1.

Käesolevas eelotsusetaotluses, mille on esitanud College van Beroep voor het bedrijfsleven (apellatsiooniastme halduskohus majandusküsimustes, Madalmaad), palutakse tõlgendada eelkõige määruse (EÜ) nr 1107/2009 ( 2 ) artiklit 36. Põhikohtuasjas esitas Pesticide Action Network Europe (edaspidi „PAN Europe“) kaebuse College voor de toelating van gewasbeschermingsmiddelen en biocideni (taimekaitsevahendite ja biotsiidide müügilubade andmise nõukogu, Madalmaad; edaspidi „CTB“) vastu seoses sellega, et viimati nimetatu jättis rahuldamata PAN Europe’i vaide CTB otsuse peale pikendada toimeainet sulfoksafloor sisaldava taimekaitsevahendi Closer luba.

2.

Nagu Euroopa Keskkonnaamet (EEA) on märkinud, „väheneb [taimekaitsevahenditega (pestitsiididega)] saastamise tõttu Euroopas bioloogiline mitmekesisus. See põhjustab putukapopulatsioonide märkimisväärset kahanemist, ohustades nende olulist rolli toiduainete valmimises“, ning „inimeste kokkupuuted keemiliste pestitsiididega on seotud krooniliste haigustega, nagu vähktõbi, südamehaigused, hingamisteede ja neuroloogilised haigused“. ( 3 ) Käesolev kohtuasi on oluline, kuna see tõstatab küsimuse, kas liikmesriigid peaksid saama taimekaitsevahendite jaoks loa andmise või sellest keeldumise üle otsustamisel arvesse võtta kõige värskemaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi selle kohta, millist mõju taimekaitsevahendid meie elule avaldavad.

3.

Sellega seoses on Euroopa Liit võtnud ELi rohelise kokkuleppe (eelkõige strateegia „Talust taldrikule“) raames eesmärgiks vähendada 2030. aastaks keemiliste taimekaitsevahendite kasutamist 50% võrra, et „tagada õiglane, tervislik ja keskkonnasõbralik toidusüsteem“. Selles aspektis tuleb märkida, et 2018. aastal oli kogu Euroopa Liidus Euroopa Parlamendi hinnangul lubatud ja turustatud koguni 500 erinevat taimekaitsevahendit. ( 4 ) See on kontekst, milles püüan käsitleda käesolevas eelotsusetaotluses esitatud küsimusi.

4.

Käesolev kohtuasi on seotud liidetud kohtuasjadega C‑309/22 ja C‑310/22: PAN Europe (endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste hindamine), milles taotleb eelotsust seesama liikmesriigi kohus. Esitan täna ettepaneku ka nendes kohtuasjades ning neid kahte ettepanekut tuleks lugeda koos.

5.

Selle määruse artikli 1 „Sisu ja eesmärk“ lõigetes 3 ja 4 on sätestatud:

„3.   Käesoleva määruse eesmärk on tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrgetasemeline kaitse ja parandada siseturu toimimist taimekaitsevahendite turulelaskmist käsitlevate eeskirjade ühtlustamise kaudu, parandades samal ajal põllumajanduslikku tootmist.

4.   Käesoleva määruse sätted põhinevad ettevaatuspõhimõttel tagamaks, et turule lastavad toimeained ja vahendid ei avalda inimese ja loomade tervisele ega keskkonnale kahjulikku mõju. Eelkõige ei takistata liikmesriikidel rakendamast ettevaatuspõhimõtet siis, kui puuduvad teaduslikud tõendid selle kohta, millist riski kujutavad inimeste või loomade tervisele või keskkonnale taimekaitsevahendid, millele liikmesriigi territooriumile viimiseks luba taotletakse.“

6.

Määruse nr 1107/2009 artikli 4 „Toimeainete heakskiitmise kriteeriumid“ lõigetes 1–4 on sätestatud:

„1.   Vastavalt II lisale kiidetakse toimeaine heaks, kui olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi silmas pidades võib eeldada, et nimetatud lisa punktides 2 ja 3 esitatud heakskiitmise kriteeriume arvestades vastavad seda toimeainet sisaldavad taimekaitsevahendid lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Toimeaine hindamisel määratakse esmalt kindlaks, kas II lisa punktides 3.6.2–3.6.4 ja punktis 3.7 esitatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud. Kui need kriteeriumid on täidetud, hinnatakse järgmisena, kas on täidetud II lisa punktides 2 ja 3 sätestatud muud heakskiitmise kriteeriumid.

2.   Taimekaitsevahendite jäägid, mis tulenevad hea taimekaitsetava kohasest kasutamisest realistlikke kasutustingimusi arvestades, vastavad järgmistele nõuetele:

Toksikoloogiliselt, ökotoksikoloogiliselt ning keskkonna või joogivee seisukohalt oluliste jääkide puhul on nende mõõtmiseks olemas üldkasutatavad meetodid. Analüütilised standardid on üldiselt kättesaadavad.

3.   Hea taimekaitsetava kohaselt kasutatav taimekaitsevahend vastab realistlikke kasutustingimusi arvestades järgmistele nõuetele:

[…]

4.   Lõigetes 2 ja 3 esitatud nõudeid hinnatakse ühtsete põhimõtete alusel vastavalt artikli 29 lõikele 6.“

7.

Määruse nr 1107/2009 III peatükk „Taimekaitsevahendid“ sisaldab 1. jagu „Luba“, mille 1. alajaos on käsitluse all „Nõuded ja sisu“.

8.

Selles alajaos on artikkel 29 „Turule lubamise nõuded“, milles on sätestatud:

„1.   Ilma et see piiraks artikli 50 kohaldamist, antakse taimekaitsevahendile luba ainult juhul, kui see lähtuvalt lõikes 6 osutatud ühtsetest põhimõtetest vastab järgmistele nõuetele:

[…]

[…]

[…]

2.   Taotleja peab tõestama, et lõike 1 punktides a–h sätestatud nõuded on täidetud.

3.   Lõike 1 punktis b ja punktides e–h sätestatud nõuete täitmine tehakse kindlaks ametlike või ametlikult tunnustatud katsete ja analüüside abil, mis tehakse põllumajanduslikes, taimetervise- ja keskkonnatingimustes, mis on asjakohased kõnealuse taimekaitsevahendi kasutamiseks ning on iseloomulikud tingimuste suhtes, mis valitsevad selles tsoonis, kus vahendit kavatsetakse kasutada.

[…]“.

9.

Määruse nr 1107/2009 III peatüki 1. jao 2. alajagu „Menetlus“ sisaldab muu hulgas artiklit 36.

10.

Selle määruse artiklis 36 „Loataotluse läbivaatamine“ on sätestatud:

„1. Taotlust läbi vaatav liikmesriik koostab taotluse saamise ajal kättesaadavaid juhenddokumente kasutades ja olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi silmas pidades sõltumatu, objektiivse ja läbipaistva hinnangu. Ta annab kõikidele samasse tsooni kuuluvatele liikmesriikidele võimaluse esitada märkusi, mida võetakse hindamisel arvesse.

Taotlust läbi vaatav liikmesriik kohaldab artikli 29 lõikes 6 osutatud taimekaitsevahendite hindamise ja lubade andmise ühtseid põhimõtteid, et teha võimalikult suures ulatuses kindlaks, kas taimekaitsevahend vastab artiklis 29 sätestatud tingimustele samas tsoonis, kui seda kasutatakse vastavalt artiklile 55 ja realistlikes kasutustingimustes.

Taotlust läbi vaatav liikmesriik teeb oma hinnangu kättesaadavaks teistele liikmesriikidele, kes asuvad samas tsoonis. Hindamisaruande vorm kehtestatakse vastavalt artikli 79 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

2. Asjaomased liikmesriigid annavad lube või keelduvad nende andmisest taotlust läbi vaatava liikmesriigi hinnangu järelduste põhjal, nagu on sätestatud artiklites 31 ja 32.

3. Erandina lõikest 2 ja [liidu] õigust kohaldades võib artikli 31 lõigetes 3 ja 4 osutatud nõuete ning teiste spetsiifilistest kasutustingimustest tulenevate riskide vähendamise meetmete suhtes kehtestada asjakohaseid tingimusi.

Kui liikmesriigile muret tekitavaid aspekte, mis on seotud inimeste või loomade tervise või keskkonnaga, ei saa kontrollida esimeses lõigus osutatud siseriiklike riskide vähendamise meetmetega, võib liikmesriik keelduda taimekaitsevahendile loa andmisest oma territooriumi piires, juhul kui tal on spetsiifiliste keskkonna- või põllumajandustingimuste tõttu kaalukaid põhjusi arvata, et kõnealune vahend kujutab jätkuvalt vastuvõetamatut ohtu inimeste või loomade tervisele või keskkonnale.

Liikmesriik teavitab oma otsusest viivitamata taotlejat ja komisjoni ning esitab selle kohta tehnilise või teadusliku põhjenduse.

Liikmesriik sätestab võimaluse vaidlustada kõnealusele vahendile loa andmisest keeldumise otsus liikmesriikide kohtutes või teistes apellatsiooniinstantsides.“

11.

Määruse nr 1107/2009 III peatüki 1. jao 4. alajagu „Pikendamine, tagasivõtmine ja muutmine“ sisaldab muu hulgas artiklit 44.

12.

Selle määruse artiklis 44 „Loa tagasivõtmine või muutmine“ on sätestatud:

„1. Liikmesriikidel on õigus luba igal ajal läbi vaadata, kui on tõendeid, et mõni artiklis 29 osutatud nõue ei ole enam täidetud.

[…]

2. Kui liikmesriik kavatseb loa tagasi võtta või seda muuta, teatab ta sellest loa valdajale ning annab talle võimaluse märkuste või täiendava teabe esitamiseks.

3. Liikmesriik võtab vajaduse korral loa tagasi või muudab seda, kui

4. Kui liikmesriik võtab loa tagasi või muudab seda vastavalt lõikele 3, peab ta sellest kohe teatama loa valdajale, teistele liikmesriikidele, [Euroopa K]omisjonile ja [EFSA‑le]. Teised samasse tsooni kuuluvad liikmesriigid võtavad loa tagasi või muudavad seda vastavalt, võttes arvesse siseriiklikke tingimusi ja riskide vähendamise meetmeid, välja arvatud juhtudel, kui on kohaldatud artikli 36 lõike 3 teist kuni neljandat lõiku. Vajaduse korral kohaldatakse artiklit 46.“

13.

Closer on toimeainel sulfoksafloor põhinev taimekaitsevahend. Sulfoksafloor kiideti Euroopa Liidus toimeainena heaks määruse nr 1107/2009 alusel komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1295. ( 5 )

14.

30. aprillil 2015 taotles Dow AgroScience BV (edaspidi „Dow“) Madalmaades Closeri loa kehtivuse laiendamist selle kasutamiseks avamaal kapsa ja kartuli kasvatamisel. Ühtlasi esitas ta kesktsoonis (kuhu kuuluvad ka Madalmaad) sama taotluse Belgias, Tšehhi Vabariigis, Saksamaal, Iirimaal, Ungaris, Austrias, Poolas, Rumeenias, Slovakkias ja Ühendkuningriigis.

15.

Iirimaa vaatas taotluse läbi tsooni referentliikmesriigina EFSA 2002. aasta juhenddokumendi ( 6 ) põhjal ning lõpetas läbivaatuse 2016. aastal. Iirimaa ei kasutanud seejuures (tollal) „uut“, 2013. aasta juhenddokumenti, mille EFSA oli komisjoni nõudmisel välja töötanud mesilastele avalduva ohu hindamiseks. ( 7 )

16.

Selle Iirimaa ohuhinnangu põhjal otsustas CTB 5. aprilli 2019. aasta otsusega pikendada Closeri loa kehtivust taotletud kasutusalal, lisades järgmise piirava sõnastuse: „Ohtlik mesilastele ja kimalastele. Et kaitsta mesilasi ja teisi tolmeldavaid putukaid, ärge kasutage seda toodet põllukultuuride õitsemise ajal ega põllukultuuridel, mis ei õitse, kui mesilased ja kimalased neid aktiivselt külastavad. Kasutamine on lubatud üksnes pärast kartuli õitsemist. Ärge kasutage seda toodet iselevivate taimede läheduses. Kõrvaldage iselevivad taimed enne nende õitsemist.“

17.

PAN Europe esitas 5. aprilli 2019. aasta otsuse peale vaide. CTB jättis 5. veebruari 2020. aasta otsusega (edaspidi „vaidlusalune otsus“) selle vaide põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Selle otsuse peale pöördus PAN Europe kaebusega eelotsusetaotluse esitanud kohtusse, paludes see otsus tühistada.

18.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses väidab PAN Europe, et CTB ei oleks tohtinud laiendada Closeri luba taotletud kasutamisele Madalmaade turul. Ta on seisukohal, et Iirimaa hinnang, mida CTB järgis, ei põhinenud olemasolevatel teaduslikel ja tehnilistel teadmistel. 2002. aasta juhenddokument on aegunud ega käsitle subletaalset mõju, kroonilist mõju, kokkupuuteid umbrohu kaudu, mõju paljunemisele ning mõju kimalastele ja üksikmesilastele. PAN Europe märgib, et kuna 2002. aasta juhenddokument on aegunud, millest annab tunnistust see, et seda dokumenti oli vaja uuendada ja anda välja 2013. aasta juhenddokument, oleks selle hinnangu andmine pidanud põhinema viimati nimetatud dokumendil, mis sisaldab uusi teaduslikke teadmisi. Ta väidab, et praktikas ei aktsepteeri mitu liikmesriiki 2013. aasta juhenddokumenti, sest selle tagajärjel võivad teatavad taimekaitsevahendid olla keelatud.

19.

PAN Europe on seisukohal, et 2013. aasta juhenddokumenti arvesse võtmata jättes seadis CTB ohtu määrusega nr 1107/2009 taotletava kõrgetasemelise inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse. Ta juhib tähelepanu, et see dokument on olnud saadaval alates selle avaldamisest 2013. aastal ning nimetatud määrusega ei ole nõutud, et juhenddokumendi kohaldamiseks peab liikmesriikide enamus seda pooldama. PAN Europe märgib, et Belgia on kohaldanud 2013. aasta juhenddokumenti alates 2016. aasta novembrist.

20.

Erinevalt taimekaitsevahendi Closer loa pikendamisest põhines toimeaine sulfoksafloor heakskiitmine 2015. aastal 2013. aasta juhenddokumendil. Dow’ esitatud andmete põhjal tehti kindlaks suur oht mesilastele. Neid andmeid vaidlusaluse hinnangu andmisel arvesse ei võetud. Kui CTB oleks neid arvesse võtnud, oleks ta tuvastanud samad ohud. Kehtestatud piirang ei ole piisav ning on ka kohaldamatu, praktikas teostamatu ja selle järgimist ei ole võimalik tagada. Ettevaatuspõhimõttest tuleneb, et kui tagajärjed ei ole selged, on vaja lisauuringuid, enne kui taimekaitsevahendi jaoks saab loa anda.

21.

Asudes seisukohale, et põhikohtuasja lahendamiseks on vaja tõlgendada määruse nr 1107/2009 artiklit 36 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47, otsustas College van Beroep voor het bedrijfsleven (apellatsiooniastme halduskohus majandusküsimustes) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

22.

PAN Europe, Corteva Agriscience (varasema nimega Dow AgroScience BV), Saksamaa ja Kreeka valitsused, Iirimaa ning Madalmaade valitsus ja Euroopa Komisjon esitasid oma kirjalikud seisukohad. Kohtuistungit ei peetud.

23.

Euroopa Kohtu palvel käsitlen käesolevas ettepanekus ainult esimest, neljandat ja viiendat eelotsuse küsimust.

24.

Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas asjaomasel liikmesriigil, kui ta otsustab, kas lubada taimekaitsevahendit või mitte, on kaalutlusruumi kalduda kõrvale ohuhinnangust, mille on andnud tsooni referentliikmesriik (edaspidi „referentliikmesriik“) koostöös teiste selle tsooni liikmesriikidega vastavalt määruse nr 1107/2009 artikli 36 lõikele 2. Neljanda ja viienda küsimusega soovitakse kindlaks teha, mis liiki juhenddokumente ning teaduslikke ja tehnilisi teadmisi peab referentliikmesriik ohuhinnangus määruse nr 1107/2009 artikli 36 lõike 1 kohaselt arvesse võtma.

25.

Nende küsimuste raames palutakse Euroopa Kohtul anda suuniseid pinge kohta, mis on ilmnenud määruse nr 1107/2009 eesmärgi „tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge tase“ ning liikmesriikide poolt selles määruses ette nähtud menetluste range kohaldamise vahel. Liiati ei ole käesolev kohtuasi eraldiseisev. Samad küsimused seoses sama toimeaine ja taimekaitsevahendiga on põhjustanud vaidlusi ka teistes liikmesriikides (näiteks Prantsusmaal). 2017. aastal peatas tribunal administratif de Nice (Nice’i halduskohus, Prantsusmaa) kahe Dow Chemicali valmistatava taimekaitsevahendi load, viidates ebaselgusele seoses keskkonnaohtudega, sealhulgas nende mõjuga mesilastele. ( 8 ) Selle halduskohtu vaheotsusega muudeti ära Prantsusmaa Agence nationale de sécurité sanitaire de l’alimentation, de l’environnement et du travail’ (toidu‑, keskkonna‑ ning töötervishoiu- ja tööohutusamet; edaspidi „ANSES“) otsus anda luba taimekaitsevahenditele Closer (just seesama toode on vaidluse all ka käesolevas kohtuasjas) ja Transform, mis sisaldavad toimeainet sulfoksafloor (samuti käesolevas asjas vaidluse all). Nimetatud kohtuasi tekkis sellest, et keskkonnakaitseorganisatsioonid väitsid, et nende toodete lubasid lõpetatakse Prantsusmaal järk-järgult, sest need võivad olla üks mesilaspopulatsioonide kahanemist põhjustavatest teguritest. Nagu eespool märgitud, kiitis Euroopa Liit sulfoksafloori heaks 2015. aastal. Seejärel andis ANSES loa sulfoksafloori sisaldava taimekaitsevahendi Closer jaoks selle kasutamiseks kõrsteraviljadel, nagu nisu, aga ka puu‑ ja köögiviljadel, kuid keelas selle kasutamise põllukultuuridel, mis meelitavad ligi tolmeldavaid putukaid, ja kõikidel kultuuridel nende õitsemise ajal, sedastades selle võimalikku toksilist mõju mesilastele.

26.

Pidades silmas käesoleva ettepaneku punktides 18–20 viidatud küsimusi, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas asjaomane liikmesriik (käesoleval juhul Madalmaad) on taimekaitsevahendi loa üle otsustades pädev kalduma kõrvale referentliikmesriigi (käesoleval juhul Iirimaa) hinnangust, mis on antud määruse nr 1107/2009 artikli 36 lõike 1 kohaselt.

27.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et selle määruse artikli 36 lõikes 2 näib olevat ette nähtud, et asjaomane liikmesriik peab omaenda otsustes loa andmise üle võtma aluseks järeldused, mille referentliikmesriik on hinnangu andmisel teinud.

28.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et kuigi määruse nr 1107/2009 artikli 36 lõikes 3 on sätestatud, et erandina lõikest 2 võib artikli 31 lõigetes 3 ja 4 osutatud nõuete ning teiste spetsiifilistest kasutustingimustest tulenevate riskide vähendamise meetmete suhtes kehtestada asjakohaseid tingimusi, peavad need nõuded tulenema konkreetsetest kasutamistingimustest. Põhikohtuasjas aga on küsimus selles, kas asjaomasel liikmesriigil on seoses taimekaitsevahendi tema territooriumil lubamise taotluse läbivaatamisega lubatud anda hinnang muude asjakohaste teaduslike ja tehniliste teadmiste põhjal (eelkõige juhenddokumendi põhjal, mis on uuem sellest, mida kasutab referentliikmesriik). Eelotsusetaotlusest nähtub, et eelotsusetaotluse esitanud kohus leidis, et kohustus võtta arvesse referentliikmesriigi hinnangut kui pöördumatut asjaolu ei oleks kooskõlas ettevaatuspõhimõttega. Seepärast pidas ta loogiliseks, et asjaomane liikmesriik ei ole automaatselt kohustatud referentliikmesriigi hinnangut järgima.

29.

Minu arvates tasub lühidalt meelde tuletada tsoonideks jaotamisel põhinevat taimekaitsevahendite lubade andmise menetlust, nagu see on ette nähtud määruse nr 1107/2009 artiklis 33 jj.

30.

Selle menetluse korra kohaselt teeb taotleja ettepaneku, milline liikmesriik peaks tema arvates olema referentliikmesriik. Kui see ettepanek on vastu võetud, esitab taotleja referentliikmesriigile taotluse asjaomase tsooni jaoks loa saamiseks, viidates, millistes teistes selle tsooni liikmesriikides soovib ta samuti taotlust esitada. ( 9 ) Taotleja esitab taotluse kõikidele asjaomastele liikmesriikidele paralleelselt. Vajalikud dokumendid on näidatud määruse nr 1107/2009 artiklis 33.

31.

Seejärel hindab referentliikmesriik taotlust selle määruse artikli 35 kohaselt. Ta on kohustatud andma „taotluse saamise ajal kättesaadavaid juhenddokumente kasutades ja olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi silmas pidades sõltumatu, objektiivse ja läbipaistva hinnangu“. ( 10 )

32.

Referentliikmesriik on kohustatud kohaldama ühtseid taimekaitsevahendite hindamise ja lubade andmise põhimõtteid ( 11 ) ja tegema nende põhjal võimalikult suures ulatuses kindlaks, kas taimekaitsevahend vastab artiklis 29 sätestatud tingimustele samas tsoonis, kui seda kasutatakse vastavalt artiklile 55 ja realistlikes kasutustingimustes. ( 12 )

33.

Asjaomased liikmesriigid peatavad taotluse omapoolse hindamise, kuni referentliikmesriik on oma hinnangu andnud. ( 13 )

34.

Oma hinnangu andmise käigus koostab referentliikmesriik esialgse hindamisaruande ja saadab selle kommenteerimiseks selle tsooni liikmesriikidele. ( 14 ) Kui kommenteerimise tähtaeg on möödunud, otsustab referentliikmesriik oma territooriumi suhtes, kas anda kõnealusele taimekaitsevahendile luba või jätta see andmata ning võtab vastu hindamisaruande. Seejärel saadab ta selle aruande ja loa koopia teistele sama tsooni liikmesriikidele.

35.

Seejärel teevad asjaomased liikmesriigid 120 päeva jooksul pärast selle aruande ja loa koopia kättesaamist kõnealuse taotluse kohta otsuse vastavalt artikli 36 lõigetele 2 ja 3. ( 15 )

36.

Lubade andmise süsteemi kontekstis, nagu seda on eespool selgitatud, asun nüüd selle määruse artikli 36 tõlgendamise juurde, mis on käesolevas asjas vaidluse all.

37.

Määruse nr 1107/2009 põhjenduses 12 on selgitatud, et EFSA „tegeleb riskihindamisega“, samal ajal kui komisjon „peaks tegelema riskijuhtimisega ning langetama toimeaine kohta lõpliku otsuse“. Selle määruse artikli 36 sõnastus viitab, et taimekaitsevahendi loa andmise menetluses on samalaadne funktsioonide jaotus: seekord on referentliikmesriik see, kes „tegeleb riskihindamisega“, ja asjaomane liikmesriik see, kes „tegele[b] riskijuhtimisega ning langeta[b] [taimekaitsevahendi] kohta lõpliku otsuse“ omaenda territooriumi suhtes. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele vastamiseks on vaja esiteks kindlaks teha, kuidas need kaks funktsiooni omavahel suhestuvad.

38.

Määruse nr 1107/2009 artikli 36 lõikes 2 on sätestatud, et asjaomane liikmesriik annab lube või keeldub nende andmisest referentliikmesriigi „hinnangu järelduste põhjal“. Sõna „põhjal“ ühendab neid kahte menetluse etappi ja iseloomustab riski hindaja funktsiooni ja riski juhtija funktsiooni vahelist suhet, näidates, et need kaks funktsiooni on omavahel seotud, kuid samal ajal on kummalgi oma konkreetne eesmärk.

39.

On tõsi, et taimekaitsevahendite lubade andmise süsteem põhineb liikmesriikide vastastikusel usaldusel ja selle eesmärk on hoida ära liikmesriikide töö dubleerimist. Selle eesmärgi saavutamiseks on eespool nimetatud määruses ette nähtud hoolikas ja sihipärane sammsammuline menetlus, milles on ülesanded asjaomaste asutuste vahel selgelt ära jaotatud. Selle menetluse korrast järeldub, et referentliikmesriik teeb selles haldusmenetluses esimese kohustusliku menetlustoimingu ja annab hinnangu taimekaitsevahendi lubamise kohta asjaomases tsoonis. Sellele järgneb järgmine olemuslikult seotud menetlustoiming, mille teeb asjaomane liikmesriik. Niisiis on referentliikmesriigi hinnang eeltingimus selleks, et asjaomane liikmesriik saaks kasutada selles süsteemis oma pädevust, nimelt teha lõpliku otsuse kõnealuse taimekaitsevahendi lubamise kohta oma territooriumil. On selge, et referentliikmesriigi tehtav toiming ja asjaomase liikmesriigi tehtav toiming on omavahel seotud.

40.

Teiseks on vaja selle tuvastatud suhte laadi põhjal selgeks teha asjaomaste liikmesriikide pädevus. Esiteks nähtub nende kahe toimingu vahelisest seosest, et referentliikmesriik ja iga asjaomane liikmesriik osalevad eri etappidel ühesainsas haldusmenetluses, mida alustab taotleja. Seega ei ole asjaomasel liikmesriigil, kes selle menetluse lõpule viib, pädevust kontrollida referentliikmesriigi hinnangu järeldusi. Seetõttu ei saa ta kontrollida nende referentliikmesriigi järelduste õiguspärasust, ( 16 ) kuna see läheks vastuollu vastastikuse usaldusega ja määrusega nr 1107/2009 loodud süsteemi olemuslikuks osaks kujundatud menetluse täielikkusega.

41.

See, et referentliikmesriiki hõlmav menetlusstaadium ja asjaomast liikmesriiki hõlmav menetlusstaadium on omavahel seotud, ning see, et viimati nimetatud liikmesriik ei saa kontrollida esimesena nimetatud liikmesriigi hinnangu järeldusi, ei tähenda siiski, et asjaomase liikmesriigi kaalutlusõigus on täiesti välistatud. Vastupidi, kuna määruse nr 1107/2009 artikli 36 lõike 2 sõnastus „annavad lube või keelduvad nende andmisest [referent]liikmesriigi hinnangu järelduste põhjal“ ise viitab, et see hinnang, olgugi et oluline, on vaid üks nendest dokumentidest, mida asjaomane liikmesriik peab arvesse võtma; see ei ole lõplik otsus selle taimekaitsevahendi lubamise kohta kõikides tsooni liikmesriikides. Nagu Saksamaa valitsus õigesti märkis, on eespool nimetatud sättes ette nähtud teatav võimalus kalduda põhjendatud juhtudel kõrvale referentliikmesriigi otsusest, kuna asjaomane liikmesriik teeb otsuse „järelduste põhjal“. Seepärast näib mulle selge, et liidu seadusandja kasutatud sõnastus ei kohusta asjaomast liikmesriiki andma lube või keelduma nende andmisest automaatselt, referentliikmesriigi käsitusviisi järgides.

42.

Õigupoolest on referentliikmesriigi hinnangu järeldustest kõrvalekaldumine sõnaselgelt ette nähtud juba määruse nr 1107/2009 artikli 36 lõikes 3, millest nähtub, et referentliikmesriigi hinnang ei ole asjaomasele liikmesriigile, kui kujundlikult väljenduda, käsist-jalust siduv.

43.

Artikli 36 lõike 3 esimeses lõigus on sätestatud, et „[e]randina [artikli 36] lõikest 2 ja [liidu] õigust kohaldades võib artikli 31 lõigetes 3 ja 4 osutatud nõuete ning teiste spetsiifilistest kasutustingimustest tulenevate riskide vähendamise meetmete suhtes kehtestada asjakohaseid tingimusi“.

44.

Seejärel on seal artikli 36 lõike 3 teises lõigus selgitatud, et „[k]ui liikmesriigile muret tekitavaid aspekte, mis on seotud inimeste või loomade tervise või keskkonnaga, ei saa kontrollida esimeses lõigus osutatud siseriiklike riskide vähendamise meetmetega, võib liikmesriik keelduda taimekaitsevahendile loa andmisest oma territooriumi piires, juhul kui tal on spetsiifiliste keskkonna- või põllumajandustingimuste tõttu kaalukaid põhjusi arvata, et kõnealune vahend kujutab jätkuvalt vastuvõetamatut ohtu inimeste või loomade tervisele või keskkonnale“.

45.

Artikli 36 lõike 3 teises lõigus on kasutatud sõnastust „võib […] keelduda“, mis tähendab, et asjaomasel liikmesriigil on kaalutlusõigus. Siiski on selle artikliga kehtestatud teatavad piirid: „kui tal on spetsiifiliste keskkonna- või põllumajandustingimuste tõttu kaalukaid põhjusi arvata, et kõnealune vahend kujutab jätkuvalt vastuvõetamatut ohtu inimeste või loomade tervisele või keskkonnale“.

46.

Seepärast on asjaomasel liikmesriigil artikli 36 lõike 3 sõnastuse kohaselt lubatud referentliikmesriigi hinnangust kõrvale kalduda. Niisugune asjaomase liikmesriigi õiguste sõnaselge tunnistamine aitab aru saada, millises kontekstis näeb liidu seadusandja riski juhtimise funktsiooni, mida see liikmesriik loa andmise menetluses täidab.

47.

Seepärast on oluline, et artikli 36 lõiget 2 ei tõlgendataks isolatsioonis. ( 17 ) Asjakohane on kasutada süsteemset lähenemisviisi ja tõlgendada seda sätet selle kontekstis, s.o võttes arvesse selle kohta kõikide õiguste seas, mis on asjaomasele liikmesriigile antud, et ta saaks ohjata seda, milliseid taimekaitsevahendeid on lubatud asjaomase liikmesriigi turule viia ja seal turustada.

48.

Niisugune ohjamine ei hõlma ainult taimekaitsevahendite turustamise lubamist, vaid ka antud lubade ülevaatamist ja tagasivõtmist. Määruse nr 1107/2009 artiklis 44 on sätestatud taimekaitsevahendi loa tagasivõtmise ja muutmise kord ja tingimused ning seega on täielikult käsitletud asjaomasele liikmesriigile antud pädevust. Seepärast tuleb artikli 36 lõiget 2 tõlgendada nende sätete kontekstis. On ilmne, et need kaks artiklit on lubade andmise süsteemis omavahel seotud osad, kuna artikli 44 lõikes 4 on sõnaselgelt viidatud artikli 36 lõikele 3 ja nähtud ette analoogne erand, kuid seda olukorras, kus juba antud luba muudetakse või tagasi võetakse.

49.

Taimekaitsevahendite lubade andmise ja ohjamise süsteemi sisu ning asjaomasele liikmesriigile antud õiguste ulatus ilmnevad siiski määruse nr 1107/2009 artikli 44 lõigetest 1 ja 3. Nende sätete kohaselt võib liikmesriik loa igal ajal läbi vaadata, eriti kui on tõendeid, et mõni „[selle määruse artiklis 29] osutatud nõue ei ole või enam ei ole täidetud“. ( 18 ) Kui liikmesriik järeldab, et need nõuded ei ole enam täidetud, peab ta loa tagasi võtma või seda muutma.

50.

Samuti on artiklis 44 sätestatud, et loa peab läbi vaatama, tagasi võtma või muutma „liikmesriik“, ja nähtud ette ammendavad tingimused nende õiguste kasutamiseks. Seal ei ole sätestatud, et niisugune läbivaatamine, tagasivõtmine või muutmine oleneb sellest, kas referentliikmesriik on enne teinud hinnangusse muudatusi. Järelikult kujutab see „liikmesriigi“ õigus endast iseseisvat õigust, mida asjaomane liikmesriik kasutab referentliikmesriigist sõltumata. Käesolevas asjas on oluline tähele panna, et üks kohustuslikke tingimusi loa tagasivõtmiseks on sätestatud artikli 44 lõike 3 punktis a, mille kohaselt on liikmesriik kohustatud loa läbi vaatama, tagasi võtma või seda muutma, kui „artiklis 29 osutatud nõuded ei ole või enam ei ole täidetud“.

51.

Nagu märkis Euroopa Kohus oma otsuses Blaise, ( 19 )„ilmneb [määruse nr 1107/2009] artikli 44 lõigetest 1 ja 3, et taimekaitsevahendile antud loa võib uuesti läbi vaadata ja seejärel muuta või isegi tagasi võtta, kui eelkõige teaduslike ja tehniliste teadmiste arengust ilmneb, et nimetatud toode ei ole enam kooskõlas sama määruse artiklis 29 ette nähtud nõuetega turulelaskmise loa saamiseks, eelkõige nõudega kohese või hilisema kahjuliku mõju puudumisest inimeste tervisele“.

52.

Seetõttu eeldab artikli 36 lõige 2 koosmõjus kogu määruses nr 1107/2009 ja eelkõige selle artiklis 44 ette nähtud taimekaitsevahendite lubade andmise, muutmise ja tagasivõtmise süsteemiga seda, et artikli 36 lõikest 2 tulenevaid asjaomaste liikmesriikide õigusi tõlgendatakse piisavalt laialt, et liikmesriikidel oleks taimekaitsevahendi loa taotluse suhtes otsust tehes võimalik järgida selle määruse artiklit 29. Kui on võimalik luba tagasi võtta, ( 20 ) kui liikmesriigile kättesaadavatest teaduslikest ja tehnilistest teadmistest nähtub, et võib esineda kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele või lubamatut mõju keskkonnale, peab sama pädevust saama kasutada ka asjaomane liikmesriik uue loa taotlust hinnates, et niisugune kahjulik mõju üldse ära hoida. See õigus oleneb siiski sellest, kas eespool viidatud kahjuliku mõju kohta on olemas ajakohased teaduslikud või tehnilised teadmised, mida referentliikmesriik ei ole oma hindamismenetluses arvesse võtnud.

53.

Nimelt ei saa liikmesriigil olla loa tagasivõtmiseks rohkem õigusi kui need, mis olid tal loa andmiseks või selle andmisest keeldumiseks. ( 21 ) Kui liidu seadusandja on sõnaselgelt kohustanud liikmesriiki võtma meetmeid, et välistada kahjulik mõju, mida lubatud taimekaitsevahend võib avaldada inimeste või loomade tervisele, või lubamatu mõju, mida niisugune toode võib avaldada keskkonnale, kui selline mõju nähtub olemasolevatest teaduslikest või tehnilistest teadmistest, on sama kohustus kaudselt olemas ka lubamismenetluses, et hoida ära selle mõju ilmnemine. Nagu käesoleva ettepaneku sissejuhatavas osas märgitud, põhjustab taimekaitsevahenditest tekkiv saaste eluslooduse mitmekesisuse vähenemist ja putukapopulatsioonide olulist kahanemist, ohustades nende tähtsat funktsiooni toiduainete valmimises. Samuti on tunnistatud, et kokkupuuted keemiliste taimekaitsevahenditega on seotud krooniliste haigustega, nagu vähktõbi ning südamehaigused, hindamisteede ja neuroloogilised haigused. ( 22 ) Seepärast peaks olema asjaomase liikmesriigi pädevuses niisugust mõju ära hoida või minimeerida.

54.

Nendest kaalutlustest järeldub, et artikli 36 lõike 2 sõnastust „hinnangu järelduste põhjal“ tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab asjaomase liikmesriigi pädevust keelduda loa andmisest, kui – teaduslike ja tehniliste teadmiste arengu põhjal – on ilmne, et taimekaitsevahend ei vasta selle määruse artiklis 29 ja artikli 4 lõikes 3 sätestatud nõuetele, sealhulgas nõudele, et ei tohi esineda kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega lubamatut mõju keskkonnale.

55.

Teisisõnu tähendab asjaolu, et määrus nr 1107/2009 annab liikmesriigile sõnaselgelt võimaluse loa äravõtmiseks või selle muutmiseks teaduslike või tehniliste teadmiste põhjal, et liikmesriigil peab olema ka õigus niisugune luba üldse andmata jätta.

56.

Seepärast võib asjaomane liikmesriik määruse nr 1107/2009 artikli 36 lõike 2 tähenduses keelduda loa andmisest olukorras, kus olemasolevatest teaduslikest või tehnilistest teadmistest nähtub, et„[selle määruse] artiklis 29 osutatud nõuded ei ole või enam ei ole täidetud“ selle taimekaitsevahendi osas. ( 23 )

57.

Samuti tuleneb eespool kirjeldatud tõlgendus ettevaatuspõhimõtte olemusest, mille kohaselt on vaja võtta tarvitusele ennetavad abinõud, et hoida ära võimalikke ohte inimeste või loomade tervisele või keskkonnale.

58.

Nimelt on määruse nr 1107/2009 artikli 1 lõikes 4 sätestatud, et selle määruse sätted „põhinevad ettevaatuspõhimõttel tagamaks, et turule lastavad toimeained ja vahendid ei avalda inimese ja loomade tervisele ega keskkonnale kahjulikku mõju. Eelkõige ei takistata liikmesriikidel rakendamast ettevaatuspõhimõtet siis, kui puuduvad teaduslikud tõendid selle kohta, millist riski kujutavad inimeste või loomade tervisele või keskkonnale taimekaitsevahendid, millele liikmesriigi territooriumile viimiseks luba taotletakse“. ( 24 )

59.

Seoses ettevaatuspõhimõttega on Euroopa Kohus juba korduvalt märkinud, et „kõnealuse määrusega hõlmatud valdkonnas [eeldab] selle põhimõtte nõuetekohane kohaldamine esiteks nende võimalike negatiivsete tagajärgede kindlakstegemist, mida selle määruse kohaldamisalas olevate toimeainete ja taimekaitsevahendite kasutamine tervisele [või keskkonnale] võib avaldada, ja teiseks üldist tervisele [või keskkonnale] avalduva ohu hindamist, tuginedes kõige usaldusväärsematele kättesaadavatele teaduslikele andmetele ja kõige uuemate rahvusvaheliste uuringute tulemustele“. ( 25 )

60.

Olen eelotsusetaotluse esitanud kohtuga nõus, ( 26 ) et ettevaatuspõhimõttega vastuolus oleks nõustuda argumendiga, et asjaomane liikmesriik ei pea tegema palju rohkemat kui süstemaatiliselt järgima referentliikmesriigi hinnangu järeldusi.

61.

Sellega seoses võib osutada, et Üldkohtul on juba olnud võimalus – seoses sama toimeainega, mille üle vaieldakse käesolevas kohtuasjas (sulfoksafloor) – otsustada sisuliselt, et liikmesriikidel on märkimisväärne kaalutlusõigus, eriti keerulise tehnilise hindamise osas ja lubade andmisel selliste tingimuste kehtestamiseks, mis vastavad olukorrale nende territooriumil. ( 27 )

62.

Nagu Euroopa Kohus ühes oma hiljutises otsuses ( 28 ) kinnitas: „nagu on märgitud määruse nr 1107/2009 põhjenduses 24, peavad lubade andmist reguleerivad sätted tagama range kaitsestandardi, ning et taimekaitsevahendite lubade andmisel tuleks arvestada, et inimeste ja loomade tervise ja keskkonna kaitsmise eesmärk „on alati tähtsam kui“ eesmärk parandada taimekasvatust“.

63.

Eespool kirjeldatud kaalutlustest järeldub, et esimesele eelotsuse küsimusele tuleb vastata järgmiselt: määruse nr 1107/2009 artikli 36 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et asjaomane liikmesriik tohib taimekaitsevahendi loa taotlust läbi vaadates referentliikmesriigi hinnangust kõrvale kalduda ning tal on selle lõike kohaselt õigus keelduda taotletava loa andmisest olukorras, kus olemasolevatest teaduslikest või tehnilistest teadmistest nähtub, et selle taimekaitsevahendi osas ei ole või enam ei ole täidetud nõue, mille kohaselt ei tohi esineda kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega lubamatut mõju keskkonnale.

64.

Neljandast eelotsuse küsimusest nähtub, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole kindel, kuidas tõlgendada sõnastust „taotluse saamise ajal kättesaadavaid juhenddokumente kasutades ja olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi silmas pidades“. CTB, tuginedes määruse nr 1107/2009 artiklile 77 ja artikli 79 lõikele 2, väidab, et see sõnastus kohustab referentliikmesriiki võtma oma hinnangu andmisel arvesse komisjoni vastu võetud juhenddokumenti. PAN Europe on seevastu seisukohal, et piisab, kui juhenddokument on avaldatud, ilma et see peaks olema komisjoni poolt vastu võetud, ning et 2013. aasta juhenddokument sisaldab kõige uuemaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi, mis on käesolevas asjas olulised.

65.

Viienda eelotsuse küsimusega, eeldusel, et referentliikmesriik ei saa oma hinnangus piirduda üksnes vastu võetud juhenddokumentidega, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas piisab sellest, kui ta annab oma hinnangu saadaval olevate juhenddokumentide põhjal, või peab ta võtma arvesse kõiki saadaval olevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi, isegi kui neile ei ole juhenddokumentides viidatud.

66.

Sissejuhatavalt tuleb märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole nimetanud neljandas ja viiendas küsimuses konkreetseid määruse nr 1107/2009 artikleid, mille tõlgendamist ta taotleb ja milles on sätestatud kohustus võtta arvesse juhenddokumente, millele on nendes küsimustes viidatud. Siiski tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et „[h]oolimata sellest, et eelotsusetaotluse esitanud kohus on oma küsimuses formaalselt piirdunud ainult liidu õiguse konkreetse sätte tõlgendamisega, ei takista see asjaolu ELTL artiklis 267 ette nähtud koostöömenetluses Euroopa Kohut esitamast liikmesriigi kohtule kõiki liidu õiguse tõlgendamise aspekte, mis võivad olla tarvilikud liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja lahendamisel, olenemata sellest, kas liikmesriigi kohus neile oma küsimustes viitas või mitte. Sel puhul on Euroopa Kohtu ülesanne tuletada liikmesriigi kohtu esitatud teabest ja eelkõige eelotsusetaotluse põhjendustest need liidu õigusnormid, mida on põhikohtuasja vaidluse eset silmas pidades vaja tõlgendada“. ( 29 ) Eelotsusetaotlusest nähtub, et need kaks eelotsuse küsimust puudutavad selle määruse artikli 36 lõike 1, eelkõige seal kasutatud sõnastuse „taotluse saamise ajal kättesaadavaid juhenddokumente kasutades ja olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi silmas pidades“ tõlgendamist.

67.

Nendel asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et neljandas ja viiendas eelotsuse küsimuses, millele tuleb vastata koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul kindlaks teha, kas referentliikmesriik võib määruse nr 1107/2009 artikli 36 lõike 1 kohaselt piirduda hinnangu andmisega üksnes vastuvõetud juhenddokumentide põhjal, isegi kui nendes sisalduvad teaduslikud ja tehnilised teadmised ei ole enam ajakohased, või peab see liikmesriik arvesse võtma kõiki saadaval olevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi ka väljaspool neid juhenddokumente.

68.

Esiteks on artikli 29 „Turule lubamise nõuded“ lõike 1 punktis e sätestatud: „Ilma et see piiraks artikli 50 kohaldamist, antakse taimekaitsevahendile luba ainult juhul, kui see lähtuvalt lõikes 6 osutatud ühtsetest põhimõtetest vastab järgmistele nõuetele: […] olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi silmas pidades vastab see artikli 4 lõikes 3 sätestatud nõuetele“.

69.

Selle sõnastuse kohta selgitas Euroopa Kohus oma otsuses Blaise (punktis 71), et „määruse nr 1107/2009 artikli 29 lõike 1 punkti e kohaselt esineb taimekaitsevahendile loa saamise nõuete hulgas ka nõue, et olemasolevatest teaduslikest ja tehnilistest teadmistest lähtudes vastaks see kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 3 ette nähtud tingimustele“.

70.

Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus on märkinud, räägib ka ettevaatuspõhimõte selle kasuks, et võtta arvesse kõiki teaduslikke ja tehnilisi teadmisi, sest see põhimõte eeldab üleüldist hinnangut, mis tugineb kõige usaldusväärsematele kättesaadavatele teaduslikele andmetele ja kõige värskemate rahvusvaheliste uuringute tulemustele. ( 30 )

71.

Teiseks, mis puudutab sõnapaari „ühtsed põhimõtted“, siis need on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 546/2011, ( 31 ) millega on rakendatud määrus nr 1107/2009. Esimesena nimetatud määruse lisa („Määruse [nr 1107/2009] artikli 29 lõikega 6 ettenähtud ühtsed põhimõtted taimekaitsevahendite hindamise ja lubade andmise kohta“) A osa („Sissejuhatus“) punktis 2 on sätestatud, et „Taotluste hindamisel ja lubade andmisel toimivad liikmesriigid järgmiselt: […] c) võtavad arvesse muud mõistlikul viisil omandatud asjakohast tehnilist ja teaduslikku teavet taimekaitsevahendi tõhususe või taimekaitsevahendi, selle koostisosade või jääkide võimaliku kahjuliku mõju kohta“ (kohtujuristi kursiiv). Peale selle on sama lisa I osa B osa („Hindamine“) punkti 1 („Üldpõhimõtted“) alapunktis 1.1 sätestatud, et „Võttes arvesse praegust teaduslike ja tehniliste teadmiste taset, hindavad liikmesriigid A osa punktis 2 osutatud teavet […]“ (kohtujuristi kursiiv).

72.

Toonitan ka määruse nr 1107/2009 artiklist 33 tulenevat taotleja kohustust esitada teave, tõendid ja dokumendid, millel tema taimekaitsevahendi loa taotlus põhineb (sealhulgas teave taimekaitsevahendi võimaliku kahjuliku mõju kohta inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale ning niisugusest vastastikusest toimest tulenevad teadaolevad ja eeldatavad kumulatiivsed ja koostoimelised mõjud) ( 32 ), ning selle määruse artiklist 37 referentliikmesriigile tulenevat võimalust nõuda taotluse läbivaatamise käigus, mis ei piirdu vaid taotleja esitatud teabe ja tõendite läbivaatamisega, lisateavet.

73.

Nagu on osutanud Saksamaa valitsus, pidades silmas selle määruse artikli 36 lõiget 1, mille kohaselt „koostab [liikmesriik hinnangu] taotluse saamise ajal kättesaadavaid juhenddokumente kasutades ja olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi silmas pidades“ (kohtujuristi kursiiv), tuleb seda sätet tõlgendada nii, et lisaks olemasolevatele juhenddokumentidele (s.o nii vastuvõetud juhenddokumentidele kui ka avaldatud, ent mitte veel vastu võetud juhenddokumentidele) tuleb otsustamisel arvesse võtta ka muud värskemat teavet. Sellega seoses on vaja arvesse võtta, et artikli 36 lõikes 1 on ette nähtud mitte ainult juhenddokumentide kasutamine, vaid ka „olemasolevate teaduslike ja tehniliste teadmiste“ arvessevõtmine. Nendele teadmistele on viidatud ka artikli 44 (mis käsitleb loa tagasivõtmist või muutmist) lõikes 3.

74.

Oluline on meeles pidada, et juhenddokumendid on need, millele nende nimetus viitab: nende eesmärk on juhendada, kuid need ei ole määruse nr 1107/2009 kohaselt conditio sine qua non. Need kujutavad endast nn pehmet õigust, mis on olemas selleks, et abistada liikmesriike kohaldatavate reeglite ja põhimõtete järjepideval, ühetaolisel ja läbipaistval kohaldamisel (näiteks seoses taimekaitsevahendite hindamise ja lubamisega). Seda kinnitab kõnealuse määruse artikkel 77, milles on sõnaselgelt sätestatud, et komisjon „võib“ võtta vastu niisuguseid juhenddokumente. Järelikult, kui juhenddokumente ei ole või kui olemasolevad juhenddokumendid on aegunud (st need ei esinda enam „olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi“), on liikmesriigid selle määruse kohaselt kohustatud andma hinnangud ja tegema lube käsitlevaid otsuseid muude saadaval olevate allikate põhjal, mis sisaldavad kõige värskemaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi.

75.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtlused võivad osaliselt tuleneda ka sellest, et määruse nr 1107/2009 artikli 36 lõike 1 hollandikeelne versioon näib olevat teiste keeleversioonidega võrreldes vale või igal juhul ebatäpne. Nimelt on seal kirjas „van de stand van de wetenschappelijke en technische kennis“ („teaduslike ja tehniliste teadmiste seisu“), st sõna „olemasolevate“ on ära jäetud, samal ajal kui näiteks prantsus‑, itaalia‑, saksa‑ ja ingliskeelses versioonis on vastavalt sõnastused „à la lumière des connaissances scientifiques et techniques actuelles“ („olemasolevaid“), „conoscenze scientifiche e techniche attuali“ („olemasolevaid“), „des neuesten Stands von Wissenschaft und Technik“ („uusimat“) ja „current scientific and technical knowledge“ („olemasolevaid“).

76.

Seepärast olen seisukohal, et kuigi „kättesaadavad“ juhenddokumendid (vt käesoleva ettepaneku punkt 73) on niisuguste teaduslike ja tehniliste teadmiste võrdlusalus, mida liikmesriigid peavad taimekaitsevahendi loataotlust hinnates arvesse võtma, ei pea referentliikmesriik, kes ohuhinnangu koostab, ega asjaomased liikmesriigid, kes loataotlust läbi vaatavad, eelkõige määruse nr 1107/2009 artikli 36 lõigete 1 ja 2 ning artikli 29 lõike 1 punkti e alusel „olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi“hinnates piirduma üksnes selle teabeallikaga. ( 33 )

77.

Järelikult tuleb arvesse võtta kogu teavet, mida peetakse olemasolevateks ja asjakohasteks „teaduslikeks ja tehnilisteks teadmisteks“.

78.

Seda lähenemisviisi kinnitavad määruse nr 1107/2009 eesmärgid. Euroopa Kohus on meenutanud neid eesmärke juba oma otsuses Pesticide Action Network Europe. ( 34 )

79.

Selles kohtuotsuses on märgitud, et „määruse nr 1107/2009 eesmär[k] on eelkõige tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge tase, nagu on täpsustatud selle määruse artikli 1 lõigetes 3 ja 4 ning nagu ilmneb määruse põhjendusest 8“ (punkt 46).

80.

Sellega seoses märkis Euroopa Kohus, et „need sätted põhinevad ettevaatuspõhimõttel, mis on ELTL artikli 191 lõike 2 esimese lõigu kohaselt üks kaitstuse kõrge taseme poliitika alustest, mida liit keskkonna valdkonnas teostab ning mille eesmärk on vältida turule lastavate toimeainete või toodete kahjulikku mõju inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale“ (punkt 47).

81.

Samuti tõdes ta, et „nagu on märgitud määruse nr 1107/2009 põhjenduses 24, peavad lubade andmist reguleerivad sätted tagama range kaitsestandardi, ning et taimekaitsevahendite lubade andmisel tuleks arvestada, et inimeste ja loomade tervise ja keskkonna kaitsmise eesmärk „on alati tähtsam kui“ eesmärk parandada taimekasvatust“ (punkt 48).

82.

Sellest tulenevalt järeldas Euroopa Kohus, et „nagu selles põhjenduses on täpsustatud, tuleb enne taimekaitsevahendite turulelaskmist tõendada mitte ainult seda, et need on ilmselgelt kasulikud taimekasvatuse seisukohast, vaid ka seda, et need ei avalda kahjulikku mõju inimeste ega loomade tervisele“ (punkt 49).

83.

Eespool nimetatud eesmärki on võimalik saavutada vaid siis, kui referentliikmesriik oma hinnangut andes ja asjaomane liikmesriik taimekaitsevahendi loa andmise või andmisest keeldumise üle otsustades olemasolevaid (st kõige värskemaid) teaduslikke ja tehnilisi teadmisi arvesse võtavad. See on ainus viis, kuidas liikmesriik saab tõendada, et tema teadmiste kohaselt ei teki seoses kõnealuse taimekaitsevahendiga kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale.

84.

Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus osutab, kinnitab seda tõlgendust Euroopa Kohtu senine praktika.

85.

Oma otsuses Bayer CropScience ja Bayer vs. komisjon ( 35 ) märkis Euroopa Kohus, et „toimeaine heakskiidu läbivaatamisel võib järeldus, et määruse nr 1107/2009 artiklis 4 ette nähtud heakskiitmise kriteeriumid ei ole enam täidetud, põhineda mis tahes uutel teadmistel, kui need on teaduslikud või tehnilised, olenemata allikast või dokumendist, millest need pärinevad“ (kohtujuristi kursiiv).

86.

Nagu Iirimaa õigesti märkis, ei ole see, et nimetatud kohtuasi käsitles toimeaine loa uuesti hindamist, määrav. Nimelt ei ole põhjust asuda seisukohale, et sama järeldus ei kehtiks taimekaitsevahendi loataotluse hindamisel, sest vastupidine tõlgendus ei oleks kooskõlas ettevaatuspõhimõttega, millel määrus nr 1107/2009 põhineb.

87.

Nendest kaalutlustest tulenevalt tuleb neljandale ja viiendale eelotsuse küsimusele vastata, et määruse nr 1107/2009 artikli 36 lõike 1 kohaselt taimekaitsevahendi loataotlust läbi vaadates peab liikmesriik arvesse võtma kõiki asjasse puutuvaid ja usaldusväärseid olemasolevaid (st kõige värskemaid) teaduslikke ja tehnilisi teadmisi, olenemata sellest, millisest allikast või dokumendist need pärinevad.

88.

Teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata College van Beroep voor het bedrijfsleveni (apellatsiooniastme halduskohus majandusküsimustes) esimesele, neljandale ja viiendale eelotsuse küsimusele järgmiselt:

Esimene küsimus:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta artikli 36 lõiget 2

tuleb tõlgendada nii, et selle kohaselt tohib asjaomane liikmesriik taimekaitsevahendi loataotlust läbi vaadates tsooni referentliikmesriigi hinnangust kõrvale kalduda ja tal on selle kohaselt õigus keelduda taotletava loa andmisest olukorras, kus olemasolevatest teaduslikest või tehnilistest teadmistest nähtub, et selle taimekaitsevahendi osas ei ole või enam ei ole täidetud nõue, mille kohaselt ei tohi esineda kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega lubamatut mõju keskkonnale.

Neljas ja viies küsimus:

Määruse nr 1107/2009 artikli 36 lõiget 1

tuleb tõlgendada järgmiselt: selle sätte kohaselt taimekaitsevahendi loataotlust läbi vaadates peab liikmesriik arvesse võtma kõiki asjasse puutuvaid ja usaldusväärseid olemasolevaid (st kõige värskemaid) teaduslikke ja tehnilisi teadmisi, olenemata sellest, millisest allikast või dokumendist need pärinevad.