11.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 251/14

—

tühistada Üldkohtu 26. veebruari 2016. aasta otsus kohtuasjas T-507/14 tervikuna ja rahuldada nõuded, mille apellant esitas esimeses kohtuastmes 1. juuli 2014. aasta hagiavalduses ning mõista kõik käesoleva menetlusega seotud apellandi kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt

—

teise võimalusena tühistada Üldkohtu 26. veebruari 2016. aasta otsus kohtuasjas T-507/14 tervikuna ja suunata kohtuasi tagasi Üldkohtusse uueks arutamiseks ning mõista kõik käesoleva menetlusega seotud apellandi kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

—

punkt 40, milles kohus leidis, et Euroopa Liidu institutsioonide aktiivne õigusvastane käitumine on vaid üks vajalik element liidu lepinguvälise vastutuse tekkimiseks, kuna see Üldkohtu sedastus on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 340 teise lõiguga ja Euroopa Kohtu praktikaga (kohtuotsus, 19.5.1992, Mulder jt vs. nõukogu ja komisjon, C-104/89 ja C-37/90, EU:C:1992:217);

—

punkt 47, milles erinevalt lepingu Horvaatia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga (edaspidi „ühinemisleping”) artikli 36 ja VII lisa sätetest nimetati Horvaatia Vabariigi liiduga ühinemise läbirääkimiste käigus võetud kohustusi liidu suhtes ekslikult „põhimõteteks”, kuna antud juhul ei ole tegemist põhimõtetega, vaid Horvaatia 11 konkreetse kohustusega liidu suhtes, mis kõik jõustusid 9. detsembril 2011;

—

punktid 48–52, arvestades et ühinemislepingu artikkel 36 ja VII lisa jõustusid 9. detsembril 2011, kuigi Horvaatia Vabariigi 15. detsembri 2010. aasta kohtureformi strateegia aastateks 2011–2015 ja Horvaatia valitsuse 20. mai 2010. aasta muudetud tegevuskava kohtureformi läbiviimiseks olid jõustunud ja kehtivad, olgugi et nende aktide hilisem tühistamine Horvaatia poolt, mis oli varem sõnaselgelt heaks kiidetud komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta üldraporti Horvaatia kohta punktis 3, mis kohustas Horvaatiat võtma vastu uued sundtäitmist käsitlevad õigusnormid, oli vastuolus õiguspärase ootuse ja õiguskindluse üldpõhimõtetega, kuna nende aktide tühistamine omas apellandi suhtes ilmselget tagasiulatuvat mõju ja kuna pärast 9. septembrit 2011 ei võtnud Horvaatia vastu mitte uue kohtureformi strateegia, vaid üksnes kohtusüsteemi arengustrateegia aastateks 2013-2018, olgugi et viimane Horvaatia poolt vastu võetud kohtureformi strateegia oli just see, mis kehtis 9. detsembril 2011 (vt kohtuotsused, 30.1.1974, Louwage vs. komisjon, 148/73, EU:C:1974:7, punktid 12 ja 28; 17.12.1998, Embassy Limousines & Services vs. parlament, T-203/96, EU:T:1998:302, punktid 74–88, ja 14.5.1975, CNTA vs. komisjon, 74/74, EU:C:1975:59, punktid 41–44), märkides et Üldkohus, kes kinnitas punktis 53, et „sellest ei tule järeldada, et Horvaatia ametivõimud […] võisid vabalt muuta kohtureformi strateegiat aastateks 2011–2015 ja 2010. aasta tegevuskava. Võttes arvesse ühinemislepingu artikli 36 ja VII lisa sätteid, olid need ametivõimud kohustatud täitma mitte üksnes kohustust nr 1, vaid ka kõiki teisi selles lisas nimetatud kohustusi”, kinnitas apellandi käesoleva hüvitamisnõude põhjendatust;

—

punktid 54–57 ja 59–63 seoses sellega, mis puudutab asjaolu, et komisjon ei täitnud oma kohustust vastavalt ühinemislepingu artiklile 36 tagada, et Horvaatia täidab oma kohustust vastavalt ühinemislepingu VII lisa punktile 3 jätkata oma kohtusüsteemi tõhususe parandamist, arvestades et hagiavaldusele lisatud dokumentidest ilmneb, et komisjon koostas need järgimistabelid ajavahemikuks 1. septembrist 2012 kuni 28. veebruarini 2013, kasutades neis valesid andmeid, mis pärinesid Horvaatia justiitsministeeriumist, ja mis puudutasid Horvaatia munitsipaal- ja kaubanduskohtutes pooleliolevate halduskohtumenetluste ja täitmismenetluste kahanevat arvu, jättes teostamata igasuguse tehnilise või aritmeetilise kontrolli, pannes nii toime raske hooletuse seoses nende tabelite koostamise olulisusega;

—

punkt 68, kuna rikkudes ühinemislepingu artikli 36 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustust tagada, et Horvaatia täidaks oma kohustust, mis puudutab täitevametnike tegevuse algust 1. jaanuaril 2012, rikkus komisjon samuti oma kohustust tagada vastavalt ELL artiklile 17, et Horvaatia Vabariik rakendaks ühinemislepingut, mis on üks liidu aluslepingutest;

—

punktid 69–82, kuna komisjoni hilisemad kooskõlastatud ja otsesed tegevused ei olnud vajalikud selleks, et tekitada apellandis õiguspärast ootust pärast 9. detsembrit 2011, arvestades et apellandi õiguspärane ootus tekkis enne seda kuupäeva.