13.4.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 118/13

1.

Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (1) (edaspidi „direktiiv 93/13”) tuleb tõlgendada nii, et tarbijakrediidi osamaksetena tagasimaksmise tagamise teenus, mille ese on tarbija makstavate krediidi osamaksete sularahas kogumine, kujutab endast tarbijakrediidi teenuse põhieset või on tegemist erilepingu põhiesemega?

2.

Kas nõukogu 22. detsembri 1986. aasta direktiivi 87/102/EMÜ tarbijakrediiti käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (2), mida on muudetud ja täiendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiviga 98/7/EÜ (3), tuleb tõlgendada nii, et krediidi kulukuse aastamäär hõlmab ka tasu krediidi osamaksete või krediidi osa sularahas kogumise eest, kui tasu ületab oluliselt niisuguse kõrvalteenuse osutamisega seonduvad kulud, ning kas nimetatud direktiivi artiklit 14 tuleb tõlgendada nii, et krediidi kulukuse aastamäära reguleerivatest sätetest hoitakse kõrvale, kui kõrvalteenuse eest võetav tasu ületab oluliselt teenuse osutamisega seonduvad kulud ning seda ei arvata krediidi kulukuse aastamäära sisse?

3.

Kas [direktiivi 93/13] tuleb tõlgendada nii, et läbipaistvuse nõude täitmiseks haldustasu eest osutatava kõrvalteenuse puhul (kui tegemist on tõepoolest kõrvalteenuse, mitte krediidi enda maksumuse/hinnaga) piisab sellest, kui haldusteenuse hind (haldustasu) on selge ja arusaadav, isegi kui haldusteenuse eset ei ole määratletud?

4.

Kas [direktiivi 93/13] artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et juba ainuüksi asjaolu, et haldustasu võetakse krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel arvesse, tähendab, et tegemist on krediidi maksumuse/hinnaga, ning kas see takistab nimetatud tasu suhtes kohtuliku kontrolli teostamist selle direktiivi alusel?

5.

Kas juhul, kui kolmandale küsimusele vastatakse, et haldustasu eest osutatava haldusteenuse ese on piisavalt läbipaistev, on haldusteenus koos kõigi sellega kaasneda võivate kohustustega tarbijakrediidi põhiese?

6.

Kas [direktiivi 93/13] artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et selle direktiivi kohaldamisel arvatakse krediidi maksumuse/hinna sisse mitte ainuüksi intress, vaid ka krediidiandja kantud kulud (kui neid on lepingus, tüüptingimustes või hinnakirjas juba käsitletud), ning kas seega ei saa selliste kulude kui krediidi võimaliku maksumuse/hinna suhtes teostada kontrolli küsimuses, kas need on proportsionaalsed teenuse suhtes, mille eest neid tuleb maksta?