—

Hageja leiab, et komisjon ilmselt hindas valesti asjaolusid, kui ta tuvastas, et Arctic Paperi käitis „kasutab üksnes biomassi“. Arctic Paperil olid perioodil, mida komisjon käsitles asjakohasena, fossiilkütustest pärit heitkogused. Komisjon nõustus samuti hulga selliste käitiste lisamisega, kelle iga-aastased heitkogused olid sarnase suurusega.

—

Hageja on seisukohal, et vaidlustatud otsus rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Esiteks oli käitistel, mis olid hageja käitisega sarnases olukorras, sarnane heitkoguste tase, kuid neid ei jäetud välja. Teiseks toob hageja väljajätmine kaasa konkurentsimoonutuse muu hulgas ka seetõttu, et hageja vähem keskkonnasõbralikud konkurendid said hageja ees rahalise eelise. Erinevaks kohtlemiseks puuduvad objektiivsed põhjused.

—

Hageja on seisukohal, et vaidlustatud otsus rikub olulisi menetlusnorme. Esiteks rikkus komisjon oma hoolsuskohustust, sest ta ei võtnud arvesse asjakohast ja usaldusväärset teavet, mille ta sai Naturvårdsverketilt (Rootsi keskkonnakaitseagentuur) ja mis – kui seda oleks arvesse võetud – oleks viinud teistsuguse tulemusega otsuseni. Teiseks rikkus komisjon hageja õigust olla ära kuulatud. Vaidlustatud otsus on hagejat negatiivselt puudutav individuaalne meede. Kui komisjon oleks pärast seda, kui ta sai teada, et äriühingud üldiselt ja hageja konkreetselt ümardas oma heitmeid puudutavaid andmeid, hageja ära kuulanud, oleks hageja saanud selgitada, et tema edastatud andmed sisaldasid selliseid ümardusi. Kolmandaks on rikutud põhjendamiskohustust. Otsusest on võimatu tuletada põhjusi, miks hageja jäeti välja, ning otsuses puuduvad täielikult põhjendused, mis muu hulgas puudutavad võrdset kohtlemist.

—

Hageja leiab, et heitkoguste kauplemist reguleerivad liidu õigusnormid ja komisjoni varasemad heakskiitmise otsused julgustasid teda vähendama oma fossiilkogustest pärit heitkoguseid ja selle asemel põletama biomassi. Hagejal ei olnud võimalik ette näha, et käitis ei kuulu enam heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla, mistõttu kaotab ta oma loa kasutada fossiilseid kütuseid ning jääb ilma rahaliselt väärtuslikust lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisest, sest käitis vähendas fossiilsete kütuste kasutamist. Puudub ülekaalukas avalik huvi, mis põhjendaks selle põhimõtte rikkumist.

—

Hageja on seisukohal, et komisjon rikkus direktiivi 2003/87/EÜ, kuna ta tõlgendas valesti nn biomassi erandit (I lisa punkt 1). Esiteks kasutas komisjon oma hinnangus selle kohta, kas hageja kasutas eranditult biomassi, andmeid, mis pärinevad aastate tagusest ajast, selle asemel et lähtuda uuematest või tulevikku suunatud andmetest. Teiseks läheb komisjoni tõlgendus biomassi erandi kohta ilmselt vastuollu direktiivi teiste sätetega, eelkõige artikliga 10a, ning direktiivi eesmärgiga ja võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõttega. Direktiivi eesmärk üldiselt ja heitkoguse ühikute tasuta eraldamist reguleerivate normide eesmärk konkreetselt on rahaliselt julgustada vähendama fossiilsete kütuste kasutamist, sealhulgas biomassi suurema kasutamise teel. Biomassi erandile komisjoni antud tõlgendusel on aga täpselt vastupidine mõju.

—

Kui Üldkohus peaks jõudma seisukohale, et biomassi erandit saab tõlgendada viienda väite tähenduses, siis leiab hageja, et direktiivi 2003/87/EÜ I lisa punkt 1 (biomassi erand) ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele. Kõnealune säte – kui nõustuda tõlgendusega, mille komisjon andis sellele sättele – läheb nimelt vastuollu esmase õigusega, sealhulgas võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõttega. See säte seab teistega võrreldes halvemasse olukorda isikud, kes on kõige kaugemale jõudnud fosiilivabadele heitmetele üleminekuga. Seetõttu julgustatakse selle sättega isikuid, kes on kõige enam teinud selleks, et uuesti alustada fossiilsete kütuste kasutamisega, ning isikuid, kes endiselt kasutavad fossiilseid kütuseid, mitte vähendama oma heidet üle teatud taseme.