—

tunnistada hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—

liita käesoleva kohtuasi vastavalt seotuse põhimõttele ja Üldkohtu kodukorra 4. märtsi 2015. aasta konsolideeritud redaktsiooni artiklile 68 poolelioleva kohtuasjaga T-786/16;

—

lugeda psühholoogiline ahistamine tõendatuks ja kinnitada „valeväidete“ esitamist, mis annab tunnistust sellest, et niisuguseid rikkumisi ei või liidu õiguskorra raames lubada;

—

tühistada menetlus CMS 17/025 tervikuna kõikide aspektides ja tühistada kaebuse R/8/18 aluseks olev otsus;

—

tühistada hageja töötasu alates 1. oktoobrist 2017„nullimise“ otsus;

—

tühistada otsus, millega kohustati hagejat osalema hindamises FP 2016 (kalendriaasta 2016), ning psühholoogilise ahistamise ja töövõimetuse kohta 16. märtsil 2018 esitatud kaebuse R/502/17 rahuldamata jätmise otsus;

—

tühistada otsus, millega kohustati hagejat osalema hindamises FP 2017 (kalendriaasta 2017), psühholoogilise ahistamise tõttu ning tühistada otsus, mille tõttu esitati kaebus R/121/18;

—

tühistada otsus, millega jäeti rahuldamata 15. jaanuari 2018. aasta kaebus R/413/17, millega hageja viidi kõige lihtsamat hoolitsuskohustust rikkudes üle DG SCIC-sse;

—

tühistada individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti (pr. [X]) 12. septembri 2017. aasta otsus, millega ta tasaarveldas 20. juuli 2017. aasta võlateate nr ABAC 324170991 summas 42704,74 eurot hagejale välja maksmata töötasuga perioodi eest 1. august 2016–30. september 2017, ning tühistada 9. märtsi 2018. aasta kaebuse R/482/17 rahuldamata jätmise otsus;

—

mõista hagejale vaidlustatud otsustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 98000 eurot;

—

varalise kahju hüvitamiseks mõista välja:

—

ning mõista välja hüvitis kogusummas 121990,44 eurot ehk 105612,87 eurot, millele lisandub viivis kuni summa täieliku tasumiseni;

—

mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

1.

Esimene väite, et on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikleid 1, 3, 4 ja artikli 31 lõiget 1 ning Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) artikli 1e punkti 2 ja artiklit 12a, mis keelab psühholoogilise ahistamise.

2.

Teine väide, et on rikutud personalieeskirjade artikleid 21a, 22b ja 23, mis keelavad õigusvastaste tegude toimepaneku, mis seisnes eelkõige selles, et hagejat kohustati osalema 2016. aasta hindamises, kuigi ta ei teinud sellel aastal töövõimetuse ja alates 1. augustist 2016 teenistusest kõrvaldamise tõttu ühtegi töösooritust.

3.

Kolmas väide, et on rikutud harta artiklit 41 ja personalieeskirjade artiklit 11a, mis puudutab otsest huvide konflikti.

4.

Neljas väide, et on rikutud hoolitsemis- ja abistamiskohustust, mis pandi toime otsusega viia hageja üle DG SCIC-sse.

5.

Viies väide, mis puudutab kohustuste täitmata jätmise vastuväidet ja seaduslikkuse põhimõtet.

6.

Kuues väide, et hageja vastu algatatud distsiplinaarmenetluses CMS 17/025 on rikutud personalieeskirjade IX lisa artikli 9 punkti 3 ja non bis in idem-põhimõtet.

7.

Seitsmes väide, et on rikutud harta artikli 41 lõiget 1, täpsemalt eespool nimetatud distsiplinaarmenetluse mõistlikku menetlusaega.