1

Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada nõukogu 17. juuli 1969. aasta direktiivi 69/335/EMÜ kapitali suurendamise [mõiste „kapitali suurendamine“ asemel on edaspidi kasutatud täpsemat vastet „kapitali koondumine“] kaudse maksustamise kohta (EÜT 1969, L 249, lk 25; ELT eriväljaanne 09/01, lk 11), muudetud nõukogu 10. juuni 1985. aasta direktiiviga 85/303/EMÜ (EÜT 1985, L 156, lk 23; ELT eriväljaanne 09/01, lk 122), artikli 7 lõiget 1.

2

Taotlus on esitatud Prosa – Produtos e Serviços Agrícolas SA (edaspidi „Prosa“) ja Fazenda Pública (Portugali riigikassa) vahelises kohtuvaidluses selle äriühingu asutamisele kohaldatava riigilõivu küsimuses.

3

Vastavalt direktiivi 69/335 põhjendusele 1 on direktiivi eesmärk soodustada kapitali vaba liikumist, mida peetakse siseturu loomisel oluliseks põhivabaduseks. Tulenevalt selle direktiivi põhjendustest 6–8 on direktiivi eesmärk ühtlustada Euroopa Liidus asuvate äriühingute kapitali sissemaksetelt võetavat maksu, kehtestades kapitali koondumistele ühtse maksu, mida võib siseturul kohaldada ühekordselt ja kaotades kõik muud ühtse kapitalimaksuga samaväärsed kaudsed maksud.

4

Sel eesmärgil on direktiivi 69/335 artiklis 1 sätestatud järgmist:

„Liikmesriigid võtavad kapitaliühingute kapitali sissemaksetelt artiklite 2–9 sätetele vastavalt ühtlustatud maksu, edaspidi „kapitalimaks““.

5

Direktiiv 85/303 tegi direktiivis 69/335 teatavaid sisulisi muudatusi, eelkõige viimase artikli 4 lõikes 2 ja artiklis 7. Direktiivi 85/303 põhjendustes 2 ja 3 oli märgitud järgmist:

„kapitalimaksu majanduslik mõju kahjustab ettevõtjate liitumist ja arengut; selline mõju on eriti kahjulik praeguses majandusolukorras, kus on tungivalt tarvis eelistada investeerimise soodustamist;

nimetatud eesmärkide saavutamise parim vahend oleks kapitalimaksu kaotamine; teatavatele liikmesriikidele on siiski vastuvõetamatu tulude vähenemine, mis sellisest meetmest tuleneks; liikmesriikidele tuleb seepärast anda võimalus vabastada kapitalimaksust või allutada kapitalimaksule osa või kõik selle kohaldamisalasse kuuluvad tehingud, kusjuures ühes liikmesriigis tuleb kohaldada ühetaolist maksumäära“.

6

Direktiiv 69/335 sätestas direktiiviga 85/303 muudetud redaktsiooni (edaspidi direktiiv „69/335”) artikli 4 lõike 1 punktides a ja c järgmist:

„1.   Kapitalimaksuga maksustatakse järgmised tehingud:

[…]

7

Direktiivi 69/335 artikli 7 lõike 1 esimeses ja teises lõigus ning lõikes 2 on sätestatud järgmist:

„1.   Liikmesriigid vabastavad kapitalimaksust artiklis 9 nimetamata tehingud, mis 1. juuli 1984. aasta seisuga olid maksust vabastatud või millele kohaldati maksumäära kuni 0,5%.

Vabastamise aluseks on nimetatud kuupäeval vabastuse saamiseks või vajaduse korral kuni 0,5% suuruse maksumäära kehtestamiseks kehtinud tingimused.

[…]

2.   Liikmesriigid võivad kõik lõikes 1 nimetamata tehingud kapitalimaksust vabastada või kohaldada neile ühetaolist maksumäära suurusega kuni 1%“.

8

Direktiivi 85/303 ülevõtmise lõplik tähtaeg oli 1. jaanuar 1986.

9

Direktiiv 69/335 tunnistati kehtetuks nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiiviga 2008/7/EÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta (ELT 2008, L 46, lk 11). Kõnealune kehtetuks tunnistamine toimus siiski pärast põhikohtuasjas käsitletavaid asjaolusid.

10

Código do Imposto de Selo (riigilõivuseadustik) artikli 155 punkt b nägi selle seadustiku 1. juulil 1984 kehtinud redaktsioonis ette, et kapitaliühingute asutamisele kohaldatakse riigilõivu määras 1% aktsiakapitalist.

11

11. septembri 1999. aasta seadus nr 150/99, millega muudetakse nimetatud seadustikku, vabastas selle tehingu riigilõivust.

12

Selle suhtes kohaldati vastavalt Tabela Geral do Imposto de Selo (riigilõivude koondtabel) punktile 26.1, muudetud 14. detsembri 2001. aasta dekreetseadusega nr 322‑B/2001, mis jõustus 1. jaanuaril 2002, taas riigilõivu määraga 0,4%.

13

29. oktoobri 2004. aasta notariaalselt kinnitatud aktiga asutati Prosa aktsiaseltsina aktsiakapitaliga 50000 eurot, mis on täielikult rahas sisse makstud.

14

Seoses sellega tuli tal vastavalt käesoleva kohtumääruse punktis 12 mainitud õigusnormidele maksta riigilõivu summas 200 eurot.

15

Prosa vaidlustas ettekirjutuse riigilõivu tasumiseks Tribunal Administrativo e Fiscal de Penafielis (Penafieli haldus- ja maksukohus, Portugal), väites sisuliselt, et see on vastuolus direktiivi 69/335 artikli 7 lõikega 1.

16

Prosa väidab 21. juuni 2007. aasta kohtuotsusele Optimus – Telecomunicações (C‑366/05, EU:C:2007:366) tuginedes konkreetsemalt, et selles sättes ette nähtud kohustus takistab Portugali Vabariigil kehtestada kapitaliühingu asutamisele kapitalimaksu, sest kuigi sellise äriühingu asutamine ei olnud Portugali õigusnormidega 1. juulil 1984, see on kuupäeval, millele direktiivi 69/335 artikli 7 lõike 1 esimene lõik viitab, riigilõivust vabastatud, siis alates sellest kuupäevast on Portugali õigusaktidega see tehing riigilõivust vabastatud.

17

Maksu- ja tolliamet on seevastu seisukohal, et direktiivi 69/335 artikli 7 lõige 1 näeb liikmesriikidele ette üksnes kohustuse vabastada kapitalimaksust tehingud, mis olid 1. juulil 1984 sellest maksust vabastatud või millele kohaldati 0,5% või madalamat maksumäära. Sellega ei olnud aga tegemist kapitaliühingu asutamise tehingute puhul, mille suhtes kohaldati kuni 1. juulini 1984 riigilõivu. Seepärast leiab komisjon, et miski ei takistanud Portugali Vabariigil sellist maksu taaskehtestada.

18

Maksu- ja tolliamet täpsustab, et kohtuasjas, milles tehti 21. juuni 2007. aasta kohtuotsus Optimus – Telecomunicações (C‑366/05, EU:C:2007:366), oli kõnealune tegevus, milleks oli kapitali suurendamine, 1. juulil 1984 riigilõivust vabastatud, samas kui kapitaliühingu asutamine seda ei olnud. Maksuhalduri sõnul ei ole see kohtupraktika seega põhikohtuasja asjaoludele kohaldatav.

19

Arvestades seda, et direktiivi 69/335 artikli 7 lõiget 1 on vaja et tema menetluses oleva kohtuvaidluse lahendamiseks tõlgendada, otsustas Tribunal Administrativo e Fiscal de Penafiel (Penafieli haldus- ja maksukohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas […] direktiivi 69/335/EMÜ […] artikli 7 lõikega 1 on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid nagu riigilõivude koondtabeli (14. detsembri 2001. aasta dekreetseaduse[ga] nr 322‑B/2001 […] muudetud redaktsioonis) punkt 26.1, mis näeb ette, et kapitaliühingu (aktsiaseltsi) asutamisele kapitali täielikult rahas sissemaksmisega kohaldatakse riigilõivu?“

20

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 99 kohaselt võib Euroopa Kohus juhul, kui vastuse eelotsuse küsimusele võib selgelt tuletada kohtupraktikast või kui esitatud eelotsuse küsimusele antav vastus ei tekita põhjendatud kahtlust, igal ajal ettekandja-kohtuniku ettepanekul ja pärast kohtujuristi ärakuulamist lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.

21

Käesolevas kohtuasjas on selle sätte kohaldamine põhjendatud.

22

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega sisuliselt teada, kas direktiivi 69/335 artikli 4 lõike 1 punktiga a ja artikli 7 lõikega 1 on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on vaatluse all põhikohtuasjas, millega liikmesriik taaskehtestas riigilõivu sellistele kapitaliühingute asutamise tehingutele, millele kuni 1. juulini 1984 sellist maksu kohaldati, kuid mis seejärel sellest maksust vabastati.

23

Käesolevas asjas kehtis eelotsusetaotluse sõnastuse kohaselt 1. juulil 1984 liikmesriigi õiguses sellisele kapitaliühingu asutamisele nagu põhikohtuasjas riigilõiv määraga 1%. Pärast seda, kui liikmesriigi õigusnormidega, mille vastavuses Euroopa Liidu õigusele liikmesriigi kohus käesolevas asjas kahtleb, see kapitalimaks 1991. aastal kaotati, kehtestati see alates 1. jaanuarist 2002 uuesti määraga 0,4%.

24

Seoses sellega tuleb meelde tuletada, et Euroopa Kohtu praktikast nähtub, et direktiivi 69/335 eesmärk on kapitalimaksu piirata või see kaotada ning et liikmesriigid, kes ei ole kapitalimaksu nõudmisest loobunud, võivad nimetatud maksu säilitada üksnes juhul, kui selle nõudmisest loobumine toob neile kaasa eelarveraskused (vt selle kohta 12. juuni 2014. aasta kohtuotsus Ascendi Beiras Litoral e Alta, Auto Estradas das Beiras Litoral e Alta, C‑377/13, EU:C:2014:1754, punkt 49).

25

Euroopa Kohus on juba otsustanud, et direktiivi 69/335 artikli 7 lõike 1 esimeses lõigus sisalduv viide kuupäevale 1. juuli 1984 ei tähenda selliste liikmesriikide jaoks, kes sellel kuupäeval kõnealuseid tehinguid kapitalimaksuga maksustasid kõrgemas määras kui 0,5%, luba kehtestada see maks uuesti pärast seda, kui nad olid selle nõudmisest loobunud. Nimelt oli liidu seadusandja soov kapitalimaks kaotada ning selle säilitamise võimalus oli üksnes erand, mis põhines liikmesriikide hirmul kaotada tulusid. Seega, isegi kui kapitalimaksu säilitamist pärast 1. juulit 1984 nimetatud direktiivi artikli 7 lõikes 2 sätestatud piirides võis põhjendada eelarvetulude kaotamisega, ei saanud sellega põhjendada sellise maksu taaskehtestamist (12. juuni 2014. aasta kohtuotsus Ascendi Beiras Litoral e Alta, Auto Estradas das Beiras Litoral e Alta, C‑377/13, EU:C:2014:1754, punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika).

26

Käesolevas asjas erineb küsimus sellest, millele Euroopa Kohus vastas 12. juuni 2014. aasta kohtuotsuses Ascendi Beiras Litoral e Alta, Auto Estradas das Beiras Litoral e Alta (C‑377/13, EU:C:2014:1754), selle asjaolu poolest, et kõnealune kapitalimaks ei ole kohaldatav mitte kapitaliühingu kapitali koondumisele, vaid sellise äriühingu asutamisele, see on direktiivi 69/335 artikli 4 lõike 1 punktides c ja a nimetatud tehingutele. Selline erinevus ei ole siiski sellist laadi, et Euroopa Kohus peaks oma kõnealuses kohtuotsuses antud tõlgendusest kõrvale kalduma.

27

Direktiivi 69/335 artiklist 7 tulenevad liikmesriikide kohustused, eelkõige käesoleva kohtumääruse punktis 25 osutatud kohustused, on nimelt seotud kõikide tehingutega, mis kuuluvad nimetatud direktiivi kohaldamisalasse ja seega artikli 4 kohaldamisalasse kuuluva iga tehinguga (vt 12. juuni 2014. aasta kohtuotsus Ascendi Beiras Litoral e Alta, Auto Estradas das Beiras Litoral e Alta, C‑377/13, EU:C:2014:1754, punkt 51).

28

Järelikult tuleb esitatud küsimustele vastata, et direktiivi 69/335 artikli 4 lõike 1 punkti a ja artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille alusel liikmesriik taaskehtestas kapitalimaksu esimesena nimetatud sätte kohaldamisalasse kuuluva kapitaliühingu asutamise tehingutele, mis olid 1. juulil 1984 selle maksuga maksustatavad, kuid mis hiljem sellest maksust vabastati.

29

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

Nõukogu 17. juuli 1969. aasta direktiivi 69/335/EMÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta, mida on muudetud nõukogu 10. juuni 1985. aasta direktiiviga 85/303/EMÜ, artikli 4 lõike 1 punkti a ja artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille alusel liikmesriik taaskehtestas kapitalimaksu esimesena nimetatud sätte kohaldamisalasse kuuluva kapitaliühingu asutamise tehingutele, mis olid 1. juulil 1984 selle maksuga maksustatavad, kuid mis hiljem sellest maksust vabastati.