—

tühistada Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktori 29. mai 2017. aasta otsus jätta alates 12. novembrist 2015 pikendamata hageja ajutise teenistuja tähtajaline teenistusleping, mistõttu see leping lõppes tõepoolest 31. jaanuaril 2016;

—

ennistada hageja tõlkekeskuse ajutise teenistujana teenistusse alates 1. jaanuarist 2019 või kui see osutub võimatuks, siis mõista kostjalt varalise ja mittevaralise kahju eest, mis talle on tekitatud tähtajatu töösuhte kaotuse tõttu, hageja kasuks välja summa, mis vastab töötasule, mille ta oleks saanud, kui ta oleks jäänud tõlkekeskuse teenistusse veel neljaks aastaks, lahutades sellest vajadusel töötasu või hüvitised, mis ta võib saada mujalt, ja teha liidu pensioniskeemi vastavad pensionimaksed;

—

mõista tõlkekeskuselt hageja kasuks hüvitisena 12. novembri 2015. aasta otsusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest välja 11136 eurot mittevaralise kahju eest, 12000 eurot saamata jäänud töötasu eest ja 9674 eurot õigusabile kulunud summade eest;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

—

Esimene väide, mille kohaselt on rikutud kohustust taastada hageja jaoks selline õiguslik olukord, mis valitses enne tagasi võetud akti, eksitud faktiliste asjaolude osas, tehtud ilmseid hindamisvigu või esitatud ebapiisavaid põhjendusi ning eiratud teenistuse huve, kuna uus otsus mitte pikendada hageja teenistuslepingut alates 31. jaanuarist 2016 põhines asjaoludel, mis vastupidi kostja hinnangule ei esinenud ajal, kui 2015. aasta novembris tekkis tema teenistuslepingu pikendamise küsimus.

—

Teine väide, et esiteks on rikutud haldusnõukogu poolt määratletud personalipoliitikat, kuna teenistuslepingu pikendamata jätmise otsuses leiti, et teenistuse huvides on asendada ajutised teenistujad lepinguliste töötajatega. Teiseks tehti selle väite kohaselt hindamisviga, kui leiti, et hageja asendamine lepingulise töötajaga on põhjendatud tõlketoe osakonna ümberkorraldamisega, ja kolmandaks eksiti faktilistes asjaoludes, kui leiti, et sellise olukorraga on tegu.

—

Kolmanda väite kohaselt on rikutud õigusnormi, tehtud ilmne hindamisviga ja esitatud ebapiisavad põhjendused, kui tagasiulatuvalt ja üksnes teenistuse huvidest lähtuvalt otsustati hageja teenistuslepingut mitte pikendada ja maksta talle hoopis hüvitist, samas kui hageja hinnangul on tagasi võetud otsuse ümbertegemine võimatu või väga raske. Pealegi ei ole see otsus vajalik võetud meetme eesmärkide saavutamiseks, sellega ei vaadata juhtumi asjaolusid täielikult läbi, see eirab õiguspärast ootust ja jätab kehtima kohustuse hüvitada kahju, mis on tingitud algses otsuses esinevatest muudest rikkumistest.