Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62014TN0533

    Kohtuasi T-533/14 P: Desislava Kolarova 16. juulil 2014 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse peale kohtuasjas F-88/13: Kolarova versus REA

    ELT C 351, 6.10.2014, p. 13–13 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    6.10.2014   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 351/13


    Desislava Kolarova 16. juulil 2014 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse peale kohtuasjas F-88/13: Kolarova versus REA

    (Kohtuasi T-533/14 P)

    2014/C 351/14

    Kohtumenetluse keel: prantsuse

    Pooled

    Apellatsioonkaebuse esitaja: Desislava Kolarova (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat F. Frabetti)

    Teine menetluspool: Teadusuuringute Rakendusamet (REA)

    Nõuded

    Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

    tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 30. aprilli 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas F-88/13: Kolarova vs. Teadusuuringute Rakendusamet, mille esemeks oli nõue tühistada individuaalsete maksete haldamise ameti (PMO.1) 28. novembril 2012 teavitatud otsus, millega jäeti rahuldamata hageja 20. juuli 2012. aasta taotlus käsitleda tema ema, Anna Borisova PETROVA’t ülalpeetava lapsena vastavalt personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõikele 4 ajavahemikus 1. november 2012–31. oktoober 2013;

    tunnistada vastuvõetavaks 17. septembri 2013. aasta hagi ja rahuldada hageja poolt esimeses astmes esitatud nõuded;

    seega saada asi tagasi Avaliku Teenistuse Kohtusse;

    teha otsus kohtukulude kohta ja mõista kohtukulud välja REA-lt ja/või komisjonilt.

    Väited ja peamised argumendid

    Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant kolm väidet.

    1.

    Esimene väide puudutab õigusnormi rikkumist ja hageja kaitseõiguste piiramist, kuna Avaliku Teenistuse Kohus leidis ekslikult, et ta on poolte esitatud tõenditest piisavalt informatsiooni saanud, ning seetõttu järeldas ekslikult, et ei ole vaja suulist menetlust avada.

    2.

    Teine väide käsitleb õigusnormi rikkumist, kuna Avaliku Teenistuse Kohus leidis ekslikult, et selline kokkuleppe nagu teenuseleping „ei võta delegeerijalt vastutust”, see aga ei võta ilmselgelt arvesse personalieeskirjade artikli 2 lõiget 2 ja artiklit 91a.

    3.

    Kolmas väide käsitleb seda, et on rikutud hageja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile.


    Top