EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62022CN0211

Kohtuasi C-211/22: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal da Relação de Lisboa (Portugal) 17. märtsil 2022 – Super Bock Bebidas SA, AN ja BQ versus Autoridade da Concorrência

ELT C 266, 11.7.2022, p. 8–10 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

11.7.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 266/8


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal da Relação de Lisboa (Portugal) 17. märtsil 2022 – Super Bock Bebidas SA, AN ja BQ versus Autoridade da Concorrência

(Kohtuasi C-211/22)

(2022/C 266/11)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal da Relação de Lisboa

Põhikohtuasja pooled

Apellandid: Super Bock Bebidas SA, AN ja BQ

Vastustaja: Autoridade da Concorrência

Eelotsuse küsimused

1.

Kas vertikaalne miinimumhindade kehtestamine kujutab endast iseenesest eesmärgil põhinevat rikkumist, mis ei nõua eelnevat kokkuleppe piisava kahjulikkuse analüüsimist?

2.

Kas selleks, et tuvastada, et turustajatele (vaikimisi) miinimumhindade kehtestamise rikkumises esineb „kokkuleppe“ element, on konkreetsel juhul vaja tõendada (eeskätt otseste tõenditega), et turustajad kohaldasid praktikas kindlaksmääratud hindasid?

3.

Kas selleks, et asuda seisukohale, et turustajatele (vaikimisi) miinimumhindade kehtestamisega on toime pandud rikkumine, on piisavad järgmised asjaolud: i) miinimumhindu ja turustusmarginaale sisaldavate tabelite saatmine; ii) turustajate poolne teabe küsimine müügihindade kohta; iii) turustajate kaebused (kui nad leidsid, et neile kehtestatud edasimüügihinnad ei ole konkurentsivõimelised, või täheldasid, et konkureerivad turustajad ei pea nendest hindadest kinni); iv) hinnakontrolli mehhanismide olemasolu (keskmiste miinimumhindade suhtes) ja v) survemeetmete olemasolu (ilma et nende konkreetset rakendamist oleks tõendatud)?

4.

Kas ELTL artikli 101 lõike 1 punkti a, määruse nr 330/2010 (1) artikli 4 punkti a, Euroopa Komisjoni suuniseid vertikaalsete piirangute kohta ja liidu kohtupraktikat arvestades võib eeldada, et tarnija ja turustajate vaheline kokkulepe, millega kehtestatakse (vertikaalselt) miinimumhinnad ja muud edasimüügile kohaldatavad äritingimused, kahjustab konkurentsi piisaval määral, ilma et see piiraks selle tegevuse võimalike positiivsete majanduslike mõjude analüüsimist ELTL artikli 101 lõike 3 tähenduses?

5.

Kas ELTL artikli 101 lõike 1 punktiga a ja Euroopa Liidu kohtupraktikaga on kooskõlas kohtuotsus, millega loetakse tõendatuks, et on olemas tarnija ja turustajate vahelise „kokkuleppe“ objektiivne element, arvestades järgmist:

i)

esimene määrab kindlaks ja kehtestab teistele regulaarselt, üldiselt ja asjaomasel perioodi vältel muutumatul kujul äritingimused, mida viimased peavad tarnijalt ostetud kauba edasimüümisel järgima, eelkõige hinnad, mida nad oma klientidelt küsivad, peamiselt miinimumhindade või keskmiste miinimumhindade osas;

ii)

kohustuslike edasimüügihindade teatamine suuliselt või kirjalikult (elektronposti teel);

iii)

turustajad ei või oma edasimüügihindu iseseisvalt kindlaks määrata;

iv)

tavapärane ja üldine tava, mille kohaselt tarnija töötajad paluvad (telefoni teel või kohapeal) turustajatel näidatud hindadest kinni pidada;

v)

üleüldine tarnija kehtestatud edasimüügihindadest kinnipidamine turustajate poolt (eriarvamuste üksikjuhud välja arvatud) ja kontrollimine, et turustajate tegevus turul vastab üldjuhul tarnija kehtestatud tingimustele;

vi)

asjaolu, et selleks, et kehtestatud tingimusi mitte täitmata jätta, sageli turustajad ise taotlevad tarnijalt, et see ütleks neile edasimüügihinnad;

vii)

tõsiasi, et sageli turustajad kaebavad tarnija hindade üle, selle asemel, et lihtsalt kohaldada teisi hindu;

viii)

tarnija kehtestab (vähendatud) turustusmarginaalid ja turustajad aktsepteerivad, et need marginaalid vastavad nende äritegevuse tasustamise tasemele;

ix)

tuvastatud asjaolu, et kasina marginaali peale sundimisega kehtestab tarnija minimaalse edasimüügihinna, vastasel juhul on turustajate marginaalid negatiivsed;

x)

tarnija poolt turustajatele allahindluste tegemise poliitika, sõltuvalt edasimüügihindadest, mida turustajad tegelikult rakendavad – kusjuures tarnija eelnevalt kehtestatud miinimumhind on aluseks tarnija poolt kauba tarbijale müümisel (sell out) tehtavatele tagasimaksetele;

xi)

nõue, et turustajad, kelle turustusmarginaal on tihtipeale negatiivne, peavad järgima tarnija kehtestatud edasimüügihinna tasemeid; madalamate edasimüügihindadega kaubeldakse ainult väga konkreetsetel juhtudel siis, kui turustajad taotlevad tarnijalt uut allahindlust kauba tarbijale müümisel (sell out);

xii)

tarnija kehtestab ja turustajad järgivad maksimaalseid allahindlusi, mida tuleb teha klientidele ja mis toovad kaasa minimaalse edasimüügihinna kohaldamise (vastasel juhul on turustusmarginaal negatiivne);

xiii)

tarnija otsene kontakt turustajate klientidega ja seejärel turustajatele edasimüügitingimuste kindlaksmääramine;

xiv)

tarnija sekkumine turustajate algatusel selles mõttes, et tarnija on see, kes otsustab teatud äriallahindluste kohaldamise või kes räägib kaubanduslikud edasimüügitingimused uuesti läbi, ja

xv)

turustajad taotlevad tarnijalt luba teha teatud tingimustel teatud tehinguid, et tagada oma turustusmarginaal?

6.

Kas nimetatud tunnustega kokkulepe, millega kehtestatakse minimaalsed edasimüügihinnad ja mis hõlmab peaaegu tervet riigi territooriumi, võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust?


(1)  Komisjoni 20. aprilli 2010. aasta määrus (EL) nr 330/2010 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes (ELT 2010, L 102, lk 1).


Top