Kohtuasi C-304/18: 4. mail 2018 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Itaalia Vabariik

4. mail 2018 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-304/18)

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: Z. Malůšková, M. Owsiany-Hornung ja F. Tomat)

Kostja: Itaalia Vabariik

Hageja nõuded

Komisjon palub Euroopa Kohtul:

Väited ja peamised argumendid

Komisjoni käsutuses olevast teabest, mis põhineb kohtueelses menetluses Itaalia Vabariigi esitatud teatistel ja teabel, tuleneb, et ühe 1997. aasta pettusevastase operatsiooni käigus, mille eesmärk oli võidelda välismaal toodetud tubakatoodete salakaubana müügiga, tuvastasid Itaalia asutused vaidlusaluse tollivõla, kirjendasid selle eraldi raamatupidamisarvestuses ja teatasid seejärel võlgnikele tasumisele kuuluva summa. Kuna see võlg kirjendati eraldi raamatupidamisarvestuses (raamatupidamisarvestus B) ja seda ei vaidlustatud, oleks Itaalia asutused pidanud viivitamata selle sisse nõudma, mida nad aga ei teinud. Itaalia asutused ootasid kuni võlgnike suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõpuni, enne kui nad sissenõudmismenetluse algatasid, kuigi kriminaalmenetlus lõppes umbes kuus aastat pärast võla tekkimist ja kindlaksmääramist.

Liidu omavahendid moodustuvad tollimaksust, mille liikmesriigid on kohustatud sisse nõudma ja komisjonile kättesaadavaks tegema. Liikmesriikide kohustus määrata kindlaks liidu omavahendite maks tekib niipea, kui täidetud on tollieeskirjades ette nähtud tingimused (tollivõla alusel nõude suuruse ja võlgniku isiku kindlaksmääramine).

Kättesaadavaks tegemise määrus näeb ka ette, et liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et kindlaksmääratud nõudele vastav summa komisjonile kättesaadavaks teha. Liikmesriigid ei ole kohustatud komisjonile kättesaadavaks tegema kindlaksmääratud nõudele vastavat summat ainult siis, kui seda ei ole võimalik sisse nõuda vääramatu jõu tõttu või muudel liikmesriigist mittesõltuvatel põhjustel, mis muudavad selle sissenõudmise lõplikult võimatuks. Kui liikmesriik kindlaksmääratud omavahendite summat komisjonile kättesaadavaks ei tee ja kumbki kättesaadavaks tegemise määruses ette nähtud tingimus ei ole täidetud, rikub see liikmesriik liidu õigusnormides ette nähtud kohustusi. Omavahendite kättesaadavaks tegemisega viivitamise tõttu tekib liikmesriigil ka kohustus maksta kogu asjasse puutuva ajavahemiku eest viivist.

Kuna Itaalia asutused ootasid vaidlusaluse võla sissenõudmise menetluse alustamisega siuliselt kuus aastat ja süü selle viivituse eest on omistatav ainult nendele asutustele, ei saa Itaalia Vabariik väita, et ta võttis kõik vajalikud meetmed selleks, et kindlaksmääratud nõudele vastav summa komisjonile kättesaadavaks teha. Itaalia asutused keelduvad aga kindlaks määratud summa komisjonile kättesaadavaks tegemisest.

Komisjon on seega seisukohal, et käesolevas asjas on Itaalia Vabariik rikkunud oma kohustusi, mis tulenevad otsuse omavahendite süsteemi kohta artiklist 8 ja kättesaadavaks tegemise määruse artiklitest 6, 10, 11 ja 17 (nüüd artiklid 6, 10, 12 ja 13).

( 1 ) 94/728/EÜ, Euratom: nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta otsus Euroopa Ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 293, lk 9).

( 2 ) 2000/597/EÜ, Euratom: nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsus Euroopa Ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 253, lk 42; ELT eriväljaanne 01/03, lk 200).

( 3 ) 2007/436/EÜ, Euratom: nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsus Euroopa Ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, lk 17).

( 4 ) 2014/335/EL, Euratom: nõukogu 26. mai 2014. aasta otsus Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (ELT L 168, lk 105).

( 5 ) Nõukogu 29. mai 1989. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1552/89, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 88/376/EMÜ, Euratom (EÜT L 155, lk 1).

( 6 ) Nõukogu 22. mai 2000. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom (EÜT L 130, lk 1; ELT eriväljaanne 01/03, lk 169).

( 7 ) Nõukogu 26. mai 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 609/2014 meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks traditsioonilised, käibemaksupõhised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid, ning muude sularahavajaduste rahuldamiseks vajalike meetmete kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 168, lk 39).