Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 62015TN0332

Kohtuasi T-332/15: 16. juunil 2015 esitatud hagi – Ocean Capital Administration a.O. versus nõukogu

ELT C 294, 7.9.2015, p. 76–77 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

7.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 294/76

16. juunil 2015 esitatud hagi – Ocean Capital Administration a.O. versus nõukogu

(Kohtuasi T-332/15)

(2015/C 294/91)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Ocean Capital Administration GmbH (Hamburg, Saksamaa), First Ocean Administration GmbH (Hamburg), First Ocean GmbH & Co. KG (Hamburg), Second Ocean Administration GmbH (Hamburg), Second Ocean GmbH & Co. KG (Hamburg), Third Ocean Administration GmbH (Hamburg), Third Ocean GmbH & Co. KG (Hamburg), Fourth Ocean Administration GmbH (Hamburg), Fourth Ocean GmbH & Co. KG (Hamburg), Fifth Ocean Administration GmbH (Hamburg), Fifth Ocean GmbH & Co. KG (Hamburg), Sixth Ocean Administration GmbH (Hamburg), Sixth Ocean GmbH & Co. KG (Hamburg), Seventh Ocean Administration GmbH (Hamburg), Seventh Ocean GmbH & Co. KG (Hamburg), Eighth Ocean Administration GmbH (Hamburg), Eighth Ocean GmbH & Co. KG (Hamburg), Ninth Ocean Administration GmbH (Hamburg), Ninth Ocean GmbH & Co. KG (Hamburg), Tenth Ocean Administration GmbH (Hamburg), Tenth Ocean GmbH & Co. KG (Hamburg), Eleventh Ocean Administration GmbH (Hamburg), Eleventh Ocean GmbH & Co. KG (Hamburg), Twelfth Ocean Administration GmbH (Hamburg), Twelfth Ocean GmbH & Co. KG (Hamburg), Thirteenth Ocean Administration GmbH (Hamburg), Fourteenth Ocean Administration GmbH (Hamburg), Fifteenth Ocean Administration GmbH (Hamburg), Sixteenth Ocean Administration GmbH (Hamburg), IRISL Maritime Training Institute (Teheran, Iraan), Kheibar Co. (Teheran), Kish Shipping Line Manning Co. (Kīsh, Iraan) (esindajad: P. Moser, QC, barrister E. Metcalfe ja solicitor M. Taher)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

tunnistada õigusvastasuse väite alusel kehtetuks nõukogu 10. oktoobri 2013. aasta otsus 2013/497/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, ja nõukogu 10. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 971/2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 267/2012 (ELT L 272, lk 1), milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid;

—

tühistada hagejaid puudutavas osas nõukogu 7. aprilli 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/556, millega muudetakse nõukogu otsust 2010/413/ÜVJP (ELT L 92, lk 101), ja nõukogu 7. aprilli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/549, millega rakendatakse määrust (EL) nr 267/2012 (ELT L 92, lk 12), milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid;

—

mõista hagejate kulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kaks väidet.

1.

Esimene väide, mis käsitleb õigusvastasust ning mille alusel palutakse ELTL artiklist 277 lähtudes tunnistada kehtetuks nõukogu 10. oktoobri 2013. aasta otsus 2013/497/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, ja nõukogu 10. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 971/2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 267/2012 (ELT L 272, lk 1), milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid.

Hagejad väidavad, et nimetatud otsuses ja määruses kasutatud kriteeriumidel ei ole esiteks õiguslikku alust ja teiseks faktilist alust, kuna kohtuotsuses Islamic Republic of Iran Shipping Lines jt vs. nõukogu (T-489/10, ECLI:EU:T:2013:453) leidis Üldkohus, et Islamic Republic of Iran Shipping Lines („IRISL”) ei olnud rikkunud nõukogu kehtestatud piiravaid meetmeid; kolmandaks rikuvad need kriteeriumid hagejate õigust tõhusale kohtulikule kaitsele ning ne bis in idem ja res judicata põhimõtteid; neljandaks diskrimineerivad need väidetavalt IRISL-le kuuluvaid või tema kontrollitavaid üksusi põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt; viiendaks rikuvad hagejate kaitseõigust; kuuendaks rikuvad põhjendamatult või ebaproportsionaalselt hagejate teisi põhiõigusi, sealhulgas omandiõigust, tegutsemisõigust ja õigust heale mainele, ning seitsmendaks väljendub neis nõukogu võimu kuritarvitamine, kuna ta lihtsalt kohaldas hagejate suhtes samu piiravaid meetmeid, hiilides Üldkohtu kohustuslikust otsusest kõrvale.

2.

Teine väide, mille alusel palutakse ELTL artiklist 263 lähtudes tunnistada hagejaid puudutavas osas kehtetuks nõukogu 7. aprilli 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/556, millega muudetakse nõukogu otsust 2010/413/ÜVJP (ELT L 92, lk 101), ja nõukogu 7. aprilli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/549, millega rakendatakse määrust (EL) nr 267/2012 (ELT L 92, lk 12), milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid.

Hagejad väidavad, et nimetatud otsusel ja rakendusmäärusel esiteks puudub õiguslik alus, teiseks on neis tehtud ilmseid hindamisvigu, kolmandaks puudub piisav faktiline alus, neljandaks on rikutud hagejate õigust tõhusale kohtulikule kaitsele ja õigust saada ära kuulatud, viiendaks on rikutud ne bis in idem põhimõtet ja õiguspärase ootuse põhimõtet ning kuuendaks on põhjendamatult või ebaproportsionaalselt rikutud hagejate põhiõigusi, eelkõige omandiõigust ja tegutsemisõigust.
Top