1.

Kas määruse (EÜ) nr 261/2004, (1) artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et tegemist on erakorralise asjaoluga, kui lennu tühistamine tulenes sellest, et vastasväravas asuva teise lennuki tagasilükkamise käigus sai vigastada – hiljem tühistatud lennu jaoks ette nähtud – lennuki kõrgustüür?

2.

Kas selle määruse artikli 5 lõiget 3 ja artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et tegutsev lennuettevõtja, kes väidab, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, saab nimetatud määruse artikli 5 lõikes 3 sätestatud vastutusest vabastamise alusele tugineda ainult siis, kui ta suudab tõendada ka seda, et tühistamise tagajärgi konkreetsele reisijale ei oleks saanud vältida ka asenduslennule ümberbroneerimisega?

3.

Kas teises küsimuses nimetatud ümberbroneerimine peab vastama täpsematele aja- või kvaliteedikriteeriumidele, eelkõige määruse artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktis iii või artikli 8 lõike 1 punktides b ja c sätestatud kriteeriumidele?

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et seisuplatsil oleva lennuki kõrgustüüri kokkupõrge teise lennuettevõtja lennuki tiivaotsavoolundiga, mille põhjustas teise lennuki liikumine, kuulub mõiste „erakorralised asjaolud“ alla selle sätte tähenduses.

2.

Määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et see, kui algselt kavandatud lennu tühistamise korral erakorraliste asjaolude tõttu muudab tegutsev lennuettevõtja reisija lennuteekonda nii, et reisija jõuab oma lõppsihtkohta algselt kavandatud saabumispäevale järgneval päeval, on „mõistlik meede“, mis vabastab lennuettevõtja määruse artikli 5 lõike 1 punktis c ja artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest, välja arvatud juhul, kui reisijat oleks saanud sihtkohta toimetada muul viisil – kas tegutseva lennuettevõtja või muu lennuettevõtja teostatava teise otselennu või ümberistumisega lennuga, mis saabus sihtkohta väiksema hilinemisega kui tegutseva lennuettevõtja järgmine lend, välja arvatud juhul, kui lennuettevõtja tõendab, et sellise lennuteekonna muutmine oleks tema ettevõtte suutlikkuse seisukohast olnud asjakohasel hetkel vastuvõetamatu ohverdus – seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.