–

Fuhrmann-2-GmbH, esindaja: Rechtsanwalt C. Ewen,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: I. Rubene ja M. Kellerbauer,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT 2011, L 304, lk 64), artikli 8 lõike 2 teise lõigu tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud Fuhrmann-2-GmbH ja B. vahelises kohtuvaidluses selle üle, kas nende kahe isiku vahel on majutusteenuse leping sõlmitud või mitte.

3

Direktiivi 2011/83 põhjendused 4, 5, 7 ja 39 on sõnastatud järgmiselt:

[…]

[…]

4

Direktiivi artiklis 1 on sätestatud:

„Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata kõrge tarbijakaitse taseme saavutamisega kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, ühtlustades tarbijate ja kauplejate vahel sõlmitud lepinguid käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide teatavaid aspekte.“

5

Direktiivi artiklis 2 on sätestatud:

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

[…]“.

6

Direktiivi artikli 3 lõikes 1 on sätestatud:

„Käesolevat direktiivi kohaldatakse selles sätestatud tingimustel ja ulatuses kõigi kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepingute suhtes. Seda kohaldatakse ka vee, gaasi ja elektri tarnimise või kaugkütte lepingute suhtes, sh kui tegu on avalik-õiguslike teenusepakkujatega, kui neid kaupu pakutakse lepingulisel alusel.“

7

Direktiivi 2011/83 artikli 6 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Enne tarbija sidumist kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu või vastava pakkumisega esitab kaupleja tarbijale selgel ja arusaadaval viisil järgmise teabe:

[…]

[…]

[…]“.

8

Direktiivi artikli 8 „Vorminõuded kauglepingute puhul“ lõikes 2 on sätestatud:

„Kui elektrooniliselt sõlmitav kaugleping seab tarbijale maksekohustuse, esitab kaupleja tarbijale vahetult enne, kui tarbija teeb tellimuse, selgelt ja esiletõstetult artikli 6 lõike 1 punktides a, e, o ja p sätestatud teabe.

Kaupleja tagab, et tarbija kinnitaks tellimust esitades sõnaselgelt asjaolu, et tellimus tähendab kohustust maksta. Kui tellimuse esitamine eeldab nupule vajutamist või sellesarnast funktsiooni, tuleb nupp või sellesarnane funktsioon tähistada hästi loetavalt ainult sõnadega „tellimus koos maksekohustusega“ või mõne muu samasuguse ühemõttelise sõnastusega, mis näitab, et tellimuse esitamine toob kaasa kohustuse kauplejale maksta. Kui kaupleja ei täida käesoleva lõigu nõudeid, ei ole tarbija lepingu ega tellimisega seotud.“

9

Tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch, edaspidi „BGB“) § 312j lõigetes 3 ja 4 on sätestatud:

„(3)   [Kaupleja poolt tasu eest osutatavat teenust käsitlevate elektrooniliselt sõlmitud tarbija]lepingute puhul peab kaupleja kujundama tellimiskeskkonna selliselt, et tarbija kinnitab oma tellimusega sõnaselgelt, et tal on kohustus kauplejale maksta. Kui tellimus tehakse nupule vajutamisega, on esimeses lauses ette nähtud kaupleja kohustus täidetud vaid siis, kui nupp on tähistatud hästi loetavalt ainult sõnadega „tellimus koos maksekohustusega“ või mõne muu samasuguse ühemõttelise sõnastusega.

(4)   [Kaupleja poolt tasu eest osutatavat teenust käsitlevad elektrooniliselt sõlmitud tarbija]lepingud loetakse sõlmituks vaid juhul, kui kaupleja on täitnud lõikest 3 tulenevad kohustused.“

10

Fuhrmann-2 on Saksa õiguse alusel asutatud äriühing, millele kuulub hotell Goldener Anker, mis asub Krummhörn-Greetsielis (Saksamaa). Hotelli tube saab üürida ka veebisaidi www.booking.com kaudu, mis on veebipõhine majutuse broneerimise platvorm.

11

19. juulil 2018 külastas seda veebisaiti tarbija B., otsides Krummhörn-Greetsielis hotellituba ajavahemikuks 28. maist 2019 kuni 2. juunini 2019. Otsingutulemuste hulgas olid ka hotelli Goldener Anker toad. B. klõpsas hotelli kujutisele, misjärel talle kuvati saadaolevaid tube ja lisateavet selle hotelli sisustuse, hinna jm kohta valitud ajavahemikul. B. tegi valiku selle hotelli nelja kahekohalise toa kasuks ja klõpsas nupule „Broneerin“, sisestas oma isikuandmed ja kaasreisijate nimed ning klõpsas nupule, mis oli tähistatud sõnastusega „Vii broneering lõpule“.

12

B. ei ilmunud 28. mail 2019 hotelli Goldener Anker.

13

Fuhrmann-2 esitas 29. mai 2019. aasta kirjaga kostjale oma tüüptingimuste alusel tühistamiskulude arve summas 2240,00 eurot, määrates tasumise tähtajaks viis tööpäeva. B. arvet ei tasunud.

14

Fuhrmann-2 esitas selle summa sissenõudmiseks hagi eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Amtsgericht Bottropile (Bottropi esimese astme kohus, Saksamaa). Oma hagi põhjendamiseks väidab Fuhrmann-2, et B. on sõlminud temaga veebisaidi www.booking.com vahendusel majutusteenuse lepingu tema hotelli mitme toa kohta ajavahemikuks 28. maist 2019 kuni 2. juunini 2019. Ta leiab eelkõige, et sõnastusega „Vii broneering lõpule“, mille veebisaidi haldaja oli otsustanud kanda broneerimisnupule, on täidetud BGB § 312j lõikes 3 ette nähtud kohustus, mis kohustab kauplejat tähistama tellimuse esitamise nuppu hästi loetavalt sõnadega „tellimus koos maksekohustusega“ või mõne muu samasuguse ühemõttelise sõnastusega. Neil asjaoludel on B. kohustatud maksma talle tühistamistasu 2240 eurot.

15

Eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitab, et Fuhrmann-2 hagi rahuldamine sõltub sellest, kas veebisaidi www.booking.com broneerimisnupul oleva teksti „Vii broneering lõpule“ puhul saab asuda seisukohale, et BGB § 312j lõikes 3 – millega on võetud Saksa õigusesse üle direktiivi 2011/83 artikli 8 lõike 2 teine lõik – sätestatud kohustused on täidetud. Jaatava vastuse korral tähendaks see vastavalt BGB § 312j lõikele 4, et poolte vahel on sõlmitud siduv majutusteenuse leping ning Fuhrmann-2-l on õigus nõuda tühistamistasu.

16

Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et üks teine Saksa kohus on otsustanud, et arvesse tuleb võtta kõiki tellimisprotsessiga seotud asjaolusid ja eelkõige seda, kuidas on kujundatud ülejäänud tellimisprotsess, et teha kindlaks, kas selline sõnastus, nagu kasutab veebisaidi www.booking.com haldaja, on samasugune ühemõtteline sõnastus nagu direktiivi 2011/83 artikli 8 lõike 2 teise lõigu teises lauses kasutatud väljend „tellimus koos maksekohustusega“.

17

Selle sätte sõnastust arvestades kahtleb eelotsusetaotluse esitanud kohus siiski selle Saksa kohtu seisukohas ja kaldub arvama, et nupu tekstist endast peab nähtuma, et nupule vajutamisega tekib tarbijal õiguslikult siduv maksekohustus. Selle viimase lähenemisviisi raames leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et tekstis „Vii broneering lõpule“ esinev mõiste „broneering“ ei ole üldise keelekasutuse kohaselt tingimata seotud tasu maksmise kohustuse võtmisega, vaid seda kasutatakse sageli „tasuta eeltellimuse või reserveeringu“ sünonüümina. Sellest lähtudes tuleks asuda seisukohale, et BGB § 312j lõike 3 teises lauses sätestatud kohustus ei ole käesoleval juhul täidetud.

18

Neil asjaoludel otsustas Amtsgericht Bottrop (Bottropi esimese astme kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas direktiivi [2011/83] artikli 8 lõike 2 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et vastamisel küsimusele, kas nupp või sellesarnane funktsioon, millele vajutamine on vajalik tellimuse esitamiseks sama sätte esimese lõigus viidatud elektrooniliselt sõlmitava kauglepingu raames ja millel puudub tähistus „tellimus koos maksekohustusega“, on tähistatud samas sättes viidatud samasuguse ühemõttelise sõnastusega, mis näitab, et tellimuse esitamisel tekib tarbijal kohustus kauplejale maksta, on määrav ainult nupu või sellesarnase funktsiooni tähistus?“

19

Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub oma küsimusega sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2011/83 artikli 8 lõike 2 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et selle kindlakstegemisel, kas väljend, mida kasutatakse kauglepingu elektrooniliselt sõlmimist puudutavas tellimisprotsessis tellimisnupul või sellesarnasel funktsioonil, nagu väljend „Vii broneering lõpule“, on samasugune kui väljend „tellimus koos maksekohustusega“ selle sätte tähenduses, tuleb aluseks võtta ainult nupu või sellesarnase funktsiooni tähistus või tuleb arvesse võtta ka tellimisprotsessiga seotud asjaolusid.

20

Kõigepealt olgu meenutatud, et direktiivi 2011/83 artikli 2 punktis 7 on kaugleping määratletud kui „kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud leping, mis sõlmitakse organiseeritud kaugmüügi- või teenuste osutamise skeemi alusel ilma kaupleja ja tarbija üheaegse füüsilise kohalolekuta, kasutades eranditult kas üht või mitut kaugsidevahendit kuni ja kaasa arvatud ajani, millal leping sõlmitakse“. Sellest tuleneb, et niisugune teenusleping, mille kaupleja ja tarbija on sõlminud veebipõhisel majutuse broneerimise platvormil, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kuulub mõiste „kaugleping“ alla ning kuulub seega – kui direktiivi 2011/83 artikli 3 lõigetes 2–4 ette nähtud erandeid ei kohaldata – direktiivi kohaldamisalasse, nagu see on määratletud direktiivi artikli 3 lõikes 1.

21

Veel olgu märgitud, et nagu nähtub direktiivi 2011/83 artiklist 1 koostoimes direktiivi põhjendustega 4, 5 ja 7, on selle direktiivi eesmärk saavutada tarbijakaitse kõrge tase, tagades tarbijate teavitamise ja turvalisuse kauplejatega tehtavates tehingutes. Lisaks on tarbijakaitse liidu poliitikas tagatud ELTL artikli 169 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 38 (10. juuli 2019. aasta kohtuotsus Amazon EU, C‑649/17, EU:C:2019:576, punkt 39).

22

Sellest eesmärgist lähtudes kohustab direktiivi 2011/83 artikkel 8 kauplejat järgima teatavaid kauglepingutega seotud vorminõudeid, nagu näitab selle artikli pealkiri. Artikli lõikes 2 on seetõttu ette nähtud mitmesugused kohustused, mis lasuvad kauplejal juhul, kui kaugleping on – nagu põhikohtuasjas – sõlmitud elektrooniliselt ja toob tarbijale kaasa maksekohustuse.

23

Direktiivi 2011/83 artikli 8 lõike 2 esimese lõigu kohaselt peab kaupleja esitama tarbijale vahetult enne, kui tarbija teeb tellimuse, selgelt ja esiletõstetult direktiivi artikli 6 lõike 1 punktides a, e, o ja p sätestatud teabe, mis puudutab peamiselt kauba või teenuse põhiomadusi, koguhinda ja lepingu kestust, ning kui see on asjakohane, tarbija kohustuste minimaalset kestust.

24

Direktiivi 2011/83 artikli 8 lõike 2 teises lõigus on omakorda ette nähtud, et kaupleja peab tagama, et tarbija kinnitaks tellimust esitades sõnaselgelt asjaolu, et tellimus tähendab kohustust maksta. Selles sättes on täpsustatud, et kui tellimuse esitamine eeldab nupule vajutamist või sellesarnast funktsiooni, tuleb nupp või sellesarnane funktsioon tähistada hästi loetavalt ainult sõnadega „tellimus koos maksekohustusega“ või mõne muu samasuguse ühemõttelise sõnastusega, mis näitab, et tellimuse esitamine toob kaasa tarbija kohustuse kauplejale maksta, ning nende nõuete täitmata jätmisel ei ole tarbija lepingu ega tellimusega seotud.

25

Käesoleva kohtuotsuse kolmest eelmisest punktist nähtub, et kui kaugleping on sõlmitud elektrooniliselt tellimisprotsessi kaudu ja toob tarbijale kaasa maksekohustuse, peab kaupleja esiteks andma tarbijale vahetult enne tellimuse esitamist olulist teavet lepingu kohta ja teiseks teavitama tarbijat sõnaselgelt sellest, et tellimuse esitamisel on tarbijal maksekohustus.

26

Mis puudutab viimati nimetatud kohustust, siis nähtub direktiivi 2011/83 artikli 8 lõike 2 teise lõigu teise lause selgest sõnastusest, et tellimisnupp või sellesarnane funktsioon tuleb tähistada hästi loetavalt ühemõttelise sõnastusega, mis näitab, et tellimuse esitamine toob kaasa tarbija kohustuse kauplejale maksta. Kuigi selles sättes on mainitud väljendit „tellimus koos maksekohustusega“, nähtub selle sõnastusest samuti, et see väljend on näitlik ja liikmesriigid võivad lubada, et ettevõtja kasutab mis tahes muud samasugust sõnastust, tingimusel et see on maksekohustuse tekkimise osas ühemõtteline.

27

Seega juhul, kui – nagu käesoleval juhul – riigisisesed õigusnormid, millega see säte üle võetakse, ei sisalda sarnaselt direktiiviga täpseid näiteid samasuguse sõnastuse kohta, võivad kauplejad kasutada mis tahes nende valitud väljendit, tingimusel et sellest väljendist nähtub ühemõtteliselt, et tarbijal tekib maksekohustus niipea, kui ta vajutab nupule või aktiveerib sellesarnase funktsiooni.

28

Lisaks ilmneb selgelt ka direktiivi 2011/83 artikli 8 lõike 2 teise lõigu teise lause sõnastusest koostoimes direktiivi artikli 8 lõike 2 teise lõigu esimeses lauses kasutatud sõnaga „sõnaselgelt“, et selles sättes ette nähtud väljendiga tuleb tähistada nupp või sellesarnane funktsioon, mistõttu – pidades silmas ka käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis märgitut – tuleb arvesse võtta ainult nupu või sellesarnase funktsiooni tähistust, kui tehakse kindlaks, kas kaupleja on täitnud kohustust tagada, et tarbija kinnitaks tellimust esitades sõnaselgelt asjaolu, et tellimus tähendab kohustust maksta.

29

Seda tõlgendust kinnitab direktiivi 2011/83 põhjendus 39, mille kahes viimases lauses on asjaolude igakülgset hindamist mainimata täpsustatud, et tarbija tähelepanu tuleks juhtida üheselt mõistetavas sõnastuses sellele, et tellimuse esitamine toob kaasa maksekohustuse, ning tarbija saab seega täpselt kindlaks määrata selle kohustuse tekkimise hetke.

30

Sellist tõlgendust toetab ka direktiiviga 2011/83 taotletav eesmärk, milleks on tagada teavitamisega tarbijakaitse kõrge tase, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 21. Olgu märgitud, et sellise tellimisprotsessi lõpuleviimine, mis toob kaasa tarbija maksekohustuse, on nimelt põhietapp, sest see tähendab, et tarbija nõustub nii kauglepingu kui ka maksekohustuse siduvusega. Seetõttu kahjustaks nimetatud eesmärki, kui asuda seisukohale, et nupule vajutamisel või sellesarnase funktsiooni aktiveerimisel peaks tarbija selle protsessi asjaoludest järeldama, et ta võtab endale siduva maksekohustuse, samas kui sellel nupul või funktsioonil olev tähistus ei võimalda tal absoluutse kindlusega sellist tagajärge ette näha.

31

Olgu lisatud, et kuigi Euroopa Kohus on otsustanud, et direktiivi 2011/83 sätete tõlgendamisel tuleb tagada õiglane tasakaal kõrgetasemelise tarbijakaitse ja ettevõtjate konkurentsivõime vahel, nagu on märgitud ka selle direktiivi põhjenduses 4, austades seejuures ettevõtja ettevõtlusvabadust, mis on tagatud põhiõiguste harta artikliga 16 (vt selle kohta 10. juuli 2019. aasta kohtuotsus Amazon EU, C‑649/17, EU:C:2019:576, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika), ei ole käesoleval juhul sellise tasakaalu tagamine asjakohane, sest tellimisnupul või muul elektroonilisel tellimisfunktsioonil oleva teksti koostamine või muutmine ei too kaasa märkimisväärset koormust, mis võiks kahjustada asjaomaste ettevõtjate konkurentsivõimet või ettevõtlusvabadust.

32

Võttes arvesse käesoleva kohtuotsuse punktis 26 esitatud kaalutlusi, on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne kontrollida, kas saksakeelset väljendit „Vii broneering lõpule“ saab põhikohtuasjas pidada – arvestades vaid selles väljendis kasutatud sõnu ja jättes arvestamata tellimisprotsessiga seotud asjaolud – samasuguseks kui tähistust „tellimus koos maksekohustusega“, mis on ette nähtud direktiivi 2011/83 artikli 8 lõike 2 teises lõigus. Kuigi seda kontrollib üksnes eelotsusetaotluse esitanud kohus, võib Euroopa Kohus eelotsusetaotlust lahendades vajaduse korral esitada täpsustused, mis annavad liikmesriigi kohtule juhised otsuse tegemisel (3. veebruari 2021. aasta kohtuotsus FIGC ja Consorzio Ge.Se.Av., C‑155/19 ja C‑156/19, EU:C:2021:88, punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika).

33

Sellega seoses peab eelotsusetaotluse esitanud kohus eelkõige kontrollima, kas sõna „broneering“ on saksa keeles nii tavakeeles kui ka piisavalt teavet omava ja mõistlikult tähelepaneliku ning ettevaatliku keskmise tarbija silmis tingimata ja alati seostatav maksekohustuse tekkimisega. Eitava vastuse korral tuleb tõdeda, et väljend „Vii broneering lõpule“ on mitmetähenduslik, mistõttu ei saa seda väljendit pidada samasuguseks väljendiks kui direktiivi 2011/83 artikli 8 lõike 2 teises lõigus kasutatud väljend „tellimus koos maksekohustusega“.

34

Eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 2011/83 artikli 8 lõike 2 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et selle kindlakstegemisel, kas väljend, mida kasutatakse kauglepingu elektrooniliselt sõlmimist puudutavas tellimisprotsessis tellimisnupul või sellesarnasel funktsioonil, nagu väljend „Vii broneering lõpule“, on samasugune kui väljend „tellimus koos maksekohustusega“ selle sätte tähenduses, tuleb aluseks võtta ainult nupu või sellesarnase funktsiooni tähistus.

35

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ, artikli 8 lõike 2 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et selle kindlakstegemisel, kas väljend, mida kasutatakse kauglepingu elektrooniliselt sõlmimist puudutavas tellimisprotsessis tellimisnupul või sellesarnasel funktsioonil, nagu väljend „Vii broneering lõpule“, on samasugune kui väljend „tellimus koos maksekohustusega“ selle sätte tähenduses, tuleb aluseks võtta ainult nupu või sellesarnase funktsiooni tähistus.