1.

Kas nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (1), artiklitega 63, 64 ja 66 on vastuolus maksuasutuse niisugune halduspraktika – millega on tegemist käsitletaval juhul, st millega on määratud täiendavad maksukohustused maksukohustuslasele, kes on kutseala osaühing, mille kaudu saavad pankrotihaldurid tegelda oma kutsetegevusega –, milleks on teha kindlaks maksustatav teokoosseis ja selle sissenõutavus teenuste osutamise hetkel maksejõuetusmenetluse raames, milles pankrotihalduri tasu määras kindlaks pankrotiasja menetlev kohus või võlausaldajate koosolek koos vastava kohustusega maksukohustuslasele väljastada arved selle kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks, mis järgneb maksustatava teokoosseisu tekkimise kuule?

2.

Kas nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklitega 63, 64 ja 66 on vastuolus maksuasutuse niisugune halduspraktika, millega on tegemist käsitletaval juhul, st millega on määratud täiendavad maksukohustused maksukohustuslasele – kes on kutseala osaühing, mille kaudu saavad pankrotihaldurid tegelda oma kutsetegevusega –, sest ta väljastas arved ja nõudis käibemaksu sisse alles tasu kättesaamisel teenuste eest, mis osutati maksejõuetusmenetluse raames, ehkki võlausaldajate koosolek otsustas, et pankrotihalduri tasu sõltub likviidsete vahendite olemasolust võlgnike kontodel?

3.

Kas juhul, kui on sõlmitud kaubamärkide kooskasutuskokkulepe (co-branding) õigusbüroo ja maksukohustuslase vahel, piisab mahaarvamisõiguse andmiseks sellest, et maksukohustuslane tõendab selle tõendamisel, et maksukohustuslaste eelnevate soetamiste ja järgnevate tehingute vahel on otsene ja vahetu seos, käibe/maksustatavate tehingute väärtuse suurenemist pärast kokkuleppe sõlmimist ilma täiendavate tõendavate dokumentideta? Millised on jaatava vastuse korral kriteeriumid, mida tuleb mahaarvamisõiguse tegeliku ulatuse kindlakstegemisel arvesse võtta?

4.

Kas liidu õiguses kehtivat kaitseõiguste austamise üldpõhimõtet tuleb tõlgendada nii, et kui riigisiseses haldusmenetluses, milles tehakse otsus vaide kohta, mis on esitatud maksuteate peale, millega on määratud täiendav käibemaksusumma, on esitatud uued faktilised ja õiguslikud põhjendused võrreldes nendega, mis olid esitatud maksukontrolli protokollis, millel põhineb selle teate väljastamise otsus, ning maksukohustuslase suhtes kohaldatakse esialgse õiguskaitse abinõusid seniks, kuni asja sisuliselt lahendav kohus teeb otsuse, st peatatakse nõude rahuldamine, võib asja sisuliselt lahendav kohus asuda seisukohale, et seda põhimõtet ei ole rikutud, kontrollimata seejuures, kas menetlus oleks võinud lõppeda teistsuguse lahendusega, kui niisugust rikkumist ei oleks esinenud?