24.10.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 392/14

—

Tühistada Üldkohtu 2. juuni 2016. aasta otsus kohtuasjades T-426/10 – T-429/10, ja eriti kohtuasjas T-429/10: Global Steel Wire S.A. versus Euroopa Komisjon;

—

mõista nii käesoleva kohtumenetluse kui ka Üldkohtus toimunud menetluse kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

1.

Esiteks, Üldkohus moonutas asjaolusid ja esitas ebapiisava põhjenduse, mis puudutab väidetavaid struktuurseid sidemeid TQ ja GSW vahel enne 1996. aastat; samuti rikkus Üldkohus õigusnorme nende asjaolude õiguslikul kvalifitseerimisel, mis puudutavad kogu rikkumise perioodi vältel rikkumise eest vastutajaid.

2.

Teiseks, Üldkohus rikkus õigusnorme tõendite hindamisel, rikkudes kohtuliku kontrolli volitusi, ning esitas ebapiisava põhjenduse ja kohaldas ebaõiget õiguslikku kriteeriumi, kui ta hindas ainuhaldaja volitusi kui õiguslikult asjassepuutuvat tõendit majandusüksuse olemasolu kohta.

3.

Kolmandaks, Üldkohus rikkus õigusnorme õiguslikul kvalifitseerimisel ja moonutas konkurentide arusaamu puudutavaid asjaolusid.

4.

Neljandaks, Üldkohus rikkus õigusnorme personali kattuvustega seotud asjaolude õiguslikul kvalifitseerimisel.

5.

Viiendaks, Üldkohus rikkus õigusnorme nende asjaolude õiguslikul kvalifitseerimisel, mis puudutasid AP tootmis- ja müügitegevuse jaotust GSW ja ettevõtjate vahel, milles viimane osalust omab.

6.

Kuuendaks, Üldkohus rikkus õigusnorme eeldatava koosolekuga seotud asjaolude õiguslikul kvalifitseerimisel.

7.

Seitsmendaks, Üldkohus kohaldas ettevõtjate õigusjärgluse hindamisel väära õiguslikku kriteeriumi.

8.

Kaheksandaks, Üldkohus rikkus õigusnorme asjaolude õiguslikul kvalifitseerimisel, kui ta leidis, et nii GSW kui ka MRT vastutavad Trenzas y Cables’i käitumise eest.

9.

Üheksandaks, Üldkohus kohaldas otsustava mõju avaldamist hinnates väära õiguslikku kriteeriumi ja põhjendas puudulikult seda, miks ta omistas GSW-le vastutuse TQ käitumise eest kogu rikkumise perioodi vältel.

10.

Kümnendaks, Üldkohus kohaldas tegeliku otsustava mõju avaldamise kindlakstegemisel väära õigusliku kriteeriumi; rikkus õigusnorme nende tõendite hindamisel, mille apellant esitas, et lükata ümber eeldus, et ta avaldas tegelikku otsustavat mõju ettevõtjate suhtes, kus tal on osalus; samuti rikkus Üldkohus oma kohtuliku kontrolli volitusi.

1.

Üheteistkümnendaks, Üldkohus rikkus õigusnorme, kuivõrd ta rikkus apellandi kaitseõigusi, asudes seisukohale, et kuna komisjon hindas apellandi maksevõimet apellandi esitatud ja talle teadaolevate asjaolude alusel, siis austas komisjon apellandi õigust olla ära kuulatud.

2.

Kaheteistkümnendaks, seoses apellandi väidetava võimalusega saada välist rahastust, rikkus Üldkohus õigusnorme tõendite hindamisel ja igal juhul ei teostanud kohtuliku kontrolli pädevust õiguspäraselt; samuti rikkus Üldkohus õigusnorme, kuna ta ei pidanud kinni põhjendamiskohustusest; viimaseks rikkus Üldkohus õigusnorme, kuna ta moonutas asjaolusid ja tõendeid, mis puudutasid apellandi võimalust saada välist rahastust.

1.

Kolmeteistkümnendaks, mis puudutab apellandi eeldatavat võimalust aktsionäride poole pöörduda, siis rikkus Üldkohus õigusnorme tõendite hindamisel ja igal juhul rikkus kohustust vaadata kohtuasi läbi oma täielikku pädevust kasutades, kui ta asus seisukohale, et apellant ei esitanud komisjonile teavet, mis oli vajalik tema aktsionäride vara suuruse hindamisel; ka ei esitanud Üldkohus piisavat põhjendust, kuna ta jättis selgitamata, mis põhjustel ei oma tõenduslikku väärtust Deloitte’i raportid, millele apellant tugines.