–

„Romega“ UAB, esindajad: advokatas M. Endzinas ja R. Čiupkevičius,

–

Leedu valitsus, esindajad: K. Dieninis ja R. Dzikovič,

–

Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek, J. Pavliš ja J. Vláčil,

–

Taani valitsus, esindajad: M. Wolff, L. Teilgård ja J. Nymann-Lindegren, hiljem M. Wolff,

–

Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato L. Vignato,

–

Ungari valitsus, esindajad: M. Z. Fehér ja K. Szíjjártó,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: W. Farrell, I. Galindo Martín ja A. Steiblytė,

1

Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada komisjoni 15. novembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2073/2005 toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta (ELT 2005, L 338, lk 1), mida on muudetud komisjoni 27. oktoobri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1086/2011 (ELT 2011, L 281, lk 7), (edaspidi „määrus nr 2073/2005“) artiklit 1 ja I lisa 1. peatüki punkti 1.28 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT 2002, L 31, lk 1; ELT eriväljaanne 15/06, lk 463), artikli 14 lõikeid 1, 2 ja 8.

2

Taotlus on esitatud kodulinnuliha hulgimüüja „Romega“ UAB ja Valstybinė maisto ir veterinarijos tarnyba (riigi toidu ja veterinaaramet, Leedu) (edaspidi „Leedu asutus“) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab selle asutuse otsust määrata trahv ja kohustada Romegat kõrvaldama turult kodulinnuliha, milles tuvastati teatud salmonella serotüüpe.

3

Määruse nr 178/2002 artikli 1 „Eesmärk ja reguleerimisala“ lõikes 1 on sätestatud:

„Käesoleva määrusega kindlustatakse inimeste tervise ja tarbijate huvide kaitse kõrge tase toiduvaldkonnas, võttes eelkõige arvesse toiduga, kaasa arvatud traditsiooniliste toodetega varustamise mitmekesisust, ning tagatakse siseturu tõhus toimimine. […]“.

4

Määruse artiklis 14 „Toiduohutusnõuded“ on ette nähtud:

„1.   Toitu ei tohi turule viia, kui see ei ole ohutu.

2.   Ohutuks ei saa pidada toitu, mis on:

3.   Toidu ohutuse üle otsustades võetakse arvesse:

4.   Toidu tervistkahjustava toime üle otsustamisel võetakse arvesse:

5.   Toidu inimtoiduks tarvitamise kõlblikkuse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta, kas toit on selle kavandatud kasutuseks inimtoiduks sobimatu seetõttu, et on saastunud kas võõrkehade või muuga või mädanemise, riknemise või lagunemise teel.

[…]

7.   Ühenduse toiduohutust reguleerivatele erisätetele vastav toit loetakse ohutuks ühenduse erisätetega hõlmatud aspektide ulatuses.

8.   Toidu vastavus kõnealuse toidu suhtes kohaldatavatele erisätetele ei takista pädevatel asutustel võtmast asjakohaseid meetmeid, et kehtestada piirangud toidu turuleviimisele või taotleda selle turult kõrvaldamist, kui toidu ohutuses on selle vastavusest hoolimata põhjust kahelda.

[…]“.

5

Määruse nr 2073/2005 põhjendustes 1 ja 3 on märgitud:

[…]

6

Määruse nr 2073/2005 artiklis 1 „Sisu ja reguleerimisala“ on sätestatud:

„Käesoleva määrusega kehtestatakse teatavate mikroorganismide mikrobioloogilised kriteeriumid ja rakenduseeskirjad, mida toidukäitlejatel tuleb järgida […] üld- ja erihügieenimeetmete rakendamisel. Pädev asutus kontrollib käesolevas määruses sätestatud eeskirjade ja kriteeriumide järgimist […], ilma et see piiraks pädeva asutuse õigust teha täiendavaid proove ja analüüse, et avastada ning mõõta teisi mikroorganisme, nende toksiine või metaboliite kas protsesside kinnitamiseks ohukahtlusega toidu puhul või seoses riskianalüüsiga.

[…]“.

7

Määruse artikli 3 „Üldnõuded“ lõikes 1 on sätestatud, et toidukäitlejad tagavad, et toiduained vastavad I lisas sätestatud asjaomastele mikrobioloogilistele kriteeriumidele. See lisa sisaldab 1. peatükki „Toiduohutuskriteeriumid“, mille komisjoni 7. veebruari 2019. aasta määrusega (EL) 2019/229 (ELT 2019, L 37, lk 106) muudetud redaktsiooni punktis 1.28 on ette nähtud:

8

Määruse nr 1086/2011 põhjendused 9–10 on sõnastatud järgmiselt:

9

Reageerides kiireloomulisele teatele, milles oli märgitud, et Poolast imporditud värskes kodulinnulihas oli leitud patogeenseid Salmonella Kentucky mikroorganisme, viis Leedu asutus 19. oktoobril 2018 Romegas läbi kontrolli. Kontrolli käigus leiti, et Romega turule viidud kodulinnulihas on seda salmonella serotüüpi. See asutus määras talle 4. aprilli 2019. aasta määrusega trahvi summas 540 eurot eelkõige määruse nr 178/2002 artikli 14 lõike 1 ning lõike 2 punktide a ja b rikkumise eest.

10

Olles tuvastanud Romega turustatud värskes kodulinnulihas Salmonella Infantis’e esinemise, keelas Leedu asutus 12. aprilli 2019. aasta otsusega tal jätkata sellise liha turustamist ning kohustas teda turult kõrvaldama ja hävitama selle liha, mis oli juba turustatud.

11

Romega esitas Vilniaus apygardos administracinis teismasele (Vilniuse regionaalne halduskohus, Leedu) kaebuse nõudega tühistada 4. aprilli 2019. aasta määrus ja 12. aprilli 2019. aasta otsus. See kaebus jäeti 2. juuli 2019. aasta kohtuotsusega rahuldamata, mille peale Romega esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtule edasikaebuse. Romega väidab sisuliselt, et määruse nr 2073/2005 I lisa 1. peatüki punkt 1.28 keelab värskes kodulinnulihas üksnes Salmonella Enteritidis’e ja Salmonella Typhimurium’i esinemise. Romega sõnul ei võimalda muu salmonella, nagu Salmonella Kentucky või Salmonella Infantis’e esinemine selles lihas seda käsitada ohtliku toiduna määruse nr 178/2002 artikli 14 lõigete 1 ja 2 tähenduses.

12

Leedu asutus leiab omalt poolt, et kuna tema pädevus tagada määruses nr 2073/2005 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumide järgimine toimub selle määruse artikli 1 kohaselt ilma, et see piiraks selle asutuse õigust teha täiendavaid proove ja analüüse, on tal pädevus kontrollida värskes linnulihas mitte ainult nende salmonella serotüüpide esinemist, mis on loetletud määruse nr 2073/2005 I lisa 1. peatüki punktis 1.28, vaid ka nende salmonella serotüüpide esinemist, mida seal nimetatud ei ole. Asjaolu, et lihas ei esine punktis 1.28 loetletud salmonella serotüüpe, ei võimalda automaatselt neid pidada inimtoiduks ohutuks.

13

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et selleks, et värske kodulinnuliha oleks kooskõlas nr 2073/2005 I lisa 1. peatüki punktiga 1.28, ei tohi selles esineda kumbagi salmonella serotüüpi, milleks on Salmonella Typhimurium ja Salmonella Enteritidis. Kuna see kriteerium lisati määrusega nr 1086/2011, küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, arvestades eelkõige viimati nimetatud määruse põhjenduses 10 nimetatud eesmärki vähendada värske kodulinnuliha tarbimisega seostatavat inimeste salmonelloosi haigestumist, milline on pädevate asutuste kaalutlusõigus kontrollida, kas selles lihas esineb muid salmonella serotüüpe kui need, mis on loetletud määruse nr 2073/2005 punktis 1.28, või muid patogeenseid mikroorganisme.

14

Sellega seoses märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus esiteks, et kuigi selles lisas kehtestatud kriteeriume kohaldatakse ainult kahe salmonella serotüübi suhtes, on määruse nr 2073/2005 artiklis 1 selgelt märgitud, et pädev asutus võib teha täiendavaid proove ja analüüse, et avastada ning mõõta teisi mikroorganisme, nende toksiine või metaboliite kas protsesside kinnitamiseks ohukahtlusega toidu puhul või seoses riskianalüüsiga. Teiseks märgib see kohus, et määruse nr 178/2002 artikli 14 lõige 1 keelab turule viia ohtlikku toitu, kusjuures selle artikli lõige 8 annab pädevatele asutustele sellel eesmärgil ulatusliku kaalutlusõiguse.

15

Neil asjaoludel otsustas Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [määruse nr 2073/2005] artiklit 1 ja [määruse nr 178/2002] artikli 14 lõiget 8 tuleb tõlgendada nii, et see annab liikmesriigi pädevatele asutustele kaalutlusõiguse tuvastada, et määruse nr 2073/2005 I lisa 1. peatüki punktis 1.28 sätestatud nõuetele vastav värske kodulinnuliha ei vasta määruse nr 178/2002 artikli 14 lõigete 1 ja 2 nõuetele, kui selle toiduliigi toiduaine on saastunud salmonella serotüüpidega, millele ei ole viidatud määruse nr 2073/2005 I lisa 1. peatüki punktis 1.28, nagu on tuvastatud põhikohtuasjas?“

16

Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 2073/2005 artiklit 1 koostoimes määruse nr 178/2002 artikli 14 lõikega 8 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi pädev asutus võib määruse nr 178/2002 artikli 14 lõigete 1 ja 2 tähenduses käsitada ohtlikuna sellist toiduliiki nagu värske kodulinnuliha, milles tuvastati muid patogeenseid mikroorganisme kui salmonella serotüübid, millele on viidatud määruse nr 2073/2005 I lisa 1. peatüki punktis 1.28.

17

Kõigepealt tuleb meenutada, et vastavalt määruse nr 2073/2005 artiklile 1 kehtestatakse selle määrusega toidusektoris „teatavate mikroorganismide mikrobioloogilised kriteeriumid“ ning see annab pädevale asutuse mitte ainult õiguse kontrollida nende kriteeriumide järgimist, vaid ka „õiguse teha täiendavaid proove ja analüüse, et avastada ning mõõta teisi mikroorganisme, nende toksiine või metaboliite kas protsesside kinnitamiseks ohukahtlusega toidu puhul või seoses riskianalüüsiga“.

18

Sellest sättest koostoimes määruse nr 2073/2005 põhjendusega 3 tuleneb seega, et kuigi selles määruses kehtestatud mikrobioloogilisi kriteeriume kohaldatakse üksnes selle määruse I lisas loetletud patogeensete mikroorganismide suhtes, ei ole pädev asutus kohustatud toiduainete analüüsimisel piirduma üksnes nende mikroorganismide esinemise kontrollimisega.

19

Lisaks, kuigi määruse nr 2073/2005 artikli 3 lõige 1 kehtestab toidukäitlejatele kohustuse tagada, et toiduained vastavad määruse I lisas sätestatud asjaomastele mikrobioloogilistele kriteeriumidele, ei takista see kohustus pädevaid asutusi analüüsimast muid patogeenseid mikroorganisme peale nende, millele on selles lisas viidatud, vastavalt selle määruse põhjenduses 1 toodud eesmärgile saavutada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Nagu komisjon oma kirjalikes seisukohtades rõhutas, peavad toidukäitlejad selleks, et võtta arvesse nimetatud lisa 1. peatükis sätestatud toiduohutuskriteeriume, nende poolt kohaldatavates menetlustes süstemaatiliselt läbi viima kontrolle teatavate mikroorganismide esinemise kohta, ilma et see kohustus tähendaks, et üksnes nendes kriteeriumides viidatud patogeensed mikroorganismid on ohtlikud inimeste tervisele.

20

Seda analüüsi kinnitab määrus nr 178/2002, millega on vastavalt selle artikli 1 lõikele 1 kehtestatud liidu toidualaste õigusnormide alussätted. Määruse nr 178/2002 artikli 14 lõikes 8 on sõnaselgelt ette nähtud, et „[t]oidu vastavus kõnealuse toidu suhtes kohaldatavatele erisätetele ei takista pädevatel asutustel võtmast asjakohaseid meetmeid, et kehtestada piirangud toidu turuleviimisele või taotleda selle turult kõrvaldamist, kui toidu ohutuses on selle vastavusest hoolimata põhjust kahelda“.

21

Mis puudutab määruse nr 178/2002 artikli 14 lõikeid 1 ja 2, siis neist nähtub, et ohtliku toidu, see tähendab tervisele kahjuliku või inimtoiduks kõlbmatu toidu turuleviimine tuleb keelata (19. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Queisser Pharma, C‑282/15, EU:C:2017:26, punkt 44).

22

Selles kontekstis on määruse artikli 14 lõikes 7 täpsustatud, et liidu toiduohutust reguleerivatele erisätetele, milleks on näiteks määruse nr 2073/2005 sätted, vastav toit loetakse ohutuks nende „[…]sätetega hõlmatud aspektide ulatuses“.

23

Määruse nr 178/2002 artikli 14 lõiked 1, 2, 7 ja 8 võimaldavad seega pädevatel riigisisestel asutustel võtta asjakohaseid meetmeid, et kehtestada piirangud turule viimisele või nõuda turult kõrvaldamist nende toiduainete puhul, mis vastavad küll nende suhtes kohaldatavatele liidu õiguse erisätetele, kuid mille ohutuses on neil asutustel objektiivselt põhjus kahelda. Arvestades seda, kui oluline on vastavalt määruse artikli 1 lõikele 1 see määrus selleks, et saavutada inimeste tervise ja tarbijate huvide kaitse kõrge tase, tuleb seda sätet tõlgendada laialt.

24

Sellest järeldub, et määrust nr 2073/2005 ei saa tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui pädev asutus võtab sellise toiduliigi nagu värske kodulinnuliha puhul, mis vastab käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis kirjeldatud tingimustele, määruse nr 178/2002 artikli 14 lõikes 8 nimetatud asjakohased meetmed.

25

Siinkohal olgu lisatud, et määruse nr 1086/2011 põhjendusest 9 nähtub, et 2008. aastal sarnaselt eelmiste aastatega oli inimeste salmonelloosi haigestumise põhjuseks ligikaudu 80% juhtudest Salmonella Enteritidis ja Salmonella Typhimurium ning kodulinnuliha oli endiselt inimeste salmonelloosi peamine allikas. Määruse põhjenduses 10 on siiski täpsustatud, et keskendumine nendele kahele serotüübile peaks samal ajal julgustama toidukäitlejaid võtma meetmeid kodulinnuliha tootmise eelnevates etappides ning see võib kaasa aidata kõikide rahvatervise seisukohast oluliste salmonella serotüüpide vähendamisele.

26

Isegi kui käesoleval juhul Leedu asutuse poolt värskes kodulinnulihas tuvastatud serotüübid, milleks on Salmonella Kentucky ja/või Salmonella Infantis, näivad olevat vähem levinud kui Salmonella Typhimurium ja Salmonella Enteritidis, siis nagu aga sisuliselt rõhutavad Leedu, Tšehhi ja Itaalia valitsus ning komisjon, ei saa kahe esimese serotüübi kahjulikku mõju tervisele siiski välistada.

27

Pädeva liikmesriigi kohtu ülesanne on vastavalt määruse nr 178/2002 artikli 14 lõikele 8, nagu seda on tõlgendatud käesoleva kohtuotsuse punktis 23, kontrollida, kas selliste spetsitüüpide esinemine, mida ei ole mainitud määruse nr 2073/2005 I lisa 1. peatüki punktis 1.28, annab aluse kahtlustada, et kõnealune värske kodulinnuliha on ohtlik määruse nr 178/2002 artikli 14 lõigete 2–5 tähenduses, ning võimaldab põhjendada selle asutuse võetud meetmeid kui esimesena nimetatud sätte alusel võetud „asjakohaseid meetmeid“.

28

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et määruse nr 2073/2005 artiklit 1 koostoimes määruse nr 178/2002 artikli 14 lõikega 8 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi pädev asutus võib määruse nr 178/2002 artikli 14 lõigete 1 ja 2 tähenduses ohtlikuna käsitada sellist toiduliiki nagu värske kodulinnuliha, milles tuvastati muid patogeenseid mikroorganisme kui määruse nr 2073/2005 I lisa 1. peatüki punktis 1.28 viidatud salmonella serotüübid.

29

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab:

Komisjoni 15. novembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2073/2005 toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta, mida on muudetud komisjoni 27. oktoobri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1086/2011, artiklit 1 koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, artikli 14 lõikega 8 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi pädev asutus võib määruse nr 178/2002 artikli 14 lõigete 1 ja 2 tähenduses ohtlikuna käsitada sellist toiduliiki nagu värske kodulinnuliha, milles tuvastati muid patogeenseid mikroorganisme kui määruse nr 2073/2005, mida on muudetud määrusega (EL) nr 1086/2011, I lisa 1. peatüki punktis 1.28 viidatud salmonella serotüübid.