Valitse kokeelliset ominaisuudet, joita haluat kokeilla

Tämä asiakirja on ote EUR-Lex-verkkosivustolta

Asiakirja 62015TN0618

    Kohtuasi T-618/15: 31. juulil 2015 esitatud hagi – Voigt versus parlament

    ELT C 106, 21.3.2016, s. 35—36 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    21.3.2016   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 106/35


    31. juulil 2015 esitatud hagi – Voigt versus parlament

    (Kohtuasi T-618/15)

    (2016/C 106/41)

    Kohtumenetluse keel: saksa

    Pooled

    Hageja: Udo Voigt (Brüssel, Belgia) (esindaja: Rechtsanwalt P. Richter)

    Kostja: Euroopa Parlament

    Nõuded

    Hageja palub Üldkohtul:

    tühistada Euroopa Parlamendi presidendi keeld kasutada Euroopa Parlamendi ruume hageja pressikonverentsiks, mis pidi toimuma 16. juunil 2015;

    tühistada Euroopa Parlamendi presidendi keeld, millega keelati Venemaalt pärit konverentsiosalejatel siseneda parlamendihoonesse;

    mõista menetluskulud välja kostjalt.

    Väited ja peamised argumendid

    Hagi põhjendades esitab hageja kaks väidet.

    1.

    Esimene väide: aluslepingute rikkumine

    Hageja väidab, et soovitud ruumide kasutamise keelamine ning Venemaalt pärit osalejate hoonesse tuleku keelamine rikub asutamislepinguid ja/või nende rakendamisel kohaldatavaid sätteid.

    Vastavalt Euroopa Parlamendi presidendi 4. juuli 2005. aasta sätetele, mis käsitlevad fraktsioonide istungeid on hagejal õigus nõuda soovitud ruumide enda kasutusse saamist. Puuduvad ka erandina kohaldatavad põhjused nende kasutamise keelamiseks, kuna ruumid ei olnud soovitud ajal hõivatud ning kavandatud pressikonverents ei oleks endast kujutanud ohtu ei parlamendi turvalisusele ega toimimisele. Keeldumisega rikuti hageja õigust anda teavet oma töö kohta parlamendis.

    Vene külalistele kehtestatud hoonesse sisenemise keeld rikub keeldu diskrimineerida etnilise päritolu ja kodakondsuse tõttu (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõige 1).

    2.

    Teine väide: Kaalutlusõiguse väärkasutamine

    Hageja väidab, et Euroopa Parlamendi presidendi tegevus tugineb ilmselgelt pelgal omavolil ja on diametraalses vastuolus esmases õiguses sisalduva diskrimineerimiskeeluga.


    Alkuun