—

Hauptzollamt Köln, esindaja: J. Krebs,

—

Kronos Titan GmbH, esindajad: Rechtsanwalt W. Meilicke ja Rechtsanwalt D. E. Rabback,

—

Hauptzollamt Krefeld, esindaja: X. Konoplev,

—

Rhein-Ruhr Beschichtungs-Service GmbH, esindajad: Rechtsanwalt D. Schiebold ja Rechtsanwalt N. Liebheit,

—

Portugali valitsus, esindajad: L. Inez Fernandes, A. Cunha ja R. Collaço,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: C. Barslev ja W. Mölls,

1

Eelotsusetaotlused käsitlevad nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, lk 51; ELT eriväljaanne 09/01, lk 405), artikli 2 lõike 3 tõlgendamist.

2

Taotlused on esitatud kahes kohtuvaidluses – esiteks Hauptzollamt Kölni (Kölni tollibüroo) ja Kronos Titan GmbH (edaspidi „Kronos”) vahel ja teiseks Hauptzollamt Krefeldi (Krefeldi tollibüroo) ja Rhein-Ruhr Beschichtungs-Service GmbH (edaspidi „RRBS”) vahel – maksustamistaseme üle, mida kohaldatakse selliste toodete suhtes nagu esiteks tolueen ning teiseks lakibensiin ja kerge kütteõli Exxsol D60, mida Kronos ja RRBS vastavalt kütteainena kasutavad.

3

Direktiivi 2003/96 põhjendused 2–6, 9, 17 ja 18 on sõnastatud järgmiselt:

[...]

[...]

4

Direktiivi 2003/96 artiklis 1 on sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad energiatoodete ja elektrienergia maksud vastavalt sellele direktiivile.

5

Selle direktiivi artikli 2 lõiked 1, 3 ja 5 sisaldavad järgmisi sätteid:

„1.   Käesolevas direktiivis tähendab mõiste „energiatooted” tooteid, mis kuuluvad:

3.   Kui muud energiatooted peale nende, mille maksustamistase on sätestatud käesolevas direktiivis, on mõeldud kasutamiseks või neid müüakse või kasutatakse kütteaine või mootorikütusena, maksustatakse need vastavalt kasutusele samaväärse kütteainele või mootorikütusele kehtestatud määraga.

Lisaks lõikes 1 loetletud maksustavatele toodetele maksustatakse kõik tooted, mis on mõeldud kasutamiseks või mida müüakse või kasutatakse mootorikütusena, kütuselisandina või täiteainena, samaväärsele mootorikütusele kehtestatud määraga.

Lisaks lõikes 1 loetletud maksustatavatele toodetele maksustatakse kõik süsivesinikud (välja arvatud turvas), mis on mõeldud kasutamiseks või mida müüakse või kasutatakse kütmiseks, samaväärsele energiatootele kehtestatud määraga.

[...]

5.   Käesolevas direktiivis nimetatud kaupade koondnomenklatuuri koodid on komisjoni 6. augusti 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2031/2001 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 [EÜT L 279, lk 1] I lisa) koodid.

[...]”

6

Nimetatud direktiivi artikkel 4 on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Maksustamistasemed, mida liikmesriigid kohaldavad artiklis 2 nimetatud energiatoodete ja elektrienergia suhtes, ei või olla madalamad kui käesoleva direktiiviga ettenähtud madalaim maksustamistase.

2.   Käesolevas direktiivis tähendab „maksustamistase” kõiki kinnipeetavaid kaudseid makse (välja arvatud käibemaks), mis arvestatakse otse või kaudselt energiatoodete ja elektrienergia koguse alusel tarbimisse lubamise ajal.”

7

Direktiivi artiklites 7 ja 8 on sätestatud, et mootorikütuste ja mootorikütusena kasutatavate toodete madalaim maksustamistase kehtestatakse sama direktiivi I lisa tabeli A või B kohaselt. Vastavalt artiklile 9 kehtestatakse kütteainete madalaim maksustamistase nimetatud lisa tabeli C kohaselt.

8

Ükski neist tabelitest ei sisalda tolueeni (CN‑kood 2902 30 00), lakibensiini ega kerge kütteõli (kaks viimast kuuluvad CN‑koodi 2710 11 21 alla) maksustamistaset.

9

Direktiivi 2003/96 I lisa tabel c on järgmine:

10

15. juuli 2006. aasta energiaaktsiisi seaduse (Energiesteuergesetz, edaspidi „EnergieStG”) artiklis 2 oli põhikohtuasja asjaolude toimumise ajal, st aastatel 2007 ja 2008 kehtinud redaktsioonis sätestatud:

„(1)   Aktsiis on:

[...]

[...]

(3)   Erandina lõigetest 1 ja 2 on aktsiis [järgneb viit rubriiki – ja osalt ka alamrubriiki – hõlmav loetelu koos vastavate oluliselt madalamate aktsiisimääradega, kus on muu hulgas loetletud nii KN‑i alamrubriikidesse 2710 19 41–2710 19 49 kuuluvad gaasiõlid kui ka KN‑i alamrubriikidesse 2710 19 61–2710 19 69 kuuluvad kütteõlid],

kui neid kasutatakse kütteainena või kui neid tarnitakse neil otstarvetel. [...]

(4)   Muudele kui lõigetes 1–3 nimetatud energiatoodetele tuleb kohaldada omaduste ja otstarbe poolest kõige sarnasema energiatoote aktsiisimäära. [...]”

11

Kronos toodab titaandioksiidipulbrit, mida kutsutakse „valgeks värvaineks”. Selleks vajaliku keemilise reaktsiooni tekitamiseks tuleb saavutada temperatuur 1650 C°. Kronos pihustab selle temperatuuri saavutamiseks põletisse puhutud hapnikusse tolueeni.

12

Kronos esitas Hauptzollamt Kölnile 2007. aastal deklaratsioonid, mille kohaselt kuulus tolueeni kasutamise eest tasumisele umbes 1,1 miljoni euro suurune energiaaktsiis. Selles osas järgis ta täpselt Hauptzollamti õiguslikku seisukohta ja kohaldas aktsiisimäära 654,50 eurot 1000 kg kohta. See määr on sätestatud EnergieStG § 2 lõike 1 punkti 1 alapunktis b KN alamrubriikidesse 2710 11 41–2710 11 49 kuuluva bensiini kohta, mille maksimaalne väävlisisaldus on 10 mg/kg. Kronos esitas seoses oma aktsiisideklaratsiooniga kohe ka vaide, milles ta taotles EnergieStG § 2 lõikes 3 mitmele muule kütteainena kasutamiseks mõeldud energiatootele ette nähtud oluliselt madalama aktsiisimäära kohaldamist.

13

Kuna tolueeni ei ole EnergieStG §‑s 2 loetletud, siis kuulus selle paragrahvi lõike 4 alusel kohaldamisele sellega kvaliteedi ja otstarbe poolest kõige sarnasema energiatoote aktsiisimäär.

14

Taotluse rahuldamata jätmise peale esitatud kaebust lahendas Finanzgericht, kelle hinnangul tuleb arvesse võtta direktiivi 2003/96 artikli 2 lõike 3 esimest ja kolmandat lõiku. See kohus leidis, et kuna tolueeni kasutatakse kütteainena, siis EnergieStG § 2 sellise tõlgenduse kohaselt, mis on direktiivi 2003/96 nimetatud sättega kooskõlas, ei saa aktsiisimäär tuleneda EnergieStG § 2 lõikest 1, vaid aluseks tuleb võtta selle seaduse § 2 lõige 3, sest üksnes see säte kehtestab kütteainete aktsiisimäärad.

15

Hauptzollamt Köln esitas Finanzgerichti otsuse peale kassatsioonkaebuse Bundesfinanzhofile.

16

RRBS toodab termilise töötlemise teel viimistlusmaterjale. Sel otstarbel kasutab ta tünnides maksuvabalt ostetud lakibensiini (KN alamrubriik 2710 11 21) ja samasse alamrubriiki kuuluvat kerget kütteõli Exxsol D60, mis põletatakse.

17

Hauptzollamt Krefeld määras 1. detsembri 2008. aasta ja 7. detsembri 2009. aasta maksuteadetega, mis puudutavad aastaid 2007 ja 2008, lakibensiini ja kerge kütteõli Exxsol D60 eest kokku 134747,70 euro suuruse energiaaktsiisi, võttes aluseks aktsiisimäära 654,50 eurot 1000 kg kohta. See määr on sätestatud EnergieStG § 2 lõike 1 punkti 1 alapunktis b KN alamrubriikidesse 2710 11 41–2710 11 49 kuuluva bensiini kohta, mille maksimaalne väävlisisaldus on 10 mg/kg. Kuna RRBS‑i vaie jäeti rahuldamata, esitas ta kaebuse, milles taotles EnergieStG § 2 lõikes 3 mitmele muule kütteainena kasutamiseks mõeldud energiatootele ette nähtud oluliselt madalama aktsiisimäära kohaldamist.

18

Kuna lakibensiini ja kerget kütteõli Exxsol D60 ei ole EnergieStG §‑s 2 loetletud, siis kuulus selle paragrahvi lõike 4 alusel kohaldamisele nendega kvaliteedi ja otstarbe poolest kõige sarnasema energiatoote aktsiisimäär.

19

Kaebust lahendas Finanzgericht, kelle hinnangul tuleb arvesse võtta direktiivi 2003/96 artikli 2 lõike 3 esimest ja kolmandat lõiku. See kohus leidis, et kuna lakibensiini ja kerget kütteõli Exxsol D60 kasutatakse kütteainena, siis EnergieStG § 2 sellise tõlgenduse kohaselt, mis on direktiivi 2003/96 nimetatud sättega kooskõlas, ei saa aktsiisimäär tuleneda EnergieStG § 2 lõikest 1, vaid aluseks tuleb võtta EnergieStG § 2 lõige 3, sest üksnes see säte kehtestab kütteainete aktsiisimäärad.

20

Hauptzollamt Krefeld esitas Finanzgerichti otsuse peale kassatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule.

21

Eelotsusetaotluse esitanud kohus kaldub küll arvama, et vaidlusaluste toodete kõrge aktsiisimäär on hoolimata sellest, et neid kasutatakse kütteainena, direktiivi 2003/96 nõuetega kooskõlas, ent leiab ikkagi, et see kooskõla ei ole kindel.

22

Neil asjaoludel otsustas Bundesfinanzhof menetluse peatada ja esitada mõlemas tema menetluses olevas asjas Euroopa Kohtule ühtemoodi sõnastatud eelotsuse küsimuse:

„Kas [direktiivi 2003/96] artikli 2 lõike 3 alusel tuleb muude energiatoodete maksustamisel peale nende, mille maksustamistase on sätestatud selles direktiivis, kohaldada aktsiisimäära, mis on ette nähtud siseriiklikus õiguses energiatoote kasutamise korral kütteainena, juhul kui asjaomast muud energiatoodet kasutatakse kütteainena? Või kui asjaomane muu energiatoode on kütteainena kasutamise korral samaväärne teatava energiatootega, kas siis võib sellele energiatootele kohaldada siseriiklikus õiguses ette nähtud aktsiisimäära isegi juhul, kui tegemist on ühtse määraga, olenemata sellest, kas energiatoode on mõeldud kasutamiseks mootorikütusena või kütteainena?”

23

Euroopa Kohtu presidendi 7. veebruari 2013. aasta määrusega liideti kohtuasjad C‑43/13 ja C‑44/13 kirjalikuks ja suuliseks menetlemiseks ning kohtuotsuse tegemiseks.

24

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega sisuliselt selgitust, kuidas tuleb tõlgendada direktiivi 2003/96 artikli 2 lõikes 3 leiduvat tingimust, mille kohaselt muud energiatooted peale nende, mille maksustamistase on sätestatud nimetatud direktiivis, maksustatakse vastavalt kasutusele samaväärsele kütteainele või mootorikütusele kehtestatud määraga.

25

Sissejuhatuseks olgu meenutatud, et liidu õigusnormi kohaldamisala kindlaksmääramiseks tuleb arvesse võtta nii selle sõnastust, konteksti kui eesmärke (kohtuotsus Spedition Welter, C‑306/12, EU:C:2013:650, punkt 17 ja seal viidatud kohtupraktika).

26

Direktiivi 2003/96 artikli 2 lõike 3 sõnastuses on mitmes keeleversioonis – nimelt hispaania, saksa, inglise, prantsuse ja itaalia keeles – maksustamistaseme kindlaksmääramiseks tõepoolest esimese kriteeriumina nimetatud „kasutust” ning „samaväärse” toote kriteeriumi on mainitud alles selle järel. Selline järjestus võib näidata, et kõigepealt tuleb uurida, milleks toodet konkreetselt kasutatakse, ja alles teiseks kindlaks teha, milline võrdlustoode on „samaväärne”.

27

Kuna kriteeriumide esitamise järjekord ei ole direktiivi 2003/96 kõigis keeleversioonides siiski ühesugune, siis tuleb kontrollida, kas põhikohtuasjas arutusel oleva sätte kontekst ja eesmärgid kinnitavad, et toote konkreetne kasutusotstarve on samaväärsuse kriteeriumist kaalukam.

28

Põhikohtuasjas arutusel oleva sätte konteksti kohta tuleb nentida, et direktiivi 2003/96 ülesehitus põhineb mootorikütuste ja kütteainete selgel eristamisel. Seda eristamist, mille juhatavad sisse direktiivi põhjendused 17 ja 18, rakendavad muu hulgas artiklid 7–9, mis käsitlevad kohaldatava madalaima maksustamistaseme kehtestamise korda ühelt poolt kütteainetele ning teiselt poolt mootorikütustele ja toodetele, mida kasutatakse tööstuslikel ja kaubanduslikel erieesmärkidel mootorikütusena.

29

Mootorikütusena kasutatavatele toodetele viidates aitab direktiivi 2003/96 artikkel 8 selgitada, millist ülesannet täidab kasutusotstarbe kriteerium selle direktiivi kontekstis, nimelt võimaldab konkreetset toodet maksustada vastavalt sellele, kas seda kasutati mootorikütuse või kütteainena.

30

Seega tuleb järeldada, et direktiivi 2003/96 ülesehitus põhineb mootorikütuste ja kütteainete selgel eristamisel eelkõige kasutusotstarbe kriteeriumi alusel.

31

Seoses eesmärkidega, mida taotleb normistik, mille osaks on põhikohtuasjas arutusel olev säte, tuleb tõdeda, et direktiivi 2003/96 põhjendustest 3–5 ilmneb, et liidu seadusandja soovis mootorikütuste ja kütteainete eristamise ning teatud hulga madalaimate maksumäärade sätestamise teel kindlustada siseturu nõuetekohast toimimist.

32

Direktiivi artikli 2 lõike 3 selline tõlgendus, et liikmesriigid on kohustatud kohaldama kõikidele mootorikütusena või kütteainena kasutatavatele toodetele maksumäära, mis on ette nähtud vastavalt muule mootorikütusele või muule kütteainele, võimaldab siseriiklikke maksustamise aluseid lähendada, vältides ühe ja sama toote maksustamist teatavates liikmesriikides mootorikütusena, samas kui teistes liikmesriikides kehtiks sellele kütteaine maksumäär. Nii tõlgendatuna aitab selle sättega kehtestatud mehhanism tõhusalt kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele.

33

Peale selle võimaldab direktiivi 2003/96 artikli 2 lõike 3 selline tõlgendus, et mootorikütuse või kütteainena kasutamise kriteerium on määrav, välistada konkurentsi moonutamise samal otstarbel kasutatavate toodete vahel.

34

Seega tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas toodet kasutati mootorikütuse või kütteainena, ning seejärel teiseks välja selgitada, milline mootorikütus või kütteaine on antud juhul samaväärne nimetatud sätte tähenduses.

35

Nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 48, tuleb mõistet „toote samaväärsus” nii palju kui võimalik tõlgendada asjaomaste energiatoodete asendatavuse või väljavahetatavuse aspektist. Seega tuleb põhikohtuasjas kontrollida, kas mõnda direktiivi 2003/96 I lisa tabelis C nimetatud toodet oleks saanud kasutada nimetatud energiatoodete asemel antud juhul soovitud tulemuse saavutamiseks. Nii on tagatud kahe sama ülesannet täitva toote maksustamine samal tasemel.

36

Ühtlasi olgu täpsustatud, et kui ei ole asendamist eelmise punkti tähenduses, tuleb igal üksikjuhul kindlaks teha, milline mootorikütus või kütteaine on omaduste ja otstarbe poolest asjaomase tootega kõige sarnasem. Nii saab täidetud mootorikütuste ja kütteainete eristamise kohustus toodete puhul, mille madalaim maksustamistase ei ole Euroopa Liidu tasandil eraldi kindlaks määratud.

37

Sellest järeldub, et „samaväärne kütteaine või mootorikütus” direktiivi 2003/96 artikli 2 lõike 3 tähenduses tuleb kindlaks teha kõigepealt selle järgi, kas asjaomast toodet kasutatakse kütteaine või mootorikütusena, ning seejärel tuvastada direktiivi 2003/96 I lisa asjassepuutuvas tabelis leiduv mootorikütus või kütteaine, mis kasutatavat toodet tulemuslikult asendab, või kui ei asenda, siis on oma omaduste ja otstarbe poolest sellega kõige sarnasem.

38

Eeltoodut arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 2003/96 artikli 2 lõikes 3 leiduvat tingimust, mille kohaselt muud energiatooted peale nende, mille maksustamistase on sätestatud nimetatud direktiivis, maksustatakse vastavalt kasutusele samaväärsele kütteainele või mootorikütusele kehtestatud määraga, tuleb tõlgendada nii, et kõigepealt tuleb kindlaks teha, kas asjaomast toodet kasutati mootorikütuse või kütteainena, ning seejärel teiseks välja selgitada, milline selle direktiivi I lisa vastavas tabelis leiduv mootorikütus või kütteaine antud juhul kasutatavat toodet tulemuslikult asendab, või kui ei asenda, siis milline neist mootorikütustest või kütteainetest on oma omaduste ja otstarbe poolest sellega kõige sarnasem.

39

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:

Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, artikli 2 lõikes 3 leiduvat tingimust, mille kohaselt muud energiatooted peale nende, mille maksustamistase on sätestatud nimetatud direktiivis, maksustatakse vastavalt kasutusele samaväärsele kütteainele või mootorikütusele kehtestatud määraga, tuleb tõlgendada nii, et kõigepealt tuleb kindlaks teha, kas asjaomast toodet kasutati mootorikütuse või kütteainena, ning seejärel teiseks välja selgitada, milline selle direktiivi I lisa vastavas tabelis leiduv mootorikütus või kütteaine antud juhul kasutatavat toodet tulemuslikult asendab, või kui ei asenda, siis milline neist mootorikütustest või kütteainetest on oma omaduste ja otstarbe poolest sellega kõige sarnasem.