—

Humeau Beaupréau SAS, esindaja: avocat F. Puel,

—

Prantsusmaa valitsus, esindajad: D. Colas ja C. Candat,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: L. Keppenne ja B.‑R. Killmann,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada asjaolude toimumise ajal kehtinud redaktsioonis nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi‑ ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas sisalduva kaupade kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN”) klassifitseerimise üldreegli 2 punkti a.

2

Taotlus on esitatud ühelt poolt directeur général des douanes et droits indirects’i (Prantsuse tolliameti peadirektor) ja chef de l’agence de la direction nationale du renseignement et des enquêtes douanière’i (Prantsuse tolliameti teabe‑ ja uurimisosakonna juhataja) ning teiselt poolt Prantsuse õiguse alusel asutatud äriühingu Humeau Beaupréau SAS’i (edaspidi „Humeau”) vahelises vaidluses, milles vaieldakse ajavahemikul 1998. aasta maist kuni 2000. aasta novembrini Hiinast Prantsusmaale imporditud spordijalatsite valmistamiseks vajalike komponentide KN‑i klassifitseerimise üle.

3

Määrusega nr 2658/87 kehtestatud KN põhineb kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemil (edaspidi „HS”), mille töötas välja Tollikoostöö Nõukogu (nüüd Maailma Tolliorganisatsioon) ja mis kehtestati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjelduse ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga ning kiideti Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288). KN‑i on üle võetud HS‑i rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid, ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KN‑i enda alljaotisi.

4

KN‑i esimeses osas on esitatud kõik eelsätted. Selle osa I jao, mis sisaldab üldreegleid, A-osas „Kaupade [KN‑i] klassifitseerimise üldreeglid” on sätestatud:

„Kaupade klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

[…]

5

KN‑i teises osas asub XII jaotis, mis sisaldab muu hulgas gruppi 64 „Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad”.

6

KN‑i rubriik 6404 „Kummist, plastist, nahast või plastnahast välistaldadega ja tekstiilpealsetega jalatsid” sisaldab alamrubriiki 6404 11 00 järgmises sõnastuses:

„Spordijalatsid; tennise‑, korvpalli‑, võimlemis‑, treeningkingad jms jalatsid”

7

KN‑i rubriik 6406 kannab pealkirja „Jalatsite osad (k.a pealsed, ka muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud); eemaldatavad sisetallad, kannapehmendused jms; kedrid, säärised jms tooted, nende osad”.

8

Alamrubriigiga 6406 10 on hõlmatud „Jalatsipealsed ja nende osad (v.a kapid ja muud jäigad detailid)”.

9

Alamrubriigis 6406 20 sisalduvad „Kummist või plastist välistallad ja kontsad”.

10

Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2700/2000 (EÜT L 311, lk 17; ELT eriväljaanne 02/10, lk 239) (edaspidi „tolliseadustik”), artiklis 249 on sätestatud:

„[Tolliseadustiku] [k]omisjon võib kas omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel vaadata läbi kõik tollialaste õigusaktidega seotud küsimused, mille eesistuja on tõstatanud.”

11

Maailma Tolliorganisatsioon kiidab rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni artiklis 8 sätestatud tingimustel heaks HS‑i komitee poolt vastu võetud selgitavad märkused ja klassifitseerimise arvamused.

12

HS‑i tõlgendamise üldreegli 2 punktiga a, mis on identse sõnastusega KN‑i klassifitseerimise üldreegli 2 punktiga a, selgitav märkus on sõnastatud järgmiselt:

[…]

Kokkumonteerimata või lahti võetult tollile esitatavad tooted

13

Prantsuse tolliseadustiku (muudetud 29. detsembri 1977. aasta seadusega nr 77‑1453, millega antakse maksukohustuslastele menetluslikud tagatised maksu‑ ja tolliasjades; Journal officiel de la République française, edaspidi „JORF”, 30.12.1977, lk 6279) artikli 443 lõikes 1 on sätestatud:

„Commission de conciliation et d’expertise douanière’i (tollivaidluste lepitus‑ ja ekspertiisikomisjon) liikmed on:

Häälte võrdse jagunemise korral otsustab esimehe hääl.”

14

Kõnealuse seadustiku (muudetud 12. aprilli 1996. aasta seadusega nr 96‑314, mis käsitleb mitmesuguseid majandus‑ ja rahandussätteid; JORF13.4.1996, lk 5707) artiklis 450 on sätestatud:

„1.   Kui kauba liik, päritolu või väärtus vaidlustatakse pärast kaupade tollivormistust toimuvate kontrollimiste ja uurimiste käigus, mis on läbi viidud eelkõige eespool nimetatud artiklites 63b, 65 ja 334 sätestatud tingimustel:

[…]

2.   Kohtumenetluse alustamise korral, olenemata sellest, kas commission de conciliation et d’expertise douanière’iga on eelnevalt konsulteeritud või mitte, antakse kohtuekspertiisi tegemise ülesanne – kui tollivaidluste lahendamiseks pädev kohus on määrand ekspertiisi tegemise – alati nimetatud komisjonile.”

15

Humeau tegevus on jalatsite valmistamine. Ta importis 1998. aasta maist 2000. aasta novembrini Hiinast Prantsusmaale spordijalatsite valmistamiseks vajalikke komponente.

16

Euroopa Kohtule esitatud toimikust nähtub, et Humeau importis võrdses koguses järgmisi komponente:

17

Välis‑ ja sisetaldu ja pealseid maksustati 1998. aastal imporditollimaksuga 3,3% ning alates 1999. aastast imporditollimaksuga 3%, samal ajal kui nööre maksustati imporditollimaksuga 6,3%.

18

Pärast Humeau juures kohapeal teostatud kontrolli leidis Prantsuse toll KN‑i klassifitseerimise üldreegli 2 punkti a kohaldades, et need kaubad kui kokkupanemata kujul jalatsid tuleb klassifitseerida tariifirubriiki 6404 11 00. Tolli arvates ei olnud neid kaupu pärast nende importimist vaja töödelda, vaid üksnes kokku panna, nii et asjakohane tollimaks oli seega sama, mida kohaldatakse valmistoodangule, milleks need komponendid olid mõeldud, olles seega 1998. aastal 17,6% ja alates 1999. aastast 17%. Selle tulemusel koostas toll 5. juunil 2001 tollieeskirjade rikkumise protokolli.

19

Humeau pöördus 24. juulil 2001 commission de conciliation et d’expertise douanière’i poole. Nimetatud komisjon leidis 2. juuli 2002. aasta arvamuses, et Humeau imporditud komponendid tuleb klassifitseerida kui jalatsiosad. Komisjon asus nimelt seisukohale, et „pärast näidiste uurimist ja tootmisprotsessiga tutvumist võib öelda, et neljast imporditud komponendist kahte – pealseid ja välistalda – on töödeldud: antud juhul on „valmistoote saamiseks” pealsete puhul vormitud kannakappi selle niisutamise teel ja nii pealseid kui talda on karestatud, mis [HS‑i] tõlgendamise üldreegli 2a selgitava märkuse kohaselt takistab kõnealuse kaubaartikli, „mille erinevad komponendid, nagu käesolevas asjas, on mõeldud kokkupanemiseks”, käsitamist nii, et see on lahtivõetud või kokkupanemata kujul selle üldreegli tähenduses”.

20

Sellegipoolest leidis toll 8. juulil 2004, et põhikohtuasjas käsitletavad kaubad kuuluvad tariifirubriiki 6404 11 00 ja koostas selle tulemusel maksuteate summas 349517 eurot.

21

Humeau esitas tollile 30. juuli 2004. aasta kirjaga vaide, milles ta vaidlustas kõnealuse teate põhjendatuse.

22

Samal ajal pöördus toll põhikohtuasjas käsitletavate kaupade tariifse klassifitseerimise küsimusega tolliseadustiku komitee poole. Viimati nimetatu leidis 6. ja 7. märtsil 2008 toimunud koosoleku tulemusel, et: „kokkumonteerimata komponentide kokkumonteerimine toimub üksnes monteerimistoimingute käigus [vt HS‑i tõlgendamise üldreegli 2 punkti a selgitava märkuse VII punkti esimene lõik ja teise lõigu esimene lause] ja lõpetamata kujul kaubal on valmistoote põhiomadused KN‑i klassifitseerimise üldreegli 2 [punkti a] esimese lause tähenduses”.

23

Toll jättis vaide 11. juuni 2008. aasta otsusega rahuldamata.

24

Seejärel esitas Humeau 29. juulil 2008 tribunal d’instance du 11ème arrondissement de Paris’le (Pariisi 11. arrondissement’ esimese astme kohus) hagi, milles palus nimetatud maksuteate tühistada. Kõnealune kohus rahuldas 16. märtsi 2010. aasta otsusega Humeau nõude, sedastades eelkõige, et „rikkumise tuvastamine põhines valmistoote saamiseks vajalike protsesside vääral hindamisel”.

25

Cour d’appel de Paris (Pariisi teise astme kohus), kellele toll esitas apellatsioonkaebuse, leidis samuti, et kirjeldus, mille toll esitas nende toimingute kohta, mis tuleb läbi viia, selleks et osade kogumist saaks valmistoode, ja mille kohaselt „tehniliselt piisab jalatsite kokkupanemiseks liimimisest”, ei vasta tegelikkusele.

26

Leides, et teatavaid osasid tuleb töödelda, nagu välistalla ja pealsete alumise osa karestamine, samuti talla servade viimistlemine, et teatavad toimingud, nagu näiteks kannakapi paigaldamine, liistule pingutamine ja vormimine, ei kujuta endast, olenemata nende keerukusest, ainult kokkupanemist, järeldas Cour d’appel de Paris, et Humeaule süüks pandud tollieeskirjade rikkumise tuvastamisel hinnati valmistoote saamiseks vajalikke toiminguid ebatäpselt, ning tühistas sellest tulenevalt 8. juuli 2004. aasta maksuteate.

27

Toll esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtule kassatsioonkaebuse, väites eelkõige, et asudes seisukohale, et imporditud pealsete ja välistalla karestamine ning pealsetele lisatud kannakapi liistule vormimine kujutasid endast töötlemist imporditud pealsetest ja välistaldadest valmistoote saamiseks, kuigi tegu oli üksnes eeltöödeldud komponentide kokkupanemistoimingutega jalatsi valmistamiseks, rikkus Cour d’appel de Paris HS‑i tõlgendamise üldreegli 2 punkti a ja selle HS‑i tõlgendamise üldreegli kohta antud selgitava märkuse VII punkti.

28

Neil asjaoludel otsustas Cour de cassation menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas jalatsi valmistamise protsessis tuleb pealsete kannakapi vormimist ning pealsete ja välistalla karestamist enne nende kokkupanemist käsitada „kokkumonteerimisena” või „töötlemisena valmistoote saamiseks” [HS‑i] tõlgendamise üldreegli 2 punkti a selgitava märkuse VII punkti mõttes?”

29

Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada seda, kas jalatsi valmistamise protsessis kujutavad endast kannakapi vormimine ning pealsete ja välistalla karestamine enne nende kokkupanemist „kokkumonteerimist” või „töötlemist valmistoote saamiseks” HS‑i tõlgendamise üldreegli 2 punkti a selgitava märkuse VII punkti tähenduses.

30

Kõigepealt olgu meenutatud, et KN‑i klassifitseerimise üldreegli 2 punkti a esimese lause kohaselt tuleb iga viidet rubriigis mingile kaubale vaadelda kehtivana selle kauba kohta ka mittekomplekssel või lõpetamata kujul, tingimusel et sellisel kujul on kaubal komplektse või valmistoote põhiomadused. Üldreegli 2 punkti a teise lause kohaselt kuuluvad sellesse rubriiki ka lahtivõetud või kokkupanemata komplektsed või valmiskujul (või esimese lause põhjal sellisena käsitatavad) tooted.

31

HS‑i tõlgendamise üldreegli 2 punkti a selgitava märkuse punktis VII on selle kohta täpsustatud, et lahtivõetud või kokkupanemata esitatavate toodete all mõeldakse tooteid, mille komponendid tuleb kokku monteerida, tingimusel, et üksnes koostamisoperatsioonid on lubatud ja valmistoote saamiseks ei töödelda komponente mis tahes viisil edasi.

32

Kuigi Maailma Tolliorganisatsiooni välja töötatud selgitavad märkused on olulised vahendid ühise tollitariifistiku ühetaolise kohaldamise tagamiseks ja sellisena annavad need asjakohaseid juhiseid selle tõlgendamiseks (vt eelkõige 20. juuni 2013. aasta otsus kohtuasjas C‑568/11: Agroferm, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika), ei ole need siiski õiguslikult siduvad (vt eelkõige 11. juuli 1980. aasta otsus kohtuasjas 798/79: Chem-Tec, EKL 1980, lk 2639, punkt 11; 16. juuni 1994. aasta otsus kohtuasjas C-35/93: Develop Dr. Eisbein, EKL 1994, lk I-2655, punkt 21, ja 15. novembri 2012. aasta otsus kohtuasjas C‑558/11: Kurcums Metal, punkt 30).

33

Seega tuleb esitatud küsimus ümber sõnastada nii, et sellega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas KN‑i klassifitseerimise üldreegli 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et pealsed, välistallad ja sisetallad kui kokkupanemata kujul tooted, millel on jalatsite põhiomadused, kuuluvad KN‑i rubriiki 6404, kui pärast nende importimist tuleb pealseid ja välistaldu enne nende kokkupanemist karestada ning kui pealsega ühendatud kannakappi peab niisutamise teel vormima.

34

Jalatsi omadused seisnevad peamiselt pealse ja välistalla kombinatsioonis. Need komponendid kujutavad endast tegelikult kõige olulisemat osa valmistootest, mille jaoks nad on mõeldud ja nad annavad sellele tootele jalatsi välimuse. Peale selle ümbritsevad ja kaitsevad nad kasutaja jalga, võimaldades jalatsil täita nii selle esmast funktsiooni.

35

Sellega seoses on ka oluline asjaolu, et selleks, et määrata kindlaks tariifirubriik, millesse jalatsid klassifitseerida, tuleb KN‑i rubriikide 6401–6405 sõnastuse kohaselt vaadelda nende pealseid ja välistaldu.

36

Lõpuks, KN‑i rubriigi 6406 sõnastuse kohaselt on pealsed „jalatsite osad”, isegi kui need on kinnitatud ka muude tallaosade kui välistalla külge. A contrario tuleneb sellest, et välistalla külge kinnitatud jalatsipealsest koosnevat tervikut ei saa klassifitseerida KN‑i rubriiki 6406 ning see kuulub seega mõnesse rubriiki KN‑i rubriikidest 6401–6405, mis vastavad valmisjalatsitele.

37

Järelikult tuleb pealsest ning välis‑ ja sisetallast koosnevat tervikut käsitada KN‑i üldreegli 2 punkti a esimese lause kohaselt nii, et sellel on jalatsi põhiomadused.

38

Mis puudutab seejärel küsimust, kas Humeau imporditud kaupu tuleb pidada „kokkupanemata” jalatsiteks nimetatud reegli tähenduses, siis tuleb nentida, et KN ei sisalda ühtegi „kokkupanemata” toote mõiste määratlust selle nomenklatuuri üldreegli 2 punkti a tähenduses.

39

Seevastu HS‑i selgitavad märkused, mis käesoleva kohtuotsuse punktis 32 meenutatud kohtupraktika kohaselt on olulised vahendid ühise tollitariifistiku ühetaolise kohaldamise tagamiseks ja annavad sellisena asjakohaseid juhiseid selle tariifistiku tõlgendamiseks, sätestavad HS‑i tõlgendamise üldreegli 2 punkti a selgitava märkuse punktis VII, et „„lahtivõetud või kokkupanemata esitatavate toodete” all [mõeldakse] tooteid, mille komponendid tuleb kokku monteerida kas kinnitusvahenditega […] või näiteks neetimise või keevitusega, kuid tingimusel, et üksnes koostamisoperatsioonid on lubatud”. Peale selle näeb see ette, et „valmistoote saamiseks ei või komponente siiski mis tahes viisil edasi töödelda”.

40

Mis puudutab kõigepealt pealsete ja välistaldade karestamise toimingut, siis nähtub Prantsuse Vabariigi ja Euroopa Komisjoni esitatud kirjalikest seisukohtadest, et jalatsi valmistamise protsessis seisneb selline toiming pealse ja välistalla nende osade karestamises, mis liimides kokku ühendatakse.

41

Järelikult, kui see toiming on mõeldud ainult pealse ja välistalla haardumise parandamiseks, mida väidavad Prantsuse Vabariik ja komisjon ning mida tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul, siis tuleb seda pidada kokkuliimimise protsessi üheks etapiks, mida sellisena ei saa kvalifitseerida nende komponentide „töötlemisena valmistoote saamiseks” HS‑i tõlgendamise üldreegli 2 punkti a selgitava märkuse VII punkti mõttes.

42

Mis puudutab seejärel kannakapi niisutamise teel vormimist, siis olgu kõigepealt märgitud, et, nagu nähtub ka toimikust, erinevalt pealsetest ning sise‑ ja välistaldadest kannakappe mitte ei imporditud, vaid need soetati ühenduse siseselt.

43

Samas tuleneb HS‑i tõlgendamise üldreegli 2 punkti a selgitava märkuse punktidest VI ja VII, et kui tegemist on kokkumonteerimata esitatud mittekomplektse tootega, siis nõue, et erinevate komponentide kokkupanemine peab seisnema üksnes kokkumonteerimises, jättes välja mis tahes töötlemise nendest komponentidest valmistoote saamiseks, puudutab komponente, mis on tollile nende tollivormistuseks esitatud.

44

Seevastu ei ole tähtis, et niisuguseid komponente nagu põhikohtuasjas kõnealune kannakapp, mis on soetatud ühenduse siseselt, on enne imporditud komponentidega kokku monteerimist töödeldud.

45

Vastupidisel juhul sõltuks imporditud komponentide tariifne klassifitseerimine nimelt asjaolust, mis ei ole neile kaupadele omane, ning tollil ei oleks võimalik kontrollida, kas komponente, mida tollile ei esitatud, tuleb enne töödelda või mitte, kui neid saab kokku monteerida imporditud komponentidega, mis tooks kaasa tagajärje, et kahjustatakse tollikontrollide lihtsustamise ja õiguskindluse eesmärki, mis on nimetatud klassifitseerimisel esmatähtis.

46

Sellest järeldub, et põhikohtuasja raames ei mõjuta kannakapi niisutamise teel vormimine, olenemata selle kvalifikatsioonist HS‑i tõlgendamise üldreegli 2 punkti a selgitava märkuse punkti VII seisukohast, KN‑i klassifitseerimise üldreegli 2 punkti a kohaldamist.

47

Sellegipoolest tuleb lõpuks kontrollida, kas kannakapi lisamisega kaasneb imporditud komponentide mingil viisil töötlemine.

48

Sellega seoses ei näi – kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontroll ei anna teistsugust tulemust –, et kannakapi jalatsi pealsele lisamise toiminguga kaasneks midagi enamat kui selle komponendi ühendamine ja kinnitamine jalatsipealse väliskülje ja voodri vahele.

49

Kui see on tegelikult nii, siis kuulub see etapp kokkupanemise alla ning seda ei saa sellisena käsitada töötlemisena pealse valmistamiseks HS‑i tõlgendamise üldreegli 2 punkti a selgitava märkuse punkti VII tähenduses.

50

Tolliseadustiku komitee märkis 6. ja 7. märtsi 2008. aasta koosoleku tulemusel põhikohtuasjas käsitletavate kaupade kohta, et „kokkumonteerimata komponentide kokkumonteerimine toimub üksnes monteerimistoimingute käigus”.

51

Kuigi tolliseadustiku komitee järeldused ei ole õiguslikult siduvad, on need siiski olulised vahendid selleks, et tagada tolliseadustiku ühetaoline kohaldamine liikmesriikide tollide poolt ja neid võib sellisena lugeda selle seadustiku tõlgendamise asjakohasteks abivahenditeks (vt eelkõige 22. mai 2008. aasta otsus kohtuasjas C-165/07: Ecco Sko, EKL 2008, lk I-4037, punkt 47).

52

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb esitatud küsimusele vastata, et KN‑i klassifitseerimise üldreegli 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et pealsed, välistallad ja sisetallad kui kokkupanemata kujul tooted, millel on jalatsite põhiomadused, kuuluvad KN‑i rubriiki 6404, kui pärast nende komponentide importimist tuleb pealsega ühendada kannakapp ning kui välistalda ja pealset tuleb nende kokkupanemiseks karestada.

53

Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:

Asjaolude toimumise ajal kehtinud redaktsioonis nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi‑ ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas sisalduva kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegli 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et pealsed, välistallad ja sisetallad kui kokkupanemata kujul tooted, millel on jalatsite põhiomadused, kuuluvad nimetatud kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 6404, kui pärast nende komponentide importimist tuleb pealsega ühendada kannakapp ning kui välistalda ja pealset tuleb nende kokkupanemiseks karestada.