peab arvesse võtma Codex Alimentarius’e suuniseid CAC/GL 32.
95. Igal juhul ei ole norm, mille õiguspärasus on vaidlustatud, mitte määruse 2018/848 artikli 45 lõike 1 punkti b alapunkt iii, vaid rakendusmäärus nr 126/2012, millega lisati Ameerika Ühendriigid nende kolmandate riikide loetellu, kelle süsteem on tunnistatud samaväärseks, ning üksnes osas, milles see võimaldab importida tooteid, millele on lisatud mittetaimseid vitamiine ja raudglükonaati, mis ei pärine mahepõllumajandusest.
96. Teen seega ettepaneku vastata eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimesele küsimusele, mis puudutab määruse nr 834/2007 alusel samaväärsuse alusel imporditud tooteid määruse 2018/848 artikli 45 lõike 1 punkti b alapunkti iii kohaldamisel: määruse nr 834/2007 artikli 25 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo, millele on lisatud selle määruse artiklis 24 ette nähtud kohustuslikud tähised, võib määruse 2018/848 artikli 45 lõike 1 punkti b alapunkti iii, artikli 48 lõike 1 ja artikli 58 alusel kasutada kolmandast riigist imporditud toodetele, kui need tooted vastavad selle riigi tootmis- ja kontrollieeskirjadele, mis on loetletud määruse nr 1235/2008 III lisas.
B. Teine ja kolmas eelotsuse küsimus
97. Teise ja kolmanda küsimusega, mida tuleb käsitleda koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas harta artiklist 20 tuleneb, et Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo või määruse 2018/848 artikli 30 lõike 1 kohaseid mõisteid, mis viitavad mahepõllumajanduslikule tootmisele, võib kasutada töödeldud toiduaine puhul, kui see on pärit liidust ja vastab selle määruse artikli 48 lõike 1 kohaselt tunnustatud kolmanda riigi samaväärsetele tootmis- ja kontrollieeskirjadele, kuid ei vasta tingimustele, mis on ette nähtud selle määruse artikli 16 lõikes 1 koostoimes sama määruse II lisa IV osa punkti 2.2.2 alapunktiga f.
98. Olgu märgitud, et mis puudutab Blutquicki, siis selleks, et oleks võimalik kasutada Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo, peab see vastama uutele õigusnormidele, nimelt määruses 2018/848 sätestatud tingimustele.
99. Mis puudutab mahepõllumajanduslikule tootmisele viitavate terminite kasutamist, siis on määruse 2018/848 artikli 30 lõike 1 kohaselt need mõeldud vastavalt sellele määrusele toodetud toodetele. Vastavus on sama, mida nõutakse selle määruse artikli 33 lõikes 1 Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo kasutamiseks. Seega peab võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise analüüs olema sama.
100. Lisaks, mis puudutab harta artiklis 20 sätestatud võrdsuse põhimõtte järgimist, siis on Euroopa Kohus järjekindlalt seisukohal, et sarnaseid olukordi ei või käsitleda erinevalt ja erinevaid olukordi ei saa käsitleda ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui selline kohtlemine on objektiivselt põhjendatud(59).
101. Käesoleval juhul ei ole Herbaria väidetele vaatamata olukorrad võrreldavad ja neid ei kohelda turule eelnevas etapis ühtemoodi. Igal juhul, isegi kui lähtuda tarbija seisukohast, võib ebavõrdne kohtlemine olla põhjendatud.
102. Kui võtta arvesse turulepääsule eelnevate olukordade võrreldavust, peab Blutquick olema kooskõlas liidu eeskirjadega, samas kui USA toode peab vastama USA eeskirjadele. Lisaks peab vastavust kontrollima asjaomase riigi puhul pädev reguleeriv asutus. Liidu toodete juurdepääs liidu turule on automaatne, samas kui USA tooteid tuleb importida vastavalt määruse 2018/848 artiklis 45 sätestatud korrale. Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logoga märgistamine on USA toote puhul üksnes vabatahtlik. Seega ei ole olukorrad võrreldavad ja neid võib käsitleda erinevalt.
103. Kui lähtuda sarnasusest tarbija seisukohast, on need kaks toodet seevastu igal juhul võrreldavad, sest mõlemad sisaldavad mittetaimseid vitamiine ja raudglükonaati, mis ei pärine mahepõllumajandusest. Samas ei kohelda neid õigusaktides ühtemoodi, sest Ameerika toode kannab Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo koos selle riigi nimetustega, kus toimub vastavuskontroll: „USA“ ja „ELi-väline põllumajandus“, samas kui Blutquick ei saa seda logo kanda isegi erinevate märgetega. Seetõttu on kohtlemine tarbija seisukohast erinev.
104. Võimalik ebavõrdne kohtlemine on siiski põhjendatud järgmiste asjaoludega.
105. Esiteks, kui viia liidu toodete mahepõllumajandusliku tootmise logo saamine kooskõlla samaväärseks tunnistatud õigusnormidega, mis on küll teatavates aspektides erinevad, võtaks see liidu mahepõllumajandust reguleerivatelt õigusnormidelt liidu territooriumil igasuguse tõhususe.
106. Teiseks on neil õigusnormidel kasulik mõju nii tarbijatele, kes saavad parema kvaliteediga toiduaineid, kui ka liidu mullale ja keskkonnale, mille suhtes on mahepõllumajanduslik tootmine hoolivam, millest saavad kasu kõik liidu elanikud, ka need, kes ei tarbi mahepõllumajanduslikke tooteid. Seega tagab see kooskõlas harta artiklitega 37 ja 38 tarbijakaitse ja keskkonnakaitse.
107. Kolmandaks võib mahepõllumajanduslike toodete impordi lubamine, sealhulgas samaväärsuse alusel, ühelt poolt suurendada mahepõllumajanduslike toodete pakkumist tarbijatele ja teiselt poolt edendada keskkonnahoidlikke tootmismeetodeid muudes geograafilistes piirkondades.
108. Seetõttu teen ettepaneku vastata eelotsusetaotluse esitanud kohtule, et harta artikliga 20 ei ole vastuolus see, kui määruse 2018/848 artikli 33 lõikes 1 ette nähtud Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo või selle määruse artikli 30 lõike 1 alusel mahepõllumajanduslikule tootmisele viitavaid termineid ei või kasutada töödeldud toidu puhul, kui see on pärit liidust ja vastab määruse 2018/848 artikli 48 lõike 1 kohaselt tunnustatud kolmanda riigi samaväärsetele tootmis- ja kontrollieeskirjadele, kuid ei vasta tingimustele, mis on ette nähtud selle määruse artikli 16 lõikes 1 koostoimes selle määruse II lisa IV osa punkti 2.2.2 alapunktiga f.
V. Ettepanek
109. Kõikidest esitatud kaalutlustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Bundesverwaltungsgerichti (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus) esitatud eelotsuse küsimustele järgmiselt:
1. Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta artikli 25 lõiget 1
tuleb tõlgendada nii, et
Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo, millele on lisatud selle määruse artiklis 24 ette nähtud kohustuslikud tähised, võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määruse (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, artikli 45 lõike 1 punkti b alapunkti iii, artikli 48 lõike 1 ja artikli 58 alusel kasutada kolmandast riigist imporditud toodetele, kui need tooted vastavad selle riigi tootmis- ja kontrollieeskirjadele, mis on loetletud komisjoni 8. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta, III lisas.
2. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 20 ei ole vastuolus see, kui määruse 2018/848 artikli 33 lõikes 1 ette nähtud Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo või selle määruse artikli 30 lõike 1 alusel mahepõllumajanduslikule tootmisele viitavaid termineid ei või kasutada töödeldud toidu puhul, kui see on pärit liidust ja vastab määruse 2018/848 artikli 48 lõike 1 kohaselt tunnustatud kolmanda riigi samaväärsetele tootmis- ja kontrollieeskirjadele, kuid ei vasta tingimustele, mis on ette nähtud selle määruse artikli 16 lõikes 1 koostoimes selle määruse II lisa IV osa punkti 2.2.2 alapunktiga f.
1 Algkeel: prantsuse.
2 5. novembri 2014. aasta kohtuotsus Herbaria Kräuterparadies (C‑137/13, edaspidi „kohtuotsus Herbaria I“, EU:C:2014:2335).
3 ELT 2018, L 150, lk 1, ja parandus ELT 2021, L 53, lk 53.
4 Edaspidi „harta“.
5 ELT 2007, L 189, lk 1.
6 ELT 2008, L 250, lk 1.
7 ELT 2008, L 334, lk 25.
8 ELT 2012, L 41, lk 5.
9 Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT 2011, L 304, lk 18).
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 (ELT 2013, L 181, lk 35).
11 Komisjoni 5. detsembri 2006. aasta direktiiv imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude kohta (ELT 2006, L 339, lk 16).
12 ELT 2020, L 381, lk 1.
13 ELT 2021, L 292, lk 20.
14 Vt kohtuotsus Herbaria I (punkt 51).
15 Vt kohtujurist Sharpstoni ettepanek kohtuasjas Herbaria Kräuterparadies (C‑137/13, EU:C:2014:318, punktid 57–66).
16 Vt kohtuotsus Herbaria I (punktid 49 ja 50).
17 Vt määruse 2018/848 artikli 45 lõike 1 punkti b alapunkt i.
18 Vt määruse 2018/848 artikli 45 lõike 1 punkti b alapunkt ii ja artikkel 47.
19 Vt määruse 2018/848 artikli 45 lõike 1 punkti b alapunkt iii.
20 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles käsitletakse kolmandate riikide tunnustamist mahepõllumajanduslikke tooteid hõlmava samaväärsuse osas (COM(2022) 728 (final), punkt 3.
21 Vt määruse 2018/848 artiklid 56 ja 58.
22 II jaotis „Mahepõllumajandusliku tootmise eesmärgid ja põhimõtted“.
23 III jaotis „Tootmiseeskirjad“.
24 IV jaotis „Märgistamine“.
25 V jaotis „Kontroll“.
26 Vt nõukogu peasekretariaadi 27. aprilli 2018. aasta teatis põllumajanduse erikomiteele/nõukogule ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XXX/XXX [ametlike kontrollide määrus] muutmise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Parlamendi esimese lugemise tulemus (Strasbourg, 16.–19. aprill 2018) (dokument 8060/1/18), lk 168.
27 Vt määruse 2018/848 artikli 45 lõike 1 punkti b alapunkt i.
28 Vt määruse 2018/848 artikli 45 lõike 1 punkti b alapunkt ii.
29 Vt määruse 2018/848 artikli 45 lõike 1 punkti b alapunkt iii.
30 „Ühenduse mahepõllumajandusliku tootmise logo“ kohta, mis pärast Lissaboni lepingut nimetatakse ümber „Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logoks“, vt komisjoni 24. märtsi 2010. aasta määruse (EL) nr 271/2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logoga (ELT 2010, L 84, lk 19), põhjendus 4.
31 Vt määruse 2020/1693 artikli 1 punkt 2.
32 Vt nõukogu peasekretariaadi 24. juuni 2021. aasta märkus delegatsioonidele seoses lisaga järgmise dokumendi juurde: soovitus: nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Argentina, Austraalia, Kanada, Costa Rica, India, Iisraeli, Jaapani, Uus-Meremaa, Korea Vabariigi, Tuneesia ja Ameerika Ühendriikidega mahepõllumajanduslike toodetega kauplemise lepingute üle.
33 Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT 2008, L 218, lk 30), artikli 30 lõige 4.
34 Vt määruse nr 765/2008 artikli 30 lõige 3.
35 Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuse nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT 2008, L 218, lk 82) põhjendus 22.
36 Selle märgise kuju on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT 2010, L 27, lk 1) II lisas.
37 Vt määruse nr 66/2010 artikli 9 lõike 2 teine lõik.
38 Vt määruse nr 66/2010 artikli 9 lõike 1 punkt c.
39 Vt määruse nr 834/2007 artikli 24 lõike 1 viimane lõik ja määruse 2018/848 artikli 33 lõige 3.
40 Leping on toodud nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT 1994, L 336, lk 1; ELT eriväljaanne 11/21, lk 80), heaks kiidetud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu lisas 1A (edaspidi „tehniliste kaubandustõkete leping“).
41 Vt tehniliste kaubandustõkete lepingu artikkel 2.1.
42 Vt tehniliste kaubandustõkete lepingu 3. lisa punkt D „Sisulised sätted“.
43 Vt tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklid 5.1 ja 5.1.1.
44 Vt määruse nr 834/2007 põhjendused 3, 5 ja 22, artikli 1 lõige 1 ja artikli 23 lõike 2 teine lõik ning määruse 2018/848 põhjendused 6, 15, 17, 67, 121 ja 123 ning artikli 30 lõike 2 teine lõik ja artikli 46 lõige 9.
45 Nõukogu 24. veebruari 2004. aasta määrus (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta vastuvõtmiseks (EÜT 2004, L 65, lk 1; ELT eriväljaanne 15/02, lk 39).
46 Vt määruse nr 392/2004 põhjendus 6.
47 Vt komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllunduse Euroopa tegevuskava“ (KOM(2004) 415 (lõplik)).
48 Vt Euroopa Komisjoni direktori Patricia Bugnot’ 14. juuni 2004. aasta saatemärkused Euroopa Komisjoni peasekretäri jaoks peasekretärile / kõrgele esindajale Javier Solanale komisjoni talituste töödokumendi – komisjoni teatise „Mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllunduse Euroopa tegevuskava“ lisa kohta (dokument 10436/04), lk 13 ja 31.
49 Vt Euroopa Komisjoni direktori Jordi Ayet Puigarnau’ 26. märtsi 2014. aasta saatemärkused Euroopa Komisjoni peasekretäri jaoks Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile Uwe Corsepiusele mõjuhindamise aruande kohta, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XXX/XXX [ametlike kontrollide määrus] muutmise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 kehtetuks tunnistamise kohta – osa 3/3, lk 52.
50 ELT 2010, L 84, lk 19.
51 Vt määruse nr 834/2007 artikli 24 lõike 1 punkt a ja määruse 2018/848 artikli 32 lõike 1 punkt a.
52 Vt 12. juuli 2012. aasta kohtuotsus Association Kokopelli (C‑59/11, EU:C:2012:447, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).
53 Vt määruse nr 834/2007 ja määruse 2018/848 põhjendus 1.
54 Vt käesoleva ettepaneku joonealune märkus 44.
55 Vt määruse nr 834/2007 põhjendused 3 ja 23, artikli 1 lõige 1 ja artikli 41 lõike 2 punkt c ning määruse 2018/848 põhjendused 6, 17, 73, 85, 99, 121 ja 123 ning artikli 46 lõige 9.
56 Vt nõukogu 6. aprilli 2006. aasta dokument 8136/06 toiduainete kvaliteedi töörühma (mahepõllumajandus) töö tulemuste kohta 30. ja 31. märtsi 2006. aasta koosolekul, punkt 17.
57 Codex Alimentarius’e suunised CAC/GL 32, mis käsitlevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning Maailma Terviseorganisatsiooni egiidi all välja töötatud mahepõllumajanduslike toiduainete tootmist, töötlemist, märgistamist ja turustamist.
58 Selles artiklis on sätestatud, et „[k]omisjon võib […] tunnustada kolmandaid riike, kelle tootmissüsteem vastab põhimõtetele ja tootmiseeskirjadele, mis on samaväärsed II, III ja IV jaotises sätestatutega, ja kelle kontrollimeetmed on sama tõhusad kui V jaotises sätestatud meetmed, ning koostab kõnealuste riikide loetelu“.
59 Vt 8. septembri 2022. aasta kohtuotsus Ametic (C‑263/21, EU:C:2022:644, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).