21.3.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 106/13

—

tühistada Üldkohtu 2. oktoobri 2015. aasta otsus kohtuasjas T-625/13 osas, milles Üldkohus jättis rahuldamata hagi taotletud kaubamärgiga hõlmatud klassidesse 35 ja 38 kuuluvate järgmiste teenuste osas:

Ärialased nõustamisteenused jaemüügipunktide ja jaemüügiga tegelevate ostukeskuste loomiseks ja käitamiseks ning reklaam; teenused müügi (kolmandatele isikutele) edendamiseks, reklaam, ärijuhtimine, ettevõttehaldus, veebireklaam arvutivõrgus, reklaammaterjali (reklaamlehed, voldikud, tasuta ajalehed, näidised) levitamine, ajalehtede tellimisteenused (kolmandatele isikutele); äriteave või nõustamine; ürituste korraldamine, kaubandus- ja reklaamnäituste korraldamine; reklaami vahendamine, reklaampinna üürimine, raadio- ja telereklaam, reklaamsponsorlus. (klass 35)

Telekommunikatsioon, sõnumi- ja kuvaedastus arvuti abil, teleringhäälingu teenused toodete esitlemiseks, arvutiterminaliside, side (ülekanded) ülemaailmses arvutivõrgus (avatud ja suletud). (klass 38)

—

vajadusel suunata kohtuasi tagasi Üldkohtusse,

—

mõista kohtulud välja kostjalt.

1.

Apellatsioonkaebusega taotletakse Üldkohtu 2. oktoobri 2015. aasta otsuse kohtuasjas T-625/13 tühistamist osas, milles Üldkohus jättis rahuldamata hagi taotletud kaubamärgiga hõlmatud klassidesse 35 ja 38 kuuluvate teenuste osas.

2.

Apellatsioonkaebus tugineb kahel väitel: rikutud on kaubamärgimääruse (1) artikli 8 lõike 1 punkti b ja artikli 8 lõiget 5.

3.

Apellant väidab, et vastavalt kaubamärgimääruse artikli 66 lõikele 2 on ühenduse kollektiivkaubamärgi põhiülesanne tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu ja mitte selle kaubanduslikku päritolu, ja üksnes tagada selle kaubamärgi all pakutavate ja müüdavate kaupade või teenuste kollektiivne päritolu, see tähendab tagada seda, et kaup pärineb ettevõtjalt, kes asub piirkonnas, millega ühenduse kollektiivkaubamärk on seotud ja kellel on õigus seda ühenduse kollektiivkaubamärki kasutada.

4.

Seega leiab apellant, et tuleb asuda seisukohale, et kaubamärgimääruse artikli 8 lõike 1 punkti b raames tuleb geograafilist päritolu pidada kaupade ja/või teenuste sarnasuse ja segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel asjaomaseks teguriks.

5.

Seetõttu ei saa apellandi arvates selliste ühenduse kollektiivkaubamärgiga tähistatud kaupade ja/või teenuste, mis sisaldavad geograafilist tähist, ja individuaalsete ühenduste kaubamärkide võrdlemisel kaubamärgimääruse artikli 66 lõike 2 alusel pidada otsustavaks asjaolu, kas asjaomased kaubad või teenused on oma olemuse, otstarbe, lõppkasutajate ja/või turustuskanalite poolest sarnased või mitte. Pigem tuleb välja selgitada kas asjaomastel kaupadel ja/või teenustel on sama geograafiline päritolu.

6.

Apellant põhjendab oma tõlgendust, mille ta annab kaubamärgimääruse artikli 66 lõikele 2, järgmiste väidetega:

7.

Apellant väidab, et Üldkohtu loetletud kaubamärgi DARJEELING omadused võib üle kanda sellistele teenustele nagu ärialased nõustamisteenused või telekommunikatsiooniteenustele ja need tugevdavad selles osas vaidlusaluse kaubamärgi külgetõmbavust. Lisaks märgib apellant, et Üldkohus jättis põhjendamata oma järelduse, et kaubamärgiga DARJEELING seostatavaid omadusi ei saa üle kanda klassidesse 35 ja 38 kuuluvatele teenustele, ja see järeldus kujutab endast õigusnormi rikkumist.