Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62015TN0185

Kohtuasi T-185/15: 14. aprillil 2015 esitatud hagi – Buonotourist versus komisjon

Information about publishing Official Journal not found, p. 27–28 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

8.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 190/27


14. aprillil 2015 esitatud hagi – Buonotourist versus komisjon

(Kohtuasi T-185/15)

(2015/C 190/31)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Buonotourist Srl (Castel San Giorgio, Itaalia) (esindajad: advokaadid G. Capo ja L. Visone)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 19. jaanuari 2015. aasta otsus riigiabi Sa.35843 (2014/c) (ex 2012/NN) kohta, mis on hagejale teatavaks tehtud 20. veebruaril 2015 ja mille Itaalia on täitmisele pööranud;

tuvastada kooskõlas ELTL artiklitega 263 ja 264, et Euroopa Komisjoni 19. jaanuari 2015. aasta otsus riigiabi Sa.35843 (2014/c) (ex 2012/NN) menetluses (summas 1 1 11  572,00 eurot) on tervikuna tühine algusest peale selles osas, mille kohaselt summasid, mida tunnustati hüvitisena avalike teenuste osutamise kohustuste täitmise eest määruse (EMÜ) nr 1191/69 tähenduses, samuti hüvitise maksmist tariifikohustuse täitmise eest kohaliku ühistranspordi valdkonnas artikli 11 alusel tuleb pidada meetmeteks, millest ei ole teatatud, mis on riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ja siseturuga kokkusobimatu;

tuvastada kooskõlas ELTL artiklitega 263 ja 264, et Euroopa Komisjoni 19. jaanuari 2015. aasta otsus riigiabi Sa.35843 (2014/c) (ex 2012/NN) menetluses (summas 1 1 11  572,00 eurot) on tervikuna tühine selles osas, milles on sätestatud Itaalia riigile kohustuslikud rakendusmeetmed riigiabi tagasinõudmiseks;

mõista Buonotourist s.r.l.-i kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas asjas vaidlustatud otsuses leidis komisjon, et Buonotouristile tehtud maksed nii hüvitistena kui ka kahju hüvitamiseks avalike teenuste osutamise kohustuste ühepoolse ebaseadusliku kehtestamise eest aastatel 1996–2002, on meede, millest ei ole teatatud, ja seega siseturuga kokkusobimatu riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Sellest tulenevalt nägi ta ette abi tagasinõudmise meetmed.

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaheksa väidet.

1.

Esimene väide, et on rikutud ELTL artikleid 93, 107, 108 ja 263 koostoimes nõukogu 26. juuni 1969. aasta määruse (EMÜ) nr 1191/69 raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis osutatavate avalike teenuste kontseptsioonist tulenevaid kohustusi puudutavate liikmesriikidepoolsete meetmete kohta (EÜT L 156, lk 1; ELT eriväljaanne 07/01, lk 19) artikliga 17.

Selles osas väidetakse, et seda, kas hüvitised, mida maksti avalike teenuste tariifikohustuste täitmise eest määruse (EMÜ) nr 1191/69 alusel, on ühenduse õigusega kooskõlas, tuleb hinnata selle määruse sätetest lähtudes, mitte viidates riigiabi käsitlevatele aluslepingu sätetele. Komisjon on seega rikkunud õigusnorme, kui ta tegi otsuse aluslepingu sätetest lähtuvalt.

2.

Teine väide, et on rikutud nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339) artiklit 4 koostoimes ELTL artiklitega 107 ja 108.

Selles osas väidetakse, et komisjon luges Buonotouristile pandud avalike teenuste osutamise kohustuste eest makstud hüvitised meetmeks, millest ei ole teatatud. Aga hüvitiste maksmine toimus pärast seda, kui komisjoni meetmest teavitati. Sellest tulenevalt rikkus komisjon õigusnorme ja menetlusnorme, kui ta võttis vastu menetluse algatamise otsuse 14 kuud pärast teate saamist.

3.

Kolmas väide, et on rikutud ELTL artikleid 93, 107 ja 108 koostoimes määruse (EMÜ) nr 1191/69 artikliga 17 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määruse (EMÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70, artikliga 9.

Selles osas väidetakse, et komisjon on õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid eirates rikkunud õigusnorme, kuna antud juhtumit reguleerib määrus (EMÜ) nr 1191/69.

4.

Neljas väide, et on rikutud määruse (EMÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti f koostoimes punktiga g ning artikleid 4, 7 ja 15, arvestades määruse (EMÜ) nr 1191/69 artiklit 17.

Selles osas väidetakse, et nimetatud määruse kohaldamisest tulenevate hüvitiste suhtes eelneva teatamise menetlust ei kohaldata ja et Buonotouristile makstud summad kuuluvad seega olemasoleva abi hulka. Komisjon rikkus õigusnorme, eirates ELTL artikli 108 lõiget 2, kuna ta ei tohtinud määrata väljamakstud summade tagasinõudmist sel alusel, et antud abi tuleb lugeda ebaseaduslikuks.

5.

Viies väide, et on rikutud ELTL artiklit 267 ning Euroopa inimõiguste konventsiooni artikleid 6 ja 13, samuti ELTL artikleid 93, 107 ja 108.

Selles osas väidetakse, et Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeim halduskohus) on juba andnud asjas hinnangu määruse (EMÜ) nr 1191/69 artiklitest 11 ja 17 lähtudes ja asunud seisukohale, et makstud summad kuuluvad olemasoleva abi hulka. Komisjon ületas oma volituste piire, kuna tal ei ole õigust tühistada kohtute, sealhulgas liikmesriigi kohtu otsuseid, mis on tehtud liidu õigust kohaldades.

6.

Kuues väide, et on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni artikleid 6, 7 ja 13; ELTL artikleid 93–107 ja artiklit 108 koostoimes artikli 258 ja sellele järgnevate artiklitega, Itaalia Vabariigi põhiseaduse artiklit 101 ja tsiviilseadustiku artiklit 2909.

Selles osas väidetakse, et vaidlustatud otsus rikub Consiglio di Stato jõustunud kohtuotsust, mis puudutab ühenduse õigusnormide tõlgendamist ja kohaldamist. Komisjon on seega ka selles osas ületanud oma volituste piire, kuna ta ei saa tühistada jõustunud kohtuotsust, vaid peab järgima ELTL artiklit 258.

7.

Seitsmes väide, et on rikutud määruse (EMÜ) nr 1191/69 artikleid 11 ja 17, ELTL artikleid 93, 107 ja 108, samuti on antud juhul tegemist võimu kuritarvitamisega.

Selles osas väidetakse, et meetme võib lugeda riigiabiks, kui see tegelikult ja konkreetselt mõjutab kaubandust ja vaba konkurentsi, kusjuures mõju peab avalduma konkreetselt ja olema reaalselt tõendatud. Seda asjaolu ei ole komisjon üldse tõendanud. See on nii seda enam, et Campania maakonnas ei ole kohaliku ühistranspordi siseturg kunagi olnud konkurentsile avatud.

8.

Kaheksas väide, et on rikutud määruse (EMÜ) nr 1191/69 artikleid 1, 11 ja 17 ning ELTL artikleid 93, 107 ja 108.

Selles osas väidetakse, et komisjon on eksinud faktilises asjaolus, kuna ta leidis, et makstud hüvitised määrati kindlaks tagantjärele kehtestatud arvutusmetoodika alusel. Aga toimikusse lisatud dokumendid tõendavad vastupidist.


Top