1

El Corte Inglés SA (edaspidi „El Corte Inglés”) palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 15. oktoobri 2014. aasta otsus kohtuasjas El Corte Inglés vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – English Cut (The English Cut) (T‑515/12, EU:T:2014:882, edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus”), millega jäeti rahuldamata tema tühistamishagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) esimese apellatsioonikoja 6. septembri 2012. aasta otsuse (asi R 1673/2011‑1, edaspidi „vaidlusalune otsus”) peale, mis käsitleb El Corte Inglési ja The English Cut SL‑i (edaspidi „The English Cut”) vahelist vastulausemenetlust.

2

Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1) artiklis 8 on sätestatud:

„1.   Varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui:

[…]

2.   Lõike 1 kohaldamisel tähendab „varasem kaubamärk” järgmist:

[…]

5.   Lõike 2 tähenduses ei registreerita varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral taotletavat kaubamärki, kui see on identne või sarnane varasema kaubamärgiga ning seda tahetakse registreerida kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased nendega, mille jaoks on registreeritud varasem kaubamärk, kui varasema ühenduse kaubamärgi olemasolul on see omandanud ühenduses maine ja varasema siseriikliku kaubamärgi olemasolul on see omandanud maine asjaomases liikmesriigis ning kui taotletava kaubamärgi kasutamine ilma tungiva põhjuseta tähendaks varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamist või kahjustamist.”

3

The English Cut esitas 9. veebruaril 2010 ühtlustamisametile sõnalise tähise „The English Cut” ühenduse kaubamärgina registreerimise taotluse.

4

Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 25 ning vastavad järgmisele kirjeldusele:

„rõivad, v.a ülikonnad, püksid ja jakid, jalatsid, peakatted”.

5

Nimetatud kaubamärgi registreerimistaotlus avaldati 6. juuli 2010. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires nr 2010/122.

6

El Corte Inglés esitas 4. oktoobril 2010 selle kaubamärgi registreerimise peale käesoleva kohtuotsuse punktis 4 nimetatud kaupade osas vastulause.

7

Vastulauses viidati eelkõige järgmistele varasematele kaubamärkidele:

8

Vastulause toetuseks esitati määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktis b ja artikli 8 lõikes 5 nimetatud põhjendused.

9

Ühtlustamisameti vastulausete osakond jättis 12. juuli 2011. aasta otsusega vastulause rahuldamata.

10

El Corte Inglés esitas 16. augustil 2011 selle otsuse peale kaebuse. Ühtlustamisameti esimene apellatsioonikoda jättis vaidlusaluse otsusega kaebuse rahuldamata.

11

Esiteks otsustas apellatsioonikoda vastulause nende põhjenduste kohta, mis põhinevad määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktil b, seoses vastandatud tähiste sarnasuse olemasoluga nimetatud sätte tähenduses, et neis tähistes ei ole ühtegi visuaalselt ega foneetiliselt sarnast elementi. Kontseptuaalse sarnasuse osas leidis ta niisiis, et sõnalist tähist „The English Cut” tervikuna tajudes peab mitte väga hästi inglise keelt oskav Hispaania avalikkus seda väljamõeldud nimetuseks. Sellegipoolest möönis apellatsioonikoda, et vaatamata Hispaania keskmise tarbija inglise keele oskuse madalale tasemele mõistab enamik neist tarbijatest ingliskeelset sõna „English” nii, et see väljendab sarnast kontseptsiooni kui hispaaniakeelne sõna „Inglés”.

12

Sellest lähtudes tuvastas apellatsioonikoda, et vastandatud tähised on kontseptuaalselt sarnased ühe oma sõnalise elemendi poolest. seda isegi hoolimata sellest, et tervikuna ei ole need sarnased.

13

Seejärel viis apellatsioonikoda läbi segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise ja leidis, et sõnad „El Corte” ja „Cut” on vastandatud tähiste domineerivad elemendid ning et asjaomane avalikkus ei suuda leida nende vahel mitte mingisugust „kontseptuaalset sarnasust”. Ta järeldas sellest, et kuigi neil tähistel on teatud kontseptuaalne sarnasus, mille ta sõnaselgelt liigitas vaidlusaluse otsuse punktis 43 „minimaalseks”, kuid kuna igakülgselt võttes on need siiski erinevad, siis tuleb vastulause tagasi lükata osas, milles see põhineb määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktil b.

14

Teiseks otsustas apellatsioonikoda vastulause selle osa kohta, mis põhines määruse nr 207/2009 artikli 8 lõikel 5, et hoolimata varasemate kaubamärkide märkimisväärsest mainest jaemüügisektoris ei ole El Corte Inglés suutnud piisavalt tõendada, et esineb tõeline või võimalik nende kaubamärkide maine kahjustamise või ebaõiglase ärakasutamise oht. Seetõttu lükkas apellatsioonikoda El Corte Inglési vastulause nimetatud sättele tuginevas osas tagasi.

15

El Corte Inglés esitas 22. novembril 2012 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldusega vaidlusaluse otsuse peale tühistamishagi.

16

El Corte Inglés esitas oma hagi põhjendamiseks kaks väidet: esiteks, et on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b ning teiseks, et on rikutud selle määruse artikli 8 lõiget 5.

17

Üldkohus jättis vaidlustatud kohtuotsusega hagi tervikuna rahuldamata.

18

Üldkohus sedastas esimese väite suhtes kõigepealt, et kuna pooled ei ole vaidlustanud apellatsioonikoja järeldusi asjaomase avalikkuse määratlemise ja asjaomaste kaupade ja teenuste võrdlemise kohta ning kuna need ei sisalda vigu, siis tuleb nendega nõustuda.

19

Seejärel märkis Üldkohus seoses vastandatud tähiste sarnasusega määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 tähenduses, et esiteks sisaldavad need sõnu, mis koosnevad erinevast arvust tähtedest ja pärinevad eri keeltest, ning teiseks on neil eri hääldus ja eri arv silpe. Üldkohus järeldas sellest, et apellatsioonikoda tuvastas põhjendatult, et tähised ei ole ei visuaalselt ega foneetiliselt sarnased. Kontseptuaalse sarnasuse kohta leidis Üldkohus seevastu, et vastandatud tähistel on sõna-sõnalt sama tähendus, nimelt „inglise lõige”. Sellegipoolest asus ta seisukohale, et Hispaania tarbijad suudavad tajuda selle tähenduse identsust üksnes pärast sõnalise tähise „The English Cut” oma keelde tõlkimist, mis välistab selle, et nad kontseptuaalsest küljest seostaksid vastandatud tähiseid vahetult. Seetõttu tuvastas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 29, et need kaks tähist on kontseptuaalselt „vähesel määral” sarnased.

20

Lõpuks leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 33 esitatud analüüsi tulemusel, et kuigi vastandatud tähised on kontseptuaalselt „vähesel määral” sarnased, ei ole nende vahel mingit visuaalset ega foneetilist sarnasust. Seetõttu asus ta seisukohale, et apellatsioonikojal oli õigus, kui järeldas, et tervikuna on need tähised erinevad. Lähtudes sellest, et üks määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktis b sätestatud kumulatiivsetest tingimustest ei olnud täidetud, otsustas Üldkohus, et segiajamise tõenäosuse igakülgset hindamist ei ole vaja läbi viia. Sellest tulenevalt lükkas ta esimese väite põhjendamatuse tõttu tagasi.

21

Üldkohus lükkas teise väite põhjendamatuse tõttu tagasi põhjusel, et kuigi varasemate kaubamärkide maine on väga tugev, oli esimese väite uurimise raames läbi viidud vastandatud tähiste võrdlemisest ilmnenud, et asjaomased tähised ei ole sarnased, mistõttu ei ole kõnealusel juhul täidetud nende identsuse või sarnasuse tingimus, mis on vajalik määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 kohaldamiseks.

22

El Corte Inglés palub Euroopa Kohtul:

23

Ühtlustamisamet palub Euroopa Kohtul:

24

El Corte Inglés esitab oma apellatsioonkaebuse põhjendamiseks kolm väidet, mille kohaselt on Üldkohus esiteks moonutanud asjaolusid, teiseks rikkunud määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b ja kolmandaks rikkunud selle määruse artikli 8 lõiget 5.

25

El Corte Inglés väidab, et kuna vaidlusaluses otsuses tuvastati vastandatud tähiste kontseptuaalne sarnasus, siis moonutas Üldkohus käesoleval juhul asjaolusid, kuna ta kahandas selle nimetatud sarnasuse tähtsust, kui asus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 29, 30 ja 33 seisukohale, et see on „väike” või „minimaalne”.

26

Siinkohal olgu märgitud, et selline tõlgendus põhineb vaidlusaluse otsuse vääral tõlgendusel. Nimelt kui apellatsioonikoda märkis mitmes selle otsuse punktis, et vastandatud tähised on kontseptuaalselt sarnased, jättes selle aga iseloomustamata, siis nimetatud otsuse punktis 43 määratles ta sarnasuse otsesõnu „minimaalsena”. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et Üldkohus ei moonutanud asjaolusid, kui ta viitas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 30 asjaolule, et apellatsioonikoda oli möönnud vastandatud tähiste „minimaalset” kontseptuaalset sarnasust, ja tuvastas sellest lähtudes vaidlustatud kohtuotsuse punktides 29 ja 33, et need tähised on „vähesel määral” sarnased, ning seega ei kahandanud Üldkohus vaidlusaluses otsuses tuvastatud sarnasuse tähtsust.

27

Igal juhul tuleb märkida, et kõnealusel juhul on käesoleva asja asjaoludele antud hinnang see, et kontseptuaalne sarnasus on väike, vähene või minimaalne. Ent Üldkohus ei ole seotud apellatsioonikoja sellise hinnanguga, kui see moodustab osa sellise otsuse põhjendustest, mille õiguspärasus on tema menetluses vaidlustatud (vt selle kohta kohtuotsus Les Éditions Albert René vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑16/06 P, EU:C:2008:739, punktid 47 ja 48).

28

Neil asjaoludel tuleb esimene väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

29

El Corte Inglés väidab, et Üldkohus rikkus määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b, kui ta välistas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 26–33 vastandatud tähiste mis tahes visuaalse ja foneetilise sarnasuse ning tuvastas, et need on kontseptuaalselt üksnes vähesel määral sarnased.

30

Nende argumentidega püütakse siiski kahtluse alla seada hinnangut, mille Üldkohus asjaoludele on andnud.

31

Samas ilmneb ELTL artikli 256 lõikest 1 ja Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 58 esimesest lõigust, et apellatsioonkaebuse esitamine on piiratud õigusküsimustega. Faktiliste asjaolude ja tõendite hindamine ei ole niisugune õigusküsimus, mis kuuluks Euroopa Kohtu poolt apellatsiooni korras läbivaatamisele, mistõttu faktiliste asjaolude hindamine ning tõendite analüüsimine kuulub Üldkohtu ainupädevusse (vt selle kohta eelkõige kohtuotsus Les Éditions Albert René vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑16/06 P, EU:C:2008:739, punkt 68, ja kohtumäärus Repsol YPF vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑466/13 P, EU:C:2014:2331, punkt 54).

32

Järelikult tuleb teine väide vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.

33

El Corte Inglés väidab, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on vastandatud tähiste sarnasuse aste, mis on vastavalt määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b või artikli 8 lõike 5 kohaldamiseks nõutav, erinev. Nimelt ilmneb Euroopa Kohtu praktikast ja täpsemalt kohtuotsuse Intra-Presse vs. Golden Balls (C‑581/13 P ja C‑582/13 P, EU:C:2014:2387) punktidest 72–78, et vastupidi määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktile b nõuab selle artikli lõige 5 üksnes, et vastandatud tähised on vähesel määral sarnased. Kuna käesolevas asjas Üldkohus möönis, et tähised on kontseptuaalselt – olgugi vähesel määral – sarnased, siis apellandi arvates nimetatud kohus järelikult eksis, kui ta jättis hindamata, kas teiste selliste asjakohaste tegurite esinemise tõttu nagu varasemate kaubamärkide tuntus või maine võib vähene kontseptuaalne sarnasus olla siiski piisav, et asjaomane avalikkus looks nende tähiste vahel seose.

34

Ühtlustamisamet väidab, et kohtuotsust Intra-Presse vs. Golden Balls (C‑581/13 P ja C‑582/13 P, EU:C:2014:2387), millele El Corte Inglés tugineb oma argumentide põhjendamiseks, tuleb vaadelda koosmõjus kohtuotsustega Calvin Klein Trademark Trust vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑254/09 P, EU:C:2010:488) ja Ferrero vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑552/09 P, EU:C:2011:177). Mõlemas otsuses asus Euroopa Kohus nimelt seisukohale, et Üldkohtul oli õigus, kui ta järeldas, et määruse nr 40/94 artikli 8 lõige 5, mis on määruse nr 207/2009 artikli 8 lõikega 5 identne, ei ole ilmselgelt kohaldatav, isegi kui ta oli viimati nimetatud määruse artikli 8 lõike 1 punkti b kohase kaitse kohaldamise tingimuste hindamise käigus samas tuvastanud ühise sõna või kujundi olemasolu.

35

Ühtlustamisameti arvates on selline lahenduste erinevus selgitatav asjaoluga, et kohtuasjades, milles tehti otsused Calvin Klein Trademark Trust vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑254/09 P, EU:C:2010:488) ja Ferrero vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑552/09 P, EU:C:2011:177), oli Üldkohus vastupidi kohtuasjas Intra-Presse vs. Golden Balls (C‑581/13 P ja C‑582/13 P, EU:C:2014:2387) esinenud olukorrale võtnud vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse võrdlemise etapist alates arvesse selliseid asjaolusid nagu asjaomaste tähise eristavad ja domineerivad elemendid, mida muudes olukordades oleks analüüsitud üksnes segiajamise tõenäosuse üksikasjalikul hindamisel. Ühtlustamisamet järeldab sellest, et kui Üldkohus võtab arvesse iga vastandatud tähise eristavaid ja domineerivaid elemente juba nende võrdlemise etapis – mida käesoleval juhul ka tehti –, kuid jõuab selle hindamise käigus järeldusele, et hoolimata vähesest kontseptuaalsest sarnasusest segiajamise tõenäosust ei esine, siis võib nimetatud kohtus sellest põhjendatult järeldada, et määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 kohaldamine on igal juhul välistatud.

36

Teise võimalusena toob ühtlustamisamet esile, et kuigi Üldkohus määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 kohaldamisel sõnaselgelt ei käsitlenud formaalselt seda, kas vähene kontseptuaalne sarnasus, mis tuvastati sama artikli lõike 1 punkti b kohaldamise tingimuste hindamisel, on piisav, et avalikkus võiks vastandatud tähiseid seostada, tuleb Üldkohtu poolt viimatinimetatud hindamise käigus esitatud teatud kaalutlustest siiski järeldada, et ka määruse nr 207/2009 artikli 8 lõige 5 ei ole kohaldatav, kuna tarbijad ei pruugi käesoleval juhul tajuda vastandatud tähiste tähenduse identsust enne, kui nad on sõnalise tähise „The English Cut” tõlkinud oma emakeelde, mistõttu nad vastandatud tähiseid vahetult kontseptuaalselt ei samasta.

37

Kõigepealt olgu märgitud, et määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b ja artikli 8 lõike 5 sätted on identsed nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994 L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) artikli 8 lõike 1 punkti b ja artikli 8 lõike 5 sätetega. Seetõttu tuleb Euroopa Kohtu praktikat määruse nr 40/49 artikli 8 lõike 1 punkti b ja artikli 8 lõike 5 kohta pidada määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b ja artikli 8 lõike 5 tõlgendamisel asjakohaseks.

38

Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 sõnastusest tuleneb, et selle kohaldamine sõltub kolmest tingimusest, millest esimene käsitleb vastandatud tähiste identsust või sarnasust, teine puudutab vastulause põhjenduseks viidatud varasema ühenduse kaubamärgi mainet, ja kolmas tõenäosust, et niisuguse tähise kasutamine ilma tungiva põhjuseta, mille registreerimist kaubamärgina on taotletud, tähendaks varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamist või kahjustamist. Lisaks ilmneb sellest sõnastusest, et need kolm viidatud tingimust on kumulatiivsed. Lõpuks olgu märgitud, et vastandatud tähiste identsuse või sarnasuse tingimus on määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktis b ja artikli 8 lõikes 5 samasugune.

39

Kuna määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b ja artikli 8 lõike 5 sõnastusest ega Euroopa Kohtu praktikast ei tulene, et mõistel „sarnasus” oleks neis lõigetes erinev tähendus, siis järeldub sellest, et kui Üldkohus nimetatud määruse artikli 8 lõike 1 punkti b kohaldamise tingimuste hindamisel tuvastab vastandatud tähiste sarnasuse puudumise, siis paratamatult ei kuulu kõnealusel juhul kohaldamisele ka nimetatud artikli lõige 5. Kui Üldkohus seevastu järeldab sellesama hindamise käigus, et vastandatud tähiste vahel on teatud sarnasus, siis on see tuvastus asjakohane nii nimetatud määruse artikli 8 lõike 1 punkti b kui ka lõike 5 kohaldamise osas.

40

Sellegipoolest ei saa olukorras, kus asjaomane sarnasus ei osutu määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaldamiseks piisavaks, sellest tuletada, et kõnealuse artikli lõike 5 kohaldamine on tingimata välistatud.

41

Nimelt on vastandatud tähiste sarnasuse aste, mida selle sätte üks või teine lõige nõuab, erinev. Kuigi määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaldamine sõltub vastandatud tähiste sellise sarnasuse aste tuvastamisest, mis võib asjaomase avalikkuse silmis tekitada nende segiajamise tõenäosuse, siis sellise võimaluse olemasolu ei ole siiski sama artikli lõike 5 kohaldamise tingimus.

42

Kuna määruse nr 207/2009 artikli 8 lõige 5 piirdub nõudega, et esinev sarnasus ei pruugi panna asjaomast avalikkust vastandatud tähiseid segi ajama, kuid võib jätta mulje, et nad on omavahel seotud, see tähendab luua nende vahelise seose, siis tuleb sellest järeldada, et nimetatud sättega mainekatele kaubamärkidele antud kaitset võib kohaldada ka siis, kui vastandatud tähised on omavahel vähesel määral sarnased (vt analoogia alusel kohtuotsus Adidas-Salomon ja Adidas Benelux, C‑408/01, EU:C:2003:582, punktid 27, 29 ja 31, ning Intel Corporation,C‑252/07, EU:C:2008:655, punktid 57, 58 ja 66).

43

Sellest tuleneb, et juhul kui määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaldamise tingimuste hindamisel ilmneb, et vastandatud tähised on teatud määral sarnased, siis peab Üldkohus selle kindlaksmääramiseks, kas sellisel juhul on täidetud määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 kohaldamise tingimused, kontrollima, kas muude asjaomaste asjaolude – nagu varasema kaubamärgi maine või tuntus – esinemise tõttu võib asjaomane avalikkus neid tähiseid omavahel seostada (vt selle kohta kohtuotsus Intra-Presse vs. Golden Balls, C‑581/13 P ja C‑582/13 P, EU:C:2014:2387, punkt 73).

44

Eelnevate kaalutluste alusel tuleb hinnata, kas Üldkohus on rikkunud määruse nr 207/2009 artikli 8 lõiget 5, nagu väidab El Corte Inglés.

45

Selles osas olgu märgitud, et nimetatud määruse artikli 8 lõike 1 punkti b kohaldamise tingimuste hindamisel tuvastas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 29, et vastandatud tähised on kontseptuaalselt vähesel määral sarnased. Samas leidis ta selle kohtuotsuse punktis 33, et kuna visuaalne ja foneetiline sarnasus puudub, siis on vaidlusaluses otsuses õigesti tuvastatud, et need on täiesti erinevad. Seetõttu otsustas Üldkohus, et kuna üks määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b kohaldamise kumulatiivsetest tingimustest ei ole täidetud, siis ei ole segiajamise tõenäosuse igakülgset hindamist vaja läbi viia.

46

Mis aga puudutab määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 kohaldamise tingimuste hindamist, siis selle kohta märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 39, et nimetatud artikli lõike 1 punkti b alusel läbi viidud vastandatud tähiste võrdlusest ilmneb, et need tähised ei ole sarnased, ja seetõttu ei ole täidetud nimetatud artikli lõike 5 kohaldamise tingimused.

47

Üldkohus on seda otsustades aga õigusnormi rikkunud. Nimelt ei oleks ta tohtinud jätta tähelepanuta tema enda poolt vaidlustatud kohtuotsuse punktis 29 tuvastatut, et vastandatud tähiste vahel esineb kontseptuaalne sarnasus.

48

Neil kaalutlustel tuleb asuda seisukohale, et Üldkohus oleks pidanud hindama, kas kõnealune sarnasus, olgugi et vähene, võis teiste asjaomaste asjaolude – nagu varasema kaubamärgi maine ja tuntus – esinemise tõttu olla piisav, et asjaomane avalikkus looks nende tähiste vahel määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 tähenduses seose.

49

Seda järeldust ei sea kahtluse alla Euroopa Kohtu praktika, mis tuleneb kohtuotsustest Calvin Klein Trademark Trust vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑254/09 P, EU:C:2010:488) ja Ferrero vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑552/09 P, EU:C:2011:177), millele viitab ühtlustamisamet, kuna need kohtuotsused käsitlevad teistsuguseid olukordi. Kuigi neis kohtuasjades oli vastandatud tähistes ühine sõna või kujund, tuvastas Üldkohus formaalselt, erinevalt vaidlustatud kohtuotsusest, et vastandatud tähiste vaheline sarnasus puudub.

50

Lõpuks olgu märgitud, et isegi kui oletada, nagu väidab ühtlustamisamet, et vaidlustatud kohtuotsusest võib tuletada, et Üldkohus tegi pärast vastandatud tähiste võimaliku omavahelise seose hindamist järelduse, et käesoleval juhul ei ole määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 kohaldamise tingimused täidetud, kuna nimetatud artikli lõike 1 punkti b kohaldamise tingimuste hindamisel ilmnes, et asjaomased tarbijad ei suuda vastandatud tähiseid vahetult kontseptuaalselt samastada, siis tuleb sellest järeldada, et selline põhjendus on vastuolus õigusnormiga. Nimelt ei eelda nimetatud määruse artikli 8 lõikes 5 silmas peetud kahjustamine, et tarbijad peaksid vahetult suutma luua vastandatud tähiste vahel seose.

51

Neil kaalutlustel tuleb hagiavalduse kolmas väide lugeda põhjendatuks.

52

Sellest tulenevalt tuleb vaidlustatud kohtuotsus tühistada osas, milles sellest tuleneb, et kuna vastandatud tähised ei ole piisavalt sarnased, et neile kohaldada määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b, siis sellest tulenevalt ei ole käesoleval juhul täidetud ka nimetatud artikli lõike 5 kohaldamise tingimused. Ülejäänud osas tuleb apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.

53

Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu kohaselt võib Euroopa Kohus Üldkohtu otsuse tühistamise korral ise teha asja suhtes lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium seda lubab, või suunata asja tagasi Üldkohtusse otsustamiseks.

54

Käesolevas kohtuasjas ei ole aga täidetud vajalikud tingimused, et Euroopa Kohus saaks ise asja suhtes lõpliku kohtuotsuse teha. Nimelt ilmneb käesoleva kohtuotsuse punktist 48, et Üldkohtul tuleb selgeks teha, kas vastandatud tähiste sarnasus, olgugi et vähene, mille Üldkohus tuvastas määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaldamise tingimuste hindamisel vaidlustatud kohtuotsuse punktis 29, võis teiste asjaomaste asjaolude – nagu varasemate kaubamärkide maine ja tuntus – esinemise tõttu olla piisav, et asjaomane avalikkus looks nende tähiste vahel määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 tähenduses seose.

55

Seega tuleb kohtuasi suunata tagasi Üldkohtusse ning teha otsus kohtukulude kohta edaspidi.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab: