Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62017CN0294

    Kohtuasi C-294/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaad) 22. mail 2017 – Stichting Werkgroep Behoud de Peel versus College van gedeputeerde staten van Noord-Brabant

    ELT C 293, 4.9.2017, p. 14–15 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    4.9.2017   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 293/14

    Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaad) 22. mail 2017 – Stichting Werkgroep Behoud de Peel versus College van gedeputeerde staten van Noord-Brabant

    (Kohtuasi C-294/17)

    (2017/C 293/18)

    Kohtumenetluse keel: hollandi

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus

    Raad van State

    Põhikohtuasja pooled

    Kaebaja: Stichting Werkgroep Behoud de Peel

    Vastustaja: College van gedeputeerde staten van Noord-Brabant

    Eelotsuse küsimused

    1.

    Kas nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (1) (EÜT L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/2, lk 102) artikli 6 lõiked 2 ja 3 on vastuolus siseriiklike õigusnormidega, mille kohaselt projektid ja muud toimingud, mis põhjustavad lävi- või piirväärtust mitte ületavat lämmastiksaastet, tuleb loa taotlemise kohustusest vabastada ning anda nendele seetõttu luba ilma individuaalse nõusolekuta, kui lähtuda asjaolust, et kõikide projektide ja muude toimingute, mille puhul saab rakendada siseriiklikke õigusnorme, kogumõju on hinnatud enne nimetatud siseriiklike õigusnormide kehtestamist?

    2.

    Kas nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõiked 2 ja 3 on vastuolus asjaoluga, et programmi tagajärgede hindamine, mille puhul hinnati teatud lämmastiksaaste kogust, võetakse aluseks loa andmisel (individuaalne nõusolek) projektile või mõnele muule toimingule, mis põhjustab lämmastiksaastet, mis jääb programmi raames hinnatud saasteruumi piiridesse?

    3.

    Kas sellise programmi nagu Programma Aanpak Stikstof 2015–2021 (lämmastikuvastase võitluse programmiline lähenemine 2015–2021) jaoks läbi viidavasse tagajärgede hindamisse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõike 3 tähenduses võib kaasata olemasolevate looduslike elupaigatüüpide piirkondade ja elupaikade kaitsemeetmete ja vajalike meetmete, mis võetakse seoses nimetatud direktiivi artikli 6 lõigetest 1 ja 2 tulenevate kohustustega, positiivset mõju?

    3a.

    Kui vastus kolmandale küsimusele on jaatav: kas kaitsemeetmete ja vajalike meetmete positiivset mõju saab kaasata programmi tagajärgede hindamisse, kui nimetatud meetmeid ei ole tagajärgede hindamise ajaks veel läbi viidud ning nende positiivne mõju ei ole veel ilmnenud?

    Kui lähtuda asjaolust, et tagajärgede hindamine sisaldab lõplikke järeldusi nimetatud meetmete mõju kohta, mis põhineb parimatel asjakohastel teaduslikel teadmistel, siis kas on sellega seoses oluline, et nende meetmete läbiviimise ja tulemuse üle teostatakse järelevalvet ning – kui sellest tuleneb, et mõju on ebasoodsam kui tagajärgede hindamisel eeldatud – vajadusel meetmeid kohandatakse?

    4.

    Kas lämmastiksaaste iseenesliku vähenemise – mis ilmneb Programma Aanpak Stikstof 2015–2021 (lämmastikuvastase võitluse programmiline lähenemine 2015–2021) kehtimise ajal – positiivse mõju võib kaasata tagajärgede hindamisse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõike 3 tähenduses?

    Kui lähtuda asjaolust, et tagajärgede hindamine sisaldab lõplikke järeldusi nimetatud arengute kohta, mis põhinevad parimatel asjakohastel teaduslikel teadmistel, siis kas on sellega seoses oluline, et lämmastiksaaste iseenesliku vähenemise üle teostatakse järelevalvet ning – kui sellest tuleneb, et vähenemine on ebasoodsam kui tagajärgede hindamisel eeldatud – vajadusel meetmeid kohandatakse?

    5.

    Kas saneerimismeetmeid, mis võetakse Programma Aanpak Stikstof 2015–2021 raames ja millega takistatakse teatud keskkonda koormava teguri, näiteks lämmastiksaaste kahjuliku mõju avaldumist elupaigatüüpide või elupaikade olemasolevatele aladele, võib tõlgendada kaitsemeetmeteks Euroopa Kohtu 15. mai 2014. aasta otsuse Briels jt (C-521/12, ECLI:EU:C:2014:330) punkti 28 tähenduses, mida võib kaasata tagajärgede hindamisse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, artikli 6 lõike 3 tähenduses?

    5a.

    Kui vastus viiendale küsimusele on jaatav: kas kaitsemeetmete positiivset mõju, mida tohib kaasata tagajärgede hindamisse, võib kaasata nimetatud hindamisse, kui nimetatud meetmeid ei ole tagajärgede hindamise ajaks veel läbi viidud ning nende positiivne mõju ei ole veel ilmnenud?

    Kui lähtuda asjaolust, et tagajärgede hindamine sisaldab lõplikke järeldusi nimetatud meetmete mõju kohta, mis põhinevad parimatel asjakohastel teaduslikel teadmistel, siis kas sellega seoses on oluline, et nende meetmete läbiviimise ja tulemuse üle teostatakse järelevalvet ning – kui sellest tuleneb, et mõju on ebasoodsam kui tagajärgede hindamisel eeldatud – vajadusel meetmeid kohandatakse?

    (1)  EÜT 1992, L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/2, lk 102.

    Top