–

Úrad pre verejné obstarávanie, esindaja: V. Országhová,

–

Slovakkia valitsus, esindajad: E. V. Larišová ja S. Ondrášiková,

–

Tšehhi valitsus, esindajad: L. Halajová, M. Smolek ja J. Vláčil,

–

Prantsuse valitsus, esindajad: R. Bénard ja A. Daniel,

–

Austria valitsus, esindajad: J. Schmoll, M. Fruhmann ja M. Winkler-Unger,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: G. Gattinara, R. Lindenthal ja G. Wils,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT 1989, L 395, lk 33; ELT eriväljaanne 06/01, lk 246), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiviga 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas (ELT 2007, L 335, lk 31), (edaspidi „direktiiv 89/665“), artikli 2 lõike 1 punkti c ning artikli 2 lõikeid 6 ja 7.

2

Taotlus on esitatud INGSTEEL spol. s r. o. ja Slovaki Vabariigi, keda esindab Úrad pre verejné obstarávanie (Slovakkia riigihangete amet), vahelises kohtuvaidluses, mille ese on nõue hüvitada kahju, mis tekkis nimetatud äriühingule, kuna Slovenský futbalový zväz (Slovakkia jalgpalliliit, edaspidi „hankija“) jättis õigusvastaselt riigihankemenetlusest kõrvale ühenduse, mille liige ta oli (edaspidi „pakkujate ühendus“).

3

Direktiivi 89/665 kuues põhjendus on sõnastatud järgmiselt:

„on vaja tagada vastava korra olemasolu kõikides liikmesriikides, et võimaldada ebaseaduslike otsuste kõrvalejätmist ja kahju hüvitamist rikkumise tõttu kahju kannatanud isikutele“.

4

Direktiivi artiklis 1 „Läbivaatamise korra reguleerimisala ja kättesaadavus“ on sätestatud:

„1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) [(ELT 2004, L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132)] osutatud lepingute suhtes, välja arvatud juhul, kui selliste lepingute kohta kehtib erand vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 10–18.

[…]

Liikmesriigid võtavad seoses direktiivi [2004/18] reguleerimisalasse kuuluvate lepingutega vajalikud meetmed, tagamaks, et tellijate otsuseid saaks läbi vaadata tõhusalt ning eelkõige võimalikult kiiresti kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 2–2f, kui põhjenduseks on kõnealuste otsuste vastuolu riigihankeid käsitlevate ühenduse õigusaktide või seda õigust rakendavate siseriiklike eeskirjadega.

2.   Liikmesriigid tagavad, et seoses riigihankelepingute sõlmimise korraga kahjunõude esitanud ettevõtjate vahel ei ole mingit diskrimineerimist seetõttu, et käesolevas direktiivis tehakse vahet ühenduse õigusakte rakendavate siseriiklike eeskirjade ja muude siseriiklike eeskirjade vahel.

3.   Liikmesriigid tagavad, et läbivaatamise kord koos üksikasjalike eeskirjadega, mida nad võivad kehtestada, oleks kättesaadav mis tahes isikutele, kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu vastu või kes on väidetava rikkumise tõttu kahju kannatanud või võivad kahju kannatada.

[…]“.

5

Direktiivi artiklis 2 „Läbivaatamise korra nõuded“ on sätestatud:

„1.   Liikmesriigid tagavad, et seoses artiklis 1 määratud läbivaatamise korraga võetavad meetmed sisaldavad järgmisi volitusi:

[…]

6.   Liikmesriigid võivad sätestada, et kui kahjutasu taotlemist põhjendatakse ebaseaduslikult tehtud otsusega, peab vajalike volitustega asutus vaidlustatud otsuse kõigepealt tühistama.

7.   Välja arvatud artiklites 2d–2f ette nähtud juhtudel, määratakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud volituste kasutamise mõju juba sõlmitud lepingule kindlaks siseriiklike õigusaktidega.

Lisaks sellele võib liikmesriik ette näha, et pärast lepingu sõlmimist vastavalt artikli 1 lõikele 5, käesoleva artikli lõikele 3 või artiklitele 2a–2f piirduvad läbivaatamise korra eest vastutava asutuse volitused kahjutasu määramisega kõigile rikkumise tõttu kahju kannatanud isikutele, välja arvatud juhud, kui otsus tuleb tühistada enne kahjutasu määramist.

[…]“.

6

Direktiivi 2007/66 põhjendus 36 on sõnastatud järgmiselt:

„Käesoleva direktiiviga tunnustatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada, et harta artikli 47 esimeses ja teises lõigus sätestatud õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele peetakse täielikult kinni.“

7

Vastavalt 28. oktoobri 2003. aasta seaduse nr 514/2003 vastutuse kohta avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju eest (zákon č. 514/2003 Z. z. o zodpovednosti za škodu spôsobenú pri výkone verejnej moci) (Zbierka zákonov, nr 215, 2003, lk 3966) põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis (edaspidi „seadus nr 514/2003“) § 3 lõike 1 punktile a vastutab riik kahju eest, mille riigiasutused on avaliku võimu teostamisel tekitanud õigusvastase otsusega.

8

Selle seaduse § 5 lõike 1 kohaselt on õigus saada hüvitist õigusvastase otsusega tekitatud kahju eest menetlusosalisel, kellele on tekkinud kahju kõnealuses menetluses tehtud otsuse tagajärjel.

9

Nimetatud seaduse § 6 lõike 1 kohaselt saab seda hüvitist nõuda üksnes juhul, kui pädev asutus on sellise otsuse õigusvastasuse tõttu tühistanud või muutnud. Sellise kahju hüvitamise üle otsustavale kohtule on selle asutuse otsus siduv.

10

Sama seaduse § 15 lõike 1 kohaselt tuleb õigusvastase haldusmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise õiguse suhtes viia läbi esialgne hindamine kahjustatud isiku kirjaliku taotluse alusel, milles taotletakse pädevalt asutuselt tema õiguse esialgset hindamist.

11

Seaduse nr 514/2003 § 16 lõikest 4 tuleneb esiteks, et kui nimetatud ametiasutus lükkab selle taotluse tagasi või teatab kahjustatud isikule kirjalikult, et ta seda taotlust ei rahulda, võib see isik nõuda kohtult nimetatud taotluse läbivaatamist, ja teiseks, et kohtumenetluses võib see isik nõuda hüvitist üksnes esialgse hindamise esemeks olnud taotluse ja õiguse ulatuses.

12

Selle seaduse § 17 lõikes 1 on sätestatud, et hüvitamisele kuuluvad tegelik kahju ja saamata jäänud tulu, kui erinormis ei ole sätestatud teisiti.

13

Hankija kuulutas 16. novembril 2013 avaldatud hanketeatega välja 16 jalgpallistaadioni ümberehitus-, moderniseerimis- ja ehitustööde hankemenetluse. Pakkujate ühendus osales selles hankemenetluses.

14

Hankija leidis, et see ühendus ei vasta hanketeates avaldatud nõuetele, muu hulgas tema majandusliku ja finantsseisundi osas, ning otsustas ta kõnealusest hankemenetlusest kõrvale jätta. Seda kõrvalejätmise otsust kinnitasid põhikohtuasja kostja 9. mai 2014. aasta otsus ja seejärel kostja üldkogu 7. juuli 2014. aasta otsus. Krajský súd v Bratislave (maakonnakohus Bratislavas, Slovakkia) jättis selle otsuse peale esitatud kaebuse 13. jaanuari 2015. aasta kohtuotsusega rahuldamata ja pakkujate ühendus kaebas selle kohtuotsuse edasi Najvyšší súd Slovenskej republikyle (Slovaki Vabariigi kõrgeim kohus).

15

Najvyšší súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kõrgeim kohus) esitas Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse, milles tehti 13. juuli 2017. aasta kohtuotsus Ingsteel ja Metrostav (C‑76/16, EU:C:2017:549), ning tühistas pärast seda eelnimetatud 9. mai ja 7. juuli 2014. aasta otsused. Põhikohtuasja kostja tegi 3. aprillil 2018 uue otsuse, millega kohustas hankijat tühistama pakkujate ühenduse kõrvalejätmise kõnealusest hankemenetlusest.

16

Kuna see menetlus oli vahepeal lõppenud raamlepingu sõlmimisega ainsa pakkujaga, kes jäi hankemenetlusse pärast pakkujate ühenduse hankemenetlusest kõrvalejätmist, esitas põhikohtuasja hageja hagi eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Okresný súd Bratislava II-le (Bratislava II piirkondlik kohus, Slovakkia), milles palus hüvitada kahju, mis talle oli väidetavalt tekkinud põhikohtuasja kostja ja tema üldkogu õigusvastaste otsuste tõttu.

17

Selles kohtus väitis põhikohtuasja hageja, et see kahju tekkis pakkujate ühenduse õigusvastase kõrvalejätmise tõttu hankemenetlusest, kuna eduka pakkujaga sõlmiti hankeleping üksnes seetõttu, et pakkujate ühendus jäeti hankemenetlusest kõrvale. Ta leiab sisuliselt, et kui ühendust ei oleks vaidlusalusest hankemenetlusest kõrvale jäetud, oleks hankeleping sõlmitud selle ühendusega, kuna tema pakkumus oli eduka pakkuja omast soodsam ja ta vastas kõigile asjaomases hanketeates avaldatud tingimustele.

18

Väidetavalt tekkinud kahju suuruse kindlaksmääramiseks laskis põhikohtuasja hageja teha ekspertiisi, mille ülesandeks oli välja selgitada sel viisil kaotatud hankelepingu tõttu saamata jäänud tulu suurus. Selle ekspertiisi põhjal nõuab ta saamata jäänud tulu hankelepingu maksumuse ulatuses, mis on 819498,10 eurot ilma käibemaksuta, ning 2500 euro suurust kahjuhüvitist, mis vastab selle eksperdiarvamuse koostamise kuludele.

19

Kostja põhikohtuasjas tõi eelotsusetaotluse esitanud kohtus esile, et pakkujate ühendus jäeti kõrvale hankemenetluse esimese etapi lõpus ja kui ta oleks ennistatud sellesse menetlusse, ei oleks see automaatselt kaasa toonud selle ühenduse edukaks tunnistamist, kuna hankija oleks pidanud hindama tema pakkumust põhjalikumalt ja muu hulgas tegema kindlaks, ega tema pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal.

20

Lisaks leiab põhikohtuasja kostja, viidates sellega seoses 17. märtsi 2005. aasta kohtuotsusele AFCon Management Consultants jt vs. komisjon (T‑160/03, EU:T:2005:107), et põhikohtuasja hageja nõue on puhtalt hüpoteetiline. Tema esitatud eksperdiarvamus põhineb fiktiivsetel andmetel, kuna kõnealuses hanketeates ette nähtud ehitustöid ei pruugita tegelikult selles mahus ellu viia.

21

Selle kohta märgib põhikohtuasja hageja, et nõuet, mida ei saa objektiivsetel põhjustel täpselt kindlaks määrata, ei saa kohe algusest peale liigitada hüpoteetiliseks. Erinevalt tegelikust kahjust ei seisne saamata jäänud tulu mitte kahjustatud poole vara vähenemises, vaid selles, et kaotatakse oodatav kasum, mida on mõistlikult võimalik eeldada asjaolude tavapärase kulgemise korral, kui asjaomast õigusvastast tegu ei oleks toimunud. Asjaomase hankemenetluse läbiviimise kohta toob põhikohtuasja hageja esile, et kui hankija kuulutab välja hankemenetluse, võib eeldada, et tal on kõnealuse hankelepingu täitmise suhtes huvi ja et tal on kavatsus sõlmida eduka pakkujaga hankeleping, nagu see oli käesoleval juhul, kui hankija sõlmis eduka pakkujaga lepingu kõigi kõnealuses hanketeates ette nähtud tööde teostamiseks.

22

Pidades silmas põhikohtuasja poolte argumente, küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas seaduse nr 514/2003 § 17 on kooskõlas direktiiviga 89/665. Ta toob esile, et tema menetluses taotles põhikohtuasja hageja hüvitist võimaluse kaotamise eest, kasutades mõistet „saamata jäänud tulu“, mis on kõige lähemal õigusele saada hüvitist võimaluse kaotusest tuleneva kahju eest, millele ta viitab. Nimelt ei tehta Slovakkia õiguses vahet hüvitatava kahju eri kategooriate vahel, mistõttu võimaluse kaotus kuulub saamata jäänud tulu kategooriasse. Põhikohtuasja hageja lisab, et Euroopa Kohus on juba pikka aega ja järjepidevalt otsustanud, et kui pakkuja jäetakse õigusvastaselt hankemenetlusest kõrvale, on tal õigus nõuda sellise kahju hüvitamist, mis talle tekkis võimaluse kaotamise tõttu, mida ei saa samastada saamata jäänud tuluga ja mille puhul ei pea olema tõenäosus saada varalist kasu nii suur. Tegemist on hüvitisega kaotatud võimaluse eest teenida kasumit, mitte kasumi enda hüvitamisega.

23

Neil asjaoludel otsustas Okresný súd Bratislava II (Bratislava II piirkondlik kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

24

Põhikohtuasja kostja vaidlustab eelotsuse küsimuste vastuvõetavuse, väites sisuliselt, et need ei ole põhikohtuasjas esitatud hagi hindamisel asjakohased, kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole tõendanud nende vastuvõetavust ega tuvastanud põhikohtuasja hageja kaebeõigust. Lisaks toob ta esile, et Euroopa Kohus ei ole pädev eelotsuse küsimustele vastama, kuna nende küsimustega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus tegelikult, et Euroopa Kohus vaataks uuesti läbi põhikohtuasja või menetluseeskirjad, mida ta peab järgima juhul, kui ta otsustab võimaluse kaotamise tõttu tekkinud kahju hüvitamata jätta.

25

Seoses sellega olgu märgitud, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on ELTL artiklis 267 sätestatud Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute vahelise koostöö raames üksnes asja menetleval ja selle lahendamise eest vastutaval liikmesriigi kohtul õigus kohtuasja eripära arvesse võttes hinnata nii eelotsusetaotluse vajalikkust asjas otsuse langetamiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust. Seega on Euroopa Kohus juhul, kui küsimused on esitatud liidu õiguse tõlgendamise kohta, üldjuhul kohustatud otsuse tegema (12. oktoobri 2023. aasta kohtuotsus INTER CONSULTING, C‑726/21, EU:C:2023:764, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).

26

Sellest järeldub, et liidu õiguse tõlgendamist puudutavate küsimuste puhul, mille liikmesriigi kohus on esitanud sellises õiguslikus ja faktilises kontekstis, mille ta ise on kindlaks teinud ja mille õigsuse kontrollimine ei ole Euroopa Kohtu pädevuses, eeldatakse nende asjakohasust. Euroopa Kohus võib jätta liikmesriigi kohtu esitatud eelotsusetaotluse rahuldamata vaid siis, kui on ilmne, et taotletud liidu õiguse tõlgendusel ei ole mingit seost põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada talle esitatud küsimustele tarviliku vastuse andmiseks vajalikud faktilised ja õiguslikud asjaolud (12. oktoobri 2023. aasta kohtuotsus INTER CONSULTING, C‑726/21, EU:C:2023:764, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).

27

Käesoleval juhul ei palu eelotsusetaotluse esitanud kohus aga Euroopa Kohtult mitte eelotsuse küsimustes viidatud liidu õiguse sätete kohaldamist põhikohtuasjale, vaid hoopis nende tõlgendust. Pealegi on see kohus, kes kohtupraktika kohaselt vastutab tehtava kohtuotsuse eest (13. jaanuari 2022. aasta kohtuotsus Regione Puglia, C‑110/20, EU:C:2022:5, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika), piisavalt selgelt põhjendanud, miks ta leiab, et nende sätete tõlgendamine on vaidluse lahendamiseks vajalik.

28

Lisaks tuleb korrata, et väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kuigi teatud asjaoludel võib olla kasulik, et Euroopa Kohtule eelotsuse esitamise ajaks oleksid kõik kohtuasja faktilised asjaolud tuvastatud ja riigisisese õiguse küsimused lahendatud, on liikmesriikide kohtutel asja Euroopa Kohtusse saatmiseks äärmiselt ulatuslik pädevus, kui nad leiavad, et nende lahendada olevas asjas on tekkinud küsimused, mis puudutavad liidu õigusnormi tõlgendamist või selle kehtivuse hindamist ning mis on vajalikud nende menetluses oleva asja lahendamiseks (4. juuni 2015. aasta kohtuotsus Kernkraftwerke Lippe-Ems, C‑5/14, EU:C:2015:354, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika). Järelikult ei tõenda põhikohtuasja kostja argument, et põhikohtuasja hageja esitatud hagi ei vasta Slovakkia õiguses ette nähtud vastuvõetavuse tingimustele, et eelotsuse küsimused on vastuvõetamatud.

29

Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et eelotsuse küsimused on vastuvõetavad.

30

Nende kahe küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 89/665 artikli 2 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid või praktika, mis ei võimalda hankemenetlusest hankija õigusvastase otsuse tõttu kõrvale jäetud pakkujal saada hüvitist kahju eest, mis talle tekkis võimaluse kaotamise tõttu osaleda selles hankemenetluses asjaomase hankelepingu sõlmimise eesmärgil.

31

Eelotsusetaotlusest nähtub, et täpsemalt palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul selgitada, kas seda sätet tuleb tõlgendada nii, et riigihankeid reguleeriva liidu õiguse rikkumise tõttu kahjustatud isikute hulka, kellel on sellest tulenevalt õigus saada hüvitist, ei kuulu mitte ainult isikud, kes on kandnud kahju seetõttu, et nendega ei sõlmitud riigihankelepingut, mille tõttu jäi neil saamata tulu, vaid ka isikud, kellele on tekkinud kahju võimaluse kaotamise tõttu osaleda hankemenetluses ja teenida sellise osalemise teel kasumit.

32

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvesse võtta nii selle sõnastust kui ka konteksti ja selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on (20. aprilli 2023. aasta kohtuotsus DIGI Communications, C‑329/21, EU:C:2023:303, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika).

33

Esiteks tuleb direktiivi 89/665 artikli 2 lõike 1 punkti c sõnastuse kohta märkida, et see säte, mis on sõnastatud laialt, näeb ette, et liikmesriigid peavad tagama, et riigihankeid reguleeriva liidu õiguse rikkumise tõttu kahjustatud isikutele makstakse hüvitist, mis tähendab, et kui kahju eri liike ei eristata, võib kahjutasu hõlmata mis tahes liiki kahju, mis nendele isikutele on tekkinud, sealhulgas kahju, mis tuleneb võimaluse kaotamisest osaleda riigihankemenetluses.

34

Teiseks toetab seda järeldust nimetatud sätte kontekst.

35

Nimelt tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et isikutel, kellele on tekkinud kahju liidu õiguse rikkumise tõttu, mille eest vastutab mõni liikmesriik, on õigus kahju hüvitamisele, kui täidetud on kolm tingimust ehk kui rikutud liidu õigusnormi eesmärk on anda nendele õigusi, rikkumine on piisavalt selge ning selle rikkumise ja nendele isikutele tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos (29. juuli 2019. aasta kohtuotsus Hochtief Solutions Magyarországi Fióktelepe, C‑620/17, EU:C:2019:630, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika). Lisaks on Euroopa Kohus korduvalt otsustanud, et hüvitis liidu õiguse rikkumisega isikule põhjustatud kahju eest peab olema vastavuses tekkinud kahjuga selles mõttes, et hüvitis peab olenevalt olukorrast võimaldama täielikult hüvitada tegelikult tekkinud kahju (28. juuni 2022. aasta kohtuotsus komisjon vs. Hispaania (liidu õiguse rikkumine seadusandja poolt), C‑278/20, EU:C:2022:503, punkt 164 ja seal viidatud kohtupraktika). Direktiivi 89/665 artikli 2 lõike 1 punkt c kujutab aga endast nende liidu õiguskorrale omaste põhimõtete täpsustamist (vt selle kohta 9. detsembri 2010. aasta kohtuotsus Combinatie Spijker Infrabouw-De Jonge Konstruktie jt, C‑568/08, EU:C:2010:751, punkt 87).

36

Sellest tulenevalt ja kooskõlas direktiivi 89/665 artikli 1 lõikega 3 peab selles direktiivis sätestatud vaidlustusmenetlusi saama kasutada iga isik, kellel on või on olnud huvi konkreetse hankelepingu vastu ja kellele on väidetava rikkumise tõttu kahju tekkinud või võib kahju tekkida. Lisaks, nagu nähtub direktiivi 2007/66 põhjendusest 36, on direktiiviga 89/665 kehtestatud õiguskaitsevahendite süsteemi eesmärk tagada, et põhiõiguste harta artikli 47 esimeses ja teises lõigus sätestatud õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele peetakse täielikult kinni (vt selle kohta 14. juuli 2022. aasta kohtuotsus EPIC Financial Consulting, C‑274/21 ja C‑275/21, EU:C:2022:565, punkt 88 ning seal viidatud kohtupraktika).

37

Viimati nimetatud direktiiv ei näe ette mingit võimalust seda õigust piirata. Vastupidi, liikmesriigid võivad nimetatud direktiivi artikli 2 lõike 7 teise lõigu alusel ette näha, et pärast lepingu sõlmimist piirduvad vaidlustust läbivaatava asutuse volitused kahjutasu määramisega kõigile rikkumise tõttu kahjustatud isikutele. Sama direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis c ette nähtud kahju hüvitamise nõude nägi Euroopa Liidu seadusandja seega ette viimase õiguskaitsevahendina, mida liidu õiguse rikkumise tõttu kahjustatud isikud peavad saama kasutada, kui nad on de facto ilma jäetud mis tahes võimalusest kasutada mõnda muud viimati nimetatud sättes sätestatud õiguskaitsevahendit.

38

Eelkõige on see nii hankemenetlusest õigusvastaselt kõrvale jäetud pakkuja puhul, kellel ei ole pärast seda, kui ta oli – nagu põhikohtuasjas – taotlenud, et tema kõrvalejätmine hankemenetlusest tühistataks, ja selle saavutanud, ikkagi enam võimalik saada kasu sellise tühistamise tagajärgedest, kuna see menetlus oli vahepeal lõppenud.

39

Nimelt, kuigi kahju võib tuleneda riigihankelepingu sõlmimata jätmisest kui sellisest, tuleb tõdeda, et niisugusel juhul, mida on kirjeldatud eelmises punktis, võib õigusvastaselt kõrvale jäetud pakkujale tekkida eraldiseisev kahju, mis on tingitud võimaluse kaotamisest osaleda asjaomases hankemenetluses eesmärgiga sõlmida hankeleping (vt selle kohta 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus United Parcel Service vs. komisjon, C‑297/22 P, EU:C:2023:1027, punkt 69). Käesoleva kohtuotsuse punktis 37 esitatud kaalutlusi arvestades peab selline kahju olema direktiivi 89/665 artikli 2 lõike 1 punkti c alusel hüvitatav.

40

Kolmandaks toetab direktiivi 89/665 artikli 2 lõike 1 punkti c laia tõlgendamist selle direktiivi eesmärk mitte jätta selle direktiivi kohaldamisalast välja ühtegi liiki kahju.

41

Eelkõige tuleb silmas pidada, et kuigi direktiivi 89/665 ei saa tõepoolest käsitada nii, nagu sellega oleks ette nähtud täielik ühtlustamine ja seega kõik võimalikud õiguskaitsevahendid riigihangete valdkonnas (26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Hungeod jt, C‑496/18 ja C‑497/18, EU:C:2020:240, punkt 73), on siiski tõsi, nagu on märgitud selle direktiivi kuuendas põhjenduses, et direktiiv tuleneb liidu seadusandja tahtest tagada vastava korra olemasolu kõikides liikmesriikides, et võimaldada ebaseaduslike otsuste tühistamine ja kahju hüvitamine liidu õiguse rikkumise tõttu kahjustatud isikutele.

42

Seda eesmärki kahjustaks aga see, kui direktiivi 89/665 artikli 2 lõike 1 punkti c tuleks tõlgendada nii, et see põhimõtteliselt välistab selle direktiivi artikli 1 lõikes 3 nimetatud isikute võimaluse saada hüvitist kahju eest, mis nendele on väidetavalt tekkinud riigihankeid reguleeriva liidu õiguse rikkumise tõttu.

43

Nimelt, nagu Euroopa Kohus on otsustanud saamata jäänud tulu kohta, ei saa liidu õiguse rikkumise korral hüvitatava kahju hulgast täielikult välistada ka võimaluse kaotust osaleda hankemenetluses eesmärgiga sõlmida hankeleping, kuna eelkõige majandus- või kaubandussuhetega seotud vaidlustes muudaks asjaolu, et võimaluse kaotuse ei kuulu hüvitamisele, kahju hüvitamise tegelikult võimatuks (vt analoogia alusel 5. märtsi 1996. aasta kohtuotsus Brasserie du pêcheur ja Factortame, C‑46/93 ja C‑48/93, EU:C:1996:79, punkt 87; 13. juuli 2006. aasta kohtuotsus Manfredi jt, C‑295/04–C‑298/04, EU:C:2006:461, punkt 96 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 17. aprilli 2007. aasta kohtuotsus AGM-COS.MET, C‑470/03, EU:C:2007:213, punkt 95).

44

Seega tuleb direktiivi 89/665 artikli 2 lõike 1 punkti c tõlgendada nii, et kahjuhüvitis, mida riigihankeid reguleeriva liidu õiguse rikkumise tõttu kahjustatud isikud võivad selle sätte alusel nõuda, võib hõlmata võimaluse kaotusest tekkinud kahju.

45

Tuleb siiski märkida, et kuigi artikli 2 lõike 1 punkt c näeb ette, et riigihankeid reguleeriva liidu õiguse rikkumise tõttu kahjustatud isikutele võib määrata hüvitise, peab vastava valdkonna liidu õigusnormide puudumisel iga liikmesriigi enda õiguskorras olema kindlaks määratud kriteeriumid, mille alusel tuvastada ja hinnata kahju, mis tekib võimaluse kaotamisest osaleda asjaomases hankemenetluses eesmärgiga sõlmida hankeleping, järgides sealjuures võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid (vt selle kohta 9. detsembri 2010. aasta kohtuotsus Combinatie Spijker Infrabouw-De Jonge Konstruktie jt, C‑568/08, EU:C:2010:751, punkt 90 ning seal viidatud kohtupraktika).

46

Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et seaduse nr 514/2003 §-s 17 on hüvitatava kahjuna sõnaselgelt viidatud üksnes „tegelikule kahjule“ ja „saamata jäänud tulule“. Slovakkia valitsus märkis kohtuistungil, et Slovakkia kohtute väljakujunenud praktika kohaselt tuleb „saamata jäänud tulu“ hüvitada, kui on väga tõenäoline või peaaegu kindel, et konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades oleks asjaomane isik saanud tulu. Viidates Euroopa Komisjoni seisukohale, et Slovakkia kohtud peavad kasutama kõiki riigisiseseid viise võimaldamaks õigusvastaselt hankemenetlusest kõrvaldatud pakkujal tõhusalt nõuda kahjuhüvitist kaotatud võimaluse eest, teatas see valitsus kohtuistungil, et miski ei takista hagejal kasutada oma õiguse maksmapanemiseks tema käsutuses olevaid õiguskaitsevahendeid ja esitada seda kinnitavaid tõendeid.

47

Selles osas piisab kordamisest, et Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et liidu õiguse esimuse põhimõte paneb liikmesriikide kohtutele muu hulgas kohustuse tõlgendada kõigi liidu õigusnormide tõhususe tagamiseks riigisisest õigust võimalikult suures ulatuses kooskõlas liidu õigusega (4. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Bank BGŻ BNP Paribas, C‑183/18, EU:C:2020:153, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika), ning et see kooskõlalise tõlgendamise kohustus paneb liikmesriikide kohtutele kohustuse muuta vajaduse korral väljakujunenud või juurdunud kohtupraktikat, kui see põhineb riigisisese õiguse tõlgendusel, mis ei ole kooskõlas direktiivi eesmärkidega (vt selle kohta 3. juuni 2021. aasta kohtuotsus Instituto Madrileño de Investigación y Desarrollo Rural, Agrario y Alimentario, C‑726/19, EU:C:2021:439, punkt 86 ja seal viidatud kohtupraktika).

48

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimustele vastata, et direktiivi 89/665 artikli 2 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid või praktika, mille järgi on põhimõtteliselt välistatud hankemenetlusest hankija õigusvastase otsuse tõttu kõrvale jäetud pakkuja võimalus saada hüvitist kahju eest, mis talle tekkis võimaluse kaotamise tõttu osaleda selles hankemenetluses asjaomase hankelepingu sõlmimise eesmärgil.

49

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse riigisisene kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:

Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiviga 2007/66/EÜ) artikli 2 lõike 1 punkti c

tuleb tõlgendada nii, et

sellega on vastuolus riigisisene õigusnorm või praktika, mis põhimõtteliselt välistab hankemenetlusest hankija õigusvastase otsuse tõttu kõrvale jäetud pakkuja võimaluse saab hüvitist kahju eest, mis talle tekkis võimaluse kaotamise tõttu osaleda selles hankemenetluses asjaomase hankelepingu sõlmimise eesmärgil.