Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62020TN0242

Kohtuasi T-242/20: 27. aprillil 2020 esitatud hagi – Frutos Gama versus parlament

ELT C 215, 29.6.2020, p. 48–49 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

29.6.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 215/48

27. aprillil 2020 esitatud hagi – Frutos Gama versus parlament

(Kohtuasi T-242/20)

(2020/C 215/58)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Manuela Frutos Gama (Valverde de Mérida, Hispaania) (esindajad: advokaadid A. Schmitt ja A. Grosjean)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tunnistada käesolev hagi vastuvõetavaks;

—

kui menetlust korraldava meetmena või menetlustoiminguna on käesolevas kohtuasjas vaja, siis kohustada Euroopa Parlamenti esitama Euroopa Parlamendi õigusteenistuse arvamused, mis anti 16. juulil 2018 ja 3. detsembril 2018 või mõnel muul kuupäeval, kuid igal juhul enne seda, kui Euroopa Parlamendi juhatus võttis 10. detsembril 2018 vastu otsuse, millega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmeid (2018/C 466/02, ELT C 466, 28.12.2018, lk 8);

—

tühistada ELTL artikli 263 alusel vaidlustatud individuaalne otsus, mis tehti hagejale teatavaks Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi üksuse „Parlamendiliikmete palkade ja sotsiaalsete õiguste üksus“ poolt ning mis puudutab hageja õigusi täiendavale (vabatahtlikule) pensionile, kuna selle otsusega tõsteti vanust, mis annab õiguse saada täiendavat (vabatahtlikku) pensioni, mida hakatakse hagejale maksma alates 1. jaanuarist 2019, 63 eluaastalt 65-le, nagu on ette nähtud juhatuse eespool viidatud 10. detsembri 2018. aasta otsusega;

—

tühistada Euroopa Parlamendi juhatuse eespool viidatud 10. detsembri 2018. aasta otsus või tunnistada see ELTL artikli 277 alusel kohaldamatuks, kuna sellega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklit 76 ja täpsemalt tõstetakse vanust, mis annab õiguse saada täiendavat (vabatahtlikku) pensioni, mida hakatakse maksma alates 1. jaanuarist 2019;

—

mõista kohtukulud välja parlamendilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjendamiseks esitab hageja viis väidet.

1.

Esimene väide, et juhatusel puudub ratione materiae pädevus.

—

Esiteks on juhatuse 10. detsembri 2018. aasta otsus (edaspidi „juhatuse otsus“) tehtud vastuolus Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärusega (edaspidi „põhimäärus“), mis võeti vastu Euroopa Parlamendi 28. septembri 2005. aasta otsusega 2005/684/EÜ, Euratom (ELT 2005, L 262, lk 1). Juhatuse otsus on vastuolus nimelt põhimääruse artikliga 27, milles on ette nähtud „omandatud õiguste“ ja „ooteõiguste“ säilimine.

—

Teiseks luuakse juhatuse otsusega maks, kehtestades erimaksu, mis on 5 % pensioni nominaalsummast, kuigi maksude kehtestamine ei kuulu ELTL artikli 223 lõike 2 kohaselt juhatuse pädevusse.

2.

Teine väide, et rikutud on olulisi menetlusnorme.

—

Esiteks heidab hageja juhatusele ette seda, et ta ei järginud oma otsuse vastuvõtmisel ELTL artiklis 223 kehtestatud norme.

—

Teiseks ei ole juhatuse otsust piisavalt põhjendatud ning sellega rikutakse seega ELTL artikli 296 teises lõigus ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktis c ette nähtud põhjendamiskohustust.

3.

Kolmas väide, et rikutud on omandatud õigusi, ooteõigusi ja õiguspärase ootuse põhimõtet.

—

Esiteks rikutakse juhatuse otsusega omandatud õigusi ja ooteõigusi, mis tulenevad nii õiguse üldpõhimõtetest kui ka põhimäärusest, millest viimases on sõnaselgelt ette nähtud, et need säilivad „täies ulatuses“ (artikkel 27).

—

Teiseks rikutakse juhatuse otsusega õiguspärase ootuse põhimõtet.

4.

Neljas väide, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet ning võrdse kohtlemise põhimõtet ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet.

—

Esiteks on hageja õiguste riived ebaproportsionaalsed võrreldes juhatuse otsusega taotletavate eesmärkidega.

—

Teiseks tuleb juhatuse otsus tunnistada võrdse kohtlemise põhimõtte ja diskrimineerimiskeelu põhimõtte rikkumise tõttu kohaldamatuks.

5.

Viies väide, et rikutud on õiguskindluse põhimõtet ja ette ei ole nähtud üleminekumeetmed.

—

Esiteks on juhatuse otsusega rikutud õiguskindluse põhimõtet sellega, et sellel on lubamatult tagasiulatuv jõud.

—

Teiseks on juhatuse otsusega rikutud õiguskindluse põhimõtet sellega, et ette ei ole nähtud üleminekumeetmeid.
Top