1.

Kas käesoleva kohtuasja asjaoludel tuleb tõlgendada nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 ( 1 ) (EÜT 2003, L 338, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 243, muudetud, edaspidi „määrus nr 2201/2003“) artikli 8 lõiget 1 nii, et

18-kuuse lapse alaline elukoht on liikmesriik, mis väljendab lapse teatavat integratsiooni sotsiaalsesse ja perekondlikku keskkonda järgmistel asjaoludel: lapse eest iga päev hoolitseva vanema kodakondsus; tõsiasi, et laps väljendab ennast kõnealuse liikmesriigi ametlikus keeles; tõsiasi, et laps on kõnealuses liikmesriigis ristitud ja viibinud seal kuni kolm kuud kõnealuse vanema rasedus- ja sünnituspuhkuse ning muude puhkuste ajal, mida vanem on pühade ajal saanud; ning kokkupuuted kõnealuse vanema perekonnaga,

kui laps elab kõnealuse vanemaga ülejäänud ajal teises liikmesriigis, kõnealune vanem töötab seal tähtajatu töölepingu alusel ja lapsel on korrapärased, aga ajaliselt piiratud kokkupuuted teise vanema ja teise vanema perekonnaga?

2.

Kas selleks, et määruse nr 2201/2003 artikli 8 lõike 1 alusel kindlaks määrata alaline elukoht 18-kuusel lapsel, kelle eest tema vanuse tõttu hoolitseb iga päev üks tema vanematest ja kellel on korrapärased, aga ajaliselt piiratud kokkupuuted teise vanemaga – juhul, kui vanemad ei ole kokku leppinud vanema hooldusõiguse teostamises ja lapse suhtlusõiguses –, tuleb hindamaks lapse integratsiooni sotsiaalsesse ja perekondlikku keskkonda võtta võrdselt arvesse sidemeid, mis ühendavad last mõlema vanemaga, või tuleb rohkem võtta arvesse sidemeid vanemaga, kes lapse eest iga päev hoolitseb?